Sotsiaalministri määruse „Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga ajakohastatakse ja täpsustatakse solaariumiseadmetele ja solaariumiteenuse osutamisele esitatavaid nõudeid, et parandada teenuse ohutust ning vähendada UV‑kiirgusega seotud terviseriske. Muudatustega täpsustatakse solaariumiseadmete tehnilise dokumentatsiooni sisu, ühtlustatakse solaariumilampide vahetuse dokumenteerimise nõudeid, kehtestatakse ultraviolettlampide suurim lubatud erüteemne kiirgusintensiivsus ja korrastatakse määruse ülesehitust, muu hulgas täiendatakse määrust lisaga, milles sätestatakse solaaariumiseadmete kohta esitatavate andmete loetelu.
Solaariumite kasutamisel saadav UV‑kiirgus võib põhjustada tõsiseid tervisekahjustusi, sealhulgas nahapõletusi, nahavähki (sh melanoomi), naha enneaegset vananemist ja silmakahjustusi. UV‑kiirguse negatiivne tervisemõju on teaduslikult tõendatud ning risk võib avalduda juba esimestest solaariumiseanssidest alates. Teadusuuringute järgi suurendab UV‑kiirgus nahavähi ja teiste kasvajate tekkeriski ning võib põhjustada muutusi rakkudes ja mõjutada organismi immuunsüsteemi. Solaariumiteenuse negatiivsed tervisemõjud ei pruugi olla kohe nähtavad – näiteks võib nahavähi kujunemiseks kuluda aastaid või isegi aastakümneid.1
Eelnõuga kehtestatavad nõuded aitavad tagada solaariumiseadmete vastavuse ohutusstandarditele, sealhulgas UV‑kiirguse tasemele ja tehnilistele omadustele, välistades seadmed ja seadistused, mis võivad põhjustada kasutajale tervisekahjustusi. Kehtestatavad täpsustused ja tehnilised nõuded toetavad ühtsemat järelevalvet, vähendavad tõlgendamisruumi ning aitavad minimeerida ultraviolettkiirgusega seotud terviseriske, lähtudes teenusesaaja tervisekaitse põhimõtetest.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Gerlin Lõhmus (
[email protected]). Eelnõu juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristella Kukk (
[email protected]). Eelnõu mõjude analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi analüüsiosakonna analüütik Evelin Tähtväli (
[email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (
[email protected]).
1.3. Märkused
Määruse eelnõuga muudetakse rahvatervishoiu seaduse § 19 lõike 6 alusel kehtestatud sotsiaalministri 24. augusti 2025. a määrust nr 41 „Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele“.
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.
Eelnõu ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Eelnõu mõjutab halduskoormust. Täpsem kirjeldus halduskoormuse muutustest on esitatud seletuskirja punktis 4.2.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga täiendatakse nõudeid nii solaariumiteenusele kui ka solaariumiseadmetele. Solaariumiteenusega seotud terviseriskide maandamisel on keskne roll UV‑seadmete, sealhulgas UV‑lampide, tehnilisel seisundil ja nende vastavusel ohutusnõuetele. UV‑kiirguse kahjulik mõju tervisele on teaduslikult tõendatud, mistõttu on oluline kehtestada selged piirangud ka solaariumiseadmete lubatud kiirgusintensiivsusele.
Määruse eelnõu koosneb viiest punktist.
Punktiga 1 muudetakse määruse § 11 lõiget 1. Muudatus on vajalik määruse tekstisisese viite täpsustamiseks ja lisade uue numeratsiooniga kooskõlla viimiseks. Kui määrusel on rohkem kui üks lisa, peab viide osutama konkreetsele lisale, et oleks üheselt selge, millist lisa silmas peetakse. Seetõttu asendatakse senine üldine viide „määruse lisas“ täpse viitega „määruse lisas 1“. Muudatus ei muuda sätte sisulist tähendust, vaid tagab õigusselguse ja viidete üheselt mõistetavuse.
Punktiga 2 muudetakse määruse § 12 lõikeid 1 ja 2.
Lõiget 1 täiendatakse, täpsustades solaariumiseadme tehnilisele dokumentatsioonile esitatavaid nõudeid. Muudatusega sätestatakse, et dokumentatsioon peab sisaldama lisas 2 nimetatud andmeid. Muudatuse eesmärk on ühtlustada dokumentatsiooni minimaalse sisu nõuded ning tagada teenuseosutajale seadmete ohutuse ja tehniliste parameetrite hindamiseks vajalik teave, mis võimaldab paremini hinnata seadmete vastavust kehtivatele nõuetele.
Lõiget 2 täiendatakse, täpsustades solaariumilampide vahetuse dokumenteerimisele esitatavaid nõudeid. Eesmärk on tagada solaariumiseadmete nõuetekohane toimimine, vähendada liigse UV‑kiirguse põhjustatud terviseriske ning suurendada solaariumiteenuse läbipaistvust ja usaldusväärsust.
Solaariumilampide tootja nimi, nimetus (tootenimi või mudel, mis eristab konkreetset lampi teistest tootja mudelitest) ja kogus võimaldavad hinnata, kas vahetatud on õiged ja seadmega sobivad lambid ning kas tegemist oli täieliku või osalise vahetusega. Lampide eluiga võib erineda, mistõttu on oluline dokumenteerida täpselt, mitu lampi korraga välja vahetati.
UV ekvivalentsuskoodi (märgitakse kujul: võimsus - reflektori tüübikood - ultraviolettkiirguse kood (nt. 100-R-25/2,9)) märkimine aitab veenduda, et uued lambid vastavad seadme tehnilistele nõuetele ega põhjusta liiga tugevat või liiga nõrka UV‑kiirgust. Vale ekvivalentsuskood võib viia intensiivsuse ja terviseriskide suurenemisele.
Ajaline ressurss ja käiduloenduri seis annavad ülevaate lampide tegelikust kasutusajast ning võimaldavad vältida lampide kasutamist pärast tootja soovitusliku ressursi lõppu. Kasutusressursi ületanud lambid võivad kiirata ebastabiilselt või mittestandardse intensiivsusega, suurendades naha kahjustamise ohtu. Käiduloenduri seis näitab, mitu seanssi solaariumiseadmes on tehtud ja võimaldab planeerida regulaarset hooldust.
Lampide vahetuse kuupäev aitab tuvastada, millal hooldus on tehtud, ning võimaldab jälgida lampide elutsüklit ja planeerida tulevasi vahetusi.
Kõik eespool nimetatud andmed on olulised juhuks, kui tuvastatakse probleeme, näiteks lampide ebaühtlane töö või normist suurem UV‑intensiivsus. Dokumentatsioon võimaldab kiiresti kindlaks teha, millised lambid on kasutusel, millal need paigaldati ja kas nende kasutusaeg või tehnilised parameetrid vastavad nõuetele. Samuti toetab see teenuseosutajat igapäevases enesekontrollis ning hõlbustab järelevalveasutuste tööd, muutes solaariumiteenuse ohutuse ja kvaliteedi paremini jälgitavaks.
Punktiga 3 täiendatakse määruse § 12 lõikega 5, milles sätestatakse solaariumiseadme UV-lampide suurim lubatud erüteemne kiirgusintensiivsus – 0,3 W/m2. Piirväärtus tuleneb standardist EVS‑EN 60335‑2‑27 „Kodumajapidamises kasutatavad elektriseadmed. Ohutus. Osa 2-27: Solaariumiseadmete eritingimused“, mis on seotud madalpingedirektiiviga 2014/35/EL2. Direktiivi eesmärk on tagada elektriseadmete ohutus ning kuigi harmoneeritud standardite järgimine ei ole kohustuslik, lihtsustab see oluliselt vastavushindamist, sest standardi järgimisel eeldatakse automaatselt seadme vastavust direktiivi nõuetele. Standardi mittetäitmisel peab tootja kasutama muid tehnilisi lahendusi ja ulatuslikku dokumentatsiooni, mis on keerulisem ja kulukam. Praktikas tähendab see, et kui ohutusnõuded ei ole õiguslikult siduvad, kiputakse neid mitte järgima, mis võib suurendada ohutusriske.
Erüteemne kiirgusintensiivsus näitab kui tugev on seadme UV‑kiirgus ja kui suur on naha punetuse või põletuse tekkerisk. Mida väiksem intensiivsus, seda väiksem on nii ägedate kui ka pikaajaliste nahakahjustuste tõenäosus. Standardi kohaselt ei tohi solaariumiseadme UV‑lampide erüteemne kiirgusintensiivsus ületada 0,3 W/m2, mis vastab ligikaudselt keskpäevase ekvatoriaalpiirkonna päikesekiirguse tasemele. Piirväärtus on seatud selleks, et kunstlik UV‑kiirgus ei ületaks looduslikku taset ja solaariumiseadmete kasutamine oleks võimalikult ohutu.
Järelevalve on näidanud, et kiirgusintensiivsuse nõuete rikkumine on Eesti turul laialt levinud. Laboratoorsed mõõtmised kinnitavad, et paljud teenuseosutajad kasutavad seadmetele mittesobivaid või ebakorrektseid UV‑lampe, mis suurendab kiirgusintensiivsust üle lubatud piiri. Samuti puudub teenuseosutajatel sageli piisav tehniline dokumentatsioon, mis võimaldaks valida seadmele sobivad UV‑lambid. Mõõtmistulemused näitavad järgmist piirnormi ületamist:
2016. aastal 90% kontrollitud solaariumiseadmetest,
2022. aastal 81% seadmetest,
2023. aastal 60% seadmetest (kontrolliti seadmeid, mida varem ei olnud kontrollitud).
Kuigi olukord on paranemas, on rikkumiste tase endiselt kõrge ning näitab vajadust selgete ja siduvate nõuete järele. Ka MTÜ Eesti Solaariumikoda on teinud standardi nõudega kooskõlas oleva ettepaneku määrata erüteemseks kiirgusintensiivsuseks 0,3 W/m2.
Säte aitab üheselt määratleda solaariumiseadmete lubatud kiirgusintensiivsuse, toetab klientide ohutust ja vähendab liigse UV‑kiirguse põhjustatud terviseriske, sealhulgas naha punetust, põletusi ja pikaaegseid kahjustusi. Muudatus ühtlustab nõuded teenuseosutajatele ja annab järelevalveasutustele selge, mõõdetava ja rahvusvahelise standardiga kooskõlas oleva hindamiskriteeriumi.
Punktiga 4 antakse seni kehtinud lisale number 1. Muudatusega korrastatakse määruse ülesehitust ja lisade numeratsiooni. Kuna määrusele kehtestatakse lisaks senisele lisale veel vähemalt üks lisa, on õigusselguse ja süsteemsuse huvides vajalik senine nummerdamata lisa tähistada lisana 1. Lisade nummerdamine võimaldab edaspidi neile üheselt viidata nii määruse tekstis kui ka selle rakendamisel. Normitehniliselt tuleb lisa number märkida juhul, kui aktil on rohkem kui üks lisa.
Punktiga 5 täiendatakse määrust lisaga 2, milles nähakse ette solaariumiseadme tehnilises dokumentatsioonis esitatavad andmed. Muudatuse eesmärk on ühtlustada dokumentatsiooni minimaalse sisu nõuded ning tagada teenuseosutajale piisav teave seadme ohutuse ja tehniliste parameetrite hindamiseks. See aitab kaasa seadmete nõuetele vastavuse tõhusamale kontrollile. Normitehniliselt vormistatakse need andmed määruse lisana.
Praktika on näidanud, et paljudel solaariumiseadmetel puuduvad objektiivsed tõendusdokumendid, nagu tehniline pass, UV‑lampide vahetusaktid ja lampide kasutusressurssi kajastavad andmed. Selliste seadmete puhul ei ole võimalik hinnata nende vastavust standardile EVS‑EN 60335‑2‑27, mis määrab solaariumiseadmete ohutusnõuded. Ilma nõutava dokumentatsioonita ei ole võimalik tagada, et seadet kasutatakse ohutult, UV‑lambid on sobivad ning teenusega seotud terviseriskid on kontrolli all.
Puudulikult dokumenteeritud seadmete kasutamisel on tervisekahjustuse oht oluliselt suurem – selliseid seadmeid ei ole võimalik usaldusväärselt kontrollida, mõõtmistulemusi ei ole võimalik tõlgendada ning teenuseosutajale ei saa anda sisulisi soovitusi ohutuse parandamiseks. Muudatusega luuakse selge kohustus, et igal solaariumiseadmel peab olema tehniline dokumentatsioon ning selles peavad olema kirjas kindlad andmed, mis on vajalikud seadme ohutuse hindamiseks.
Tehniliste andmete olemasolu vähendab vajadust teha ka kulukaid laboratoorseid mõõtmisi (ühe mõõdistuse maksumus ulatub ligikaudu 300 euroni). Dokumentide põhjal on võimalik hinnata seadme vastavust oluliselt kiiremini, ühtlasemalt ja väiksemate kuludega, mis säästab ressursse nii järelevalvele kui teenuseosutajale.
Tehniline dokumentatsioon peab sisaldama andmeid, mis võimaldavad hinnata, kas:
• seade on komplekteeritud vastavalt tootja juhistele;
• UV‑lampide tüüp, võimsus ja ekvivalentsuskoodid vastavad seadme algsetele tehnilistele nõuetele;
• paigaldamine, hooldus ja lampide vahetus on dokumenteeritud;
• seadme UV‑kiirgusintensiivsus jääb normväärtuse piiridesse;
• tegemist on seadmega, mida tohib kasutada vastaval otstarbel (nt teenuse pakkumiseks vs kodukasutus).
Tehnilise dokumentatsiooni olulised komponendid on järgmised:
Seadme nimetus, seerianumber, tootja ja tootmisaasta võimaldavad üheselt tuvastada, millisele seadmele tehniline dokument on väljastatud ning millistele standardinõuetele see vastab. Nende andmete põhjal saab hinnata seadme originaalkomplekti vastavust nõuetele, määrata solaariumiseadme tüübi (1, 2, 3 või 4 standardi EVS‑EN 60335‑2‑27 järgi) ning järgida tootjapoolseid soovitusi UV‑lampide vahetamiseks.
Käiduloenduri algseis ja paigalduskuupäev ning paigaldaja nimi ja allkiri annavad ülevaate sellest, millal lambid paigaldati ning kui palju neid on kasutatud. See võimaldab hinnata UV‑lampide jääkressurssi ja ohutust, võrreldes neid tootja juhiste või paigaldusakti nõuetega.
Standardi number ja nimetus näitavad, millistest tehnilistest nõuetest on tootja, paigaldaja ja teenuseosutaja lähtunud. See aitab järelevalvel, teenindaval personalil ja mõõtjatel hinnata seadme vastavust standardile EVS‑EN 60335‑2‑27.
Mõõdetud või arvutatud efektiivne kogukiiritustihedus (W/m2) on solaariumiseadme ohutuse peamine näitaja ning peab olema fikseeritud tehnilises passis või paigaldaja aktis. Nõude täitmist saab vajaduse korral kontrollida laboratoorsete mõõtmistega.
UV‑seadme tüübinumber (UV tüüp X) määrab seadme lubatud kasutuskoha (kodukasutus, solaariumiteenus, raviasutus), teenindaja koolitusvajaduse ja kliendile esitatavad teavitused. Tüübi määramine tagab, et seadet kasutatakse selleks ette nähtud tingimustel.
Ekvivalentsuskood (nt 100‑R‑(19–25)/(2,3–3,1)) annab esmast infot lambi UVA ja UVB kiirguse jaotuse kohta. Tehnilises passis tuleb määrata, millises vahemikus peavad lampide ekvivalentsuskoodid olema, et lampide vahetus toimuks ohutusnõudeid järgides ja ilma laborimõõtmisteta riskide hindamist võimaldades.
Standardse erüteemse kiiritusdoosi (100 J/m2) ja minimaalse erüteemse kiiritusdoosi (250 J/m²) saavutamiseks kuluv aeg (sekundites) on vajalik ohutute päevitusseansside kestuse määramiseks. Nende andmete põhjal saab teenindaja arvutada esimese seansi kestuse ja järgnevad kiiritusdoosid.
Taimeri maksimaalse ühe kiiritusdoosi seade ja selle talitluse kontroll (kuupäev, kontrollija nimi ja allkiri) on oluline, sest standard sätestab, et üksik kiiritusdoos ei tohi ületada 600 J/m2. Dokumenteeritud taimerikontroll tagab, et seade ei võimalda ohtlikult pikki või liiga intensiivseid seansse.
Tehnilise dokumentatsiooni selge ja kohustuslik sisu aitab tagada, et solaariumiseadmete ohutus on kontrollitav, teenusega kaasnevad riskid on vähendatud ja UV‑kiirgus ei ületa lubatud tasemeid. See muudatus aitab toetada nii teenuseosutajate enesekontrolli kui ka järelevalve tõhusust ja vähendab terviseriske, mis kaasnevad ebakorrektsete UV‑lampide või dokumenteerimata seadmete kasutamisega.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.
Eelnõu kohta viiakse läbi Euroopa Liidu tehnilisest normist teavitamise protseduur vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord.
Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatusega täpsustatakse solaariumiseadmetele ja solaariumiteenuse osutamisele esitatavaid nõudeid, et vähendada teenusega seotud terviseriske ning parandada teenuse ohutust. Muudatustega kehtestatakse solaariumiseadmete tehnilise dokumentatsiooni ühtsed nõuded, täpsustatakse lampide vahetuse dokumenteerimist ja sätestatakse UV-lampide erüteemse kiirgusintensiivsuse piirväärtus.
Muudatuste peamine oodatav mõju on solaariumiteenuse ohutuse suurenemine ja teenusekasutajate terviseriskide ennetamine. Regulatsiooni täpsustamine loob selgema aluse järelevalveks, vähendab tõlgendamisruumi ja toetab teenuseosutajate nõuetele vastavat tegevust.
Mõjude olulisuse hindamisel lähtuti mõju ulatusest, mõju avaldumise sagedusest, mõjutatud sihtrühma suurusest ja ebasoovitavate mõjude riskist. Analüüs tugineb eelnõu sisule, Terviseameti järelevalvepraktikale, olemasolevatele andmetele solaariumiseadmete kasutamise ja nõuetele vastavuse kohta ning Tervise Arengu Instituudi statistikale.
Mõjuanalüüsis käsitletakse eelnõu sotsiaalset mõju ning mõju majandusele, halduskoormusele ja riigivalitsemisele. Mõjusid on analüüsitud mõjuvaldkondade kaupa, arvestades seejuures erinevaid sihtrühmi. Peamised mõjutatud sihtrühmad on solaariumiteenuse kasutajad, teenuseosutajad (ettevõtjad ja seadmeid käsitsevad isikud) ning Terviseamet järelevalveasutusena. Muudatustel ei ole otsest mõju regionaalarengule, riigikaitsele, välissuhetele, infotehnoloogiale ega keskkonnale ning seetõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades eraldi hinnatud.
4.1. Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: solaariumiseadmete kasutajad
Solaariumiteenus on kättesaadav kogu täiskasvanud rahvastikule, kuid reaalne mõju avaldub kõikidele teenusekasutajatele. Kõige enam kasutavad solaariumiteenuseid 20–39-aastased naised3, keda on Eestis 2025. aasta alguse seisuga 161 3044. Kogu täisealisest rahvastikust moodustab enim mõjutatud sihtrühm umbes 14%.
WHO on lisanud solaariumi kasutamise esimese taseme kantserogeenide hulka ehk seos vähi tekkega on kinnitatud.5 Eestis diagnoositi 2023. aastal naistel 160 ja meestel 110 nahamelanoomi juhtu. Lisaks registreeriti 1642 (meestel 620 ja naistel 1022) muud nahavähi juhtu.6 Mõlema kujunemisel on oluline roll UV-kiirgusel.7, 8 See kinnitab, et UV-kiirgusega seotud terviseriskid on ühiskonnas laialdased ning ennetusmeetmetel on oluline roll haigestumise vähendamisel. Solaariumiseadmetele lisanõuete kehtestamine aitab vähendada kasutajate kokkupuudet liigse UV-kiirgusega ja sellega seotud nahavähi tekke riski.
Mõjutatud sihtrühma suurus on keskmine. Mõju ulatus on keskmine, sest määruse muudatuste tulemusena väheneb teenusekasutaja jaoks terviserisk. Mõju avaldumise sagedus on olenevalt solaariumiseadmete kasutamise sagedusest väike kuni keskmine. Tegemist on kasutaja jaoks positiivset laadi muudatusega ning ebasoovitavad mõjud puuduvad.
Mõju ulatus on keskmine, sest määruse muudatuste tulemusena väheneb teenusekasutaja jaoks terviserisk, kuid muudatus ei mõjuta teenuse kättesaadavust ega kasutamise võimalust.
4.2. Mõju majandusele ja halduskoormusele
Sihtrühm: solaariumiteenust osutavad ettevõtjad ja töötajad
Majandustegevuse registri teavitamine iluteenuse osutamisest ei ole kohustuslik, mistõttu puudub teave Eestis teenuseosutamisel kasutuses olevate solaariumiseadmete arvu kohta. Eelnõu muudatuste rakendamine võib ettevõtjatele kaasa tuua lisakulusid seoses solaariumiseadmete tehniliste nõuete täitmisega, eelkõige UV‑lampide varasema vahetamise vajadusega. Lampide vahetamise vajadus tekib seadmetel, mille erüteemne kiirgusintensiivsus ületab kehtestatud piirväärtust (0,3 W/m2). Terviseameti 2022. ja 2023. aasta kontrollide põhjal ületas erüteemse kiirgusintensiivsuse piirnormi 60–81% kontrollitud seadmetest. Kuigi tegemist on varasemate järelevalvetulemustega ning praegune olukord võib olla paranenud, viitab kontrollide statistika sellele, et muudatus võib mõjutada arvestatavat osa kasutuses olevatest solaariumiseadmetest.9
Solaariumilampide hinnad jäävad suurusjärku 15–25 eurot lambi kohta, mistõttu võib lampide vahetamine kaasa tuua arvestatava ühekordse kulu sõltuvalt seadmes kasutatavate lampide arvust.10 Solaariumilampide tüüpiline soovituslik eluiga on tootjate hinnangul ligikaudu 500–1200 tundi11, mistõttu vahetatakse neid praktikas sõltuvalt seadme kasutuskoormusest. Seetõttu ei ole tegemist täielikult uue kuluga, kuid muudatus võib kaasa tuua lampide varasema vahetamise vajaduse nende seadmete puhul, mille erüteemne kiirgusintensiivsus ei vasta kehtestatud piirväärtusele.
Lisaks võib ettevõtjatele kaasneda minimaalne halduskoormus seoses solaariumiseadmete tehnilise dokumentatsiooni sisunõuete täpsustumisega, kui neid varem ei ole täidetud. Kuigi dokumentatsioon peab kehtiva määruse järgi juba olemas olema, ei pruugi seadme ohutuse hindamiseks vajalikud tehnilised andmed selles alati sisalduda. Puudulike andmete korral tuleb ettevõtjatel hankida tootjalt või importijalt täpsustatud dokumentatsioon ning tagada selle kättesaadavus teenuse osutamise kohas. Tehnilise dokumentatsiooni osana täpsustatakse ka lampide vahetamise dokumenteerimise nõudeid – kehtivas määruses on akti koostamine juba nõutud, kuid muudatus määratleb, millised andmed peavad aktis sisalduma, et tagada lampide vahetamise ühtlane, kontrollitav ja järelevalveks sobiv dokumenteerimine. Uuemate seadmete puhul on tehnilise teabe saamine tootjatelt reeglina lihtne, samas kui vanemate seadmete puhul võib dokumentide hankimine osutuda ajamahukamaks.
Solaariumiteenust osutava ettevõtte töötajate vaates võib muudatus tuua kaasa täiendava töökorraldusliku kohustuse seoses seadmete tehnilise dokumentatsiooni, sealhulgas lampide vahetamise aktide korrastamisega. Lampide füüsilise vahetamisega seotud tegevused ei ole tavapäraselt töötajate ülesanded ning muudatus ei nõua neilt eraldi tehnilisi oskusi. Seetõttu on töötajate jaoks lisanduv koormus väike ning seotud peamiselt dokumentide haldamise ja korrastamisega.
Osad turuosalised on seadmete kohandamisega alustanud juba varem ning järginud standarditest tulenevaid nõudeid, mis vähendab nende jaoks muudatuse rakendamisega seotud lisakulusid. Ettevõtjate jaoks, kelle seadmed ei vasta kehtestatavatele tehnilistele nõuetele, võib üleminek eeldada rohkem tegevusi nii seadmete ümberseadistamiseks kui ka dokumentide korrastamiseks.12
Kokkuvõttes on mõju ettevõtjatele mõõdukas: kuigi muudatus võib kaasa tuua ühekordseid lisakulusid seadmete vastavusse viimiseks ja väikese halduskoormuse kasvu dokumentatsiooninõuete täpsustumise tõttu, ei muuda nõuded oluliselt teenuse osutamise iseloomu ega igapäevast töökorraldust ning mitmed turuosalised on seadmete kohandamisega alustanud juba varem, mis vähendab muudatuse rakendamisega seotud lisakoormust.
Sihtrühm: solaariumiseadmeid vahetult käsitsevad ja hooldavad isikud
Solaariumiseadmeid käsitsevatele isikutele tekib kehtiva määrusega võrreldes uusi kohustusi, mis on seotud tehnilise dokumentatsiooni ja lampide vahetamise dokumenteerimist täpsustavate nõuetega. Muudatus seisneb olemasolevate tegevuste täpsemas vormistamises, mitte uute sisuliste tööülesannete lisamises. Tegemist on täiendava formaliseerimisega, mis ei muuda otseselt töö iseloomu, kuid võib kaasa tuua ajutise ajakulu suurenemise nõuete rakendamise algfaasis.
Arvestades, et muudatus mõjutab väikest sihtrühma, töö iseloom oluliselt ei muutu ning lisanduv halduskoormus on piiratud ja ajutine, on tegemist väheolulise mõjuga.
4.3. Mõju riigivalitsemisele
Sihtrühm: Terviseamet
Terviseamet teeb riiklikku järelevalvet solaariumiteenuse osutamisele sätestatud nõuete täitmise üle ka kehtiva määruse alusel. Eelnõu ei muuda järelevalve ülesannete ulatust, kuid täpsustab seadmete tehnilise dokumentatsiooni sisu ning dokumentide alusel tehtava ohutushinnangu metoodikat. Muudatused võivad järelevalve tegemisel ajutiselt mõjutada asutuse töökoormust seoses järelevalvekorralduse kohandamisega ja järelevalve infosüsteemi arendusega (seonduvad kulud – vt ptk 5).
Solaariumiseadmete tehnilise dokumentatsiooni minimaalsete kohustuslike andmete nõude kehtestamine võimaldab edaspidi hinnata seadmete ohutust dokumendipõhiselt ja vähendab vajadust regulaarsete laboratoorsete mõõdistuste järele (laboratoorne kontroll jääb rakendatavaks ohukahtluse korral). Ühe seadme mõõdistuse maksumus on ligikaudu 300 eurot, mistõttu aitab muudatus suunata ressursside kasutamist tõhusamalt ja riskipõhisemalt.13
Terviseameti varasem järelevalvepraktika näitab, et nõuetele mittevastavus on olnud laialdane – UV-kiirguse piirväärtuste ületamisi tuvastati 2022. aastal 81% ja 2023. aastal 60% puhul kontrollitud seadmetest, 2025. aastal UV-mõõdistusi ei tehtud. Tuvastati ka puudusi seadmete tehnilises dokumentatsioonis – originaaldokumentide puudumine ja puudulikult vormistatud tehnilised passid. Seetõttu loob dokumentatsiooninõuete täpsustamine Terviseameti sõnul eelduse tõhusamaks ja süstemaatilisemaks järelevalveks, võimaldades paremini ja ressursisäästlikumalt hinnata seadmete ohutust ning anda teenuseosutajatele ja kasutajatele selgemaid juhiseid terviseriskide maandamiseks.
Pikemas perspektiivis muutub järelevalve ressursisäästlikumaks ja sihitumaks, kuna kulukaid mõõdistusi tehakse vaid põhjendatud juhtudel dokumendianalüüsi põhjal.
Eelnevat arvestades on mõju Terviseametile keskmine ja pigem positiivne, kuna muudatus võib suurendada küll ajutiselt Terviseameti töökoormust, kuid pikemas plaanis parandab järelevalve tõhusust ning võimaldab ressursse sihitumalt kasutada.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega püsikulusid riigiasutustele ei kaasne. Eelnõu muudatuste rakendamine vajab solaariumiteenuse valdkonna tõhusaks seireks Terviseameti järelevalve infosüsteemi (MEIS) täiendavat IT-arendust, eesmärgiga tagada süsteemne andmekogumine ja analüütiline võimekus. Arendus võimaldab paremini jälgida valdkonna olukorda, tuvastada riskikohti ning muuta järelevalveprotsess andmepõhisemaks ja läbipaistvamaks. Aastal 2026 on menetluses MEIS õigusruumiga seotud seaduse muudatuse eelnõu, mille raames hinnatakse terviklikult järelevalve infosüsteemide arendusvajadusi ja nende rahastamise võimalusi. Arenduste rahastamine on võimalik kavandada riigi eelarvestrateegia 2028–2031 raames. Sellest tulenevalt käsitletakse infosüsteemi täiendava arendamise vajadusi seaduse tasandil.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu kohta viiakse läbi Euroopa Liidu tehnilisest normist teavitamise protseduur vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, mistõttu ei ole määruse jõustumiseks täiendavat kohanemisaega ette näha vaja.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile ja MTÜ-le Eesti Solaariumikoda.
Eelnõu kohta viiakse läbi Euroopa Liidu tehnilisest normist teavitamise protseduur vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord.