Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ elluviimiseks“ muutmine

1

Lisa KINNITATUD

haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ elluviimiseks“

Tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.

1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Kõrghariduse kvaliteet, rahvusvahelistumine ja doktorikoolid“ raames tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

1.2. Tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi (e) „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele.

1.3. Tegevusega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ja Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse.

1.4. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega „Kolmanda taseme haridusega 25-34-aastaste osatähtsus“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Toetatavates tegevustes järgitakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud läbivaid valikukriteeriume ja -metoodikat.

1.5. Toetuse andmise eesmärk

1.5.1.Toetuse andmise eesmärk on kõrgkoolidevahelise koostöö tõhustamise kaudu tõsta kõrgharidusõppe kvaliteeti, parendada kõrgkoolide õpetamissuutlikkust ja – paindlikkust ning suurendada Eesti kõrghariduse rahvusvahelist nähtavust ja konkurentsivõimet sh osalemist rahvusvahelistes võrgustikes.

2

1.5.2.Toetuse andmise tulemusena paraneb kõrgkoolide võimekus pakkuda kvaliteetset ja kaasaegset õpet ning suureneb Eesti kõrghariduse rahvusvaheline nähtavus ja konkurentsivõime.

1.6. Mõisted

Õpisündmus käesoleva tegevuse mõistes on eesmärgipäraselt kavandatud mitteformaalõppe sündmus, mis toetab õppimist ning viiakse läbi selgelt määratletud õpieesmärgil ja sihtrühmale. Õpisündmus võib toimuda erinevates õpivormides (nt seminar, koolitus, töötuba, konverents, arendusprogramm, õppevisiit, õppereis), sh digiõppe vormis ning rahvusvaheliselt. Mitteformaalõppe õpisündmus ei vaja õppekava ning selle läbimisel ei ole tingimata vaja väljastada tõendit.

2. Toetatavad tegevused

Punktis 1.5. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1. Kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamine

Kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamiseks tehakse järgnevaid tegevusi: • Sidusa ja kvaliteetse õppe tagamiseks õppekavade ajakohastamise ning kaasajastatud

õpiväljundite õppesse lõimimist toetatavate õpisündmuste läbiviimine ning juhendmaterjalide loomine ja kättesaadavaks tegemine;

• Kõrgharidusõppe metoodiliseks ajakohastamiseks õpetamispädevuste, sh digipädevuste arendamisele suunatud õpisündmuste läbiviimine ning juhendmaterjalide loomine;

• Kvaliteedikultuuri edendamiseks, sh jagatud arusaamade kujundamiseks kõrghariduse kvaliteedist ja kvaliteedijuhtimisest ning pidevale parendamisele orienteeritud sise- ja välishindamise süsteemide arendamise toetamiseks õpisündmuste läbiviimine ning juhendmaterjalide loomine ja tehniliste lahenduste arendamine;

• Õppe kvaliteedi parandamiseks asjakohase digitaalse õpikeskkonna arendamiseks ja rakendamiseks vajalike digitehnoloogiliste lahenduste arendamine või kasutusele võtmine, sh arendusvajaduste kaardistamine, arenduste planeerimine, piloteerimine, juurutamine, kasutajate koolitamine, juhendmaterjalide loomine ja kättesaadavaks tegemine;

• Kõrgkoolide õppealase koostöövõimekuse suurendamiseks ühistegevuste läbiviimine ja võrgustikutöö edendamine;

• Tõenduspõhise lähenemisviisi tagamiseks uuringute ja analüüside (sh rahvusvahelistes uuringutes osalemise) korraldamine ning teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste läbiviimine.

2.2. Eesti kõrghariduse rahvusvahelise nähtavuse ja konkurentsivõime suurendamine

Tegevuse eesmärgiks on Eesti kui kõrgharidusõppeks ning teadus- ja arendustööks atraktiivse sihtriigi tutvustamine (kaubamärgi Study in Estonia vahendusel) ning kõrghariduse rahvusvahelistumise üldiste arengusuundade ja teiste riikide kogemuste tutvustamine ja vahendamine Eestisse. Elluviija koondab ja ajakohastab Study in Estonia teabeplatvormil Eesti kui kõrghariduse tasemeõppeks ning teadus- ja arendustööks atraktiivse sihtriigi kohta asjakohase teabe

3

(nt nõustamine, karjääriteenused, keeleõppevõimalused, konsulaarküsimused jne) ning teabe jagamisel arvestatakse erinevate sihtrühmade ootuste ja vajadustega. Eesmärgi täitmiseks töötab elluviija välja koostöös rakendusasutuse ja kõrgkoolidega välisüliõpilaste värbamise põhimõtted, kus tegevustele seatakse selged fookused (õppevaldkonnad, sihtriigid), mis arvestavad Eesti riigi huvidega, sh julgeolekuga, ning aitavad kaasa rahvusvaheliselt tasakaalustatud, erinevatest riikidest ja kvaliteetse välisüliõpilaskonna kujunemisele. Sihtgrupi seas on ka välismaal elavad Eesti noored ning Eestis elavad välismaalased, sh Ukraina sõjapõgenikud. Toetatakse tegevusi, mille eesmärk on Eestis elavatele välismaalastele, sh Ukraina sõjapõgenikele, Eesti kui hea õppimise ja töötamise koha kuvandi tutvustamine ning nende haridustee jätkamise teadlikkuse tõstmine ning sidumine Eesti ühiskonnaga. Rahastatakse tegevusi, mis valmistavad välisüliõpilasi paremini ette Eesti tööturule siirdumiseks ning toetavad õpingutejärgset eesmärgipärast rakendumist Eesti tööturul, eelkõige nendel erialadel, millel on suurenenud tööturu nõudlus. Toetatakse välisüliõpilastega seotud uuringute läbiviimist ning turundus- ja kommunikatsioonitegevusi, mis tutvustavad kõrghariduse rahvusvahelistumist Eesti ühiskonnas laiemalt. Eesti maine ühtse kujundamise ning Eesti kui hea õppimise ja töötamise koha kuvandi eesmärgil tehakse koostööd Research Estonia, Welcome to Estonia ja Work Estonia tiimidega, välisministeeriumi hariduse erisaadiku ja Eesti esindustega ning teiste Eesti riigi poolt toetatud võrgustikega.

3. Tulemused

3.1. punktis 2.1. nimetatud tegevuse elluviimise tulemusena paraneb kõrgkoolide koostöö tõhustamise kaudu õpetamissuutlikkus ja –paindlikkus, suureneb kõrgkoolide võimekus pakkuda digitehnoloogiliste lahenduste kaasabil kaasaegset õpet;

3.2. punktis 2.2. nimetatud tegevuse elluviimise tulemusena paraneb kõrgkoolide rahvusvaheline nähtavus;

3.3. punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Näitaja liik Näitaja nimetus ja mõõtühik

Algtase (2022)

Vahe- sihttase (2026)

Sihttase (2029)

Selgitav teave

4

Tulemus- näitaja

Õppe kvaliteedi arendamise projektid lõpetanud kõrgharidusasutus -te arv

0 Ei kohaldu

15 Õppe kvaliteedi arendamise projektina käsitletakse vastava kõrgkooli esindajate osalemist tegevuses 2.1. Sihttaseme saavutamiseks loendatakse kumulatiivselt õppeasutuste arvu, mille esindajad on alustanud projekti tegevustega ja need edukalt lõpetanud. Raporteerib elluviija kord aastas.

Meetmete nimekirja näitajad

Väljundnäitaja Õppe kvaliteedi arendamise projektides osalenud kõrgharidusasutus -te arv

0 13 (2024) 15 Tegevuses 2.1. osalevate unikaalsete kõrgkoolide kumulatiivne arv. Asutuse osalust loetakse projekti alguse hetkest. Raporteerib elluviija kord aastas.

TAT spetsiifilise d näitajad

TAT spetsiifiline näitaja tegevusele 2.2.

Välisüliõpilaste osakaal magistriõppes

18% 18% 18% Loetakse magistriõppes õppivaid välisüliõpilasi ja arvutatakse nende osakaal kõigist magistriõppe üliõpilastest. Allikas: EHIS

4. Rakendusasutus ja -üksus

4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja/või partner(id)

5.1. Tegevuste elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet (Harno, edaspidi ka elluviija).

5.2. Alategevuste 2.1.-2.2. partnerid (edaspidi partnerid) on kõik Eesti ülikoolid, rakenduskõrgkoolid ja Haridus- ja Teadusministeerium.

5.3. Alategevuse 2.1 elluviimise koordineerimise eest vastutab elluviija.

6. Sihtrühm

6.1. Punktis 2 nimetatud tegevuste sihtrühmad on

6.1.1. Eesti kõrgkoolide akadeemilised töötajad ja õppetegevuse kvaliteedi edenemist toetavad töötajad, sh juhid;

5

6.1.2. Eesti kõrgkoolidesse potentsiaalselt õppima tulevad üliõpilased, välisüliõpilased (sh sõjapõgenikud Ukrainast) ja väljaspool Eestit elavad eestlased;

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01. juuni 2023 kuni 31. august 2029.

Tabel 1. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Tegevuste abikõlblikkuse periood:

2.1. Kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamine 01.01.2024 31.07.2029 2.2. Eesti kõrghariduse rahvusvahelise nähtavuse ja konkurentsivõime kasvatamine

01.06.2023 31.07.2029

2.3. Horisontaalsed tegevused 01.06.2023 31.08.2029

8. Tegevuste eelarve Tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ kogueelarve aastateks 2023-2029 on, 11 912 863€, mida rahastatakse järgmiselt: Euroopa Sotsiaalfond 8 339 004 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 3 573 859€ (30% kogumaksumusest).

9. Kulude abikõlblikkus

9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.

9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:

9.2.1.otsesed personalikulud, sh elluviija personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3;

9.2.2.kaudsed kulud 7% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest kuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3-6;

9.2.3.abikõlblikud muud otsesed kulud:

9.2.3.1. Eestis ja välisriigis toimuvate TAT-i tegevustega seotud ürituste korraldamise ja/või nendel osalemise kulud (sh ruumirent, toitlustus, materjalid, koolitajakulu sh välisriigi koolitaja majutus- ja sõidukulud) ning üritustega seotud tellitud transpordi kulu;

9.2.3.2. infotehnoloogiliste lahenduste või digilahenduste, sh tehniliste konsultatsioonide ja analüüside kulu ning infosüsteemide ja veebilehtede

6

loomise, arendamise, haldamise, juurutamise, kasutamise ja hooldusega seotud kulud;

9.2.3.3. õppetööd toetavate litsentside ja nende juurutamiseks vajalike juhendmaterjalide väljatöötamise ja kasutajate koolitamise kulud;

9.2.3.4. tugi-, juhend-, koolitus- ja õppematerjalide (sh video- ja veebikoolituste ning materjalide) ning käsiraamatutega seotud kulud (sh litsentsi- ja autoritasud) koostamise, kujundamise, avalikustamise ja kirjastamise kulud;

9.2.3.5. välislähetuste kulud;

9.2.3.6. tõlketööde-, trüki- ja kujundustööde kulud;

9.2.3.7. sisse ostetavate teenuste kulud;

9.2.3.8. hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitluste kulud, ning tulemuste levitamise kulud;

9.2.3.9. turundus- ning teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (sh trükiste, videote, veebinaride, taskuhäälingute, kampaaniatega seotud kulud jne);

9.2.3.10. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 sätestatud kohustuste täitmisega.

9.2.3.11. tegevuse 2.1 e-õppe vormis iseseisvalt läbitava täienduskoolituse läbiviimisel kulud ühikuhinna alusel haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusega nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel ning vastavalt ühendmääruse §-le 18 lõikele 3.

9.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse

abikõlbmatuteks kuludeks: 9.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 9.3.2. projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või

käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamisega või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel, välja arvatud eelnõu punktis 9.2.3.1. sätestatud välisriigi koolitaja sõidu-ja majutuskulud.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1

ja § 28 lõigetele 1-3.

7

10.2. Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, standardiseeritud ühikuhinna alusel vastavalt § 28 lõikele 1 ning ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõigetele 1-3.

10.3. Makse aluseks olevaid andmeid dokumente ja tõendeid, esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.

10.4. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TAT-i lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TATi tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.

10.5. Tegevuse 2.1 puhul hüvitatakse kulud elluviijale ja partneritele täies mahus e-õppe vormis iseseisvalt läbitava täienduskoolituse läbiviimisel ühikuhinna alusel ning muude õpisündmuste ja tegevuste korraldamisel ja läbiviimisel tegelike kulude alusel. Tegevuse 2.2 puhul hüvitatakse kulud elluviijale tegelike kulude alusel.

10.6. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamise põhimõtted

10.6.1. Välja makstava summa arvutamise aluseks on haridus- ja teadusministri 2. oktoobri 2018. a määruses nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas” esitatud ainepunktimaksumus õppekavagrupis. Maksumus saadakse täienduskoolituskohtade arvu korrutamisel akadeemiliste tundide arvu või ainepunktide arvu ning selle maksumusega.

10.6.2. Ühikuhinna alusel kulude hüvitamiseks on vaja andmeid õppekaval osalejate kohta ja ainepunktide mahtu. Andmed esitavad täiendusõpet läbi viivad partnerid ja elluviija.

11. Elluviija ja partnerite kohustused

11.1. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud:

11.1.1. koordineerima alategevuse 2.1. elluviimist ning vajadusel osalema alategevuse

sisulises teostamises;

11.1.2. korraldama TATi juhtimisega seotud tegevused sh tegevuste planeerimise, aruandluse, täiendavate analüüside tellimise, ekspertrühmade töö korraldamise, tulemuslikkuse hindamise jne;

11.1.3. kinnitama TATi elluviimisega seotud korrad ja juhendid kahe kuu jooksul peale

TATi käskkirja kinnitamist või vajadusel kahe kuu jooksul peale TATi muudatuste kinnitamist;

11.1.4. koostama ja esitama rakendusasutusele järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste

kirjelduse sh partnerite tegevuskava ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks

8

hiljemalt jooksva aasta 20. novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TATi käskkirja kinnitamist; sh:

11.1.4.1.kaasama tegevuse 2.1 puhul kõik kõrgkoolid ja Haridus- ja Teadusministeeriumi;

11.1.4.2.kaasama tegevuse 2.2 puhul kõik kõrgkoolid ja Haridus- ja Teadusministeeriumi;

11.1.5. esitama punktis 11.1.2 ja 11.1.3 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele infoks;

11.1.6. esitama rakendusasutuse nõudmisel toetuse andmise tingimustes toodud eelarve jagunemise aastate kaupa;

11.1.7. viima tegevusi ellu vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja eelarvele;

11.1.8. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada hiljemalt kolme kuu jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas.

11.1.9. korraldama teavitusürituse, mis vastab teavitamise määruse § 2 lõigetele 3 ja 4.

11.2. Elluviijale kohalduvad ühendmääruses § 41 lõige 1 punktis 18 sätestatud kohustused.

11.3. Partnerile kohalduvad ühendmääruse § 10 lõige 1 punktides 2-6, 8-9 ja 13-15 ja § 11 nimetatud kohustused. Lisaks on partner kohustatud:

11.3.1. täitma TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustusi;

11.3.2. koostama (koostöös elluviijaga) ühise tegevuskava);

11.3.3. viima ellu tegevuskavas toodud tegevusi, saavutama tähtaegselt lubatud eesmärgid ja tulemusnäitajad ning elluviijale esitama elluviija poolt sätestatud tähtaegadeks vastavad aruanded, maksetaotlused ja muu tegevuskava info, mis on elluviijale vajalik kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks;

11.3.4. partneritel on õigus alategevuse 2.1. raames teha tegevusi iseseisvalt või koostöös elluviija või teiste partneritega tingimusel, et iga tegevus hõlmab vähemalt kahe partneri osalejaid või on suunatud vähemalt kahe partneri vajaduste täitmisele.

11.4. Toetuse saaja on kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele.

11.5. Elluviija ja partnerid järgivad riigihanke korraldamisel riigihangete seadust.

9

12. Aruandlus

12.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

12.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või

ületäitmise kohta;

12.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;

12.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;

12.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest;

12.1.5. ettepanekud tegevuste tõhusamaks elluviimiseks elluviija enda vaates ja vajadusel ettepanekud rakendusasutusele käesoleva käskkirja muutmiseks või täiendamiseks.

12.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste

elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisele ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.

12.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

12.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.

12.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

12.6. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.

12.7. Punktis 12.6 toodud andmekorje kohustus rakendub punktis 2.1 nimetatud õpisündmustel osalejatele eeldusel, et õpisündmus kestab üle 32 akadeemilise tunni osaleja kohta.

10

12.8. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

EELNÕU 08.04.2026

MINISTRI KÄSKKIRI

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ elluviimiseks“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

Muudan haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ elluviimiseks“ lisa ja ning kehtestan selle uues sõnastuses (lisatud).

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium

20.04.2026 nr 8-2/26/2245

Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister

Lisa: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 3. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks: kõrgkoolid, Riigi Tugiteenuste Keskus

Nele Dresen 735 0200 [email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja

rahvusvahelistumine“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Käesolev käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Haridus- ja teadusministri 27. detsembri 2023. a käskkirja nr 363 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ elluviimiseks“ (edaspidi KVARA ja ka TAT) muudatustega täpsustatakse mõisteid (õpisündmus) ning täiendatakse alategevuse 2.1 ehk kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamise tegevusi. TATist jäetakse välja tegevus 2.3 „Ülikoolide rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine“. Lisaks eelnevale täpsustatakse ka alategevuste partnerite kohustusi ning muudetakse eelarvet. Muudatuste aluseks on elluviija ja partnerite tehtud ettepanekud ning kaitsevaldkonda raha suunamise kärped.

Käskkirja eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna peaekspert Nele Dresen (tel 735 0200, [email protected]), kõrghariduse osakonna nõunik Tiina Laidvee (tel 735 0121, [email protected]) ja kõrghariduse osakonna vanemnõunik Kristi Raudmäe (tel 735 0186, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja kooskõla ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava ja Euroopa Sotsiaalfondi reeglistikuga on kontrollinud strateegia-ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279, [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]) ja strateegia- ja finantsosakonna peaekspert Meelis Aunap (tel 735 0105, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Punktis 1.6 täpsustatakse mõiste „õpisündmus“ sisu, et üheselt määratleda, milliseid tegevusi käesoleva tegevuse raames õpisündmusteks loetakse. Õpisündmusena käsitatakse eesmärgipäraselt kavandatud (s.t õpieesmärgist ja sihtrühma vajadustest lähtudes teadlikult ette valmistatud) ja struktureeritud mitteformaalõppe sündmust, millel on selgelt määratletud õpieesmärk ja sihtrühm. Õpisündmused võivad toimuda mitmesugustes vormides, mistõttu loetelu on näitlik. KVARAst toetatakse ainult selliste, eelmises lauses kirjeldatud õpisündmuste läbiviimist, mille õpieesmärgid on kooskõlas KVARA eesmärkidega ning mille sihtrühm vastab punktis 6.1 kirjeldatud sihtrühmadele.

Punktis 2.1 täpsustatakse kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamiseks vajalikud põhisuunad, mille raames viiakse ellu konkreetseid tegevusi ja õpisündmusi. Lisaks sellele ühtlustatakse punktide ülesehitust, et iga põhisuund annaks selge ülevaate selle sisulisest ulatusest. Kirjeldusest eemaldatakse viited sihtrühmadele, kuna sihtrühmad on koondatud eraldi punktis 6.1.

Esimeses punktis sõnastatakse tegevusena selliste õpisündmuste elluviimine, mille fookus on sidusa ja kvaliteetse õppe tagamine, keskendudes õppekavade ajakohastamisele ning kaasajastatud õpiväljundite õppesse lõimimisele, mida toetavad vastavad juhendmaterjalid.

Teises punktis kirjeldatakse õpisündmusi, mis toetavad kõrgharidusõppe metoodilist ajakohastamist. Õpisündmused on suunatud õpetamispädevuste, sh digioskuste arendamisele ning neid täiendavad vastavad juhendmaterjalid. Oluline on siinpuhul mainida, et metoodiline ajakohastamine ei piirdu ainult meetodite ajakohastamisega, sellel on laiem tähendusväli: muudetakse mitte ainult seda, mida õpetatakse, vaid ka seda, kuidas õpetatakse, et õppimine oleks tõhusam, õppijakesksem, praktilisem, paremini seotud tänapäeva ühiskonna ja tööturu vajadustega jms.

Uues ehk kolmandas punktis kirjeldatakse õpisündmusi, mis toetavad kvaliteedikultuuri edendamist1 kõrghariduses. Põhisuund hõlmab õpisündmuste läbiviimist, juhendmaterjalide loomist ning tehniliste lahenduste arendamist, mis aitavad kujundada jagatud arusaamu kõrghariduse kvaliteedist ja kvaliteedijuhtimisest ning toetavad pidevat sise- ja välishindamise süsteemide arengut. Kolmanda põhisuuna keskmes on kvaliteedikultuuri edendamine, mis on eelduseks kõrgharidusõppe järjepidevale ja süsteemsele parendamisele. Institutsionaalse akrediteerimise (edaspidi IA) mudeli kohaselt on kvaliteedijuhtimine strateegiline ja süsteemne tegevus, mille eesmärk on õppetegevuse, teadus- ja arendustegevuste ning teenuste pidev parendamine ning vastavus rahvusvahelistele, riiklikele ja institutsionaalsetele standarditele. Tervikliku kvaliteedikultuuri kujundamine algab aga strateegilisest juhtimisest kõrgkoolide juhtkonna tasandil. Kõrgkooli juhtimine hõlmab arengu kavandamist, strateegiliste eesmärkide ja tegevuskavade väljatöötamist ning nende elluviimise, tulemuslikkuse analüüsi ja hindamise protsesse, mis tuginevad sise- ja väliskeskkonna analüüsile ning tulevikuseirele. Strateegilise juhtimise keskmes on selgelt sõnastatud eesmärgid ning nende saavutamist ja tulemuste hindamist toetavad protsessid. Kvaliteedikultuuri edendamisse on kaasatud nii akadeemilised kui ka õpet toetavad töötajad, eriti olukordades, kus rollid ja vastutused kattuvad. Näiteks väiksemates kõrgkoolides täidavad tugistruktuuride juhid sageli ka programmijuhtide juhendaja rolli, mistõttu on oluline, et neil oleks pädevus kvaliteetse õpetamise toetamiseks. Kvaliteedijuhtimise kompetentsi arendamine eeldab terviklikku arusaama kõrgharidusõppest, hõlmates õppimist ja õpetamist ning nende kavandamist, elluviimist ja seiret. See on aluseks ühtse suuna kujunemisele, püsivalt kõrgetasemeliste tulemuste saavutamisele ning ühiste kokkulepete ja heade tavade, sh õppimise ja õpetamise hea tava, kujundamisele. Kvaliteedikultuuri aluseks on jagatud väärtused ja hoiakud ning selgelt määratletud protsessid, mis tagavad parendustegevuste koordineerituse ja läbipaistvuse.

Neljandas punktis käsitletakse digitaalse õpikeskkonna arendamist ja rakendamist, mis on vajalikud õppe kvaliteedi parendamiseks paindliku ja kvaliteetse õppe toetamiseks. Tegevus hõlmab digitehnoloogiliste lahenduste arendamist või kasutuselevõttu, sh arendusvajaduste kaardistamist, arenduste planeerimist, piloteerimist, juurutamist, kasutajate koolitamist, juhendmaterjalide loomist ja kättesaadavaks tegemist. Täpsustus põhineb asjaolul, et aasta jooksul on ilmnenud, et kõrgkoolidel on puudus mitmetest digitehnoloogilistest lahendustest, mis tänapäeva maailmas mängivad olulist rolli õppe kvaliteeti parendamises nagu näiteks kaasaegne õppeinfosüsteem, õppekavade kvaliteedihindamist toetav infosüsteem jne. Digilahendused on õppekvaliteedi tõstmiseks hädavajalikud, sest need võimaldavad koguda ja analüüsida usaldusväärseid andmeid õppeprotsessi kohta, tuues nähtavale kitsaskohad ja arenguvõimalused. Kaasaegsed infosüsteemid toetavad tõenduspõhist otsustamist, ühtlustavad kvaliteedihindamise protsesse ning muudavad õppekorralduse läbipaistvamaks ja paremini juhitavaks. Selline süsteemne ja andmepõhine lähenemine loob eeldused õppekavade järjepidevaks arendamiseks ning tagab õppijatele kvaliteetsema ja paremini toimiva

1 Vajadus kvaliteedikultuuri edendamiseks kõrghariduses tuleneb mh Euroopa Liidu Nõukogu soovitustest: Council Recommendation of 12 May 2025 on a European quality assurance and recognition system in higher education ning Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standarditest ja suunistest: Archimedes_et_3472_ESG_EE_toim_korr_00.pdf

õppekeskkonna. Käesoleval aastal on alustatud infotehnoloogiliste lahenduste planeerimisega ja välja töötamisega, mis kestavad mitme aasta vältel. Hetkel on arendamisel õppekavade sisehindamise tööriist Haridussilma juurde ning kõrgkoolideülese õppeinfosüsteemi loomine. Lisaks sellele on planeerimisel kõrgkoolidele oluliste ja õppimist ja õpetamist toetavate litsentside ühishankimised (plagiaadituvastussüsteem; AI Moodles jne), mille kulud tekivad tulevikus.

Viiendas punktis käsitletakse tegevusi, mis toetavad kõrgkoolide õppealase koostöövõimekuse suurendamist. Tegevus hõlmab ühistegevuste läbiviimist ja võrgustikutöö edendamist, mis aitavad jagada kogemusi, ühtlustada praktikaid ning tugevdada kõrgkoolide vahelist koostööd õppe kvaliteedi parendamisel.

Uues, kuuendas punktis käsitletakse tegevusi, mis toetavad tõenduspõhise lähenemisviisi rakendamist kõrgharidusõppe kvaliteedi parendamisel. Tegevus hõlmab uuringute ja analüüside (sh rahvusvahelistes uuringutes osalemist) korraldamist, ning teavitus- ja kommunikatsioonitegevuste läbiviimist. Uuringud ja analüüsid on kvaliteedi tõstmiseks olulised, sest need annavad tõenduspõhise ülevaate õppeprotsessi toimimisest, kitsaskohtadest ja arenguvajadustest. Süsteemne andmepõhine teadmine võimaldab teha põhjendatud otsuseid, suunata ressursse mõjusatesse tegevustesse ning hinnata, kas rakendatud meetmed toovad soovitud tulemusi. Tegevuse lisamise põhjuseks on asjaolu, et hetkel on uuringud ja analüüsid lubatud ainult tegevuse 2.2 raames. Võttes aga arvesse, et nii mitmedki 2.1 raames läbi viidavad tegevused eeldavad enne alustamist uuringute ja analüüside läbiviimist, siis on kulude abikõlblikkuse tõttu vajalik see lisada ka punkti 2.1 alla. Eraldi on mainitud ka teavitus- ja kommunikatsioonitegevused ning seda põhjusel, et need on seotud õppekvaliteedi parendamisega ning seega on oluline neid mainida ka eraldi tegevustena 2.1 all.

Punkti 2.1 viimane lõik, mis puudutab 2.1 tegevuste elluviimist, kustutakse ning sõnastatakse ümber vastavalt punktides 5.3, 11.1 ja 11.3.4.

Punkt 2.3 tegevus „Ülikoolide rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine“ jäetakse TATist välja, kuna vastavat tegevust KVARA alt ei toetata.

Punkt 3.3 jäetakse välja seoses eelmise punkti 2.3 välja jätmisega.

Punktis 3.3 ära toodud tabelis asendatakse lahtris „selgitav teave“ läbivalt mitmus „projektid“ ainsusega „projekt“. Seda põhjusel, et kuigi enne TATi koostamist oli 2.1 raames plaanis teha eraldiseisvaid projekte, siis hiljem on selgunud, et 2.1 raames eraldiseisvaid projekte ei algatata. Tabelis võetakse ära ka TAT spetsiifiline näitaja tegevusele 2.3, kuna „Ülikoolide rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine“ kustutatakse.

Punkt 5.3 kustutakse, kuna see puudutab tegevust 2.3, mis jäetakse TAT-st välja.

Selle asemel sõnastatakse punkti 5.3 all, et alategevuse 2.1 elluviimise koordineerimise eest vastutab elluviija.

Punkti 6.1.1 täiendatakse sihtrühma, asendades „õpet toetavad spetsialistid“ sihtrühmaga „õppetegevuse kvaliteedi edenemist toetavad töötajad, sh juhid.“ Täpsustus on vajalik, kuna lisaks õpet toetavatele töötajatele panustavad kvaliteetse õppe tagamisse ka laiemalt kvaliteedi edendamisega seotud töötajad, kelle alla kuulub ka kõrgkooli juhtkond. Näiteks tegelevad õppejõudude õpetamisoskuste ja digioskuste arendamisega õpetamise arendajad ja haridustehnoloogid, kes vajavad oma teadmiste ja oskuste ajakohasena hoidmiseks koolitusi jm tuge.

Punkti 6.1.2 täiendatakse täpsustusega „üliõpilased“, kuna sihtrühmaks ei ole ainult välisüliõpilased: „Eesti kõrgkoolidesse potentsiaalselt õppima tulevad üliõpilased, välisüliõpilased (sh sõjapõgenikud Ukrainast) ja väljaspool Eestit elavad eestlased“

Punkt 6.1.3 jäetakse TATist välja, kuna see kehtis 2.3 tegevuse „Ülikoolide rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemine“ kohta, mis muudatusega jäetakse TATist välja.

Punktis 7 jäetakse tabelist “Tegevuste abikõlblikkuse periood” välja tegevus 2.3 „Ülikoolide rahvusvahelistes koostöövõrgustikes osalemise toetamine“.

Punktis 8 muudetakse KVARA kogueelarvet. Tulenevalt kärpest, millega suunati raha kaitsevaldkonda, tegevuse „Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine“ kogueelarve aastateks 2023-2029 on, 11 912 863 eurot, mida rahastatakse järgmiselt: Euroopa Sotsiaalfond 8 339 004 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 3  573 859 eurot (30% kogumaksumusest).

Punktis 9.2.3.1 muudetakse sõnastust, täpsustades, et abikõlblikud muud otsesed kulud on Eestis ja välisriigis toimuvatel õpisündmuste ja TATi tegevuste elluviimisega seotud muude ürituste osalemise ja/või korraldamise kulud.

Punktis 9.2.3.2 lisatakse sõna „juurutamine“, kuna kui valmivad digitehnoloogilised lahendused siis on ka nende juhendite ja kasutajate koolitamise kulud abikõlblikud. Lisaks sellele täpsustatakse, et abikõlblikud on ka infotehnoloogiliste lahenduste või digilahenduste kasutamise kulud.

Punkti 9.2.3.3 täpsustatakse, et abikõlblike muude otseste kulude alla kuuluvad õppetööd toetavate litsentside ja nende juurutamiseks vajalike juhendmaterjalide väljatöötamise ja kasutajate koolitamise kulud.

Lisatakse punkt 9.2.3.11, mis sätestab tegevuses 2.1 e-õppe vormis iseseisvalt täiendkoolituse kulude rahastamise siseriiklike ühikuhindade alusel vastavalt haridus- ja teadusministri 2.10.2018 määrusele nr 29 „Riikliku täienduskoolituse tellimuse koostamise ja esitamise kord ning akadeemilise tunni maksumus õppekavarühmade kaupa Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas“ kehtestatud ühikuhindade alusel ning vastavalt ühendmääruse §-le 18 lõikele 3.

Punktidesse 10.1 ja 10.2 lisatakse kulude hüvitamine ühikuhindale alusel vastavalt ühendmääruse §28 lõikele 1.

Punktis 10.3 täpsustatakse, et makse aluseks võivad olla ka andmed ning kustutakse ära tegelikke kulude aluselt maksmise tingimus.

Punktis 10.5 täpsustatakse 2.1 kulude hüvitamist, tuues sisse e-õppe vormis täiendkoolituste läbiviimise kulude hüvitamise ühikuhinna alusel: „Tegevuse 2.1 puhul hüvitatakse kulud elluviijale ja partneritele täies mahus e-õppe vormis iseseisvalt läbitava täienduskoolituse läbiviimisel ühikuhinna alusel ning muude õpisündmuste ja tegevuste korraldamisel ja läbiviimisel tegelike kulude alusel. Tegevuse 2.2 puhul hüvitatakse kulud elluviijale tegelike kulude alusel“. E-õppe täienduskoolituste läbiviimise kulude hüvitamine ühikuhinna alusel lihtsustab partnerite kulude tegemist ning vähendab bürokraatiat ja halduskoormust.

Punkti 10.6 alapunktides 10.6.1 ja 10.6.2 sõnastatakse ühikuhinna alusel kulude hüvitamise põhimõtted.

Punktis 11.1.1 täpsustatakse, et elluviija on kohustatud koordineerima alategevuse 2.1 elluviimist ning vajadusel osalema ka alategevuse sisulises teostamises.

Punktis 11.1.4 täpsustatakse elluviija kohustusi, tuues eraldi välja partnerite tegevuskava esitamise.

Punktis 11.1.4.1 täpsustatakse, et tegevuse 2.1 kaasatakse kõik kõrgkoolid ja Haridus- ja Teadusministeerium.

Punktis 11.1.4.2 täpsustatakse, et tegevuse 2.2 puhul kaasatakse lisaks kõrgkoolidele ka Haridus- ja Teadusministeerium. Seda põhjusel, et Haridus- ja Teaduministeerium saaks juba tegevuskava loomise ning eelarve kujundamise käigus sisulisemalt kaasa rääkida, mitte alles nende kinnitamise etapis.

Punkt 11.1.3.3 kustutakse, kuna see puudutab tegevust 2.3.

Punktis 11.3 tuuakse õigusselguse huvides eraldi alapunktidena ära partnerite kohustused: 11.3.1. täitma TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustusi; 11.3.2. koostama (koostöös elluviijaga) ühise tegevuskava; 11.3.3. viima ellu tegevuskavas toodud tegevusi, saavutama tähtaegselt lubatud eesmärgid ja tulemusnäitajad ning elluviijale esitama elluviija poolt sätestatud tähtaegadeks vastavad aruanded, maksetaotlused ja muu tegevuskava info, mis on elluviijale vajalik kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks; 11.3.4. antakse partneritele õigus alategevuse 2.1 raames teha tegevusi iseseisvalt või koostöös elluviija või teiste partneritega tingimusel, et iga tegevus hõlmab vähemalt kahe partneri osalejaid või on suunatud vähemalt kahe partneri vajaduste täitmisele.

Punktidega 12.6-12.8 lisatakse aruandluse kohustus seoses ESF+ tegevustes osalevate isikute andmekorjega lähtuvalt ESF+ määrusest 2021/1057 ja selle lisast 1, sest mõned planeeritud tegevused (õpisündmused) võivad kesta kauem kui 32 akadeemilist tundi osaleja kohta ja ESF+ andmekorje juhendi kohaselt tuleb sellisel juhul ühiste näitajate andmekorjet teostada.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja rakendamiseks vajalikud vahendid on ette nähtud kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027.

4. Käskkirja mõjud

Muudatuste tulemusena saab nii TAT-i elluviija kui ka partnerid KVARA vahendeid tõhusamalt kasutada ning KVARA tegevused muutuvad efektiivsemaks ja säästlikumaks.

5. Käskkirja kehtivus

Käskkiri hakkab kehtima üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks kõrgkoolidele ja Riigi Tugiteenuste Keskusele.