3-23-1444
6(10)
10. Kaebaja esitas seisukoha, milles leidis, et kohtule esitatud vastused ei lükka ümber tema
väidet, et rehviplokke on tootena võimalik kasutada ka ilma CPR-i kohase toimivus-
deklaratsioonita. Selge väidet kinnitava vastuse andis OÜ Rail Baltic Estonia. TTJA kohtu
küsimusele ei vastanud. Transpordiamet vastas, et saab toodet oma objektidel kasutada, kui see
on kooskõlas CPR määrusega, sh saab toimivusdeklaratsiooni. Jääb mulje, nagu ei saaks amet
toodet ilma toimivusdeklaratsioonita kasutada, kuid sellekohaseid põhjendusi pole esitatud.
10.1. Nii OÜ Rail Baltic Estonia kui ka Transpordiameti seisukohad seoses toote ohutusega
on arusaamatud. Toote ohutus oli haldusmenetluses põhiküsimuseks. Menetluse käigus jõudis
KeA seisukohale, et ohutusega seotud vastuväiteid rehviplokkide tooteks tunnistamisele ei ole.
Vaidlustatud otsuses ei tuginenud vastustaja sellele, et toode poleks ohutu.
10.2. Asjakohane pole ka küsimus, kas kaebaja esitatud tootedeklaratsioon vastab nõuetele.
Vaidlustatud otsust tehes ei tuginenud KeA sellele, et deklaratsioon pole nõuetekohane, ega
olekski saanud seda teha. Rehviplokke kasutataks nii teedeehituses kui ka muude ehitiste
rajamiseks. Sõltuvalt sellest tuleb koostada deklaratsioon kas määruse nr 74 alusel või
majandus- ja kommunikatsiooniministri 26. juuli 2013. a määruse nr 49 „Ehitusmaterjalidele ja
-toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord“ alusel. Selleks
tekkib vajadus aga alles pärast rehviplokkide tooteks tunnistamist. Kohtuasja toimikus olev
deklaratsioon vastab määruse nr 49, mitte määruse nr 74 nõuetele. Deklaratsiooni koostamine
on formaalsus, mille kaebaja rehviplokkide tooteks tunnistamise korral kindlasti täidab.
10.3. KeA on tuvastanud, et rehviplokid vastavad kõigile tooteks tunnistamise nõuetele, v.a
JäätS § 21 lg 1 p-s 2 sätestatu. Kohtumenetluses saab vaidlus seega olla üksnes selle nõude
täitmise üle. Kaebaja möönab, et vaidlustatud otsuse puhul on tegemist pigem hindamis- kui
kaalutlusotsusega. See ei muuda aga kaebaja seisukohta, et vastustaja jättis arvestamata olulised
tõendid nõudluse olemasolu kohta või hindas neid asjakohatutest kaalutlustest lähtudes.
11. Vastustaja esitas seisukoha, milles leidis, et kaebaja räägib toote keskkonnaohutusest,
kuid OÜ Rail Baltic Estonia rääkis üldisest tooteohutusest. KeA ei anna loamenetluses
hinnanguid, vaid otsustab keskkonnaloa andmise või muutmise kooskõlas keskkonnakaitseliste
eesmärkidega, kehtivate õigusaktide ning kaalutlusõiguse alusel. Keskkonnaamet kaalus loa
muutmise menetluses mh seda, kas taristuehitajate hinnangute põhjal saab lugeda nõudluse
(turu) olemasolu tõendatuks. Vaidlustatud otsuses leidis amet, et toote nõudluse olemasolu ei
ole tõendatud. Halduse kaalutlusotsuste puhul on kohtul keelatud teha kaalutlusotsust
haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3 kolmas lause). Kohus võib võtta seisukoha üksnes
menetluskorra ja kaalumisreeglite järgimise ning põhjendamiskohustuse täitmise kohta.
KOHTU PÕHJENDUSED
12. Pooled vaidlevad selle üle, kas kaebaja toodetud rehviplokid on lakanud olemast
jäätmed. Jäätmed on sellised asjad (esemed ja ained), mille valdaja on ära visanud, kavatseb ära
visata või on kohustatud seda tegema (JäätS § 2 lg 1, vt ka jäätmedirektiivi art 3 p 1). Olukorras,
kus eseme või aine kohta pole üldaktiga kehtestatud jäätmestaatuse lakkamise kriteeriume, on
KeA-l õigus üksikjuhtumi põhjal otsustada, kas taotluses märgitud jäätmed on lakanud olemast
jäätmed (JäätS § 21 lg 31). KeA peab tegema otsuse JäätS § 21 lg 1 p-des 1–4 sätestatud
tingimuste kohaselt, võttes vajaduse korral arvesse sama paragrahvi lg-s 3 sätestatud nõudeid.
13. Praegusel juhul leidis KeA, et täidetud pole JäätS § 21 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimus:
asjal on turg või asja järele on nõudlus. Muude tingimuste puhul KeA probleemi ei näinud.
14. Kohus märgib, et otsust, kas jäätmed on lakanud olemast jäätmed, ei tee KeA kaalutlus-
õiguse alusel (vt haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1). Kui amet teeb kindlaks, et toode vastab
seaduses sätestatud tingimustele, tuleb see jäätmerežiimi alt vabastada. Haldusorgani selline
otsus on täies ulatuses kohtulikult kontrollitav. KeA-l on aga kaalutlusruum keskkonnaloa sisu