Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26278000032

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 20.04.2026, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26278000032

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxxxxxx xxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 26.12.2025

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 26278000032, milles menetlust alustati

07.01.2026 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 1 tunnustel. 29.01.2026 esitati xxxxxxxxx

xxxxx-le kahtlustus 26.12.2025 kella 02.00-03.30 paiku xxxxx linnas xxxxxx tn xx asuvas xxxx

Baaris kannatanu xxxxxxx xxxxxxx-i kehalises väärkohtlemises. Nimetatud tegu seisnes selles, et

xxxxxxxxx xxxx lõi ühe korra enda rusikas käega kannatanut xxxxxxx xxxxxxx-t näopiirkonda,

millega põhjustas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, s.o ninajuurel 2 cm-se sirgete

servadega haava.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: kannatanu xxxxxx xxxxxxx-i esitatud süüteoteate ja selle lisaga,

patrulli teenistuslehe ja patrullpolitseiniku vormikaamera salvestisega, kannatanu xxxxxx xxxxxxx-i

ütluste ja esitatud hagiavaldusega, Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriisi ja kannatanust tehtud fotoga,

tunnistajate xxxxx-xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxx-xxxxx xxxxx-e ja xxxxxx xxxxxxx ütluste

ning kahtlustatava xxxxxxxxx xxxx-e ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxxxxxx xxxx-e poolt

vägivallateo toimepanemine xxxxxx xxxxxxx-i suhtes.

Kannatanu xxxxxx xxxxxxx-i poolt kohtueelse menetluse käigus antud ütluste kohaselt oli ta

26.12.2025 kella 02.00 paiku xxxx Baaris väljapääsu juures asuval trepil koos tuttavaga. Nende

juurde tuli meesterahvas, keda eelnevalt oli kohatud WC-s. Võõras meesterahvas ütles midagi

kannatanu tuttavale, mispeale vastas tuttav agressiivsel toonil „Mida sa mölised?“ Kannatanu vaatas

ringi ja nägi järgmisel hetkel, et tema tuttav vajus kuidagi imelikult ära. Seejärel vaatas kannatanu

otsa võõrale meesterahvale, kes samal hetkel lõi kannatanut rusikaga vastu tema nägu ninapiirkonda.

Kannatanu ninale tekkis haav. Pärast seda hüppas kannatanu võõrale meesterahvale õlaga peale ja

nad kukkusid mõlemad põrandale maha. Kakluse tagajärjel läks katki ka kannatanu jope kapuuts.

Seda, et kannatanu ja võõra meesterahva vahel leidis xxxx Baaris aset konflikt, on enda ütlustes

kinnitanud ka tunnistaja xxxxx-xxxxxx xxxx. Tunnistaja ei näinud küll pealt, kuidas võõras

meesterahvas kannatanut lõi, kuid ta nägi hetke, mil kannatanu pea lendas tahapoole. Seejärel jooksis

kannatanu võõra meesterahva pikali. Samuti nägi tunnistaja xxxxxx xxxxxx, kuidas võõras

meesterahvas rebis kannatanu jopelt kapuutsi küljest ära ning et kannatanu seisis meesterahva vastas

rusikad püsti.

Kahtlustatav xxxxxxxxx xxxx on enda ütlustes tunnistanud kuriteo toimepanemist. Ta on andnud

selgitusi, mille kohaselt baari sissepääsu juures tõukas võõras meesterahvas ta esmalt pikali.

Kahtlustatav järgnes talle, et uurida, mis juhtus. Järgnes sõnavahetus, mis lõppes sellega, et

kahtlustatav lõi enda jaoks võõrast meesterahvast. Kahtlustatava sõnul oli tegemist äkilise olukorraga

ning ta ei plaaninud kedagi lüüa. Kahtlustatava lükkamist nägid pealt ka tema tuttavad xxxxxx

xxxxxxx ja xxxxx-xxxxx xxxxx.

2

Tunnistajad xxxxxx xxxxxxx ja xxxxx-xxxxx xxxxx on kohtueelse menetluse käigus antud ütlustega

kinnitanud, et nad nägid, kuidas xxxxxxxxx xxxx lendas baari ukse juures istukile põrandale maha.

Samas ei osanud nad öelda, kas kahtlustataval antud õhtu jooksul kellegagi konflikt oli olnud.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxxxxxx xxxx-e

suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätteid.

KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada

menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale

KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile

antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04). Käesolevas

kriminaalasjas on xxxxxxxxx xxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb

karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 121 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud sanktsioonimäär, millega ei nähta

karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka

asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni, samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja

arusaamisvõimet. Käesoleval juhul on tegemist olnud öisel ajal baaris tekkinud konfliktiga, kusjuures

mõlemad pooled olid konflikti ajal alkoholijoobes. Poolte vahel tekkis sõnavahetus, mis päädis

füüsilise vägivalla kasutamisega. Seejuures oli kasutatud vägivald lühiajaline, väheintensiivne ega

põhjustanud rasket tagajärge. Xxxxxxxxx xxxx ei eita ka enda süüd. Ta on aru saanud, et tema

käitumine oli väär ning avaldanud prokuröri juures siirast kahetsust, et lahendas olukorda vägivalda

kasutades. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis enda käitumise ja viha

analüüsimiseks pöörduma koolitusele „Julgus olla vihane ja kuidas muuta viha teadlikuks jõuks“.

Samuti on xxxxxxxxx xxxx valmis võtma oma käitumise osas isiklikku vastutust ning hüvitama

kannatanule jope lõhkumisega tekkinud kahju. Kõik eelnimetatud asjaolud kogumis viitavad

xxxxxxxxx xxxx-e tegevuses väiksemale süüle.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed

vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas kui kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud

kohaldamiseks esmakurjategijatele. Xxxxxxxxx xxxx-e ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud

ning tema suhtes ei ole varem ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud. Sellest

tulenevalt võib asuda seisukohale, et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega.

Kahtlustatav on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused, mis annavad

aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Talle etteheidetava kuriteo puhul on tegemist

olnud esmakordse juhtumiga, mille puhul, nagu juba märgitud sai, oli vägivald lühiajaline ja

väheintensiivne ega põhjustanud rasket tagajärge. Prokuröri hinnangul ei ole xxxxxxxxx xxxx-e

edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid (nt

kriminaalhooldust), mida ei saaks kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul.

Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning

puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et

kriminaalkaristus ei lahenda probleeme, mis puudutavad viha juhtimist, konfliktide lahendamist ning

konfliktolukorras käitumist. Xxxxxxxxx xxxx-e edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole

tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt

õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi määrates.

Kahtlustatav xxxxxxxxx xxxx on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisel võtma endale kohustuse

tasuda kannatanule jope lõhkumisega tekitatud kahju summas 116,95 eurot ning kohustuse osaleda

3

SA Tartu Rahvaülikooli pakutaval koolitusel „Julgus olla vihane ja kuidas muuta viha teadlikuks

jõuks“. Antud kohustused toetavad kahtlustatava edaspidist õiguskuulekat käitumist, pakkudes talle

võimalust võtta isiklikku vastutust ning enda emotsioone ja käitumise algpõhjuseid analüüsida.

Kannatanu xxxxxx xxxxxxx on 27.02.2026 esitanud kriminaalasjas tsiviilhagi varalise kahju

hüvitamiseks kogusummas 5116,95 eurot. Prokuröril puudub pädevus kriminaalasja lõpetamisel

KrMS § 202 alusel tsiviilhagi sisuliselt lahendada. Seetõttu jätab prokurör tsiviilhagi tervikuna

läbivaatamata. Kannatanul on õigus kahjude hüvitamiseks võlaõigusseaduse alusel pöörduda

tsiviilkohtupidamise korras kohtusse.

Juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26278000032 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel on xxxxxxxxx xxxx kohustatud 5 (viie) kuu jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 20.04.2026-

20.09.2026, hüvitama kannatanule xxxxxx xxxxxxx-le kuriteoga tekitatud kahju summas

116,95 eurot. Makse tuleb teha xxxxxx xxxxxxx-i arveldusarvele. Makse sooritamist kinnitava

dokumendi peab xxxxxxxxx xxxx esitama prokuratuurile hiljemalt 20.09.2026 e-posti teel

aadressile [email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile

Kalevi tn 1, Tartu.

- KrMS 202 lg 2 p 5 alusel on xxxxxxxxx xxxx kohustatud läbima SA Tartu Rahvaülikooli

pakutava koolituse „Julgus olla vihane ja kuidas muuta viha teadlikuks jõuks“. Koolitusel

osalemiseks peab xxxxxxxxx xxxx alates kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

allkirjastamisest hiljemalt 1 (ühe) nädala jooksul, s.o 27.04.2026, registreerima ennast koolitusele

SA Tartu Rahvaülikooli koduleheküljel (https://rahvaylikool.ee/koolitused/13145/kursus/) ning

tasuma koolitusele registreerumisel osalustasu summas 56 eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on

26.09.2026. Koolituse läbimise kohta peab xxxxxxxxx xxxx esitama Lõuna

Ringkonnaprokuratuurile hiljemalt 26.09.2026 programmi läbiviija poolt väljastatud kinnituse

või tõendi e-posti teel aadressile [email protected] või tooma paberkandjal Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn 1, Tartu.

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS §

202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxxxxxxxx xxxx-e andmed kantud

andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed

kustutamata.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kahtlustatavale xxxxxxxxx xxxx-le ning määruse koopia saata kannatanule xxxxxx xxxxxxx-le.

9. Koopia määrusest saata teadmiseks Tervisekassale.

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

4

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kannatanul on õigus tsiviilhagi läbivaatamata jätmist vaidlustada KrMS § 207 korras koos

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega või eraldiseisvalt KrMS § 228 alusel.

Kersti Kohal

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega

ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud

tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel

kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)