Tartumaa Tartu vald Tila küla Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemustest ning avaliku arutelu toimumisest teavitamine

TARTU VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Kõrveküla 16.04.2026 nr 501

Seisukoha võtmine Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu

menetluse käigus ning avalikul väljapanekul laekunud ettepanekutele ning detailplaneeringu

avaliku arutelu aja ja koha määramine

Tartu Vallavalitsus võttis oma 19.02.2026. a korraldusega nr 275 vastu Tila külas asuva

Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu ning suunas avalikule väljapanekule.

Planeeringu avalik väljapanek toimus 16.03.2026-29.03.2026 Tartu Vallavalitsuse kantseleis

(aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik) ning Tartu valla kodulehel. Selle aja jooksul

laekusid kirjalik arvamused ning ettepanekud planeeringulahendusele. Kuna kõiki esitatud

arvamusi ega ettepanekuid ei arvestatud, siis on vajalik korraldada avaliku väljapaneku

tulemuste avalik arutelu.

Avalikul arutelul tutvustatakse avaliku väljapaneku kestel esitatud kirjalikke arvamusi ja

oma seisukohti nende kohta, põhjendab detailplaneeringu koostamisel valitud lahendusi ning

vastab muudele detailplaneeringut käsitlevatele küsimustele.

Enne avaliku väljapaneku algust esitasid oma arvamuse planeeringulahenduse kohta

Rending OÜ (esitas arvamuse 11.03.2026) ning Sten Svetljakov (esitas arvamuse

14.03.2026). Planeerimisseaduse § 9 lg 2 kohaselt on igaühel õigus avaldada

planeeringumenetluse ajal arvamust, mistõttu vald on ka need arvamused läbi vaadanud ning

annab nende osas samuti seisukoha.

Ettevõttele Rending OÜ kuuluvate maaüksuste (Tehnoringi tee ning Tehnoringi tee L1)

kaudu on kavandatud planeeringualale juurdepääs. Avalikustamisel olnud

planeeringulahenduse kohaselt oli planeeringu seletuskirjas märgitud, et planeeringualale

mistahes rajatise ehitusloa väljastamise eelduseks on, et Tehnoringi tee L1 ning Tehnoringi

tee on läbiprojekteeritud, teerajatistele on ehitusload väljastatud ning kokkulepped ehitamise

teostamiseks on kinnistuomanike vahel sõlmitud. Rending OÜ andis oma 11.03.2026

esitatud arvamuses teada, et juurdepääsuservituudi lepingu tingimustes tuleb kokku leppida

enne detailplaneeringu kehtestamist. Rending OÜ andis oma 08.04.2026 e-kirjaga teada, et

võtavad oma 11.03.2026 esitatud arvamuse tagasi ning nõustuvad planeeringus välja toodud

sõnastusega, mis puudutab Tehnoringi tee ning Tehnoringi tee L1 maaüksustele

juurdepääsutee rajamist.

Sten Svetljakovi poolt esitatud arvamus ning ettepanekud on kajastatud käesoleva

korralduse lisas 1 koos avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekute ning

arvamustega. Lisas 1 on kirjeldatud ka vallapoolset seisukohta esitatud arvamusele ning

ettepanekutele.

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja planeerimisseaduse § 9

lg 2 ja § 136, Tartu Vallavalitsus

otsustab:

1. Võtta detailplaneeringu menetluse käigus ning avaliku väljapaneku ajal esitatud

arvamuste ja ettepanekute osas seisukoht vastavalt lisale.

2. Korraldada detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste ja valla seisukohtade

tutvustamiseks avalik arutelu 04.05.2026 kl 16.00 Tartu Vallavalitsuses (aadressil

Haava tn 6, Kõrveküla alevik)´.

3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Jarno Laur

Vallavanem

(allkirjastatud digitaalselt)

Isabella Kelder

Jurist

vallasekretäri ülesannetes

Lisa 1. Seisukohad Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud arvamuste koht

Arvamuse

esitaja

Nr Esitatud arvamus või ettepanek Tartu Vallavalitsuse seisukohad

Tarmo Telvar

Kristel Uibo

1 POS 39 alale on kavandatud terviserada koos puhkealade

ja seiklusraja elementidega, mis kulgeb 16. eramukrundi

tagahoovide vahetus läheduses ning paikneb täielikult

Murisoo peakraavi (kuivenduskraav) 25 meetri laiuses

ehituskeeluvööndis. Selline lahendus tekitab olulisi

küsimusi nii õigusliku aluse, keskkonnamõjude kui ka

elanike õigustatud huvide arvestamise osas.

Palume selgitada:

 kas kavandatud tegevusteks ehituskeeluvööndis on

olemas Keskkonnaameti luba;

 millistel alustel on vastav luba väljastatud;

 palume esitada vastav luba koos keskkonnamõju

hindamise dokumentatsiooniga;

 millised on need kaalutletud põhjendused, miks on

vajalik rajada just 16. perekonna tagahoovi ja

ehituskeeluvööndisse terviserada koos erinevate

terviserajal maapinnaga alaliselt ühendatud

elementidega;

 kas on kaalutud alternatiivseid asukohti antud

Tärmi planeeringualal ja Raadil tervikuna, mis

oluliselt vähem häiriksid kohalikke elanikke ja ei

asuks ehituskeeluvööndis. Näiteks Tärmi

planeeringuala idapoolne serv, mis ida poolt piirneb

täies ulatuses ärikinnistutega ja mis eraldatakse

kaitsehaljastusega. Lisaks puudub ehituskeeluvöönd

ja rajatav terviserada koos erinevate

seikluselementidega võib mõjutada 7. perekonda

Selgitame, et krundile Pos 39 on planeeringulahenduse kohaselt

kavandatud avalikult kasutatav sõelmekattega ning valgustatud

terviserada.

Looduskaitseseaduse (LKS) § 38. lg 5 kohaselt ei laiene ehitusekeeld

kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -

rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Seega Keskkonnaameti

luba ei ole vajalik avalikult kasutatava tee ning tehnovõrgu- ja rajatise

ehitamiseks.

Selgitame, et detailplaneeringuga soovime kujundada Tärmi

maaüksusele tervikliku ning kvaliteetse elukeskkonna, tagades ka

turvalised ja mitmekesised liikumisvõimalused elanikele ning avaliku

ruumi kasutajatele. Krundile Pos 39 kavandatud terviserada loob

autodest eraldatud ning ohutu liikumisruumi jalakäijatele ning

jalgratturitele ning parandab ligipääsu rohealadele, soodustades

seeläbi ka tervislikumaid eluviise. Kraaviäärne ala on

ehituspiirangutega, mistõttu ei ole see sobiv hoonestamiseks, kuid on

kasutatav ning sobilik erinevate liikumisteede ja puhkeala

kavandamiseks. Ka LKS § 38 lg 5 võimaldab rajada avalikult

kasutatavaid teid ehituskeeluvööndisse.

Planeeringu seletuskirjas oli kirjeldatud ka võimalust, et terviseraja

äärde kavandada seiklusrada, puhkekoht või muu seesugune rajatis.

Selle all on eelkõige mõeldud rajatisi, mis ei kvalifitseeru

ehitustegevuse alla (nt: looduslähedased lahendused) Samuti nähti

ette täiendava haljastuse rajamise võimalus.

Hinnates veelkord krundi Pos 39 suurust ning sinna juba kavandatud

terviseraja ning valgustuse ruumivajadust, siis ilmselt ei jää

täiendavateks rajatisteks ruumi, mistõttu planeeringu seletuskirjast

eemaldatakse viited võimalikule seiklusrajale ning krundile Pos 39

kavandatakse valgustatud terviserada koos täiendava haljastusega

mitte 16?

ning pinkidega, mis ei takistaks tulevikus Murisoo peakraavi

hooldust.

Terviserada on kavandatud Murisoo peakraavi äärde, et kavandada

alternatiivseid looduslikumaid liikumisvõimalusi elanikele. Murisoo

peakraavi äärne ala on küll hoonestamiseks sobimatu, kuid võimaldab

kavandada sinna avalikult kasutatava terviseraja. Sarnase

kujunduslahendusega on kavandatud ka Kõrveküla alevikku jääv

Murisoo peakraavi äärne jalgtee lõik, mis on kohalike elanike poolt

väga hästi vastu võetud.

2. Planeeringu materjalidest ei selgu piisava täpsusega,

millised rajatised on kavandatud eramukruntide

tagahoovide vahetusse lähedusse ning

ehituskeeluvööndisse. Samuti puudub ülevaade nende

mõjust elukeskkonnale.

 milline on kavandatava terviseraja ja -rajatiste

konkreetne arhitektuurne lahendus;

 millised konkreetsed elemendid on kavandatud;

 milline haljastuslahendus on sellele alale

planeeritud;

 milline on nende rajatiste mõju olemasolevatele ja

tulevastele elanikele (sh müra, privaatsus, turvalisus

ja looduskeskkond);

 kuidas on tagatud, et mõju oleks minimaalne?

Krundile Pos 39 on kavandatud vähemalt 2,5 m laiune sõelmekattega

valgustatud terviserada. Terviseraja täpne lahendus selgub

projekteerimise käigus.

Selgitame, et detailplaneeringus toodud tingimused on planeeringu

lennukõrguse tasemel. Planeeringuga pannakse paika lähtetingimused

ehitusprojektide koostamiseks. See tähendab, et planeeringulahendus

on üldistava iseloomuga ning täpsustub projekteerimise etapis. Seega

konkreetsed elemendid ning haljastuslahendus selgub projekteerimise

käigus. See ei ole detailplaneeringu ülesanne

Krundile Pos 39 üldkasutatava ala välja ehitamisega ei kaasne

olemasolevatele ega tulevastele elanikele täiendavat olulist mõju

müra või turvalisuses osas. Samuti ei kaasne terviseraja rajamisega ka

olulist keskkonnamõju. Vastavalt KeHJS § 2 2 koahselt on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi

või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Kavandatud terviseraja näol on tegemist avaliku liikumisteega, mille

kasutusintensiivsus on üldjuhul hajus ning ajas muutuv. Terviseraja

kavandamisega ei kaasne inimeste püsivat viibimist elamute vahetus

läheduses. Täiendavalt kavandatakse vastavalt võimalustele krundile

haljastust, et vähendada võimalikke häiringuid. Planeeringuala asub

tiheasustusega alal ning avalikus ruumis liikumise võimaldamine on

tavapärane osa elukeskkonnast. Uute planeeringualade puhul

pöörame suurt tähelepanu avaliku ruumi loomise võimalustele, mis

tuleb kasuks nii olemasolevate kui uute elanike liikumisharjumuste

kujundamisele. Ka tänavaäärsed kergliiklusteed, mis kulgevad

elamukruntide piiri ääres on avaliku kasutusega.

3 Leiame, et kavandatav vaba aja veetmise ala hakkab

otseselt ja ulatuslikult mõjutama vähemalt 16. Perekonna

igapäevast elukeskkonda, kuna tegemist ei ole pelgalt

liikumisteega, vaid alaga, kus inimesed viibivad vabaaja

veetmise eesmärgil pikemaajaliselt. See toob paratamatult

kaasa olulise privaatsuse vähenemise, turvalisuse riskide

suurenemise, mürataseme kasvu ning negatiivse mõju

looduskeskkonnale. Eeltoodut arvestades jääb ebaselgeks

kavandatava terviseraja vajalikkus just POS 39 kinnistule.

 milline on kavandatava terviseraja vajadus ja

lisandväärtus võrreldes olemasolevate ja

planeeritud liikumisteedega?

Võetud teadmiseks. Samas arvestades, et krundile Pos 39 ei

kavandata lähtuvalt laekunud tagasisidele enam muid rajatisi v.a.

valgustatud terviserada, siis on tegemist eelkõige liikumisteega.

Kavandatud terviserada parendab nii Tärmi detailplaneeringu ala

elanike kui ka teiste lähipiirkondade elanike vaba- aja veetmise

võimalusi.

Kraaviäärne tervisrada võimaldab kergliiklejatele ohutut ning

autodest eraldatud võimalust liikuda värskes õhus. Samuti

suurendavad veeäärsete alade kasutusele võtmine avaliku ruumi

kvaliteeti ning atraktiivsust.

4 Arvestades, et planeerimismenetluse üks põhimõtteid

on erinevate huvide tasakaalustamine, ei ole

arusaadav, mil määral on arvestatud nende 16.

perekonna huvidega, kelle elamute vahetusse

lähedusse terviserada koos seikluselementidega

kavandatakse.

Avalikult kasutava terviseraja kavandamine elanike ning teiste

avaliku ruumi kasutajate huvides, kellele tagatakse paremad

võimalused vaba aja veetmiseks. Terviserada kavandatakse ka

valgustusega, et tagada kasutajate turvalisus. Valgustuse

kavandamisel tuleb arvestada, et ei põhjustataks ülemäärast

valgusreostust.

 kuidas on arvestatud olemasolevate Rähni tn ja

tulevaste Tärmi arenduse elanike huvidega;

 kas on kavandatud meetmeid privaatsuse ja

turvalisuse tagamiseks;

 kuidas on sõelmekattega kergliiklusteel tagatud, et

see ei tolmaks ja ei tekitaks ebamugavusi vahetus

läheduses elavatele elanikele;

 kas planeeritakse kaitsehaljastust privaatsuse

tagamiseks;

 kas on kavandatud videovalve lahendus piirkonna

turvalisuse tagamiseks?

Kavandatud sõelmekattega terviserada ei tolma sellisel viisil, et see

võiks põhjustada ebamugavusi vahetus läheduses elavatele elanikele.

Krundile kavandatakse võimaluse korral täiendavat haljastust, kuid

arvestama peab haljastuse kavandamisel, et oleks tulevikus tagatud

juurdepääs tehnikale, et vajaduse korral Murisoo peakraavi hooldada.

Avalik jalgtee on loomulik osa elamupiirkonna planeeringust.

Videovalvet kavandatud üldkasutatavale krundile Pos 39 ei ole

kavandatud. Tartu vald ei rakenda avalikel aladel (tänavaruum,

pargialad) videovalvelt.

5 Täiendavalt tõstatame küsimuse ala edasise hoolduse

kohta. Sellise kasutusintensiivsusega ala eeldab regulaarset

ja süsteemset korrashoidu. Senine kogemus näitab, et

hooldustase ei pruugi olla piisav (nt Rähni tn 10

mänguväljaku hooldus 2025. aastal, mil suveprioodil

teostati 3x niitmist ja mänguväljakul asuv prügikast ajas

pidevalt üle)

Palume esitada:

 POS 39 ala hooldusplaan;

 haljasalade niitmise sagedus;

 Murisoo peakraavi pervede hooldussagedus, sest

suveperioodil on see kuivenduskraav täielikult

kinni kasvanud ca kuni 1,5 m umbrohu ja heinaga;

 prügikoristuse korraldus ja sagedus;

 talvise lumekoristuse korraldus?

Selgitame, et detailplaneering on üldisema tasemega, kus sätestatakse

põhimõtted ala edasiseks arenguks detailplaneeringu tasemel ning

planeeringuga pannakse paika lähtetingimused ehitusprojektide

koostamiseks. Täpne hooldusplaan selgub projekteerimise käigus, kui

selgub täpne lahendus. Samuti on võimalik hooldust aja jooksul

korrigeerida vastavalt vajadusele. Kui märkate, et mõni üldkasutatav

ala nagu näiteks Rähni tn 10 mänguväljak, mille ka näitena välja

tõite, vajab tihedamat hooldust või on prügikastid täitunud arvatust

kiiremini, siis sellest tuleks valda teavitada, kes saab hooldusvajadust

korrigeerida ning võtta kasutusele vastavad meetmed.

6 Planeeritud terviserada lõpeb POS 25 juures ega moodusta

terviklikku liikumislahendust, mis tekitab küsimusi selle

funktsionaalsuse osas.

Palume selgitada:

 miks ei ole terviserada kavandatud tervikliku

ringlahendusena;

 miks ei ole seda ühendatud Jõhvi–Tartu–Valga

maantee äärse kergliiklusteega kruntide POS 26, 27

ja 1 tagant nagu seda on tehtud teiste eramukruntide

puhul.

Selgitame, et planeeritud terviserada lõpeb krundi pos 25 juures, kus

see ühendub teiste kavandatud kergliiklusteedega moodustades

seeläbi tervikliku ringlahenduse ning parendades elanike võimalusi

vabas õhus aja veetmiseks.

Pos 26, Pos 27 ning Pos 1 eest ei ole kavandatud kergliiklusteed,

kuna juurdepääs Jõhvi-Tartu-Valga tee äärsele kergliiklusteele on

kavandatud kruntide Pos 4 ja Pos 5 vahelt.

7 Eraldi murekohaks on asjaolu, et terviseraja liiklus on

kavandatud osaliselt läbi Rähni tn 10 asuva väikelaste

mänguväljaku. Tegemist on alaga, kus viibivad peamiselt

väikelapsed vanuses 1- 7 eluaastat ning kus liikumine ja

tegevused on oma olemuselt ettearvamatud. Planeeringus

välja toodud niinimetatud jalgteel seisavad väikelaste

vankrid, laste jalgrattad, laste mänguasjad jne. Lisaks on

selle tee ääres pingid istumiseks ja need on asetatud

selliselt, et istudes ulatuvad istujate jalad sellele teele.

Samuti liiguvad risti üle tee istuvate vanemate juurde

lapsed (pilt mänguväljakust e-kirja manuses).

Palume selgitada:

• kuidas on lahenduse kavandamisel arvestatud

väikelaste ohutusega;

• kuidas tagatakse ohutus olukorras, kus samas

mänguväljaku ruumis liiguvad jalakäijad,

Selgitame, et üldkasutatavate alade kasutamise puhul peavad ala

kasutajad arvestama ka teiste kasutajatega. Kasutajad ei peaks jätma

väikelaste vahendeid tee peale ette, kus see võib takistada teistel

isikutel tee kasutamist vastavalt sihtotstarbele. Vankrid, jalgrattad ja

muud vahendid on võimalik ka muru peale paigutada. Kui muret teeb

pinkide paigutus ning et jalad ulatuvad teele on võimalik pinke

liigutada teest mõnevõrra kaugemale. Selgitame ka asjaolu, et Rähni

tn 10 puhkeala lahendus on kavas üle vaadata, et tagada Tärmi

planeeringualale juurdepääs ka Rähni tn 10 maaüksuselt.

Ümberehituse käigus vaadatakse eelpool nimetatud asjaolud üle ning

tehakse puhkeala lahenduses vajalikud korrektuurid.

Lahenduse kavandamise arvestatakse puhkeala kasutajate ohutuse

tagamise vajadusega. Üldkasutatav ala kasutajad peavad arvestama

üksteisega. Praktika on näidanud, et eri liikumisviiside harrastajad

saavad ruumi jagamisega edukalt hakkama. Kergliikuriga, mis liigub

kiiremini kui 25 km/h ei ole lubatud kergliiklusteedel sõita.

jalgratturid, koertega jalutajad, tervisejooksjad ja

elektrilised kergliikurid, mille kiirused Eesti

liiklusruumis võivad kohati ulatuda kuni 100 km/h;

• kas on plaanis mänguväljakul mängivad lapsed ja

nende vanemad turvaliselt eraldada plaanitavast

mänguväljakut läbivast kergliiklusteest, sest

olemasolevat mänguväljaku teed ei ole selleks

turvaline kasutada ühelgi liiklejal ja lisaks kasutavad

seda teed lapsed ka mängimiseks;

• kas Rähni tn 10 mänguväljak on planeeritud

teenindama kogu Rähni ja Tärmi elanike lapsi (koos

Tärmi planeeringuga ja Rähni tn elanikega kokku

võimalik ca 100 perekonda). Olemasoleval

mänguväljakul on kaks kiike, üks 180x 180 cm

liivakast, üks ronimiselement ja üks väiksemat sorti

karusell;

 kas Tärmi planeeritavasse arendusse tuleb eraldi

laste mänguväljak väikelastele vanuses 1- 7 aastat,

sest hetkel jääb see arusaamatuks, kuna

planeeringust ei tule välja, mida täpsemalt POS 38

ühiskondlikule maale on plaanitud rajada?

Rähni tn 10 maa-ala lahendus vaadatakse üle, kui hakatakse Tärmi

maaüksuse planeeringut realiseerima. Eesmärk tagada kasutajate

turvalisus ning sidus puhkealade võrgustik (sh jalgteede võrgustik).

Rähni tn 10 asuv mänguväljak on üldkasutatav, mis tähendab et seda

võivad kasutada kõik soovijad s.h Koidu elamupiirkonna või

Kõrveküla aleviku elanikud. Tärmi maaüksuse planeeringuga on

kavandatud ka üks üldkasutatava maa krunt Pos 39 ning üks

ühiskondlike ehitiste maa krunt Pos 38. Krundile Pos 38 on võimalik

vajadusse korral kavandada ka üldkasutatav puhkeala koos

mänguväljakuga.

Juhime tähelepanu, et antud piirkonnas saab hoonestustihedus olema

suhteliselt hõre ja seega ka elanike arv planeeritaval territooriumil

(võrreldes näiteks korterelamu piirkondadega). Ka avaliku ruumi

kasutus ühes asukohas jalakäijate ja kergliiklejate poolt saab olema

pigem tagasihoidlik kui massiline. Vastav eeldus põhineb Tartu valla

teiste välja ehitatud uuselamupiirkondade kogemusel, kus ei ole

tekkinud korduvaid konflikt avaliku ruumi kasutajate vahel.

8 Lisaks on seletuskirjas märgitud, et sama Rähni tn

10 mänguväljaku kaudu on kavandatud

päästeteenistuse juurdepääs, mis suurendab

täiendavalt ohuriske väikelastele. Samas on

planeeringus ette nähtud ka alternatiivne

päästeteenistuse juurdepääs Jõhvi- Tartu- Valga mnt

äärest.

Palume selgitada:

 millistel põhjustel on Rähni tn 10 mänguväljak

Selgitame, et planeeringulahenduse kohaselt on kavandatud

Päästeametile alternatiivne juurdepääs Rähni tn 10 maaüksuse kaudu.

Selleks et seda sellisel viisil kasutada on vajalik Rähni tn 10 krundil

olev jalgtee osaliselt ümber ehitada. Lahenduse muutmisel pööratakse

tähelepanu tõstatatud teemadele ning tagatakse kasutajate ohutus.

Rähni tn 10 kinnistu kaudu on kavandatud alternatiivne juurdepääs, et

tagada Päästeametile võimalikult head võimalused õnnetuse korral

sündmuskohale jõudmiseks. Ka Jõhvi-Tartu-Valga mnt äärde on

näidatud Päästeametile varutee ligipääsu tagamiseks.

toodud ühe alternatiivina kavandatud

päästeteenistuse juurdepääsuks, võttes arvesse,

et juurdepääs toimuks tulevikus läbi

olemasoleva kitsa mänguväljaku;

 miks ei ole otsustatud kasutada teist väljapakutud

lahendust, mis jääb Jõhvi-Tartu-Valga mnt äärde;

 kuidas on hinnatud Rähni tn 10 lahenduse mõju

mänguväljakul viibivatele laste ja nende vanemate

turvalisusele.

Selleks, et päästeautod saaksid kasutada vajaduse korral Rähni tn 10

maaüksust juurdepääsuna Tärmi maaüksuse osaala planeeringualale

on vajalik Rähni tn 10 maaüksusel asuvat jalgteede osa ümber

ehitada. Projekteerimise käigus hinnatakse erinevaid mõjusid ning

rakendatakse vajaduse korral vastavaid leevendavaid meetmeid.

Juhime tähelepanu, et Päästeametile täiendava juurdepääsu võimaluse

loomine piirkonnas töötab kahte pidi. On kasulik nii Tärmi DP ala

uutele elanikele kui ka Rähni tn praegustele elanikele.

9 Kokkuvõtvalt leiame, et kavandatud terviserada

koos teadmata seikluselementidega, selle vajalikkus

ja terviseraja liikumislahendused ei ole piisavalt

põhjendatud ega läbi mõeldud ning toob kaasa

olulisi negatiivseid mõjusid olemasolevatele ja

tulevastele Rähni ja Tärmi elanikele, sealhulgas

suurendab oluliselt riske väikelaste turvalisusele ja

ka kergliiklusteed kasutavatele inimestele.

Juhul, kui Tärmi maaüksuse detailplaneering

kehtestatakse muutmata kujul ning elanike

seisukohti arvesse võtmata, jätavad Rähni tänava

elanikud endale õiguse Tärmi maaüksuse

detailplaneering vaidlustada.

Võetud teadmiseks. Eelpool on selgitatud ning põhjendatud

planeeritud lahenduse sisu ning sobivust antud piirkonda.

Roland Rulli 10 Planeeringu materjalidest nähtub mitmeid olulisi

õiguslikke ja sisulisi vastuolusid, mis seavad

kahtluse alla detailplaneeringu õiguspärasuse ning

vastavuse kehtivatele õigusaktidele.

Esiteks ei ole selge, kas ja millises ulatuses

kavandatakse ehitustegevust ehituskeeluvööndis.

Planeeringu materjalides viidatakse

ehituskeeluvööndi olemasolule, kuid puudub üheselt

arusaadav käsitlus selle kohta, kas ehitus toimub ka

nimetatud vööndis. Samuti ei selgu, kas

ehituskeeluvööndit on kavandatud vähendada ning

kas selleks on saadud Keskkonnaameti nõusolek

vastavalt Looduskaitseseaduse §-le 40. Nimetatud

asjaolude ebaselgus seab kahtluse alla planeeringu

vastavuse Looduskaitseseadusele.

Lisaks tekib küsimus võrdse kohtlemise põhimõtte

järgimisest. Kui detailplaneeringuga võimaldatakse

ehituskeeluvööndi vähendamine või sisuliselt

ehitamine ehituskeeluvööndisse, siis millisel alusel

ei laiene sama võimalus teistele Murisoo

peakraaviga piirnevatele kinnistutele? Sarnases

olukorras olevate kinnistute erinev kohtlemine vajab

selget ja õiguslikult põhjendatud selgitust.

Detailplaneeringus on roheala kavandatud

ehituskeeluvööndisse, kuigi arendajal lasub

kohustus rohealasid planeerida sõltumata sellest

piirangust. Selline lahendus viitab lihtsama

vastupanu tee valimisele, kus roheala sh

kegliiklustee ja tänavavalgustus paigutatakse alale,

Planeeringu seletuskirja täiendatakse ehituskeeluvööndiga

seonduvalt. Planeeringu seletuskirja lisatakse ehituskeeluvööndisse

kavandatud tegevuse kirjeldus ning ulatus. Selgitame, et

ehituskeeluvööndisse kavandatakse 2,5 laiune avaliku kasutusega

valgustatud terviserada ning võimaluse korral täiendavat haljastust.

Ehituskeeluvööndisse ei kavandata seiklusrada või muid taolisi

rajatisi (vt. ka selgitus eespool).

Ehituskeeluvööndit ei ole kavas vähendada. LKS § 38 lg 5 kohaselt ei

laiene ehitusekeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud

tehnovõrgule ja -rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Seega

Keskkonnaameti luba ei ole vajalik avalikult kasutatava tee ning

tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks.

Sama võimalus on kavandatud ka teistele Murisoo peakraaviga

piirnevatele kinnistutele nt: Kõrveküla alevikus asuvad Sopaku tn 1,

Sopaku tn 3, Sopaku tn 5, Kõrve tn 25, Kõrve tn 23, Kõrve tn 21,

Kõrve tn 19. Nimetatud kinnistutele on samuti kavandatud Murisoo

peakraavi äärde sõelmekattega terviseraja osad. Selline lahendus on

kavandatud läbi detailplaneeringute. Terviseraja osad on välja

ehitatud ning piirkonna elanike poolt väga hästi vastu võetud.

Selgitame, et ehituskeeluvööndisse ei saa määrata ehitusõigust uute

hoonete rajamiseks, kuid LKS võimaldab ehituskeeluvööndisse

kavandada avalikke teid ning tehnovõrke ja -rajatisi, kui see on ette

nähtud kehtestatud detailplaneeringuga.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tartu valla

üldplaneeringuga. Üldplaneeringus näidatud võimalik looduslik

puhverala elamute ja tootmisalade vahel kavandatud ala ei ole osa

planeeringualast. Tegemist on planeeringuala välise alaga.

Üldplaneeringus märgitud tootmisala ei ole välja arendatud.

mis on niigi ehituspiiranguga hõlmatud, selle

asemel et kavandada see ehituskeeluvööndist

väljapoole. Seetõttu ei ole tagatud ei

ehituskeeluvööndi kaitse-eesmärkide täitmine ega

sisuline lisandväärtus avalikule ruumile, kuna

roheala ei kujuta endast täiendavat planeeringulist

kvaliteeti, vaid kattub juba kehtiva piirangualaga.

Samuti ei ole detailplaneeringu lahendus kooskõlas

kehtiva valla üldplaneeringuga. Üldplaneering näeb

ette loodusliku puhverala elamute ja tootmisalade

vahele, kuid detailplaneeringuga ei ole sellist

lahendust tagatud. Puhverala realiseerimine on

jäetud määramata tulevikku, mis ei taga

üldplaneeringu eesmärkide täitmist.

Detailplaneeringu lahendus erineb oluliselt Tartu

Vallavalitsuse 09.05.2024 korraldusega nr 564

algatatud esialgsest lahendusest, mille kohaselt ei

olnud kergliiklusteed ega tänavavalgustust

kavandatud ehituskeeluvööndisse. Planeeringu

menetluse käigus on nimetatud objektid paigutatud

piiranguga alasse, kuid ei ole selgitatud, millisel

alusel selline muudatus tehti, ega hinnatud selle

mõju ehituskeeluvööndi eesmärkidele. Samuti ei ole

põhjendatud, miks ei ole säilitatud esialgset

lahendust, kus kergliiklustee paiknes väljaspool

ehituskeeluvööndit.

Käesoleval juhul tekitab küsimusi ka

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmine. Arvestades planeeringu mahtu,

ehituskeeluvööndi olemasolu ning tootmisalade

Puhverhaljastus on mõistlik ning otstarbekas kavandada koos

tootmisala arendamisega, kui on täpsemalt teada missugused

ettevõtted alal paiknevad ning mis häiringuid võivad nende

tegevusega kaasneda. Planeeringust huvitatud isik on andnud teada,

et rajab väljapoole planeeringuala täiendavat haljastust kavandatud

elamupiirkonna ning tootmisala vahelisele alale.

Jääb arusaamatuks, kuidas erineb detailplaneeringu lahendus oluliselt

Tartu Vallavalitsuse 09.05.2024 korraldusega nr 564 algatatud

esialgsest lahendusest, mille kohaselt ei olnud kergliiklusteed ega

tänavavalgustust kavandatud Murisoo kraavi äärde. Detailplaneeringu

lähteülesandes joonisel 2 on välja toodud üldplaneeringu kohased

võimalikud planeeritavad kergliiklusteed, mitte antud

detailplaneeringuga kavandatavad kergliiklusteed. Detailplaneeringu

koostamise käigus täpsustub planeeringuala kergliiklusteede

võrgustik, mida antud juhul ka tehtud on.

Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata, kuna

kavandatud tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Selles osas

on vald küsinud seisukohta ka asjaomastelt asutustelt sealhulgas

Keskkonnaametilt ning asjaomased asutused on nõustunud

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisega.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang ning

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise korraldus

on lisatud planeeringumaterjalide hulka, kus on võimalik nendega

tutvuda.

Planeeringu koostamise käigus on arvestatud asjaoluga, et

planeeringuala asub maaparandussüsteemi alal ning sellest lähtuvalt

on planeeritud ka vajalikud tegevused planeeringu elluviimiseks.

Planeeringulahenduse on kooskõlastanud Maa- ja Ruumiameti

maaparanduse osakond.

lähedust, ei ole piisavalt põhjendatud, miks KSH

algatamist ei peetud vajalikuks. Arvestades, et

planeeringuala paikneb maaparandussüsteemi alal,

tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju

veerežiimile ja maaparandussüsteemi toimimisele;

vastava analüüsi puudumine seab kahtluse alla

keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata

jätmise põhjendatuse.

• Kas ja millises ulatuses kavandatakse

ehitustegevust ehituskeeluvööndis?

• Kui ehitus toimub ehituskeeluvööndis, siis

millisel õiguslikul alusel on see lubatud?

• Kas piiranguvööndeid on kavandatud

vähendada ning kas selleks on saadud

Keskkonnaameti nõusolek (LKS § 40)?

• Kas sama võimalus laieneb ka teistele

Murisoo peakraaviga piirnevatele

kinnistutele?

• Kui ei laiene, siis kuidas on põhjendatud

erinev kohtlemine sarnases olukorras olevate

kinnistute suhtes?

• Miks on roheala kavandatud

ehituskeeluvööndisse, kuigi arendajal on

kohustus rohealasid planeerida sõltumata

sellest piirangust?

• Milles seisneb kavandatud roheala sisuline

lisandväärtus, kui see kattub olemasoleva

ehituspiiranguga alaga?

• Kas ja millisel menetlusetapil on nende

muudatuste osas kaasatud asjakohased

asutused, sh Keskkonnaamet?

Ehituskeeluvööndisse kavandatakse avalikult kasutatavad

terviserada koos välisvalgustusega. Ruumi olemasolul

kavandatakse võimaluse korral ka täiendavat haljastust ja võib-

olla ka mõned pingid puhkamiseks.

Konkreetsematele küsimustele, mis on esitatud on vastatud ka

eespool.

• Miks ei ole säilitatud esialgset lahendust, kus

kergliiklustee paiknes väljaspool

ehituskeeluvööndit?

• Kuidas on detailplaneering kooskõlas kehtiva

üldplaneeringuga, mis näeb ette loodusliku

puhverala elamute ja tootmisalade vahele?

• Miks ei ole puhverala detailplaneeringuga

tagatud ning millele tugineb selle edasi

lükkamine määramata tulevikku?

• Millele tuginedes jäeti keskkonnamõju

strateegiline hindamine algatamata,

arvestades planeeringu mahtu,

ehituskeeluvööndi olemasolu ja tootmisalade

lähedust?

• Kas ja milliseid alternatiivseid lahendusi on

planeeringu menetluses analüüsitud?

Sten

Svetljakov

11 Kõnnitee Murisoo kraavi äärde

Pean mittevajalikuks kavandada kõnniteed Murisoo

kraavi äärde. Lahendus vähendaks elanike

privaatsust Rähni tn osas ning võib suurendada

turvariske ja kuritegevuse tõenäosust.

Soovitan jätta kavandatud kõnniteeala lihtsalt

niidetavaks haljasalaks, mida vajadusel saab

kasutada transpordi- ja hooldustehnika liikumiseks

Murisoo peakraavi hooldamisel. Rähni tänava

poolsel kraavikaldal on mitmeid suuri puid ning

elanike rajatud kõrghaljastust. Oleks ebamõistlik

seda rikkuda, kui kraavi saab puhastada Tärni-

poolselt küljelt. Miks ei ole lahendatud kõnniteed

rajatavate hoonete ees, kus ka päriselt inimesed

liiguksid

Krundile Pos 39 kavandatud terviserada loob autodest eraldatud

ning ohutu liikumisruumi jalakäijatele ning jalgratturitele ning

parandab ligipääsu rohealadele, soodustades seeläbi ka

tervislikumaid eluviise. Kraaviäärne ala on ehituspiirangutega,

mistõttu ei ole see sobiv hoonestamiseks, kuid on kasutatav ning

sobilik erinevate liikumisteede kavandamiseks.

Terviserada kavandatakse viisil, mis võimaldab Murisoo peakraavi

puhastamist Tärmi maaüksuse poolselt küljelt, vaatamata sellele

on ka Rähni tn elanikel kohustus hoida Murisoo peakraavi äärne

ala vaba, et vajaduse korral saaks ka sealt poolt kraavi hooldada.

Teeme planeeringusse täienduse, mille kohaselt lisatakse sinna

sõnastus: Terviseraja kavandamisel tuleb selgitada välja, kas on

mõistlik enne terviseraja ehitamist teha kraavi puhastustöid,

vajadusel sobitada terviseraja ehitamine kokku kraavi

puhastustöödega.

12 Olemasoleva kõrghaljastuse säilitamine

Tärni maaüksusel kasvab mitmeid ilusaid ja

elujõulisi puid, mis pakuvad silmailu ja loovad

loomuliku privaatsuse. Palun kaaluda kruntide

jagamist selliselt, et võimalikult paljud puud

säiliksid. Näiteks positsioonide 23 ja 24 vahel

kasvab suur puu, mis jääb hetkel täpselt kruntide

piirile ja liiga lähedale kavandatavatele hoonetele.

Kuidas on vallal kavandatud puude säilitamise üle

kontroll ja millises mahus on planeeritud puid

säilitada? Lugedes esialgset vastust sellele

küsimusele, saan aru, et vald annab puude

säilitamise hindamise planeeringu koostajale. See ei

Planeeringus on üldpõhimõttena esitatud soovitus säilitada

võimalikult palju olemasolevat heas seisukorras olevat

kõrghaljastust. Viidatud puu Pos 23 ja Pos 24 piiril on ka

planeeringulahenduse kohaselt märgitud kui võimalusel säilitatav.

Lisaks toome välja, et planeeringuga on ette nähtud kavandada

piirkonda täiendavalt haljastust.

Planeeringulahenduse kohaselt vähemalt 40% iga planeeritud

elamukrundi pinnast peab olema haljastatud ning vähemalt 10%

krundi pinnast peab olema kõrghaljastusega. Samuti kavandatakse

täiendavalt haljastust krundile Pos 39 ning planeeritud tänavatele.

Täiendava haljastuse täpne paiknemine lahendatakse

projekteerimisel.

tundu mõistilik.

13 Rattaringluse rattahoidla lisamine piirkonda

Palun kaaluda võimalust lisada meie piirkonda Tartu

rattaringluse rattahoidla – kas Tärni maaüksusele

või näiteks Rähni tänava algusesse. Hetkel lähimad

hoidlad asuvad Kõrvekülas ja Selveri juures.

Nendeni jõudmine võtab jalgsi vähemalt 15 minutit,

mis on hommikuse tipptunni ajal ebamugav ja

ajakulukas.

Palute kaaluda võimalust lisada piirkonda Tartu rattaringluse

rattahoidla, kuna lähimad olemasolevad jaamad asuvad kaugel.

Rattaringluse ratta hoidla rajamine saab toimida koostöös Tartu

linnaga ning vastavalt valla eelarveliste vahendite olemasolule.

Võtame ettepaneku teadmiseks ning märgime, et vajaduse ning

vahendite olemasolu korral on võimalik piirkonda kavandada

rattaringluspunkt ka juhul kui planeeringusse ei ole seda märgitud.

Seega puudub otseselt vajadus planeeringulahendust selles osas

täiendada. Oluline on, et vallal oleks reservis olemas vajalik ruum,

kuhu seda rajada kui selle rajamine otsustatakse. Antud

planeeringulahendus näeb ette üldkasutatavate alade olemasolu,

kuhu on vajaduse korral võimalik hiljem rattaringluse jaam

ehitada.

14 Ühiskondlik hoone – vajadus ja mõju

Milline ühiskondlik hoone on planeeritud Tärni

maaüksusele? Kuidas on arvestatud müra,

privaatsuse ja parkimisega? Kas sellise hoone järele

on üldse vajadust või piisaks näiteks

mänguväljakust või seikluspargist, mis teeniks

paremini piirkonna elanikke?

Arvestades Tartu valla kasvavat elanikkonda on oluline kavandada

ka ühiskondlike ehitiste tarbeks vajalikku maad, kuhu oleks

võimalik kavandada avaliku funktsiooniga hooneid, et vald

suudaks pakkuda vajalikke teenuseid oma elanikele. Antud

planeeringumenetluse raames reserveeritakse vaid maa

ühiskondlike ehitiste tarbeks. Konkreetse hoone funktsioon ja

lahendus ei ole teada.

Kui selgub kavandatava hoone funktsioon ning hoonet asutakse

projekteerima lahendatakse projekteerimise käigus ka vajalikud

parkimise, müra ja muude võimalike häiringutega seotud

probleemkohad. Ehitusloa menetluses hinnatakse ning

analüüsitakse võimalikke kaasnevaid mõjusid ning kavandatakse

vajaduse korral leevendavad meetmed. Kinnistule on võimalik

kavandada vaid sellise funktsiooniga hooneid, mille jaoks on

kinnistu ka vajaliku suurusega, s.t. et kogu parkimine ning

teenindav taristu peab mahtuma ära vastavale kinnistul

15 Detailplaneeringu koostamisel on planeerinud

pääste varu ligipääsu Rähni tn mänguväljaku kaudu,

see ei tundu väga realistlik, kas antud ligipääs

vastab tingimustele või planeeritakse ka selle ala

ümberehitust?

Rähni tn 10 olemasoleva avaliku ruumi lahendust on vajalik

ümber ehitada selleks, et taga päästeautodele vajaduse korral

juurdepääs Tärmi maaüksuse detailplaneeringu alale.

Annika

Laidroo

16 Detailplaneeringus esitatud arhitektuursed

tingimused ei ole piisava detailsusega.

Planeeringu lähteülesandes on selgelt toodud, et

arhitektuursete tingimuste detailsus peab tagama

kaasaegse ja kvaliteetse piirkonna kujunemise.

Käesoleval juhul ei ole see eesmärk täidetud.

Samuti puudub kohustuslik ehitusjoon.

Selgitame, et detailplaneeringu ülesanne on määrata ehitusõigus ja

peamised arhitektuursed tingimuse, kuid mitte anda täpset

arhitektuurset lahendust. Detailplaneering annab üldised

põhimõtted edasiseks ehitustegevuseks ning täpne lahendus selgub

projekteerimise etapis.

Planeeringuga on määratud järgmised arhitektuursed tingimused:

lubatud ehitisealune pind, hoonete arv ja tüüp, hoonete lubatud

kõrgus, lubatud katusekalde vahemik, lubatud katuse tüüp, lubatud

katusekatte ning välisviimistlusmaterjalid. Need tingimused on

piisavad tagamaks kaasaegset ning kvaliteetset piirkonda ning

annab edasised juhtnöörid projekteeerimiseks. Kohustusliku

ehitusjoone määramine antud detailplaneeringuga ei olnud

kohustuslik. Planeeringu lähteülesandes oli välja toodud, et

määrata vajadusel planeeringuga. Planeeringumenetluse käigus

antud vajadust ei tuvastatud.

17 Detailplaneering näeb ette pääste varuligipääsu läbi

Rähni 10 mänguväljaku ala.

Lähteülesandes on samas toodud, et tuleb arvestada

Rähni tn 10 mänguväljaku projektlahendusega ning

tagada jalgtee ühendus. Mänguväljak on tänaseks

välja ehitatud koos haljastusega ning olemasolev

lahendus ei võimalda päästeautode ligipääsu -

kõnnitee on kurviline, kitsas, haljastus jääb ette.

Eelpool on vastatud seoses Päästeametile juurdepääsu tagamisega.

Arvestades planeeringuala paiknemist on vajalik kavandada

Päästeametile täiendavaid uusi juurdepääsuteid. Selleks, et

Päästeamet saaks vajaduse korral planeeringualale läbi Rähni tn

10 maaüksuse, tuleb Rähni tn 10 maaüksusel asuv avaliku ruum

mõnevõrra ümber ehitada.

DP seletuskiri: Kergliikluse ühendus Kõrveküla-Tartu

kergteega ning Rähni tn 10 asuva mänguväljakuga on

planeeritud 3,5 m laiune, mis võimaldab ka

päästeteenistuse varujuurdepääsu ning tuleb rajada

päästeteenistuse nõuetele vastavana, sh vajadusel tuleb

nõuetele vastavalt ümber ehitada ka Rähni tn 10 asuv

olemasolev tee.

Antud mänguväljak on rajatud Rähni tänava arenduse käigus

ning kasutusel kohalike elanike poolt. Mis alusel on mõistlik

uut mänguväljakut ümber kavandada, kui selgelt on

lähteülesandes välja toodud, et tuleb olemasolevaga

arvestada. Kuidas kohalikud saavad kindlad olla, et lahendus

ei halvene. Palun selgitada, kuidas on planeeringus ette

nähtud pääste ligipääsu tegelik toimimine selles olukorras.

18 Palun täpsustada, kui DP ei täpsusta ühikondliku

hoone olemust ega lahendusi, siis mille alusel saab

avaldada arvamust selle planeeringu või tulevikus

ehitatava hoone kohta?

Kuidas lahendatakse kergliiklusteede ülekäikude

turvalisus arvestades järsku kurvi ning

ühiskondlikku hoonet, mis suurendab liiklust antud

piirkonnas.

Antud planeeringumenetluse raames reserveeritakse vaid maa

ühiskondlike ehitiste tarbeks. Konkreetse hoone funktsioon ja

lahendus ei ole teada. Kui selgub kavandatava hoone funktsioon

ning hoonet asutakse projekteerima lahendatakse projekteerimise

käigus ka vajalikud parkimise, müra ja muude võimalike

häiringutega seotud probleemkohad. Ehitusloa menetluses

hinnatakse ning analüüsitakse võimalikke kaasnevaid mõjusid ning

kavandatakse vajaduse korral leevendavad meetmed. Kinnistule on

võimalik kavandada vaid sellise funktsiooniga hooneid, mille jaoks

on kinnistu ka vajaliku suurusega, s.t. et kogu parkimine ning

teenindav taristu peab mahtuma ära vastavale kinnistul

19 Palun selgitada, millisel viisil on ette nähtud

kraaviäärse ala kujundamine ja väljaehitamine (sh

Eelpool on antud teemat puudutavatele küsimustele vastatud.

Selgitame, et LKS § 38 lg 5 kohaselt ei laiene ehitusekeeld

haljastus, juurdepääsud, võimalikud tehnilised

lahendused). Terviserada on ette nähtud koos

valgustusega. Kuidas seda saab välja ehitada kraavi

ehituskeelualasse? Kui teisel pool kraavi on

kinnistud kraavi teljeni ja pole lubatud piirdeaeda

rajada, siis kuidas teavitatakse terviseraja kasutajat

teisel pool kraavi olevast eramaast? Kuidas annab

tagahoovide vahel olev terviserada positiivse

kogemuse kasutajale? Kuidas tagatakse turvalisus

seal? Selline lahendus ei ole tänapäevase

planeerimistavaga vastavuses. See mitte ei lisa

kvaliteeti, vaid vähendab. Teen ettepaneku

lahendada terviserada kas LO kinnistu alas või

laiendada tänavaala keskosas, mis tekitaks loogilise

ringliikumise keskkonnas, kus on juba valgustus

planeeritud.

kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -

rajatisele ning avalikult kasutatavale teele. Seega Keskkonnaameti

täiendavat luba ei ole vajalik avalikult kasutatava tee ning

tehnovõrgu- ja rajatise ehitamiseks.

Tavapärase praktika kohaselt ei teavita vald eraldiseisvalt eramaade

olemasolust. Kavandatav terviserada pakub elanikele täiendavaid

võimalusi vabas õhus liikumiseks, eemal autoliiklusest ning sellega

kaasnevatest häiringutest. Terviserada kavandatakse sarnasel

põhimõttel nagu on kavandatud Kõrveküla alevikus asuvatel

Pihlaka tn 17, Kõrve tn 25, Kõrve tn 21, Kõrve tn 19 maaüksustele.

Leiame, terviseraja kavandamine planeeringus näidatud viisil on

kooskõlas tänapäevase planeerimistavaga. Kaasaegses ruumilises

planeerimises kasutatakse ehituspiirangutega alasid (nt

veekaitsevööndid ja kraaviäärsed alad) sageli avaliku ruumi ja

liikumisteede kavandamiseks, et tagada nende alade otstarbekas

kasutus. Terviseraja rajamine kraavi äärde on ruumiliselt loogiline

lahendus, kuna tegemist on hoonestamiseks mittesobiva, kuid

liikumisteeks ja rekreatsiooniks hästi sobiva alaga. See võimaldab

tagada jalakäijatele ja kergliiklejatele ohutu, autoliiklusest eraldatud

liikumisvõimaluse. Samuti toetab tervislike eluviiside edendamist

ning igapäevast liikumist. Ettepanekut terviserada kavandada

üldplaneeringu kohasele looduslikule alale ei arvestata. Nimetatud

looduslik ala on eelkõige mõeldud puhverhaljastuse alaks, kuhu

inimesi ei tahaks suunata..

20 Planeeringus on tupiktänava ümberpööramisala

osaliselt lahendatud parkimisena. Sellisel juhul

tekib küsimus, kuidas on tagatud pääste- ja

teenindussõidukite ümberpööramise võimalus

olukorras, kus parkimiskohad on hõivatud.

Planeeringulahendus ei tohiks sellist olukorda üldse

Planeeringus ei ole tupiktänava ümberpööramisalale kavandatud

parkimist.

tekitada

21 Palun selgitada, miks idapoolne LO ala ei ole

kaasatud detailplaneeringu koosseisu ning miks ei

ole sealt ette nähtud võimalikke ligipääse

tänavatele. Kuidas vald lahendab selle ala ning

kuidas on ligipääsud sellele alale, kui kõik

võimalikud ligipääsud on lahendatud

tupiktänavatena

Üldplaneeringus märgitud tootmisala ei ole välja arendatud.

Puhverhaljastus on mõistlik ning otstarbekas kavandada koos

tootmisala arendamisega, kui on täpsemalt teada missugused

ettevõtted alal paiknevad ning mis häiringuid võivad nende

tegevusega kaasneda.

Planeeringust huvitatud isik on andnud teada, et rajab väljapoole

planeeringuala täiendavat haljastust kavandatud elamupiirkonna ning

tootmisala vahelisele alale.

TARTU VALLAVALITSUS

Haava tn 6 AS SEB Pank

Kõrveküla alevik Tel 510 6363 EE441010102017096005

60512 TARTU MAAKOND [email protected] Swedbank AS

Registrikood 75006486 www.tartuvald.ee EE232200221031405424

Terviseamet

[email protected]

Päästeamet Meie: 20.04.2026 nr 7-1/48-1

[email protected]

Transpordiamet

[email protected]

Maa- ja Ruumiamet

[email protected]

Tila külas asuva Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu avaliku väljapaneku

tulemustest ning avaliku arutelu toimumisest teavitamine

Tartu Vallavalitsus võttis oma 19.02.2026. a korraldusega nr 275 vastu Tila külas asuva Tärmi maaüksuse

osaala ja lähiala detailplaneeringu ning suunas avalikule väljapanekule. Planeeringu avalik väljapanek

toimus 16.03.2026-29.03.2026 Tartu Vallavalitsuse kantseleis ning Tartu valla kodulehel. Selle aja jooksul

laekusid kirjalikud arvamused ning ettepanekud planeeringulahendusele.

Tartu Vallavalitsus on vaadanud läbi esitatud arvamused ja ettepanekud ning võtnud oma 16.04.2026. a

korraldusega nr 501 seisukoha esitatud ettepanekute osas (vt. lisa 1). Samuti teavitame, et Tartu

Vallavalitsus korraldab Tartu Vallavalitsuses (aadressil Haava tn 6, Kõrveküla alevik) 04.05.2026

algusega kl 16.00 avaliku arutelu Tärmi maaüksuse osaala ja lähiala detailplaneeringu avaliku

väljapaneku tulemuste ning oma seisukohtade tutvustamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anni Teetsmann

planeeringute spetsialist

5309 9192

[email protected]

Lisa: 16.04.2026 Korraldus Tärmi mü osaala DP avaliku väljapaneku tulemused.asice