Edastuskiri

7-1.32043-1 20.04.2026 Väljaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

NELLI SAMELI PNOEE-47107232213 2026-04-20 09:03:17

Lisa 1. VV EELNOU - Johvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu DP algatamine_lisa_1_maa-ala skeem.pdf

Lisa 1

Jõhvi Vallavlitsuse 28.05.2026 korraldusele nr 000

„Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“

Planeeritava maa-ala skeem

Pindala ca 45 000 m2

planeeritava ala piir katastriüksuste piirid

Lisa 2. KSH eelhinnang.pdf

1

Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

1. Õiguslik alus

Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse

detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6

lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.

Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,

kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.

Otsustaja peab vajalikuks eelhinnangu andmine, kuna antud maa-alal planeeritakse elurajoon.

Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara. Töö eesmärgiks on välja selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasnev

võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus.

2. Sissejuhatus

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise

ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr

224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“.

Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega

„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju

strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.

Töö tulemusena selgitati välja, kas enne Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja

lähiala detailplaneeringu (DP) kehtestamist on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

algatamine või mitte.

Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse

tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta

asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.

3. Üldinfo

3.1 Detailplaneeringu vajadus

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kastani tn 17 kinnistu maakasutuse sihtotstarbe

muutmine maatulundusmaast elamu- ja transpordimaaks, jagades kinnistu kuueteistkümneks üksik-

2

ja kaksikelamu ning üheks transpordimaa krundiks ning kruntidele hoonestusala, ehitusõiguse,

ehituslike tingimuste, juurdepääsude, tehnovõrkude ja -rajatiste ning haljastuse ja heakorrastuse

põhimõtete määramine.

3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Kastani tn 17 (katastritunnus 25101:001:0399,

maatulundusmaa 100%, pindala 42099 m²), Kastani tn 15 (katastritunnus 25201:002:0125,

tootmismaa 100%, pindala 46 m²), Kastani tänav T7 (katastritunnus 25101:001:0212, transpordimaa

100%, pindala 1173 m²), Kastani tänav T8 (katastritunnus 25101:001:0226, transpordimaa 100%,

pindala 1211 m²) kinnistuid ning osaliselt Kastani tänav T9 (katastritunnus 25101:001:0224,

transpordimaa 100%, pindala 1947 m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb Põllutee (katastritunnus 25101:001:0320, maatulundusmaa 100%,

pindala 193410 m2), Segametsa (katastritunnus 25101:001:0315, maatulundusmaa 100%, pindala

30308 m2), Kastani tn 9 (katastritunnus 25201:002:0053, elamumaa 100%, pindala 19408 m2)

Kastani tn 13 (katastritunnus 25301:013:0074, elamumaa 100%, pindala 3057.0 m2), Kastani tänav

T6 (katastritunnus 25201:002:0286, transpordimaa 100%, pindala 1761 m2), Kastani tn 10

(katastritunnus 25201:002:0166, elamumaa 100%, pindala 1980 m2), Kastani tn 14 (katastritunnus

25101:001:0505, maatulundusmaa 100%, pindala 33682 m2), Kastani tn 12/10 (katastritunnus

25201:002:0277, elamumaa 100%, pindala 139 m2), Kastani tn 12/9 (katastritunnus 25201:002:0276,

elamumaa 100%, pindala 99 m2), Kastani tn 12/8 (katastritunnus 25201:002:0274, elamumaa 100%,

pindala 98 m2) Kastani tn 12/7 (katastritunnus 25201:002:0275, elamumaa 100%, pindala 101 m2)

Kastani tn 12/6 (katastritunnus 25201:002:0273, elamumaa 100%, pindala 103 m2) Kastani tn 12/5

(katastritunnus 25201:002:0272, elamumaa 100%, pindala 103 m2) Kastani tn 12/4 (katastritunnus

25201:002:0271, elamumaa 100%, pindala 102 m2) Kastani tn 12/3 (katastritunnus 25201:002:0269,

elamumaa 100%, pindala 107 m2) Kastani tn 12/2 (katastritunnus 25201:002:0268, elamumaa 100%,

pindala 106 m2), Kastani tn 12/1 (katastritunnus 25201:002:0267, elamumaa 100%, pindala 135 m2)

Kastani tn 14a (katastritunnus 25101:001:0625, sihtotstarbeta maa 100%, pindala 3186 m2) ja

Kastani tn 20 // Keskhiie (katastritunnus 25201:002:0161, maatulundusmaa 100%, pindala 81884 m²)

kinnistutega.

Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan (X-Gis. Maa-amet, kaardirakendus)

3

Joonis 2. Planeeritava maa-ala skeem

3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus

Kastani tn 17 katastriüksuse kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa, kuid tegelik maakasutus on

omavoliline aiamaa, mis ei kujuta endast planeeringuliselt põhjendatud ega jätkusuutlikku

maakasutust.

Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse üksik- ja kaksikelamute maa-ala moodustamist.

Planeeringuala külgneb vahetult olemasolevate elamumaadega, mistõttu kavandatav tegevus toetab

väljakujunenud asustusstruktuuri ning vastab üldplaneeringus sätestatud kompaktse asustuse arengu

põhimõtetele ning ümbritsetava piirkonna pereelamute maa (EP) juhtotstarbele.

4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele

Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonna eelisarendatavateks aladeks on keskustesse ja nende

vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad. Need alad on nii elupiirkondade kui

ettevõtlusalade arendamiseks, samuti aktiivsete puhkepiirkondade, logistikaalade jm linnalise

maakasutuse kavandamiseks. Planeeritav tegevus ei ole Ida-Viru Maakonnaplaneeringuga 2030+

vastuolus.

Jõhvi valla üldplaneering (2013). Käesoleva detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas

Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127).

Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav maa-ala Tammiku aleviku kompaktselt asustatud alas

asuval juhtotstarbeta maal. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale lähtutakse selliste maa-alade

arendamisel olemasolevast maakasutusest ning juhtotstarve ja maakasutustingimused täpsustatakse

detailplaneeringu koostamise käigus.

4

Jõhvi valla arengukava 2025-2035. Arengukavas on pigem kajastatud kortermajadega seotud teemad

ja probleemid. Samas arengukavas seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega

kavandatav tegevus vastuollu ei lähe.

5. Mõjutava keskkonna kirjeldus

Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav maa-ala Tammiku aleviku kompaktselt asustatud ala

piirkonnas. Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt

kvaasistabiilne (joonis 3).

Joonis 3. Altkaevandatud alad (X-Gis. Maa-amet, Maardlate rakendus)

5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus

Tegelik maakasutus on omavoliline aiamaa. Informatsioon jääkreostuse osas puudub.

5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus

Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Tehnogeensed setted: täitepinnas,

aheraine. Soosetted: turvas. Jõesetted: veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda. Järvesetted:

klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi. Meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv,

liivsavi, savi, sapropeel. Tuulesetted: liiv. Glatsiofluviaalsed (liustikujõelised) setted: veeristik, kruus,

liiv. Jääjärvelised setted: klibu, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Moreen: liivsavi ja saviliiv kividega, rähk.

Õhukese pinnakattega ala: pinnakatte paksus on < 1m. Jääjärvelised setted. Klibu, liiv, möll, saviliiv,

liivsavi, savi.

Planeeringu maa-ala asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud ja kaitsmata maapinnalt

lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 4).

5

Joonis 4. Väljavõte põhjavee kaitstuse kaardist (Keskkonnaportaal, andmed ja kaart).

3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid

Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringualal puuduvad

looduskaitseobjektid. Lähim kaitseala on Tammiku puiestee ((KLO1200198). Kavandatav tegevus ei

ulatu antud kaitsealani.

Joonis 5. Tammiku puiestee (X-Gis. Maa-amet, Looduskaitse kaardirakendus)

5.3 Pärandkultuur

Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.

5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid

Olemasolevad maakasutuse kitsendused ja servituudid: 1-20 kV elektriõhuliini kaitsevöönd 10 m

mõlemale poole liini keskelt ning tehnovõrgud (elektriõhuliin alla 1 kV, veetrass). Planeeringuala

jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne.

6. Võimalikud keskkonnamõjud

Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt

6

ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on

lokaalsed ja lühiajalised. Samas keskkonnamõjud võivad esineda peale planeeringu elluviimist.

6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused

Hetkel kasutatakse maa-ala ebaseadusliku aiamaana. Mõned aiamaa tükid on juba mahajäetud ning

neil asuvad rajatised (nt kasvuhooned ja kuurid) ja jäätmed. Maa-ala on osaliselt võsastunud. Pärast

detailplaneeringu elluviimist paraneb maastiku visuaalne ilme, kuna maa-ala korrastatakse ja

puhastatakse ning sinna rajatakse elamud. Maakasutus muutub samuti oluliselt ning sellel on

positiivne mõju.

Pilt 1. Vaade kasutusel olevale maatükile

Pilt 2. Vaade jäetud jäätmetele

7

6.2 Altkaevandatud alaga seotud keskkonnariskid ja piirangud

Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne

(langetatud ala servakonsool), vt joonis 3.

Maapinna stabiilsus kaevandatud alal on erinev sõltuvalt põlevkivi väljamise tehnoloogiast.

Allmaakaevandamise puhul võivad kaevandatud tühemikud põhjustada deformatsioone (vajumisi),

mille mõju ulatub maapinnani. Kivimite struktuur tervikuna küll ei muutu, kuid toimub nende osaline

purunemine ja täiendavate lõhede ilmumine, muutub ka veerežiim. Deformatsioonide

tekkemehhanismi määrab kasutatav kaevandamisviis. Kaevandamisviiside puhul on erinevusi

laekäitlusviisis, seega ka maapinna võimalike deformatsioonide tekkemehhanismis ja parameetrites.

Langetatud maa tekib alal, kus kaevandamisel ei jäetud tervikuid (kombainkaevandamine), või kui

jäeti, siis lühiajalisi, et nad puruneksid kaevandamise ajal, või kui tühimikud täideti täitematerjaliga.

Langetatud maa vajub kaevandamise käigus. Selle püsivus sõltub katendi ja kihindi paksuse suhtest,

katendi kooslusest, täitematerjali hulgast ja töö kvaliteedist. Eesti põlevkivimaardlas on nendeks

aladeks, kus kasutati käsikambreid ja –laavasid, kombainlaavasid, laus- või kihtväljamise katselanke,

kambriplokkide katselist varistamist. Langetatud maal võib esineda maa järel- või hilisvajumist.

Langetatud alal ehitamisel peab arvestama maa hilise vajumise võimalikkusega ja suurusega ning

niiskuserežiimi võimalikku muutusega.

Kvaasistabiilne maa tekib kui lae ülalhoidmiseks kasutatakse tervikuid, täiteriitu jne, mis ei purune

kaevandamise ajal, kuid see võib toimuda hiljem. Seega kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui

stabiilne, kuid hiljem võib seal esineda maa vajumist ja varinguid. Põlevkivimaardla maa on

kvaasistabiilne kambritega kaevandatud alal, kui kaevandamissügavus on suurem kui 35…40 m,

langetatud alal vajumismolli perve ja seda ümbritseva püsiva või stabiilse maa vahel (kaevelangi või

–ploki alguses ja lõpus), käikude peal, kui katendi paksus on väiksem kui 10…12 m. Kvaasistabiilsel

alal (langetatud ala servakonsooli kohas) on ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras,

geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel.1

Projekteerimise käigus tuleb läbi viia geotehniline ekspertiis, mille käigus uuritakse ja selgitatakse

1 Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine. Tallinna Tehnikaülikooli

mäeinstituut. Lep 3-2_15/3275-3/2013 KIK14033. Tallinn 2015

8

välja, kas antud maa-alale ehitamine on lubatav. Ehitusprojektis pakutakse välja vundamendi tüüp

ning vajaduse korral esitatakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks või sundvaristamiseks.

Ehitiste ja inimtegevuse koormuse suurenemine võib põhjustada maa vajumist. Inimeste, vara ja

keskkonna kaitseks tuleb ehitusprojektides ette näha meetmed tõenäoliste ohtude (vajumiste,

maalihete, langatuste jms) ennetamiseks ja vältimiseks.

6.3 Mõju pinnasele

On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,

lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude ja teede rajamine). Kaevanditest väljastatud

pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest

eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise kasutamine ja bilanss

esitatakse ehitusprojektiga. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks planeeringualast väljaspool,

tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba.

Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast

tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel

jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja

kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.

Elamurajooni kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks, lähtudes ka

kavandatavast tegevusest.

6.4 Mõju pinna- ja põhjaveele

Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei

ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.

Kavandatav tegevus võib läbi hoonete ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna

hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.

Hoonete veevarustus ja kanalisatsioon plaanitakse lahendada läbi rajatava võrku. Seega negatiivset

mõju ei ole ette näha.

6.5 Mõju loodusele

Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine

olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada

kõrge väärtusega elupaigaks.

Pilt 3. Vaade planeeringu maa-alale

9

Puude raie on lubatud ainult raieloa alusel ning peale ehitusloa andmist. Vastavalt Jõhvi Vallavolikogu

16.06.2016 määruse nr 97 „Üksikpuude raie loa andmise tingimused ja kord Jõhvi vallas“ § 4 lk 4

punktis 8 sätestatule juhul, kui raieluba taotletakse ehituse alla jäävale puule, tuleb taotlusele lisada

ehitusloa number ja väljavõte projekti asjakohastest joonistest.

6.6 Mõju kultuuriväärtustele

Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.

6.7 Jäätme- ja energiamahukus

Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide,

veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja

osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit ja vett.

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata jäätmete

tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab

rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama

oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale

isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.

6.8 Riigipiiriülene mõju

Piiriülest mõju elurajooni rajamisega ei kaasne.

6.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid

10

Peamised keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu on õhusaaste, ebameeldiv lõhn,

müra ja vibratsioon.

DP lahendus võimaldab võtta ala aktiivsemasse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Samas suureneb

Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad noored pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve.

Tuginedes punktidele 6.11, 6.12 ja 6.13 planeeringu realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju

inimese tervisele ja heaolule.

6.10 Jäätmed

Planeeringu realiseerumisel suures koguses eriliigilisi tahkeid jäätmeid, mida eraldi peaks käitlema

või koguma, ei teki. Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate jäätmete

kogumine ja äravedu toimub vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate isikute poolt

olemasoleva ja avaliku teedevõrgu kaudu.

Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu

26.06.2025 määrusest nr 125 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.

6.11 Õhusaastatus

Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhusaastele. Planeeritud hoonete soojavarustuseks on

plaanitud lahendada kaugküttega.

6.12 Müra, vibratsioon

Arvestades kavandatavat olukorda, siis esineb ehituse ajal peamiselt müratingimuste muutuseid

(lokaalseid), kuid järgitavad on kehtivad normid. Siinkohal on arvestatud ka kasutatava tehnika ja

nendele seatud normatiividega nii müra kui ka vibratsiooni osas.

Kasutusaegsel perioodil ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Olemasolevaid regulatsioone

arvestades ei saa müra ja vibratsiooni mõju pidada oluliseks.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt

ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala ehitus-

ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016

määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive.

Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi

planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase

mürakategooria liiklusmüra normtaset.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada määruses

nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste

heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“

Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54

„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord “ §

3 toodud piirväärtustele.

6.13 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Lõhna reostust ei ole ette näha. Tegevuse iseloomu arvestades ei ole ette näha olulist valgus-, soojus-,

kiirgus- ning lõhnareostust, mis oleks üleliigselt häiriv nii hoone sees kui ka lähipiirkonnas.

6.14 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada

11

kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.

Tööde ajal kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele normatiividele ja seega on töökorras ning

avariide esinemise tõenäosused on viidud miinimumini.

6.15 Koosmõju

Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude

kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.

7. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad meetmed:

1) Planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud

asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid

suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.

2) Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Ehitamisel arvestada, et ala

välisõhus 2(2) levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud vastava

mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.

3) Jõhvi vald asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus. Siseruumides tuleb tagada

radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus

ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, on

soovitatav enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised ja vajadusel

rakendada radoonitõkke meetmeid.

4) Projekteerimise käigus tuleb läbi viia geotehniline ekspertiis, mille käigus uuritakse ja

selgitatakse välja, kas antud maa-alale ehitamine on lubatav. Ehitusprojektis pakutakse välja

vundamendi tüüp ning vajaduse korral esitatakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks

või sundvaristamiseks. Ehitiste ja inimtegevuse koormuse suurenemine võib põhjustada maa

vajumist. Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks tuleb ehitusprojektides ette näha meetmed

tõenäoliste ohtude (vajumiste, maalihete, langatuste jms) ennetamiseks ja vältimiseks – vt punkt

6.2.

8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta

Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ja järgides leevendatavate meetmete

rakendamist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja elurajooni sihipärase kasutamisega

seonduvat täiendavat negatiivset keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:

1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi kahjustumist;

2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette

näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;

4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega

vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste

olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;

6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;

7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega

inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

12

Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala

detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).

Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, Jõhvi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist

Seisukoha_kysimine.pdf

JÕHVI VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Keskkonnaamet

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Terviseamet

[email protected]

Eesti Geoloogiateenistus Meie: 20.04.2026 nr 7-1.3/2043-1

[email protected]

Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korraldusele „Jõhvi valla,

Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas

Käesolevaga edastame Teile seisukoha võtmiseks Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamise osas. Palume vastata 30 kalendripäeva jooksul.

Lugupidamisega

Nelli Sameli

Arhitekt

mob 5300 8847

[email protected]

Lisad:

1. Korralduse „Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu;

2. Lisa 1. Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu

skeem;

3. Lisa 2. KSH eelhinnang;

VV EELNOU - Johvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu DP algatamine-ksh.pdf

Valitsuse korralduse eelnõu

Jõhvi 28. mai 2026 nr 000

Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu

ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku teeb valitsus.

Detailplaneeringuala asub Jõhvi vallas Tammiku aleviku põhjaosas. Kinnistu piirneb idast Kastani

tänavaga, olemasolev juurdepääs kinnistule puudub. Planeeritava ala suurus on ca 45 000 m2

(planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).

Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Kastani tn 17 (katastritunnus 25101:001:0399, maatulundusmaa

100%, pindala 42099 m²), Kastani tn 15 (katastritunnus 25201:002:0125, tootmismaa 100%, pindala

46 m²), Kastani tänav T7 (katastritunnus 25101:001:0212, transpordimaa 100%, pindala 1173 m²),

Kastani tänav T8 (katastritunnus 25101:001:0226, transpordimaa 100%, pindala 1211 m²) kinnistuid

ning osaliselt Kastani tänav T9 (katastritunnus 25101:001:0224, transpordimaa 100%, pindala 1947

m²) kinnistuid.

Planeeritav maa-ala piirneb Põllutee (katastritunnus 25101:001:0320, maatulundusmaa 100%, pindala

193410 m2), Segametsa (katastritunnus 25101:001:0315, maatulundusmaa 100%, pindala 30308 m2),

Kastani tn 9 (katastritunnus 25201:002:0053, elamumaa 100%, pindala 19408 m2) Kastani tn 13

(katastritunnus 25301:013:0074, elamumaa 100%, pindala 3057.0 m2), Kastani tänav T6

(katastritunnus 25201:002:0286, transpordimaa 100%, pindala 1761 m2), Kastani tn 10