Riigikohus_arvamus

Villu Kõve

Riigikohus

[email protected]

Teie 27.03.2026 nr 5-26-16/3

Meie 20.04.2026 nr 9-2/260838/2603304

Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-16

Austatud Riigikohtu esimees

Küsisite õiguskantsleri arvamust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas, mis puudutab kinnises

vanglas karistust kandvate kinnipeetavate ligipääsu Maksu- ja Tolliameti, Justiits- ja

Digiministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele.

Põhiseaduslikkuse järelevalve algatas Tartu Halduskohus, tunnistades Eesti Vabariigi

põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks:

1) vangistusseaduse (VangS) § 311 esimese lause (alates 01.08.2019 kuni 31.03.2024 kehtinud

redaktsioonis) osas, milles see välistas kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu

Maksu- ja Tolliameti, Justiitsministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning Eesti teabevärava

eesti.ee veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas;

2) VangS § 311 lõike 1 (alates 01.04.2024 kehtivas redaktsioonis) ning justiitsministri 30.11.2000.

määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 521 lg 1 (alates 31.03.2024 kehtivas

redaktsioonis) osas, milles need välistavad kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava

ligipääsu Maksu- ja Tolliameti, Justiits- ja Digiministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti ning

Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedele, välja arvatud e-teenuseid puudutavas osas.

Nõustun halduskohtu otsuses nr 3-23-187 esitatud põhjenduste ja järeldustega. Asusin varem

sarnases põhiseaduslikkuse järelevalve asjas (nr 3-18-477) seisukohale (vt eeskätt lk 2‒6), et

VangS § 311 on PS § 44 lõikega 1 vastuolus. Olen samal arvamusel ka käesolevas asjas. Samad

on ka argumendid, mistõttu neid siin uuesti lahti ei kirjuta.

Kokkuvõtvalt: Maksu- ja Tolliameti, Justiits- ja Digiministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti

ning Eesti teabevärava eesti.ee veebilehtedel avaldatav teave kajastab riigiasutuste tegevust ja on

mõeldud üldiseks kasutamiseks. Sellise teabe saamine on igaühe põhiõigus. Veebilehed on praegu

peamine kanal, mille kaudu riigiasutused üldsusele teavet jagavad. Teabenõudega veebilehel oleva

info küsimine ei ole kinnipeetava jaoks lihtne ega tõhus ning võib talle kaasa tuua märkimisväärset

rahalist kulu. Asutustele võib aga selliste teabenõuete täitmine (suuliselt või kirjalikult) kujuneda

liialt koormavaks.

2

Vaidlusaluste veebilehtede kaudu (ja ka teiste riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtede

kaudu) saaks kinnipeetav olla kursis vanglavälise eluga. Neil veebilehtedel avaldatud teave aitab

tal mõista ühiskonnas toimuvat ja annab talle tänapäeva e-riigis hakkamasaamiseks vajalikke

teadmisi. Seega aitab sellisele teabele juurdepääs kaasa kinnipeetava taasühiskonnastamisele,

sujuvale vabadusse naasmisele ja õiguskuulekale elule vabaduses, mis on vangistuse eesmärgid

(VangS § 6 lg 1).

Ühiskonna turvalisus on väga kaalukas hüve, ent vaidlusalustele veebilehtedele juurdepääsu

piiramine ei ole mõõdukas vahend selle hüve saavutamiseks. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab

kinnipeetavate interneti kasutamisega kaasnevaid ohte küllalt tõhusalt maandada. Seda kinnitavad

nii teiste riikide kogemused kui ka Eesti vanglate praktika: kinnises vanglas on kinnipeetavatele

antud ülimalt piiratud juurdepääs VSKE § 521 lõikes 1 loetletud veebilehtedele.

Turvariske võivad aidata maandada ka korralduslikud meetmed. Varem said kinnipeetavad neile

mõeldud arvuteid kasutada taotluse alusel. Kuigi nüüd aetakse igapäevaasju (nt e-poes ostude

tegemine, vanglale taotluste esitamine, videokohtumised jne) eluosakondades vabalt

kättesaadavates ja kinnipeetavatele seadistatud tahvelarvutites, on vanglate eluosakondades

senimaani ka ruum(id), kus on statsionaarsed arvutid.1 Seetõttu ei ole välistatud näiteks selline

lahendus, et vaidlusalustele veebilehtedele tagatakse ligipääs statsionaarses arvutis kinnipeetava

taotluse alusel. Selline korraldus annaks vanglale parema ülevaate sellest, kes ja millal neid

veebilehti külastas, ning eeldatavasti oleks ka lihtsam kontrollida võimaliku väärkasutuse kahtlusi.

Selleks et luua vanglas vaidlusalustele veebilehtedele ja ka laiemalt internetile turvaline

juurdepääs, tuleb teha kulutusi. Kui need kulud jäetakse kandmata, võib see viia hoopis ühiskonna

turvalisuse vähenemiseni. Vanglas viibivate inimeste digitaalne mahajäämus suurendab lõhet

nende ja ühiskonna vahel. Ühiskonnast võõrandumine suurendab omakorda kuritegude kordumise

riski. Tuleb arvestada, et ühiskond peab kandma kinnipeetavate korduvate vangistuste kulusid2.

Seega tuleb vaidlusalustele veebilehtedele ja ka laiemalt vanglas internetile ligipääsu

võimaldamisega kaasnevate kulude hindamisel arvestada mitte üksnes vahetut rahalist kulu, vaid

ka pikemaajalist mõju ühiskonna turvalisusele ning korduvvangistusega seotud kulusid.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8415

[email protected]

1 Vt nt õiguskantsleri 2024. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtet, lk 10. 2 Justiits-ja Digiministeeriumi õiguskantsleri nõunikule edastatud andmetel oli 2026. aastal arvestuslik kulu

kinnipeetava kohta 3693 eurot kuus.