Rohetehnoloogiate arendamise toetuse andmise tingimused ja kord

Kliimaministri määruse

„Rohetehnoloogia arendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu

seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

1.1.Sisukokkuvõte

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja

vastupidavusrahastu (ELT L 57, 138.02.2021, lk 17–75), artikli 4 punkti 2 kohaselt on taaste-

ja vastupidavusrahastu (edaspidi rahastu) erieesmärk liikmesriikidele rahalise toetuse andmine,

et saavutada nende poolt esitatud taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) sätestatud

reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid.

Eelnõukohases määruses sätestatakse taastekava komponendi 2 „Ettevõtete

rohepööre“ investeeringu 2.3 „Rohetehnoloogiate arendusprogrammid“ raames antava

rohetehnoloogiate arendamise investeeringutoetuse saamise täpsemad nõuded. Eelnõus

sätestatakse toetuse andmise eesmärgid ja tingimused, nõutavad tulemused, toetatavad

tegevused ja kulud, nõuded taotlejale/partnerile, taotlusele ja toetuse kasutamisele, riigiabi

tingimused, toetuse määr ja suurus ning taotluse menetlemise kord.

Toetuse andmise eesmärk on kiirendada rohetehnoloogiate arengut Eestis, et pakkuda lahendusi

kliimamuutustest tingitud väljakutsetele, saavutada keskkonna- ja kliimaeesmärke ja

suurendada majanduse konkurentsivõimet, kasutades ära eksporditavate tehnoloogiate

potentsiaali.

Investeeringut rahastatakse taastekava alusel Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust

NextGenerationEU. Vooru eelarve kinnitab minister enne vooru väljakuulutamist.

Taotlusvooru planeeritud maht on 3 047 150 eurot.

Toetuse andmine toetab Eesti pikaajalise strateegia „Eesti 2035“ eesmärki saavutada

aastaks 2050 kliimaneutraalne majandus ja tagada, et Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne

ja vastutustundlik. Lisaks toetab eelnõu ka Eesti REKK 2030 eesmärke, mis on suunatud

vajadusele vältida ja vähendada jäätmeteket ning arendada rohelise tehnoloogia

investeerimisprogrammi. Lisaks on toetuse andmisel oluline panus TAIE arengukava 2021–

2035 eesmärkide ja tegevuste seisukohast.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid SA Keskkonnainvesteeringute

Keskuse projektikoordinaator Ööle Janson (e-post [email protected], tel 6274149),

roheinnovatsiooni projektijuht Laura Gredzens (e-post [email protected], tel 6274 302),

jurist Silver Nittim (e-post [email protected], tel 627 4150), Kliimaministeeriumi

rohereformi osakonna nõunik Aire Rihe (e-post [email protected],

tel 626 2983), Kliimaministeeriumi finantsosakonna nõunik Olga Gnezdovski (e-post

[email protected], tel 626 2874). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi

tegi õigusosakonna nõunik Rene Lauk ([email protected], tel +3726262948). Eelnõu riigiabi

analüüsi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus jurist Silver Nittim.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

2. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Eelnõu koosneb seitsmest peatükist ja 27 paragrahvist.

Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused ja kulud ning toetuse osakaal

3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

4. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

5. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

6. Toetuse maksmise tingimused ja aruandlus

7. Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided

2.1. Investeeringu elluviijad

Ministeerium täidab ülesandeid üldmääruse § 4 lõikes 2 sätestatu kohaselt. Ministeerium

sõlmib KIKiga lepingu üldmääruse § 4 lõikes 7 sätestatud vahendusasutuse ülesannete

täitmiseks, milleks on korraldada toetuse andmine, taotluste hindamine ja projektide elluviimise

järelevalve.

1. peatükk „Üldsätted“

Eelnõu § 1 kohaselt antakse toetust taastekava eesmärgiga „Ettevõtete rohepööre“ seotud

investeeringu „Rohetehnoloogiate arendusprogrammid” põhitegevuse „Innovaatilistele

rohetehnoloogiatele keskenduvate iduettevõtete arendusteenused“ raames iduettevõtetele

prototüüpide arendamiseks ja tehnoloogiate katsetamiseks. Toetust antakse väike- ja keskmise

suurusega ettevõtjale (VKE), kes vastab § 3 lõike 1 punktis 11 sätestatud nõuetele. Ettevõtja

suurus määratakse Euroopa Komisjoni määruse 651/2014 lisa 1 järgi ning toetus on riigiabi

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33

lõike 1 tähenduses.

Toetuse taotlemisele, taotlejale ja partneritele esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele,

toetuse maksmisele, projekti tegevuste elluviimisele, toetuse tagasinõudmisele, toetusest

teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust

nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“

(edaspidi üldmäärus).

Toetust taotleb ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitab

Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise

põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse

keskkond) digitaalselt allkirjastatuna taotleja või toetuse saaja esindusõiguslik isik.

Paragrahv 2 kirjeldab toetuse andmise eesmärki ja oodatavat tulemust. Toetuse andmise

eesmärk on panustada majanduse roheüleminekusse, sh keskkonna- ja kliimaeesmärkide

saavutamisse. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse iduettevõtteid, kes arendavad ja levitavad

innovaatilisi rohetehnoloogiaid, mis panustavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse

või kliimamuutustega kohanemisse, sh läbi ressursside (sh loodusvarade ja teisese toorme)

kasutuse tootlikkuse ja tõhususe suurendamise ja väärindamise, energiatõhususe,

ringmajanduse ja seda toetavate ärimudelite edendamise, kohalikul tasandil rohearengut

soodustavate lahenduste kasutuselevõtu, liikuvuse ja logistika keskkonnakestliku edendamise,

looduspõhiste lahenduste rakendamise ja ohutu materjaliringluse edendamise, digitaliseerimise

ja automatiseerimise.

Taastekava investeeringu “Rohetehnoloogiate arendusprogrammide” eesmärgid ja sihid on

sätestatud taastekava rakendusotsuses ning täpsustatud tegevuskorra kokkuleppes ning neid

saavutatakse nii selle toetusmeetme kui ka arengukiirendite kaudu, mida viiakse ellu

keskkonnaministri 06.04.2023 käskkirja nr 1-2/23/155 „Toetuse andmise tingimuste

kehtestamine taaste- ja vastupidavuskava reformi „Ettevõtete rohepööre“ investeeringu 2

„Rohetehnoloogiate arendusprogrammid“ elluviimiseks“ alusel. Investeeringu

“Rohetehnoloogiate arendusprogrammid” (toetusmeede ja arengukiirendid) fookus on energia-

ja ressursitõhususel, ringmajanduse edendamisel, uutel ärimudelitel, digitaliseerimisel ja

automatiseerimisel. Näiteks "materjaliteadus, ressursside väärindamine, kemikaalide kasutuse

vähendamine" ja "kohaliku elukeskkonna rohetehnoloogilised lahendused" hõlmavad endas ka

energia- ja ressursitõhusust, ringmajanduse edendamist ning looduspõhiseid lahendusi.

"Liikuvus ja logistika" hõlmavad uusi ärimudeleid, digitaliseerimist ja automatiseerimist, mis

toetavad keskkonnakestlikku logistikat. Lisaks on need kaetud ka muudes valdkondades, sh

valdkonnas "Muud rohetehnoloogiad, mille alla võib tulla väga erinevaid rohetehnoloogilisi

lahendusi, mille panus on selgelt välja toodud ja põhjendatud. Kõik investeeringu raames (sh

arengukiirendites) toetatud projektid panustavad nii otseselt kui kaudselt Eesti

kasvuhoonegaaside heite vähendamisse või kliimamuutustega kohanemisse.

Rohetehnoloogiate arendusprogrammide lõppsihiks on kümne iduettevõtte toetamine, kes on

2026. a II kvartali lõpuks kaasanud erakapitali. Erakapitali kaasamise kohustus on

arengukiirendites osalevatel ettevõtetel. Tegevuskorras on vahe-eesmärgina sätestatud, et

investeeringu „Rohetehnoloogia arendusprogrammid“ raames on 2024. a IV kvartaliks toetatud

vähemalt nelja iduettevõtet.

Eesmärgi saavutamiseks toetatakse ettevõtteid, kes arendavad innovaatilisi rohetehnoloogiaid

vähemalt ühes järgmistest fookusvaldkondadest:

1) materjaliteadus, ressursside väärindamine, sh kestliku ressursikasutuse tootlikkuse ja

tõhususe suurendamine (hõlmab ka energiatõhusust), ohutu materjaliringluse edendamine (sh

ohtlike kemikaalide kasutamise vähendamine) – fookussuund hõlmab innovaatilisi lahendusi

ressursside väärindamisel kui ka teisese toorme kasutuselevõttu ja jäätmetekke vältimist, jäätme

kui materjali väärindamist läbi ringmajanduse, ringbiomajandust; kasutussevõetavate

materjalide, nt pakendite, keskkonnahoidlikumaks muutmist; ohtlike ainete asendamist ja

vähendamist materjalides; sinimajanduse edendamist eluslooduse keskkonnakestlikuma ja

enam väärindava kasutamise kaudu;

2) kohaliku elukeskkonna rohetehnoloogilised lahendused, sh looduspõhised lahendused –

kohalikule tasandile (sh kogukonna, KOVi, MTÜ-de tasandil ning nende üleselt) suunatud

rohetehnoloogilised lahendused, mis hõlmavad looduspõhiste lahenduste kasutust; elurikkuse

kaitset ja võimestust, sh samuti sinimajandust kohalikku tegevust võimestavalt; ringsete

kooslahenduste teket; kestlikumat, multifunktsionaalsemat ja vahetumat kasutust rohealadele;

nutihaljastamist; maakasutust ja planeerimist;

3) liikuvus; logistika – hõlmab keskkonnakoormust vähendavaid ja kliimamuutusi vähendavate

uute keskkonnakestlikkust toetavate logistiliselt nutikate (sh sidusate ja digitaalsete) lahenduste

loomist; mitut ühiskondlikku väljakutset lahendavat logistikat; transpordi väikelahendusi;

nutikaid lahendusi liikuvusviiside integreerimiseks; jagamisteenuste arendamist; taristu

keskkonnahoidlikumaks muutmist;

4) muud rohetehnoloogiad, mis panustavad oluliselt keskkonna- ja kliimaeesmärkide

saavutamisse, sh kliimamuutuste kohanemisse või kliimamuutuste leevendamisse,

ringmajanduse edendamisse, kestlikku vee- ja meremajandusse, saastuse vähendamisse,

elurikkuse kaitsesse; pakutakse välja lahendused, millel on selgelt mõõdetav ja põhjendatud

oluline positiivne mõju keskkonnale ühes või mitmes keskkonna- ja kliimavaldkonnas ning mis

suudavad tõestada oma otsest positiivset mõju keskkonnale, on võimalik hinnata mõju ulatust

tulevikus ühe toote/teenuse ühiku kohta ja tegevus on laiemalt skaleeritav.

Toetatud projektid panustavad muuhulgas ka järgmistesse taaste- ja vastupidavusrahastu

(edaspidi RRF) ühistesse näitajatesse:

1) RRFCI09 – toetatavad ettevõtjad, sh RRFCI09a – toetatavad väikesed, s.h mikroettevõtjad;

2) RRFCI06 – ettevõtjad, mida on toetatud digitaaltoodete, teenuste ja -rakendusprotsesside

väljatöötamiseks või vastuvõtmiseks, sh RRFCI06aa ehk ettevõtjad, mis saavad toetust

digitehnoloogia ja -lahenduste arendamiseks, sh väikesed ja mikroettevõtjad, ja RRFCI06ba

ehk ettevõtjad, mis saavad toetust digitaaltoodete, teenuste ja rakendusprotsesside

kohandamiseks, sh väikesed ja mikroettevõtjad;

3) iduettevõtete arv, kes on rohetehnoloogiate arenguprogrammist toetust saanud ning kes on

arenguprogrammi ajal või pärast seda kaasanud vahendeid erainvestoritelt.

Oluline on märkida, et iduettevõtted, kes soovivad kaasata erainvestoreid, peavad arvestama

kestliku rahastuse taksonoomia ja kestlikkusaruandlusega, mille nõuded on toodud järgmistes

dokumentides:

▪ Kestlike investeeringute soodustamise määrus

▪ Taksonoomia delegeeritud aktid

▪ Kliima delegeeritud akt – Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2021/,

4. juuni 2021, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust

(EL) 2020/852, kehtestades tehnilised sõelumiskriteeriumid, millega määratakse

kindlaks, millistel tingimustel võib majandustegevust pidada kliimamuutuste

leevendamisele või nendega kohanemisele oluliselt kaasa aitavaks, ja mille

alusel otsustatakse, ega see majandustegevus ei kahjusta oluliselt muid

keskkonnaeesmärke (europa.eu).

▪ Keskkonnavaldkonna delegeeritud aktide eelnõud

▪ Kestlikkuse hindamise standardite eelnõud

Toetuse abil ellu viidud projekti tulemusnäitajaks on rohetehnoloogia valmidustaseme

(edaspidi TRL) tõus järgmisele või järgmistele tasemetele. Taotlema oodatakse vähemalt TRL4

tasemel olevaid rohetehnoloogiaid ning toetuse abil peab rohetehnoloogia saavutama vähemalt

taseme TRL5.

Paragrahvis 3 sisustatakse määruses kasutatavad terminid. Defineerimata termineid

kasutatakse üldmääruse, valdkondlike seaduste ja ELi riigiabi regulatsiooni tähenduses.

Punktis 11 toodud mõiste „iduettevõtte“ defineerimisel ei piiritleta VKE vanust, vaid fookus

on iduettevõtte poolt arendataval lahendusel (sh tootel või teenusel), mis peab olema

skaleeritav. Sõna „skaleeritav“ all on mõeldud rohetehnoloogilist toodet või teenust, millega

ettevõte siseneb uutele turgudele ning selle tulemusena kasvab ettevõtte müügimaht oluliselt

kiiremini kui tootmis- ja müügikulud st skaleeritav toode või teenus võimaldab ettevõttel

tõhusalt kasvada ja laiendada oma tegevust ilma ebaproportsionaalselt suuremate kulude või

ressursipiiranguteta.

Määruse eelnõu ettevalmistamisel lähtuti analoogse (iduettevõtetele suunatud) meetme

kogemusest Eestis, kus vanusepiiriks on olnud kuni viis aastat ning taotlejad on saatnud

mitmeid päringuid vanusepiiri tõstmise osas (näiteks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

poolt koordineeritud Süvatehnoloogia iduettevõtjate äriarendusprojektide toetusemeede).

Samuti arutati iduettevõtetele vanuse piirangu mitteseadmist Rohetehnoloogia

arendusprogrammide töörühmas.

Tehnoloogilise valmiduse taseme (Technology Readiness Levels, TRL) all mõeldakse

klassifikaatorit, mis võimaldab hinnata arendatava tehnoloogia küpsust ja seda, kui kaugel on

tehnoloogia turuvalmidusest. Tehnoloogilise valmiduse tasemete klassifikaator on kättesaadav

KIKi koduleheküljelt. KIK lähtub TRL määratlemisel EASi ja KredExi Ühendasutuse

kodulehel toodud juhendist EAS_TRL_A4.pdf

Paragrahvi 4 kohaselt täidab KIK üldmääruse § 4 lõike 7 kohaselt vahendusasutuse

ülesandeid.

Vahendusasutuse volitamise kaalutlused

Vahendusasutuse määramisel on kaalutud nii majanduslikke aspekte kui ka rakendamise

ülesande sisust ja selle täitmiseks vajalikest kompetentsidest lähtuvaid nõudmisi.

Eesti RRFi vahenditest toetatakse ettevõtete roheüleminekut, millest üks investeering on

suunatud rohetehnoloogiate arendusprogrammidele, mille raames hangitakse viit

arengukiirendit.

Kuna avatud taotlusvoor on üks osa rohetehnoloogia arenguprogrammide investeeringute osast

ning KIK hangib viis arengukiirendit ning kontrollib hankelepingute täitmist, siis on mõistlik

ka avatud voor KIKi kaudu rakendada.

KIK säilitab kõik toetuse andmisega seotud dokumendid e-toetuse keskkonnas kümme aastat

pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Selle aja jooksul peab olema tagatud võimalus

tõendada, et riigiabi on antud toetuse saajale õiglases suuruses.

Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded toetuse andmisele, kui toetus on riigiabi või vähese

tähtsusega abi. Riigiabi valdkonnas kehtivad otsekohalduvad ELi õigusaktid, mille tõlgendused

põhinevad Euroopa Kohtu ning Euroopa Komisjoni praktikal. Riigiabi käsitlevad riigisisesed

rakendussätted sisalduvad konkurentsiseaduse 6. peatükis. Riigiabi mõiste elemente

selgitatakse täpsemalt Euroopa Komisjoni riigiabi mõiste teatises.1

Konkreetsemalt on toetuse andmise alus Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi

aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse

siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (üldise grupierandi määrus).

Ebaseaduslik riigiabi nõutakse tagasi üldmääruse § 11 lõike 10 ja konkurentsiseaduse § 42

alusel.

2. peatükk „Toetatavad tegevused ja kulud ning toetuse osakaal“

Paragrahvis 6 sätestatakse toetatavad tegevused, milleks on eelnõu §-s 2 nimetatud valdkonna

innovaatiliste rohetehnoloogiate ja -lahenduste arendamine, piloteerimine ja

intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine.

Paragrahvis 7 sätestatakse toetatavad kulud.

Lõike 1 kohaselt on toetatav kulu taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste

elluviimiseks tehtud kulu, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil. Tehtud kulu peab olema

toetatava tegevuse elluviimiseks vajalik ning kulu suurus peab olema põhjendatud.

Lõigetes 2 ja 4 määratletakse toetatavad ja mittetoetatavad kulud. Toetatavad kulud peavad

panustama eelnõu § 2 eesmärkide täitmisesse. Mittetoetatavad on muuhulgas kulud, mis ei ole

seotud projekti elluviimisega ning sellest seisukohast põhjendamatud ja on ebaolulised.

Toetatavad kulud peavad kaasa aitama rohetehnoloogia arengule ühest TRLi tasemelt teise.

Projektjuhtimise kulule on seatud 10% piirang ning muudele töötasudele kuni 50% piirang, et

toetuse kasutamist suunata just toote arendamisele ning selleks vajalikele laborikatsetele ning

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1469193387743&uri=CELEX:52016XC0719(05).

materjalide soetamisele. Sisseostetavatele teenustele toetuse piirangut ei seata, kuid teenuste

hankimisel tuleb lähtuda eelnõu §-s 22 sätestatud ostumenetluse nõuetest.

Enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist ei tohi teha kulutusi, mille hüvitamist soovitakse,

ega võtta kulude aluseks olevaid kohustusi. Samuti ei ole toetatavad kulud seotud taotluse

koostamisega ega ka projekti ettevalmistamisega enne toetuse rahuldamise otsuse kuupäeva.

Paragrahvis 8 sätestatakse projekti abikõlblikkuse periood.

Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, millal toetatav tegevus tuleb ellu viia. Projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpp ei või olla hilisem kui 1. veebruar 2026. a, mis tähendab, et selleks

kuupäevaks peab olema toetatav tegevus ellu viidud ja maksed toetuse saaja poolt töövõtjatele

ja tarnijatele tasutud. Kui toetuse saaja ei jõua abikõlblikkuse perioodil kõiki eelnimetatud

toiminguid sooritada, kaotab ta õiguse vastavas osas toetust saada. Kui projekti eesmärk jääb

saavutamata võib sellest tulenev finantskorrektsioon olla mahult ka suurem. Abikõlblikkuse

perioodi teatab toetuse saaja ise taotluses ja see on sisuliselt projekti elluviimise eeldatav aeg.

Projekti elluviimise alguse määramisel peab arvestama, et taotlusvooru lõppemise kuupäevast

kuni 90 kalendripäeva on planeeritud KIKile taotluste menetlemiseks aeg ning projekti

elluviimise aeg ei saa olla varem.

Kui toetus on riigiabi, siis enne taotluse esitamist ei tohi toetuse saaja teha mingisuguseid

projekti tegevusi, mille kulude hüvitamist ta soovib. Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva

põhjuse olemasolul on võimalik abikõlblikkuse perioodi pikendada tingimusel, et projekti

elluviimisel saavutatav tulemus ei vähene, kuid 1. veebruariks 2026. a peavad kõik tegevused

olema lõpetatud ja toetus välja makstud. Abikõlblikkuse pikendamise põhjendatust hindab KIK

toetuse saaja taotluse alusel.

Paragrahvis 9 sätestatakse toetuse summa ja osakaal.

Toetuse minimaalne summa taotluse kohta on 30 000 eurot ja maksimaalne 300 000 eurot,

Toetuse maksimaalne määr on 80% abikõlblikest kuludest, sh üldise grupierandi määruse artikli

25 lõike 2 punkti c alusel antava riigiabi puhul on toetuse määr 40% keskmise suurusega

ettevõtjale ja 50% väike- ettevõtjale. Abimäärad tulenevad grupierandi määruse artikli 25 lõike

6 punktidest a) ja c). Ettevõtja suuruse hindamisel lähtutakse Euroopa Komisjoni soovitusest

2003/361/EÜ, mis avaldati Euroopa Liidu Teatajas 20. mail 2003. a (ELT L 124, lk 36), mida

aitab tõlgendada komisjoni VKEde määratlust käsitlev teatmik

(https://ec.europa.eu/docsroom/documents/42921/attachments/1/translations/et/renditions/nati

ve). Tähele tuleb eelkõige panna, et ettevõtte suuruse arvutamisel tuleb arvesse võtta ka sidus-

ja partnerettevõtjaid. Rõhutame, et seosed, mille kaudu tuvastatakse sidus- ja partnerettevõtjaid,

tuvastatakse ka füüsiliste isikute kaudu.

Kogu toetatava projekti käibemaks võib olla toetuse saaja omafinantseeringu osaks, kui see ei

ületa projektiga ettenähtud tegevus(t)e omafinantseeringu osakaalu ja on tõendatav, et

käibemaksu reguleerivate õigusaktide järgi ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu institutsioonide, muude välisabi fondide ja

avaliku sektori asutuste antavaid tagastamatuid ja tagastatavaid toetusi (nt Kredexi/MESi

antavad laenud ja käendused). Näiteks Kredexi SF vahenditest käendava laenuga ei ole

võimalik projekti finantseerida, kuna sellisel juhul loetakse toetuseks kogu käendatud laen jne.

Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja

krediidikomitee laenuotsus või krediidiasutuse indikatiivne pakkumus. Krediidiasutuse

indikatiivse pakkumuse esitamisel lisatakse taotluse rahuldamise korral otsusesse

kõrvaltingimus (nt enne toetuse esimese osa väljamakset peab olema esitatud panga

krediidikomitee positiivne otsus).

Erandkorras võib KIK laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus

on taotleja laenu saamise suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil.

3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“

Paragrahv 10 sätestab nõuded taotlejale ja partnerile.

Lõike 1 kohaselt võib taotlejaks olla Eesti äriregistris registreeritud ettevõte, mis vastab § 1

lõike 5 ja § 3 lõike 1 punkti 11 definitsioonile. Füüsilised isikud, sh füüsilisest isikust ettevõtjad,

on välistatud, kuna meetme eesmärk on tugevdada rohetehnoloogiat arendavaid ettevõtteid.

Välisriigi taotleja või partner saab Eestis tegutsemiseks ettevõtte Eestis asutada. See ei ole

Eestis koormav. Tegemist ei ole ajutise teenuse osutamisega majandustegevuste seadustiku

mõistes.

Lõige 2 võimaldab taotlejal kaasata projekti partneri, kes võib olla juriidiline isik, riigiasutus,

kohaliku omavalitsus või rahvusvaheline organisatsioon, kes osaleb toetatavas tegevuses ja

kellel tekivad selle käigus abikõlblikud kulud. Partner ei ole toetuse saajale töövõtja ega teenuse

osutaja.

Lõike 3 kohaselt peavad taotleja ja partner vastama üldmääruse § 5 lõikes 1 sätestatud nõuetele.

KIK teeb võlapäringu Maksu- ja Tolliameti avalikus registris2, kontrolli eesmärk on veenduda,

et taotlejal puudub Maksu- ja Tolliameti võlapäringust nähtuvalt avalikult kuvatav võlg või see

on ajatatud. KIK kontrollib äriregistrist, et taotleja majandustegevus ei oleks lõppenud ega

peatunud, taotleja suhtes ei oleks algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ning taotleja

omakapital vastaks äriseadustikus sätestatud nõuetele. KIK kontrollib struktuuritoetuste

registrist, et taotleja ei oleks sama kulu hüvitamiseks varem toetust saanud. Taotleja või taotleja

esindajaks ei või olla isik, keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või

avaliku usalduse vastase süüteo eest ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist

karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. Riigi Tugiteenuste Keskuse

e-toetuse keskkonnas tehakse kontrollimiseks automaatne päring karistusregistrisse. Samuti

kontrollitakse taotleja karistatust KarSi § 2601 kohaselt, millega tagatakse liikmesriigi

kohustus, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ, millega

sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele

kohaldatavate karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELTL L 168, 30/06/2009, lk 24–32),

artikli 7 lõike 1 punktist a, mille kohaselt ei tohi anda toetust viie aasta jooksul ebaseadusliku

töötamise avastamisest. Sätet kohaldatakse, kui taotlejat on karistatud karistusseadustiku § 2601

alusel ja vastav karistus on kehtivana karistusregistris. Sellise taotleja taotlust ei rahuldata. KIK

teeb e-toetuse kaudu päringu karistusregistrisse saamaks teada, kas taotlejat või tema

seaduslikku esindajat on karistatud karistusseadustiku § 2601 (Eestis ilma seadusliku aluseta

viibivale välismaalasele töötamise võimaldamine) alusel.

Paragrahv 11 sätestab taotleja kohustused seoses taotluse hindamisega KIKi poolt.

Paragrahv 12 sätestab nõuded taotleja eelnõustamise kohta.

Taotluste kvaliteedi parandamiseks tuleb potentsiaalsel taotlejal enne taotluse e-toetuse

keskkonnas esitamist osaleda eelnõustamisel, kuhu KIK võib kaasata Kliimaministeeriumi ning

EASi ja Kredexi ühendasutuse esindajaid. Eelnõustamisel tutvustab potentsiaalne taotleja

arendatavat rohetehnoloogiat ning tegevusi, kuidas saavutatakse TRLi tõus. Eelnõustamine

algab taotlusvooru väljakuulutamisele järgnevast päevast ning lõppeb kümme tööpäeva enne

taotlusvooru tähtaega. KIK lisab eelnõustamise ajakava oma kodulehele enne taotlusvooru

avamist. Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel KIKile etteantud vormil

projektiplaani. Eelnõustamise käigus selgitab KIK toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu

kavandatava projekti võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja

2 Maksu- ja Tolliameti avalik register (kättesaadav: https://apps.emta.ee/saqu/public/taxdebt?lang=et ).

teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

Eelnõustamine ei ole taotluse nõuetele vastavuse hindamise osa, mistõttu ei anna

eelnõustamisel osalemine eelist toetuse saamiseks.

Paragrahv 13 sätestab nõuded taotlusele.

Lõiked 1 kuni 5 täpsustavad selle, missugune on toetuse saamise eeldus ja mis tulemusi tuleb

projekti raames saavutama. Rohetehnoloogia peab taotlemise hetkel olema vähemalt TRL 4

tasemel ehk tehnoloogia komponentide töö on kontrollitud laboris (technology validated in

lab). Tehnoloogia olulised komponendid on projekteeritud, arendatud ja laboris testitud.

Tehnoloogia põhilised komponendid suudavad koos toimida. Tehakse katsed täiemahuliste

probleemide või andmekogudega, valmis on suhteliselt ebatäpne prototüüp võrreldes eeldatava

lõpptootega. Taotluses toodud TRL tase ei tohi olla suurem kui tase 6 ehk tehnoloogia on

demonstreeritud asjakohases keskkonnas (technology demonstrated in relevant environment).

Tehnoloogia edasine arendamine toimub lähtuvalt reaalsetest probleemidest. Tehnoloogia on

osaliselt integreeritud olemasolevate süsteemidega, loodud on piiratud mahus

dokumentatsioon. Tehnoloogia võimalikkus on täielikult tõendatud asjakohases simuleeritud

keskkonnas.

Toetuse abil peab rohetehnoloogia liikuma ühest TRLi tasemest teise näiteks kui taotluse

esitamise hetkel on rohetehnoloogia tase TRL 4, siis toetuse abil peab rohetehnoloogia liikuma

vähemalt TRL 5 tasemele ehk tehnoloogia on kontrollitud asjakohases keskkonnas (technology

validated in relevant environment). Selgitus TRL5 taseme kohta: tehnoloogiat testitakse

põhjalikult laboris ja asjakohases simuleeritud keskkonnas. Tehnoloogia põhilised

komponendid on omavahel integreeritud. Valmis on suhteliselt täpne prototüüp, võrreldes

eeldatava lõpptootega. Toetuse abil võib rohetehnoloogia tase tõusta ka kaks astet või rohkem.

Taotluses peab taotleja selgelt välja tooma tegevused, mis aitavad rohetehnoloogia arendamisel

liikuda ühest TRLi tasemest teise (näiteks TRL 4 tasemest vähemalt TRL 5 tasemele). TRLi

taseme tõusu saavutamiseks toetatakse innovaatiliste rohetehnoloogiate ja -lahenduste

arendamist, piloteerimist ja intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist.

Arendatav rohetehnoloogia peab lisaks digilahendustele sisaldama ka riistvara või füüsilist

komponenti, toetama Euroopa Liidu kliima-ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning

olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Lõikes 6 sätestatakse taotluse üldised nõuded sh nõuded esitatavatele dokumendele. Taotlus

esitatakse e-toetuse keskkonnas. Taotlusvormil tuleb täita korrektselt kõik lahtrid, milles

nõutakse infot taotleja, projekti tegevuste, ajakava, eelarve, tulemusnäitajate kohta. Erilist

tähelepanu tuleb pöörata taotlusvormi abiinfo all olevale abistavale tekstile, mis aitab lahti

mõtestada taotlusvormi eri alapeatükid. Taotlusvormil esitatud andmed peavad olema täielikud

ja õiged. Kui taotlusvormis esitatakse ebaõigeid andmeid, jätab KIK taotluse rahuldamata.

Andmete puudulikkuse korral saadetakse toetuse saajale e-toetuse keskkonnas päring koos

suunistega taotluse täiendamiseks. Ühtlasi peab taotleja kinnitama, et ta on taotlusvormi

korrektselt täitnud, andmed on õiged ja täielikud ning planeeritud tegevused on kooskõlas

määruse, Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega.

Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad rohetehnoloogia taset. Selgitamaks, kuidas

tegevused panustavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse või kliimamuutustega

kohanemisse, tuleb taotlusele lisada kasvuhoonegaaside heite vähendamise arvutused ja/või

hinnangud tegevuste mõjule kliimamuutustega toimetuleku parandamiseks. Kuna toetatakse

rohetehnoloogiaid, mis peavad panustama keskkonnaeesmärkide saavutamisesse, siis piisab,

kui tehakse nn lihtsustatud DNSH hindamine ehk taotleja annab kinnituse, et arendatav

tehnoloogia vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele ehk taotletav tegevus on kooskõlas kõigi

kuue keskkonnaeesmärgiga (kliimamuutuste leevendamine; kliimamuutuste kohanemine; vee

ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; üleminek ringmajandusele; õhu-, vee- ja

pinnasesaaste vältimine ja tõrje; elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine). Taotleja

lisab taotlusele lihtsustatud DNSH täidetud vormi. KIK teeb vormi kättesaadavaks oma

kodulehel.

4. peatükk „Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine“

Paragrahvis 14 sätestatakse taotlusvooru avamise ja taotluse esitamise kord. Ühes

taotlusvoorus võib taotleja esitada ühe taotluse. Selline piirang on pandud, et iduettevõte

keskenduks ühele rohetehnoloogiale ja selle arendamisele. Taotlus tuleb esitada taotlusvooru

avatud oleku ajal e-toetuse keskkonnas, kuid hindama hakatakse seda pärast taotlusvooru

tähtpäeva saabumist. Pärast seda esitatud taotlust ei hinnata. Kuna tegemist on konkureeriva

taotlusvooruga, peavad kõigile taotlejatele olema ühesed nõuded taotluse esitamise tähtaja

kohta. KIK avaldab riigiabi andmise, „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte, tehnoloogia

valmidustaseme (TRL) ja ostumenetluse juhendi mittehankijale ja muud asjakohased juhendid,

mis on vajalikud taotlemisel või projekti elluviimisel, oma kodulehel taotlusvooru

väljakuulutamise päeval.

KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat määruse alusel viimase

taotluse rahuldamise otsusest arvates.

Taotlusvooru eelarve kehtestab Kliimaminister käskkirjaga.

Paragrahvis 15 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluse menetlemine koosneb

taotluse vastuvõtmisest ja registreerimisest; taotleja ja partneri ja nõuetele vastavuse kontrollist

ning taotluse nõuetele vastavuse hindamisest.

KIK kontrollib taotluse, taotleja ja partneri nõuetele vastavust. KIK kaasab taotluse hindamisse

(sh nõuetele vastavuse kontrolli) hindamiskomisjoni liikmeid ning vajaduse korral eksperte.

KIK võib kutsuda taotlejaid projekti ideed tutvustama hindamiskomisjonile. Taotluse puuduste

või lisaselgituste saamiseks annab KIKi taotlejale aega kuni 14 kalendripäeva, mille võrra

taotluse hindamise periood pikeneb. Mõjuval põhjusel võib KIK anda taotluse täiendamiseks

lisatähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetluse periood. Kui taotleja ei kõrvalda antud

tähtaja jooksul taotluse puudusi võib KIK taotluse nõuetele mittevastavaks tunnistada. KIK teeb

taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluste esitamise

tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks antud

tähtaja võrra. KIK võib eelnimetatud menetlusaega pikendada, kui taotluste pingerida ei ole

võimalik koostada 90 päeva jooksul taotluste esitamise tähtajast.

Paragrahv 16 käsitleb hindamiskomisjoni moodustamist. Taotluste hindamiseks moodustab

KIK hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad eelnõu § 2 lõikes 2 nimetatud valdkondade

(materjaliteadus; ressursside väärindamine, ohtlike kemikaalide kasutuse vähendamine;

kohaliku elukeskkonna rohetehnoloogilised lahendused; liikuvus ja logistika;

rohetehnoloogilised tehnoloogiad, mis oluliselt panusta ühte või mitmesse kliimaeesmärki) eest

vastatutavate ministeeriumi esindajad, kui taotlusvooru esitatakse nende valdkonnas vähemalt

üks taotlus. Hindamiskomisjoni tööd korraldab KIK.

Kõik taotluse hindamisega seotud isikud peavad enne taotlusega tutvumist allkirjastama

erapooletuse, konfidentsiaalsust ja sõltumatust deklaratsiooni.

Hindamiskomisjoni kaasatakse taotluse nõuetele vastavuse kontrolli § 15 lõike 1 kohaselt.

Paragrahvis 17 sätestatakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamise kord.

KIK tunnistab taotleja ja partneri vastavaks, kui taotleja ja partner vastavad määruse § 10

nõuetele. Taotlus tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui taotlus vastab määruse § 13 nõuetele.

Taotlus ei vasta nõuetele, kui toetust ei taotleta toetatavale tegevusele, on esitatud ebaõigeid

või mittetäielikke andmeid, määratud tähtaja jooksul ei ole taotlusest kõrvaldatud puudusi või

taotlus ei vasta mõnele teisele määruses esitatud nõudele.

Kui taotlusvooru eelarve võimaldab rahastada kõiki nõuetele vastavaid taotlusi, siis ei pea

taotlusi §-s 18 toodud eelistuskriteeriumite alusel pingeritta seadma.

Paragrahvis 18 sätestatakse taotluste eelistuskriteeriumid. Kui taotlusvooru eelarve ei

võimalda kõiki nõuetele vastavaid taotlusi rahastada, suunatakse vastavaks tunnistatud

taotlused eelistuskriteeriumite hindamisse, mille teeb hindamiskomisjon. Eelistuskriteeriumite

alusel tekib pingerida, mille alusel rahastatakse pingereas eespool olevaid taotlusi, kuni

taotlusvooru eelarve täitumiseni. Eelarve täitumisel jäetakse ülejäänud taotlused rahuldamata.

Nõuetele vastavaid taotlus võrreldakse omavahel kolme kriteeriumi alusel:

1) projekti mõju keskkonnale ja kliimale. Selle kriteeriumi järgi hinnatakse, kuidas projekti

tegevused aitavad kaasa keskkonna- ja kliimakaitse eesmärkide saavutamisele, ressursside

säästlikumale kasutamisele, taastuvenergia kasutamisele, heitmete ja jäätmete vähendamisele

ning bioloogilise mitmekesisuse säilitamisele. Kriteeriumi osakaal on 50%;

2) projekti teostatavus ja jätkusuutlikkus. Hinnatakse projekti tegevuskava, sh eelarvet ja

ajakava. Hinnatakse, kuidas taotluses toodud tegevused aitavad kaasa TRLi taseme tõusule.

Hinnatakse projekti meeskonna kvalifikatsiooni, kogemust ja motivatsiooni. Hinnatakse,

kuidas on projekti tulemused jälgitavad ja mõõdetavad. Samuti hinnatakse taotluse

omafinantseeringu suurust. Osakaal 30%;

3) projekti uuenduslikkus ja konkurentsivõime. Hinnatakse taotluses toodud rohetehnoloogia

uuenduslikkust ja eristatavust samaväärsete tehnoloogiatega samas valdkonnas. Hinnatakse

projekti potentsiaali leida uusi kliente, turge või koostööpartnereid ning luua majanduslikku

lisandväärtust. Osakaal 20%.

KIK avaldab eelistuskriteeriumite hindamismetoodika taotlusvooru hiljemalt avamise

kuupäeval oma kodulehel.

Võrdsete hindepunktide korral eelistatakse väiksema järjekorranumbriga eelistuskriteeriumi

eest kõrgema hindepunkti saanud taotlust. Eeliskriteeriumite alusel koostab hindamiskomisjon

taotluste pingerea. Taotlusi rahastatakse vastavalt pingereale kuni taotlusvooru eelarve

ammendumiseni.

Paragrahvis 19 sätestatakse taotluse rahuldamise ja taotluse rahuldamata jätmise tingimused.

Hindamiskomisjon teeb KIKile ettepaneku taotluse rahuldamiseks § 18 lõike 3 alusel. Pingerea

alusel enim punkte saanud taotlused rahuldatakse kuni eelarve täitumiseni. Taotlus rahuldatakse

täielikult või osaliselt. Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole

taotlusvooru eelarve tõttu võimalik. Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes

põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega ning

taotleja on nõus KIKi osalise rahuldamise ettepanekuga.

KIK kannab toetuse pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist riigiabi ja vähese tähtsusega

abi registrisse. KIK toimetab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale kätte

viivitamata pärast otsuse tegemist e-toetuse keskkonna vahendusel.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja või taotlus ei vasta esitatud nõuetele: toetust ei

taotleta toetatavale tegevusele, tegevust ei planeerita ellu viia abikõlblikkuse perioodil, KIKil

tekib kahtlus toetuse eesmärgipärases kasutamises ja muudel juhtudel, kui taotluses väljendub

teave, mis on vastuolus eelnõukohases määruses sätestatud toetuse andmise tingimustega.

Seega jäetakse taotlus rahuldamata, kui see ei vasta nõuetele või kui eelarvelised vahendid

ammenduvad.

Kui taotleja ei vasta nõuetele või taotluses on puudusi, annab KIK puuduse kõrvaldamiseks

tähtaja. Kui selle aja jooksul puudust ei kõrvaldata teeb KIK taotlejat ära kuulamata taotluse

mitterahuldamise otsuse. Puuduse kõrvaldamiseks antud teave ja võimalus esitada selle kohta

oma seisukohad või uus teave loetakse toetuse saaja ärakuulamiseks haldusmenetluse seaduse

mõttes. Seetõttu ei pea KIK uuesti samas küsimuses toetuse saajat ära kuulama enne taotluse

rahuldamata jätmise otsuse tegemist.

Sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kohustuslikud elemendid.

Taotlusega seotud otsused edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna vahendusel.

Paragrahvis 20 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise

tingimused. Põhjenduste olemasolul on KIKil õigus taotluse rahuldamise otsust muuta, seda

kas toetuse saaja taotluse alusel või omal algatusel, lähtudes samadest piiridest, reeglitest ja

menetluskorrast kui taotluse rahuldamise otsuse tegemisel.

Taotleja taotluse alusel taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks on KIKil aega kuni

30 kalendripäeva, mida võib pikendada, kui tekib vajadus teha uus analüüs või ekspertiis.

Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu rahuldatud taotluse kohaselt, on KIKil õigus taotluse

rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja väljamakstud toetus tagasi nõuda. Selleks teeb KIK

vastava otsuse.

5. peatükk „Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused“

Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Eelkõige on

toetuse saajal õigus saada oma projektile toetust, kui selle elluviimine vastab kõikidele nõuetele,

kuid see õigus tuleb välja määrusest kogumis. Partnerile kehtivad toetuse saaja õigused ja

kohustused.

Toetuse saaja peab säilitama taotluse menetluse ja elluviimisega soetud dokumente, sh

raamatupidamise ja finantsdokumente, projekti lõppmakse tegemisest kuni kümme aastat.

Taotleja peab vajaduse korral võimaldama nendele dokumentidele juurdepääsu isikutele, kes

tegelevad toetuse kasutamise järelevalvega.

Toetuse saaja tagab projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses ning

määruses toodud tingimuste kohaselt, säilitab dokumente toetuse kasutamise kohta, kohustub

alluma kontrollile ja järelevalvele määruse tingimuste kohaselt.

Toetuse saaja peab avalikkust teavitama toetuse saamisest üldmääruse § 12 nõuete kohaselt.

Paragrahv 22 reguleerib ostumenetlus ja riigihanke läbiviimist. Kui toetuse saaja on hankija

riigihangete seaduse tähenduses, siis tuleb tal hankida kõik toetusest hüvitatavad asjad või

teenused riigihangete seadust järgides ning väikehanked ehk alla riigihangete piimäära olevad

riigihanked vastavalt oma hankekorrale.

Üldmääruse § 5 lõike 2 järgi viivad mittehankijast toetuse saaja partner läbi ostumenetluse, kui

asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või

sellest suurem. Riigihangete registrit kasutades valitakse menetlusliigiks „toetuse saaja ost“.

Projektiga seotud riigihankeid ja ostumenetlusi ei tohi välja kuulutada enne taotluse

rahuldamise otsust, tagamaks kindluse projektile antava toetuse ergutava mõju suhtes. Lisaks

on välja toodud tingimused, et toetuse saaja kohustub esitama riigihanke ja ostumenetluse

dokumentide eelnõud KIKile ülevaatamiseks enne asja või teenuse hanget läbiviiva hanketeate

avaldamist kui asja või teenuse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ületab ostumenetluse

puhul 20 000 eurot või riigihanke puhul lihthanke piirmäära (30 000 eurot). Kui KIK vaatab

riigihanke ja ostumenetluse dokumendid enne läbi, vähendab see riske, mis võivad tulla

riigihangete seaduse või määruse nõuete eiramisest.

Kui asja või teenuse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on väiksem eelnimetatud

piirmääradest, mille ületamisel tuleb hanketeade avaldada riigihangete registris, küsib toetuse

saaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust vastavas turusektoris tegutsevatelt

isikutelt.

KIKil on kohustus nõustada toetuse saajat ja partnerit riigihangete ja ostumenetluse tegemisel,

et tegevus vastaks määruse nõuetele. Lepingu muutmise plaanidest tuleb KIKi enne muutmist

teavitada, et KIK saaks kontrollida ja nõustada, et muutmine vastaks riigihangete õiguses

lubatule ning mittehankijate puhul ei satutaks vastuollu RHSi §-st 3 tulenevate põhimõtetega.

6. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja aruandlus“

Paragrahvis 23 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja

kord. Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta vahearuandeid ja lõpparuande. Aruanded

esitatakse e-toetuse keskkonnas, täites etteantud vormi. Kui toetuse saaja ei esita aruandeid, on

KIKil õigus temalt toetust tagasi nõuda § 26 alusel, sest toetuse saajal on kohutus täitmata.

Kui projekt kestab rohkem kui kuus kuud, esitab toetuse saaja vahearuanded e-toetuse

keskkonnas iga aruandlusperioodi kohta. Toetuse saaja esitab lõpparuande abikõlblikkuse

perioodi lõpuks, aga mitte hiljem kui 1. veebruar 2026. a.

Paragrahvis 24 sätestatakse toetuse maksmise ja sellest keeldumise kord. Toetus makstakse

välja abikõlblikkuse perioodil tekkinud ja tasutud kulude alusel toetuse saajale. Partneri kulud

esitab toetuse saaja. Toetus makstakse välja maksetaotluse alusel 30 päeva jooksul

maksetaotluse esitamisest. Maksetaotlus esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel KIKile ja

see sisaldab endas lõikes 4 nõutud dokumente. Leping tähendab nii hankelepingut riigihangete

seaduse tähenduses kui ka käsundus-, töövõtu- või müügilepingut mittehankijast toetuse saaja

puhul. Kulu tasumist tõendav dokument tähendab maksekorraldust või muud panga

maksedokumenti, mis tõendab arve tasumist. Raamatupidamises projekti kulude kajastamist

tõendav dokument tähendab raamatupidamise programmist kulukonto väljavõtet, mis tõendab

vastava arve kajastamist raamatupidamises.

Põhjendatud juhtudel võib toetust välja maksta üks kord kuni 40% toetusest ettemaksuna.

Ettemaks tuleb 100% tõendada enne järgmise osa toetuse väljamaksmist. Kui toetus on riigiabi,

tehakse ettemakse garantii alusel üldmääruse § 9 lõike 5 punkti 2 järgi.

Kui maksetaotluse menetlemise ajal tuvastab KIK projekti elluviimisel rikkumise kahtluse, siis

maksetaotluse menetlus peatatakse, kuni rikkumise menetlus on lõpuni viidud. Pärast seda

jätkub maksetaotluse menetlemine, kui projektiotsust ei ole tühistatud. Maksetaotluse

menetlemise peatamisest, mis on menetlustoiming, antakse toetuse saajale teada kirjaga

e-toetuse vahendusel (HMS § 41).

Kui tuvastatakse rikkumine, keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest ning vastavaid

kulusid toetatavaks lugeda ning toetusest hüvitada ei saa.

Kui maksetaotluse menetlemisel tuvastatakse, et väljamakset taotletakse mittetoetatava kulu

hüvitamiseks, siis selleks keeldutakse toetuse väljamaksest ja palutakse maksetaotlus

korrigeerida nii, et see ei sisaldaks mittetoetatavat kulu. Kui maksetaotluses on puudus, siis

tuleb see kõrvaldada. Kui toetuse saajal on täitmata mõni kohustus, nt vahearuanne esitamata,

siis tuleb see täita, enne kui on võimalik teha toetuse saajale toetuse väljamakse. Vastasel juhul

KIK keeldub väljamaksmisest.

Kui tuvastatakse rikkumine, keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest, ei loe vastavaid

kulusid toetatavaks ega hüvita neid toetusest. Kui maksetaotluses esitatud kulu on seotud

rikkumisega, millel on osaline mõju kulu toetamisele, keeldutakse väljamaksest osaliselt.

Projekti lõppmakse tehakse pärast projekti lõpparuande kinnitamist.

7. peatükk „Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided“

Paragrahvis 25 sätestatakse toetuse maksmisest keeldumise kord. KIK keeldub toetuse

maksmisest täielikult või osaliselt, kui kulu ei ole toetatav, kuludokumendid ei vasta nõuetele,

toetuse saajal on täitmata mõni määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev kohustus

või muudel üldmääruse § 9 lõike 7 toodud juhtudel.

Kui maksetaotluse menetlemisel tuvastatakse, et väljamakset taotletakse mittetoetatava kulu

hüvitamiseks, siis selleks keeldutakse toetuse väljamaksest ja palutakse maksetaotlus

korrigeerida nii, et see ei sisaldaks mittetoetatavat kulu. Kui maksetaotluses on puudus, tuleb

see kõrvaldada. Kui toetuse saajal on täitmata mõni kohustus, nt vahearuanne esitamata, siis

tuleb see täita, enne kui on võimalik teha toetuse saajale toetuse väljamakse. Vastasel juhul KIK

keeldub väljamaksmisest.

Kui tuvastatakse rikkumine, siis keeldub KIK täielikult või osaliselt väljamaksest ning

vastavaid kulusid toetatavaks lugeda ning toetusest hüvitada ei saa. Kui maksetaotluses esitatud

kulu on seotud rikkumisega, millel on osaline mõju kulu toetatavusele, keeldutakse

väljamaksest osaliselt.

Paragrahvis 26 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord. Toetuse

tagasinõudmise ja tagasimaksmise üldreeglid on üldmääruse §-s 11. HMSi § 66 lõike 2 punkti

1 kohaselt saab haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada, kui selline võimalus on seaduses

või haldusaktis. Sellest tingitult sätestatakse täpsemad toetuse tagasinõudmise tingimused ja

kord taotluse rahuldamise otsuses kui haldusaktis.

Üldjuhul tasaarveldatakse tagasimaksmisele kuuluv toetuse sama projekti raames

väljamaksmisele kuuluva toetusega. Toetuse tagasinõudmise korral tunnistatakse vastavas

ulatuses taotluse rahuldamise otsus kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral

tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

Paragrahvis 27 sätestatakse vaide esitamise kord. Taotleja või toetuse saaja võib KIKi

toimingu või otsuse peale esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide

lahendab KIK. HMSi § 73 lõike 2 kohaselt lahendab KIK ise vaided, mis on esitatud KIKi

otsuste peale. Selleks moodustab KIK vaidekomisjoni, kuhu kuuluvad isikud, sh jurist, kes ei

ole seotud vaidlustatud otsuse menetlemisega.Esitatud vaiete lahendamiseks on KIKil 30

kalendripäeva.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrustega (EL) nr 651/2014 ja nr 1407/2013.

4. Määruse mõjud

4.1. Määruse üldine mõju

Eesti taastekava on üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ üks lisadest, keskendudes eesmärkidele

ning reformidele ja investeeringutele, mida rahastatakse taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF).

Määruses planeeritud tegevused lähtuvad „Eesti 2035“ strateegiast ning selle juurde kuuluvast

tegevuskavast, mille raames on Vabariigi Valitsus kokku leppinud reformides ja muudatustes,

mis on vajalikud strateegiliste sihtide saavutamiseks ja Euroopa Komisjoni poolt Eestile antud

riigipõhiste soovituste elluviimiseks.

Toetuse eesmärk on panustada majanduse roheüleminekusse innovaatiliste rohetehnoloogiate

ja -lahenduste väljaarendamise ja leviku soodustamisega. Toetusega soodustatakse

rohetehnoloogiamahuka ettevõtluse kasvu, ettevõtete konkurentsivõime ja uuendusvõime

kasvu ning kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste eksporti. Toetuse tulemusena

arendavad vähemalt kümme ettevõtet rohetehnoloogilisi lahendusi.

4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Rohetehnoloogia arendamine suurendab Eesti ja maailma võimekust seista vastu

kliimamuutustele ning tulla toime kliimamuutustest tulenevate ohtudega. Uued

rohetehnoloogiad aitavad kaasa tõhusamale ressursikasutusele ehk suureneb ressurssi- ja

energiasõltumatus.

4.3. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Innovaatiliste rohetehnoloogiate laialdasema kasutuselevõtmisega panustame

kliimaeesmärkidesse ja puhtamasse keskkonda. Kliimaeesmärkide täitmise ja kliimamuutuste

leevendamise kaudu väheneb surve looduskeskkonnale. Meetme raames rahastatavad projektid

aitavad kaasa kasvuhoonegaaside heidete vähenemisele, keskkonnahoiu suurenemisele,

ressursside tõhusamale kasutusele ja ringmajanduse edendamisele ning laiemalt roheülemineku

saavutamisele.

4.4. Mõju majandusele

Meetme tulemusena pakutakse Eesti ettevõtjale võimalust uute tehnoloogiate arendamiseks ja

nendel baseeruvate lahenduste turule viimiseks, mis toetavad Eesti ettevõtjate integreerumist

ELi tarneahelatesse ning seeläbi Eesti tööstuse konkurentsivõime suurendamist maailmaturul.

Puuduvad olulised mõjud riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldustele,

regionaalarengule ning sotsiaalsetele valdkondadele (sh demograafilisele). Meede aitab kaasa

tugeva, uuendusmeelse ja vastutustundliku Eesti majanduse saavutamisele.

5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Riigi Tugiteenistuse Keskusele, Rahandusministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile eelnõude infosüsteemi EIS vahendusel. Eelnõu saadeti

arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjonile, rohetehnoloogiate arendusprogrammide

töörühmale ja katusorganisatsioonidele. Esitatud ettepanekud ning nendega arvestamist või

mittearvestamist on selgitatud seletuskirja lisas.

Kooskõlastaja Sisu KIK kommentaar

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

25.10.2023 nr 1.4-2/2845-1

Kooskõlastas märkusteta.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tutvus kliimaministri määruse

„Rohetehnoloogia arendamise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõuga

ning kooskõlastab eelnõu märkusteta.

Märkusteta.

Haridus- ja Teadusministeerium Kooskõlastas märkusteta.

Kooskõlastatud e-kirja teel 23.10.23 Aitäh eelnõu edastamise eest. Annan

teada, et saame dokumendi HTMi poolt kooskõlastada.

Märkusteta.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastas märkusteta.

Kooskõlastatud e-kirja teel 24.10.23 Annan teada, et kooskõlastame

kliimaministri määruse „Rohetehnoloogia arendamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord“ eelnõu märkusteta ja ametlikku vastuskirja ei saada.

Märkusteta.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Kooskõlastas märkusteta.

Kooskõlastatud e-kirja teel 26.10.23 Kaubanduskoda tänab võimaluse eest

avaldad arvamust seoses kliimaministri määruse „Toetuse andmise

tingimused ja kord rohetehnoloogiate arendamiseks“ eelnõuga.

Kaubanduskojal ei ole eelnõu kohta täiendavaid kommentaare ega

ettepanekuid.

Märkusteta.

Riigi Tugiteenuste Keskus

EI kooskõlasta esimesel ringil,

täienduste sisseviimisel

kooskõlastatud 27.11.2023

1. Eelnõu § 2 lg 1 sätestab, et toetuse andmise eesmärgiks on panustada

majanduse rohereformide elluviimisesse. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse

iduettevõtteid, kes arendavad ja levitavad innovaatilisi rohetehnoloogiaid, mis

panustavad keskkonnaeesmärkide saavutamisse, ressursside (sh loodusvarade)

kasutuse tootlikkuse ja tõhususe suurendamisse ja väärindamisse,

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse või kliimamuutustega

kohanemisse vähemalt ühes järgmistest valdkondadest (järgneb loetelu).

Sellises sõnastus ei ole see kooskõlas CID-iga, sest toetada saab ainult

tegevusi, mis vastavad ühele tingimusele kahest alljärgnevast: 1) tegevused,

mis otseselt vähendavad kasvuhoonegaaside heidet või 2) tegevused, mis

otseselt toetavad kliimamuutustega kohanemist. Praegusel juhul on need

tingimused toodud osana pikemast loetelust, mis ei pruugi tähendada, et need

panustavad kindlasti KHG vähendamisse või kliimamuutustega kohenemisse

(nt ressursitootlikkuse suurendamine, väärindamine).

Lisaks on nii CID-is kui taastekavas kirjas, et investeeringu fookuseks on

energia- ja ressursitõhusus, ringmajanduse edendamine, uued ärimudelid,

1. Arvestatud. Täiendasime sõnastust. Kõik teemad on tegelikult kaetud nii avatud vooru kui ka

kiirendite fookusvaldkondadega. Nt "materjaliteadus,

ressursside väärindamine, kemikaalide kasutuse

vähendamine" ja "kohaliku elukeskkonna

rohetehnoloogilised lahendused" hõlmavad endas ka

energia- ja ressursitõhusust, ringmajanduse edendamist,.

"Liikuvus ja logistika" hõlmavad kindlasti uusi

ärimudeleid, digitaliseerimist ja automatiseerimist. Lisaks

on need kaetud ka muudes valdkondades, sh valdkonnas

"Muud rohetehnoloogiad, mille alla võib tulla väga

erinevaid rohetehnoloogilisi lahendusi.

digitaliseerimine ja automatiseerimine. Praegu ei ole need nimetatud

tegevustena § 2 lg 1 kirjelduses (va ressursitõhusus).

2. Eelnõu § 2 lg 1 p 1 viitab järgmisele valdkonnale: materjaliteadus;

ressursside väärindamine, sh tootlikkuse ja tõhususe suurendamine;

kemikaalide kasutuse vähendamine. Mitteametlikus kooskõlastusringis

juhtisime tähelepanu, et kemikaal on kemikaaliseaduse järgi igasugune aine

(nii ohtlik kui ohutu). Palun viia kemikaali mõiste kooskõlla kemikaaliseaduse

terminiga. Kui on mõeldud ohtlike kemikaalide kasutuse vähendamist, siis

lisada vastav täpsustus. Kui on mõeldud laiemalt kõiki aineid, siis pigem sobib

mõistena ressursside kasutuse vähendamine.

3. Eelnõu § 3 lg 1 p 11. Kas igas vanuses või erinevas elutsükli faasis olev VKE

klassifitseerub iduettevõtteks? Iduettevõtte definitsioon on nt toodud

välismaalaste seaduse § 624 lõikes 2 ning mis rõhutab, et tegemist on alustava

äriühinguga. Soovitame definitsiooni täiendada.

4. 01. juulil 2023 jõustunud ÜGEMi muudatustega lisandus veel üks välistus,

mille korral ÜGEMi ei kohaldata. Selguse huvides ja ÜGEMi muudatusest

tulenevalt palun täpsustada § 5 lg 3 p 1 sõnastust "1) üldise grupierandi

määruse artikli 1 lõigetes 2– 56 sätestatud juhtudel, sh raskustes olevale

ettevõtjale ja taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva

otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud

ebaseaduslikuks või väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on

esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi maksta.

5. Kas § 7 lg 2 p 2 teise lauses "Punktides 2 ja 3 toodud töötasud kokku ei tohi

ületada 50% projekti toetatavatest kuludest;" toodud viide punktidele 2 ja 3 on

õige? Kuna punktis 3 on nimetatud ka teenuse kulusid, kas siis võib olla, et

mõeldud on viidet punktidele 1 ja 2? Selguse huvides võiks § 7 lg 2 p 2

sõnastada eraldi punktina.

6. Eelnõu § 9 lg 2 sätestatud toetuse osakaalud ei vasta riigiabi reeglitele, sest

ÜGEM art 25 lg 6(a) kohaselt võib tootearenduseks antava toetuse osakaal olla

2. Arvestatud. Seletuskirjas oli täpsustus olemas, et

mõeldakse ohtlikke kemikaale. Eelnõus ka täpsustaud.

3. Ei arvesta. Seletuskirja täiendatud. Ärksa meetmes on

vanusepiiriks 5a ning nad on saanud taotlejatelt mitmeid

päringuid vanusepiiri tõstmise osas. Meetmesse on

oodatud juba tegutsevad idud, kes on oma tootearendusega

jõudnud TRL4 tasemele.

4. Arvestame. Sõnastust korrigeeritud

5. arvestatud. Sõnastust korrigeeritud

6. Mitte arvestatud. Selgitame - ÜGEM art 25 lg 6(c)

lubab meie piirkonnas tõsta määra 5% võrra. Märgime ka

seletuskirja.

keskmisele ettevõttele 35% ja väike-ettevõttele 40%. Kui eelnõus pakutud

toetuse osakaalud vastavalt 40% ja 50% on arvutatud muudel alustel kui on

sätestatud ÜGEM art 25 lg 6(a), siis palun seda selgitada seletuskirjas.

7. Eelnõu § 9 lg 4. Soovitame seatud tingimus ümber mõelda ning kaaluda

varianti, et aktsepteeritaks ka krediidiasutuse indikatiivset pakkumist. KIK saab

antud juhul teha nt kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse. Toetuse saamine

on taotlejale lisagarantii krediidiasutuse silmis ning võib mõjutada oluliselt

laenu saamist ja -tingimusi. Seetõttu ei ole mõistlik laenuotsust küsida enne

toetusotsuse tegemist.

8. Eelnõu § 10 lg 1 palun üle vaadata, äriregistrisse kantakse ettevõtjad

(äriühingud ja FIE-d).

9. Palun parandada eelnõu § 13 nummerdus, kus on puudu lõige 2.

10. Eelnõu § 13 lg 3 selgitab, millistele nõuetele peab taotlus vastama. Selles

loetelus on pigem nimetatud hindamiskriteeriumid (eelarve on realistlik,

projekt on kuluefektiivne, mõistlik, teostatav vajalik jne). Ettepanek lisada see

§ 18 juurde ning nimetada eelistuskriteeriumid ümber

hindamiskriteeriumideks.

11. Eelnõu järgi tuleb taotlejal esitada andmeid järgmise keskkonnaalase teabe

kohta:

a) §13 lg 1 p 5: arendatava rohetehnoloogia kirjeldus, sh tehnoloogia seos

kliimamuutuste leevendamise ja/või nendega kohanemisel;

b) § 13 lg 3 p 6: projekti keskkonnamõjud ja -riskid ning pakutud lahendused

võimalike riskide minimeerimiseks on hinnatud adekvaatselt;

c) § 13 lg 3 p 7: projekt peab aitama kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamisele või kliimamuutustega kohanemisele;

d) § 13 lg 4 p 2: arendatava rohetehnoloogia elutsükli kirjeldus, sh kuidas see

mõjutab oluliselt keskkonda ja kliimat;

e) § 13 lg 4 p 3: kasvuhoonegaaside heite vähenemise arvutust, sh metoodika,

mille alusel arvutus tehti, või põhjendus, miks kasvuhoonegaaside heite

vähendamist ei toimu;

f) § 13 lg 4 p 4: teave, et taotluses toodud tegevus on kooskõlas „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõtetega.

7. Arvestatud § 9 lg 4 täiendatud. Lisatud §19 lg 4 p 4 sõna

“kõrvaltingimused”. Täiendatud ka seletuskirja.

8. Arvestatud. FIE ei ole antud meetme huviobjekt.

Seletuskirja ja eelnõud täpsustatud.

9. Arvestatud. Parandatud eelnõus ja seletuskirjas.

10. Ei arvesta. Hindamiskriteeriumid on vajalikud

hindamaks taotluse nõuetele vastavust. Eelistuskriteeriume

kasutatakse VAID siis kui taotlusi on rohkem, kui on

voorus eelarvet.

11. Arvestatud. Korrigeeritud

Ettepanek on lihtsustada taotleja poolseid kohustusi keskkonnamõjude

hindamisel ja andmete esitamisel. Arvestades, et "ei kahjusta oluliselt"

hindamine võtab arvesse juba kogu elutsüklit, siis võib elutsükli kirjelduse

asendada pigem "ei kahjusta oluliselt" hindamisega. Selle põhjal selguvad ka

võimalikud keskkonnamõjud- ja riskid ja pakutud lahendused.

Taotleja peab esitama andmed KHG heite vähendamiseks (va juhul kui

rohetehnoloogia põhineb otseselt kliimamuutuste leevendamisel) ja see peaks

olema läbi viidud ühtse metoodika alusel, muidu ei ole taotlused võrreldavad.

Praegu on jäetud ka leevendus, et KHG ei pea vähenema, see on ainult siis

asjakohane, kui rohetehnoloogia on suunatud kohanemislahendusele.

12.Eelnõu § 13 lg 4 p 2 on vaja taotlusele lisada arendatava rohetehnoloogia

elutsükli kirjeldus, sh kuidas see mõjutab oluliselt keskkonda ja kliimat.

Ettepanek on välja jätta sõna "oluline", kuna elutsükli kirjeldus peaks hõlmama

kõiki asjakohaseid keskkonnamõjusid.

13. Eelnõu § 14 lg 1 kohaselt taotletakse toetust vooru põhjal. Palun kaaluda

sõnastuse korrigeerimist, nt toetust andmiseks korraldab rakendusüksus avatud

taotlusvoorud vms.

14. Eelnõu § 19 pealkirjas palun kasutada taotluse rahuldamata jätmise

mõistet. Palun kontrollida ja teha vajalikud parandused.

15. Eelnõu § 18 lg 1. Kuna iga toetatav tegevus/ projekt peab otseselt aitama

kaasa kas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele või

kliimamuutustega kohanemise toetamisele, soovitame seda ka hindamises

selgelt arvestada (nt eelistades suurema KHG vähendamisele suunatuid

projekte).

16. Eelnõu § 20 lg 7 haldusorgan saab enda otsuseid kehtetuks tunnistada,

palun korrigeerida.

17. Kuna eelnõu § 22 reguleerib nii hankija kui mittehankija kohustusi ja

eelnõu § 3 kohaselt on ostumenetlus mittehankija korraldatav menetlus, siis

tuleks ka §-i 22 pealkirja muuta ja lisada sinna ka riigihanke mõiste.

18. Eelnõu § 22 lg 1 puudub vajadus uuesti lahti selgitada ostumenetluse

mõistet, kuna see on juba §-is 3 olemas.

12. Arvestatud “oluline” maha võetud

13. Arvestatud. Sõnastust korrigeeritud.

14. Avestatud. Korrigeeritud sõnastust

15. Arvestatud. Lisame eelistuskriteeriumite

hindamismetoodikasse.

16. Arvestatud. Korrigeeritud

17. Arvestatud. Korrigeeritud

18. Arvestatud. Korrigeeritud.

19. Eelnõu § 22 lg 3, 5 ja 6 on kasutatud hanke mõistet. Tuleb täpsustada, kas

selle all mõeldakse ostumenetlus või riigihanget või mõlemat. Niisamuti on lg

3 kasutatud hankedokumentide mõistet, mille puhul ei ole selge, kas peetakse

silmas riigihanke alusdokumente või ostumenetlusega seotud dokumente.

20. Lisada eelnõusse kohustus elluviijale: "Riigihanke korral seadma

riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et pakkuja esitab hankelepingu

täitmisel oma omanike ja tegelike kasusaajate nimed ja registrikoodid, iga oma

alltöövõtja nime ja registrikoodi ja omanike andmed, ning alltöövõtulepingu

nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa."

Selgitus: EL määruse nr 2021/241 artikli 22 punkti d järgi tuleb liikmesriigil

koguda auditeerimiseks ja kontrollimiseks ning taaste- ja vastupidavuskava

kohaste reformide ja investeerimisprojektide rakendamise meetmetega seotud

vahendite kasutamise kohta võrreldava teabe esitamiseks järgmisi

standardseisse kategooriatesse kuuluvaid andmeid ja tagada nendele

juurdepääs: i) lõpliku vahendite saaja nimi; ii) töövõtja ja alltöövõtja nimi, kui

lõplik vahendite saaja on avaliku sektori hankeid käsitlevate liidu või

liikmesriikide õiguse tähenduses avaliku sektori hankija; iii) vahendite saaja

või töövõtja tegelikult kasu saava omaniku (saavate omanike), nagu on

määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (26)

artikli 3 punktis 6, eesnimi (nimed), perekonnanimi (-nimed) ja sünniaeg.

Tagamaks vajaliku info olemasolu tuleb toetuse saajatel kehtestada riigihanke

alusdokumentides kohustus lepingupartnertitel nimetatud info edastada. Juhul,

kui tegemist on Eestis registreeritud isikutega, on vajalik info kättesaadav Eesti

registritest, mistõttu eraldi andmeid hankijale esitama ei pea. Küll aga on

hankijal vaja teada, milliseid alltöövõtjaid on üleüldse hankelepingu täitmisel

kasutatud. Kõige mugavam lahendus selleks on täna alltöövõtjate info

sisestamine jooksvalt riigihangete registrisse, kus hankelepinguga seotud

andmete juures on olemas ka vastav vaheleht alltöövõtu info jaoks.

21. Palun eelnõus ühtlustada mõisted „kodulehel“ ja „veebilehel“.

22. Seletuskiri ei ole eelnõuga täiel määral kooskõlas. Seletuskirjas on §-i 22

kohta öeldud, et "Paragrahv 22 reguleerib ostumenetlust. Ostu all mõeldakse

riigihanget või ostumenetlust." Eelnõus ei kasutata ostu mõistet ja

19. Arvestatud. Korrigeeritud.

20. Arvestatud. Korrigeeritud.

21. arvestatud. Korrigeeritud § 12 lg 2. kasutatud läbivalt

“kodulehel”. Seletuskiri ka korrigeeritud.

22. Arvestatud. Korrigeeritud.

ostumenetluse mõiste on eelnõu § 3 lg 1 p-i 9 kohaselt "riigihangete seaduse

tähenduses hankijaks mitteoleva isiku korraldatav riigihangete seaduse § 3

nõuetele vastav asjade, teenuste või ehitustööde hankimine". Palun seletuskirja

vastavalt korrigeerida.

23. Seletuskirjas on arusaamatu lause "Abimäärad tulenevad grupierandi

määruse artikli 36 lõike 6 punktidest a ja c.". Arvestades, et riigiabi antakse art

25 alusel, siis ei näe seost artikliga 36. Seda enam, et art 36 lõikes 6 pole

alapunkte ja lõige ei käsitle abimäärasid. Palun kontrollida ja teha vajalikud

parandused.

24. palun üle vaadata § 5 lg 1, § 7 lg 3 ja § 9 lg 2 viide üldise grupierandi

määrusele, peaks olema art 25 lõige 2 punkt c (tootearendus). Sama ettepanek

seletuskirja kohta.

25. Pöörame täiendavalt tähelepanu võimalikule topeltfinantseerimise riskile.

RRF vaatest ei tohi sama eesmärgi saavutamiseks teisi EL toetusi kasutada, v.a

kui neid teisi toetusi ei ole juba taastekavasse arvestatud. Kui eesmärgiks on

näiteks ettevõtte toetamine, siis tähendab see sisuliselt seda, et abikõlblikkuse

perioodi jooksul muid EL toetusi ettevõtjale anda ei tohi. Nõukogu

rakendusotsuse lisas on toodud meetme 2.3 Rohetehnoloogiate

arendusprogramm siht nr 31: Rohetehnoloogiate arendusprogrammi kaudu

toetust saanud idufirmad, kes on saanud erainvesteeringuid. Paraku tähendab

see, et kõnealuse meetme eesmärgi saavutamine on lubatud vaid taastekavas

nimetatud toetust kasutades ning muid EL vahenditest antavaid toetusi, mida ei

ole kavas nimetatud, ei tohi eesmärgi saavutamiseks kasutada.

26. Euroopa Komisjoni poolt on väljatöötamisel uus VTA määrus, mille kohta

peaks detsembri jooksul liikmesriikidele ka info tulema. Vastavalt määruse nr

1407/2013 art 7 lg-le 4 kehtivad praeguse määruse alusel antud abikavad veel

6 kuud peale praegu kehtiva VTA määruse kehtivuse lõppemist, s.o kuni

30.06.2024. Kui TAT eelnõud ei jõuta vastu võtta 2023. a lõpuks, siis tuleb

eelnõus VTA andmist puudutav regulatsioon üle vaadata ja viia kooskõlla TAT

määruse vastuvõtmise ajal kehtiva VTA määrusega. Kui TAT eelnõu võetakse

vastu veel sellel aastal, siis hetkel VTA regulatsioonis miskit muuta pole vaja,

aga tuleb arvestada, et hiljemalt 30.06.2024 tuleb TAT määruses VTA andmist

puudutavat ajakohastada. Lisaks võib kiire TAT määruse muutmise vajadus

23. Arvestatud. Korrigeeritud- viide artikkel 36-le

näpuviga, asendame.

24. Arvestatud. Korrigeeritud TAT ja seletuskirja .

25. Arvestatud. Taotluste hindamisel toimub

topeltfinantseerimise kontroll sh pannakse selline punkt ka

taotlusvormile.

26. Arvestatud. Korrigeeritud TAT ja seletuskirja .

tekkida sellest, et tõenäoliselt on uues VTA määruses VTA piirmäära tõstetud

(hetkel indikatsioon, et see võib tõusta 300 000-ni).

Rahandusministeerium 27.10.2023

nr 1.1-11/6336-2 Kooskõlastas märkustega.

1. Palume § 1 lg 1 juures välja tuua ka investeeringu number – investeeringu

2.3. „Rohetehnoloogiate arendusprogrammid“.

2. § 3 punktis 9 on sätestatud mõiste „Ostumenetlus“. Definitsiooni kohaselt

on tegemist riigihangete seaduse tähenduses hankijaks mitteoleva isiku

korraldatava riigihangete seaduse § 3 nõuetele vastava asjade, teenuste või

ehitustööde hankimisega. Järelikult ei hõlma mõiste „ostumenetlus“

riigihankemenetlusi. Määruse § 22 pealkiri „Ostumenetluse korraldamine“ on

seetõttu eksitav. Nimelt reguleeritakse §-s ka riigihangetega seonduvat.

Näiteks sätestatakse lõikes 2, et projektiga seotud riigihanget või

ostumenetlust ei või välja kuulutada enne taotluse rahuldamise otsuse

tegemist. Palume viia § 22 pealkiri kooskõlla selle sisuga.

3. Kuigi määruse § 3 on defineeritud mõiste „ostumenetlus“, kasutatakse § 22

lg 1 menetluse pikemat kirjeldust, kusjuures tekst erineb mõiste

definitsioonist. Teeme ettepaneku sõnastada § 22 lg 1 järgmiselt: „Toetatav on

kulu, mis on kantud riigihangete seadust või ostumenetluse reegleid järgides

sõlmitud tehingute eest.“

4. Määruses kasutatakse mõisteid ostumenetlus ja riigihange, kuid § 22 lg 5 ja

lg 6 kasutatakse sõna „hange“. Ei selgu milliseid menetlusi selle all

mõeldakse. Palume kasutada määruses läbivalt samu mõisteid.

5. Üldmääruse § 5 kohaselt peab ostumenetluse läbiviimisel järgima toetuse

andmise tingimustes ja riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtteid ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud

täpsustatud nõudeid. Määruses on ostumenetluse tingimusena sätestatud vaid

kohustus avaldada see riigihangete registris ning alla 20 000-eurose ostu

korral pakkumuste kohustuslik arv. Kui toetuse saaja peab ostumenetluse

läbiviimisel lähtuma suures osas RHS üldpõhimõtetest, jääb KIK-le väga lai

kaalutlusruum ostumenetluse õiguspärasuse hindamiseks ning toetuse saajal

vastavalt suurem ebakindlus. Seetõttu soovitame ostumenetluse nõudeid

1. Arvestatud. Korrigeeritud.

2. Arvestatud. Korrigeeritud.

3. Arvestatud. Korrigeeritud.

4. Arvestatud. Korrigeeritud.

5. Mitte arvestatud. Põhjendus: RHS paragrahvi 3 nõude

kasutamine on varasemates toetusmeetmetes ennast

õigustanud. Kõiki vajalikke nõudeid TAT-s lahti kirjutada

ei ole võimalik, kõiki ostumenetlusega seotud olukordi ette

näha ei saa. RHS paragrahv 3 võimaldab paindlikku ja

sisulist lähenemist nii toetuse saaja kui rakendusüksuse

jaoks. Et oleks vähem ebakindlust, on KIK koostanud

toetuse saajatele juhendi EHS paragrahvi 3 üldpõhimõtete

osas, mida on aja jooksul pidevalt täiendatud, samuti

toimub jooksev nõustamine, mis on ka antud meetmes ette

täpsustada. Samuti võiks ette näha lahendus juhuks, kui toetuse saajal ei

õnnestu 3 pakkumust saada. Näiteks võib tutvuda VV määruse „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ §-s 11

sätestatud ostumenetluse tingimustega.

6. Seletuskiri:

Märtsis 2023 kooskõlastusringil käinud toetuse andmise tingimustes välja

toodud eelarve oli 5 039 143 eurot. Käesoleva toetuse eelarve on 3 100 000

eurot. Need summad omavahel kokku annavad 8 139 143 eurot. Meetme

eelarve maht on aga 8 380 000 eurot ehk 240 857 eurot rohkem. Palume

selgitust, kuidas on plaanis see vahe rakendamisse kaasata?

Sisukokkvõtte osas on välja toodud, et investeeringut rahastatakse Euroopa

Liidu NextGenerationEU vahenditest. Palume lisada sinna täiendavalt:

investeeringut rahastatakse taastekava alusel Euroopa Liidu taaste- ja

vastupidavusrahastust NextGenerationEU.

§ 22 välja toodud selgitus on vastuoluline. Selgitus algab tekstiga: „Paragrahv

22 reguleerib ostumenetlust. Ostu all mõeldakse riigihanget või

ostumenetlust.“ Määruse tähenduses ostumenetlus ei hõlma riigihankeid.

Palume viia seletuskirja tekst kooskõlla määrusega.

nähtud ning toetuse saajate koolitamine infopäevadel.

Jätaks sisse ka nõude küsida vähemalt 3 hinnapakkumist.

Jutt käib just nimelt sellest, et tuleb 3 pakkuja poole

pöörduda, kuid ei nõua, et need 3 pakkumist alati ka

saadakse ja esitatakse. KIK on kindlasti valmis

aktsepteerima ka vähemate pakkumiste esitamist, kui see

asjaoludest tulenevalt on kooskõlas RHS § 3

üldpõhimõtetega.

6. Arvestatud. Korrigeeritud. Avatud vooru eelarve on 3

047 150. Vooru elluviimiseks KIKile ettenähtud halduskulu

on 293 707. Koos käskkirja eelarvega (5 039 143)

moodustab see 8 380 000.

Arvestatud. Seletuskirja sõnastust täiendatud.

Arvestatud. Korrigeeritud.

MÄÄRUS

Tallinn

Kuupäev digiallkirjas

nr 1-1/24/14

Rohetehnoloogiate arendamise toetuse andmise

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja

vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ § 8 lõike 1 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega

luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.2.2021, lk 17–75), artikli 18 lõikes 1

nimetatud taaste- ja vastupidavuskavas (edaspidi taastekava) nimetatud investeeringu 2.3

„Rohetehnoloogiate arendusprogrammid“ põhitegevuse „Innovaatilistele rohetehnoloogiatele

keskenduvate iduettevõtete arendusteenused“ raames antava iduettevõtete prototüüpide

arendamise ja tehnoloogiate piloteerimise toetuse (edaspidi toetus) andmist.

(2) Toetuse taotlemisele, taotlejale ja partneritele esitatavatele nõuetele, taotluse rahuldamisele,

toetuse maksmisele, projekti tegevuste elluviimisele, toetuse tagasinõudmisele, toetusest

teavitamisele ja aruandlusele kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 29. novembri 2021. a määrust

nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“

(edaspidi üldmäärus).

(3) Toetuse taotluse ning toetuse kasutamisega seotud teave, kuludokumendid ja aruanded esitab

taotleja või toetuse saaja esindaja digitaalselt allkirjastatuna Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a

määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ nimetatud struktuuritoetuse

registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

(4) Määruse alusel antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese

tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses.

(5) Toetust antakse väike- ja keskmise suurusega ettevõtjale (edaspidi VKE), kes vastab käesoleva

määruse § 3 lõike 1 punktile 11. Ettevõtja suurus määratakse vastavalt Euroopa Komisjoni

määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat

liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldise

grupierandi määrus) lisale 1.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk, valdkonnad ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on panustada majanduse roheüleminekusse, sh keskkonna- ja

kliimaeesmärkide saavutamisse. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse iduettevõtteid, kes arendavad

ja levitavad innovaatilisi rohetehnoloogiaid, mis panustavad kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamisse või kliimamuutustega kohanemisse, sh läbi ressursside (sh loodusvarade ja teisese

toorme) kasutuse tootlikkuse ja tõhususe suurendamise ja väärindamise, energiatõhususe,

ringmajanduse ja seda toetavate ärimudelite edendamise, kohalikul tasandil rohearengut

soodustavate lahenduste kasutuselevõtu, liikuvuse ja logistika keskkonnakestliku edendamise,

looduspõhiste lahenduste rakendamise ja ohutu materjaliringluse edendamise, digitaliseerimise ja

automatiseerimise.

(2) Toetatakse tegevusi, mis panustavad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse või

kliimamuutustega kohanemisse järgmistes valdkondades:

1) materjaliteadus, ressursside väärindamine, sh kestliku ressursikasutuse tootlikkuse ja tõhususe

suurendamine (hõlmab ka energiatõhusust), ohtlike kemikaalide kasutuse vähendamine ja ohutute

alternatiivide kasutuselevõtu edendamine;

2) kohaliku elukeskkonna rohetehnoloogiliste lahenduste rakendamine, sh looduspõhised

lahendused;

3) liikuvuse ja logistika keskkonnakestlik edendamine;

4) muud olulise keskkonna- ja kliimapanusega rohetehnoloogiad, mille panus on selgelt välja

toodud ja põhjendatud.

(3) Toetuse abil ellu viidud projekt panustab meetme väljundnäitajasse, milleks on vähemalt

kümne iduettevõtte toetamine, kes arendavad innovaatilisi rohetehnoloogiaid.

(4) Toetatud projektid panustavad muuhulgas ka järgmistesse taaste- ja vastupidavusrahastu

(edaspidi RRF) ühistesse näitajatesse:

1) RRFCI09 – toetatavad ettevõtjad, sh RRFCI09a toetatavad väikesed ja mikroettevõtjad;

2) RRFC106 – ettevõtjad, keda on toetatud digitaaltoodete, teenuste ja rakendusprotsesside

väljatöötamiseks või vastuvõtmiseks, sh RRFCI06aa ehk ettevõtjad, mis saavad toetust

digitehnoloogia ja -lahenduste arendamiseks, sh väikesed ja mikroettevõtjad, ja RRFCI06ba ehk

ettevõtjad, mis saavad toetust digitaaltoodete, teenuste ja rakendusprotsesside kohandamiseks, sh

väikesed ja mikroettevõtjad.

(5) Toetuse abil ellu viidud projekti tulemusnäitajaks on rohetehnoloogia valmidustaseme

(edaspidi TRL) tõus järgmisele või järgmistele tasemetele.

§ 3. Terminid

(1) Määruse tähenduses on:

1) projekt – kindlaks määratud eesmärgi, tulemuse, eelarve ja piiritletud ajaraamiga tegevus või

seotud tegevuste kogum, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja

kasutatakse;

2) toetuse saaja – juriidiline isik, kelle taotlus on rahuldatud käesolevas määruses sätestatud

korras;

3) abikõlblikkuse periood – ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning

projekti tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud tekivad ja tasutakse;

4) projekti kogumaksumus – projekti elluviimiseks tehtavate toetatavate ja mittetoetatavate kulude

kogusumma;

5) väljundnäitaja – näitaja, mille abil mõõdetakse projekti konkreetseid tulemusi. Väljundnäitaja

kirjeldab tulemuse poole liikumise progressi ja on otseselt seotud toetatavate tegevustega;

6) tulemusnäitaja – näitaja, mille abil mõõdetakse toetatud sekkumiste mõju ning mis kajastab

eelkõige vahetule sihtrühmale, sihtpopulatsioonile või rohetehnoloogia kasutajatele avalduvat

mõju. Tulemusnäitaja peab peegeldama toetatava tegevuse otsest tulemust ja mõju selle otsestele

adressaatidele, sihtrühmale või kasutajatele kindla ajaperioodi jooksul alates projekti väljundi

saavutamisest või projekti lõpust;

7) toetatav kulu – projekti toetusest rahastatava tegevuse elluviimiseks vajalik ja mõistlik kulu, sh

toetus ja omafinantseering, mis on tekkinud abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad

tegevused on kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega, käesoleva määruse ning üldmääruse

nõuetega;

8) omafinantseering – toetuse saaja või partneri poolt kaetav abikõlblik osa toetatava tegevuse

kuludest vastavalt käesolevas määruses seatud tingimustele ja abimäärale. Käibemaks võib olla

osa toetatavate tegevuste kuludest juhul, kui see ei ületa tegevuse omafinantseeringu osakaalu ning

mille puhul on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu

ei hüvitata ka muul moel;

9) ostumenetlus – riigihangete seaduse tähenduses hankijaks mitteoleva isiku korraldatav

riigihangete seaduse § 3 nõuetele vastav asjade, teenuste või ehitustööde hankimine;

10) „ei kahjusta oluliselt“ põhimõte – põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17

nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile;

11) iduettevõte – käesoleva määruse tähenduses Eestis registreeritud VKE va FIE, kelle arendatav

uus, innovaatiline, rohetehnoloogiline kliima ja keskkonnaga seotud lahendus aitab kaasa

kliimamuutuste leevenemisele või nende mõjudega kohanemisele ja panustab oluliselt

keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning lahendus on turul potentsiaalselt skaleeritav;

12) partner – juriidiline isik, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus või rahvusvaheline

organisatsioon, kes osaleb toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus abikõlblikud kulud.

Partner ei ole toetuse saajale töövõtja ega teenuse osutaja;

13) rohetehnoloogia – kestlik tehnoloogia, mis väldib või vähendab kogu elutsükli ulatuses

inimtegevuse mõju keskkonnale ja kliimale. Rohetehnoloogia kasutab maksimaalselt ära

taastuvaid energiaallikaid ja materjale, tagades minimaalse ressursside, sh energia kasutuse.

Rohetehnoloogia määratluses ei piirduta vaid kasutusfaasiga, vaid arvestatakse toote või teenuse

kogu elutsükli ulatust (toorme kavandamine ja tootmine, toote tootmine, levitamine ja

pakendamine, korduskasutus, lõplik kasutusest kõrvaldamine, ümbertöötlus);

14) innovatsioon – uute ideede ja teadmiste kasutamine uudsete lahenduste rakendamiseks, mis

hõlmab toodete ja teenuste väljatöötamist ning uuendamist;

15) tootearendus – protsess, mis algab toote või teenuse äriidee genereerimisest ja lõpeb uue toote

või teenuse turule toomisega, sealhulgas tuleb silmas pidada, et kui tegemist on riigiabiga, tuleb

üle vaadata definitsiooni vastavus üldise grupierandi määruse artikli 2 punktiga 86 uute või

täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamine;

16) toote või teenuse prototüüp – kontseptsiooni või protsessi testimiseks ehitatud esialgne

proovtoode, mudel või versioon, mida saab kopeerida ning vajaduse korral täiendada ning mis

vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 25 liigitub tootearenduseks;

17) tehnoloogilise valmiduse tase– klassifikaator, mis võimaldab hinnata arendatava tehnoloogia

küpsust ja seda, kui kaugel on tehnoloogia turuvalmidusest. Tehnoloogilise valmiduse tasemete

klassifikaator on kättesaadav KIKi koduleheküljelt;

18) rohetehnoloogia piloteerimine – uue toote, teenuse või tehnoloogia testimine või proovimine

väiksemas mahus või piiratud või kontrollitud keskkonnas enne selle täielikku rakendamist;

19) raskustes olev ettevõtja – ettevõtja, mis vastab üldise grupierandi määruse artikkel 2 punktis

18 või IPCEI teatise punkti 10 alapunktis (a) nimetatud kriteeriumitele, välja arvatud iduettevõte

või kasvuettevõte, mille puhul ei arvata aktsia- või osakapitali hulka ülekurssi;

20) Teadus- ja arendustöötaja - teadus- ja arendustegevusega tegelev vähemalt magistrikraadiga

või sellele vastava kvalifikatsiooniga isik.

§ 4. Vahendusasutus

(1) Vahendusasutus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK).

§ 5. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

(1) Toetust antakse üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel.

(2) Üldise grupierandi määruse alusel toetuse andmisel kohaldatakse konkurentsiseaduse §-s 342

sätestatut. Abil peab olema ergutav mõju vastavalt üldise grupierandi määruse artiklile 6.

(3) Toetust ei anta üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2– 6 sätestatud juhtudel, sh

raskustes olevale ettevõtjale ja taotlejale, kellele Euroopa Komisjoni või Euroopa Kohtu eelneva

otsuse alusel, millega sama liikmesriigi antud abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või

väärkasutatuks ja ühisturuga kokkusobimatuks, on esitatud seni täitmata korraldus abi tagasi

maksta.

(4) Kui tegevuseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, järgitakse abi andmisel

Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, 13. detsember 2023, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

regulatsiooni. Vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mistahes kolme aasta jooksul ületada

300 000 eurot ühe ettevõtja kohta. Ühe ettevõtja määratlusel lähtutakse eelnimetatid

Euroopa Komisjoni määruse artikli 2 lõike 2 definitsioonist.

(5) Ebaseadusliku või väärkasutatud riigiabi korral nõuab vahendusasutus toetuse koos intressiga

tagasi vastavalt konkurentsiseaduse §-le 42.

(6) Kui toetus on riigiabi, ei tohi enne taotluse rahuldamise otsuse tegemist teha kulutusi, mille

hüvitamist soovitakse, ega võtta kulude aluseks olevaid kohustusi.

2. peatükk

Toetatavad tegevused ja kulud ning toetuse osakaal

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetuse abil teostatud projekt peab panustama §-s 2 nimetatud eesmärki, valdkonda ja

tulemusnäitajasse ning selle kaudu meetme väljundnäitajasse.

(2) Määrusega toetatakse innovaatiliste rohetehnoloogiate ja -lahenduste (edaspidi

rohetehnoloogia) arendamist, piloteerimist ja intellektuaalomandi esmakaitse taotlemist.

§ 7. Toetatavad kulud

(1) Toetatavaks kuluks on taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud tegevuste elluviimiseks tehtud

vajalik ja mõistlik kulu, mis tekib abikõlblikkuse perioodil ning mille aluseks olevad tegevused on

kooskõlas Eesti ja Euroopa Liidu õigusega.

(2) Toetatav kulu on rohetehnoloogia arendamise, piloteerimise ja intellektuaalomandi esmakaitse

taotlemisega seotud kulu:

1) projektijuhtimise kulu (sh raamatupidamine) või projektijuhi töötasu kuni 10% projekti

toetatavatest kuludest;

2) projekti eesmärgi saavutamiseks kaasatud töötaja või eksperdile makstav töötasu kuni 50%

projekti toetatavatest kuludest, sh teadus- ja arendustöötaja kaasamisega seotud personalikulu;

3) rohetehnoloogia arendamisega seotud tehnoloogilise nõustamise ja ekspertiisi, sh teadus- ja

arendusteenuste, insenertehniliste ja disainlahendustega seotud teenuste kulud;

4) tehnoloogiliste komponentide arendamiseks ja piloteerimiseks vajalike materjalide, tarvikute ja

seadmete soetamise kulud, sh kasutatud seadmete ost või rent. Kui projektiga soetatud seadmeid

ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, on toetatavad vaid projekti kestusele vastavad

hea raamatupidamistava kohaselt arvutatud amortisatsioonikulud;

5) intellektuaalomandi esmakaitse taotlemisega seotud kulud;

6) teavitamise ja avalikustamise kulud, mis on vajalikud üldmääruse § 12 lõikes 1 sätestatud

nõuete täitmiseks;

7) muud projekti elluviimiseks vajalikud otsesed kulud.

(3) Kui toetus on üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkt c alusel antav riigiabi, peavad

kõik toetatavad kulud vastama nimetatud artikli tingimustele.

(4) Ei toetata järgmiseid kulusid:

1) töötasule lisaks makstavad tasud, sh lisa- ja tulemustasu, preemia, haigushüvitis, puhkusetasu,

õppepuhkuse tasu;

2) taotluse koostamise ja projekti ettevalmistamise kulu, mis on tehtud enne toetuse rahuldamise

otsuse kuupäeva;

3) kinnisvara ostmise või rentimise kulu;

4) amortisatsioonikulu, v. a määruse § 7 lõike 2 punktis 4 nimetatud juhul;

5) kindlustamise kulu;

6) kulu, mis on riigi või Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest hüvitatud;

7) õigusabi, kohtu või riigihangete vaidlustuskomisjoni kulu;

8) taotleja või partneri üld- ja tegevuskulu;

9) käibemaks, välja arvatud üldmääruse § 2 lõikes 5 nimetatud juhul;

10) tolli-, sisseveo- ja muu maks, mida hüvitatakse, tasaarveldatakse ja kustutatakse muul moel;

11) sularahamakse, teenustasu pangatoimingu eest, intress, tagatismakse ja finantsteenusega

seotud muu kulu;

12) reklaamikulu;

13) riigilõiv, notaritasu;

14) muu projektiga mitteseotud ja projekti elluviimise seisukohalt põhjendamata kulu;

15) riigiabi andmise reeglite kohaselt mittetoetatav kulu.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui taotluse rahuldamise kuupäev

ning lõpp ei või olla hilisem kui 1. veebruar 2026. a.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud

kuupäeval.

(3) Toetuse saaja taotluse alusel ja mõjuva põhjuse olemasolul võib KIK abikõlblikkuse perioodi

pikendada, kui see ei ületa lõikes 1 toodud lõpptähtaega.

§ 9. Toetuse summa ja osakaal

(1) Toetuse minimaalne summa projekti kohta on 30 000 eurot ja maksimaalne summa

300 000 eurot, välja arvatud juhul, kui toetus on vähese tähtsusega abi ja kehtivad käesoleva

määruse §-s 5 nimetatud piirangud.

(2) Toetuse maksimaalne osakaal on 80% projekti toetatavatest kuludest. Üldise grupierandi

määruse artikli 25 lõike 2 punkt c alusel antava riigiabi puhul on toetuse osakaal 40% keskmise

suurusega ettevõtjale ja 50% väike- ettevõtjale.

(3) Toetus koos omafinantseeringuga peab katma projekti toetatavad kulud, kõik lisanduvad muud

ja kaudsed kulud kannab toetuse saaja. Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu

institutsioonide, muude välisabi fondide ja avaliku sektori asutuste poolt antavaid tagastamatuid

ja tagastatavaid toetusi.

(4) Kui omafinantseering tagatakse laenu abil finantsasutusest, lisatakse taotlusele laenuandja

krediidikomitee laenuotsus või krediidiasutuse indikatiivne pakkumus. Erandkorras võib KIK

laenuotsuse esitamata jätmist aktsepteerida, kui finantshindamise käigus on taotleja laenu saamise

suutlikkus ammendavalt tuvastatav muul viisil.

(5) Projekti toetatavate kuludega seotud käibemaksu võib arvestada toetuse saaja

omafinantseeringu osaks juhul, kui see ei ületa projektiga ettenähtud tegevus(t)e

omafinantseeringu osakaalu ja on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele

ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda

ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel.

(6) Toetatavate kulude tegemisel kasutatakse toetust ja omafinantseeringut proportsionaalselt.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetuse taotleja peab olema Eesti äriregistris registreeritud ja tegutsev ettevõte, mis vastab § 3

lõike 1 punktis 11 esitatud definitsioonile. Toetuse taotlejaks ei saa olla füüsilisest isikust ettevõtja.

(2) Taotleja võib projekti elluviimisesse kaasata partneri. Partnerile kohalduvad taotlejale

esitatavad nõuded. Toetuse saaja vastutab partneri tegevuste eest.

(3) Taotleja peab vastama üldmääruse §-s 5 nimetatud nõuetele.

(4) Taotlejal peab olema projekti elluviimiseks vajalik omafinantseering.

§ 11. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud täitma järgmiseid nõudeid:

1) tõendama, et taotluses esitatud teave vastab toetuse andmise tingimustes sätestatud tingimustele;

2) esitama KIKi nõudmisel taotleja, partneri ja taotluse kohta lisateavet etteantud vormis ja

tähtajaks. KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja teavet taotluses

esitatud andmete kohta või taotluse muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates

ühtlasi, millised asjaolud vajavad selgitamist, muutmist või täiendava teabe esitamist;

3) võimaldama taotluses esitatud teabe kontrollimist projektiga seotud ruumides ja territooriumil

ja osutama selleks igakülgset abi;

4) teavitama KIKi viivitamatult taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud

asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

§ 12. Eelnõustamine

(1) Enne taotluse esitamist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille käigus taotleja tutvustab

kavandatavat ideed, lähtudes tegevuste vastavusest määruse tingimustele. KIK võib kaasata

eelnõustamisse Kliimaministeeriumi ning EASi ja KredExi ühendasutuse esindajad.

(2) Eelnõustamisele võivad tulla iduettevõtted, kes vastavad § 3 lõike 1 punktis 11 esitatud

definitsioonile. Eelnõustamine algab taotlusvooru väljakuulutamisele järgnevast päevast ning

lõppeb kümme tööpäeva enne taotlusvooru lõpptähtpäeva. Eelnõustamisega seotud teave

esitatakse KIKi kodulehel enne taotlusvooru avamist.

(3) Eelnõustamise käigus esitab taotleja e-kirja teel KIKile etteantud vormil projektiplaani.

Eelnõustamise käigus selgitab KIK toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti

võimalikele tehnilistele ja sisulistele puudustele ning annab soovitusi ja teeb ettepanekuid

puuduste kõrvaldamiseks.

(4) Eelnõustamine ei kuulu taotleja ja taotluse hindamise koosseisu.

§ 13. Nõuded taotlusele

(1) Toetuse abil peab rohetehnoloogia tõusma vähemalt ühe TRLi taseme. TRL taseme tõusu

võrreldakse TRLi tasemega taotluse esitamise hetkel.

(2) Taotluses toodud rohetehnoloogia TRLi tase peab taotluse esitamise hetkel olema vähemalt

TRL 4, kuid mitte suurem kui TRL 6.

(3) Arendatav rohetehnoloogia peab sisaldama riistvaralist või füüsilist komponenti ja võib

sisaldada digilahenduste arendamist.

(4) Toetust antakse projektile, millega järgitakse Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaalaseid

õigusakte ja prioriteete.

(5) Toetust antakse projektile, millega järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet.

(6) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas ning määruses ette nähtud viisil ning sisaldab

järgmisi kinnitusi, andmeid ja dokumente:

1) taotleja nime, registrikoodi ja ettevõtte suurust;

2) taotleja esindaja andmeid ja esindusõigust tõendavat dokumenti, kui isik tegutseb volituse

alusel;

3) partneri nime, registrikoodi, esindaja andmeid ning partneri tegevusi ja kulusid projektis;

4) projekti nime ja üldist kirjeldust, projekti toimumise kohta ning projekti algus- ja

lõppkuupäeva;

5) arendatava rohetehnoloogia kirjeldust, sh tehnoloogia seos kliimamuutuste leevendamise

ja/või nendega kohanemisega;

6) tõendusmaterjale rohetehnoloogia taseme kohta ning ülevaadet tegevustest, mis on vajalikud

TRL taseme tõusuks;

7) projekti meeskonnaliikmete andmeid, nende tööülesandeid ja CVd;

8) projekti eelarvet, sh selle jaotust taotleja ja partneri vahel;

9) taotletava toetuse suurust ja osakaalu toetatavatest kuludest;

10) projekti tulemust, mis panustab §-s 2 nimetatud eesmärkide saavutamisse;

11) projekti tulemus- ja väljundnäitajate baas- ja sihttaset;

12) teavet või viiteid selle kohta, mida taotleja peab ärisaladuseks;

13) projekti tegevuste ajakava, projekti elluviimise riskid ja nende maandamismeetmeid;

14) taotleja kinnitust, et ta nõustub elektroonilisel teel teabe saamisega taotluses avaldatud

elektronposti aadressil, elektrooniliselt esitatakse ka projektiga seotud otsused;

15) kinnitust, et taotleja ei ole võtnud tööle isikut, kellel puudub õigus Eestis töötamiseks;

16) kinnitust, et taotlus ei sisaldada juba teostamisel olevaid või teostatud töid;

17) kui taotleja on taotlenud või taotleb projektile või projekti üksikutele osadele toetust muudest

allikatest, lisatakse taotlusele andmed kõigi projekti toetuste kohta, mis on lisaks määruse alusel

antavale toetusele ja mis eraldatakse muudest riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu

või selle liikmesriikide vahenditest;

18) kinnitust taotleja vastavuse kohta riigiabi nõuetele KIKi kodulehel avaldatud vastava vormi

alusel;

19) taotleja poolt täidetud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele vastavuse hindamisvormi;

20) tõendid omafinantseeringu ning projekti mittetoetatavate kulude tasumise suutlikkuse kohta.

Taotlusele tuleb lisada taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali

lõpu seisuga;

21) teave, mis tõendab taotleja ettevõtte suurust.

(7) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) projekt on teostatav, mõistlik, vajalik ja kuluefektiivne;

2) projekt on teostatav abikõlblikkuse perioodil;

3) projekti eelarve on realistlik;

4) projekti tulemus- ja väljundnäitaja sihttase on planeeritud tegevustega saavutatav, sh TRLi

taseme tõus;

5) projekti tegevused, eesmärgid ja tulemused vastavad „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele;

6) projekt peab aitama kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele või kliimamuutustega

kohanemisele;

7) taotlusvormi kõik taotlejale kohalduvad lahtrid peavad olema täidetud, taotlus ja selle lisad

peavad olema omavahel kooskõlas.

4. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 14. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Toetust andmiseks korraldab rakendusüksus avatud taotlusvoorud. Ühes taotlusvoorus võib

taotleja esitada ühe taotluse.

(2) KIK kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja ühes üleriigilise levikuga ajalehes.

Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest teavitab KIK oma kodulehel.

(3) KIK avaldab taotluse ja projekti vormid ja juhendid hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise

päeval oma kodulehel.

(4) KIK säilitab toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat määruse alusel viimase

taotluse rahuldamise otsusest arvates.

(5) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmisel jäetakse taotlus menetlusse võtmata ning

tagastatakse taotlejale taotlust hindamata.

(6) Taotlusvooru eelarve kehtestab Kliimaminister.

§ 15. Taotluse menetlemine

(1) KIK kontrollib taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust. Taotluse nõuetele vastavuse

kontrolli kaasatakse hindamiskomisjoni liikmeid.

(2) Enne taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse jõustumist võib taotlejate ja taotluste

kohta avaldada ainult statistilisi ülevaateid. Hindamisse kaasatud isiku nime ja projekti kohta antud

hinnangu võib avaldada viisil, mis tagab, et nime ja hinnangut ei ole võimalik omavahel seostada.

Muid andmeid avalikustatakse avaliku teabe seaduses sätestatud korras.

(3) Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmete muutumisest või asjaoludest, mis

võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.

(4) KIKil on õigus taotleja ja taotlusekohase projekti hindamiseks tellida ekspertiis ning teha

taotleja juures kohapealset kontrolli.

(5) KIK annab taotluse täienduste ja muudatuste esitamiseks või puuduse kõrvaldamiseks

taotlejale kuni 14-päevase tähtaja. KIK võib mõjuval põhjusel tähtaega pikendada.

(6) KIK võib vajaduse korral taotluse läbivaatamise osana kutsuda taotleja tutvustama projekti

ideed sisuhindajatele ja hindamiskomisjoni liikmetele.

(7) KIK teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 90 päeva jooksul taotluste

esitamise tähtpäevast arvates. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks

antud tähtaja võrra. KIK võib eelnimetatud menetlusaega pikendada, kui taotluste pingerida ei ole

võimalik koostada 90 päeva jooksul taotluste esitamise tähtajast.

(8) KIK võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotleja ei ole lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul

taotluse puudusi kõrvaldanud.

§ 16. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) KIK moodustab taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni, mille koosseisu kuuluvad § 2

lõikes 2 nimetatud valdkondade ministeeriumite esindajad ja KIKi nimetatud eksperdid.

(2) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust,

konfidentsiaalsust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ja taotlejatest.

(3) KIK korraldab hindamiskomisjoni tööd.

§ 17. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavuse hindamine

(1) KIK tunnistab taotleja ja partneri ning taotluse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad määruse

§-des 10 ja 13 sätestatud nõuetele.

(2) KIK võib taotluse rohetehnoloogia valmidustaseme (TRL) hindamisse ja innovaatilisuse

tuvastamisse kaasata väliseid eksperte, järgides määruse § 16 lg 2 põhimõtet.

(3) Kui taotlusvooru eelarve on piisav kõikide nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks ei

hinnata neid § 18 toodud eelistuskriteeriumite põhjal.

§ 18. Eelistuskriteeriumid

(1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab § 16 lg 1 alusel moodustatud hindamiskomisjon järgmiste

eelistuskriteeriumite põhjal:

1) projekti mõju keskkonnale ja kliimale. Hinnatakse, kuidas projekti tegevused aitavad kaasa

keskkonna- ja kliimakaitse eesmärkide saavutamisele, ressursside säästlikumale kasutamisele,

taastuvenergia kasutamisele, heitmete ja jäätmete vähendamisele ning bioloogilise mitmekesisuse

säilitamisele. Osakaal 50%;

2) projekti teostatavus ja jätkusuutlikkus. Hinnatakse projekti tegevuskava, sh eelarvet ja ajakava.

Hinnatakse, kuidas taotluses toodud tegevused aitavad kaasa TRLi taseme tõusule. Hinnatakse

projekti meeskonna kvalifikatsiooni, kogemust ja motivatsiooni. Hinnatakse, kuidas on projekti

tulemused jälgitavad ja mõõdetavad. Samuti hinnatakse taotluse omafinantseeringu suurust.

Osakaal 30%;

3) projekti uuenduslikkus ja konkurentsivõime. Hinnatakse taotluses toodud rohetehnoloogia

uuenduslikkust ja eristatavust samaväärsete tehnoloogiatega samas valdkonnas. Hinnatakse

projekti potentsiaali leida uusi kliente, turge või koostööpartnereid ning luua majanduslikku

lisandväärtust. Osakaal 20%.

(2) KIK avaldab eelistuskriteeriumite hindamismetoodika hiljemalt taotlusvooru avamise

kuupäeval oma kodulehel.

(3) Võrdsete hindepunktide korral eelistatakse väiksema järjekorranumbriga eelistuskriteeriumi

eest kõrgema hindepunkti saanud taotlust.

(4) Eeliskriteeriumite alusel koostab hindamiskomisjon taotluste pingerea. Taotlusi rahastatakse

vastavalt pingereale kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

§ 19. Taotluse rahuldamise ja taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotluse rahuldamise kohta teeb KIK taotluse rahuldamise otsuse. Taotlus võidakse rahuldada

täielikult, osaliselt või lisatingimustega.

(2) Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused või § 18 lõike 3 kohaselt

moodustatud pingerea järgi, alustades enim punkte saanud taotlusest, kuni taotlusvooru eelarve

ammendumiseni.

(3) Kui lg 2 taotluse täielik rahuldamine ei ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, aga oleks

võimalik osaliselt, võib taotleja nõusolekul taotletud toetuse summat vähendada või projekti

tegevust muuta ja taotluse rahuldada osaliselt tingimusel, et saavutatakse taotluses sisalduva

projekti eesmärk.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse:

1) otsuse kuupäev ja tegija;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogumaksumus ja toetatavad kulud, sh toetuse maksimaalne suurus ja

omafinantseeringu suurus ning kõrvaltingimused;

5) projekti abikõlblikkuse periood;

6) teave vähese tähtsusega abi andmise kohta vastavalt Euroopa Komisjoni määrusele (EL)

2023/2831, 13. detsember 2023, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107

ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;

7) projekti tegevuste eesmärk, tulemusnäitaja(d) koos sihttasemega ning väljundnäitaja(d);

8) toetuse maksmise tingimused ning makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord;

9) ettemakse saamise ja kasutamise tingimused;

10) toetuse kasutamise üle tehtava järelevalve tingimused ja kord;

12) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;

13) toetuse maksmise peatamise, tagasinõudmise ning taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise alused;

14) otsuse muutmise tingimused;

15) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord;

16) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks.

(5) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui:

1) taotleja või taotlus ei vasta määruses nimetatud nõuetele;

2) taotlusvooru eelarve mahu tõttu ei ole võimalik projekti toetada;

3) taotlust pole võimalik osaliselt rahuldada § 19 lõike 3 alusel;

3) taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

4) taotluses on esitatud valeandmeid.

(6) Kui taotlusest ei kõrvaldata KIKi poolt välja toodud puudust selleks määratud tähtaja jooksul,

teeb KIK taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust hindamata ja taotlejat ära kuulamata.

(7) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse:

1) otsuse tegija;

2) otsuse number ja kuupäev;

3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood;

4) projekti nimetus ja number;

5) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

6) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

7) otsuse vaidlustamise tähtaeg ja kord;

8) otsusega seotud lisatingimused.

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust võib põhjendatud juhtudel muuta toetuse saaja avalduse alusel või

KIKi algatusel.

(2) KIK otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise 30 päeva jooksul toetuse saajalt

vastavasisulise taotluse saamisest arvates.

(4) Kui avalduse hindamiseks on toetuse saajal vaja esitada lisaandmeid või KIKil viia läbi

täiendavat analüüsi, tellida ekspertiise, pikendatakse avalduse menetlemise aega lisadokumentide

esitamiseks või täiendavaks analüüsiks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra.

(5) Kui toetuse saaja ei vii projekti ellu taotluse rahuldamise otsuse kohaselt, on KIKil õigus

taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ja makstud toetus tagasi nõuda.

(6) KIK võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui esineb

vähemalt üks üldmääruse § 11 lõikes 1 toodud asjaolu, rahastusotsuses seatud tingimuste

rikkumine või kui ilmneb, et tegemist on ebaseadusliku riigiabiga.

(7) Toetuse tagasinõudmise korral tunnistab KIK taotluse rahuldamise otsus vastavas ulatuses

kehtetuks. Toetuse kogu ulatuses tagasinõudmise korral tühistab KIK taotluse rahuldamise otsuse

kogumahus.

5. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

§ 21. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada KIKilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud

õigusaktides sätestatud nõuete, taotlemise ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner tagavad projekti tegevuste elluviimise taotluses ja taotluse rahuldamise

otsuses ning määruses toodud tingimuste kohaselt. Partner vastutab projekti elluviimise ning selle

tulemuse säilimise ja sihipärase kasutamise eest solidaarselt toetuse saajaga.

(3) Toetuse saaja peab säilitama taotlemise ja projekti elluviimisega seotud dokumente vähemalt

kümme aastat peale projekti lõppmakse tegemist. Toetuse saaja peab võimaldama dokumentidele

juurdepääsu KIKi või muudele toetuse kasutamise järelevalvet tegevatele isikutele.

(4) Toetuse saaja peab viivitamata teatama KIKile projekti elluviimise ajal kõigist asjaoludest, mis

võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja

võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke või toetuse saaja kohustusi.

(5) Toetuse saaja teavitab avalikkust toetuse üldmääruse § 12 kohaselt.

§ 22. Ostumenetluse ja riigihanke läbiviimine

(1) Toetust makstakse kuludelt, mis on tehtud järgides riigihangete seadust (riigihange) või

käesoleva määruse § 3 punktis 9 defineeritud ostumenetlust.

(2) Projektiga seotud riigihanget või ostumenetlust ei või välja kuulutada enne taotluse

rahuldamise otsuse tegemist.

(3) Kui asja või teenuse eeldatav maksumus ostumenetluse puhul on käibemaksuta võrdne

20 000 euroga või sellest suurem, avaldab toetuse saaja või partner hanketeate riigihangete

registris. Riigihanke puhul lähtub toetuse saaja hanketeate avaldamisel RHSi piirmääradest. Nii

riigihanke kui ka ostumenetluse puhul peab toetuse saaja enne hanketeate avaldamist edastama

riigihanke või ostumenetluse dokumendid KIKile arvamuse avaldamiseks.

(4) Kui asja või teenuse eeldatav maksumus jääb alla käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

piirmäärade, küsib toetuse saaja kirjalikult vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist vastavas

turusektoris tegutsevatelt isikutelt.

(5) Toetuse saaja esitab KIKile riigihanke või ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid

ja selle alusel sõlmitud lepingu viivitamata pärast selle sõlmimist, kui need pole kättesaadavad

riigihangete registrist.

(6) KIK nõustab vajaduse korral toetuse saajat või partnerit riigihanke või ostumenetluse

tegemisel.

(7) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist KIKile ülevaatamiseks muudatuse kavandi.

(8) Riigihanke korral peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides tingimuseks, et

pakkuja esitab hankelepingu täitmisel oma omanike ja tegelike kasusaajate nimed, isiku-ja/või

registrikoodid, iga oma alltöövõtja nime ja registrikoodi ja omanike andmed, ning

alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.

(9) Partnerile kohalduvad ostumenetluse korral toetuse saajale kehtestatud nõuded.

6. peatükk

Toetuse maksmise tingimused ja aruandlus

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Vahearuandluse perioodi pikkuseks on 6 kuud. Vahearuannetes kajastatakse andmed projekti

elluviimise kohta ja antakse hinnang tegevuste elluviimise tulemustele vastavalt taotluses esitatule.

(2) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise kohta lõpparuande 30 päeva jooksul projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpust arvates. KIK võib põhjendatud juhul tähtaega pikendada 30 päeva

võrra aga mitte rohkem kui 1.veebruarini 2026. a.

(3) Vahe- ja lõpparuanne tuleb esitada e-toetuse keskkonnas. KIK kinnitab vahe- ja lõpparuande

või saadab selle toetuse saajale täiendamiseks 30 päeva jooksul selle saamisest.

(4) KIK säilitab toetuse, sh riigiabi andmisega seotud dokumente kümme aastat viimase taotluse

rahuldamise otsusest arvates.

§ 24. Toetuse maksmine ja sellest keeldumine

(1) Toetust makstakse üldmääruse §-s 9 sätestatud korras, tekkinud ja tasutud toetatavate kulude

alusel, välja arvatud § 24 lõikes 3 sätestatud juhtudel.

(2) Toetuse saaja esitab kuludokumendid e-toetuse keskkonna kaudu. Partneri kulud esitab toetuse

saaja.

(3) Põhjendatud juhtudel võib toetust välja maksta kuni 40% ulatuses ettemaksuna. Ettemaksuga

seotud kulud tuleb teha ja tasuda enne toetuse järgmist väljamakset. Kui toetus on riigiabi § 5

mõistes, tehakse ettemakse garantii alusel vastavalt üldmääruse § 9 lõike 5 punktile 2.

(4) Maksetaotlusele lisatakse järgmised dokumendid:

1) teenuse või asja soetamiseks sõlmitud leping, kui see ei ole KIKil esitatud;

2) punktis 1 toodud lepingu jõustunud muudatused, mille muutmine on eelnevalt KIKiga

kooskõlastatud;

3) arve või muu raamatupidamisdokument;

4) asjade või teenuste üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

5) kulu tasumist tõendav dokument;

6) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument.

(5) KIK kontrollib maksetaotluse ja sellele lisatud dokumentide nõuetele vastavust

30 kalendripäeva jooksul. Puuduste korral määrab KIK toetuse saajale tähtaja nende

kõrvaldamiseks. Makse tegemise aeg pikeneb aja võrra, mis kulub toetuse saajal puuduste

kõrvaldamiseks.

(6) KIK võib peatada maksetaotluse menetlemise osaliselt või täielikult, kui:

1) toetuse saajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev

kohustus;

2) maksetaotlusele lisatud dokumendid ei vasta nõuetele;

3) maksetaotluses oleva või projekti ükskõik millise kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge;

4) ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda viia projekti ettenähtud ajaks

ellu või saavutada kavandatud tulemust;

5) üldmääruse § 9 lõikes 7 toodud juhtudel.

(7) Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast seda,

kui KIK on lugenud projekti tegevused abikõlblikkuse perioodil ellu viiduks ja on lõpparuande

kinnitanud.

7. peatükk

Toetuse maksmisest keeldumine, tagasinõudmine ja vaided

§ 25. Toetuse maksmisest keeldumine

KIK keeldub toetuse maksmisest täielikult või osaliselt, kui:

1) kulu ei ole toetatav;

2) kuludokumendid ei vasta nõuetele;

3) toetuse saajal on täitmata mõni käesolevast määrusest või taotluse rahuldamise otsusest tulenev

kohustus;

4) üldmääruse § 9 lõikes 7 loetletud juhtudel.

§ 26. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine

(1) Toetus nõutakse ja makstakse tagasi üldmääruse §-s 11 ning taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud alustel.

(2) Kui projekti käigus ilmneb, et seda ei ole võimalik ellu viia, nõutakse kogu makstud toetus

tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus proportsionaalselt tagasi.

§ 27. Vaide esitamine

(1) KIKi toimingu või otsuse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Vaide lahendab KIK.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler