Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25267050113

1 / 3

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 20.04.2026, Pärnu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25267050113

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (xxx)

Käesolevas kriminaalasjas alustati 18.02.2025 kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 1 tunnustel. XXX

on esitatud kahtlustus KarS § 201 lg 1 alusel, et tema 12.02.2025 kella 15:10 paiku omastas Pärnu

Port Artur 2 kolmanda korruse meeste tualettruumist XXX kuuluva rahakoti väärtusega 45 eurot, mis

sisaldas 570 eurot sularaha, varalise väärtuseta: Swedbank pangakaarti, autojuhiluba, ID kaarti ja

erinevaid kliendikaarte. XXX ei teatanud leiust omanikku ega politseid, kuigi leiu väärtus oli üle 50

euro, rikkudes sellega asjaõigusseaduse § 98 nõudeid vaid omastades pööras selle enda kasuks.

Kuivõrd kannatanu kaotas rahakoti Port Artur 2 kaubanduskeskuses, siis läks rahakoti valdus üle

kaubanduskeskusele ning kahtlustatav murdis oma kaubanduskeskuse valduse, pannes oma

tegevusega toime varguse KarS § 199 lg 1 järgi.

KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku

menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või

asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale

kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või

nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise

astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või

näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud

alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.

Seega on XXX alust kahtlustada teise astme kuriteo toimepanemises. KarS § 199 lg 1 eest ei näe

karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni

maksimummääraks on kuni kolmeaastase vangistuse.

Prokurör, olles tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202

lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja

kuna isiku süü ei ole suur.

KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes

konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone.

Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud

kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust.

Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega tekitanud

kannatanule varalise kahju summas 673,50 eurot, mille kahtlustatav on kannatanule täies ulatuses

hüvitanud.

2 / 3

Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202

alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses

sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega.

Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse

lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt

uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast

karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas

tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. XXX puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Samuti

ei ole prokuratuuri andmetel tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Seega ei ole

kahtlustatava puhul kuritegude toimepanemine kujunenud tema elustiiliks ning puudub alust arvata,

et karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise jätkamise. XXX

on prokuratuuris tunnistanud, et ta pani toime kahtlustuses esitatud kuriteod. Seega on isik saanud

aru oma teo keelatusest. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba

kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks

preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele

käituda ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi

olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude

suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei

oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole

eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022

juhise nr RP-1-2/22/1 (muudetud riigi peaprokuröri 19.12.2024 käskkirjaga nr RP-1-1/24/37) punktis

3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS §

199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tekitatud kahju ületab olulise kahju määra, mis

KarS § 121 p 1 järgi on 4000 eurot. Käesoleval juhul olulise kahju tekkimist möönda ei saa. Samuti

näeb viidatud juhis ette punktis 3.2.2 avaliku menetlushuvi olemasolu, kui teo on toime pannud isik,

kellel peavad avaliku ülesande täitmisest tulenevalt olema kõrged kõlbelised omadused või kelle

suhtes peab avalikkusel olema kuriteo asjaoludega seonduvalt kõrgendatud usaldus. Selliste

juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole.

Kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi ning kahtlustatav on hüvitanud kuriteoga tekitatud kahju, siis prokurör leiab, et on

olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25267050113 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik:

Kohustada XXX:

- maksma riigituludesse 500 (viissada) eurot. Tähtajaks määrata 4 (neli) kuud, s.o viimase

täitmise tähtpäeva on 20.08.2026 (k.a).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kannatanule XXX. Kahtlustatavale XXX ja tema kaitsjale Margo Põbo on määrus

prokuratuuris kätte antud.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

3 / 3

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Hanna Varik

abiprokurör

Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle

pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse.

Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega

nõus: ________________________________________________________________ (nimi, kuupäev, allkiri)