Mäepea küla Liivamaa DP kooskõlastamine

E-kiri.eml

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Kirja edastamine

Liivamaa kooskõlastamine Päästeamet.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

TERJE KRAANVELT PNOEE-46604290226 2026-04-20 09:36:51

Liivamaa kooskõlastamine Päästeamet.pdf

Mõisa tee 17 Kiiu alevik Telefon +372 6066 370 Arvelduskonto EE742200001120050586 74604 Harjumaa Faks +372 6066 371 Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Põhja Päästekeskus

[email protected]

20.04.2026 nr 7-1/1337

Detailplaneeringu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks Mäepea küla Liivamaa kinnistu (35301:001:1875) detailplaneeringu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Terje Kraanvelt

Vallavanem

Lisa: Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering.

Kadi Raudla

6066379

Mäepea küla Liivamaa kinnistu_DP_12.03.2026.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

0_Mäepea küla Liivamaa kinnistu_DP_Seletuskiri_12.03.2026.pdf

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-21/01-2022

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

Asukoht:

Mäepea küla, Kuusalu vald, Harju maakond

Planeeringu koostamise korraldaja:

Kuusalu Vallavalitsus

Huvitatud isik:

Karina Eisenschmidt

Planeerija:

Egle Heero

Tartu

2026

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI _______________________________________________________________ 3

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk __________________________________ 3

2. Detailplaneeringu koostaja _____________________________________________________ 3

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid _______________________________ 3

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus _____________________________________________ 4

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed _______________ 5

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja planeeringulahenduse põhjendus _ 5

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ____________________________________________ 6

8. Krundi ehitusõigus ____________________________________________________________ 7

9. Krundi hoonestusala piiritlemine _________________________________________________ 7

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ___________________________________ 8

11. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted ____________________________ 8

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded ______________________________________ 9

13. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ___________________________________ 9

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad ____________________________________________10

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus ______________________________________ 10

14.2. Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž ___________________________________ 11

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus _________________________________________ 12

14.4. Soojavarustus ________________________________________________________ 13

14.5. Sidevarustus _________________________________________________________ 13

15. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks ____________________13

16. Servituutide vajaduse määramine _______________________________________________14

17. Radooniriski vähendamise võimalused __________________________________________15

18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused _____________________________15

19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning

nende ulatus ____________________________________________________________________16

20. Planeeringu elluviimise võimalused _____________________________________________16

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE ___________ 18

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI

FAILIDENA) ____________________________________________________________________ 19

Joonis 1. Situatsiooniskeem ____________________________________________ M 1:20000

Joonis 1. Olemasolev olukord _____________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Kontaktvööndi analüüs _________________________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega ______________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ____________________________________________ Skeem

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu Vallavalitsuse 13.04.2023 korraldus nr 147

„Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on jagada praegu hoonestamata maatulundusmaa

sihtotstarbega kinnistust välja kaks elamumaa krunti ja üks transpordimaa krunt, määrata

ehitusõigus ja hoonestustingimused üksikelamute ja abihoonete ehitamiseks, lahendada

juurdepääsud ning määrata vajalikud servituudid, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega

varustamine ning haljastus. Detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

vajadus puudub.

Planeeritav ala asub Harju maakonnas Kuusalu vallas Mäepea külas olemasolevate

maatulundusmaade ja elamumaade vahel Kiiu-Jaanukse tee (nr 3530018) ääres.

Planeeringuala hõlmab Liivamaa kinnistu (k/ü 35301:001:1875, pindala 8.04 ha, 100%

maatulundusmaa) kirde poolset osa. Planeeringuala suurus on ca 0.8 ha.

Vastavalt Kuusalu valla üldplaneeringule (kehtestatud 19.12.2001 Kuusalu Vallavolikogu

otsusega nr 68) asub planeeritav ala hajaasustusalal nn valgel alal (valge ala tähendab, et

antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle muutmist tulevikus ei piirata). Ka pole

nendele aladele ette nähtud suuremaid ja eraldi käsitlemist väärivaid kitsendusi ega piiranguid.

Vastavalt Kuusalu valla üldplaneeringule tuleb koostada detailplaneering hajaasustusega

aladel, kui soovitakse ehituskrunti, mis on väiksem kui 1.5 ha. Minimaalseks elamukrundi

suuruseks on üldplaneeringuga haja-asustusega aladel ette nähtud 0.36 ha. Koostatav

detailplaneering on üldplaneeringule vastav.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on Liivamaa maa-ala plaan tehnovõrkude ja

kinnistupiiridega täpsusastmega M 1:500. Koostaja Priit Kirsiste FIE (reg nr: 11869959, MTR:

EEG000496, töö nr: GD-23-19, 18.05.2023). Koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused

EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Egle Heero (maastikuplaneerimine ja -

disain, keskkonnatehnika õppekava, TTÜ Tartu Kolledž, MSc 2015). Planeeringu koostamise

korraldaja on Kuusalu Vallavalitsus.

3. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

 Kuusalu Vallavalitsuse 13.04.2023 korraldus nr 147 „Mäepea küla Liivamaa kinnistu

detailplaneeringu algatamine ja lähteülesande kinnitamine“;

 Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

4

maakonnaplaneering 2030+“;

 Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 kehtestatud "Kuusalu valla

üldplaneering“;

 Kuusalu Vallavalitsuse 04.09.20219 korraldusega nr 587 kehtestatud „Mäepea küla

Liivamäe kinnistu detailplaneering“;

 Kuusalu Vallavolikogu 08.04.2021 määrusega nr 5 kinnitatud „Kuusalu valla ühisveevärgi ja

-kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2020-2032“;

 Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ (reg nr:10696600) konsultatsioon (02.09.2023, 15.09.2023);

 Planeerimisseadus (RT I, 08.07.2025, 36);

 Ehitusseadustik (edaspidi EhS) (RT I, 08.07.2025, 39);

 Muud standardid, määrused ja seadused.

Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt

2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri

17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel:

http://planeerimine.ee/.

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asub Mäepea küla edelaosas Kiiu-Jaanukse tee lõunapoolsel küljel.

Planeeringuala hõlmab Liivamaa (k/ü 35301:001:1875, pindala 80374 m 2

) kinnistu kirdepoolset

osa (8112 m 2

) ning see moodustab ca 10% Liivamaa kinnistust. Olemasolev maakasutuse

sihtotstarve on 100% maatulundusmaa. Planeeringuala asukoht on näidatud

situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.

Juurdepääs planeeritavale maa-alale on tagatud avalikult kasutatava Kiiu-Jaanukse tee (nr

3530018) kaudu, mis on tolmuvaba kattega. Juurdepääsutee on välja ehitamata.

Planeeringuala on hoonestamata. Ehitisregistri andmetel olemasolevad hooned ja rajatised

puuduvad. Planeeringuala on peaaegu kogu ulatuses haritav maa. Kõrghaljastus puudub,

põhjaosas paikneb üks kõrgem põõsas. Planeeringuala on suhteliselt tasase reljeefiga, kerge

languga lõuna suunas. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 31.20-33.05. Ala madalaim koht

asub planeeringuala keskosas ning kõrgeim koht kirdeosas. Tegemist on suhteliselt kaitstud

põhjaveega alaga.

Olemasolevad liitumised tehnovõrkudega planeeringualal puuduvad. Lähim alajaam

Saepuu:(Kotka) paikneb Liivamäe (k/ü 35201:002:0129) maaüksusel, planeeringuala keskosast

ca 400 m kaugusel loode suunas. Lähiümbruses puudub tänavavalgustus,

reoveekanalisatsioon, sademeveekanalisatsioon, sidevõrk ja kaugküttevõrgustik. Kiiu-Jaanukse

teel veidi kaugemal kagu suunas kulgevad veetorustikud ja elektrivõrgustik.

Planeeringuala paikneb maaparandusehitise Paali-Jaani maa-alal

(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4031250300060/001).

Vastavalt ehitusseadustiku §-le 71 ulatub planeeritavale maa-alale Kiiu-Jaanukse tee

kaitsevöönd, mille laius on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 30 m.

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

5

Planeeringualal ega lähialal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida

planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

5. Planeeringuala lähipiirkonna funktsionaalsed ja linnaehituslikud

seosed

Planeeringuala asub Mäepea külas, mis asub Kuusalu valla lääneosas Kiiu alevikust 1.7 km

kaugusel ja Kuusalu alevikust ca 3.7 km kaugusel. Kontaktvööndi olulisemateks

funktsioonideks on maatulundusmaa ja elamumaa juhtfunktsioon. Planeeritav ala piirneb

elamumaa ja maatulundusmaadega (millel on samuti paljudel õuemaa kõlvik) ning

transpordimaaga. Planeeringuala piirinaabrid on esitatud tabelis 1.

Planeeringuala vahetut kontaktvööndit iseloomustab üldjoontes hajaasustusele omane

külastruktuur. Lõunasuunda jääb kolmeteistkümnest pereelamu krundist koosnev kompaktne

uushoonestusala. Paljudel suurtel maatulundusmaadel paikneb hoonestatud õuemaa kõlvik.

Teisele poole Kiiu-Jaanukse teed jääb farmikompleks.

Juurdepääs planeeringualale on tagatud avaliku kasutusega Kiiu-Jaanukse tee (nr 3530018)

kaudu. Tihedama liiklusega 11260 Jõelähtme-Kemba tee on on planeeringualast ca 1.6 km

kaugusel. Ühistranspordipeatusi lähipiirkonnas ei ole, lähim asub Kiiu alevikus (Kiiu).

Sõiduteest eraldatud kergliiklusteed lähipiirkonnas puuduvad. Olulisemad asutused ja

sotsiaalobjektid kontaktvööndis puuduvad ja asuvad veidi kaugemal Kiiu ja Kuusalu alevikes.

Planeeringualal lähiümbruses kehtestatud planeeringute nimetused, numbrid ja

põhilahendused on esitatud joonisel 3. Planeeringute peamiseks eesmärgiks on olnud

elamukruntide moodustamine. Planeeringutega määratud põhilised ehitustingimused ja

arhitektuurinõuded kontaktvööndi elamumaa kruntide osas on üldjoontes järgnevad: krundi

suurused (2888-5000)9962 m 2

, suurim lubatud ehitisealune pindala 300-450 m 2

, suurim

lubatud hoonete arv krundil 2-3, suurim lubatud korruselisus 1-2; lubatud maksimaalne kõrgus

8.5-9 m, katusekalle 25-45°/20-45°/30-45°, piirdeaia lubatud kõrgus 1.4-1.5 m. Harjajoone

suund vaba või risti/paralleelselt planeeritud teega. Olulisemate arhitektuursete nõuetena on

toodud välja, et kasutada võiks looduslikke materjale, mitte imiteerivaid/sünteetilisi.

Planeeringuala kontaktvööndi analüüs on esitatud joonisel 3.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve

Liivaoja (k/ü 35301:001:1876) elamumaa 100%

Esna (k/ü 35201:002:0389) maatulundusmaa 100%

Kiiu-Jaanukse tee (k/ü 35301:001:0917) transpordimaa 100%

6. Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

planeeringulahenduse põhjendus

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ ja selle lisades ei ole planeeringuala määratletud kui

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

6

väärtuslik põllumajandusmaa ega kui väärtuslik maastik. Maakonnaplaneeringus ei ole

planeeringuala määratud kui linnalise asutusega ala (kompaktse asustuse arenguks sobilik ala,

mida iseloomustab erinevate maakasutusfunktsioonide mitmekesisus, ühtsed teede- ja

tehnovõrgud ja mitmekesiste teenuste ning töökohtade olemasolu kohapeal) ega jää rohelise

võrgustiku aladele. Planeeritaval tegevusel puudub vastuolu Harju maakonnaplaneeringuga

2030+.

Kuusalu valla üldplaneeringus ei ole planeeringuala määratud kui väärtuslik looduspiirkond ja

kooslus ega väärtusliku miljööga ala. Üldplaneeringu kohaselt jääb planeeritav ala parandatud

maade alale ja nn valge alale (antud aladel maakasutuse sihtotstarve ei muutu ja selle

muutmist tulevikus ei piirata). Detailplaneeringuga säilitatakse suures osas maatulundusmaa

sihtotstarve ja vaid väikses osas (10%) muudetakse maakasutuse sihtotstarve elamumaaks,

seega koostatav detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

Üldplaneeringuga seatud olulisemad tingimused on järgnevad:

 Hajaasustusega aladel tuleb koostada detailplaneering, kui soovitakse ehituskrunti, mis on

väiksem kui 1.5 ha. Hajaasustusega aladel, kus koostatakse detailplaneering on elamute

ehituskruntide minimaalne suurus 0.36 ha ja hoonete minimaalne kaugus naaberkruntide

hoonestusest 30.0 m. Detailplaneeringute koostamisel arvestada, et planeeritaval alal tuleb

kaitsta olemasolevat looduskeskkonda (kadastikke jt, väärtuslikke taime kooslusi,

kõrghaljastust jne), säilitada olemasolevad vanad kiviaiad ja soovitav oleks arvestada

vanade kinnistu piiridega.

Mäepea küla Liivamäe kinnistu detailplaneeringuga nähti ette Liivamäe kinnistust 5000 m 2

suuruse elamukrundi eraldamine. Liivamäe kinnistu jagati kehtestatud detailplaneeringuga

Liivamaa (k/ü35301:001:1875, 100% maatulundusmaa) ning Liivaoja (k/ü 35301:001:1876,

100% elamumaa) kinnistuteks. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek täiendavalt

veel kahe elamukrundi eraldamiseks maatulundusmaast.

Käesolev planeering järgib üldjoontes kõrgema taseme strateegilisi dokumente ja piirkonnas

väljakujunenud põhimõtteid ning varasemalt lähiala elamumaadele planeeritud ehitusõiguse

näitajaid. Kuna planeeritava ala kontaktvööndis on juba olemasolevad elamud ja on

kehtestatud ka elamumaade planeeringuid, siis on planeeringuala teeäärse osa elamumaaks

muutmine loogiline jätk olemasolevale struktuurile ja maakasutusele, et ei tekiks üksikuid

elamugruppe lagealadele. Kuna uushoonestus seotakse olemasoleva tehnilise taristu ja

asustusega, siis planeeritava tegevusega ei killustata ega vähendata oluliselt

põllumajandusmaade mahtu. Uushoonestust planeeritakse mahus, mis ei ole käsitletav kui

suuremahuline elamuarendus, arvestatakse olemasoleva hoonestustihedusega ja krundid

kavandatakse üldplaneeringuga seatud miinimumsuuruse järgi. Planeeringuala

hoonestamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset tihenemist, ega piirkonnale

mitteomast hoonestuslaadi ega ületata eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Eeltoodust

tulenevalt on planeeringuga püstitatud eesmärk ja planeeringulahendus kooskõlas valla

üldisemate arengusuundadega ning planeeritud hoonestus on keskkonda sobilik.

7. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Planeeringuga moodustatakse neli krunti – 2 elamumaa krunti, 1 transpordimaa krunt ja 1

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

7

maatulundusmaa krunt. Planeeritavad krundi piirid, pindala ja sihtotstarve on toodud

põhijoonisel (joonis 4). Andmed kruntide moodustamiseks on esitatud põhijoonisel ning tabelis

2.

Tabel 2. Andmed kruntide moodustamiseks

POS

Krundi planeeritud

sihtotstarve ja

osakaalu % (DP

liikides)

Krundi

planeeritud

suurus

Moodustatakse

kinnistutest (k/ü)

Jagatava

krundi suurus

Jagatava kinnistu senine

sihtotstarve ja osakaalu

% (DP liikides)

1 EP 100% 3600 m 2

Liivamaa

(35301:001:1875)

80374 m² MP 100%

2 EP 100% 3600 m 2

3 LT 100% 912 m 2

4 MP 100% 72262 m 2

*Krundi kasutamise sihtotstarve: EP – üksikelamu maa; LT – tee ja tänava maa, MP –

põllumajandusmaa.

8. Krundi ehitusõigus

Kavandatud kruntide ehitusõigus on näidatud põhijoonisel (joonis 4) toodud tabelis.

Ehitusõigusega on määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus.

Lisaks ehitusõigusega määratud hoonetele on lubatud vastavalt kehtivatele tuleohutusnõuetele

ja ehitusseadustikule püstitada lisaks ka alla 20 m 2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrguseid

elamu teenindamiseks mõeldud väikeehitisi, neid on lubatud krundile ehitada lisaks põhi- või

abihoonetele maksimaalselt 2 ja need ei kajastu suurimas lubatud ehitisealuses pinnas.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11101 – üksikelamu

 11103 – suvila

 12744 – abihoone

9. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud, kuid lubatud on

maapealsete rajatiste (nt jalgrataste varjualused, prügimajad) püstitamine, kuid nende

ehitamisel naaberkinnistu piirile lähemale kui 4 m on vajalik kinnistuomaniku kirjalik nõusolek ja

nende püstitamisel ei tohi rikkuda tuleohutusnõudeid.

Hoonestusala kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja planeeringualal

olevatest piirangutest. Hoonestusala minimaalne kaugus hoonestamata naaberkruntide

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

8

piiridest on 5 m. Planeeritud hoonestusala kauguse määramisel teemaast (15 m) on lähtutud

naaberkinnistutel asuva olemasoleva ja planeeritud hoonestuse kaugusest teest.

Hoonestusalade kaugus üksteisest on 30 m, et tagada üldplaneeringuga seatud

hajaasustusega piirkondade hoonestustiheduse tingimus. Kohustuslikku ehitusjoont pole

määratud.

Kavandatud hoonestusalade piiritlemine, nende sidumine krundi piiridega ning võimalik

hoonete paiknemine on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Planeeritud hoonete täpne

ehitisealune pind ning paiknemine selgub ehitusprojektiga.

10. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringualale juurdepääsu tagamiseks on ette nähtud moodustada üks transpordimaa krunt

POS 3. Transpordimaa planeeritakse tupikuna, mille lõpus ümberpööramiskoht päästehnikale,

prügiveoautodele jne. Moodustatava transpordimaa krundi laiuseks on planeeritud 10 m, mille

hulgas on 4.5-5 m laiune sõidutee. Planeeritud sõidutee jääb eraomandisse (elamumaa

kruntide omanikud on teemaa krundi kaasomanikud), kes ühiselt vastutavad tee korrashoiu

eest. Juurdepääsud planeeritud kruntidele (POS 1, POS 2) ja Liivaoja kinnistule (k/ü

35301:001:1876) on planeeritud moodustatavalt transpordimaalt. Orienteeruvad

juurdepääsude asukohad kruntidele ja põhimõtteline juurdepääsutee lahendus koos

parkimisega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Sõidutee laius ja katend ning juurdepääsud

täpsustatakse hiljem vastava projektiga.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016. Tabelis 3 on näidatud minimaalne parkimiskohtade vajadus. Planeeritud

parkimiskohtade arv on kokku 6. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist liiklussageduse

kasvu.

Tabel 3. Parkimiskohtade arvutus

Elamu liik Elamu asukoht

Eramu

Linnakeskus Korruselamute ala Väike-elamute ala

Uus Olev Uus Olev Uus Olev

2 2 2 2 3 3

11. Haljastuse, vertikaalplaneerimise ja heakorra põhimõtted

Planeeringualal puudub olemasolev kõrghaljastus. Hoonestusest ja kõvakattest vabaks jääv

ala tuleb haljastada. Uushaljastust võib planeerida ala liigirikkamaks muutmiseks ning

teeäärsele alale, et vähendada liiklusmüra ja saastet, takistamata seejuures teede

ristumiskohas nähtavust. Samuti tuleb kõrghaljastust rajada kruntide põhjapoolse piiri äärde,

vähendamaks võimalikke Suurfarmi tootmiskompleksi poolt tulevaid häiringuid (vt ka ptk 15 lõik

3). Uushaljastuse kavandamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite ulatusega ja taimede

istutusvahedega. Soovitavalt kõrghaljastust mitte planeerida hoonele lähemale kui 5 m.

Kruntide haljastuse täpsemal planeerimisel on soovituslik koostada eraldi haljastusprojekt.

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

9

Planeeringualal maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi

korrigeerida nt hoone all, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel. Põhjendatud juhul ja kooskõlas

kohaliku omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused. Vertikaalplaneerimisel on

oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine

naaberkinnistutele ulatuses, mis takistaks nende kruntide sihtotstarbelist kasutamist.

Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete ehitusprojektide koostamise käigus.

Kruntide jäätmekäitlus ja jäätmete äravedu lahendada vastavalt kehtivale Jäätmeseadusele ja

Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed on planeeritud koguda eraldi, see tähendab

ühiseid mahuteid pole kavandatud. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse

prügikonteineritesse ning rakendama peab jäätmete sorteerimist vastavalt keskkonnaministri

03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning

sorditud jäätmete liigitamise alused“.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Kuusalu valla heakorra eeskirjas sätestatud nõudeid.

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste

kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“. Minimaalne hoonete vaheline kuja peab

olema 8 m. Ühe kinnistu piires võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised

hooned on samast tuleohutusklassist. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb

tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on olemasolevad ja planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned. Hoonete minimaalne tuleohutusklass on vastavalt hoone kasutusviisile, kõrgusele ja

korruselisusele määratud TP3. Ehitise täpne tulepüsivusklass määratakse vastavalt kehtivatele

tuleohutusnõudeid käsitletavatele normidele edasise projekteerimise käigus.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

13. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga määratud põhilised arhitektuurinõuded on esitatud tabelis 4. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kontaktvööndi analüüsi järeldustest (vt ptk 5), lähipiirkonnas

olemasolevast ja planeeritud hoonestusest ning üldplaneeringust. Ehitised tuleb projekteerida

ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Hoonete

projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et nende arhitektuur peab olema kõrgetasemeline,

kaasaegne ning keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Need peavad sobima

ümbritsevasse keskkonda ja moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise

rütmi. Rajatavad hooned, abihooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt

terviklikud ja ühtse arhitektuurse keelega.

Hoonete paigutamisel krundile soovitavalt lähtuda põhimõttest, et hooned oleks võimalikult

kaugel farmi tootmiskompleksist, kuid selliselt, et hooviala jääks ikkagi hoone lõunaküljele.

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

10

Lisaks lähtuda ilmakaartest, naaberhoonestusest ning tuleohutusnõuetest tulenevatest

tingimustest.

Piirdeid on lubatud rajada krundi piirile, v.a Kiiu-Jaanukse tee poolses küljes, kus piirdeaed

tuleb rajada 2 m krundi piirist sissepoole, et tagada tingimused talviseks teehoolduseks ja

tagada ristmikul nähtavus. Krunte on lubatud piirata kuni 1.5 m kõrguse piirdeaiaga või vaba

kõrgusega hekkidega. Piirdeid võib kombineerida hekkidega. Piirdeheki rajamisel kavandada

see piirdeaia kinnistupoolsele küljele. Keelatud on avausteta müüride ja plankaedade rajamine.

Tabel 4. Arhitektuurinõuded ehitistele

Tunnus Kirjeldus

Lubatud korruselisus Põhihoonel kuni 2 korrust, abihoonel 1 korrus.

Lubatud katusekalde vahemik Kahepoolne katusekalle, 20-45 O

.

Katusekatte materjalid Bituumen, katuseplekk, katusekivid, rullmaterjal, teras, sindel.

Ehitusjoon Kohustuslikku ehitusjoont ei määrata.

Katuseharja kulgemise suund Vaba

Välisviimistlusmaterjalid

Puit, kivi, krohv, betoon, tellis, klaas. Keelatud on imiteerivad

materjalid.

Värvilahenduses eelistada heledaid ja neutraalseid ümbruskonda

sobivaid värvitoone.

14. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 5), mida täpsustatakse

edasise projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Olemasolevad

liitumised tehnovõrkudega puuduvad.

14.1. Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Vastavalt Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2020 –

2032 varustab Kiiu alevik ühisveevärgiteenusega ka Mäepea küla. Ühisveevärgi torustikud on

välja ehitatud kuni Esna maaüksuseni (k/ü 35201:002:0389). Veevarustuse planeerimisel on

aluseks võetud Kuusalu Soojus OÜ poolt 14.02.2024 väljastatud tehnilised tingimused.

Orienteeruv olmevee vajadus on kuni 0.5 m 3

/d elamuühiku kohta ehk kokku 1 m 3

/d. Täpsem

veevajadus määratakse edasise projekteerimise käigus. Planeeringuala veevarustuse

tagamiseks on planeeritud ühisveevarustuse torustik Kiiu-Jaanukse tee äärde, Suurfarmi

maaüksusele (k/ü 35201:002:0566) ja transpordimaale POS 3. Planeeritud torustik

ühendatakse olemasoleva De110 torustikuga tuletõrjehüdrandi TH-5 juures, mis paikneb

Suurfarmi kinnistul piiril. Rajatud torustiku kuni planeeringualani võib tasuta üle anda Kuusalu

Soojus OÜ-le. Liitumispunkt on planeeritud avalikult kasutatavale maale Kiiu-Jaanukse tee

äärde. Variant 2: Tuletõrjehüdrandi juurest kulgeb olemasolev vana kasutusest väljas veetoru

Suurfarmi maaüksuse hooneteni. Sellesse torusse saab omakorda paigaldada 63 mm PE toru.

Kiiu-Jaanukse teele rajatavale PE63 torule paigaldada enne pöörangut POS 3-le maakraan

DN50. Variant 3: Planeeritud torustik ühendatakse olemasoleva De110 torustikuga

tuletõrjehüdrandi juures munitsipaalomandis oleval Kokanurga maaüksusel (k/ü

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

11

35301:001:1058). Sellisel juhul ei ole uut torustikku kavandatud Suurfarmi maaüksusele.

Tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Projekteerimisel järgida kehtivaid

ehitusnorme ja eeskirju.

Tuletõrjeveevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri 18.02.2021 määrus nr 10

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord“, EVS 812-6:2012+A1+A2 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje

veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad eluhooned I kasutusviisiga

hooned, mis tähendab, et ühe tulekahju normvooluhulgaks on arvestatud kuni 10 l/s ning

arvestuslikuks tulekahju kestvuseks 3 tundi. Veevõtukoht peab paiknema ehitisest vähemalt 30

m kaugusel ning hoone kaugeimast sissepääsust või rajatise kaugeimast ligipääsetavast

punktist kuni 200 m kaugusel. Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest

võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada

sirgjooneliselt. Lähim olemasolev hüdrant asub Suurfarmi (k/ü 35201:002:0566) maaüksuse

kirdenurgas, mis on u 200 m kaugusel planeeringuala keskosast. Lisaks on Suurfarmi kinnistul

looduslik tuletõrje veevõtukoht, mis on planeeringualast samuti u 200 m kaugusel.

Planeeringuala tuletõrjevesi lahendatakse olemasoleva hüdrandi baasil. Hüdrantide asukoht on

näidatud joonisel nr 4 asuval skeemil.

14.2. Kanalisatsioon, sademevesi ja drenaaž

Vastavalt Kuusalu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale aastateks 2020 –

2032 jääb planeeringuala Mäepea perspektiivsest reoveekogumisalast välja. Eesti põhjavee

kaitstuse kaardi järgi asub planeeringuala suhteliselt kaitstud põhjaveega maa-alal (madal

reostusohtlikkus).

Planeeringuga on kavandatud kruntidele omapuhastid ja imbsüsteemid. Vastavalt

keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ on heitvett lubatud juhtida

pinnasesse kuni 5 m 3

ööpäevas kaitstud, suhteliselt kaitstud ja keskmiselt kaitstud põhjaveega

aladel, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist, seega on lubatud ka septik. Kuni

5 m 3

heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas ei ole vaja vee erikasutusluba, kuid see tegevus

peab vastama veeseaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise

nõuetele. Veeseaduse § 127 kohaselt ei ole heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine

lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit

sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Planeeringualalt ärajuhitava reovee orienteeruv

kogus on kuni ca 0.5 m 3

/d elamu kohta ehk kokku ligikaudu 1 m 3

/d.

Vastavalt keskkonnaministri 31.07.2019 määrusele nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise,

ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ on

omapuhasti kuja ulatus 10 m, välja arvatud septiku või muu pealt kinnise või maa-aluse

omapuhasti korral, millel on 5 m. Heitvee immutussügavus pinnases peab olema aasta ringi

vähemalt 1.2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Puhasti peab jääma joogiveekaevu ja

põhjavee liikumissuuna suhtes allanõlva, peab jääma üleujutusohuga alast väljapoole ning

elamust vähemalt 10 m kaugusele. Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud orienteeruvalt sobivad

alad omapuhasti rajamiseks. Omapuhasti ja imbväljaku täpne asukoht ja tehnoloogiline

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

12

lahendus selgub edasise projekteerimise käigus, milles hinnatakse konkreetse ala geoloogilisi

ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Projekteerimisel peab kinni pidama omapuhastile ning

puurkaevudele esitatavatest nõuetest.

Planeeringuala lähipiirkonnas puudub sademeveekanalisatsioon, mistõttu puuduvad

võimalused sademevee kanaliseerimiseks. Eraldi sademeveekanalisatsiooni ei ole kavandatud.

Sademevesi on planeeritud immutada krundisiseselt pinnasesse. Suublasse juhitav

sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee

puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri-ja jahutusvee suublasse juhtimise

kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

sätestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele. Sademevee pinnasesse juhtimine

veehaarde hooldusalal on keelatud. Samuti on keelatud sademevee juhtimine

naaberkinnistutele, ühiskanalisatsiooni, maaparandussüsteemi kollektoritesse ja riigimaantee

alusele maaüksusele. Sademevee kokkukogumise ja ärajuhtimise lahendus ning hoone

lähiümbruse drenaažisüsteem tuleb täpsustada edasise vertikaalplaneerimise ja

projekteerimise käigus.

Planeeringuala paikneb maaparandusehitise Paali-Jaani maa-alal. Maaparandussüsteemi

maa-alal tegevusi planeerides tuleb järgida vastavalt kehtiva maaparandusseadusega

sätestatud korda ja tagatud peab olema maaparandussüsteemi ehitiste ja rajatiste korrashoid

ning nõuetekohane toimimisvõime (vastavalt Maaparandusseaduse §-le 47).). Kui soovitakse

ehitada olemasolevate kollektor- ja magistraaltorustike või -kraavide kohale, tuleb tagada

alternatiivse lahendusega maaparandussüsteemi toimimine. Tagada tuleb, et

maaparandussüsteemi osalisel likvideerimisel või ümberehitamisel ei tekiks üleujutusohuga

alasid planeeringualal või sellest väljaspool. Kuivendusvõrgu uue lahenduse väljatöötamisel on

aluseks võetud konsultatsioonid Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ-ga, mille kohaselt planeeritud

elamukruntidele jääv kollektortorustik tuleb ümber tõsta. Planeeringuala lääneküljele (POS 4)

tuleb rajada uus kollektortoru, sellisele kaugusele, et elamukruntidele rajatava haljastuse juured

kollektorisse ei tungiks. Uus kollektor tuleb valmis ehitada enne maade võõrandamist ja

hoonete ehituslubade väljastamist. Hoonete ehitamisega võib alustada alles peale

rekonstrueeritud maaparandusehitistele Maa- ja Ruumiameti poolt kasutusloa väljastamist. Uue

kollektortoru orienteeruv asukoht on näidatud põhijoonisel, selle täpsem lahendus antakse

vastava projektiga.

14.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ poolt 03.01.2024 väljastatud

tehnilised tingimused nr 465764. Planeeringuala toide on ette nähtud Säde:(Kotka) alajaama

baasil, mis paikneb Koka (k/ü 35201:002:1370) maaüksusel. Alajaama fiidri F1 õhuliini mastist

14 (Esna ja Liivaoja maaüksuste piiri juurest) näha ette uutele objektidele eraldi 0.4 kV

maakaabelliin. Objektide elektrivarustuse tagamiseks on planeeritud kinnistute piiridele

teealasse 0.4 kV mitmekohaline liitumiskilp. Liitumiskilp peab olema alati vabalt teenindatav.

Elektritoide liitumiskilbist planeeritud hooneteni nähakse ette maakaabliga. Peakaitsmete

orienteeruv suurus on 25A. Kogu elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma vastavalt Elektrilevi

OÜ liitumistingimustele. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.

Elektrivarustuse terviklik lahendus on esitatud joonisel 4.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasise projekteerimise

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

13

käigus. Valgustid (näiteks hoovis asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need

pimestaks liiklejaid ega häiriks naabreid.

14.4. Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Kruntide soojavarustus on planeeritud lahendada

lokaalküttena. Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise viisid ja

kütused (maaküte, õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on keskkonnanormidega

kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine.

Detailplaneeringu lahenduses maakütte projekteerimist ja rajamist ette ei nähta, kuid see pole

keelatud. Päikesepaneelide paigaldamine soovitavalt hoone konstruktsiooni osana (katusega

võimalikult samasse tasapinda), mitte eraldi seisvana maapinnal. Päikesepaneelide

kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks liiklust ega naabreid.

14.5. Sidevarustus

Sidevarustust detailplaneeringuga ette ei nähta. Sidevarustus lahendatakse mobiilsidevõrguga.

Sidevarustuse liitumise vajaduse tekkimisel tuleb taotleda tehnilised tingimused

telekommunikatsiooniteenuse osutajalt või tehnovõrkude valdajalt.

15. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lõigetes 1-4 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhu saastamist, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Kavandatav tegevus ei kuulu ka Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

"Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu" alla. Seega ei ole antud juhul kavandatud tegevuse puhul

kohustuslik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine ega ka selle tarbeks

eelhinnangu koostamine.

Kavandatava tegevuse elluviimine toob endaga kaasa keskkonna- ja maastiku muutuse ning

inimtegevuse mõju suurenemise. Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab vähesel määral

liikluskoormust planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel, kuid arvestades kavandatava

tegevuse mahtu ei ole mõju oluline. Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ka

ehitustegevuse käigus (nt mõju pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete teke, vibratsioon,

müra, tolm, jäätmed jms). Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest tavadest ja

kõikidest kehtestatud keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad leevendusmeetmed

ning arvestada, et ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Tuleb

järgida, et hoone ja tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala

ning vältida reostuste tekkimist. Tekkivad ehitusjäätmed tuleb nõuetekohaselt teisaldada.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt lühiajalised,

lokaalsed ja leevendatavad. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ning ei

põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara. Võimalike tekkivate negatiivsete mõjude vähendamiseks tuleb

kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

14

Planeeringualast põhjasuunda jääb tootmismaa kõrvalsihtotstarbega maatulundusmaa kinnistu

Suurfarmi (k/ü 35201:002:0566), millel paiknevad vanad suured laudahooned. Hetkel

võimalikke häiringuid tekitavat tegevust kinnistul ei toimu, kuid arvestada tuleb võimalusega, et

olemasolev laudakompleks võib taasalustada loomapidamise vms tegevusega.

Laudakompleksilt kanduvate võimalike mõjude leevendamiseks on ette nähtud kõrghaljastuse

rajamine planeeritavate kruntide põhjapiirile, et piirata nähtavust ning mõningal määral

takistada ka müra või soovimatu haisu liikumist. Haljastus rajada soovitavalt mitmerindeliselt,

sh kasutades ka okaspuid. Küllaltki hea summutaja ja tolmu püüdja on näiteks karvane viirpuu.

Haljastusel ei ole küll täielikult tõkestavat efekti, kuid juba vaate puudumine vähendab tavaliselt

inimeste jaoks psühholoogiliselt häirivust. Mõjusid aitab vähesel määral tõkestada ka piirdeaia

ehitus kruntide teepoolsele küljele. Piirde võiks kombineerida hekiga. Eelpoolnimetatud

mõjudega tuleks kindlasti arvestada ka hoone arhitektuurse projekti koostamisel, nähes ette

arhitektuurseid leevendavaid meetmeid nii müra kui õhusaaste osas. Hooned paigutada

teemaast piisavalt kaugele, et tekitada võimalikult suur puhverala. Soovitav vahemaa on

vähemalt 100 m farmi ja eluhoonestuse vahel. Ruumilahenduse kavandamisel arvestada, et

privaatsemad ruumid asetseksid tagahoovi poole.

Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega ala piirkonnas, mis tähendab, et tegemist

on madala reostusohtlikkusega alaga ja lubatud on heitvett hajutatult pinnasesse immutada

peale mehaanilist puhastamist. Reostusohtu aitab ära hoida uute ja lekkekindlate torustike

rajamine.

16. Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid planeeringualal puuduvad. Käesoleva detailplaneeringuga määratakse

vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks (tabel 5). Servituudid seatakse kehtestatud

planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele. Servituudialade ulatus määratakse

tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi ulatuses. Servituudialad on

näidatud planeeringu põhijoonisel (joonis 4). Joonise parema loetavuse huvides pole

servituutide vajadust näidatud transpordimaadele.

Tabel 5. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

Suurfarmi

(k/ü 35201:002:0566)

või

Kokanurga

(k/ü 35301:001:1058)

Veevõrgu valdaja Veevõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada

teenival kinnisasjal asuvat veetorustikku ja –rajatisi.

Kiiu-Jaanukse tee

(k/ü 35301:001:0917)

POS 3

Elektrivõrgu valdaja

Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada

teenival kinnisasjal asuvaid elektrikaableid ja -

rajatisi.

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

15

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

Kiiu-Jaanukse tee

(k/ü 35301:001:0917)

POS 3

Veevõrgu valdaja Veevõrgu valdajal on õigus ehitada ja hooldada

teenival kinnisasjal asuvat veetorustikku ja –rajatisi.

17. Radooniriski vähendamise võimalused

Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne õhust raskem gaas. Siseõhku tungib

radoon hoone all olevast maapinnast, majapidamisveest ning ehitusmaterjalidest. Peamine

radoonist tulenev risk inimese tervisele on seotud hingamisteede ja kopsuvähiga. Suitsetamine

muudab radooniprobleemi oluliselt hullemaks, sest suitsu enda mõjule lisanduvad

suitsuosakestele kinnitunud radooni tütarproduktide emiteeritud kiirgus ja radoonist tulenev

kiirgus.

Vastavalt Eesti pinnase radooniriski kaardile (2023) on planeeringualal kõrge või väga kõrge

radoonisisaldusega pinnas (100-150 kBq/m 3

). Radooniriski levilate kaardil on märgitud

radooniohtlikud alad, mis annavad piirkondade üldise iseloomustuse. Radoonisisaldus võib

varieeruda võrdlemisi väikeste vahemaade tagant üpriski oluliselt ning seetõttu tuleb

planeeritaval maa-alal ka enne eluhoonete ehitamist kindlaks teha pinnase radooniriski suurus

ning tagada radooniohutu keskkond siseruumides, rakendades vajadusel hoonete

projekteerimisel EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ meetmeid. Hoonete elu-, puhke- ja tööruumides peab aasta

keskmine radoonisisaldus ruumiõhus olema väiksem kui 200 Bq/m³. Soovitav on teha pinnase

mõõtmine enne hoone projekteerimist ja pärast ehitamist mõne aasta pärast uuesti.

Madala radoonitaseme tagamiseks hoones tuleks kasutusele võtta järgmisi meetmed:

 tagada tarindite radoonikindlad lahendused (õhutihedad esimese korruse tarindid ja/või alt

ventileeritav betoonplaatpõrand või maapinnast kõrgemal asuva põrandaaluse

sundventilatsioon);

 tagada hoones nõuetekohane ventilatsioon ja regulaarne tuulutamine;

 esimese korruse põrandaaluse tuulutamine ja isoleerimise vastava kilega;

 hea ehituskvaliteet ja kvaliteetsete materjalide kasutamine.

18. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud Eesti Standardist

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleb rakendada järgmisi meetmeid:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

 üksikelamu krundid eraldada piirdeaedadega;

 eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

 vastupidavate ehitusmaterjalide, ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab

sissemurdmiste riski;

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

16

 tuleb rajada kruntidele selgelt eristatavad juurdepääsud ning vältida tagumiste

juurdepääsude rajamist;

 tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelvalve.

19. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud elektri maakaabelliinide ja sidekommunikatsiooniliinide kaitsevööndites,

mis on kooskõlas määruses „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord

ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud veetorustike ja -ehitiste kaitsevööndites, mis on kooskõlas ühisveevärgi

ja -kanalisatsiooni seaduses sätestatuga;

 tegevuspiirangud avalikult kasutatava tee kaitsevööndis, mis on kooskõlas

ehitusseadustikus sätestatuga.

20. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja

tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra ja vibratsiooni tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Liivamaa kinnistu omaniku (edaspidi: arendaja) kohustus on teostada esmalt

detailplaneeringukohased maakorralduslikud toimingud. Arendaja tagab detailplaneeringuga

kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks vajalike teede ja nendega seonduvad rajatiste (sh

sõidutee, maaparandussüsteemi kollektortoru ja muud avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja

-rajatised) väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus ja

vastavasisulises lepingus sätestatud viisil, mahus ja ulatuses. Vastavasisuline leping sõlmitakse

Kuusalu valla ja arendaja vahel enne detailplaneeringu kehtestamist. Rajatiste välja ehitamine

on detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamise tingimuseks. Arendajal on seal hulgas

kohustus tagada planeeringualast väljaspool paikneva maaparandussüsteemi nõuetekohane

toimimine. Arendaja kohustus on ka teavitada planeeringuala elamukruntide ostjaid läheduses

paikneva Suurfarmi laudakompleksi võimalike häiringute osas. Tehnovõrkude rajamine toimub

vastavalt arendaja ja võrguvaldajate kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

17

arendaja, võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes. Planeeritud ehitusõigus,

juurdepääsutee, parkimisalade ja haljastuse rajamine realiseeritakse krundivaldaja poolt.

Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kuusalu vallale kohustust detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Planeeringu elluviimise etapid:

1. Planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine.

2. Vajalike servituutide seadmine.

3. Avalikult kasutatavate teede, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehniliste tingimuste

taotlemine, ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ja ehituslubade taotlemine.

Ehituslubade väljastamine ja planeeritud teede, tehnovõrkude, rajatiste ehitamine ning

kasutusloa saamine. Tehnovõrgud ja -rajatised ehitatakse olemasolevatest

liitumispunktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumispunktideni.

4. Planeeringujärgsete hoonete ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine, ehituslubade

taotlemine ja väljastamine. Hoonete kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

18

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA

NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ja naaberkruntide

omanikega ning kooskõlastused on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Elektrilevi OÜ 15.02.2024 Lisade kaustas, lk Yulia Kolnes

Märkused: Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2 Suurfarmi maaüksuse

omanik

(k/ü 35201:002:0566)

14.03.2024 - Toivo Tuur

Märkused: Pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

3 Kuusalu Soojus OÜ 15.12.2025 Lisade kaustas, lk Allar Aron, tegevjuht

Märkused: Kooskõlastame Mäepea külas Liivamaa kinnistu (kat. tunnus 35301:001:1875) Ruumi

Grupp OÜ poolt koostatud detailplaneeringu töö nr DP-21/01-2022, põhijoonise tehnovõrkudega nr 4/5 ja

seletuskirja 18 lk. Kooskõlastus kehtib kuni 31. detsembrini 2026.a.

4 Maa- ja Ruumiamet Lisade kaustas, lk

Märkused:

5 Päästeameti Põhja

päästekeskus

Lisade kaustas, lk

Märkused:

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

19

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID (DIGITAALSELT ERALDI FAILIDENA)

Joonis 1. Situatsiooniskeem ____________________________________________ M 1:20000

Joonis 1. Olemasolev olukord _____________________________________________ M 1:500

Joonis 3. Kontaktvööndi analüüs _________________________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis tehnovõrkudega ______________________________________ M 1:500

Joonis 5. Mahuline illustratsioon ____________________________________________ Skeem

1_Mäepea küla Liivamaa kinnistu_DP_Situatsiooniskeem.pdf

2_Mäepea küla Liivamaa kinnistu_DP_Olemasolev olukord.pdf

3_Mäepea küla Liivamaa kinnistu_DP_Kontaktvööndi analüüs.pdf

4_Mäepea küla Liivamaa kinnistu_DP_Põhijoonis tehnovõrkudega.pdf

5_Mäepea küla Liivamaa kinnistu_DP_Mahuline illustratsioon.pdf

Mäepea küla Liivamaa kinnistu_DP_Koostöö ja kaasamise koondtabel.pdf

Mäepea küla Liivamaa kinnistu detailplaneering

18

B KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel tehtud koostööd tehnovõrgu valdajate ja naaberkruntide omanikega ning kooskõlastused on toodud tabelis 6.

Tabel 6. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Jrk Ametiasutus/ kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Elektrilevi OÜ 15.02.2024 Lisade kaustas, lk Yulia Kolnes

Märkused: Kooskõlastatud tingimustel: Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2 Suurfarmi maaüksuse omanik (k/ü 35201:002:0566)

14.03.2024 - Toivo Tuur

Märkused: Pole tähtajaks arvamust esitanud ega taotlenud tähtaja pikendamist.

3 Kuusalu Soojus OÜ 15.12.2025 Lisade kaustas, lk Allar Aron, tegevjuht

Märkused: Kooskõlastame Mäepea külas Liivamaa kinnistu (kat. tunnus 35301:001:1875) Ruumi Grupp OÜ poolt koostatud detailplaneeringu töö nr DP-21/01-2022, põhijoonise tehnovõrkudega nr 4/5 ja seletuskirja 18 lk. Kooskõlastus kehtib kuni 31. detsembrini 2026.a.

4 Maa- ja Ruumiamet Lisade kaustas, lk

Märkused:

5 Päästeameti Põhja päästekeskus

Lisade kaustas, lk

Märkused:

Liivamaa kooskõlastamine Päästeamet.rtf

Mõisa tee 17 Kiiu alevikTelefon +372 6066 370Arvelduskonto EE742200001120050586

74604 HarjumaaFaks +372 6066 371Swedbank

Reg. kood 75033496

E-post [email protected]

Veeb http://www.kuusalu.ee

Põhja Päästekeskus

[email protected]

20.04.2026 nr 7-1/1337

Detailplaneeringu kooskõlastamine