Ainuaktsionäri otsus

AINUAKTSIONÄRI OTSUS

Tallinn 18.04.2026 nr 1-3/26/13

ELERING AS

Registrikood: 11022625

Aadress: Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Eesti Vabariik

Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik

Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – energeetika- ja keskkonnaminister

Häälte arv: 274 890

Elering AS 2025. aasta majandusaasta aruande

kinnitamine

Tutvunud Elering AS 2025. majandusaasta aruandega, audiitori järeldusotsusega, kasumi

jaotamise ettepanekuga, aktsiaseltsi nõukogu esitatud kirjaliku aruandega ning lähtudes

äriseadustiku § 298 lg 1 punktis 7 ja riigivaraseaduse § 98 lg 6 sätestatust:

1. Kinnitada 2025. majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Kinnitada Elering AS 2025. aasta puhaskasum summas 21 741 911 eurot ja jaotamatata

kasum kokku seisuga 31.12.2025 summas 164 985 436 eurot ning jaotada see järgmiselt:

(i) kanda 1 087 096 eurot eraldisena kohustuslikku reservkapitali

(ii) maksta eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt dividendidena

riigieelarvesse 8 403 000 eurot

(iii) jätta ülejäänud jaotamata kasum summas 155 495 340 eurot jaotamata.

3. Otsusepunktis 2 nimetatud kasumi jaotamise otsus jõustub tingimusel, et Vabariigi

Valitsus kinnitab dividendide summad 2026. aastaks ainuaktsionäri poolt vastu võetud

otsusega samadel tingimustel.

4. Maksta dividendidena välja 8 403 000 eurot 14 päeva jooksul Vabariigi Valitsuse poolt

korralduse vastuvõtmisest, millega kinnitatakse dividendisummad 2026. aastaks.

5. Osaluse valitseja hinnang omaniku ootustega määratud strateegiliste/valdkondlike ja

finantseesmärkide täitmise kohta 2025. aastal on väga hea.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad:

1. Elering AS 2025. aasta majandusaasta aruanne ja audiitori järeldusotsus.

2. Audiitori aruanne seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega.

3. Nõukogu aruanne 2025. aasta majandusaasta aruande kohta.

Saata: Elering AS, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed Gunnar Okk, Jaanus Uiga, Sirli

Männiksaar, Janek Stalmeister, Merike Saks

MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

Juriidiline aadress: Kadaka tee 42 12915 Tallinn, Eesti Äriregistri kood: 11022625 Telefon: +372 715 1222 E-post: [email protected] Koduleht: www.elering.ee Põhitegevusala: Elektri ja gaasi ülekanne Juhatuse esimees: Kalle Kilk Omanik: Eesti Vabariik Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers

3

Juhatuse esimehe pöördumine 5

Tegevusaruanne 9

Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni 9

1. Elektri ja gaasi varustuskindlus 9

2. Energiajulgeolek 11

3. Energiahindade konkurentsivõime 12

4. Tipptasemel kliendikogemus 14

Majandustegevuse ülevaade ja 2025. aasta tulemused 17

Pühendunud töötajad 27

Ühingu juhtimine 31

Kestlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses 47

Raamatupidamise aastaaruanne 55

Sisukord

4

5

võimalikesse inimtekkelistesse ootamatustesse.

Ärevus ühiskonnas oli selgelt tajutav ja energia-

taristu ümbruses paljudele oma silmaga näha

olnud turvalisuse tagamise lisameetmed, mida

Elering koos riigi institutsioonidega rakendas,

võisid isegi täiendavaid küsimärke tekitada, et

kas ikka kõik on hästi.

Nüüdseks võime täie kindlusega öelda, et kõiki-

de sünkroniseerimise etappide tegevused, mis

teostati planeerimise, elluviimise ja ka uude

süsteemi sisse elamise tähe all, on osutunud

edukaks. Süsteem on olnud tehniliselt stabiilne,

uued sagedusreservide turud on käivitunud ja

nende esmased suuremad hinnafluktuatsioonid

vaibumas. Selle uudse ja huvitava taustal aga

toimisid energeetika baasasjad, nagu elektri ja

gaasi põhivõrk kogu aeg märkamatult ja väga

töökindlalt. Tormid ega rikked Eleringi võrgus

muresid ei valmistanud, klientideni toimeta-

Külmal ja pimedal talvepäeval on veidi lihtsam

mõista ning väärtustada seda head tööd, mida

energeetikud ühiskonna jaoks teevad. Elekter ja

gaas ei pea kindlasti olema teemad, mille peale

inimene igapäevaselt peaks mõtlema, pigem on

see just märk sellest, et asjad on korras, kui ei ole

tarvis muret tunda ei energiavarustuse kindluse

ega talumatult kõrge maksumuse üle.

Aasta 2025 hoidis energeetikat ja elektrivarus-

tuse teemasid laiema tähelepanu all eelkõige

Baltimaade elektrisüsteemide ümberühenda-

mise tõttu Vene süsteemist Euroopa süsteemi

veebruarikuus. Pikki aastaid ette valmistatuna

olid selle ettevõtmise tehnilised riskid üpris

hästi ette teadaolevad ja läbi selle ka piisavalt

hästi maandatavad. Küll aga tegi olukorra olu-

liselt keerulisemaks laiem julgeolekukeskkond

ja teema politiseeritus, mistõttu tuli lisaks

tehnilistele aspektidele väga tõsiselt suhtuda ka

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE

KALLE KILK juhatuse esimees

6

mata jäänud energia kogus oli veel märgatavalt

väiksemgi, kui me endale hea töö mõõdupuuks

oleme seadnud.

Lisaks töökindlale võrgule on energiasüsteemi

toimimisele oluline, et oleks olemas piisavalt

elektrijaamasid. Kahjuks ei ole ei soodsa hinnaga

taastuvenergiat tootvate ega ka neid vajadusel

tasakaalustavate juhitavate elektrijaamade tu-

rupõhise arendamisega lood hästi. Eestis ega ka

ülejäänud Euroopas pole realiseerunud kunagine

lootus, et küll turg ise tekitab piisava koguse

vajalikku elektritootmist. Elering analüüsib

elektrijaamade piisavust lähema kümne aasta

perspektiivis ja sealt kumab vastu väga selge oht

varustuskindluse märgatavaks halvenemiseks,

kuna täna harva turule pääsevad vanad ja kalli

tootmiskuluga elektrijaamad on piisavate tulude

puudumise tõttu ennast sulgemas ja asenduseks

uusi elektrijaamasid arenduses pole. Seega on

Elering võtnud selle enda ülesandeks, et vajalike

toetusmeetmete kaudu olukorda parandada.

2025 aasta jooksul viisime läbi kaks Eesti

mõistes erakordset hanget – hanke piisava saar-

talitlusvõimekuse jätkuvaks tagamiseks tänu

olemasolevatele Eestis asuvate elektrijaamadele

ja hanke uute elektri sagedusturgudel osalevate

jaamade ning salvestite ehitamiseks. Mõlemad

hanked olid edukad ja vähemalt esialgu ei ole

vaja tulede põlema jäämise pärast muret tunda.

Saartalitluse teenuse hanke kaudu garanteerime,

et Eestis on vähemalt 1036 megavatti kohalikku

juhitavat elektritootmist, mida on vaja sel juhul,

kui näiteks ootamatult katkevad mitmed Eestit

naabritega ühendavad elektriliinid. Hanke ko-

haselt maksame me kõik tarbijatena selleks ko-

halikele elektrijaamadele aastas ligi 60 miljonit.

Vastu saame aga kindluse selliste sündmuste

tagajärgede vastu, mille sarnane juhtus vahetult

enne 2025. aasta algust, kui järjekordse hooletu

meremehe tõttu sai viga Eesti ja Soome vaheline

elektrikaabel Estlink 2. Selliste vigastuste paran-

damiseks kulub pikki kuid, aga tänu siin Eestis

kohapeal varuks olevatele elektrijaamadele ei

kuku sel ajal varustuskindluse tase alla lubatava.

Sagedusreservide hanke tulemusena saame

lähematel aastatel süsteemi juurde ligi 200 me-

gavati koguses uusi gaasil töötavaid, kiirelt käivi-

tatavaid ja väga paindlikke elektrijaamasid ning

samuti märkimisväärse koguse akusalvesteid.

Hankel edukaks osutunud pakkujatele garantee-

rime 2033. aasta lõpuni kindla rahavoo oma in-

vesteerimisotsuse tegemiseks, mis on piiritletud

50 miljoni euroga aastas. Vastu saame kindluse,

et ootamatutes olukordades, kus on vaja kiiresti

süsteemi tasakaalu säilitamiseks elektritoot-

mist juurde saada või vähemaks võtta, on olemas

piisavad reservid. Seda, mis juhtub, kui reservide

pakkujaid piisava varuga pole, saime 2025. aasta

jooksul korduvalt tunda selle kaudu, et nägime

veebruaris käivitunud reservide turul väga suuri

hüppeid reservide maksumuses. Ka aasta peale

kokku prognoositud reservide ostmise kulud

kujunesid veidi suuremaks just tänu sellele, et

pakkujaid ei tekkinud turule niipalju, kui algselt

oli arvata. Algselt prognoositud 60 miljoni euro

asemel ostis Elering 2025. aasta jooksul reser-

ve ligi 74 miljoni eest ja üleminekumeetmena

rahastas Elering reservide ostmist sel aastal

riikidevaheliselt elektrikaubanduselt kogutava

ülekoormustuluga.

JUHATUSE ESIMEHE PÖÖRDUMINE

Nüüdseks võime täie kindlusega öelda, et kõikide sünkroniseerimise etappide tegevu- sed, mis teostati planeerimise, elluviimise ja ka uude süsteemi sisse elamise tähe all, on osutunud edukaks.

7

Lisaks energia varustuskindlusele on Eleringi

ülesanne juba pikki aastaid olnud hoolitseda, et

teeme kõiki oma tegevusi, pidades silmas ener-

gia taskukohasust. Eelkõige tähendab see seda,

et arendame elektrivõrku võimalikult madalate

kuludega, kaalume investeeringute mõju hin-

nale, võimaldame elektriturul toimida selliselt,

et võrgu piirangud ei põhjustaks hindade kasvu.

Kõige suurema hinnamõjuga on olnud meie

tegevused riikidevaheliste ühenduste ehitami-

sel ja töös hoidmisel. Soome ja Eesti vaheliste

ühenduste puhul on see olnud kõigile arusaadav,

mismoodi nad võimaldavad põhja poolt meile

päris tihti soodsamat elektrit tuua ja sellega

hinnale kasulikud olla. Küll aga on vähem selge

olnud, miks Elering ehitas mõned aastad tagasi

lõuna suunas kolmanda ühenduse ja rekonst-

rueeris olemasolevad kaks vana liini oluliselt tu-

gevamaks. Ühest küljest on vastus seal, et peale

Vene ühendelektrisüsteemist lahtiühendamist

on puhtalt tehnilise varustuskindluse jaoks vaja

vähemalt kolme tugevat liini Eestist Läti poole.

Aga teisest küljest nägime ka seda, et tugevam

ühendus lõuna suunas on hädavajalik mõistlike

kulude hoidmisel, kuna tavapärasele päev-ette

kaubandusele lisaks peab peale sagedusreservi-

de turu avamist samadesse liinidesse mahtuma

ka reservide Baltimaade vahel jagamiseks ette

nähtud võimsus. Ka 2025. aasta jooksul tekkis

päris palju hetki, kus Eesti-Läti vahelised võim-

sused jäid ebapiisavaks ning ei taha mitte mõel-

dagi, kui suured oleks olnud piirangud ja sellest

tulenevad kulud lõpptarbijale, kui me oleks

jätnud Läti suunalise võimsuse suurendamise

investeeringud tegemata.

Energeetika on valdkond, kus otsused, mida

tegime 5–10 aastat tagasi, määravad selle, kui

kindlalt tunneme ennast täna. Samamoodi tee-

me täna otsuseid, mis tagavad järgmiste aasta-

kümnete jooksul meelerahu nii energeetikutele

kui ka tervele ühiskonnale. Soovin tänada kõiki,

kes on hoidnud tänaseni Eestis tulesid põlemas

ja kodusid soojas ning soovin meile kõigile tar-

kust teha õigeid valikuid ja meelekindlust, et

need ellu viia.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

8

9

Sellest lähtuvalt on Elering seadnud endale neli

strateegilist eesmärki.

1. Elektri ja gaasi varustuskindlus

Esimene eesmärk on elektri ja gaasi varustuskind-

lus, mille keskmes on võrkude töökindlus, süstee-

mi juhtimise võimekused ja piisavate tootmisvõi-

mekuste ning ülekandevõimekuste olemasolu.

Varustuskindlus tähendab Eleringi jaoks võimet

tagada tarbijatele energia ka siis, kui turuolukord,

ilmastik või väliskeskkond on ebasoodsad.

Elektri ja gaasi varustuskindlus on Eleringi

põhitegevuse keskmes ja põhineb võrkude töö-

kindlusel, energia olemasolul ja energiasüsteemi

juhtimisvõimekustel. Elektrivõrgu töökindlust

iseloomustab andmata jäänud elektrienergia

Eleringi visioon on Eesti, kus energia loob kindlus-

tunnet, kestvat heaolu ja uusi võimalusi. Eleringi

strateegia aastani 2035 kirjeldab teekonda, mille

eesmärk on kujundada usaldusväärne, ühendatud

ja tulevikukindel Eesti energiasüsteem. Muutuv

kliima, geopoliitiline pidetus ning tehnoloogia

kiire areng toovad energiasüsteemile kaasa nii

uusi ootusi kui ka senisest keerukamaid riske.

Nendes tingimustes peab Elering suutma sama-

aegselt tagada süsteemi igapäevase töökindluse,

valmisoleku kriisideks ning luua eeldused pika-

ajaliseks kestlikuks arenguks. Just seetõttu on

Eleringi strateegia keskmes selged prioriteedid,

mis seovad operatiivse kindluse, julgeoleku, turu

toimimise ja kliendikesksuse ühtseks tervikuks.

TEGEVUSARUANNE

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

Hoiame Eestis igas olukorras tuled põlemas ja kodud soojas

Elektri ja gaasi varustuskindlus

Energiajulgeolek Energiahindade konkurentsivõime

Tipptasemel kliendikogemus

10

maht. 2025. aastal oli riketest ja katkestustest

tulenevalt andmata jäänud elektrienergia kogus

25 megavatt-tundi (MWh) (2024: 71 MWh), sa-

mal ajal kui kümne aasta keskmine andmata jää-

nud elektrienergia jäi 59 MWh tasemele (2024:

59 MWh). Võrreldes seda ülekandesüsteemi

kaudu edastatud elektrienergia kogusega, mis

oli ligikaudu 8,3 miljonit MWh, kujunes elektri-

võrgu töökindluseks 2025. aastal 99,99% (2024:

99,99%). See näitab põhivõrgu väga kõrget töö-

kindlust ning kinnitab, et oleme suutnud hoida

rikete mõju tarbijatele minimaalsena.

Gaasivõrgu töökindlus oli 2025. aastal maksi-

maalne. Klientidele ei jäänud andmata ühtegi

megavatt-tundi gaasi ning kümne aasta kesk-

mine andmata jäänud gaasi kogus on jätkuvalt

0 MWh (2024: 0 MWh). Sellest tulenevalt oli

gaasi põhivõrgu töökindlus 2025. aastal 100%

(2024: gaasivarustuskindlus oli kogu aasta vältel

tagatud), mis kinnitab gaasiülekandevõrgu suut-

likkust tagada katkematu varustus ka muutlikus

tarne- ja turuolukorras.

Euroopa Liidu ja liikmesriikide ambitsioonikad

kliimapoliitika eesmärgid on tõstatanud elekt-

risüsteemi varustuskindluse seisukohalt olulise

küsimuse – kuidas tagada energiasüsteemi pii-

savus olukorras, kus süsinikuintensiivsed, paind-

liku reguleerimisvõimega tootmisvõimsused

tõrjutakse turult välja? Kliimapoliitika suunab

energiaturgu taastuvenergia poole, kuid see toob

kaasa vajaduse uute lahenduste järele, et kind-

lustada pidev ja usaldusväärne elektrivarustus.

Selle väljakutse lahendamiseks oleme seadnud

miinimumeesmärgiks tagada, et kolme aasta

perspektiivis vastaks Eesti elektrivarustuse tase

varustuskindluse normile. 2025. aasta alguses oli

varustuskindluse sihtväärtuse piirangutundide

arv (Loss of Load Expectation – LOLE) 9  tundi

aastas ning andmata jäänud elektrienergia kogus

(Expected Energy Not Served – EENS) 6  giga-

vatt-tundi (GWh) aastas. 2024. aastal viidi riigi

tasandil ellu regulatiivsed muudatused, mille tu-

lemusel kehtestati uus LOLE miinimumeesmärk

– 8 tundi aastas, aidates kindlustada varustus-

kindluse normidele vastav elektrisüsteem ka

tulevikus. Varustuskindluse ja energiajulgeoleku

tagamiseks valmistasime ette ja viisime läbi

saartalitluse hanke, millega lõime eeldused vähe-

malt 1000 megavati (MW) juhitava tootmisvõim-

suse olemasoluks olukordades, kus turupõhine

pakkumine ei ole piisav. Tänu antud hankele saa-

me olla kindlad, et Eesti riigi kehtestatud LOLE

miinimumeesmärk on järgmisel aastal tagatud.

Teenus 1036 megavati tootmisvõime tagamiseks

maksab 2026. aastal maksimaalselt 59,5 miljonit

eurot.

Lisaks korraldasime ja viisime edukalt lõpule

sagedusreservide pikaajalise teenuse hanke, mis

tagab süsteemi juhtimisreservide piisavust, et

tagada pikaajalisem süsteemi sageduse juhti-

mine pärast sünkroniseerimist Mandri-Euroopa

sagedusalaga.

Heameelt valmistab hankele laekunud pakku-

muste suur hulk ning tihe konkurents – kokku

laekus 13 pakkumust 677 megavatile. Hankel

edukaks osutunud pakkujad tuvastati muuhul-

gas hindamismetoodika alusel, mille järgi ei tohi

teenuse kogukulu (turuhind pluss Eleringi maks-

tav kompensatsioon) ületada 50 miljonit eurot

aastas. Selle hankega lisandub Eestisse juurde

186 MW gaasijaamasid ja 50 MW akusid.

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

2025. aastal viidi läbi mitmeid taaste- ja kait- semeetmetega seotud hankeid. Näiteks sõl- miti leping mobiilsete kõrgepingealajaamade tootmiseks ja tarnimiseks.

11

2. Energiajulgeolek

Teiseks eesmärgiks on energiajulgeolek, mis

hõlmab lisaks tehnilisele töökindlusele ka krii-

sivalmidust, taristu kaitset, küberturvalisust

ning sõltumatust geopoliitilistest riskidest ning

tugevamat sidusust Euroopa energiasüsteemi-

ga. Energiajulgeolek tähendab võimet ennetada,

taluda ja kiiresti taastuda nii füüsilistest kui ka

digitaalse iseloomuga ohtudest ning arendada

energiasüsteemi viisil, mis vähendab haavata-

vust tulevikus.

Energiajulgeoleku vaatest oli 2025. aasta kõige

olulisemaks saavutuseks elektrisüsteemi viimine

uude energiajulgeoleku arhitektuuri. 2025. aasta

veebruaris eraldusime BRELL-i sagedusalast,

viisime läbi elektrisüsteemi saartalitluse etapi

ning sünkroniseerisime Balti elektrisüsteemi

Mandri-Euroopa sagedusalaga. See tähistas

Eesti elektrisüsteemi operatiivset iseseisvumist

ja tõstis kogu süsteemi kindluse uuele tasemele.

Viimastel aastatel muutunud julgeolekukesk-

kond on ilmestanud, kuidas sõjalisi ja hübriidseid

rünnakuid energeetikataristu vastu kasutatakse

ühiskondliku ebastabiilsuse tekitamiseks. Tule-

nevalt sellest alustas Elering 2025. aastal kriisi-

valmiduse investeeringute programmiga, mille

eesmärk on parandada kriitilise infrastruktuuri

hukukindlust ja taastevõimet. Muuhulgas esitas

Elering üheskoos Läti, Leedu ja Poola põhivõrgu-

operaatoritega septembris 2025 rahastustaot-

luse Euroopa Ühendamise Rahastusse (CEF).

Taotluse tulemusena soovitakse EL-i kaasrahas-

tust sünkroniseerimise raames rajatud kriitilise

taristu kaitse ja seiremeetmete tugevdamiseks.

2025. aastal viidi läbi mitmeid taaste- ja kait-

semeetmetega seotud hankeid. Näiteks sõlmiti

leping mobiilsete kõrgepingealajaamade tootmi-

seks ja tarnimiseks.

Organisatoorse poole pealt loodi Eleringis keva-

del 2025 kriisivalmiduse üksus. Üksuse eesmärk

on tagada Eleringi säilenõtkus, kriitilise vara

kaitse ning töötajate turvalisus kriisisituatsioo-

nides. Selleks koordineerib loodud üksus kõiki-

de üksuste üleselt kriisivalmidust edendavate

meetmete väljatöötamist ja rakendamist, juhib

kriisivalmiduse investeeringute programmi

ning teeb ettepanekuid kriisivalmiduse tõstmi-

seks (tegevuskavad, programmid, koolitused,

treeningud).

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

12

2025. aastal taastasime EstLink 2 elektriühen-

duse, mis tugevdas Eesti ja Põhjamaade vahelist

elektrivarustuse töökindlust ning suurendas re-

gionaalset varustuskindlust.

Energiajulgeoleku pikaajalise mõõtmena tehti

2025. aastal olulisi samme ka uute energi-

alahenduste ettevalmistamisel, sealhulgas

Põhjamaade–Balti vesiniku transiidikoridori

teostatavusuuringu elluviimisel, vastava CEF-ra-

hastuse saamisel ning vesinikutransiiditoru riigi

eriplaneeringu algatamise taotluse esitamisel.

Samuti algas Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

merekaabli rajamise keskkonnamõju hindamise

ettevalmistus, mille raames esitasime Tarbija-

kaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kooskõlas-

tamiseks plaanitava Eesti – Läti elektriühenduse

mereosa keskkonnamõju hindamise programmi.

3. Energiahindade konkurentsivõime

Kolmandaks strateegiliseks eesmärgiks on

energiahindade konkurentsivõime. Eleringi roll

on luua sellised võrgulahendused, turureeglid

ja süsteemiteenused, mis toetavad toimivat ja

tõhusat energiaturgu ning aitavad kaasa kulude

kontrolli all hoidmisele pikemas vaates. Läbi-

paistvad analüüsid ja prognoositavad hinnasig-

naalid on eelduseks investeeringutele, varustus-

kindlusele ja tarbijate usaldusele.

Veebruaris käivitasid Balti süsteemihaldurid

(TSO-d) sünkroniseerimise eel sagedusreservide

võimsusturu. Sagedusreservid on teenus, mida

TSO-d ostavad elektrisüsteemi tasakaalustami-

seks. Oksjonid toimuvad iga päev ning nende käi-

gus tellivad operaatorid järgmiseks 24-tunniseks

perioodiks sagedusreservide valmisolekut ja seda

pakuvad sagedusreservide eelkvalifitseerimise

läbinud tootjad, tarbijad ja salvestid. Vajaduse

korral kasutavad TSO-d tellitud reserve sageduse

hälvete juhtimiseks läbi sagedusreservide ener-

giaturu. Süsteemihaldurid kasutavad vastavalt

Euroopa tasakaalustamise võrgueeskirja turupõ-

hisele metoodikale riikidevahelist ülekandevõim-

sust sagedusreservide omavahel jagamiseks.

Sagedusreservide valmisoleku kogukulu Eestis

ulatus möödunud aastal 74 miljoni euroni, jäädes

süsteemihaldurite prognoositu lähedale. Konku-

rentsiameti loal kaeti kulu erandkorras ülekoor-

mustulu arvelt ega kandunud otseselt tarbijate

elektriarvetele.

Samuti stabiliseerusid bilansienergia hinnad

ning lähenesid börsihindadele kõigis Balti rii-

kides, mis viitab elektrimüüjate kulude vähe-

nemisele. See loob eeldused ka elektrihindade

müügimarginaalide alanemiseks.

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

13

Süsteemihaldurite hinnangul on põhjust loota,

et positiivne hinnatrend jätkub ning sagedus-

reservide ostmise kulud langevad veelgi. Pike-

mas perspektiivis on eesmärk saavutada Balti

riikide tasakaalustamise hindade võrreldav tase

Põhjamaade hinnatasemega.

Alates 30. septembrist läks päev-ette elektri-

turg üle 15-minutilisele kauplemisintervallile.

Üleminek tulenes Euroopa Liidu elektrituru

reeglitest, mis nõuavad täpsemat tootmise ja

tarbimise arvestust. Lühem ajaintervall aitab

paremini kajastada tegelikke muutusi nõudlu-

ses ja pakkumises ning vähendada kulusid, mis

tekivad süsteemi tasakaalustamisel. Eelnevast

tulenevalt toimus tarbimise ja tootmise ülemi-

nek 15-minutilistele andmetele aprillis. Alates

1. aprillist hakati Eleringi andmevahetusplat-

vormile edastama 15 minuti mõõteandmeid ja

tarbijad saavad tarbimis- ja tootmisandmeid

lisaks eelnevatele valikutele vaadata ka 15 mi-

nuti kaupa.

Energiahindade konkurentsivõime toetamiseks

keskendus Elering 2025. aastal turu raamtin-

gimuste ja süsteemiteenuste arendamisele.

Olulise sammuna lepiti kokku bilansiteenuse

tasude struktuuri uus metoodika, mille eesmärk

on tagada kulude õiglasem jaotus ning paremini

prognoositavad hinnasignaalid turuosalistele.

Pikaajaliste sagedusreservide hanke läbiviimine

loob samuti eeldused süsteemikulude stabiil-

semaks juhtimiseks ja aitab vähendada hinna-

kõikumistest tulenevaid riske pikemas vaates.

Need tegevused toetavad toimivat ja tõhusat

energiaturgu ning aitavad kaasa Eesti ener-

giahindade konkurentsivõime säilitamisele.

2028. aastal lõpeb Euroopa Liidu Eesti jaoks an-

tud erand arvestada Kiisa jaama sagedusreser-

vide hulka, nii et seda ei pea turult ostma ja selle

võrra on tarbijatel kulud väiksemad. 10. aprillil

toetas valitsus energeetika ja keskkonnaminis-

ter Andres Sutti ettepanekut valmistada ette

Eleringi Kiisa avariireservelektrijaama müük ja

viia enampakkumine läbi hiljemalt 2028. aasta

esimeses pooles.

Aprillis ühines Eleringi üleeuroopalise kiiresti

käivituvate sagedusreservide (aFRR) energia-

turu platvormiga PICASSO. Seoses PICASSO

platvormiga liitumisega alustasid Balti süstee-

mihaldurid aprillis ühisel BBCM sagedusreser-

vide võimsusplatvormil aFRR võimsuse hanki-

misega. Samuti avati aprillis aFRR energiaturu

kauplemiseks ning ebabilansi saldeerimiseks

Eesti ja Soome piir.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

2025. aastal viidi läbi mitmeid taaste- ja kaitsemeetmetega seotud hankeid. Näiteks sõlmiti leping mobiilsete kõrgepingealajaa- made tootmiseks ja tarnimiseks.

14

Balti ja Soome gaasiturgude kauplemine viidi

üle Euroopa energiabörsi platvormile, mis või-

maldab Eesti turuosalistele tihedamat sidet

Balti ja Soome turgudega ning ligipääsu Euroo-

pa turgudele, sealhulgas võimalust kaubelda

nende turgude vaheliste hinnavahelepingutega.

Tarbija jaoks tähendab see, et gaasi hind Eestis

liigub sarnasemalt Euroopa hinnatrendidega

ning hinnavahelepingute toel on gaasimüüjatel

võimalik oma riske maandada, mis peaks vä-

hendama müügimarginaale.

2025. aasta elektriturg Eestis oli hinnatasemelt

mõõdukam kui kriisiaastatel, kuid lühiajaliselt

endiselt kõikuv: keskmine hind oli 80 €/MWh,

samal ajal kui kõrgeim pooltunnine hind ulatus

1051 €/MWh-ni ja madalaim tund jäi –22 €/

MWh juurde. Euroopa keskmine oli samal aas-

tal 86 €/MWh, mis näitab, et Eesti püsis üldises

hinnapildis veidi madalamal tasemel. Oluliselt

kasvas süsteemi stabiilsuse tagamise roll, sest

sagedusreservide turg ja sellega seotud kulud

kujunesid Balti elektrisüsteemis märkimisväär-

seks teguriks.

Järelevalves uuriti 32 juhtumit ja Euroopa Liidu

Energeetikaregulaatorite Koostööameti (ACER)

andmetel tehti 2025. aastal seitse energia

hulgiturgu käsitleva aususe ja läbipaistvuse

määruse (REMIT) rikkumise otsust, mis viitab

küll paremale turudistsipliinile, kuid jätkuvale

vajadusele turukäitumist jälgida.

4. Tipptasemel kliendikogemus

Neljandaks eesmärgiks on tipptasemel kliendiko-

gemus, mille fookuses on selged, lihtsad ja usal-

dusväärsed teenused nii tootjatele, tarbijatele

kui ka turuosalistele. See tähendab arusaadavaid

liitumis- ja tasustruktuure, sujuvaid protsesse

ning partnerlust, kus Elering tegutseb mitte üks-

nes võrguettevõtjana, vaid ka koostööd väärtus-

tava süsteemioperaatorina.

Tipptasemel kliendikogemuse saavutamiseks

tegi Elering 2025. aastal sisulisi muudatusi eel-

kõige võrgu kasutamise ja liitumise raamistikus.

Töötati välja uus elektrivõrguga liitumise hin-

nametoodika, mis põhineb arenduskohustusel

ja fikseeritud liitumistasul ning mille eesmärk

on muuta liitumisprotsessid selgemaks, läbi-

paistvamaks ja prognoositavamaks. Metoodika

esitati Konkurentsiametile ning see kinnitati,

luues kindlama aluse klientide ja turuosaliste

investeerimisotsustele. Uued Eleringi ülekande-

võrguga liitumise tingimused ja uue liitumistasu

metoodika alusel arvutatud hinnad hakkasid

kehtima 31. juulist. Samuti valmistati ette uusi

hanke- ja tarneahela juhtimise põhimõtteid, mis

toetavad teenuste kvaliteeti ja sujuvamat koos-

tööd klientidega.

ELERINGI MISSIOONIST STRATEEGILISTE EESMÄRKIDENI

Aprillis ühines Eleringi üleeuroopalise kiiresti käivituvate sagedusreservide (aFRR) energia- turu platvormiga PICASSO.

15

16

17

Majanduskeskkond

Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektri ja

gaasi ühendsüsteemihaldur, mille põhieesmärk

on tagada Eesti tarbijatele igal ajahetkel usaldus-

väärne ja kvaliteetne energiavarustus.

Venemaa jätkuv agressioon Ukraina vastu on ka

2025. aastal oluliseks teguriks, mis mõjutab Eesti

majandus- ja julgeolekukeskkonda ning suunab

poliitilisi valikuid. Julgeolekuolukord avaldab ot-

sest mõju investeerimisotsustele, riskihinnangu-

tele ja kaitsevalmidusele nii riigi kui ka ettevõtete

tasandil.

Aastatel 2024 ja 2025 moodustasid Eesti

kaitsekulutused ligikaudu 3% sisemajanduse

koguproduktist, peegeldades vajadust tugevdada

riigikaitset muutunud julgeolekuolukorras. Alates

2026. aastast suurendatakse kaitsekulutusi veel-

gi, tõstes nende taseme vähemalt 5%-ni SKPst.

Kui 2024. aastal oli SKP (sisemajanduse kogutoo-

dangu) kasv püsihindades negatiivne -0,1%, siis

Eesti Panga prognoosi kohaselt eeldatakse 2025.

aastal positiivset SKP-d 0,7% ning 2026-2028.

aastal prognoositakse SKP muutust 2,5-3,6%.

6 kuu EURIBORi tase on olnud langustrendis,

kui 2024. aasta alguses ulatus 6 kuu EURIBOR

3,9%ni, siis 2025. aasta alguses oli see 2,6%

ning 2026. aasta alguses 2,1%. EURIBORi lan-

gusel on mitmetahuline mõju majandusele ja

finantsotsustele. Madalam intressitase vähen-

dab laenuteenindamise kulusid ettevõtetele

suurendades seeläbi investeerimisvõimekust.

Sarnaselt eelmisele aastale iseloomustab tööjõu-

turgu jätkuvalt vastuoluline olukord: ühelt poolt

püsivad raskused kvalifitseeritud tööjõu leidmisel,

teisalt on töötuse määr endiselt suhteliselt kõrge.

2025. aasta kolmanda kvartali lõpus ulatus töötu-

se määr 7,1%-ni, mis kajastab ka hinnangulist aasta

lõpu taset (2024. aastal oli töötuse määr 7,6%).

2025. aastal jätkus hinnatõusu mõju palgasurvele,

kuid palgakasv on võrreldes varasemaga aeglustu-

nud. Kui 2024. aastal kasvas keskmine brutopalk

8,3%, siis 2025. aasta kolmandas kvartalis oli kesk-

mise brutopalga kasv võrreldes 2024. aasta sama

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2025. AASTA TULEMUSED

18

perioodiga 5,9% (2024. aasta kolmandas kvartalis

8,1%). Prognooside kohaselt kujuneb 2025. aasta

brutopalga kasv samuti 5,9% tasemele. Edaspidi

prognoositakse brutopalga kasvu edasist aeglus-

tumist 2026. aastal 5,3% ning 2027. aastal 5,0%.

2025. aastal on inflatsioon võrreldes 2024. aas-

taga kiirenenud. Kui 2024. aasta inflatsioonitase

oli 3,5%, siis Eesti Panga prognoosi kohaselt

ulatub 2025. aasta keskmine inflatsioon 4,9%-

ni. Hinnakasvu kiirenemist mõjutavad eeskätt

maksutõusud ja regulatiivsed muudatused

ning jätkuv kulusurve, kuid samas on viiteid

inflatsioonisurve järkjärgulisele taandumisele ja

hinnatõusu stabiliseerumisele.

Eesti Panga hinnangul aeglustub inflatsioon järg-

nevatel aastatel ning püsib perioodil 2026–2028

vahemikus 2,4–2,9%. Vaatamata sellele jääb Eesti

inflatsioonitase ka keskpikas vaates euroala kesk-

misest kõrgemaks, kus hinnakasv on madalam.

Euroalaga võrreldes kõrgem inflatsioon tähendab

Eestile ebasoodsamat hinnadünaamikat, mis

avaldab mõju konkurentsivõimele ning võib pidur-

dada investeeringuid ja majanduskasvu tervikuna.

Üldine hinnataseme tõus avaldab märkimisväär-

set mõju ka võrguinvesteeringute maksumusele.

Investeeringute kallinemist tingivad eeskätt

tööjõukulude kasv, ehituse ja materjalide hin-

natõus ning tarneahelate pingestatus. Lisaks

süvendab hinnasurvet taristuehituse pakkujate

piiratud konkurents, samal ajal kui nõudlus

energeetikasektori investeeringute järele on

kõrge. Nende tegurite koosmõju suurendab võr-

guinvesteeringute maksumust.

Majandustegevuse olemus

Eleringi majandustegevus jaguneb suuresti

kaheks:

a. reguleeritud elektri ja gaasi võrgutegevus;

b. mittereguleeritud tegevusalad.

Reguleeritud võrgutegevus seisneb elektri ja

gaasi ülekandmises ühingu omanduses olevate

elektri- ja gaasi ülekandevõrkude kaudu. Võrgu-

tegevus on olulisem kui muud tegevusalad just

kasumlikkuse aga ka varade osas, nagu on näha

järgnevalt graafikult.

2024

Äritulud 2025

Reguleeritud Mittereguleeritud

0%

20%

40%

60%

80%

100%

120%

2023

Ärikasum 20252022 2024

63%

37%

Vara kokku 20222023 2025

22%

78%

20232024

49%

51%

2022

48%

52%

44%

56%

56%

44%

45%

55%

55%

45%

20%

80%

53%

47%

53%

47%

41%

59%

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2025. AASTA TULEMUSED

19

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

Võrgutegevus on reguleeritud tegevus ning lu-

batud võrgutasud kinnitab Konkurentsiamet.

Regulaator hindab sealjuures võrgutasude taot-

luses esitatud kulude põhjendatust ning annab

ette põhjendatud tootluse, mis on arvutatud

Capital Asset Pricing Model’i alusel. Võrgutasud

koosnevad nii elektri kui gaasi ülekande osas

vajalikest tegevuskuludest, kapitalikulust ning

lubatud tulukusest. Ärikasum saadakse regu-

leeritud vara ja kapitali põhjendatud tootluse

(WACC) korrutisena.

Ettevõttel on kokku 41 elektri võrguteenuse

klienti ning 9 gaasi võrguteenuse klienti. (2024:

36 elektri võrguteenuse klienti ning 9 gaasi võr-

guteenuse klienti). Suurim osa ehk 89,2% võrgu-

teenuse tuludest (2024: 92,2%) tuleb klientidelt,

kes on loomulike monopolidena tegutsevad

reguleeritud jaotusvõrguettevõtjad. Võrgutee-

nuse osas on suurimaks kliendiks Elektrilevi OÜ,

kelle osa võrguteenuse tuludest ulatub 75,9%-ni

(2024: 67,5%). Elektrilevi on Eesti riigi omandu-

ses oleva Eesti Energia AS-i kontserni kuuluv

jaotusvõrguettevõte.

Eleringi mittereguleeritud tegevusalad seisne-

vad peamiselt elektri ja gaasi bilansiteenuse

osutamises.

Elektri- ja gaasisüsteemi bilansiteenus hõlmab

tegevusi ja turupõhiseid mehhanisme, mille abil

tagatakse energiasüsteemi tasakaalustatud ja

töökindel toimimine olukorras, kus tootmine ja

tarbimine ei kattu igal ajahetkel. Süsteemihal-

durina vastutab Elering nii elektri- kui ka gaa-

sisüsteemi tehnilise tasakaalu ning vastavate

turgude toimimise eest. Turuosaliste tootmise ja

tarbimise prognoosimise ning sellest tulenevate

ebabilansside eest vastutavad süsteemihalduri

ees bilansihaldurid, kelleks on eelkõige suuremad

elektrimüüjad. Tasakaalustamiseks vajalikke

reserve pakuvad reguleerimisteenuse pakkujad,

kelleks on juhitavate sagedusreservide ressursse

omavad või koondavad (ehk agregaatorid) turu-

osalised, sealhulgas elektrijaamad, salvestus-

seadmed, paindliku tarbimise pakkujad. Reservi-

de aktiveerimine toimub nii automaatselt kui ka

manuaalselt üleeuroopaliste platvormide kaudu.

20

Elektrisüsteem

Pärast 2025. aasta veebruaris toimunud Balti

elektrisüsteemide sünkroniseerimist Mandri-Eu-

roopa sagedusalaga vastutab Elering Eesti elekt-

risüsteemi sageduse juhtimise eest. Tasakaalus-

tamine toimub turupõhiselt sagedusreservide

abil, kasutades sageduse hoidmise (FCR) ning

sageduse taastamise (aFRR ja mFRR) reserve.

Uute sagedusreservide turgude käivitumine

suurendas märkimisväärselt osalejate arvu bi-

lansiteenuse turul. 2025. aasta lõpu seisuga oli

Eleringil 25 lepingulist bilansihaldurit, kellest ak-

tiivselt tegutses 17, ning 27 reguleerimisteenuse

pakkujat, kellest aktiivseid oli 15 (2024: bilansi-

haldureid ja reguleerimisteenuse osutajaid 18).

Gaasisüsteem

Eesti ja Läti moodustavad ühise gaasi bilansit-

sooni, mis tähendab, et mõlemas riigis kehtivad

samad bilansireeglid ja ühtsed tingimused.

Bilansihaldurid võivad sõlmida bilansilepinguid

nii Eleringi kui ka Läti süsteemihalduri Conexus

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2025. AASTA TULEMUSED

Baltic Gridiga, kuid süsteemi tasakaalustamine

toimub ühise bilansitsooni raamistikus. Gaa-

sisüsteemi tasakaalustamise põhimõtted on

sarnased elektrisüsteemi tasakaalustamise

põhimõtetega, kuid erinevalt elektrisüstee-

mist ei pea gaasisüsteem olema igal ajahetkel

täpselt tasakaalus. Lühiajalised erinevused

gaasi juurdevoolu ja tarbimise vahel kajastuvad

gaasivõrgu rõhu muutustes. Eesti ja Läti süs-

teemihaldurite ülesandeks on hoida võrgu rõhk

lubatud tehnilistes piirides, kasutades selleks

turupõhiseid bilansimehhanisme. Selleks osta-

vad ja müüvad süsteemihaldurid bilansihaldu-

ritele bilansigaasi ning süsteemi tasakaalusta-

miseks vajalik gaas hangitakse kas gaasibörsilt

või tasakaalustamisteenuse lepingute alusel.

Eesti-Läti ühises bilansitsoonis tegutses 2025.

aastal kokku 84 bilansihaldurit, kellest 13 oli

sõlmitud leping Eleringiga (2024: 12).

Bilansiteenuse mõju Eleringi kasumile on vä-

heoluline, kuna bilansiteenuse hind arvutatakse

selliselt, et sellest teenitav tulu kataks ära selle

osutamiseks vajalikud kulud.

21

Majandustulemused

Olulisemad finantsnäitajad

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

2025 2024 2023 2022 2021

Müügitulu (mln €) 300,5 214,3 244,7 387,0 201,4

Muud äritulud (mln €) 28,0 11,6 10,1 11,1 6,7

Ärikulud (mln €) 303,3 208,2 226,5 378,2 199,1

Ärikasum (mln €) 25,2 17,6 28,3 19,9 9,0

Kulumieelne ärikasum (mln €) 80,5 70,8 81,8 67,5 54,6

Finantstulud / -kulud (neto) (mln €) 0,9 2,3 2,0 -2,5 -2,3

Tulumaks (mln €) -4,4 -4,3 -2,3 0,0 -1,6

Puhaskasum (mln €) 21,7 15,7 28,0 17,4 5,1

Ärikasumi marginaal 8,4% 8,2% 11,6% 5,1% 4,5%

Kulumieelse ärikasumi marginaal 26,8% 33,0% 33,4% 17,5% 27,1%

Puhaskasumi marginaal 7,2% 7,3% 11,4% 4,5% 2,5%

Omakapitali tootlus 5,0% 3,8% 7,1% 4,5% 1,3%

Omakapitali suhe varadesse 27,2% 25,3% 28,2% 27,3% 32,3%

Neto laenukohustus / kulumieelne ärikasum (mln €) -0,2 -0,4 0,1 1,2 4,8

Investeeringud põhivarasse (mln €) 182,5 233,1 183,6 118,8 78,8

Dividendid (mln €) 15,7 20,0 13,5 0,0 10,0

Kulumieelne ärikasum= Ärikasum+kulum Omakapitali tootlus=Puhaskasum/keskmine omakapital Omakapitali suhe varadesse=Omakapital/Varad kokku Neto laenukohustus= Võlakohustused – raha ja raha ekvivalendid

22

Tulud

Tulud kokku moodustasid 328,5 miljonit eurot

(2024: 225,9 miljonit eurot). Ettevõtte oluliseks

tuluallikaks on võrguteenuste müük, mis moo-

dustas müügitulust 40,1% või 120,4 miljonit

eurot (2024: 57,9% või 124,1 miljonit eurot). Võr-

gu ülekandeteenuste tulust moodustas 76,3%

elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud, 20,9%

gaasi ülekande võrguteenuste tulud ning 2,8%

muud võrguteenusetulud (2024: 68,8%, 22,6%

ja 8,6%). Kokku võrguteenuste tulust 97,2%

moodustas võrgutariifidega reguleeritud tulu

(2024: 91,4%).

Võrreldes 2024. aastaga langesid 2025. aastal

gaasi võrguteenuste tulud 10,4% seoses väikse-

mate ülekandemahtudega. Elektrivõrguteenuste

tulud kasvasid 2025. aastal võrreldes 2024.

aastaga 7,7%. Gaasiteenuste tulud märkimis-

väärselt, samal ajal kui elektri võrguteenuste

tulud kasvasid 7,6%. Kuigi aktiivenergia ülekan-

demahud langesid 3,0%, siis seoses üleminekuga

pelgalt ülekandemahupõhiselt arvelduselt kas

osaliselt või täielikult püsitasudele, on Eleringi

tulud vähem avatud ülekandemahtude langusele.

Bilansi- ja reguleerimisteenuse tulud kasva-

sid 112,4% ehk 91,3 miljonit eurot, ulatudes

172,4 miljoni euroni (2024: vähenesid 10,8% ehk

9,8 miljonit eurot, ulatudes 81,2 miljoni euroni).

Samal ajal bilansi- ja reguleerimisteenuse tulude

kasvuga suurenesid ka bilansi- ja reguleerimis-

teenustega seotud kulud.

2025. aastal laekus Eleringile kindlustushüvitis

Baltic Connectori purunemise eest 13,6 miljonit

eurot, mis on kajastatud muude äritulude koos-

seisus.

Kulud

Ärikulud kokku moodustasid 303,3 miljonit eurot

(2024: 208,2 miljonit eurot). Bilansiteenuste

müügi langusega kaasnes ka vastav vähenemine

bilansiteenuse ostukuludes. Bilansiteenuse

energia ostukulud ja reguleerimisteenuse va-

henduskulud kasvasid seoses uute turgude ava-

nemisega 121,7% ehk 91,8 miljonit eurot (2024.

aastal langesid need 8,7% ehk 7,2 miljonit eurot).

2025. aastal jäid elektrivõrgukaod 2024. aastaga

võrreldavale tasemele ulatudes 26,2 miljoni euroni.

Suuremaid kaokoguseid tasakaalustas 9,0% ma-

dalam hind. Gaasivõrgukaod vähenesid võrreldes

2024. aastaga 0,6 miljoni võrra ja seda peamiselt

tänu 39,7% võrra väiksematele kogustele.

Tööjõukulud suurenesid 2025. aastal 11,4% ehk

1,9 miljonit eurot, ulatudes 18,9 miljoni euroni

(2024. aastal kasv 12,5% ehk 1,8 miljonit eurot,

kokku 16,9 miljonit eurot). Palgakulude tõus

tulenes nii töötajate arvu suurenemisest kui ka

tasude kasvust.

Amortisatsioonikulu kasvas võrreldes 2024.

aastaga 0,4% ehk 2,2 miljonit eurot ulatudes

55,3  miljoni euroni. Kasv on seotud uute inves-

teeringute arvele võtmisega (2024: kahanemine

0,6% või 0,3 miljonit eurot, kulum 53,1 miljonit

eurot).

Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 25,2 miljonit

eurot (2024: 17,6 miljonit eurot).

2025. aastal teenis ettevõte jätkuvalt soodsate

intressiturutingimuste tulemusena netofinants-

tulu 0,9 miljonit eurot, mis samas jäi 2024.

aastale alla seoses väiksema keskmise rahalise

saldole. 2024. aasta netofinantstulu ulatus

2,3 miljoni euroni.

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2025. AASTA TULEMUSED

23

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

(miljonit eurot) Investeering

kokku <= 2023 2024 2025 2026– 2030

Investee- ring

Sünkroniseerimine 318 208 74 12 24 2018-2027

Estlink 3 658 0 0 1 112 2023-2038

Eesti-Läti 4 liin 713 0 0 1 217 2024-2038

RRF 128 23 48 50 6 2025-2030

Kriisivalmiduse tõstmine 232 0 0 11 221 2025-2030

Vesiniku investeeringud 1 370 0 0 0 10 2026-2037

Kokku 3 419 231 122 75 590

2025. aastal maksis ettevõte omanikele dividen-

de summas 15,7 miljonit eurot, millega kaasnes

tulumaksukulu 4,4 miljonit eurot. 2024. aastal

ulatusid dividendid 20,0 miljoni euroni, millega

kaasnev tulumaksukulu oli 4,3 miljonit eurot.

2026. aastal teeb juhatus ettepaneku maksta di-

vidende summas 8,4 miljonit eurot. Aruandeaas-

ta puhaskasum oli 21,7 miljonit eurot (2024: 15,7

miljonit eurot).

Investeeringud

Ühingu investeeringud võib jaotada tavapäras-

teks ning piiriülesteks.

Tavapärased investeeringud tehakse eelkõige

amortiseerunud elektri- ja gaasivõrgu osade väl-

javahetamisse. Asendusinvesteeringute mahuks

on keskmiselt ligikaudu 15-50 miljonit eurot aas-

tas. 2025. aastal tegime asendusinvesteeringuid

mahus 54,1 miljonit (2024. aastal 47,5 miljonit

eurot).

2025. aastal olid suurimateks investeeringuteks

sünkroniseerimisega seonduvate investee-

ringute lõpetamine, Euroopa Liidu taaste – ja

vastupidavusrahastusest osaliselt rahastata-

vad investeeringud ja Estlink- 2 ga seonduvad

investeeringud. Kokku moodustasid eelpool

nimetatud investeeringud 45,3% 2025. aasta

investeeringute mahust.

Lisaks tavapärastele investeeringutele on

Eleringil alanud ka intensiivne erakorraliste

investeeringute programm ühenduste ning va-

rustuskindluse tugevdamiseks.

24

MAJANDUSTEGEVUSE ÜLEVAADE JA 2025. AASTA TULEMUSED

Finantseerimine

Ettevõte on oma investeeringuid rahastanud

erinevate finantseerimisallikate kaudu, kasuta-

des Euroopa Liidu toetusi, võimsusjaotustasu,

laenuraha kui ka võrgutasust laekuvaid vahen-

deid.

Ühingu intressikandvad kohustused bilansipäe-

va seisuga on järgmised:

(miljonit eurot) 2025 2024

Pikaajaliste pangalaenude lühiajaline osa keskmise intressimääraga 2,97% (2024: 4,27%) 8,2 10,6

Intressivõlad 0,3 0,5

Kokku lühiajalised intressikandvad võlakohustused 8,5 11,1

Pikaajalised pangalaenud keskmise efektiivse intressimääraga 3,0% (2024: 4,4%) 47,5 55,6

Kokku pikaajalised intressikandvad kohustused 47,5 55,6

Kokku intressikandvad võlakohustused 56,0 66,7

Pangalaenud on võetud Euroopa Investe- erimispangalt ning Põhjamaade Investeeri- mispangalt. Seisuga 31.12.2025 on nende laenude jääki põhiosa vastavalt 49,4 miljonit eurot ja 6,3 miljonit eurot (31.12.2024: 56,6 mil- jonit eurot ja 9,6 miljonit eurot). Nii Euroopa Investeerimispangalt kui Põhjamaade Inves- teerimispangalt võetud laenud on amortise- eruvad. Euroopa Investeerimispangalt võetud laenude viimane tagasimakse toimub aastal 2033 ja Põhjamaade Investeerimispangalt võetud laenude tagasimakseks planeeritud aastale 2032.

Lisaks intressikandvatele kohustustele finant- seerib Elering investeeringuid ka allikatest, millega ei kaasne intressikulu. Peamine allikas on Euroopa Liidu tagastamatu abi. Elering on sõlminud finantseerimislepingud Euroopa Li- idu agentuuriga CINEA (European Climate In- frastructure and Environment Executive Agen- cy) järgmiste projektide finantseerimiseks:

a. Eesti ja Läti vaheline elektri ülekande- liin;

b. Eesti ja Soome gaasivõrke ühendav

merealune gaasitoru koos kaasneva inf-

rastruktuuriga;

25

c. Eesti ja Läti gaasivõrkude vahelise ühenduse tugevdamine;

d. Sünkroniseerimiseks vajalikud inves- teeringud.

Kokkuvõte prognoositavast EL ja taastera- hastu allikad piiriülestele suurematele inves- teeringutele:

Miljonites eurodes

EL abi laekumine kokku

EL abi laekumine,

<=2023 2024 2025

EL abi laekumine, 2026–2030

Kokku 501,8 321,1 83,1 27,8 69,8

Teine finantseerimisallikas, millega ei kaas- ne intressikulusid, on ülekoormustulu. See tekib olukordades, kus elektribörsi erinevate hinnapiirkondade (riikide) vahel tekivad hin- naerinevused ning elektribörs kannab hin- naerinevuste tõttu laekunud raha vastavate riikide põhivõrguettevõtjatele. Vastavalt Euroopa Liidu seadusandlusele tuleb sel vii- sil saadud raha kasutada eelkõige piiriüleste ülekandevõimsuste suurendamiseks. Ele- ring on 2025. aasta lõpu seisuga sel viisil kogunud 539,1 miljonit eurot, millest veel aruandekuupäevaga sidumata 278,4 miljonit eurot (2024. aasta lõpu seisuga 535 miljonit

eurot, sidumata 31.12.2024 336,7 miljonit eurot) (täiendav info raamatupidamise aastaaruande lisa 14).

Nii EL abi kui ka ülekoormustulu eest ehitatud varasid ei lisata reguleeritud varade arvestusse, seega nende kapitalikulusid ei lülitata võrguta- riifidesse.

Aruandeaastal suurendati Eleringi aktsiaka- pitali 45 miljoni ulatuses, et tagada strateegi- liste investeeringute elluviimine keskendudes eeskätt kriisivalmiduse ja varustuskindluse investeeringutele.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

26

27

Eleringi suurim väärtus oma missiooni elluvii-

misel ja visiooni saavutamisel on meie inimesed

koos oma teadmiste ja oskustega.

Eleringis töötas 2025. aasta lõpu seisuga 335

inimest (2024: 322 inimest). Töötajate keskmine

tööstaaž oli pisut üle 10 aasta ning keskmine

vanus 42 eluaastat (2024: tööstaaž pisut üle 11

aasta ning keskmine vanus 42 eluaastat). Mehed

moodustasid töötajaskonnast 73%, naised 27%

(sama, mis 2024 aastal: mehed 73%, naised

27%).

Eleringi iseloomustab väike tööjõu voolavus.

2025. aastal ulatus vabatahtlik voolavus 5,4%ni

(2024: 4,9%ni). Eleringi jaoks on oluline hoida

tööjõu voolavus võrdlemisi madalal tasemel,

et säilitada põhitegevuseks vajalik kõrge

kompetentsitase. Tööjõu voolavuse madalal

hoidmiseks keskendume nii töötajate heaolu kui

rahulolu suurendamisele, arengu toetamisele

kui ka töötingimuste pidevale arendamisele.

Enamik meie töötajatest on kõrgharidusega ning

ligi pooled Eleringi töötajatest on omandanud

magistri- või doktorikraadi.

Elering toetab töö ja õppimise tasakaalu ning

ühendamist ja innustab oma töötajaid pidevale

erialasele ja isiklikule arengule. Hariduse oman-

dajatele ja edasiõppijatele võimaldab Elering

õppekavast lähtuvalt paindlikku töökorraldust,

et soodustada nende professionaalset arengut.

Tudengite seas energeetikasektori tööandjana

tuntuse suurendamiseks pakume Eleringis

stipendiume, praktikavõimalusi ja objektikülas-

tusi ning osaleme erinevatel karjäärimessidel.

Stipendiumiprogramm toetab Eesti ülikoolides

õppivaid bakalaureuse- ja magistriõppe tu-

dengeid, kellel on huvi energeetika ja infoteh-

noloogia valdkonda panustamisse. See on osa

Eleringi laiemast tegevusest, mille eesmärk on

edendada energeetika ja IT arengut Eestis. Prak-

tikaprogramm on suunatud reaalteaduste ja IT

tudengitele, kes on omandanud oma eriala põhi-

teadmised ja soovivad saada praktilist kogemust

energeetikavaldkonnas. Praktika hõlmab tutvus-

tavaid seminare ja väljasõite Eleringi objektidele

(nt alajaamad, gaasi- ja mõõtejaamad). Lisaks

tutvustatakse ettevõtet gümnaasiumiõpilastele

ja tudengitele nii töövarjutamise kui ka koolides

läbiviidavate tundide kaudu. Eleringi inimeste

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

PÜHENDUNUD TÖÖTAJAD

28

juhtimise ja personalivaldkonna tegevusi suunab

Eleringi inimeste juhtimise poliitika, mis kesken-

dub järgmistele põhimõtetele: ühtne ettevõte ja

tugev maine tööandjana, kaasav juhtimiskultuur

ning süsteemne talendijuhtimine.

Eleringi jaoks on oluline töötajate pühendumus

ning just seetõttu oleme selle väärtuse seadnud

Eleringi üheks strateegiliseks eesmärgiks. Kord

aastas viime läbi töötajate pühendumuse uu-

ringut, kus uurime pühendumusindeksi kompo-

nentide koosmõju rahuloluaspektidega. Uurime

rahulolu oluliste töömotivatsiooni kujundavate

teguritega nagu töö sisu ja töökorraldus, tööõhk-

kond, koostöö ja juhtimiskvaliteet, muudatuste

juhtimine ja eesmärkide kommunikatsioon,

arenguvõimalused ja motivatsioonipakett.

Töötajate pühendumuse uuringu tulemuste jä-

reltegevuste väljatöötamiseks ja koordineerimi-

seks on loodud juhtrühm „Meie Elering". „Meie

Eleringi" juhtrühm koostab uuringu tagasiside

ning juhtide ja töötajate ettepanekute põhjal te-

gevuskava „Meie Elering". Tegevuskava loomise

eesmärgiks on tööandjana tugevuste hoidmine ja

nende arendamine ning selgunud pühendumust

pärssivate kitsaskohtade lahendamine. 2024.

aastal hakkasime kasutama rahvusvahelist pü-

hendumuse koondindeksit nimega TRI*M. 2025.

aastal oli eleringlaste pühendumus kõrgem Eesti

juhtide ja tippspetsialistide keskmisest. 2025.

aastal oli pühendumus 74 punkti (2024: 82

punkti), pühendumuse koondnäitaja TRI*M oli

82 indeksipunkti (2024: 86 punkti). Usume, et

pidev töötajate kaasamine ja tagasiside küsi-

mine aitab meil kujundada toetav ja motiveeriv

töökeskkond ning tagada kõrge pühendumus.

Eleringis väärtustame meeskonnatööd ja

valdkondadevahelist sünergia loomist. Selle

loomiseks erinevate tegevussuundade vahel

ning valdkondlike poliitikate elluviimiseks oleme

loonud Eleringi struktuuris alalised juhtrüh-

mad, kuhu kuulub spetsialiste ja juhte Eleringi

erinevatest struktuuriüksustest. Juhtrühmad

võimaldavad ettevõttel luua sünergiat erinevate

teemade ja valdkondade vahel ning laiemat

vaadet ja väljakutseid töötajale. Koostöö tugev-

damiseks korraldame regulaarselt koostöö- ja

meeskonnapäevi, mis soodustavad suhtlust nii

meeskondade sees kui ka nende vahel. Ühtsus-

tunde hoidmiseks ja meeskonnavaimu tugevda-

miseks on Eleringis pikaajaline ühistegevuste ja

koostöö traditsioon, mis toob kokku nii uued kui

ka kogenud töötajad, aidates neil kogemusi va-

hetada ja üksteiselt õppida. Heaks traditsiooniks

on saanud iga-aastased ühisüritused, näiteks

aastaseminar, spordipäev ja suveseminar. Need

ettevõtmised tugevdavad meie meeskonna-

tunnet ning aitavad kaasa avatud ja toetava

töökeskkonna loomisele.

Elering väärtustab tervislikke eluviise ning toetab

oma töötajaid nii füüsilise kui ka vaimse heaolu

hoidmisel. Toetame lisaks spordikompensat-

sioonile ka erinevatel spordiga seotud üritustel

ning võistlustel osalemist. 2025. aastal pälvisime

Peaasi.ee poolt välja antava vaimset tervist väär-

tustava organisatsiooni Õitseja märgise. See tun-

nustus peegeldab meie järjepidevat panustamist

töötajate heaolusse ja toetavasse töökeskkonda.

Töötajatele suunatud kohustuslik tervisekontroll

toimub iga kahe aasta järel. 2025. aastal liitus

Eleringiga 46 uut töötajat (2024: 52 uut töötajat),

mistõttu tähtsustame läbimõeldud värbamise,

sisseelamise ja töötajate arendus-koolituste-

gevuste korraldust. Kiiremaks ja tõhusamaks

PÜHENDUNUD TÖÖTAJAD

Eleringi suurim väärtus oma missiooni ellu- viimisel ja visiooni saavutamisel on meie ini- mesed koos oma teadmiste ja oskustega.

29

värbamiseks võtsime kasutusele värbamistark-

vara. Sisseelamisprogrammi kestus on Eleringis

ligikaudu 2 kuud. Programmi vältel kohtub uus

töötaja erinevate üksuste esindajatega ning saab

ülevaate ettevõtte tegevusvaldkondadest ning

üksuste tööst, ettevõtte väärtustest, kultuurist

ning Eleringi rollist ja vastutusest ühiskonnas.

Mentorlus ja juhendamine on osa ettevõtte

kultuurist. Lisaks erialase pädevuse loomisele

ja hoidmisele suunatud koolitustele pakume ka

muid, üldiste kompetentside kasvatamiseks

vajalikke koolitusi alates vaimse ja füüsilise

tervise toetamisest kuni rahatarkuse andmiseni.

Fookuses on IT ja energeetika kompetentside

ühendamine ning teadmuse jagamine ettevõtte

sees. Organisatsioonisisese teadmuse paremaks

levitamiseks toimuvad seminarireeded, kus et-

tevõttesisesed ja -välised esinejad tutvustavad

oma valdkonna aktuaalseid või huvipakkuvaid

teemasid. Eleringis väärtustame pidevat õppimist

ja arengut, et tagada meie töötajate erialane

pädevus ning uuendusmeelsus kiiresti arenevas

energeetikasektoris.

Elering toetab juhtide arengut, olles koos nende-

ga sõnastanud juhtimise hea tava ning korralda-

des juhtidele suunatud arendavaid koolitusi ning

arenguprogramme. Lisaks teeme töökeskkonna

pidevaks parendamiseks tihedat koostööd oma

töötajatega, kogudes jooksvalt ideid ja vajadusi

ning korraldades vähemalt kaks korda aastas

koostöövestlusi. Kõikidele kontoritöötajatele

on loodud avarad, valgusküllased ja hea siseklii-

maga kaasaegsed töökohad. Liinidel töötavatel

inimestel on spetsiifilised riided, mugavad

lisaruumid pesemiseks ja riietumiseks ning riiete

kuivatamiseks. Kontoris on võimalik kasutada

ergonoomilisi laudu ja toole. Samuti on ettevõt-

tes juurdunud kaugtöö tegemine, milleks oleme

võimaldanud mugavad digitaalsed töövahendid,

et sõltumata töö tegemise asukohast oleks

töö tegemine turvaline ja kaasaegne. Eleringis

usume, et toetav töökeskkond ja pidev areng

on võtmetegurid motiveeritud ja pühendunud

meeskonna loomiseks.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

30

31

Aktsionäride üldkoosolek 100% Eesti

Auditi- komitee Siseaudiitor

Välisaudiitor

Nõukogu

Juhatus

Ühingu juhtimise struktuur

Eleringi ühingu juhtimine tugineb äriseadusti-

kul, riigivaraseadusel, Eleringi põhikirjal ning

Heal Ühingujuhtimise Taval (HÜT), mille on

koostanud Finantsinspektsioon ja OMX Tallinna

Väärtpaberbörs.

Elering rakendab järjepidevalt häid ühingujuh-

timise tavasid, arendab neid süsteemselt ning

tagab, et ühingujuhtimine on organisatsioonis

alati kõrgeimal tasemel. Tõhus ühingujuhtimi-

ne loob kindla aluse strateegiliste eesmärkide

saavutamiseks ning ühtse ja väärtuspõhise

organisatsioonikultuuri kujunemiseks. Ühingu-

juhtimise põhimõtted ja praktika on Eleringis ku-

jundatud viisil, mis suunab kõiki töötajaid ühiselt

panustama ühingu eesmärkide täitmisse.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

ÜHINGU JUHTIMINE

32

Aktsionäride üldkoosolek

Üldkoosolek on Eleringi kõrgeim juhtimisorgan,

kelle pädevusse kuulub otsuste tegemine põhi-

kirja muutmise, aktsiakapitali suurendamise ja

vähendamise, nõukogu liikmete valimise ja ta-

gasikutsumise, audiitorite valimise ning erikont-

rolli määramise üle. Samuti kinnitab üldkoosolek

majandusaasta aruande ja otsustab kasumi

jaotamise. Üldkoosoleku pädevuses on ka otsuste

tegemine ettevõtte ühinemise, jagunemise, üm-

berkujundamise või lõpetamise kohta ning muude

seaduse ja põhikirjaga tema pädevusse antud

küsimuste lahendamine.

Elering AS-i ainuomanik on Eesti Vabariik. Ainu-

omanikku esindab üldkoosolekul alates 25.03.2025

energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt.

Perioodil 23.07.2024–24.03.2025 esindas ainu-

omanikku kliimaminister Yoko Alender ning

perioodil 17.04.2023–23.07.2024 kliimaminister

Kristen Michal. Aktsionär teeb otsuseid üldkoos-

olekul või koosolekut kokku kutsumata vastavalt

äriseadustikule ja Elering AS-i põhikirjale.

Aasta jooksul toimus üks korraline üldkoosolek

29. aprillil 2025. Üldkoosolekul anti ülevaade nõu-

kogu ja juhatuse tegevusest, kinnitati 2024. aasta

majandusaasta aruanne, otsustati 2024. aasta

kasumi jaotamine ning seati omaniku ootused

2025. aastaks.

Ainuaktsionär otsustas 14. märtsil 2025 valida

Merike Saks nõukogu liikmeks ning kutsuda

seoses volituste lõppemisega alates 07.03.2025

nõukogu liikme kohalt tagasi Kaie Karniol.

4. septembril 2025 kinnitas ainuaktsionär Elering

AS-ile uued omaniku ootused, milles on määrat-

letud ühingu üldised, valdkondlikud ja finantsees-

märgid.

5. septembril 2025 kinnitas ainuaktsionär ühingu

audiitoriks AS PricewaterhouseCoopers.

Nõukogu

Omaniku huvid ettevõttes on esindatud ja ta-

gatud nõukogu liikmete kaudu. Nõukogu annab

juhatusele suuniseid ettevõtte juhtimise korral-

damiseks ja teostab järelevalvet juhatuse te-

gevuse üle. Lisaks vaatab nõukogu regulaarselt

üle ja hindab ühingu strateegiat, põhitegevusi,

riskihinnanguid, aastaaruannet ja eelarveid.

Ettevõtte põhikirja kohaselt toimuvad nõukogu

korralised koosolekud vastavalt vajadusele, kuid

mitte harvemini kui kord kolme kuu jooksul.

Nõukogu koosseis ja tasustamine

Nõukogu koosneb kolmest kuni seitsmest

liikmest. Nõukogu liikmete arvu otsustab ning

nõukogu liikmed valib ja kutsub tagasi omaniku

esindaja ehk energeetika- ja keskkonnaminister

sõltumatu nimetamiskomitee soovituse alusel.

Nõukogu tööd korraldab nõukogu esimees.

Nõukogu esimees määrab nõukogu koosolekute

päevakorra, juhatab koosolekuid, jälgib nõuko-

gu töö tõhusust, korraldab teabe operatiivset

edastamist nõukogu liikmetele, tagab piisava

aja otsuste ettevalmistamiseks ja materjalidega

tutvumiseks ning esindab nõukogu suhtlemisel

Eleringi juhatusega.

Nõukogu töö korraldamiseks on üldkoosolek

kehtestanud nõukogu töökorra.

2025. aastal toimus kaheksa korralist ja üks

elektrooniline koosolek. Nõukogu kinnitas

2024. aasta majandusaasta aruande enne selle

ÜHINGU JUHTIMINE

33

Nõukogu liige Tasu kokku 2025 (tuhat eurot) Tasu kokku 2024 (tuhat eurot)

Gunnar Okk 18,0 16,5

Sirli Männiksaar 9,0 8,3

Janek Stalmeister 9,0 9,0

Kaie Karniol 2,3 9,0

Jaanus Uiga 9,0 2,3

Rein Vaks 0,0 8,3

Merike Saks 7,5 0,0

esitamist kinnitamiseks aktsionäride korralisele

üldkoosolekule, kinnitas Eleringi strateegia

aastateks 2026-2035 ning kinnitas 2026. aasta

äritegevuse ning investeeringute eelarved.

Tavapäraselt käsitleb nõukogu oma koosolekutel

regulatsioonidest ja seadustest tulenevaid küsi-

musi, finantsküsimusi, riskijuhtimise, sisekont-

rolli ning teisi põhitegevusega seonduvaid olulisi

küsimusi. 2025. aasta alguses käsitleti nõukogu

koosolekutel põhjalikult ka elektrisüsteemi

sünkroniseerimise valmisolekut Mandri-Euroopa

sagedusalaga.

2025. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu

järgmised liikmed:

• Gunnar Okk, nõukogu esimees alates

04.03.2024, volitused kehtivad kuni

04.03.2027, varasemad kogemused

energeetikasektoris, hetkel Põhjamaade

Investeerimispanga nõukogu liige. Osa-

les kaheksal korralisel koosolekul ning

elektroonilisel hääletamisel.

• Kaie Karniol alates 07.03.2022 – Rahan-

dusministeerium riigivara osakonna juha-

taja, volitused kehtisid kuni 07.03.2025,

osales kahel korralisel koosolekul.

• Janek Stalmeister alates 22.05.2023

– ettevõtja, volitused kehtivad kuni

22.05.2026, osales kaheksal korralisel

koosolekul ning ühel elektroonilisel hää-

letamisel.

• Sirli Männiksaar alates 04.03.2024 – Erics-

son Eesti tegevjuht, alates 04.03.2024,

volitused kehtivad kuni 04.03.2027, osa-

les kaheksal korralisel koosolekul ja ühel

elektroonilisel hääletamisel.

• Jaanus Uiga alates 09.10.2024 – Kliima-

ministeeriumi asekantsler energeetika ja

maavarade valdkonnas, volitused kehti-

vad kuni 09.10.2027, osales kaheksal kor-

ralisel koosolekul ja ühel elektroonilisel

hääletamisel.

• Merike Saks alates 14.03.2025 – Rahan-

dusministeeriumi kantsler, volitused

kehtivad kuni 14.03.2028, osales kolmel

korralisel ning kahel elektroonilisel hääle-

tamisel.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

2025. aastal arvestati nõukogu liikmetele tasu (ei sisalda tasu komiteede liikmelisuse eest) järgmiselt:

34

Lahkumishüvitusi või muid makstavaid hüvesid

nõukogu liikmetele ette nähtud ei ole. 2025. aas-

tal lahkus nõukogust Kaie Karniol. (2024. aastal

lahkus nõukogust Rein Vaks). Uueks nõukogu

liikmeks valiti Merike Saks (2024. valiti uueks

nõukogu liikmeks Jaanus Uiga).

Nõukogu liikmed peavad vastama Äriseadustikus

ja Riigivaraseaduses sätestatud nõuetele ning

täitma neis seadustes nõukogu liikmetele keh-

testatud kohustusi.

Juhatus

Juhatus on Eleringi juhtimisorgan, kes vastutab

ühingu igapäevase juhtimise ja esindamise eest

ning tegutseb kooskõlas kehtivate õigusaktide

ja ettevõtte põhikirjaga. Juhatus korraldab ette-

võtte raamatupidamist ning tagab selle vastavu-

se kehtivatele nõuetele.

Juhatusel on igapäevastes juhtimisotsustes

iseseisev otsustusõigus ning otsused tehakse

ilma omaniku või nõukogu otsese sekkumiseta.

Nõukogu nõusolek on vajalik tehingute ja toi-

mingute puhul, mis ei kuulu ühingu igapäevase

majandustegevuse raamidesse.

Juhatus tagab nõukogu liikmetele regulaarse ja

piisava teabe ettevõtte majandusliku olukorra ja

majandustegevuse oluliste asjaolude kohta ning

teavitab nõukogu viivitamata olulistest muutus-

test, mis mõjutavad ühingu tegevust.

Juhatuse koosseis ja tasustamine

Vastavalt põhikirjale võib juhatus koosneda

ühest kuni neljast liikmest. Juhatuse liige vali-

takse nõukogu poolt kuni viieks aastaks.

Eleringi põhikirja kohaselt on ühingul õiguslik

esindusõigus kahel juhatuse liikmel ühiselt või

juhatuse esimehel üksinda.

Juhatuse liikmetega sõlmib nõukogu poolt voli-

tatud isik lepingud, milles sätestatakse juhatuse

liikmete õigused ja kohustused ühingu suhtes

ning nende tasustamise põhimõtted.

Nii 2025. kui ka 2024. aastal koosnes juhatus

neljast liikmest.

Juhatuse liikmed:

• Kalle Kilk täidab juhatuse esimehena

ühtlasi Eleringi tegevjuhi igapäevaseid

ülesandeid. Ta juhib ja esindab ettevõ-

tet, vastutab tegevuse vastavuse eest

lepingutele ja õigusaktidele, korraldab

juhatuse tööd ning koordineerib ühingu

strateegia väljatöötamist ja selle elluvii-

mist. Kalle Kilgi juhatuse esimehe volitu-

sed kehtivad kuni 31.12.2029;

• Riina Käi täidab juhatuse liikmena

finantsjuhi rolli. Tema vastutusalasse

kuuluvad Eleringi finantstegevuse juhti-

mine, haldus, riskijuhtimine (sh füüsiline

turve) ning küberturvalisus. Riina Käi

juhatuse liikme volitused kehtivad kuni

31.12.2026;

• Erkki Sapp vastutusvaldkondadeks on

taastuvenergia, energiaturgude arenda-

mine ning süsteemijuhtimine. Erkki Sapi

juhatuse liikme volitused kehtivad kuni

31.12.2026;

• Reigo Kebja asus juhatuse liikme ame-

tikohale 5. veebruaril 2024 ning täidab

lisaks juhatuse liikme ülesannetele vara-

ÜHINGU JUHTIMINE

35

haldusjuhi igapäevaseid kohustusi. Reigo

Kebja juhatuse liikme volitused kehtivad

kuni 05.02.2029.

Tasustamine:

Põhikirja kohaselt makstakse juhatuse liikmele

tasu üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme

lepingu alusel. Juhatuse liikmele võib maksta

täiendavat tulemustasu kuni nelja kuutasu ula-

tuses, arvestades tema töö tulemuslikkust. Tu-

lemustasu võib määrata aasta tulemuste alusel

või muudel alustel vastavalt nõukogu otsusele.

Juhatuse liikmete tasud on fikseeritud ning sä-

testatud juhatuse liikme lepingutes. Eleringis ei

ole kehtestatud pikaajalisi preemiasüsteeme.

Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist

üksnes juhul, kui ta kutsutakse enne volituste

tähtaja möödumist tagasi nõukogu algatusel,

ning sellisel juhul kuni kolme kuutasu ulatuses.

Juhatuse liige Tasu kokku 2025 (tuhat eurot)

Tasu kokku 2024 (tuhat eurot)

Kalle Kilk 180,0 180,0

Riina Käi 152,7 157,5

Erkki Sapp 153,0 120,9

Reigo Kebja 152,8 98,4

2025. aastal olid Elering AS-i juhatuse liikmetele arvestatud tasud järgmised:

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

36

Huvide konflikti vältimine

Juhatuse liikmed tegutsevad alati ühingu hu-

vides ning langetavad otsuseid erapooletult,

lähtumata isiklikest huvidest. Juhatuse liikmed

ei kasuta Eleringile suunatud ärilisi pakkumisi

isiklikes huvides.

Huvide konflikti tekkimisel on juhatuse liige ko-

hustatud sellest viivitamata teavitama nõukogu

ning teisi juhatuse liikmeid. Huvide konflikti

võimalikkusest teavitatakse ka enne juhatuse

liikme ametilepingu sõlmimist.

Juhul kui juhatuse liikmele, tema lähedasele

või temaga seotud isikule tehakse Eleringi ma-

jandustegevusega seotud äriline pakkumine,

teavitab juhatuse liige sellest viivitamata teisi

juhatuse liikmeid ja nõukogu esimeest, tagades

juhtimise läbipaistvuse ja usaldusväärsuse.

Juhatuse liikmete huvide konflikti vältimise

kohustus on selgesõnaliselt sätestatud juhatuse

liikme lepingus, tagades, et juhatuse liikmed

tegutsevad alati ühingu huvides ning väldivad

isiklike huvide vastuolu ühingu huvidega.

Juhatuse liige on kohustatud vältima huvide

konflikti tekkimist enda ja ühingu huvide vahel

ning teavitama viivitamata Eleringi nõukogu

oma otsesest või kaudsest huvist ühingu tehta-

vate tehingute suhtes. Samuti teavitab juhatuse

liige nõukogu viivitamata olukordadest, mis

võivad põhjustada huvide konflikti.

Juhatuse liikmega tehtavate tehingute ning

tehingute, milles juhatuse liikmel on isiklik huvi,

üle otsustab nõukogu, määrates tehingute tin-

gimused viisil, mis tagab läbipaistvuse ja ühingu

huvide kaitse.

Juhatuse liikmed deklareerivad nendega seotud

osapooled ning nendega tehtud tehingute sum-

mad avalikustatakse majandusaasta aruandes.

Elering AS ei ole 2025. aastal juhatuse liikme-

tega juhatuse liikme lepingu kehtivuse ajal ega

juhatuse liikmetega seotud osapooltega ühtegi

tehingut teinud. Samuti ei tehtud juhatuse liik-

mete ega nendega seotud osapooltega tehinguid

2024. aastal.

Auditikomitee

Nõukogu valib kuni viieliikmelise auditikomitee,

mille ülesandeks on teostada järelevalvet ühingu

riskijuhtimise, sisekontrolli ja finantsaruandluse

üle. Auditikomitee tegutseb nõukogu nõuand-

va organina ning käsitleb raamatupidamise ja

finantsaruandlusega seotud küsimusi, vande-

audiitori sõltumatuse hindamist, riskijuhtimise

ÜHINGU JUHTIMINE

37

ja sisekontrolli toimimist, siseauditi tegevust,

eelarve koostamist ning ühingu tegevuse vasta-

vust õigusaktidele.

Komitee liikmed valitakse kolmeks aastaks.

Komitee liikmed valivad endi seast esimehe, kes

korraldab auditikomitee tööd. Auditikomitee

esimeheks ei või olla nõukogu esimees.

Auditikomitee liikmed 2025. aastal olid järgmised:

• Janek Stalmeister (ettevõtja), auditiko-

mitee liige alates 25.06.2020, volitusi

pikendati pärast tähtaja möödumist;

• Kaie Karniol (Rahandusministeeriumi

riigivara osakonna juhataja), auditiko-

mitee liige alates 07.03.2022, volitused

lõppesid 01.04.2025;

• Villem Vohu (Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse energeetika valdkonna juht),

auditikomitee liige alates 25.10.2024;

• Jaanus Uiga (Kliimaministeeriumi ener-

geetika ja maavarade asekantsler), auditi-

komitee liige alates 25.10.2024;

• Kaupo Raag (Rahandusministeeriumi

riigi osaluspoliitika ja riigiabi valdkon-

na juht), auditikomitee liige perioodil

01.04.2025–01.04.2028.

2025. aastal kogunes auditikomitee 8 korda:

14.02, 20.03, 05.06, 26.08, 17.09, 21.10, 10.11,

01.12 (2024. aastal 4 korda). Auditikomitee

käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: elektri

võrguteenuste audit, füüsilise turvalisuse audit,

päritolutunnistuste audit, elektri bilansihalduse

audit. Lisaks vaadati üle auditikava, hinnati väli-

saudiitori tööd, kiideti heaks välisaudiitori hanke

tulemus, käsitleti riskihindamise ning sisekont-

rolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid,

samuti siseaudiitori valikukriteeriume, kiideti

heaks siseaudiitori kandidaat, samuti vaadati

üle ESG aruandluse temaatika. Siseauditi teenus

on ostetud sisse välise teenuse pakkuja poolt.

Siseaudiitorile maksti siseauditi teenuse osuta-

mise eest 2025. aastal 34,6 tuhat eurot (2024:

44,6  tuhat eurot) ja vihjeliini monitooringutee-

nuste osutamise eest 4,7 tuhat eurot (2024:

5,5 tuhat eurot).

Auditikomitee liige Tasu kokku 2025. aastal (tuhat eurot)

Tasu kokku 2024. aastal (tuhat eurot)

Janek Stalmeister 1,3 0,8

Kaie Karniol 0,4 0,8

Villem Vohu 1,3 0,2

Jaanus Uiga 2,0 0,3

Rein Vaks 0,0 0,8

Kaupo Raag 0,9 0,0

2025. aastal maksti auditikomitee liikmetele tasu järgmiselt:

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

38

Juhatuse ja nõukogu koostöö

Juhatus ja nõukogu teevad tihedat koostööd, et

tagada Eleringi huvide parim kaitse. Juhatus ja

nõukogu töötavad ühiselt ettevõtte strateegia

arendamisel. Juhatus lähtub juhtimisotsuste

tegemisel nõukogu poolt antud strateegilistest

juhistest.

Juhatus teavitab nõukogu regulaarselt kõigist

olulistest asjaoludest, mis mõjutavad ettevõtte

tegevuse planeerimist ja äritegevust, ning juhib

eraldi tähelepanu olulistele muutustele Eleringi

äritegevuses. Juhatus edastab nõukogule asja-

kohased andmed, sealhulgas finantsaruanded,

piisava ajavaruga enne nõukogu koosoleku

toimumist. Nõukogu nõudmisel annab juhatu-

se liige teavet ettevõtte ja juhatuse tegevuse

kohta kas suuliselt või kirjalikult ning tagab

nõukogule juurdepääsu ettevõtte tegevust

kajastavale teabele.

Ettevõtte juhtimisel lähtutakse seadustest,

Eleringi põhikirjast, üldkoosoleku ja nõukogu

koosolekute otsustest ning püstitatud eesmär-

kidest.

Teabe avaldamine

Eleringi kodulehel www.elering.ee on välja

toodud õigusaktidest tulenevalt avaldamisele

kuuluvate andmete loetelu. Veebilehelt leiab

majandusaasta aruanded, majandustulemused,

tegevusnäitajad, põhitegevuse ülevaate, struk-

tuuri, strateegia kokkuvõtte, uudised, teated ja

muu olulise informatsiooni, mis on vajalik inves-

toritele ja üldsusele.

Veebileht on kättesaadav ka inglise keeles. Kogu

veebilehel avaldatavat teavet, sealhulgas uudi-

seid ja teateid, ajakohastatakse regulaarselt, et

tagada informatsiooni õigsus ja ajakohasus.

Finantsaruandlus ja auditeerimine

Eleringi juhatus avalikustab igal aastal majandu-

saasta aruande ning majandusaasta jooksul ka

kvartaalsed finantstulemused. Majandusaasta

aruanne koostatakse vastavalt rahvusvahe-

listele finantsaruandluse standarditele (IFRS)

ning auditeeritakse kooskõlas rahvusvaheliste

auditeerimisstandarditega (ISA).

ÜHINGU JUHTIMINE

39

Nõukogu koosolekul, kus majandusaasta aru-

anne läbi vaadatakse, osaleb nõukogu kutsel

ka ettevõtte audiitor. Majandusaasta aruanne

esitatakse üldkoosolekule kinnitamiseks juha-

tuse liikmete allkirjadega ning koos nõukogu

aruandega majandusaasta aruande kohta.

Elering valib välisaudiitori avaliku hanke menet-

luse kaudu, kaasates üksnes rahvusvaheliselt

tunnustatud ja kvaliteetseid auditeerimisteenu-

seid pakkuvaid audiitorühinguid.

Välisaudiitor määratakse üldkoosoleku otsu-

sega, mille järel sõlmib juhatus audiitortee-

nuse lepingu. Lepingus sätestatakse audiitori

tööülesanded, ajakava ja tasu ning tagatakse, et

lepingu tingimused ei piira audiitori sõltumatust

ega objektiivset hinnangut Eleringi tegevusele.

2025. aastal viidi läbi uus hange audiitori leid-

miseks aastateks 2025-2027, võimalusega

pikendada kuni 2029. Hanke võitis AS Pricewa-

terhouseCoopers. Ettevõte juhindub välisau-

diti teostamisel Eesti Vabariigi õigusaktidest,

rahvusvahelistest auditeerimisstandardidest ja

audiitorühingu riskijuhtimise reeglitest, sealhul-

gas 2016. aastal jõustunud Euroopa Liidu audii-

tortegevuse valdkonna alasest määrusest. 2025.

aastal maksis Elering majandusaasta aruande

auditeerimise eest vastavalt esitatud arvetele

56 tuhat eurot (2024: 41,0 tuhat eurot) (näidatud

tasu ei sisalda käibemaksu).

Välisaudiitori tegevuse üle teostab järelevalvet

auditikomitee vastavalt audiitortegevuse seadu-

sele.

Riskijuhtimine ja riskid

Elering täidab väga olulist avalikku ülesannet

– osutada elektri- ning gaasi võrguteenust üle-

kandevõrgu kaudu üle kogu riigi, mis on seaduse

kohaselt elutähtis teenus. Seetõttu koosneb

ühingu riskijuhtimine kahest osast:

• Äriühingu riskijuhtimine

Eleringi kui äriühingu riskijuhtimise

eesmärgiks on tuvastada riskid, mis

võivad ohtu seada ühingu strateegiliste

eesmärkide saavutamise ning seejärel

viia need riskid ühingu poolt aktsep-

teeritavale tasemele. Seega tegeleb

ühingu riskijuhtimine riskidega ühingu

perspektiivist. Äriühingu riskijuhtimisel

kasutab ühing COSO ERM riskijuhtimise

raamistikku.

• Elutähtsa teenuse riskijuhtimine

Eleringi kui elutähtsa teenuse osutaja

riskijuhtimine tegeleb energiavarustuse

riskidega elektri ja gaasi lõpptarbija

perspektiivist. Täpsemalt on eesmär-

giks hinnata hädaolukorrani viia võiva

võrguühenduse katkemise tõenäosust ja

ulatust energiatarbijatele. Seejärel koos-

tatakse taasteplaanid taolisteks olukor-

dadeks, mis võimaldavad võrguühendust

kiirelt ja efektiivselt taastada. Elutähtsa

teenuse riskijuhtimisel kasutab ühing

hädaolukorraseaduses sätestatud riski-

juhtimise raamistikku.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

Eleringi kodulehel www.elering.ee on välja toodud õigusaktidest tulenevalt avaldamisele kuuluvate andmete loetelu

40

Äriühingu riskijuhtimine

Riskijuhtimise toimimise eest vastutab juhatus,

andes selle tulemustest aru auditikomiteele ja

nõukogule. Igapäevaselt korraldab riskijuhtimist

ühingu riskijuht, kes allub finants- ja riskijuhti-

mise eest vastutavale juhatuse liikmele. Riske

hindavad eelkõige valdkonnapõhised riskide

töörühmad:

• Energiasüsteemi riskide töörühm

• Tegevusriskide töörühm

• Finantsriskide töörühm

• Vastavusriskide töörühm

• IT riskide töörühm.

Töörühmade antud riskihinnangud vaatab üle

riskikomitee ning kinnitab juhatus.

Koos riskihinnangutega esitatakse juhatusele ka

nimekiri täiendavatest maandavatest meetme-

test, mis on vajalikud riskide lubatud tasemele

viimiseks ning seal hoidmiseks. Need vormis-

tatakse kas juhatuse koosoleku otsuse alusel

tööülesannetena (kui on tegemist ühekordsete

tegevustega) või ühingu kordade muudatustena

(kui on tegemist pidevate tegevustega).

Ühingu sisekontrolli süsteemi (sh kordade täit-

mist) hindab sõltumatu siseaudiitor, kes annab

hindamise tulemustest perioodiliselt aru audi-

tikomiteele. Siseaudiitoriks oli aruandeaastal

Ernst & Young Baltic AS.

7. Korrigeerimine

6. Seire

1. Riskide

tuvastamine

2. Riskide

hindamine

3. Riskitasemete võrdlus riski- valmidusega

4. Riskihalduse

meetodite valik

5. Sisekontrolli meetmete

rakendamine

Riskijuhtimine on pidev protsess, mida iseloomustab järgnev pilt:

ÜHINGU JUHTIMINE

41

1. Riskide tuvastamine – kirjeldatakse

eesmärkide täitmist ohustada võivad

stsenaariumid ning paigutatakse need

kategooriatesse;

2. Riskide hindamine – analüüsitakse riski

tõenäosust ja mõju, mille alusel määra-

takse riski tase vastava maatriksi abil;

3. Riskide taset võrreldakse ühingu riski-

valmidusega. Ühing on defineerinud ris-

kivalmiduse taseme, mida ollakse valmis

võtma ilma täiendavaid riskimaandami-

se meetmeid kasutusele võtmata. Ühing

ei pea põhjendatuks aktsepteerida kõrge

ja väga kõrge taseme jääkriske seoses

oma erilise rolliga ühiskonnas, milleks on

elutähtsa teenuse osutamine;

4. Riskihalduse meetodid valitakse vasta-

valt eelmises punktis kirjeldatud riski

võrdlusele ühingu riskivalmidusega. Kui

uue riski puhul on riski tase kõrgem ühingu

riskivalmidusest, siis otsitakse sobivaid

maandamise meetodeid, milleks võib olla

riski vältimine või riski vähendamine. Kui

riski tase on madal või keskmine, siis võib

olla meetodiks ka riskiga leppimine;

5. Sisekontrolli meetmed tagavad ühingu

eesmärkide saavutamist takistavate

sündmuste ennetamise, õigeaegse

avastamise, nendele kiire reageerimise

ja tekkiva kahju minimeerimise;

6. Seire seisneb sisekontrollimeetmete

kohta andmete kogumises, nende ana-

lüüsimises ning aruandluses juhtorgani-

tele;

7. Korrigeerimine tähendab muudatuste

sisseviimist sisekontrolli meetmetesse

koheselt, kui seire tulemusena selgub, et

mõni meede ei saavuta seatud eesmärki

või on tekkinud võimalus sama eesmärki

saavutada sobivamate meetmetega.

Riskide hindamise käigus kinnistus teadmine, et

välised ohud on endiselt suured.

Jätkus Venemaa algatatud sõda Ukraina vastu

koos sellest tulenevate geopoliitiliste pingete-

ga. Ajaloolistel ning geograafilistel põhjustel on

meie regiooni energiataristu olnud tihedalt seo-

tud Venemaa taristuga, mistõttu on Venemaal

võimalik Eesti energiataristut mõjutada mitmel

moel. Seoses Eesti elektrisüsteemi eduka

eraldamisega Venemaa elektrisüsteemist ning

liitmisega Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga

ei ole Venemaa energiasüsteemi kaudu enam

võimalik Eesti energiasüsteeme tehniliselt häi-

rida. Geopoliitilise ohu jätkuvalt kõrge tase on

peamiseks põhjuseks suurimatele riskidele:

• Füüsiline rünne energiasüsteemi taristule;

• Küberrünnak.

Aastal 2025 põhines Balti ja Soome regiooni

gaasivarustus täielikult LNG-l. Kütteperioodi

alguseks sügisel oli Lätis asuvasse maa-aluses-

se gaasihoidlasse Incukalnsis varutud piisavalt

gaasi kogu regiooni talvise gaasitarbimise

katmiseks. Lisaks töötasid LNG terminalid: Soo-

mes Inkoos ja Haminas ning Leedus Klaipedas.

Paldiskisse on loodud tehniline võimekus LNG

regasifitseerimise laeva (FSRU) kiireks vastu-

võtuks. Poola ja Leedu vahelise gaasiühenduse

GIPL kaudu on samuti võimalik gaasi importida,

mistõttu aitab see ühendus kaasa regiooni gaasi

varustuskindlusele.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

42

Ühingu riskitaluvus ei luba aktsepteerida kõrge

ja väga kõrge tasemega jääkriske. Nagu tabelist

näha, osutusid 7 riski ühingu riskitaluvuse piirist

kõrgemaks. Nende maandamiseks on juhatus

kinnitanud mitmeaastase tegevuskava, mille

tulemusena langevad jääkriskid lähiaastatel

lubatud tasemele.

Elutähtsa teenuse riskijuhtimine

Elutähtsa teenuse riskijuhtimine põhineb hädaolu-

korraseaduses ning selle alamaktides sätestatud

nõuetel ja põhimõtetel. Seaduse kohaselt peab

iga elutähtsa teenuse osutaja koostama elutähtsa

teenuse riskianalüüsi ja toimepidevuse plaani ning

esitama need kinnitamiseks seaduses sätestatud

elutähtsat teenust korraldavale asutusele, milleks

on Eleringi puhul kliimaministeerium.

Riskianalüüs käsitleb:

• Elutähtsa teenuse sisu ja nõutavat taset;

• Elutähtsa teenuse osutamiseks vajalikke

ressursse;

• Võimalikke ohte, mis võivad kaasa tuua

elutähtsa teenuse katkemise;

• Riskistsenaariumite kirjeldusi ning nen-

dele riskiklasside omistamist õigusakti-

des etteantud kriteeriumite alusel;

• Ennetavaid meetmeid, mille eesmärgiks

on riskistsenaariumite realiseerumise

tõenäosuse ja/või mõju vähendamine.

Toimepidevuse plaani kõige olulisemaks osaks

on riskianalüüsis leitud olulisemate riskist-

tk Madal Keskmine Kõrge Väga kõrge Kokku

Energiasüsteemi riskid 3 6 0 3 12

Finantsriskid 1 4 0 0 5 IT riskid 2 6 1 1 10 Tegevusriskid 4 5 1 0 10 Vastavusriskid 1 4 1 0 6

Kokku 11 25 3 4 43

Väliste ohtude endiselt kõrge tase väljendub ka jääkriskides:

ÜHINGU JUHTIMINE

43

senaariumite taasteplaanide kirjeldus. Igale

riskistsenaariumile koostatakse üks või mitu

taasteplaani, milles kirjeldatakse, kuidas toimub

energiavarustuse taastamine ning kui kaua see

võib aega võtta olukorras, kui see riskistsenaa-

rium realiseeruks. Lisaks on toimepidevuse plaa-

nis veel kirjeldatud ühingu kriisikomisjoni tööd,

hädaolukorras infovahetust kliimaministeeriu-

miga, olulisemate energiavarustuse taastamisel

osalevate lepingupartnerite võimekusi jms.

Riskistsenaariumid käsitlevad järgmiste ohtude

realiseerumist:

• Ilmastik (torm, erakordne külmalaine jms);

• Elektri tootmisvõimsuste ebapiisavus;

• Gaasitarnete katkemine;

• Inimlikud eksitused;

• Füüsilised rünnakud taristu vastu;

• Küberrünnakud;

• Seadmete tehnilise seisukorra halvene-

mine;

• Naaberelektrisüsteemide mõju;

• Jms.

Kokkuvõte

Vaatamata endiselt kõrgele ohutasemele vä-

liskeskkonnas on juhatus veendunud, et riski-

juhtimise tulemusel on riskid hästi hallatud nii

äriühingu strateegiliste eesmärkide saavutamise

kui ka elutähtsa teenuse klientide energiavarus-

tuse seisukohalt. See ei tähenda, et riskistsenaa-

riumite realiseerumine oleks täiesti välistatud.

Elering on teinud ning teeb ka edaspidi tööd selle

nimel, et viia riskide realiseerumise tõenäosus

ning mõjud aktsepteeritavale tasemele.

Eetilised põhimõtted ja korruptsiooni ennetamine

Elering on äriühing, kus valitseb null-tolerants kor-

ruptsiooni suhtes.

ÜRO Global Compact pakt toob välja neli peamist

korruptsiooni tagajärge äriühingutele:

• Risk rikkuda seadusi, kuna korruptsioon on

selgelt seadusevastane tegevus

Elering soovib olla ühiskonnas õiguskuule-

kuse mõttes eeskujuks teistele äriühingu-

tele ning seda saab teha ainult täites ise

õigusaktide nõudeid.

• Mainerisk

Eleringi ülesannete hulka kuulub mitmeid

tegevusi, mille mõju ulatub väljaspoole

tavapärast äritegevust. Me peame oma

erapooletu ja läbipaistva tegevusega ta-

gama toimivad ja efektiivsed elektri- ning

gaasiturud, korraldame taastuvelektri

toetuste kogumist ja väljamaksmist,

soovime kaasa rääkida riigi energia- ning

kliimapoliitikate kujundamisel jne. Seda

kõike on võimalik teha ainult omades

laitmatut reputatsiooni.

• Finantsrisk

Korruptsiooni tulemusena on võimalik

kanda märkimisväärselt suurt majandus-

likku kahju. See võib avalduda näiteks

suuremates ostukuludes, ostetud sead-

mete madalamas kvaliteedis jne.

• Ühingusisese usalduse kadumine

Kui töötajad märkavad, et ühingus või-

maldatakse ebaeetilist käitumist, siis

see toob kaasa tõsise usalduse kaotuse

ühingu vastu, lojaalsuse vähenemise ning

üldise firmakultuuri languse.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

44

Selleks, et loetletud negatiivseid tagajärgi välti-

da, tuleb korruptsiooni tekkimist ennetada.

Ühingu nõukogu on kinnitanud dokumendi

„Korruptsioonivastase tegevuse poliitika“, mis

keskendubki eelkõige korruptsiooni ennetusele.

Poliitika käsitleb järgmisi korruptsiooni enneta-

mise aspekte:

• Altkäemaks/korruptiivne tulu

Poliitika defineerib altkäemaksu ja kor-

ruptiivse tulu ning välistab juhtorganite

ning töötajate igasuguse seotuse sellega.

• Huvide konflikt

Sätestatud on kohustus vältida igasugust

huvide konflikti, defineeritud on seotud

osapoole mõiste ning tehtud kohustusli-

kuks huvide konfliktist teatamine.

• Toetused ja annetused

Eleringil on lubatud toetusi ja annetusi

anda ainult kooskõlas Riigivaraseaduse-

ga ning ühingu vastava korraga.

• Kingitused ja külalislahkus

Kingitused ning külalislahkus on lubatud

ainult hea äritava piires, mis on poliitikas

defineeritud.

• Kahtlustest teavitamise kohustus ja kord

Kõik töötajad on kohustatud viivitama-

tult teavitama ühingut Korruptsiooni-

vastase tegevuse poliitika rikkumise või

rikkumise kahtluse korral.

ÜHINGU JUHTIMINE

45

Lisaks korruptsioonivastase tegevuse poliitikale

on ühingu üheksas erinevas korras korruptsioo-

niohu tekke võimalust takistavaid sätteid.

Riskianalüüs tuvastas, et kõige tõenäolisem

korruptsiooniohuga kokkupuutekoht on hanked.

Seetõttu on vastavas hangete korras tehtud

töötajatele kohustuslikuks paljude ennetavate

meetmete järgimine. Näiteks on seatud ko-

hustus esitada juhatuse koosolekule eelnevalt

hanke dokumentatsioon ning pakkumuste lae-

kumise järel juhatus kinnitab hanke tulemused.

Sõlmitud hankelepingutesse on õigus muudatusi

teha ainult juhatuse otsusega. Laekunud arvete

menetlemisel on infotehnoloogiliste vahendite-

ga tagatud „nelja silma“ printsiibi kasutamine.

Ühingu majandustarkvaras on täpne arvepida-

mine kõigi varade üle, ka nende varade, mis on

küll kasutuses, kuid mille raamatupidamislik

jääkväärtus on null. Varasid saab maha kanda

ainult vastava akti koostamisel, mille peavad

kinnitama nii vara omanik, tema otsene juht kui

valdkonna eest vastutav juhatuse liige.

Ühingu siseveebis on rubriik „Korruptsiooni

ennetamine“, milles töötajad leiavad juhendma-

terjale korruptsiooni äratundmise ning vältimise

kohta. Kõik töötajad on andnud elektroonilise

kinnituse juhendmaterjalidega tutvumise kohta.

Regulaarselt toimuvad korruptsiooni ennetami-

se koolitused, milles osalemine on kohustuslik

kõigile töötajatele. Koolituse pearõhk on või-

malike potentsiaalsete korruptsiooniolukordade

kiire äratundmine. Ühiskonnas on tihti esinenud

korruptsioonijuhtumeid, milles osalised panid

toime seadusevase teo, ise sellest aru saamata

ja isiklikku kasu mitte saades. Koolituse läbi-

mine võimaldab Eleringi töötajatel paremini ära

tunda võimalikke korruptsiooniohtlikke olukordi

ja reageerida neile ennetavalt.

Audiitorbüroo EY teostas meie tellimusel aastal

2022 konsultatsioonitöö, mille eesmärgiks oli

selgitada välja nõrgad kohad Eleringi korrupt-

siooni ennetuses. Selleks nad viisid läbi töötajate

küsitluse, uurisid sisekordasid ning tegid interv-

juusid võtmeisikutega. Tulemusi võrreldi mh EY

Global Integrity Report 2022 tulemustega. EY

järeldus: „Läbiviidud korruptsiooniriskide hinda- mise tulemuste kohaselt on Eleringi korruptsiooni jääkriski tase: madal.“

Ühing ostab sõltumatult osapoolelt vihjeliini

teenust, millele saavad nii ühingu töötajad kui ka

kõik teised inimesed anonüümselt vihjeid esita-

da võimalikest korruptsioonikahtlustest. Aastal

2025 laekus vihjeliinile kolm vihjet. Järgnev uuri-

mine tuvastas, et neist ühelgi juhul siiski ei olnud

tegemist korruptsiooniga. Ka ei tuvastatud Ele-

ringis muul viisil ühtegi korruptsioonijuhtumit

ja juhatus on veendunud, et kasutuselevõetud

korruptsiooni ennetavad abinõud aitavad ka tu-

levikus korruptsiooniriskil jääda minimaalseks.

Eelpool kirjeldatud korruptsiooni ennetamise

meetmetel on küll väga tähtis roll korruptsiooni

riski vähendamisel, kuid mitte vähem oluline pole

töötajate enda suhtumine ning eetilised tõekspi-

damised. Töötajate suhtumist saab suunata nii

kesk- kui tippjuhtide isikliku eeskujuga. Samuti

on siseveebis saadaval ühingu eetikakoodeks.

See sisaldab üldisi tõekspidamisi ja põhimõtteid,

mida töötajatelt eeldatakse.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

Kõik töötajad on kohustatud viivitamatult teavitama ühingut Korruptsioonivastase tegevuse poliitika rikkumise või rikkumise kahtluse korral.

46

47

Panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse

Eleringi tegevusel on oluline mõju paljudele ÜRO

säästva arengu eesmärkidele, kuid tulenevalt

ettevõtte rollist Eesti elektri- ja gaasisüsteemi

haldajana ning visioonist „Eesti, kus energia loob

kindlustunnet, kestvat heaolu ja uusi võimalusi“,

on Eleringi kestlikkustegevuste põhifookus kahel

eesmärgil: SDG 7 – Jätkusuutlik energia ja SDG 13

– Kliimameetmed.

SDG 7 raames on Eleringi eesmärk tagada

juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele,

jätkusuutlikule ja kaasaegsele energiale. Elering

lähtub põhimõttest, et sotsiaalmajanduslikult

kõige soodsam energia on saavutatav toimiva ja

läbipaistva regionaalse energiaturu kaudu, mida

toetab töökindel ja nutikas energiavõrk.

SDG 13 kontekstis on Eleringi kliimapoliitika ees-

märk tagada Eesti varustuskindlus kliimaneut-

raalsel viisil ning toetada Euroopa Liidu ja Pa-

riisi kliimakokkuleppest tulenevate eesmärkide

saavutamist. Elering on eestvedajaks elektri- ja

gaasisüsteemide kliimaneutraalseks muutmisel,

tugevdades samal ajal energiasüsteemi konku-

rentsivõimet ja varustuskindlust.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

KESTLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES

48

Vastutustundliku ettevõtluse põhimõtted, fookusteemad ja nende juhtimine

Eleringil on kehtestatud vastutustundliku

ettevõtluse põhimõtted, mis on integreeri-

tud ettevõtte juhtimissüsteemi ja strateegia

kujundamisse. Põhimõtted on kinnitanud

juhatus ning need määratlevad Eleringi rolli

ühiskonnas, seose vastutustundliku ettevõtluse

kontseptsiooniga ning ettevõtte jaoks olulised

ESG raamistikud. Vastutustundliku ettevõt-

luse fookusteemad on jaotatud keskkonna

(E), sotsiaalse mõju (S) ja juhtimispraktikate

(G) valdkondadesse. Põhimõtete dokument

on avalik ja kättesaadav Eleringi veebilehel

https://elering.ee/vastutustundlik-ettevotlus.

Vastutustundliku ettevõtluse fookusteemad ja nende juhtimine

ESG teemade juhtimine toimub tegevuskavade,

poliitikate ja strateegiate kaudu. Elering on

koostanud ESG tegevuskava, milles määrat-

letakse aastapõhised eesmärgid ning mida

ajakohastatakse vastavalt muutuvatele oludele

ja prioriteetidele. ESG tegevuskava kinnitatakse

ettevõtte eelarve osana juhatuses, tagades

kestlikkuspõhimõtete sidumise strateegilise

juhtimise ja ressursikasutusega.

KESTLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES

49

Eleringi ESG valdkonnad ja fookusteemad:

Keskkonnamõju

juhtimine (E)

Sotsiaalse mõju

juhtimine (S)

Vastutustundlik

juhtimispraktika (G)

1. Kliimamõju vähendamine

2. Taastuvenergiale

orienteeritud võrgu

arendamine

3. Keskkonnareostuse

ärahoidmine ja jäätmed

4. Elurikkuse suurendamine

ja elusloodusele negatiivse

mõju vähendamine

5. Kontoritegevusest

tuleneva keskkonnamõju

vähendamine

Ühiskondlik mõju majanduse- le ja kogukonnale 1. Varustuskindlus ja majan-

duse konkurentsivõime

tugevdamine

2. Põhitegevusest tuleneva

negatiivse mõju vähenda-

mine kogukonnale

3. Taristu ohutus

4. Innovatsioon ja teaduse

edendamine

5. Kvaliteetne

klienditeenindus

Positiivne mõju Eleringi töötajatele 1. Tervist toetav ja ohutu

töökeskkond

2. Mitmekesisus ja võrdne

kohtlemine

3. Kaasav juhtimiskultuur

4. Koolitus ja arendus-

tegevus

5. Järelkasv

1. Läbipaistvus ja avatus

2. Aus ja eetikapõhimõtteist

lähtuv juhtimine

3. Vastutustundlikud

kriteeriumid tarnijatele

ja koostööpartneritele

4. Andmekaitse

5. Küberturvalisus

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

50

KESTLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES

Kahese olulisuse hindamine ja kliimariskid

2025. aastal viis Elering koostöös Sustinere OÜ-

ga läbi kahese olulisuse hindamise vastavalt

Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse direktiivile

(CSRD). Hindamisel lähtuti põhimõttest, et

kestlikkusteema on ettevõtte jaoks oluline

juhul, kui sellel on oluline mõju või majanduslik

olulisus või mõlemad. Analüüsi käigus hinnati

ESRS standardites käsitletud teemadega seotud

mõjusid, riske ja võimalusi ning arvestati EFRAGi

rakendusjuhistega.

Kahese olulisuse hindamise osana analüüsiti

ka elektri- ja gaasipõhivõrgu teenusega seotud

füüsilisi ja üleminekuriske. Hindamise tule-

musena leiti, et füüsilised kliimariskid võivad

suurendada investeerimisvajadust ning teatud

juhtudel mõjutada teenuste toimepidevust.

Üleminekuriskidest tõusis esile kasvuhoone-

gaaside heite vähendamise eesmärkide saa-

vutamise risk, millel võib olla mõju ettevõtte

kliimaneutraalsuse sihile, krediidireitingule ja

investeerimisvõimekusele. Samuti hinnati riske,

mis tulenevad taastuvenergia osakaalu kasvust

ja hajatootmise suurenemisest.

Hindamise tulemustele tuginedes viidi 2025.

aasta jooksul läbi põhjalikum kliimariskide

analüüs, mille käigus hinnati riskide avaldumise

tõenäosust ja mõju erinevates ajahorisontides

ning töötati välja leevendusmeetmeid.

51

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

Keskkonnamõju juhtimine

Elering arvutab igal aastal oma kasvuhoonegaa-

side jalajälge GHG Protocoli standardi alusel,

hõlmates otseseid, kaudseid ja väärtusahela

emissioone. 2024. aasta jalajälg on toodud al-

loleval joonisel, 2025. aasta jalajälje arvutamist

alustatakse 2026. aasta kevadel.

Keskkonnamõju juhtimise keskmes on kasvu-

hoonegaaside heite vähendamine, energiatõhu-

suse parandamine ning keskkonnasõbralikuma-

te tehnoloogiate kasutuselevõtt.

Peamised tegevussuunad hõlmavad SF 6 ja maa-

gaasi heite vähendamist, autopargi emissioonide

vähendamist ning elektritarbimise optimeerimist

Eleringi objektidel. Igapäevases tegevuses raken-

datakse mitmeid praktilisi meetmeid, sealhulgas

jäätmete sorteerimist, digijalajälje vähendamist,

taastuvenergia kasutamist, vihmavee kogumist

ning vastutustundlikku hankimist.

Kliimaneutraalse varustuskindluse tagamiseks

on Eleringi fookuses ülekandevõrgu arendamine,

et võimaldada suuremahulist taastuvenergia

liitumist. Tegevused hõlmavad elektrivõrgu aren-

gukava elluviimist, uue liitumiskontseptsiooni

rakendamist, liitumisprotsesside arendamist

ning elektrisüsteemi juhtimise võimekuse tugev-

damist.

Taristu arendamine ja keskkonnariskide vähendamine

Elering töötab järjepidevalt selle nimel, et vähen-

dada taristu rajamise ja käitamisega kaasnevat

keskkonnamõju. Alajaamades pööratakse tähe-

lepanu ohtlike jäätmete nõuetekohasele käit-

lemisele, vananenud seadmete asendamisele

ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. Uute

jaotlate hangetes on võetud suund fluoritud

kasvuhoonegaase mittekasutavate lahenduste

eelistamisele ning uuritakse mineraalõlide alter-

natiive.

Kõrgepingeliinide arendamisel ja rekonstruee-

rimisel on eesmärgiks süsteemi töökindluse

ja varustuskindluse tugevdamine, samal ajal

vähendades visuaalset ja keskkonnamõju. Õhu-

liinide maakaablisse viimine tiheasustusega

aladel ning uuenduslikud mastilahendused põl-

lumajandusmaadel toetavad paremat maakasu-

tust ja kogukondade heaolu.

Elering AS 2024 – Elering AS Eesti

70,16%

27,74%

158744,41 t CO2 e

2,1% 70,16% 27,74% 3340,74 t CO2 ekv 111386,75 t CO2 ekv 44038,92 t CO2 ekv

Mõjuala 1 Mõjuala 2 Mõjuala 3

52

KESTLIKKUSE PÕHIMÕTETE JÄRGIMINE ELERINGI TEGEVUSES

Gaasivõrgus keskendutakse torustike uuenda-

misele, korrosioonikaitsele, diagnostikale ning

metaanilekete ennetamisele ja tuvastamisele.

Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt võimaldab

hooldus- ja remonditööde käigus oluliselt vähen-

dada gaasi sattumist atmosfääri.

Sotsiaalne mõju, energia- julgeolek ja teadus- ning arendustegevus

Eleringi sotsiaalse mõju juhtimine hõlmab

töötajate heaolu, kogukondadega arvestamist,

klientide rahulolu ning energiajulgeoleku tugev-

damist. Viimastel aastatel on varustuskindluse

kõrval tõusnud esile taristu kaitse ja julgeoleku-

mõõde, mille tugevdamiseks on tehtud koostööd

erinevate asutustega ning arendatud avariitaas-

tevõimekust.

Elering panustab järjepidevalt teadus- ja aren-

dustegevusse, investeerides vähemalt 1% käibest

innovatsiooni. Fookuses on toimepideva ja kestli-

ku energiasüsteemi arendamine, sealhulgas vesi-

nikutaristu perspektiivide analüüs. Elering osaleb

Põhjamaade-Balti vesinikukoridori arendamises,

nähes selles võimalust suurendada energiajul-

geolekut, vähendada sõltuvust energiatarnetest

ning luua majanduslikku lisandväärtust Eestis.

Vastutustundlik juhtimispraktika ja läbipaistvus

Elering järgib hea ühingujuhtimise tavasid

ning tagab läbipaistva ja kaasava töökorraldu-

se. Turuosalistega korraldatakse regulaarselt

nõukodasid ja avalikke konsultatsioone, et

kaasata sidusrühmi otsustusprotsessidesse.

Riskijuhtimine, andmekaitse, küberturvalisus

ning korruptsiooni ennetamine on integreeritud

ettevõtte juhtimissüsteemi.

Eleringi vastutustundlikku tegutsemist kinnitab

Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi kuldmär-

gis, mille ettevõte on pälvinud korduvalt alates

2019. aastast, näidates pühendumust kestlikule,

läbipaistvale ja vastutustundlikule juhtimisele.

53

54

55

Finantsseisundi aruanne 56

Koondkasumiaruanne 57

Rahavoogude aruanne 58

Omakapitali muutuste aruanne 59

Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus 60

Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest 60

Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused 70

Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted 71

Lisa 5. Finantsriskide juhtimine 72

Lisa 6. Hoiused ja deposiidid pankades 79

Lisa 7. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 80

Lisa 8. Varud 82

Lisa 9. Materiaalne põhivara 83

Lisa 10. Immateriaalne põhivara 85

Lisa 11. Võlakohustused 86

Lisa 12. Võlad tarnijatele ja muud võlad 88

Lisa 13. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud 90

Lisa 14. Omakapital 91

Lisa 15. Müügitulu 92

Lisa 16. Muud äritulud 93

Lisa 17. Kaubad, toore, materjal ja teenused 94

Lisa 18. Mitmesugused tegevuskulud 95

Lisa 19. Tööjõukulud 96

Lisa 20. Finantstulud ja -kulud 97

Lisa 21. Kasutusrent 98

Lisa 22. Saldod ja tehingud seotud osapooltega 99

Lisa 23. Tingimuslikud kohustused, siduvad tulevikukohustused ja bilansijärgsed sündmused 101

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne 103

Kasumi jaotamise ettepanek 106

Tegevjuhtkonna allkirjad 2025. aasta majandusaasta aruandele 107

Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le 108

Sisukord Raamatupidamise aastaaruanne 2025

56

Finantsseisundi aruanne

tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2025 31.12.2024

VARAD

Käibevara Raha ja raha ekvivalendid 5,6 75 700 94 330

Lühiajalised deposiidid 5,6 20 000 40 000

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 5,7 53 202 65 785

Varud 8 20 050 20 537

Käibevara kokku 168 952 220 652

Põhivara Investeering sidusettevõttesse 77 99

Pikaajalised nõuded 1 116 1 366

Materiaalne põhivara 9 1 497 003 1 371 743

Immateriaalne põhivara 10 29 520 25 362

Põhivara kokku 1 527 716 1 398 570

VARAD KOKKU 1696 668 1 619 222

KOHUSTUSED

Lühiajalised kohustused Võlakohustused 11 8 501 11 124

Võlad tarnijatele ja muud võlad 12 111 796 103 616

Lühiajalised kohustused kokku 120 297 114 740

Pikaajalised kohustused Võlakohustused 11 47 468 55 637

Muud pikaajalised kohustused 1 026 1 251

Liitumistasudest tulenev lepinguline kohustus 13 142 232 135 364

Tulevaste perioodide tulud 13 924 864 902 532

Pikaajalised kohustused kokku 1 115 590 1 094 784

KOHUSTUSED KOKKU 1 235 887 1 209 524

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

57

Koondkasumiaruanne

tuhandetes eurodes Lisa 2025 2024

Müügitulu 15 300 514 214 282

Muud äritulud 16 27 968 11 606

Kaubad, toore, materjal ja teenused 17 -218 658 -128 044

Mitmesugused tegevuskulud 18 -10 430 -10 146

Tööjõukulud 19 -18 863 -16 932

Põhivara kulum 9, 10 -55 317 -53 112

Ärikasum 25 214 17 654 Finantstulud 20 2 106 4 564

Finantskulud 20 -1 161 -2 242

Kasum enne tulumaksustamist 26 159 19 976 Tulumaksukulu 14 -4 417 -4 317

Aruandeaasta kasum 21 742 15 659 Aruandeaasta koondkasum 21 742 15 659

Lisad lehekülgedel 60 kuni 101 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

OMAKAPITAL

Aktsiakapital 14 229 890 229 890

Registreerimata aktsiakapital 14 45 000 0

Kohustuslik reservkapital 14 20 906 20 123

Jaotamata kasum 14 164 985 159 685

OMAKAPITAL KOKKU 460 781 409 698

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 1 696 668 1 619 222

Lisad lehekülgedel 60 kuni 101 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

58

Rahavoogude aruanne

tuhandetes eurodes Lisa 1.01.2025- 31.12.2025

1.01.2024- 31.12.2024

Rahavood äritegevusest

Kasum enne tulumaksu 26 159 19 976

Korrigeerimised:

‚ Kasum materiaalse põhivara müügist 16 -43 -28

‚ Materiaalse põhivara kulum ja väärtuse langus, immateriaalse põhivara amortisatsioon

9, 10 55 317 53 112

‚ Kasutatud ja amortiseeritud toetused, liitumistasud ja ülekoormustasu 13, 16 -16 708 -13 486

‚ Intressikulud 20 1 161 1 947

‚ Intressitulu 20 -2 075 -4 495

‚ Kasum kapitaliosaluse meetodil -31 -26

Rahavood äritegevusest enne käibekapitali muutust 63 780 57 000 ‚ Varude muutus 8 487 -290

‚ Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 7 2 116 -2 105

‚ Äritegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus 12 16 440 10 165

‚ Liitumis- ja muude teenustasude tulevaste perioodide tulu muutus

13 10 111 4 134

Käibekapitali muutused 29 154 11 904 Makstud tulumaks 14 -4 417 -4 317

Makstud intressid 12, 20 -2 380 -3 586

Saadud intressid 7, 20 2 320 5 321

Kokku rahavood äritegevusest 88 457 66 322

Rahavood investeerimistegevusest Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetused 9, 10, 12 -180 973 -240 842

Raha paigutamine üle 3-kuuliste deposiitidele 6 -80 000 -180 000

Üle 3-kuuliste deposiitide lõppemisel raha tagastus arveldusarvele 6 100 000 250 000

Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine 13 27 837 83 026

Laekunud materiaalse põhivara müügist 9, 16 526 31

Laekunud ülekoormustasu 7, 12, 13 6 687 80 825

Laekunud sidusettevõtte dividendid 53 0

Kokku rahavood investeerimistegevusest -125 870 -6 960

Rahavood finantseerimistegevusest Aktsiakapitali suurendamine 45 000 0

Saadud laenud ja kasutatud arvelduskrediit 11 19 837 0

Tagasimakstud pangalaenud ja arvelduskrediit 11 -30 395 -10 558

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

59

Omakapitali muutuste aruanne tuhandetes eurodes Aktsiakapital Registreerimata

aktsiakapital Kohustuslik

reservkapital Jaotamata

kasum Kokku

Saldo seisuga 31.12.2023 229 890 0 18 721 165 428 414 039

Aruandeaasta koondkasum 0 0 0 15 659 15 659

Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 0 15 659 15 659

Tehingud omanikega:

Kohustusliku reservkapitali suurendamine

0 0 1 402 -1 402 0

Makstud dividendid 0 0 0 -20 000 -20 000

Kokku tehingud omanikega 0 0 1 402 -21 402 -20 000

Saldo seisuga 31.12.2024 229 890 0 20 123 159 685 409 698

Aruandeaasta koondkasum 0 0 0 21 742 21 742

Kokku aruandeaasta koondkasum 0 0 0 21 742 21 742 Tehingud omanikega: Sissemakstud aktsiakapital 0 45 000 0 0 45 000

Kohustusliku reservkapitali suurendamine

0 0 783 -783 0

Makstud dividendid 0 0 0 -15 659 -15 659

Kokku tehingud omanikega 0 45 000 783 -16 442 29 341 Saldo seisuga 31.12.2025 229 890 45 000 20 906 164 985 460 781

Täpsem informatsioon aktsiakapitali ja muude omakapitali kirjete kohta on esitatud lisas 14.

Lisad lehekülgedel 60 kuni 101 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

Tagasimakstud rendikohustused 11 0 -7

Makstud dividendid 14 -15 659 -20 000

Kokku rahavood finantseerimistegevusest 18 783 -30 565

Raha ja raha ekvivalentide netomuutus -18 630 28 797 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi alguses 6 94 330 65 533 Raha ja raha ekvivalendid aruandeperioodi lõpus 6 75 700 94 330

Lisad lehekülgedel 60 kuni 101 on käesoleva raamatupidamise aastaaruande lahutamatu osa.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

60

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1. Elering AS ja selle äritegevus

Elering AS, edaspidi „Elering,“ 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta raamatupidamise aastaa-

ruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu

võetud Euroopa Liidu poolt. Elering AS on registreeritud Eesti Vabariigis ja juriidiline aadress on Kadaka

tee 42, 12915 Tallinn, Eesti. Elering AS-i põhitegevus on elektri ja gaasi ülekanne Eesti Vabariigis.

Eleringi majandustegevust reguleerivad Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu seadused. Konkurentsiamet

teostab järelevalvet Eleringi võrgutegevuse ning bilansiteenuse osutamise üle, sh kinnitab võrgutarii-

fid ning vastavate lepingute tüüptingimused.

Eleringi ainuaktsionär on Eesti Vabariik.

Eleringi raamatupidamise aastaaruande on juhatus kinnitanud 16.03.2026. Vastavalt Eesti Vabariigi

Äriseadustikule esitatakse majandusaasta aruanne heakskiitmiseks Eleringi nõukogule ja kinnitami-

seks aktsionäride üldkoosolekule.

Lisa 2. Ülevaade olulistest arvestuspõhimõtetest

Koostamise alused. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste

finantsaruandluse standarditega („IFRS“), nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, lähtudes soe-

tusmaksumuse printsiibist. Käesoleva raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud peamised

arvestuspõhimõtted on esitatud alljärgnevalt. Neid arvestuspõhimõtteid on rakendatud järjepidevalt

kõikidele aruandes esitatud perioodidele, välja arvatud juhul, kui on viidatud teisiti.

Arvestus- ja esitusvaluuta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, mis on arvestus- ja

esitusvaluuta. Eleringi aastaaruanne on koostatud tuhandetes eurodes.

Välisvaluuta ümberarvestus. Välisvaluutas toimunud tehingud arvestatakse ümber arvestusvaluutasse

tehingupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

61

Finantsvarad

Klassifitseerimine

Elering klassifitseerib finantsvarad järgmises mõõtmiskategoorias:

• varad, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses.

Klassifitseerimine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade haldamisel ning rahavoogude lepingulis-

test tingimustest.

Võlainstrumendid. Võlainstrumentide edasine kajastamine sõltub Eleringi ärimudelist finantsvarade

haldamisel ning finantsvara lepingulistest rahavoogudest. Eleringi kõik võlainstrumendid on klassifit-

seeritud korrigeeritud soetusmaksumuse mõõtmiskategooriasse.

Varad, mida hoitakse lepinguliste rahavoogude kogumiseks ning mille rahavood on ainult põhiosa ja ta-

sumata põhiosalt arvestatud intress, kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Nendest varadest

saadav intressitulu kajastatakse finantstuludes sisemise intressimäära meetodil. Kajastamise lõpeta-

misel kajastatakse saadud kasum või kahjum kasumiaruandes muudes tuludes/kuludes. Valuutakursi

kasumid ja kahjumid ning krediidikahjumid kajastatakse kasumiaruandes eraldi ridadel.

Seisuga 31. detsember 2025 ja 31. detsember 2024 olid järgnevad Eleringi finantsvarad klassifitseeritud

järgmistes kategooriates:

• nõuded ostjate vastu,

• pangadeposiidid,

• raha ja raha ekvivalendid.

Väärtuse langus

Elering hindab korrigeeritud soetusmaksumuses kajastavate võlainstrumentide oodatavat krediidi-

kahjumit tuleviku informatsiooni baasil. Rakendatav väärtuse languse metoodika sõltub sellest, kas

krediidirisk on oluliselt suurenenud.

Nõuetele ostjate vastu rakendab Elering IFRS 9 järgi lubatud lihtsustatud lähenemist ning arvestab

nõuete allahindlust nõuete pikkuse oodatava krediidikahjumina nõuete esmasel kajastamisel. Elering

kasutab allahindluste maatriksit, kus allahindlus arvutatakse nõuetele lähtudes erinevatest aegumiste

perioodidest.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

62

Investeerimisreitinguga raha ja raha ekvivalentide ja pangadeposiitide osas on hinnatud, et krediidirisk

ei ole märkimisväärselt suurenenud.

Varud. Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest ja muu-

dest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.

Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mit-

tetagastatavaid makse ja varude soetamisega otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha

arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid. Varude kuluks kandmisel kasutatakse FIFO meetodit.

Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto reali-

seerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases äritegevuses kasutatavast

hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse

viimiseks ja müügi sooritamiseks.

Materiaalne põhivara. Materiaalset põhivara kajastatakse jääkväärtuses, mis on saadud vara ajaloo-

lise soetusmaksumuse vähendamisel akumuleeritud kulumi ja väärtuse languse võrra. Vara ajalooline

soetusmaksumus sisaldab kulutusi, mis on otseselt seotud vara omandamisega.

Kui materiaalne põhivara koosneb oluliselt erineva kasuliku tööeaga koostisosadest, võetakse osad

arvele iseseisvate põhivaraobjektidena.

Materiaalse põhivara kajastamiskriteeriumitele vastavate maa kasutusõiguste eest tehtud maksed

kajastatakse materiaalse põhivarana. Maa kasutusõiguste kulutused amortiseeritakse lepinguperioodi

jooksul, mis ei ületa 99 aastat.

Maad ei amortiseerita. Muude materiaalse põhivara objektide kulumi arvestamisel kasutatakse lineaarset

meetodit, et kajastada soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet kuluna varade hinnanguliste eluigade

jooksul:

Kasulik eluiga aastates

Ehitised 25–40

Rajatised – elektriliinid, gaasitrassid 30–60

Masinad ja seadmed – elektriülekandeseadmed, gaasi seadmed 7–40

Muu materiaalne põhivara 3–20

Maa kasutusõigused 99

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

63

Müügist ja mahakandmisest saadavad kasumid ja kahjumid, mis leitakse müügist saadud tulu ja vara

jääkväärtuse vahena, kajastatakse kasumiaruandes kirjel „Muud äritulud“ või „Muud ärikulud“.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalne põhivara võetakse esmalt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast,

otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara otstarbekohasesse seisundisse vii-

miseks, ning laenukasutuse kulutustest, mis on seotud varadega, mille kasutusvalmidusse viimine

vältab pikema perioodi jooksul. Pärast esmast arvele võtmist kajastatakse immateriaalset põhivara

soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest

tulenevad allahindlused.

Omandatud tarkvara litsentse kapitaliseeritakse nende omandamiseks ja tööseisundisse viimiseks

tehtud kulutuste põhjal.

Immateriaalseid põhivarasid amortiseeritakse lineaarsel meetodil nende kasulike eluigade jooksul:

Rendilepingud. Rendilepingud on lepingud, millega antakse üle õigus mingi vara kasutamist teatud

ajavahemikul tasu eest kontrollida. Selliste lepingute puhul nõuab IFRS16 rentnikult kasutusõiguse

alusel kasutatava vara ja rendikohustuse kajastamist. Kasutusõiguse alusel kasutavat vara amorti-

seeritakse ja kohustuse pealt arvestatakse intressi. Erandina on rendilepingud, mille rendiperiood

on 12 kuud või lühem ja ei sisalda ostuoptsioone ja rendilepingud, mille alusvara väärtus on madal

(väheolulised rendilepingud). Selliste lepingute tasutud kasutusrendimakseid kajastatakse kasu-

miaruandes lineaarselt rendiperioodi jooksul. IFRS 16 põhimõtted rendileandjate jaoks jäävad sisuli-

selt samaks IAS 17 põhimõtetega ehk et rendileandja jagab jätkuvalt oma rendilepingud kasutus- ja

kapitalirentideks ning kajastab neid rendiliike erinevalt.

Finantskohustused. Finantskohustused liigitatakse järgmistesse kategooriatesse: (a) kauplemisees-

märgil hoitavad, mis hõlmab ka tuletisinstrumente ja (b) muud finantskohustused. Eleringil on ainult

„Muude finantskohustuste“ kategoorias olevaid finantskohustusii.

Muud finantskohustused võetakse esmalt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha arvatud te-

hingukulutused, ning kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste finantskohus-

tuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiaja-

lisi finantskohustusi kajastatakse finantsseisundi aruandes maksmisele kuuluvas summas. Pikaajalisi

kohustusi kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Soetusmaksumuse ja lunastusmaksumuse

Kasulikud eluead aastates

Tarkvara litsentsid 3–5 aastat

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

64

vahe kajastatakse kasumiaruandes intressikuluna laenukohustuste lepinguperioodi jooksul, kasutades

sisemise intressimäära meetodit. Tingimustele vastavate varade laenukasutuse kulutused kapitalisee-

ritakse varade soetusmaksumusse.

Kohustuslik reservkapital. Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital.

Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest. Igal majandusaastal tuleb re-

servkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist.

Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapita-

list ei või teha väljamakseid aktsionäridele.

Tulude arvestus

Tulude arvestus. Müügitulu on tulu, mis tekib Eleringi tavapärase äritegevuse käigus. Müügitulu kajas-

tatakse tehinguhinnas. Tehinguhind on kogutasu, mida Eleringil on õigus saada lubatud kaupade või

teenuste kliendile üleandmise eest ja millest on maha arvatud kolmandate isikute nimel kogutavad

summad. Elering kajastab müügitulu siis, kui kontroll kauba või teenuse üle antakse üle kliendile.

Elektri ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud elektri koguseid kaugloetavate arvestitega klientide

liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud elektri mahtude ning reguleeritud ülekandetariifide alu-

sel arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil,

millal teenuseid osutatakse.

Gaasi ülekandeteenus. Elering mõõdab ülekantud gaasi koguseid kaugloetavate arvestitega klientide

liitumispunktides. Nendes punktides ülekantud gaasi koguste ning reguleeritud ülekandetariifide alusel

arvutatakse ülekandeteenuse maksumus. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil,

millal teenuseid osutatakse.

Elektri bilansiteenus. Elering koostab igatunniselt Eesti elektrisüsteemi elektribilansi, mis koosneb Ele-

ringi enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite elektribilanssidest kilovatt-tundides

(kWh). Elektribilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete

võrdlemisel bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiir-

konnas tegelik elektri tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud elektri

koguseid, müüb Elering bilansihalduritele puudujääva energia. Kauplemisperioodidel, mil olukord on

vastupidine, ostab Elering bilansihalduritelt üle jääva elektri. Bilansienergia ostu- ja müügihinnad

arvutab Elering igaks kauplemisperioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel.

Elering käsitleb ennast bilansienergiat müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti

elektribilansi tasakaalus hoidmise eest. Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal

teenuseid osutatakse.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

65

Gaasi bilansiteenus. Elering koostab igapäevaselt Eesti gaasisüsteemi bilansi, mis koosneb Eleringi

enda ning Eleringiga bilansilepingu sõlminud bilansihaldurite gaasibilanssidest kilovatt-tundides (kWh).

Gaasibilansid koostakse Eleringi enda ning jaotusvõrguettevõtjatelt saadud mõõteandmete võrdlemisel

bilansihaldurite bilansiplaanidega. Kauplemisperioodidel, mil bilansihaldurite bilansipiirkonnas tegelik

gaasi tarbimine mõõteandmete alusel ületab nende bilansiplaanides esitatud koguseid, müüb Elering

bilansihalduritele puudujääva gaasi. Kauplemisperioodidel, mil olukord on vastupidine, ostab Elering

bilansihalduritelt üle jääva gaasi. Bilansigaasi ostu- ja müügihinnad arvutab Elering igaks kauplemispe-

rioodiks Konkurentsiameti poolt heakskiidetud metoodika alusel. Elering käsitleb ennast bilansienergiat

müües teenuse põhiosutajana, kuna Elering on vastutav Eesti gaasibilansi tasakaalus hoidmise eest.

Müügitulu teenuste osutamisest kajastatakse perioodil, millal teenuseid osutatakse.

Elektri põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. Põhivõr-

guettevõtjate vaheline hüvitamise mehhanism (ITC) on EL määruse nr 838/2010 kohaselt ette nähtud

piiriüleste energiavoogude kompenseerimiseks, milles osalevad üle 30 Euroopa riigi põhivõrguettevõt-

jad. Mehhanism töötab selliselt, et Euroopa põhivõrguettevõtjad hüvitavad ITC fondi kaudu teistele

põhivõrguettevõtjatele piiriülestest energiavoogudest põhjustatud lisakulud. Süsteemihaldur saab

fondist hüvitist kui riiki on läbinud teiste riikide turuosaliste põhjustatud transiidivood ning maksab

fondi juhul, kui vastav riik on aruandeperioodil eksportinud või importinud elektrit. Vastavat arvestust

peetakse selleks volitatud administraatorite poolt Šveitsis, kes esitavad andmed mehhanismi liikmetele

igakuiselt maksmisele kuuluvate netosummadena. Nimetatud netosummad kajastab Elering koond-

kasumiaruandes vastavalt sellele, kas tegu on netotuluga või netokuluga „Müügitulu“ lisas muude

elektrivõrguteenuste hulgas või „Kaubad, toore, materjal ja teenused“ lisas muude kulude koosseisus.

Gaasi põhivõrguettevõtjate vaheline piiriüleste transiidivoogude hüvitamise mehhanism. 01. jaanua-

rist 2020 alustas tegevust Eesti ja Läti gaasisüsteeme ühendav gaasitsoon, mis tõi muudatused ka

gaasivõrguga ülekandeteenuse pakkumise tasude osas. Seni on ülekandeteenuse eest tasu kogutud

ainult ülekandesüsteemist väljuva gaasi mahu pealt ning ülekandeteenuse tasu maksjad on olnud

võrgulepingute alusel ülekandevõrguga ühendatud kliendid, enamasti jaotusvõrgud. Alates jaanuarist

liigub osa ülekandeteenuse tasudest gaasivõrgu sisendpunktidesse. Sellised sisendpunktide tasud on

ühtlustatud kolmes riigis: Eestis, Soomes ja Lätis. See tähendab, et turuosalise vaatest on gaasi sises-

tamine Soome, Eesti või Läti sisendpunktidest võrdse kuluga ning gaasi liikumine kolme riigi siseselt

toimub ilma täiendavate ülekandetasudeta. Tagamaks ülekandetulude sõltumatuse turuosaliste poolt

eelistatud sisendpunktist, sõlmisid Eesti, Soome ja Läti põhivõrguettevõtjad omavahelise kompensat-

sioonilepingu (gaasi ITC). Kompensatsioonileping sätestab, et kolme riigi sisendpunktidest kogutud

ülekandetulu kuulub omavahelisele jaotamisele proportsionaalselt riigi gaasitarbimisega. See tagab põ-

hivõrguettevõtjate sisendtulude suhtelise stabiilsuse olenemata sellest, millist sisendpunkti gaasiturg

mingil konkreetsel ajaperioodil eelistab. Nimetatud summad kajastab Elering koondkasumiaruandes

netotuluna „Müügitulu“ lisas muude gaasivõrguteenuste hulgas.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

66

Liitumistasude kajastamine. Elektrivõrguga liitumisel peavad kliendid tasuma liitumistasu, mille mää-

ramise aluseks on võrguga liitumiseks ehitatavale infrastruktuurile tehtavad tegelikud kulutused. Ju-

hatus on jõudnud järeldusele, et liitumistasud ei kujuta endast võrguteenuse osutamisest eraldiseisvat

teostamiskohustust ja seega ei kajastata müügitulu liitumistasudelt kohe. Klientidelt saadud liitumis-

tasud kajastatakse lepingulise kohustusena ja kajastatakse ühtlaselt tuluna kliendisuhte hinnangulise

kestvuse jooksul, milleks on 25 aastat.

Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt, kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Ülekoormustasu. Olukordades, kus riikidevaheliseks elektri ülekandeks on turuosalistelt soove rohkem

kui on tehniliselt võimalik elektrit üle kanda, müüakse piiriülese elektri ülekandeõigusi vastavatel oks-

jonitel. Kõigi oksjonitulude jagamisel on kasutusel printsiip, mille kohaselt 50% neto oksjonituludest

kuulub kummagi riigi põhivõrguettevõtjale. Oksjonite liigid on:

1. Järgmise päeva turu oksjonitulu on sisuliselt elektribörsi Nord Pool Eesti ja naaberhinnapiirkon-

dade börsihindade vahe igal tunnil. Elektribörs kogub oma kauplemismehhanismi kaudu nimeta-

tud hinnavahe ja kannab selle üle vastavatele põhivõrguettevõtjatele.

2. Pikaajalise ülekandevõimsuse oksjon, mille eesmärgiks on ülekandevõimsuse puudujäägist

tuleneva piirkondadevahelise hinnariski maandamine. Eesti ja Läti süsteemihaldurid Elering AS

ja AS „Augstsprieguma tikls“ pakuvad rahalist ülekandeõigust optsiooni kujul FTR- Forward

Transmission Rights aasta, kvartali ja kuu ette. FTR ostnud turuosalisel on õigus samas mahus

järgmise-päeva turu (vt. p.1) tunnioksjoni tulule. Oksjoneid korraldab ja tulu jaotab süsteemihal-

durite volitusel üleeuroopaline ühtne jaotamiskeskkond (Single Allocation Platform - SAP), mida

opereerib Joint Allocation Office (JAO).

Järgmise päeva turu ja FTR oksjonitelt laekunud tulude netosumma kajastamisel võetakse arvesse EL

määruse 943/2019 artikkel 19 nõudeid, mille kohaselt tuleb ülekoormustasu kasutada eelkõige uute

riikidevaheliste ühendusvõimsuste ehitamiseks ja jaotatud ülekandevõimsuse tegeliku kättesaadavuse

tagamiseks. Kui nendel eesmärkidel ei ole võimalik saadud tulu kasutada, võetakse tulu arvesse võrgu-

teenuse tariifi vähendamisel.

Kui saadud tulu kasutatakse uute ühendusvõimsuste ehitamiseks, kajastatakse seda analoogselt siht-

finantseerimisega algselt bilansis edasilükkunud tuluna, mis hiljem amortiseeritakse tulusse soetatud

vara kasuliku eluea jooksul. Kui saadud tulu kasutatakse tariifide vähendamiseks, kajastatakse tulu

ülekoormuse tekkimise perioodis, ehk perioodis, mil ettevõttel tekkis nõudeõigus järgmise päeva turu

ja FTR oksjonitel tekkiva netotulu osas. Vt lisa 3.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

67

Sihtfinantseerimine. Sihtfinantseerimine võetakse arvele selle õiglases väärtuses, kui eksisteerib pii-

sav kindlus, et Elering vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ning sihtfinantseerimine leiab

aset. Kulude kompenseerimiseks ette nähtud sihtfinantseerimise tulu kajastatakse vastavate kulude

kajastamise perioodil.

Varade sihtfinantseerimist kajastatakse finantsseisundi aruandes brutomeetodil, mille kohaselt võe-

takse vara üles selle soetusmaksumuses. Juhul kui sihtfinantseerimine on saadud mitterahalise vara

üleandmise teel, siis kajastatakse sihtfinantseerimine õiglases väärtuses. Saadud sihtfinantseerimine

võetakse arvele kohustusena kui edasilükkunud tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeri-

takse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustus tulusse soetatud vara kasuliku eluea jooksul.

Toetused elektritootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimuste-

le vastavate elektritootjate (eelkõige taastuvaid energiaallikaid kasutavate elektrijaamade) toetamise

skeemis. Elering kogub toetusi tarbijatelt ning jaotusvõrguettevõtjatelt ja maksab need tingimustele

vastavatele elektritootjatele välja.

Vastavalt regulatsioonile koostab Elering hinnangu toetuste suuruse kohta järgmise kalendriaasta

jooksul, lähtudes hinnangutest, millised on nende tootjate poolt toodetava elektri hulk ning milline on

lõpptarbijatele osutatavate võrguteenuste maht Eestis. Elering kasutab seda hinnangut, et määrata

järgmise kalendriaasta toetusesumma tarbitava võrguteenuse ühe kWh (kilovatt-tunni) kohta, võttes

arvesse ka erinevused prognoositud ja tegelike makstud toetuste summade vahel eelmisel perioodil

(novembrist oktoobrini), üle laekunud summalt teenitud intressi või alalaekunud summalt tasutud

intressi ning toetuste haldamiseks tehtavaid põhjendatud kulutusi.

Erinevatel põhjustel erineb klientidelt saadud taastuvenergia tasu alati väljamakstud toetuste sum-

mast. Väljamakstavast summast rohkem või vähem kogutud tasude summad kajastatakse bilansis kas

real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“

(puudujäägi korral). Need saldod võetakse arvesse järgmise perioodi tasumäära arvestamisel, nagu

eelpool kirjeldatud. Toetuste kogumine ja maksmine ei mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata

ka lisa 7 ja 12.

Toetused biogaasi tootjatele. Vastavalt seadusele peab Elering osalema seaduses sätestatud tingimus-

tele vastavate biogaasi tootjate toetamise skeemis. Biogaasi toetused kompenseerib Eleringile Majan-

dus- ja kommunikatsiooniministeerium. Elering kui süsteemihaldur organiseerib biogaasi tootjatega

lepingute sõlmimist, toetuste kasutamise järelevalvet ja toetuste väljamaksmist.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

68

Lepingu elluviimiseks vajalike tegevuste rahastamine toimub ettemaksena Eleringi poolt esitatud

kvartaalsete kulude prognoosi alusel. Erinevatel põhjustel erineb biogaasi tootjatelt saadud tegelike

kulude summad kulude prognoosist. Saadud ettemakse summast rohkem või vähem väljamakstavad

toetuse summad kajastatakse bilansis kas real „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (ülejäägi korral) või

real „Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (puudujäägi korral). Toetuste kogumine ja maksmine ei

mõjuta oluliselt Eleringi koondkasumit. Vaata ka lisa 7 ja 12.

Maksustamine. Eestis kehtiva tulumaksuseaduse kohaselt ei maksustata Eestis Eleringi aruan-

deaasta kasumit. Tulumaksu makstakse dividendidelt, erisoodustustelt, kingitustelt, annetustelt,

vastuvõtukuludelt, ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt ning siirdehinna korrigeerimistelt.

Jaotatud kasumi maksumääraks on 22% ehk 22/78 väljamakstavalt netosummalt. Teatud tingimustel

on võimalik saadud dividende jaotada edasi ilma täiendava tulumaksukuluta. Maksuvabastuse eeldu-

seks on tingimus, et dividendi saanud ja edasi maksval äriühingul oli dividendide saamisel vastavas

äriühingus vähemalt 10% suurune osalus. Varasemalt regulaarsetele dividendidele kehtinud madalam

maksumäär 14% ehk 14/86 dividendide netosummast ei ole enam kohaldatav alates 1. jaanuarist

2025. Enne antud kuupäeva saadud madalama maksumääraga maksustatud dividendide edasi jao-

tamisel on võimalik rakendada üleminekusätet. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat tulumaksu

kajastatakse kohustusena ja kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja

kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegeli-

kult välja makstakse. Tulumaksu tasumise kohustus tekib dividendide väljamaksele järgneva kuu 10.

kuupäeval.

Maksustamissüsteemi omapärast lähtuvalt ei teki Eestis registreeritud ettevõttel erinevusi vara

maksuarvestuslike ja bilansiliste jääkväärtuste vahel ning sellest tulenevalt ka edasilükkunud tulu-

maksunõudeid ega -kohustusi. Bilansis ei kajastata tingimuslikku tulumaksukohustust, mis tekiks

jaotamata kasumist dividendide väljamaksmisel. Maksimaalne tulumaksukohustus, mis kaasneks

jaotamata kasumi dividendidena väljamaksmisel, on esitatud aastaaruande lisas 14.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

69

Maksumäärad.

Aastal 2025 kehtisid järgmised maksumäärad:

Maks Maksumäär

Sotsiaalmaks 33% töötajatele tehtud väljamaksetelt ja erisoodustustelt

Töötuskindlustusmakse 0,8% töötajatele tehtud väljamaksetelt

Erisoodustuste tulumaks 22/78 töötajatele tehtud erisoodustustelt

Maamaks 0,1–2,0% maa maksustatavalt väärtuselt aastas (varasemalt 0,1–2,5%)

Aktsiisimaks elektrilt 2,1 eurot/MWh elektrienergia kohta alates 01.05.2025 (1,45 eurot/MWh elektrienergia kohta perioodil 01.05.2024 kuni 30.04.2025 ja 1,0 eurot/MWh kohta kuni 30.04.2024)

Aktsiisimaks gaasilt 56,42 eurot/tuhat m3 alates 01.05.2025 (47,81 eurot/tuhat m3

alates 01.05.2024 kuni 30.04.2025 ja 40,0 eurot/tuhat m3 kuni 30.04.2024)

Ettevõtja tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

22/78 ettevõtlusega mitteseotud kuludelt

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

70

Lisa 3. Arvestuspõhimõtete kasutamisel rakendatud olulised raamatupidamislikud hinnangud ja eeldused

Elering kasutab hinnanguid ja eeldusi, mis mõjutavad raamatupidamise aastaaruandes kajastatud

summasid ning varade ja kohustuste bilansilist maksumust järgmisel majandusaastal. Hinnanguid ja

eeldusi vaadatakse pidevalt üle ja need põhinevad juhtkonna kogemusel ja muudel teguritel, kaasa

arvatud eeldatavatel tulevastel sündmustel, mida peetakse mõistlikuks antud olukorras. Lisaks hin-

nangutele kasutab juhtkond eeldusi ka arvestuspõhimõtete rakendamise protsessis. Eeldused, millel

on kõige olulisem mõju raamatupidamise aastaaruandes kajastatud summadele, ja hinnangud, mis

võivad põhjustada olulisi korrigeerimisi varade ja kohustuste bilansilises maksumuses järgmisel ma-

jandusaastal, hõlmavad:

Materiaalse põhivara kasulikud eluead. Materiaalse põhivara (lisa 9) objektide hinnangulised kasuli-

kud eluead põhinevad juhtkonna hinnangutel vara kasutamise perioodi kohta. Majanduslike eluigade

hinnang põhineb ajaloolisel kogemusel ning võtab arvesse kasutatavust äritegevuses ja varade füüsilist

seisundit. Aruandeaastal oli materiaalse vara kulum 51 700 tuhat eurot (2024: 49 488 tuhat eurot). Kui

amortisatsioonimäärasid suurendatakse/vähendatakse 10% võrra, suureneks/väheneks amortisat-

sioonikulu aastas 5 170 tuhande euro (2024: 4 949 tuhat eurot) võrra.

Ülekoormustasu (ÜKT) kajastamine. Vastavalt lisas 2 kirjeldatud arvestuspõhimõttele sõltub üle-

koormustasu kajastamine sellest, kummal EL määruse 714/2009 artiklis 16 toodud eesmärgil saadud

tulu tulevikus kasutatakse - kas uute ülekandevõimsuste ehitamiseks (sel juhul kajastatakse seda

tulevaste perioodide tasu kohustusena kuni ehituse lõpuleviimiseni, kui ehitis valmib, siis alustatakse

tuluarvestust vastavalt vara amortisatsiooniperioodile) või võrgutariifide jooksvaks vähendamiseks

(sel juhul kajastatakse ÜKT tasu kasumiaruandes). Ülekoormustasude raamatupidamislik kajastamine

nõuab juhtkonna hinnangute tegemist. Juhtkond on hinnanud, et alates 1. juulist 2014 kasutatakse

saadud ülekoormustasu uute ühendusvõimsuste ehitamiseks. Alates 2022 kasutatakse ülekoormus-

tasu ka kadude ja tegevuskulude katteks. 2025. aastal tekkinud ülekoormustasu summas 82 138 tuhat

eurot (2024. a 98 559 tuhat eurot) on kajastatud tulevaste perioodide tasu kohustusena (lisa 13). Alates

1. juulist 2014 kogutud summasid kasutatakse ülepiirilise ülekandevõimsuse suurendamise finantsee-

rimiseks, näiteks Eesti ja Läti vahelise kolmanda elektri ülekandeliini ehitamiseks. Konkurentsiameti

otsusega lubati kuni 31.12.2024 katta hinna vahe ülekoormustasu (võimsusjaotustulu) vahenditest

ning osaliselt 2023. aastal ka elektrienergia ülekande võrguteenuse osutamisega seotud põhjendatud

kulude katmiseks. Pärast Mandri-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimist 2025. aastal kaeti ülekoor-

mustulust sagedusreservide soetamise kulusid summas 72 341 tuhat eurot lisaks teisi reserve summas

1 096 tuhat eurot (2024: teisi reserve 4 124 tuhat eurot) . Alates 2026.aastast katavad sagedusreservi

kulu tarbijad ja tootjad.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

71

Lisa 4. Uued arvestuspõhimõtted

Uute või muudetud standardite ja tõlgenduste rakendamine

Uutel või muudetud IFRS standarditel või tõlgendustel, mis hakkasid esmakordselt kehtima 01. jaanuaril

2025. algaval aruandeaastal, Eleringile olulist mõju ei ole.

2024. aasta aprillis andis Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) välja uue stan-

dardi IFRS 18 finantsaruannetes esitamise ja neis avalikustatava teabe kohta, keskendudes kasumiaru-

ande uuendamisele. IFRS 18-s kasutusele võetud peamised uued mõisted on seotud:

• kasumiaruande struktuuriga;

• kohustusliku avalikustamisega finantsaruannetes teatud kasumi või kahjumi tulemuslikkuse

näitajate kohta, mis on esitatud väljaspool ettevõtte finantsaruandeid (st juhtkonna määratle-

tud tulemusnäitajad); ja

• täiustatud agregeerimise ja jaotamise põhimõtetega, mida kohaldatakse peamiste finantsaru-

annete ja lisade suhtes üldiselt.

IFRS 18 asendab IAS 1; paljud teised standardis IAS 1 olemasolevad põhimõtted jäetakse väheste

muudatustega alles. IFRS 18 ei mõjuta finantsaruannete kirjete kajastamist ega mõõtmist, kuid see

võib muuta seda, mida ettevõte kajastab oma „ärikasumi või -kahjumina“. IFRS 18 rakendub 1.  jaa-

nuaril 2027 või hiljem algavatele aruandeperioodidele ja seda kohaldatakse ka võrdlusandmetele.

Ettevõte hindab praegu IFRS 18 mõju oma finantsaruannetele. Seni tehtud esialgse analüüsi põhjal

eeldatakse, et IFRS 18 rakendamine mõjutab peamiselt finantsaruannete esitusviisi ja avalikustamisi,

sealhulgas kasumiaruande struktuuri ja sellega seotud lisasid. Ettevõte ei eelda praegu, et standardil

oleks oluline mõju varade, kohustiste, tulude või kulude kajastamisele või mõõtmisele.

Ettevõte jätkab võimalike mõjude hindamist sisemistele aruandlusprotsessidele, tulemusnäitajatele

ja seotud avalikustamistele seoses IFRS 18 rakendamise ettevalmistustega.

Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis veel ei kehti, olulist mõju Eleringile

ei ole.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

72

Lisa 5. Finantsriskide juhtimine

Eleringis teostatakse riskijuhtimise funktsiooni vastavalt rahvusvaheliselt tunnustatud Enterprise Risk Management Model’i metoodikale, mis on välja töötatud Treadway komisjoni toetavate organi-

satsioonide komitee (COSO) poolt. Eleringi riske hinnatakse neljas kategoorias: strateegia-, tegevus-,

finants-, ja väliste riskide suhtes. Finantsriskid hõlmavad tururiski (sh elektri ja gaasi hinna risk,

valuutarisk, intressimäära risk), krediidiriski ja likviidsusriski. Finantsriskide juhtimise funktsiooni

peamised eesmärgid on kehtestada riskidele avatud positsioonide piirmäärad ja seejärel tagada, et

avatus riskidele jääb nende piirmäärade raamesse. Riskijuhtimist jälgitakse juhatuse tasemel ning

tulemustest kantakse ette auditikomiteele. Eleringi finantsriske juhitakse Eleringi finantsosakonnas.

Alljärgnevas tabelis on toodud Eleringi finantsvarade ja finantskohustuste klassid vastavalt IFRS 9

mõõtmiskategooriatele:

Finantsvarad

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 6) 75 700 94 330

Lühiajalised deposiidid (lisa 6) 20 000 40 000

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 7) 43 928 64 673

Pikaajalised nõuded 1 116 1 366

Finantsvarad kokku 140 744 200 369

Finantskohustused

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Finantskohustused korrigeeritud soetusmaksumuses

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 12) 105 649 89 527

Võlakohustused (lisa 11) 55 969 66 761

Finantskohustused kokku 161 618 156 288

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

73

Krediidirisk

Elering on avatud krediidiriskile, mis seisneb selles, et finantsinstrumendi üks pool võib põhjustada

finantskahju teisele poolele oma kohustuse täitmata jätmise tõttu. Avatus krediidiriskile tuleneb

Eleringi müügitegevusest krediiditingimustel ja vastaspooltega tehtavatest muudest tehingutest,

mille tulemusena Elering kajastab finantsvarasid. Eleringi riskijuhtimise põhimõtete kohaselt on Ele-

ringi lühiajaliselt vabu rahalisi vahendeid lubatud paigutada järgmistesse finantsinstrumentidesse:

kriteeriumitele vastavate krediidiasutuste üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Lühiajaliselt va-

bade rahaliste vahendite paigutamisel juhindutakse järgmistest printsiipidest: likviidsuse tagamine,

kapitali säilitamine, intressitulu teenimine.

Krediidiriskile avatud finantsvarad olid bilansipäevadel järgmised:

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid (lisa 6) 75 700 94 330

Lühiajalised deposiidid (lisa 6) 20 000 40 000

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded (lisa 7) 43 928 64 673

Pikaajalised nõuded 1 116 1 366

Finantsseisundi aruandes kajastatud varade avatus krediidiriskile kokku 140 744 200 369

Elering struktureerib enda poolt võetavat krediidiriski taset, kehtestades tehingupartneritele või te-

hingupartnerite rühmadele aktsepteeritavad riskipiirangud või abinõud krediidiriski maandamiseks.

Elering on kehtestanud kriteeriumid krediidiasutustele finantsvarade hoidmiseks. Nimetatud kriteeriu-

mid sätestavad maksimaalsed lubatavad limiidid sõltuvana krediidiasutuse krediidireitingust, kapitali

adekvaatsusest ning omakapitalist. Krediidiriski taseme piirangud kinnitatakse regulaarselt juhtkonna

poolt. Selliseid riske jälgitakse jooksvalt ning aruanne esitatakse juhatusele üks kord aastas.

Eleringi raamatupidamistalitus koostab laekumata nõuete aruande iganädalaselt ning esitab selle Ele-

ringi finantsjuhile. Informatsioon krediidiriski kohta on avalikustatud lisas 6 ja 7.

Oodatava krediidikahjumi mõõtmiseks rühmitatakse nõuded ostjatele lähtudes krediidiriski ühistest

tunnustest ning aegumise perioodist. Oodatavad krediidikahjumi määrad põhinevad viimase 12 kuu kuni

31. detsember 2025 või vastavalt kuni 31. detsember 2024 maksedistsipliinil ning vastavatel perioodidel

esinenud ajaloolistel krediidikahjumitel. Ajaloolised kahjumid on korrigeeritud eesmärgiga kajastada

jooksvat ning tuleviku informatsiooni, mis puudutab makromajanduslikke faktoreid ning ostjate võimet

nõuete maksmiseks. Elering on hinnanud, et SKP ja töötuse määr riikides, kus toimub selle kaupade ja

teenuste müük, on kõige relevantsemad näitajad ning korrigeerib vastavalt ajaloolisi kahjumäärasid,

lähtudes nende näitajate oodatavast muutusest.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

74

Ülevalpool kirjeldatud põhimõtete alusel nõuete allahindlused seisuga 31. detsembri 2025 olid ebaoluli-

sed ja seisuga 31. detsember 2024 ei olnud. Kuigi raha ja raha ekvivalendid ja pangadeposiidid kuuluvad

samuti IFRS 9 oodatava krediidikahjumi mudeli alla, siis tuvastatud väärtuse langus oli ebaoluline 31.

detsembri 2025 ja 31. detsembri 2024 seisuga.

Krediidiriski kontsentratsioon. Elering on avatud krediidiriski kontsentratsioonile. Juhtkond jälgib ja

avalikustab krediidiriski kontsentratsiooni aruannete põhjal, kus on loetletud riskid seoses vastas-

poolega, mille puhul nõuete saldode kogusumma ületab 5% Eleringi omakapitalist. Seisuga 31.12.2025

oli Eleringil üks vastaspool (31.12.2024: üks vastaspool), mille puhul nõuete saldode kogusumma oli

14 748 tuhat eurot (31.12.2024: 17 061 tuhat eurot) ehk 34% ostjate laekumata arvetest (31.12.2024:

27%). Nii 2025 kui ka 2024 oli kõige suurema nõuete summaga vastaspooleks 100% riigile kuuluva grupi

tütarfirma, mis on loomuliku monopolina tegutsev elektri jaotusvõrguettevõtja. Seega ei pea juhatus

krediidiriski kontsentratsioonist tulenevaid riske kuigi olulisteks.

Raha on paigutatud kuute panka. Informatsioon pankade krediidireitingute kohta on toodud lisas 6.

Seisuga 31.12.2025 ületas kahes pangas hoitav summa 5% (2024: kahes pangas).

Tururisk

Elering on avatud tururiskile. Tururisk tuleneb peamiselt elektri hinna muutusest, avatud positsioonidest

välisvaluutades ning intressikandvates varades ja kohustustes. Juhtkond kehtestab aktsepteeritavate

avatud positsioonide piirmäärad, mida jälgitakse igapäevaselt. Selle meetodi kasutamine ei välista aga

täielikult kahjumeid, vaid ainult piirab nende maksimaalset ulatust.

Sensitiivsus allpool loetletud tururiskide suhtes põhineb ühe teguri muutusel, eeldades, et kõik üle-

jäänud tegurid jäävad konstantseks. Praktikas on see ebatõenäoline ja muutused mõnedes tegurites

võivad olla omavahel seotud, näiteks intressimäära muutused ja valuutakursside muutused.

Elektri hinnarisk. Elering ostab elektrit võrgukadude kompenseerimiseks peamiselt elektribörsilt.

Võrgutasude arvutamisel kasutatakse eelmise perioodi keskmist elektri börsihinda. Olukorras, kus

börsihind erineb tariifide arvutamisel kasutatust, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioodil.

Eleringi hinnangul võib antud risk põhjustada küll kasumi kõikumist lühiajaliselt, kuid siiski ei ohusta

ühingu jätkusuutlikkust. Seetõttu ei ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente. 2024.

aastal ja 2025. aastal kõrgete energiahindade valguses kasutati tariifis mittesisalduva kaoelektri kulu

katmiseks võimsusjaotustulu.

Gaasi hinnarisk. Elering ostab gaasi võrgukadude kompenseerimiseks. Olukorras, kus võrgutariifide ar-

vutamisel eeldatud gaasi hind erineb tegelikust hinnast, ei kompenseerita vahet järgmisel tariifiperioo-

dil. Tulemuseks on olukord, kus gaasi hinna muutudes võib Elering saada kas kasu või kahju gaasi ostul

lühiajalises perspektiivis. Eleringi hinnangul ei ole risk võimaliku kahju tekitamiseks suur ja seetõttu ei

ole selle riski maandamiseks kasutatud finantsinstrumente.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

75

Valuutarisk. Valuutarisk on risk, et finantsinstrumentide õiglane väärtus või rahavood kõiguvad tule-

vikus vahetuskursi muutuste tõttu. Kuna enamike Eleringi tehingute ja saldode alusvaluutaks on euro,

ei ole Elering avatud olulisele valuutariskile. Eleringis on seatud eraldi piirmäärad avatud valuutaposit-

sioonidele sõltuvalt valuutast ning kestvusest. Tehingud muudes valuutades on ebaolulise suurusega:

seisuga 31.12.2025 kui ka 31.12.2024 ei olnud Eleringil finantsinstrumente muudes valuutades.

Intressimäära risk. Muutuva intressimääraga finantsinstrumendid tekitavad Eleringile rahavoogude

intressimäära riski, st riski, et turuintressimäärade suurenedes kasvavad Eleringi intressikulud. Sa-

mas, lühiajaliste deposiitide puhul mõjutab turuintressimäärade muutus Eleringi intressitulu vabade

vahendite investeerimisel uutesse deposiitidesse. Elering on teataval määral kaitstud intressimäärade

muutuse vastu tänu sellele, et vastavalt regulatsioonile arvestatakse tariifide arvutamisel viimase viie

aasta turu keskmist intressimäära. Kuna Elering ei kajasta intressikandvaid finantsinstrumente õigla-

ses väärtuses, ei mõjuta turuintressimäärade muutus olemasolevate varade ega kohustuste bilansilist

väärtust ega nendest tulenevat intressitulu ega -kulu.

Seisuga 31.detsember 2025 moodustasid Eleringi võlakohustustest 100% korrigeeritud soetusmaksu-

muses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalaenud (31.12.2024: moodustasid 100%

Eleringi korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud muutuva intressimääraga pikaajalised pangalae-

nud). Laenukohustuste kirjeldus on toodud lisas 11.

Pangalaenude ujuv intress põhineb vastavalt lepingule 3 või 6 kuu Euriboril ning see fikseeritakse vasta-

valt kas kvartaalselt või kaks korda aastas.

Seisuga 31.12.2025 moodustasid muutuva intressiga pangalaenud 55 645 tuhat eurot (31.12.2024:

66 195 tuhat eurot).

Kui seisuga 31.12.2025 oleks Eleringi võlakohustuste, mis on avatud rahavoogude intressimäära riskile,

intressimäärad olnud 50 baaspunkti (2024: 50 baaspunkti) võrra kõrgemad ja kõik teised muutujad

oleksid jäänud konstantseks, oleks majandusaasta kasum olnud 308 tuhande euro (2024: 357 tuhande

euro) võrra väiksem.

Eleringi intressikandvateks finantsvaradeks on üleöödeposiidid ja tähtajalised deposiidid. Üleööde-

posiitidel fikseeritakse intress iga päev, tähtajalistel deposiitidel fikseeritakse intress kogu deposiidi

perioodiks. Seetõttu ei ole Elering avatud finantsvaradest tuleneva intressimäära muutuse riskile.

Eleringil ei olnud muid intressimäära muutusele avatud riskiga finantsinstrumente.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

76

Likviidsusrisk. Likviidsusrisk on risk, et Eleringil võib tekkida raskusi finantskohustuste täitmisel. Eleringil

on igapäevane vajadus vabade rahaliste vahendite järele. Eleringi eesmärk on saavutada stabiilne finant-

seerimisbaas, mis koosneb peamiselt kohustustest pankade ees ja võlakirjadest. Likviidsusriski juhib

Eleringi finantsosakond, jälgides likviidsuspositsiooni ning teostades regulaarseid likviidsuse stressiteste

erinevate stsenaariumite korral, mis hõlmavad nii tavapäraseid kui ka keerulisemaid turutingimusi.

Järgnevas tabelis esitatakse finantskohustused seisuga 31.12.2025 ja 31.12.2024 nende lepinguliste täht-

aegade järgi. Likviidsustabelis avaldatud summad on lepingulised diskonteerimata rahavood. Järgnevate

perioodide laenude rahavoogude arvestuse aluseks on kasutatud bilansipäeva seisuga kehtivaid laenuint-

ressimäärasid.

Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2025 on alljärgnev:

Finantskohustuste likviidsusanalüüs seisuga 31.12.2024 on alljärgnev:

Elering hoiab raha likviidsetel pangadeposiitidel ja hoiustel. Seisuga 31.12.2025 oli Eleringil raha ja raha

ekvivalente mahus 75 700 tuhat eurot ja lühiajalisi deposiite mahus 20 000 tuhat eurot (31.12.2024

seisuga oli raha ja raha ekvivalente mahus 94 330 tuhat eurot ning lühiajalisi deposiite mahus 40 000

tuhat eurot). Lisainformatsioon on toodud lisas 6.

tuhandetes eurodes Nõudmiseni

ja kuni 1 kuu 1 kuni

12 kuud 12 kuud

kuni 5 aastat Üle

5 aasta Kokku

Kohustused

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 12) 63 519 42 130 0 0 105 649

Võlakohustused (lisa 11)* 0 9 601 35 087 16 699 61 387

Tulevased maksed kokku 63 519 51 731 35 087 16 699 167 036

*Koos intressidega

tuhandetes eurodes Nõudmiseni

ja kuni 1 kuu 1 kuni

12 kuud 12 kuud

kuni 5 aastat Üle

5 aasta Kokku

Kohustused

Võlad tarnijatele ja muud võlad (lisa 12) 68 219 21 308 0 0 89 527

Võlakohustused (lisa 11)* 1 246 12 085 46 130 16 810 76 271

Tulevased maksed kokku 69 465 33 393 46 130 16 810 165 798

*Koos intressidega

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

77

Kapitali juhtimine

Eleringi peamiseks eesmärgiks kapitaliriski juhtimisel on tagada Eleringi jätkusuutlikkus, et kind-

lustada tulu aktsionärile ja tagada kindlustunne kreeditoridele ning säilitada seejuures optimaalne

kapitali struktuur, vähendamaks kapitali hinda. Selleks, et säilitada või parandada kapitali struktuuri,

on Eleringil võimalik reguleerida aktsionäridele makstavaid dividende, tagastada aktsionäridele osa

sissemakstud aktsiakapitalist, emiteerida uusi aktsiaid või võlakirju ning võtta uusi laene.

Vastavalt majandusharus levinud praktikale kasutab Elering kapitali struktuuri jälgimiseks omakapita-

li ja varade suhet, mis saadakse jagades omakapitali kogusumma varade kogusummaga bilansipäeva

seisuga. Eleringi eesmärgiks on säilitada omakapitali ja varade suhe vahemikus 20% - 45%.

Omakapitali osakaal koguvaradest on toodud järgnevas tabelis:

Finantsinstrumentide õiglane väärtus

Õiglane väärtus on summa, mille eest võib finantsinstrumenti vahetada huvitatud osapoolte vahelises

jooksvas tehingus, mis ei ole sundmüük või likvideerimine ning mida väljendab kõige paremini aktiivne

noteeritud turuhind.

Alljärgnevalt on toodud õiglases väärtuses kajastatavate finantsinstrumentide analüüs väärtuse

hindamise meetodi järgi. Erinevaid tasemeid defineeritakse sõltuvalt hindamisel kasutatavatest si-

senditest järgmiselt:

Tase 1: identsete varade või kohustuste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel.

Tase 2: muud sisendid kui 1. tasemele liigitatavad noteeritud hinnad, mis on vara või kohustuse

puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad.

Tase 3: vara või kohustuse puhul mittejälgitavad sisendid.

tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Omakapital 14 460 781 409 698

Varad kokku 1 696 668 1 619 222

Omakapitali ja varade suhe 27,2% 25,3%

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

78

Finantsinstrumentide hinnangulised õiglased väärtused on määratud kindlaks Eleringi poolt, kasuta-

des kättesaadavat turuinformatsiooni selle olemasolu korral ja asjakohaseid hindamismetodoloogiaid.

Lisaks kasutatakse hinnanguid turuandmete tõlgendamiseks, et määrata kindlaks õiglane väärtus.

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud finantsvarad. Ostjate vastu nõuete ja muude finants-

nõuete bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3).

Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud kohustused. Tarnijatele võlgnevuste ja muude võlgade

bilansilised maksumused on ligilähedased nende õiglastele väärtustele (tase 3).

Muutuva intressimääraga pikaajaliste laenukohustuste (tase 3) õiglane väärtus määratakse kindlaks,

kasutades hindamistehnikaid, mis põhinevad eeldatavatel rahavoogudel, mis on diskonteeritud

sarnase krediidiriski (2025: 3,105% ja 2024: 3,568%) ja järelejäänud lunastustähtajaga instrumentide

turuintressimääradega.

Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2025 on alljärgnev:

tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus

Pangalaenud 50 169 55 645

Finantskohustuste õiglase väärtuse analüüs seisuga 31.12.2024 on alljärgnev:

tuhandetes eurodes Õiglane väärtus Jääkväärtus

Pangalaenud 57 964 66 195

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

79

Lisa 6. Hoiused ja deposiidid pankades

tuhandetes eurodes Lisa 31.12.2025 31.12.2024

Raha ja raha ekvivalendid 5 75 700 94 330

Lühiajalised deposiidid 5 20 000 40 000

Seisuga 31.12.2025 on sõlmitud Coop Pank AS-iga kaks lühiajalist lepingut summas 20 000 tuhat

eurot. Hoiuste tähtaeg on alla 3 kuu ja need kajastatakse raha ja raha ekvivalentide all. Üks leping on

sõlmitud deposiidileping Luminor Bank AS-iga summas 20 000 tuhat eurot. Lepingute tähtajad on

jaanuar – märts 2026 ning intressimäärad 2,37-2,45%. Kõik lepingud on eurodes.

Seisuga 31.12.2025 on sõlmitud järgmine lühiajaline deposiidi leping:

Seisuga 31.12.2024 oli sõlmitud kaks lühiajalist deposiidi lepingut:

Hoiused ja deposiidid pankades:

*Kaks krediidireitinguta panka, milles Elering raha hoidis, on Moody’se krediidireitinguga Aa2 ja Aa3

rahvusvaheliste pankade Eestis registreeritud tütarfirmad.

Pank Tuhandetes eurodes Intress Tähtaeg

Luminor 20 000 2,45% märts 2026

Pank Tuhandetes eurodes Intress Tähtaeg

Coop Pank AS 20 000 3,46% aprill 2025

Coop Pank AS 20 000 3,46% mai 2025

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Hoiused ja deposiidid pankades:

mis omavad Moody 'se krediitreitingut A2 482 10 272

mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa2* 29 132 9 228

mis omavad Moody 'se krediitreitingut Aa3* 5 791 58 025

mis omavad Moody 'se krediitreitingut A3 3 15 972

mis omavad Moody 'se krediitreitingut Baa1 40 292 833

Kokku hoiused ja deposiidid pankades 75 700 94 330

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

80

Lisa 7. Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Nõuded ostjate vastu

Ostjatelt laekumata arved 43 031 63 412

‚ sh nõuded ülekoormustasu eest 0 10 472

‚ sh ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reserv -2 -26

Muud nõuded 897 1 261

‚ sh arvestuslikud nõuded ITC maksjate vastu 634 1 003

‚ sh tagatistasud 259 9

‚ sh intressinõuded 4 249

Finantsvarad kokku finantsseisundi aruande saldol „nõuded ostjate vastu ja muud nõuded“ (lisa 5)

43 928 64 673

Maksunõuded 8 241 277

Ettemaksud 1 033 835

Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded kokku 53 202 65 785

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Ostjatelt laekumata arved, mille tähtaeg ei ole veel saabunud

‚ Jaotusvõrguettevõtjad 19 221 22 319

‚ Muud kliendid 23 102 40 047

Ostjatelt laekumata arved kokku, mille tähtaeg ei ole veel saabunud 42 323 62 366

Ostjatelt laekumata arved, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad

‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva jaotusvõrgu ettevõtjad 2 0

‚ laekumistähtajast on möödas 1 kuni 90 päeva muud kliendid 706 1 046

Ostjate vastu esitatud nõuete krediidikvaliteedi analüüs:

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

81

Eleringi arvestuspõhimõtete kohaselt hinnatakse reeglina nõuded, mille maksetähtajast on möö-

dunud üle 90 päeva, alla täies ulatuses. Üle 90 päeva maksetähtaega ületavate nõuete allahindluse

kogusummat korrigeeritakse tuginedes varasemale kogemusele selle kohta, kui palju ebatõenäoliselt

laekuvaks hinnatud nõuetest hilisemal perioodil laekub ning kui palju nõuetest, mille maksetähtajast

polnud aruandeperioodi lõpu seisuga möödunud üle 90 päeva, jääb hilisemal perioodil laekumata. Sa-

muti võetakse nõuete hindamisel arvesse muid individuaalseid ja erakorralisi mõjusid nagu globaalne

majandusolukorra halvenemine.

Aruandeaastal vähendati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete reservi 24 tuhande euro ulatuses (2024:

92 tuh EUR). Andmed seotud osapooltele esitatud nõuete kohta on avalikustatud lisas 22.

Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas, kuid mis ei ole ebatõenäoliselt laekuvad 708 1 046

Ebatõenäoliselt laekuvad 2 26

Ostjatelt laekumata arved kokku, mille laekumistähtaeg on möödas 710 1 072

Ebatõenäoliselt laekuvate arvete reserv -2 -26

Nõuded ostjate vastu kokku 43 031 63 412

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

82

Lisa 8. Varud

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Diislikütus 8 843 9 265

Mahuvarugaas 499 579

Gaas maagaasihoidlas 10 708 10 708

Varud kokku 20 050 20 537

Elering hoiab avariireservelektrijaamade jaoks reservkütuse varu, gaasi võrguteenuste osutamise jaoks

mahuvarugaasi varu ja gaasi bilansiteenuse jaoks bilansigaasi. Elering hoiab gaasi varustuskindluse

tagamiseks gaasi Inčukalnsi maagaasihoidlas.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

83

Lisa 9. Materiaalne põhivara

tuhandetes eurodes Maa Maa kasutus- õigused

Ehitised Rajatised Masinad ja

seadmed

Muu Lõpeta- mata ehitus

Kokku

Materiaalne põhivara 1.01.2024

Soetusmaksumus 01.01.2024 7 220 7 641 78 521 750 000 704 120 546 164 981 1 713 029

Akumuleeritud kulum 0 -538 -18 939 -231 637 -266 544 -469 0 -518 127

Jääkmaksumus 01.01.2024 7 220 7 103 59 582 518 363 437 576 77 164 981 1 194 902

Ettemaksed 0 0 0 0 1 732 0 0 1 732

Materiaalne põhivara kokku 01.01.2024

7 220 7 103 59 582 518 363 439 308 77 164 981 1 196 634

Liikumised 1.01.2024–31.12.2024

Lisandumised 36 0 0 0 0 0 222 508 222 544

Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest

0 183 11 302 71 302 60 098 149 -143 034 0

Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 20)

0 0 0 0 0 0 1 456 1 456

Müük ja mahakandmine jääkväärtuses

0 0 0 0 -3 0 0 -3

Ettemaksed 0 0 0 0 600 0 0 600

Arvestatud kulum 0 -79 -3 340 -20 475 -25 563 -31 0 -49 488

Liikumised kokku 1.01.2024–31.12.2024 36 104 7 962 50 827 35 132 118 80 930 175 109

Materiaalne põhivara 31.12.2024

Soetusmaksumus 31.12.2024 7 256 7 823 89 799 803 715 760 937 695 245 911 1 916 135

Akumuleeritud kulum 0 -616 -22 255 -234 525 -288 828 -500 0 -546 724

Jääkmaksumus 31.12.2024 7 256 7 207 67 544 569 190 472 109 195 245 911 1 369 412

Ettemaksed 0 0 0 0 2 331 0 0 2 331

Materiaalne põhivara kokku 31.12.2024 7 256 7 207 67 544 569 190 474 440 195 245 911 1 371 743

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

84

Lõpetamata ehitus sisaldab peamiselt seadmete, alajaamade, elektrienergia ülekandeliinide ja gaa-

sitorustiku ehitusi. Lõpetamisel kantakse nende varade maksumus masinate ja seadmete, ehitiste ja

rajatiste soetusmaksumuse hulka.

Lõpetamata ehituse lisandumised sisaldavad kapitaliseeritud laenukulutusi aruandeaastal summas

985 tuhat eurot (2024: 1 456 tuhat eurot). Kapitaliseerimismäär oli 3,21% (2024: 4,29%).

Informatsioon materiaalse vara kasutusrendi kohta on toodud lisas 21.

Liikumised 1.01.2025–31.12.2025

Lisandumised 2 0 0 0 0 0 173 766 173 768

Ümberliigitatud lõpetamata ehitusest

0 238 2 203 183 986 47 544 62 -234 033 0

Kapitaliseeritud laenukulutused (lisa 20)

0 0 0 0 0 0 985 985

Müük ja mahakandmine jääkväärtuses

0 0 0 -60 -423 0 0 -483

Ettemaksed 0 0 0 0 2 690 0 0 2 690

Arvestatud kulum 0 -81 -2 664 -21 692 -27 199 -64 0 -51 700

Liikumised kokku 1.01.2025–31.12.2025 2 157 -461 162 234 22 612 -2 -59 282 125 260

Soetusmaksumus 31.12.2025

7 258 8 061 92 003 973 284 806 553 757 186 629 2 074 545

Akumuleeritud kulum 0 -697 -24 920 -241 860 -314 522 -564 0 -582 563

Jääkmaksumus 31.12.2025 7 258 7 364 67 083 731 424 492 031 193 186 629 1 491 982

Ettemaksed 0 0 0 0 5 021 0 0 5 021

Materiaalne põhivara kokku 31.12.2025 7 258 7 364 67 083 731 424 497 052 193 186 629 1 497 003

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

85

Lisa 10. Immateriaalne põhivara

tuhandetes eurodes Omandatud tarkvara, litsentsid

Kokku

Immateriaalne põhivara 1.01.2024

Soetusmaksumus 1.01.2024 27 014 27 014

Akumuleeritud amortisatsioon -14 525 -14 525

Jääkmaksumus 1.01.2024 12 489 12 489

Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 7 390 7 390

Immateriaalne põhivara kokku 1.01.2024 19 879 19 879

Liikumised 1.01.2024-31.12.2024:

Lisandumised 9 107 9 107

Amortisatsioonikulu -3 624 -3 624

Liikumised kokku 1.01.2024-31.12.2024 5 483 5 483

Immateriaalne põhivara 31.12.2024

Soetusmaksumus 31.12.2024 34 810 34 810

Akumuleeritud amortisatsioon -18 107 -18 107

Jääkmaksumus 31.12.2024 16 703 16 703

Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 8 659 8 659

Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2024 25 362 25 362

Liikumised 1.01.2025-31.12.2025

Lisandumised 7 775 7 775

Amortisatsioonikulu -3 617 -3 617

Liikumised kokku 1.01.2025-31.12.2025 4 158 4 158

Immateriaalne põhivara 31.12.2025

Soetusmaksumus 31.12.2025 34 813 34 813

Akumuleeritud amortisatsioon -20 412 -20 412

Jääkmaksumus 31.12.2025 14 401 14 401

Kasutusele võtmata immateriaalne põhivara 15 119 15 119

Immateriaalne põhivara kokku 31.12.2025 29 520 29 520

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

86

Lisa 11. Võlakohustused

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Lühiajalised võlakohustused

Pikaajalise pangalaenu lühiajaline osa 8 177 10 558

Intressivõlad 324 566

Lühiajalised laenukohustused kokku 8 501 11 124

Pikaajalised võlakohustused

Pikaajaline pangalaen 47 468 55 637

Pikaajalised võlakohustused kokku 47 468 55 637

Ettevõtte laenukohustuste alusvaluutad on järgmised:

Võlakohustused eurodes 55 969 66 761

Võlakohustused kokku (Lisa 5) 55 969 66 761

Võlakohustuste liikumine

tuhandetes eurodes Lühiajalised võlakohustused Pikaajalised võlakohustused

Saldo Panga- laenud

Intressi- võlad

Arveldus- krediit

Rendi- kohustused

Panga- laenud

Võla- kohustused

kokku

Saldo seisuga 01.01.2024 10 558 758 0 7 66 186 77 509

Võlakohustuste tagasimakse

-10 558 0 0 -7 0 -10 565

Ümberklassifitseerimine 10 558 0 0 0 -10 558 0

Mitterahalised liikumised 0 0 0 0 9 9

Arvestatud intressid 0 3 394 0 0 0 3 394

Makstud intressid 0 -3 586 0 0 0 -3 586

Saldo seisuga 31.12.2024 10 558 566 0 0 55 637 66 761

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

87

Võetud võlakohustused 0 0 19 837 0 0 19 837

Võlakohustuste tagasi- makse

-10 558 0 -19 837 0 0 -30 395

Ümberklassifitseerimine 8 177 0 0 0 -8 177 0

Mitterahalised liikumised 0 0 0 0 8 8

Arvestatud intressid 0 1 823 0 0 0 1 823

Makstud intressid 0 -2 065 0 0 0 -2 065

Saldo seisuga 31.12.2025 8 177 324 0 0 47 468 55 969

Laenukapitali keskmine efektiivne intress oli 2025. aastal 3,04% (2024: 4,40%).

Elering on finantseerimiseks kasutanud järgmiseid vahendeid:

1. Pangalaenud Euroopa Investeerimispangalt

Eleringil on kaks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 49 361 tuhat eurot (2024: 56 565 tuhat

eurot). Tagastamise tähtajad on 2030 ja 2033, intress koosneb 6 kuu Euriborist, millele lisandub

marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Euroopa Investeerimispangale 7 204 tuhande euro

ulatuses (2024. aastal 7 209 tuhat eurot).

2. Pangalaenud Põhjamaade Investeerimispangalt

Eleringil on üks amortiseeruvat laenu jääkväärtuses 6 284 tuhat eurot (2024: kaks laenu

jääkväärtuses 9 630 tuhat eurot) tagasimaksmise tähtajaga 2032. aastal. Intress koosneb 3 kuu

Euriborist, millele lisandub marginaal. Aruandeaastal tagastati laene Põhjamaade Investeeri-

mispangale summas 3 346 tuhat eurot (2024. aastal 3 349 tuhat eurot).

3. Arvelduskrediidilepingud

Eleringil on sõlmitud kolm arvelduskrediidi lepingut kogusummas 100 miljonit eurot, intressi-

määraga 1 kuu EURIBOR, millele lisandub marginaal 0,92-1,07%. Arvelduskrediidilepingud on

sõlmitud kuni aprillini 2026. Aruandeaastal kasutati mais 19 837 tuhat eurot, mis tagastati

juunis (2024: seisuga ei olnud välja võetud).

Eleringi poolt sõlmitud laenulepingutes on kehtestatud piirmäärad Eleringi finantsnäitajatele

(omakapitali suhe kogu varadesse ja netovõlg/EBITDA). Piirmäärasid ei ole ületatud.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

88

Lisa 12. Võlad tarnijatele ja muud võlad

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Võlad tarnijatele 44 917 52 894

sh võlad FTR tehingute eest 0 11 520

Võlad ostetud materiaalse ja immateriaalse põhivara eest 18 585 15 325

Kogutud tasud elektrienergiatootjatele 11 533 18 771

Muud võlad 30 614 2 537

sh bilansiteenused 27 289 0

Finantskohustused kokku finantsseisundi aruande saldol „Võlad tarnijatele ja muud võlad“ (lisa 5)

105 649 89 527

Maksuvõlad:

Käibemaks 0 1 172

Sotsiaalkindlustusmaks 870 808

Üksikisiku tulumaks 500 475

Töötuskindlustusmaks 57 53

Kohustusliku kogumispensioni sissemaksed 64 46

Ettevõtte ja erisoodustuste tulumaks 17 16

Aktsiisimaks 474 314

Saastemaks 1 1

Maksuvõlad kokku 1 983 2 885

Viitvõlad - töötajate hüvitised:

Palk 995 897

Preemia 1 452 1 564

Puhkusetasu 509 448

Sotsiaalkindlustuse ja töötuskindlustuse maks 663 680

Viitvõlad - töötajate hüvitised kokku 3 619 3 589

Muud võlad: 545 7 615

sh kindlustushüvitis 0 7 500

Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 111 796 103 616

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

89

Andmed seotud osapooltele võlgade kohta on avalikustatud lisas 22.

Kogutud ettemaksed elektritootjatele

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Kogutud ettemaksed elektritootjatele perioodi alguses 18 771 20 439

Arvestatud taastuvenergia tasud 66 111 82 171

Arvestatud taastuvenergiatoetused ja haldustasud -73 349 -83 839

Kogutud ettemaksed elektritootjatele perioodi lõpul 11 533 18 771

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

90

Lisa 13. Lepingulised kohustused ja tulevaste perioodide tulud

Liitumis- ja muudest teenustasudest tulenev lepinguline kohustus

tuhandetes eurodes 2025 2024

Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi algul 135 364 133 183

Saadud liitumis- ja muud teenustasud 10 336 4 588

Tuludena kajastatud liitumis- ja muud teenustasud (lisa 16) -3 468 -2 407

Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt perioodi lõpul 142 232 135 364

Sihtfinantseerimine

tuhandetes eurodes 2025 2024

Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi algul 367 549 292 922

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 27 837 83 026

Sihtfinantseerimise amortiseerimine muudes ärituludes (lisa 16) -9 651 -8 399

Sihtfinantseerimise edasilükkunud tulu perioodi lõpul 385 735 367 549

Ülekoormustasu

tuhandetes eurodes 2025 2024

Ülekoormustasu kohustus perioodi algul 534 983 454 795

Tekkepõhiselt arvestatud perioodi jooksul* 82 138 98 559

ÜKT uute ülekandevõimsuste ehitamiseks arvestatud tulud (lisa 16) -3 589 -2 680

ÜKT kasutus sagedus- ja muude reservide katteks (lisa 15) -73 436 0

ÜKT kasutus kadude katteks 0 -4 389

ÜKT kasutus tegevuskulude katteks -967 -11 302

Ülekoormustasu kohustus perioodi lõpul 539 129 534 983

Sh sidumata ülekoormustulu 278 373 336 704

Tulevaste perioodide tulud kokku 924 864 902 532

Lepingulised kohustused liitumis- ja muudelt teenustasudelt ja tulevaste perioodide tulud kokku

1 067 096 1 037 896

* Investeerimistegevuse rahavoogudes kajastatakse ülekoormustasu laekunud tasude brutosummas,

millest on maha lahutatud ülekoormustasu kasutus kadude, sagedus- ja muude reservide ning tege-

vuskulude katteks, mis kajastuvad netomeetodil äritegevuse rahavoogudes.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

91

Lisa 14. Omakapital

Eleringi aktsiakapital koosneb 274 890 aktsiast nimiväärtusega 1 000 eurot (31.12.2024: 229 890 aktsiat

nimiväärtusega 1 000 eurot). Aktsiate eest on täielikult makstud. Vt lisa 5 ja lisa 6.

Aruandeaastal otsustas ainuosanik suurendada aktsiakapitali, emiteerides 45 000 uut aktsiat nimi-

väärtusega 1000 eurot. Aktsiad registreeriti jaanuaris 2026.

2025. aastal maksti välja dividende 15,66 miljonit eurot, dividendid aktsia kohta olid 68,10 eurot ja kaas-

nes tulumaksukulu summas 4,42 miljonit eurot (2024. aastal maksti dividende 20 miljonit eurot ehk

87,00 eurot aktsia kohta, dividendimaksega kaasnes dividendide tulumaksukulu summas 4,32 miljonit

eurot).

Seisuga 31.12.2025 moodustas Eleringi kohustuslik reservkapital 20 906 tuhat eurot (31.12.2024:

20 123 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2025 on Eleringil kohustus kanda täiendavalt üle 1 087 tuhat eurot

(31.12.2024: 783 tuhat eurot). 2025. aastal kandis Elering täiendavalt kohustuslikku reservkapitali

783 tuhat eurot (2024. aastal 1 402 tuhat eurot).

Seisuga 31.12.2025 oli Eleringi jaotamiseks kõlbulik jaotamata kasum 163 898 tuhat eurot (31.12.2024:

158 902 tuhat eurot). Seisuga 31.12.2025 oleks võimalik netodividendidena jaotada 127 840 tuhat eu-

rot (31.12.2024: 123 944 tuhat eurot) ning vastav tulumaksu kulu oleks 36 057 tuhat eurot (31.12.2024:

34 958 tuhat eurot), arvestades kohustust kanda osa jaotamata kasumist reservkapitali.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

92

Lisa 15. Müügitulu

Müügitulu analüüs tegevusvaldkondade lõikes

tuhandetes eurodes 2025 2024

Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük

Bilansienergia* 163 796 73 316

Bilansigaas 8 633 7 886

Bilansi- ja reguleerimisteenuste müük kokku 172 429 81 202

Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük

Elektrivõrgu teenuste müük 91 881 85 330

Gaasivõrgu teenuste müük 25 147 28 077

Muud elektrivõrguteenused 1 293 7 919

Muud gaasivõrguteenused 2 042 2 759

Elektrivõrgu ja gaasivõrgu teenuste müük kokku 120 363 124 085

Muude kaupade ja teenuste müük

Müügitulu liitumistasudest (lisa 13) 4 099 2 658

Ülekandeseadmete rent (lisa 21) 1 077 945

Muude teenuste müük 2 529 5 337

Muude kaupade müük 17 55

Muude kaupade ja teenuste müük kokku 7 722 8 995

Müügitulu kokku 300 514 214 282

*Bilansienergia tulud hõlmavad ülekoormustulu, mida kasutati 2025. aastal sagedus- ja muude reser-

vide kulude katmiseks kogusummas 73 436 tuhat eurot. Alates 2026. aastast määratletakse varustus-

kindlusega seotud kulud ning neid ei kaeta enam ülekoormustulust.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

93

Lisa 16. Muud äritulud

tuhandetes eurodes 2025 2024

Põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimine (lisa 13) 9 607 8 354

Ülekoormustasu amortisatsioon (lisa 13) 3 589 2 680

Kasum materiaalse põhivara müügist 43 28

Saadud viivised, trahvid ja hüvitised* 638 123

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 0 6

Muud äritulud 14 091 415

Kokku 27 968 11 606

Muudes ärituludes kajastub ühekordne kindlustushüvitis summas 13,6 miljonit eurot.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

94

Lisa 17. Kaubad, toore, materjal ja teenused

tuhandetes eurodes 2025 2024

Ostetud elektrienergia ja gaas bilansiteenuse osutamiseks

Ostetud bilansienergia (vt ka lisa 15) 158 550 68 225

Ostetud bilansigaas 7 946 7 215

Avariielektrijaama kulud elektribilansi tagamiseks 744 0

Bilansiteenuse osutamiseks ostetud elektrienergia kokku 167 240 75 440

Süsteemiteenused

Reaktiivenergia 185 249

Avariielektrijaama püsikulud 676 215

Süsteemiteenuste kulud kokku 861 464

Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod

Elektrivõrgu kaod 26 228 26 089

Gaasivõrgu kaod 1 394 1 933

Elektrivõrgu ja gaasivõrgu kaod kokku 27 622 28 022

Hooldus- ja remonditööd

Põhitegevuse rajatistele ja seadmetele 13 136 10 852

Tootmishoonetele ja -territooriumitele 833 960

Demontaažitööd ja jäätmete käitlemine 442 163

Muud hooldus- ja remonditööde kulud 1 241 871

Hooldus- ja remonditööd kokku 15 652 12 846

Muud kulud

Muud kulud 6 770 10 723

Operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimiskulud 513 549

Muud kulud kokku 7 283 11 272

Kaubad, toore, materjal ja teenused kokku 218 658 128 044

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

95

Lisa 18. Mitmesugused tegevuskulud

tuhandetes eurodes 2025 2024

Infotehnoloogia kulud 2 613 2 733

Koolitus- ja muud tegevuskulud 827 815

Uurimistööde ja konsultatsioonide kulud 2 566 2 353

Telekommunikatsioonikulud 1 376 1 158

Valve-, kindlustus- ja töökaitsealased kulud 1 653 1 497

Bürookulud 815 755

Teadus- ja arendustegevuse kulud (R&D) 331 560

Transpordi- ja töövahendite kulud 102 115

Muud ärikulud 147 160

Mitmesugused tegevuskulud kokku 10 430 10 146

Eleringi koondkasumiaruandes on kajastatud lühiajaliste rendilepingute ja väikese väärtusega rentidega

seotud kulu summas 214 tuhat eurot (2024. aastal summas 326 tuhat eurot).

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

96

Lisa 19. Tööjõukulud

Neljal juhatuse liikmel on õigus hüvitisele nende teenistuslepingu ennetähtaegse lõpetamisel, mis võrdub

kolme kuu teenistustasuga.

tuhandetes eurodes 2025 2024

Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 13 567 12 195

Töölepingu lõpetamise hüvitised 26 0

Muud tasud 493 445

Töövõtjatele arvestatud kokku 14 086 12 640

Sotsiaalmaks 4 674 4 201

Töötuskindlustusmaks 103 91

Tööjõukulud kokku 18 863 16 932

sh hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele

Põhitasud, lisatasud, preemiad, puhkusetasud 699 613

Sotsiaalmaks 263 232

Erisoodustused 77 73

Erisoodustuste tulumaks 22 18

Hüvitised juhatuse ja nõukogu liikmetele kokku 1 061 936

Töötajate keskmine arv 326 309

Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa:

Töölepingu alusel töötavad isikud 322 307

Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutavad isikud 4 2

Juhtimis- või kontrollorgani liikmed 11 4

Töötajate keskmine töötasu taandatud täistööajale kuus (eurodes) 3 597 3 878

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

97

Lisa 20. Finantstulud ja -kulud

tuhandetes eurodes 2025 2024

Finantstulud

Intressitulu 2 075 4 495

Kasum kapitaliosaluse meetodil 31 26

Kasum valuutakursi muutustest 0 43

Kokku finantstulud 2 106 4 564

Finantskulud

Intressikulu -2 145 -3 394

Kahjum valuutakursi muutustest 1 -302

Muud finantskulud -2 -2

Kokku finantskulud -2 146 -3 698

Miinus: Kapitaliseeritud finantskulud (lisa 9) 985 1 456

Koondkasumiaruandes kajastatud finantskulud kokku -1 161 -2 242

Neto finantstulud (-kulud) (lisa 6) 945 2 322

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

98

Lisa 21. Kasutusrent

Elering kui rendileandja

Kasutusrendi tulud

Rajatised. Eleringil on kasutusrendileping, mille kohaselt renditakse välja liinimastidele kinnitatud kiu-

doptilise kaabli vabu kiude. See kaabel toimib ka liinide piksekaitsetrossina ja Elering kasutab kiude oma

tehniliseks sideks. Vabad kiud on antud rendile Tele2 Eesti AS-le. Rendileping sisaldab piirangut, mille

kohaselt ei tohi Elering anda oma ülekandeseadmeid kasutuseks teistele telekommunikatsioonivaldkon-

nas tegutsevatele ettevõtetele. Leping kehtib kuni 31.12.2034.

Andmed varade (rajatiste) kohta, mis on antud rendile kasutusrendi tingimustel

tuhandetes eurodes 2025 2024

Ehitised 125 258

Rajatised 1 077 943

Muu vara rent 9 2

Kasutusrendi tulu kokku 1 211 1 203

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Soetusmaksumus 5 678 7 020

Akumuleeritud kulum perioodi lõpus -5 135 -6 051

Jääkmaksumus 542 969

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

sh kuni 1 aasta 1 254 1 137

1-5 aastat 6 648 6 017

Üle 5 aasta 4 258 5 269

Järgmiste perioodide rendimaksed kokku 12 160 12 423

tuhandetes eurodes 2025 2024

Arvestatud kulum 73 1 243

Arvestatud kulum

Hinnanguline järgmiste perioodide renditulu kasutusrendi lepingutest

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

99

Lisa 22. Saldod ja tehingud seotud osapooltega

Üldjuhul loetakse seotud osapoolteks osapooli, kui nad on ühise kontrolli all või kui ühel osapoolel on

võime kontrollida teist osapoolt või tal on oluline mõju või ühine kontroll teise osapoole üle finantsiliste ja

tegevusalaste otsuste tegemisel. Iga võimaliku seotud osapoole suhet käsitledes pööratakse tähelepanu

suhte sisule, mitte üksnes juriidilisele vormile.

Majandusaasta aruande koostamisel olid seotud osapoolteks:

(i) Riik ja riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted;

(ii) Eleringi juhatus ja nõukogu;

(iii) Eespool loetletud isikute lähedased pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende olulise

mõju all olevad ettevõtted.

Tasumata saldod seotud osapooltega olid järgmised:

tuhandetes eurodes 31.12.2025 31.12.2024

Nõuded ostjate vastu

Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 19 146 22 148

Nõuded ostjate vastu kokku 19 146 22 148

sh võrguettevõtjad 15 018 18 457

Võlad tarnijatele ja muud võlad

Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted 1 868 4 875

Võlad tarnijatele ja muud võlad kokku 1 868 4 875

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

100

Tulud ja kulud seotud osapooltega tehingutest:

tuhandetes eurodes Seotud osapool 2025 2024

Tulu kaupade müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

17 504 16 192

Tulu teenuste müügist Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

92 145 87 073

Tulu kaupade ja teenuste müügist kokku 109 649 103 265

Kaupade ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

16 227 11 767

Teenuste ost Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

39 755 10 817

Lõivud ja tasud Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

532 118

Kaupade ja teenuste ost kokku 56 514 22 702

Investeeringud põhivarasse Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

1 944 1 688

Taastuvenergia toetused Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

11 384 21 949

Taastuvenergia tasud Riigi kontrolli või olulise mõju all olevad ettevõtted

56 367 69 961

• Tulu kaupade müügist on saadud bilansienergia ja bilansigaasi müügist.

• Tulu teenuste müügist on saadud peamiselt elektri- ja gaasivõrguteenuste müügist.

• Kulu kaupade ostust tuleneb bilansienergia ja gaasi ostust.

• Teenuste ost sisaldab peamiselt reguleerimisteenuseid, operatiivkäidu- ja dispetšerjuhtimise

teenuseid ning hooldus ja -remonditeenuseid.

Ettevõte on rakendanud vabastust tema jaoks ebaoluliste tehingute ja saldode avalikustamise osas valitsuse

ja teiste seotud osapooltega, kuna riigil on kontroll, ühine kontroll või oluline mõju nende osapoolte üle.

Tehinguid äriühingutega, milles nõukogu ja juhatuse liikmed või nende lähedased omavad olulist mõju-

võimu, aruandval aastal ei olnud.

Tegevjuhtkonnale ja juhatuse liikmetele arvestatud kompensatsioonid on avalikustatud lisas 19.

Seotud osapoolte vastu olevate nõuete osas ei ole 2025. aastal nii nagu ka 2024. aastal moodustatud

allahindluseid.

Potentsiaalne palgakulu kohustis oleks 130,5 tuhat eurot ilma sotsiaalmaksuta (31.12.2024: 130,5 tuhat

eurot) , kui nõukogu peaks välja vahetama kõik juhatuse liikmed.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

101

Lisa 23. Tingimuslikud kohustused, siduvad tulevikukohustused ja bilansijärgsed sündmused

Siduvad tulevikukohustused investeeringuteks. Võrguettevõtjal on kohustus arendada võrku viisil, mis

tagab oma teeninduspiirkonnas võimaluse järjepidevalt osutada ettenähtud tingimuste kohast võrgutee-

nust. Seisuga 31.12.2025 oli Eleringil materiaalse põhivara suhtes lepingujärgsed siduvad tulevikukohustu-

sed kapitalikulutusteks summas 187 221 tuhat eurot (31.12.2024: 199 867 tuhat eurot).

Maksualased kohustused. Maksuhalduril on õigus kontrollida Eleringi maksuarvestust kuni 5 aasta jook-

sul maksudeklaratsiooni esitamise tähtajast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav maksusumma,

intress ja trahvid. Eleringi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid, mille tulemusena võiks maksuhaldur

määrata Eleringile olulise täiendava maksusumma.

Tingimuslikud kohustused pooleliolevatest kohtuvaidlustest. Ettevõtte vastu on esitatud hagi summas

2,9 miljonit eurot. Vaidlus puudutab läbirääkimisi, mida peeti seoses gaasitoru ehitamisega. Äriühing ei pea

nõudeid põhjendatuks, kuna pooled ei sõlminud kunagi nimetatud ehitustööde realiseerimiseks lepingut.

Hageja ei osutunud riigihankel edukaks ning ehitustööde leping sõlmiti riigihankel edukaks tunnistatud

töövõtjaga. Elering on tegutsenud kooskõlas riigihangete seadusega.

BAB INTER RAO LIETUVA on teinud hagiavalduse arbitraažimenetluses LITGRID AB, AS “Augstprieguma

tikls” ja Eleringi vastu elektrisüsteemide bilansienergia ostu-müügilepingu alusel. Kuni 31.12.2022 osutas

INTER RAO Baltikumi süsteemihalduritele bilansienergia ostu- ja müügiteenuseid seoses Baltikumi süs-

teemihaldurite osalemisega BRELL süsteemis. 2022. aastal lõpetasid Baltikumi süsteemihaldurid INTER

RAO-le sanktsioonide tõttu maksete tegemise. INTER RAO nõuab seetõttu süsteemihalduritelt vahenda-

tud elektrienergia eest kokku 12,5 miljonit eurot perioodi eest kuni 31.12.2022. Vastav nõue on kajastatud

bilansis võlgnevusena tarnijatele. Maksed peatati seoses Venemaa agressiooniga Ukrainale ning sellega

seonduvate sanktsioonidega. Täiendavalt nõuab INTER RAO üle 38 miljoni euro hüvitamist perioodi eest

pärast ostu-müügilepingu lepingu lõppu. Põhinõuetele lisandub viivis. Kostjad on esitanud vastuväited

vahekohtu jurisdiktsioonile. Kui vahekohus peab sellest hoolimata võimalikuks teha asjas sisuline otsus,

kas 12,5 miljoni ja viivise nõude või ka 38 miljoni ja viivise nõude osas, siis on vaidlusel otsene rahaline

mõju Eleringi ja Balti süsteemihaldurite jaoks ulatuses, mille osas tehakse kaebaja kasuks otsus ning mis

ületab juba kajastatud kohustust 12,5 miljonit eurot. Elering vastutab solidaarselt kaaskostjatest Balti-

kumi süsteemihalduritega vahekohtuotsusega võimaliku väljamõistetud hüvitise eest. Kuna ülejäänud

nõue on lepinguväline (Elering koos teiste TSO-dega on lepingu ülesse öelnud), siis Elering peab nõuet

alusetuks. Pooltele oli selge, et Balti TSO-d ei soovi teenuse osutamisega jätkata. Nõue jaguneb Baltikumi

süsteemihaldurite vahel järgmiselt: LITGRID 42%, Elering 32% and AST 26%.

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

102

Elering AS-I ja Fingrid Oyj vastu on esitatud hagi seoses pikaajaliste ülekandevõimsuste oksjoni raames

müüdud ning hiljem piiratud finantsiliste ülekandevõimsustega (financial transmission rights – FTR).

Elering AS ja Fingrid müüvad eelviidatud FTR-e ühiselt (ülekandevõimsusi müüakse Eesti-Soome piiril

elektrienergia hinnavaheriski maandamiseks). Seoses EstLink kaabli lõhkumisega laeva ankru poolt

piirasid Elering ja Fingrid müüdud õigusi kooskõlas FCA määrusega. Elering ja Fingrid on seisukohal, et

kaabli lõhkumine meres on käsitletav vääramatu jõuna, mille tulemusena maksti FTR-ide ostjatele tagasi

oksjoni raames makstu, kuid ei hüvitatud hinnavahet Eesti ja Soome hinnapiirkondade vahel. Eleringi ja

Fingridi vastu esitatud nõude suurus on ca 3 MEUR.

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

3

www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile

eie arvamus

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Mida me auditeerisime

Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud

selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Me oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele.

uu in ormatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“, tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2025. aasta tulemused“, „Pühendunud töötajad“, „Ühingu juhtimine“, „Kestlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) ja „Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“ (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

103

3

www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile

eie arvamus

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Mida me auditeerisime

Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud

selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Me oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele.

uu in ormatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“, tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2025. aasta tulemused“, „Pühendunud töötajad“, „Ühingu juhtimine“, „Kestlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) ja „Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“ (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

3

www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile

eie arvamus

Meie arvates k jastab raam tupidamise aast aruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Mida me auditeerisime

Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud

selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastaval nendele standarditele on äiendavalt kirjeldatud m i aruande osas „Audii ori kohustused seoses raama upidamise astaarua de auditiga“.

Us me, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Me oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele.

uu in ormatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“, tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2025. aasta tulemused“, „Pühendunud töötajad“, „Ühingu juhtimine“, „Kestlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) ja „Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“ (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

104

Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aastaaruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud.

Tegevusaruande osas teostasime ka audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: • tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega selle

aasta osas, mille kohta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja • tegevusaruanne koostatud raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega

Juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Ettevõtte jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Ettevõtte finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga

Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega (EE) kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid.

Kooskõlas ISA-dega (EE) läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: • tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi

tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest

3

tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

AS-i PricewaterhouseCoopers nimel

Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623 16. märts 2026 Tallinn, Eesti

3

www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Elerin AS-i aktsionärile

ei arvamus

Mei arvates kaj stab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. d ts mber 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandlu e standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Mida me auditeerisime

Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025; • ondkasumiaruann t eeltoodud kuupäeval lõppenud m j nd saasta koht ; • rah vo gude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud m jandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud

selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks.

Sõlt matus

Me oleme Ettevõttest sõltumat d kooskõlas kutseliste arvestu ekspertide eetik koodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse stand rditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järel valve nõu ogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetik lased koh tus d vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele.

uu in orm tsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu inform tsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juha se esimehe pöördumine“, tegevusaruannet („Eleringi m ssioonist strateeg liste eesmärkideni“, „Majandust gevu e ülevaade ja 2025. aasta tulemused“, „Pühendunud töötajad“, „Ühingu juhtimine“, „Kestlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) ja „Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“ (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

1053

tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Ettevõtte sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

• otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Ettevõtte jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Ettevõtte tegevuse jätkumise lõppemist;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Ettevõtte valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

AS-i PricewaterhouseCoopers nimel

Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623 16. märts 2026 Tallinn, Eesti

3

www.pwc.ee

Sõltumatu vande udiitori aruanne Elering AS-i aktsionärile

eie arvamus

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Elering AS-i (Ettevõte) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt.

Mida me auditeerisime

Ettevõtte raamatupidamise aastaaruanne sisaldab: • finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025; • koondkasumiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; • omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja • raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud

selgitavat infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Me oleme Ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele.

uu in ormatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus

Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab peatükki „Juhatuse esimehe pöördumine“, tegevusaruannet („Eleringi missioonist strateegiliste eesmärkideni“, „Majandustegevuse ülevaade ja 2025. aasta tulemused“, „Pühendunud töötajad“, „Ühingu juhtimine“, „Kestlikkuse põhimõtete järgimine Eleringi tegevuses“) ja „Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le“ (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet.

106

Kasumi jaotamise ettepanek

Eleringi jaotamata kasum seisuga 31.12.2025 oli 164 985 tuhat eurot.

Elering AS juhatus teeb ainuaktsionärile ettepaneku jaotada Eleringi jaotamata kasum järgmiselt:

Maksta aktsionärile dividendidena 8 403 tuhat eurot

Kohustuslikku reservkapitali 1 087 tuhat eurot

Jaotamata kasumisse 155 495 tuhat eurot

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

107

Tegevjuhtkonna allkirjad 2025. aasta majandusaasta aruandele

Elering AS 2025.a. majandusaasta aruande allkirjastamine 16.03.2026.

Kalle Kilk

Juhatuse esimees

Erkki Sapp

Juhatuse liige

Riina Käi

Juhatuse liige

Reigo Kebja

Juhatuse liige

ELERING | MAJANDUSAASTA ARUANNE 2025

108

Eleringi müügitulu vastavalt EMTAK 2008-le

Eleringi müügitulu jaguneb suuremate tegevusalade lõikes järgnevalt:

EMTAK* Tegevusala 1.1.2025–31.12.2025 1.1.2024–31.12.2024

35131 Ülekande teenus - edastamine põhivõrgu kaudu 95 797 93 365

35221 Maagaasi ülekanne 27 189 30 836

35151 Elektrienergia müük (bilansienergia) 163 796 73 316

35231 Bilansigaasi müük 8 633 7 886

77399 Mujal liigitamata masinate ja seadmete rentimine 1 077 946

47799 Muude kasutatud kaupade jaemüük 176 880

68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus 134 260

82991 Muud mujal liigitamata äritegevust abistavad tegevused 3 712 6 794

* EMTAK – Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2025

Elering AS 2025. aasta auditi tähelepanekud

Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Tatari 1, Tallinn 10116, Eesti

Tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 +372 6141 800, [email protected]

www.pwc.ee

Juhatus Elering AS Kadaka tee 42 12915 Tallinn

8. aprill 2026

Elering AS-i 2025. aasta auditi tähelepanekud tulenevalt suunistest vandeaudiitorile raporteerimise osas seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega

Oleme teostanud Elering AS-i (edaspidi “Ettevõte”) 31. detsembril 2025 lõppenud aasta raamatupidamise aastaaruande auditi. Järgnevalt toome Teieni auditi protseduuride teostamise käigus tekkinud kommentaarid ja tähelepanekud seoses www.audiitorkogu.ee lehel avaldatud dokumendiga „Suunised vandeaudiitorile raporteerimise osas Riigikontrollile ja/või Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas oleva äriühingu või sihtasutuse juhtorganile seoses korruptsioonivastase seaduse ja seotud osapooltega“ (23. aprilli 2015 versioon) (edaspidi „Juhend“). Teostasime kontrollprotseduurid, mida pidasime vajalikuks arvamuse avaldamiseks raamatupidamise aastaaruande kohta vastavalt rahvusvahelistele auditeerimise standarditele. Auditi tõendusmaterjali kogumisel Ettevõtte vastavuse kohta seadustele ja regulatsioonidele teostasime ka Juhendis kirjeldatud protseduurid järgnevalt:

1. Teostasime järelepärimised Ettevõtte juhtkonnalt, mille käigus uurisime korruptsioonivastase seaduse (KVS) asjakohaste põhimõtete rakendamist Ettevõttes, mh kas on kehtestatud sisemine regulatsioon (sisekord), mis oleks kooskõlas kõikide KVS-i asjakohaste nõuetega ja mille tulemusena:

• on Ettevõttes kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS;

• on olemas protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega;

• on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine. 2. Teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise

osas. 3. Tuvastatud seotud osapoolte tehingute puhul teostasime pistelist testimist saamaks kinnitust,

kuidas on tagatud KVS-i peatükis 3 kirjeldatud toimingupiirangutest kinnipidamine.

Ettevõtte juhatus on vastutav adekvaatsete sisekontrollisüsteemide väljatöötamise ja rakendamise, korrektse ja regulaarse raamatupidamisarvestuse tagamise ning raamatupidamise aastaaruande koostamise eest. Samuti peab Ettevõtte juhatus esitama Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülevaate vandeaudiitori poolt teostatud kontrolli tulemustest, mis hõlmavad tehinguid seotud osapooltega.

Elering AS 2025. aasta auditi tähelepanekud

2

Käesoleva aruande eesmärgiks on anda Ettevõtte juhatusele informatsiooni kirjeldatud kohustuste täitmise kohta ning selles aruandes sisalduv informatsioon ei ole mõeldud mistahes eesmärgil kasutamiseks teiste isikute poolt peale Ettevõtte juhatuse ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi. Käesolevat aruannet ega selle koopiaid ei tohi ei tervikuna ega ka osadena teha kättesaadavaks ühelegi kolmandale osapoolele ilma AS-i PricewaterhouseCoopers vastava kirjaliku loata.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Jüri Koltsov Vandeaudiitor, litsents nr 623

Elering AS 2025. aasta auditi tähelepanekud

3

Auditi käigus tuvastatud tehingud seotud osapooltega

Punktis 1 kirjeldatud tegevuste tulemusena oleme saanud ülevaate, et:

• Ettevõttes on kujundatud teadlikkus, kes on ametiisikud, kellele rakendub KVS;

• eksisteerib protseduur tuvastamaks ametiisikutega seotud osapooli ja võimalikke tehtud tehinguid nendega;

• on olemas protseduurid tagamaks KVS-i toimingupiirangutest kinnipidamine.

Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides.

Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi Ettevõtte protseduurides. Ühe tähelepanekuna oleme soovitanud Ettevõttes juurutada automaatsed kontrolliprotseduurid KVS-st kinnipidamiseks. Ettevõtte otsene kontrolliprotseduur seotud isikute tehingute kontrollimisel (lisaks muudele kaudsetele kontrolliprotseduuridele läbi hangete korraldamise, ostuarvete kinnitamise jm) on seotud isikute deklaratsioonide kogumine ning nende põhjal teostatav tehingute kontroll tervele aruandeaastale. Kehtiva kontrolliprotseduuri käigus ei ole meie hinnangul piisavalt maandatud risk, et toimingupiirangust kinnipidamine toimuks operatiivselt. Oleme omandanud arusaama, et ettevõtte on finantstarkvarasse juurutanud vastavalt meie soovitusele funktsionaalsuse seotud osapoolte tehingute automaatseks tuvastamiseks, kasutusse on plaanis funktsionaalsus võtta 2026. aasta jooksul.

Punkti 2 osas teostasime järelepärimisi ja pistelisi kontrollprotseduure kehtestatud sisekorra rakendamise osas. Nimetatud tegevuste tulemusena ei tuvastanud me olulisi puudusi, millele pidasime vajalikuks tähelepanu juhtida.

Punkti 3 osas oleme teostanud järgmised auditiprotseduurid:

1) palusime juhtkonnal tuvastada kõik seotud osapooled, esitada meile nimekiri seotud osapooltest (sh KVS-ist lähtuvalt) ning 31. detsembri 2025 saldodest/ 2025. aastal seotud isikutega teostatud tehingutest;

2) kontrollisime seotud osapoolte nimekirja täielikkust juhatuse ja nõukogu liikmete ning nendega seotud isikute osaluste osas teistes äriühingutes võrdlusena äriregistriga, tuvastamaks nimekirjas kajastamata seotud osapooli ja nendega sooritatud tehinguid;

3) oleme vaadanud Ettevõtte raamatupidamise tarkvarast äriregistri seostest tulenevate seotud osapoolte tehingute osas raamatupidamise väljavõtteid osutatud teenuste ja müüdud kaupade ning ostetud kaupade ja teenuste osas.

Tehingu tegija**

Seotud osapool

Tehingu kirjeldus*

Summa (EUR)

Vandeaudiitori sooritatud toimingud

Järeldused

Tehingud puudusid

Tehingud puudusid

Tehingud puudusid

Tehingud puudusid

Oleme teostanud järgmised auditiprotseduurid:

1) palusime juhtkonnal tuvastada kõik seotud osapooled, esitada meile nimekiri seotud osapooltest (sh KVS-ist lähtuvalt) ning 31. detsembri 2025 saldodest ja 2025. aastal seotud isikutega teostatud tehingutest;

2) kontrollisime seotud osapoolte nimekirja täielikkust juhatuse ja nõukogu liikmete ning nendega seotud isikute osaluste osas

Vt tabeli all

4

teistes äriühingutes võrdlusena äriregistriga, tuvastamaks nimekirjas kajastamata seotud osapooli ja nendega sooritatud tehinguid;

3) vaatasime Ettevõtte raamatupidamise süsteemist seotud osapoolte tehingute osas raamatupidamise väljavõtteid osutatud teenuste, kaupade ja ostetud kaupade ning teenuste osas ning kontrollisime nende vastavust raamatupidamise aastaaruandes avalikustatule;

4) teostasime auditi käigus pisteliselt müügi- ja ostuarvete kontrolli.

*Ülaltoodud tabelis ei kajastu tehingud riigi kontrolli all olevate organisatsioonidega (v.a need organisatsioonid, kus seotus tekib läbi Ettevõtte juhatuse või nõukogu liikme seotuse).

**Esitatud loetelus ei ole toodud tehinguid ettevõttega Baltic RCC OÜ, mille nõukogusse kuulub ettevõtte juhatuse liige, kuid kes ettevõtte hinnangul ei oma individuaalselt olulist mõjuvõimu nimetatud ettevõtte tehingute üle.

Teatud isikute osas ei olnud Ettevõtte poolt meile esitatud seotud osapoolte nimekiri täielik võrrelduna äriregistris toodud seostega. Juhtkonna ja nõukogu liikmete B-kaardi väljavõtete järgsed seosed sisaldasid osapooli, mis ei sisaldunud meile esitatud seotud osapoolte nimekirjas. Sellest tulenevalt on meie soovitus rakendada täiendav kontrolliprotseduur lõpliku seotud osapoolte nimekirja täielikkuse valideerimiseks. Siiski, kuna oleme teostanud testimise vastavalt äriregistri osapoolte seostele, siis riski 2025. aasta tehingutele hindame madalaks, kuna me ei tuvastanud tehinguid selliste osapooltega, mis ei sisaldunud Ettevõtte poolt meile esitatud nimekirjas. Teostatud protseduuride tulemusena ei tuvastanud me Ettevõtte sisestest toimingupiirangutest mitte kinnipidamist, korruptsioonijuhtumitele viitavaid tunnusmärke ega ka tehinguid seotud osapooltega, mida ei oleks kajastatud Ettevõtte raamatupidamise aastaaruandes.

Elering AS

nõukogu aruanne 2025. majandusaasta aruande kohta

Vastavalt äriseadustiku §-le 333 sätestatule esitab nõukogu üldkoosolekule enda poolse aruande Elering AS 2025. majandusaasta aruande kohta.

Elering AS nõukogu vaatas juhatuse poolt koostatud 2025. majandusaasta aruande läbi ja leidis:

1. Ettevõtte saavutas 97% strateegias 2025. aastaks seatud eesmärkide sihttasemed (vaata lisa 1. Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine). Ettevõte suutis hoida enda peamist ülesannet mõõtvat sihttaset, tagada Eesti tarbijate elektri varustatus 10 aasta keskmise andmata energia kogusena 59 MWh juures. Kogu aasta jooksul kanti üle ca. 8,3 miljoni MWh elektrienergiat, see tähendab, et Eleringi elektrivõrgu töökindlus 2025. aastal oli 99,99%.

2. Gaasivõrgu töökindlus oli 2025. aastal maksimaalne. Klientidele ei jäänud andmata ühtegi megavatt-tundi gaasi ning kümne aasta keskmine andmata jäänud gaasi kogus on jätkuvalt 0 MWh (2024: 0 MWh). Sellest tulenevalt oli gaasi põhivõrgu töökindlus 2025. aastal 100%, mis kinnitab gaasiülekandevõrgu suutlikkust tagada katkematu varustus ka muutlikus tarne- ja turuolukorras.

3. Energiajulgeoleku vaatest oli 2025. aasta kõige olulisemaks saavutuseks elektrisüsteemi viimine uude energiajulgeoleku arhitektuuri. 2025. aasta veebruaris eraldus Eesti koos Läti ja Leeduga BRELL-i sagedusalast, läbiti edukalt elektrisüsteemi saartalitluse etapp ning sünkroniseeriti Balti elektrisüsteem Mandri-Euroopa sagedusalaga. Sünkroniseerimisega samaaegselt avas Elering koos naaber TSO-dega Baltimaades reservide turu, millega tagatakse süsteemi tasakaalus püsimine ja võimekus hakkama saada nii tavapärases kui ka saartalitluse olukorras. See kõik tervikuna tähendas elektrisüsteemi operatiivset iseseisvumist ja kogu süsteemi kindluse tõstmist uuele tasemele.

4. Ettevõte tulud kokku moodustasid 328,5 miljonit eurot, olulisim tuluallikas oli võrguteenuste müük, mis moodustas müügitulust 40,1% või 120,4 miljonit eurot. Võrgu ülekandeteenuste tulust moodustasid 76,3% elektrivõrgu ülekandeteenuse tulud, 20,9% gaasi ülekande võrguteenuste tulud ning 2,8% muud võrguteenusetulud. Võrgutariifidega reguleeritud tulu moodustas võrguteenuste tulust kokku 97,2%. Aruandeaasta ärikasumiks kujunes 25,2 miljonit eurot ning puhaskasumiks 21,7 miljonit eurot.

Nõukogu jäi majandusaastaga rahule ning otsustas majandusaasta aruande heaks kiita ning esitada üldkoosolekule kinnitamiseks.

2025. aastal toimus 8 korralist ja 2 elektroonilist nõukogu koosolekut, mille peamised teemad olid:

 27.01 - sünkroniseerimise hetkeseisu ülevaade;

 14.02 – ülevaade sünkroniseerimisest, võrgutasude korrigeerimise vajaduse tutvustamine, siseaudiitori kinnitamine;

 01.04 - majandusaasta aruande kinnitamine, nõukogu tegevusaruande heaks kiitmine, juhatusele seatud eesmärkide täitmine, auditikomitee otsuste ülevaade, 2025. aasta olulisemate teemade ülevaade, ülevaade Kiisa AREJ tulevikustsenaariumitest, tehingud registrivaraga, auditikomitee koosseisu muutmine;

 27.06 - 4 kuu majandustulemuste ülevaade, 5 aasta finantsprognoos, auditikomitee otsuste ülevaade, 2025- 2035 strateegia ülesehitus, tehingud registrivaraga;

 30.06 (elektrooniline) – finantsprognoos aastateks 2025-2029;

 14.07 (elektrooniline) – auditikomitee liikmetele tasu määramine;

 04.09 – audiitorteenuse hanke tulemuste kinnitamine ja audiitori nimetamise ettepanek;

 26.09 – Elering AS-i strateegia 2026-2035, 7 kuu majandustulemused, auditikomitee otsuste ülevaade, nõukogu tööplaan;

 14.11 – investeeringute ja äritegevuse eelarve kavand, varustuskindluse aruande kokkuvõte ja järeldused, riskide ülevaade, 2026. aasta siseauditi plaan;

 11.12 - äritegevuse eelarve ja investeeringute eelarve kinnitamine, Kiisa AREJ võõrandamise tegevuskava, olulisemate tegevuste ülevaade, 10 kuu majandustulemuste ülevaade.

2025. aastal kuulusid Eleringi nõukogu koosseisu järgmised liikmed:

 Gunnar Okk, nõukogu esimees alates 04.03.2024 kuni 04.03.2027;

 Kaie Karniol, nõukogu liige alates 07.03.2022 kuni 07.03.2025;

 Janek Stalmeister, nõukogu liige alates 22.05.2023 kuni 22.05.2026;

 Sirli Männiksaar, nõukogu liige alates 04.03.2024 kuni 04.03.2027;

 Jaanus Uiga, nõukogu liige alates 09.10.2024 kuni 09.10.2027;

 Merike Saks, nõukogu liige alates 14.03.2025 kuni 14.03.2028.

Nõukogu tööd kajastavad nõukogu koosolekute protokollid.

2025. aastal kogunes auditikomitee 8 korda: 14.02, 20.03, 05.06, 26.08, 17.09, 21.10, 10.11 ja 01.12. Auditikomitee käsitles järgmisi teostatud siseauditeid: elektri võrguteenuste audit, füüsilise turvalisuse audit, päritolutunnistuste audit, elektri bilansihalduse audit. Lisaks vaadati üle auditikava, hinnati välisaudiitori tööd, kiideti heaks välisaudiitori hanke tulemus, käsitleti riskihindamise ning sisekontrolli teemasid ning finantsaruandluse teemasid, samuti siseaudiitori valikukriteeriume, kiideti heaks siseaudiitori kandidaat, samuti vaadati üle ESG aruandluse temaatika. Auditikomitee tööd kajastavad vastavad protokollid.

2025. aastal arvestati Eleringi AS-i nõukogu liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 74 tuhat eurot. Auditikomitee liikmetele maksti auditikomitees osalemise eest tasusid koos sotsiaalmaksudega summas 6,6 tuhat eurot. Tasud jagunesid nõukogu ja auditikomitee liikmete vahel alljärgnevalt:

Nõukogu Brutotasu sh auditikomitee brutotasu

Sots.maks sh auditikomitee sots.maks

Kokku

Gunnar Okk 18 000 0 5 940 0 23 940

Janek Stalmeister 10 313 1 313 3 403 433 13 716

Kaie Karniol 2 625 375 866 124 3 491

Merike Saks 7 500 0 2 475 0 9 975

Sirli Männiksaar 9 000 0 2 970 0 11 970

Jaanus Uiga 10 969 1 969 3 620 650 14 588

Villem Vohu 1 313 1 313 433 433 1 746

Kaupo Raag 938 938 309 309 1 247

Kokku 60 656 4 969 20 017 1 640 80 673

2025. aastal arvestati Elering AS-i juhatuse liikmetele tasusid koos sotsiaalmaksuga summas 850 tuhat eurot. Tasud jagunesid juhatuse liikmete vahel alljärgnevalt:

Juhatus Püsitasu sh tulemustasu Tasud kokku Sotsmaks

Kalle Kilk 144 000 36 000 180 000 59 400

Riina Käi 126 420 26 250 152 670 50 381

Reigo Kebja 126 743 26 250 152 993 50 488

Erkki Sapp 126 554 26 250 152 804 50 425

Kokku 523 717 114 750 638 467 210 694

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Gunnar Okk Sirli Männiksaar Merike Saks

Nõukogu esimees Nõukogu liige Nõukogu liige

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Janek Stalmeister Jaanus Uiga

Nõukogu liige Nõukogu liige

Lisa 1: Eleringi strateegiliste eesmärkide mõõdikute täitmine

Eesmärk Mõõdik: Ühik

Eesmärgi

sihtväärtus Tegelik

2025 2025

Eesmärk 1. Tagada igal ajahetkel elektri ja gaasi varustuskindlus

1.1 Hästi töötav elektri põhivõrk Andmata jäänud elektrienergia (10 a. keskmine)

MWh <135 59

1.2 Hästi töötav gaasi ülekandevõrk Andmata jäänud gaas MWh (10 a. keskmine)

MWh 0 0

1.3 Kolme aasta perspektiivis on täidetud Eesti elektri varustuskindluse standard

3 aasta varustuskindluse prognoos ületab Eesti SoS standardit

h/a GWh/a

LOLE < 9 EENS < 4,5

Meetmetega tagatud

1.4 Kriisivalmiduse tõstmine

Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks kiidetud koos iga-aastase eelarve lisaga "Peamised tulemused")

% 95 95

Eesmärk 2. Tagada elektri- ja gaasihind, mis toetab Eesti majanduse konkurentsivõimet

2.1 Tagada Eesti hinnapiirkonnas Läänemere äärsete riikidega sama elektrihind

% tundidest ilma piiriüleste liinide pudelikaelteta (piirile allokeeritud vähem, kui nimivõimsus)

% EE-FI: >75 EE-LV: >95

EstLink2 rike

2.2 Õhuke elektrivõrk

Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ järgmise 5 aasta kulum RAB-is (va sünkroniseerimine)

% <100 94

2.3 Tagada Eestis FI-3B turupiirkonnaga sama gaasi hind

% tundidest ilma piiriüleste liinide pudelikaelteta (piirile allokeeritud vähem, kui nimivõimsus)

% EE-FI: >95 EE-LV: >95

98

2.4 Õhuke gaasivõrk

Suhtearv: Järgmise 5 aasta investeeringute eelarve/ järgmise 5 aasta kulum RAB-is (peale BC)

% <100 82

2.5 Konkurentsitihe energiaturg (sh. piiriüleste pudelikaelte eliminineerimine)

Olulisemad tegevused lõpule viidud (nõukogu poolt heaks kiidetud koos iga-aastase eelarve lisaga "Peamised tulemused")

% 95 100

Eesmärk 3. Eesti kliimaneutraalsuse saavutamine

3.1 Piisav ülekandevõrgu tootmissuunaline võimekus

Eesti elektrivõrgu tootmissuunaline võimekus vähemalt (võttes arvesse Eesti taastuvenergia 2030 eesmärki)

MW 3800 3910

3.2 Eleringi kliimaneutraalsus

Eleringi otsesed (skoop1 ja 2) emissioonid on neutraliseeritud (sh.kompenseerimine) võrreldes baasplaaniga

% >25 43

Eesmärk 4. Pühendunud töötajad Töötajate pühendumuse indeks % >70 82

Eesmärk 5. Kliendirahuolu Kliendirahulolu indeks % >65 75

Eesmärk 6. Majandusliku lisandväärtuse loomine

Majanduslik lisandväärtus (EVA)

EUR >0 0,6