Vastus Riigikogu liikme Aleksandr Tšaplõgini kirjalikule küsimusele (KK 444)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu Kantselei

[email protected]

Vastus Riigikogu liikme Aleksandr

Tšaplõgini kirjalikule küsimusele

(KK 444)

Austatud Riigikogu esimees

Tänan Riigikogu liikme hr Aleksandr Tšaplõgini esitatud Ukraina finantsabi puudutavate

kirjalike küsimuste eest. Vastan Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 148 alusel.

Pöördumine puudutab Euroopa Ülemkogu otsust 18. detsembrist 2025, millega anti

kõrgetasemeline poliitiline mandaat Ukraina toetamiseks alanud 2026 ja järgneval 2027 aastal

ning küsite järgmiste sammude ja kaasnevate mõjude kohta. Mul on väga hea meel, et hr

Tšaplõgin on huvitatud Ukraina püsivast ja tugevast toetamisest.

Lähtuvalt Riigikogu liikme kirjas viidatud Ülemkogu otsusest avaldas Euroopa Komisjon 14.

jaanuaril 2026 Ukraina Toetuslaenu teemalised õiguslikud ettepanekud (nõukogu ja

parlamendi määrus toetuslaenu kohta; nõukogu määruse muudatus EL 2021-2027 eelarve

ning nõukogu ja parlamendi määruse muudatus Ukraina rahastu kohta). Kahjuks on

toetuslaenu rakendamine olnud pidurdatud Ungari vastutöötamise tõttu EL pikaajalise

eelarve muutmise määruse kinnitamisel.

Eesti valitsusasutused analüüsisid komisjoni ettepanekuid ja seisukohad eelnõu suhtes

kinnitati 29. jaanuaril Vabariigi Valitsuse istungil. Kohe peale seda esitati seisukohad koos

pikema seletuskirjaga Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile ning kõigil Riigikogu

liikmetel oli siis võimalik materjalidega lähemalt tutvuda.

Lühidalt on toetuslaenu ettepaneku peamised parameetrid järgmised:

- summa kuni 90 miljardit eurot;

- kasutuselevõtu periood 2026-2027;

- Ukrainale antava laenu finantseerimiseks võtab komisjon omakorda laenu

rahvusvahelistelt kapitaliturgudelt;

- see laen tagatakse EL eelarve poolt (nagu teisedki komisjoni võetud laenud) ja

liikmesriigid ei pea omalt poolt täiendavat garantiid andma;

- laenu vormistamise ja teenindamisega kaasnevad kulud (intressid, tehingutasud)

kaetakse ettepaneku kohaselt EL eelarvest;

- laenu tagasimaksmine komisjonile peaks toimuma pärast reparatsioonide maksmist

Ukrainale agressori poolt;

Teie 08.01.2026 nr 2-3/15-444

Meie 20.04.2026 nr 4-2/96-2

2

- Ukraina saaks laenu kasutada nii riigieelarve toetuseks (kuni 30 miljardit eurot) ja

kaitsevõimekuse tõstmiseks (kuni 60 miljardit eurot), et tõrjuda agressori järjepidevat

purustustööd.

Ukrainalt nõutakse laenu tagasimaksmist ainult reparatsioonimaksete saamisel. Püsib

võimalus, et riikide kokkuleppel ning kooskõlas EL ja rahvusvahelise õigusega saaks laenu

tagasimaksmisel kasutada Vene Föderatsiooni tõkestatud varasid.

Seega saab Komisjoni ettepaneku põhjal vastata Teie küsimustele kokkuvõtlikult, et

liikmesriigid ei pea andma komisjonile eraldiseisvat garantiid laenu tagamiseks. Esialgu

kaetakse laenuteenindamise kulud EL eelarve raames. Rahandusministeeriumi hinnangul ei

ole liikmesriigi kaudne või otsene osalemine laenu teenindamises või tagasimakses tulevikus

välistatud kuid praeguses etapis on need küsimused lahtised.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Priit Potisepp 53018156

[email protected]