Hr. Jürgen Ligi
Rahandusminister
26. jaanuar 2026
KIRJALIK KÜSIMUS
Kasiinodest Eestis
Lugupeetud rahandusminister
Hasartmängude korraldamine Eestis, nii reaalsete kasiinode kui ka online-hasartmänguteenuste kaudu, on eelkõige sotsiaalne küsimus. Hasartmängude lihtne ja laialdane kättesaadavus mõjutab otseselt inimeste majanduslikku käitumist, võib süvendada sõltuvusprobleeme ning avaldab mõju perede toimetulekule ja laiemalt ühiskondlikule heaolule. Eriti online-teenuste levik on muutnud hasartmängud kättesaadavaks ööpäevaringselt ning sageli ilma füüsilise keskkonna piiranguteta.
Sooviksin saada ülevaadet kui suur on hasartmänguteenuste tegelik maht Eestis, kui palju on maapealsete mängukohad (reaalseid kasiinosid) ja kaughasartmängu online-teenuseid, millised ettevõtted neid pakuvad ning millisel alusel ja millises mahus neid maksustatakse.
Palun vastuseid järgmistele küsimustele:
1. Kui palju ja millistele ettevõtetele on Eestis seisuga 01.01.2026 väljastatud hasartmängude korraldamise tegevusload, sh mis ajast need kehtivad, ning kui palju neist on antud: õnnemängu korraldamiseks; toto korraldamiseks; osavusmängu korraldamiseks?
2.Kui palju ja millistele ettevõtetele on Eestis seisuga 01.01.2026 väljastatud hasartmängu korraldusload kaughasartmängu korraldamiseks (online-hasartmänguteenused), mis ajast need kehtivad ning kuni mis ajani need kehtivad?
3. Kui palju ja millistele ettevõtetele on Eestis seisuga 01.01.2026 väljastatud hasartmängu korraldusload mängukohtade avamiseks (reaalsed kasiinod, füüsilised tegevuskohad), millistel täpsetel aadressidel need kehtivad, mis ajast need kehtivad ning kuni mis ajani need kehtivad?
Samuti palun esitada täiendav info selle kohta, kas Rahandusministeeriumil on olemas selge ja konkreetne ülevaade, millistes hoonetes iga mängukoht vastavalt väljastatud korraldusloale tegutseb (nt kaubanduskeskuses, eraldiseisvas ärihoones, hotellihoones jne) ning kui kaugel nendest mängukohtadest asuvad: koolieelsed lasteasutused, põhikoolid,gümnaasiumid, kutseõppeasutused, huvikoolid,noortelaagrid, laste hoolekandeasutused,noorsootööasutused.
Kui sellist ülevaadet Rahandusministeeriumil hetkel ei ole, siis palun see ülevaade koostada ja esitada tutvumiseks.
4. Miks vastavalt kehtivale seadusele väljastatakse korraldusload kuni 20 aastaks ning see ei ole piiratud lühema tähtajaga, näiteks ainult kuni 5-10 aastaks?
5. Korraldusloa saamiseks lisatakse taotlusele õnnemängu, toto või osavusmängu mängukoha avamiseks taotluses näidatud aadressil valla- või linnavalitsuse kirjalik nõusolek. Palun täpsustage: kuidas saab täna valla- või linnavalitsus kirjaliku nõusoleku mängukoha avamiseks mitte väljastada ning kuidas saaks teie arvates seadust muuta nii, et selles osas anda valla- ja linnavalitsustele rohkem otsustusõigust.
6. Kas Rahandusministeeriumi hinnangul on võimalik lähiaastatel kehtivaid seadusenõudeid muuta nii, et hasartmängu korraldusload mängukoha avamiseks oleks võimalik saada ainult täielikult eraldiseisvates ärihoonetes? Kuidas teie arvates saaks kehtivaid seadusi muuta nii, et jõuda tulemuseni, kus hasartmängu korralduslube ei väljastata üldse kaubanduskeskustesse ja tavapärastesse ärihoonetesse tegutsemiseks? Kas Rahandusministeeriumi arvates vähendaks selline muudatus mängukohtade (reaalsete kasiinode) arvu Eestis ning selle tulemusena ka hasartmängusõltuvusega inimeste arvu?
7. Kas on teada, kui palju on viimase 5 aasta jooksul olnud juhtumeid, kus valla- või linnavalitsus ei ole väljastanud kirjalikku nõusolekut mängukoha avamiseks, ning mis põhjustel?
8. Kas valla- või linnavalitsustel on võimalik Hasartmänguseaduse § 37 (Nõuded mängukohale) sätestatud piiranguid ka reaalselt kasutada nõusoleku andmisest keeldumiseks ning kas on teada konkreetseid juhtumeid, kus seda on tehtud?
Kas viimase 5 aasta jooksul on mõni valla- või linnavalitsus pöördunud Rahandusministeeriumi poole murega seoses nimetatud piirangute rakendamisega ning teinud ettepanekuid kehtivate nõuete muutmiseks või karmistamiseks, sh selliselt, et valla- ja linnavalitsustele antaks rohkem otsustusõigust?
9. Kas Rahandusministeeriumil on olemas andmed selle kohta, kui aktuaalne on täna hasartmängusõltuvuse probleem Eestis ning millega see peamiselt seostub? Kas eelkõige füüsiliste mängukohtadega (reaalsed kasiinod), või on probleem üha enam seotud ka kaughasartmänguga (online-kasiinod)?
10. Millistes teistes maailma riikides saavad Eesti tegevusloa ja korraldusloaga ettevõtted pakkuda kaughasartmängu teenuseid ilma vastavas riigis eraldi tegevusloa või muu loata?
Palun esitada selle kohta ülevaade ning kas on teada, kui suur osa nende ettevõtete tulust teenitakse väljastpoolt Eestit.
11. Kas on olemas ülevaade, kui palju Eesti elanikke kasutab teistes riikides asuvaid kaughasartmängu teenuse pakkujaid (online-hasartmänguteenuseid)? Mida tehakse ja mida saaks veelgi teha (sh seadusemuudatused) selleks, et piirata Eestis nende välisriikide ettevõtete tegutsemist, kes pakuvad teenuseid ilma Eesti tegevus- ja korraldusloata? Kui suur on hinnanguliselt Eesti riigi maksukahju sellest tulenevalt?
12. Milliste konkreetsete ühikute või näitajate alusel maksustatakse maapealsete mängukohtad (reaalseid kasiinosid) ning millisel alusel maksustatakse kaughasartmängu teenuseid (online-hasartmänguteenuseid) kehtiva õiguse kohaselt?
13.Kui palju laekus riigile hasartmängumaksu 2025. aastal iga konkreetse Eestis tegevusloa saanud ettevõtte kohta ning milline on Rahandusministeeriumi prognoos 2026. aastaks, eraldi:
maapealsete mängukohtade (reaalsed kasiinod) lõikes? kaughasartmängu teenuseid pakkuvate ettevõtete lõikes?
14. Kas on olemas ettevõtteid, kellel on Eestis saadud tegevusluba, kuid kes pakuvad kaughasartmängu teenuseid ainult väljaspool Eestit? Kui jah, siis kui palju laekub selliste väljaspool Eestit tegutsevate ettevõtete eest makse Eestisse?
Lugupidamisega
Lauri Laats
Eesti Keskerakonna fraktsiooni esimees