| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-3/26-618 |
| Registreeritud | 20.04.2026 |
| Sünkroonitud | 21.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-3 Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuste lubamine |
| Toimik | 13-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | J. V. |
| Saabumis/saatmisviis | J. V. |
| Vastutaja | Mihkel Annusver |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
Jõhvi Vallavlitsuse 28.05.2026 korraldusele nr 000
„Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“
Planeeritava maa-ala skeem
Pindala ca 45 000 m2
planeeritava ala piir katastriüksuste piirid
1
Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
1. Õiguslik alus
Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse
detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6
lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.
Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,
kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.
Otsustaja peab vajalikuks eelhinnangu andmine, kuna antud maa-alal planeeritakse elurajoon.
Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara. Töö eesmärgiks on välja selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasnev
võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus.
2. Sissejuhatus
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise
ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr
224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“.
Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega
„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju
strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.
Töö tulemusena selgitati välja, kas enne Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu (DP) kehtestamist on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
algatamine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse
tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta
asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
3. Üldinfo
3.1 Detailplaneeringu vajadus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kastani tn 17 kinnistu maakasutuse sihtotstarbe
muutmine maatulundusmaast elamu- ja transpordimaaks, jagades kinnistu kuueteistkümneks üksik-
2
ja kaksikelamu ning üheks transpordimaa krundiks ning kruntidele hoonestusala, ehitusõiguse,
ehituslike tingimuste, juurdepääsude, tehnovõrkude ja -rajatiste ning haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtete määramine.
3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus
Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Kastani tn 17 (katastritunnus 25101:001:0399,
maatulundusmaa 100%, pindala 42099 m²), Kastani tn 15 (katastritunnus 25201:002:0125,
tootmismaa 100%, pindala 46 m²), Kastani tänav T7 (katastritunnus 25101:001:0212, transpordimaa
100%, pindala 1173 m²), Kastani tänav T8 (katastritunnus 25101:001:0226, transpordimaa 100%,
pindala 1211 m²) kinnistuid ning osaliselt Kastani tänav T9 (katastritunnus 25101:001:0224,
transpordimaa 100%, pindala 1947 m²) kinnistuid.
Planeeritav maa-ala piirneb Põllutee (katastritunnus 25101:001:0320, maatulundusmaa 100%,
pindala 193410 m2), Segametsa (katastritunnus 25101:001:0315, maatulundusmaa 100%, pindala
30308 m2), Kastani tn 9 (katastritunnus 25201:002:0053, elamumaa 100%, pindala 19408 m2)
Kastani tn 13 (katastritunnus 25301:013:0074, elamumaa 100%, pindala 3057.0 m2), Kastani tänav
T6 (katastritunnus 25201:002:0286, transpordimaa 100%, pindala 1761 m2), Kastani tn 10
(katastritunnus 25201:002:0166, elamumaa 100%, pindala 1980 m2), Kastani tn 14 (katastritunnus
25101:001:0505, maatulundusmaa 100%, pindala 33682 m2), Kastani tn 12/10 (katastritunnus
25201:002:0277, elamumaa 100%, pindala 139 m2), Kastani tn 12/9 (katastritunnus 25201:002:0276,
elamumaa 100%, pindala 99 m2), Kastani tn 12/8 (katastritunnus 25201:002:0274, elamumaa 100%,
pindala 98 m2) Kastani tn 12/7 (katastritunnus 25201:002:0275, elamumaa 100%, pindala 101 m2)
Kastani tn 12/6 (katastritunnus 25201:002:0273, elamumaa 100%, pindala 103 m2) Kastani tn 12/5
(katastritunnus 25201:002:0272, elamumaa 100%, pindala 103 m2) Kastani tn 12/4 (katastritunnus
25201:002:0271, elamumaa 100%, pindala 102 m2) Kastani tn 12/3 (katastritunnus 25201:002:0269,
elamumaa 100%, pindala 107 m2) Kastani tn 12/2 (katastritunnus 25201:002:0268, elamumaa 100%,
pindala 106 m2), Kastani tn 12/1 (katastritunnus 25201:002:0267, elamumaa 100%, pindala 135 m2)
Kastani tn 14a (katastritunnus 25101:001:0625, sihtotstarbeta maa 100%, pindala 3186 m2) ja
Kastani tn 20 // Keskhiie (katastritunnus 25201:002:0161, maatulundusmaa 100%, pindala 81884 m²)
kinnistutega.
Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan (X-Gis. Maa-amet, kaardirakendus)
3
Joonis 2. Planeeritava maa-ala skeem
3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus
Kastani tn 17 katastriüksuse kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa, kuid tegelik maakasutus on
omavoliline aiamaa, mis ei kujuta endast planeeringuliselt põhjendatud ega jätkusuutlikku
maakasutust.
Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse üksik- ja kaksikelamute maa-ala moodustamist.
Planeeringuala külgneb vahetult olemasolevate elamumaadega, mistõttu kavandatav tegevus toetab
väljakujunenud asustusstruktuuri ning vastab üldplaneeringus sätestatud kompaktse asustuse arengu
põhimõtetele ning ümbritsetava piirkonna pereelamute maa (EP) juhtotstarbele.
4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele
Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonna eelisarendatavateks aladeks on keskustesse ja nende
vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad. Need alad on nii elupiirkondade kui
ettevõtlusalade arendamiseks, samuti aktiivsete puhkepiirkondade, logistikaalade jm linnalise
maakasutuse kavandamiseks. Planeeritav tegevus ei ole Ida-Viru Maakonnaplaneeringuga 2030+
vastuolus.
Jõhvi valla üldplaneering (2013). Käesoleva detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas
Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127).
Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav maa-ala Tammiku aleviku kompaktselt asustatud alas
asuval juhtotstarbeta maal. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale lähtutakse selliste maa-alade
arendamisel olemasolevast maakasutusest ning juhtotstarve ja maakasutustingimused täpsustatakse
detailplaneeringu koostamise käigus.
4
Jõhvi valla arengukava 2025-2035. Arengukavas on pigem kajastatud kortermajadega seotud teemad
ja probleemid. Samas arengukavas seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega
kavandatav tegevus vastuollu ei lähe.
5. Mõjutava keskkonna kirjeldus
Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav maa-ala Tammiku aleviku kompaktselt asustatud ala
piirkonnas. Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt
kvaasistabiilne (joonis 3).
Joonis 3. Altkaevandatud alad (X-Gis. Maa-amet, Maardlate rakendus)
5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus
Tegelik maakasutus on omavoliline aiamaa. Informatsioon jääkreostuse osas puudub.
5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus
Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Tehnogeensed setted: täitepinnas,
aheraine. Soosetted: turvas. Jõesetted: veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda. Järvesetted:
klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi. Meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv,
liivsavi, savi, sapropeel. Tuulesetted: liiv. Glatsiofluviaalsed (liustikujõelised) setted: veeristik, kruus,
liiv. Jääjärvelised setted: klibu, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Moreen: liivsavi ja saviliiv kividega, rähk.
Õhukese pinnakattega ala: pinnakatte paksus on < 1m. Jääjärvelised setted. Klibu, liiv, möll, saviliiv,
liivsavi, savi.
Planeeringu maa-ala asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud ja kaitsmata maapinnalt
lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 4).
5
Joonis 4. Väljavõte põhjavee kaitstuse kaardist (Keskkonnaportaal, andmed ja kaart).
3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid
Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringualal puuduvad
looduskaitseobjektid. Lähim kaitseala on Tammiku puiestee ((KLO1200198). Kavandatav tegevus ei
ulatu antud kaitsealani.
Joonis 5. Tammiku puiestee (X-Gis. Maa-amet, Looduskaitse kaardirakendus)
5.3 Pärandkultuur
Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.
5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid
Olemasolevad maakasutuse kitsendused ja servituudid: 1-20 kV elektriõhuliini kaitsevöönd 10 m
mõlemale poole liini keskelt ning tehnovõrgud (elektriõhuliin alla 1 kV, veetrass). Planeeringuala
jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne.
6. Võimalikud keskkonnamõjud
Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt
6
ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on
lokaalsed ja lühiajalised. Samas keskkonnamõjud võivad esineda peale planeeringu elluviimist.
6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused
Hetkel kasutatakse maa-ala ebaseadusliku aiamaana. Mõned aiamaa tükid on juba mahajäetud ning
neil asuvad rajatised (nt kasvuhooned ja kuurid) ja jäätmed. Maa-ala on osaliselt võsastunud. Pärast
detailplaneeringu elluviimist paraneb maastiku visuaalne ilme, kuna maa-ala korrastatakse ja
puhastatakse ning sinna rajatakse elamud. Maakasutus muutub samuti oluliselt ning sellel on
positiivne mõju.
Pilt 1. Vaade kasutusel olevale maatükile
Pilt 2. Vaade jäetud jäätmetele
7
6.2 Altkaevandatud alaga seotud keskkonnariskid ja piirangud
Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne
(langetatud ala servakonsool), vt joonis 3.
Maapinna stabiilsus kaevandatud alal on erinev sõltuvalt põlevkivi väljamise tehnoloogiast.
Allmaakaevandamise puhul võivad kaevandatud tühemikud põhjustada deformatsioone (vajumisi),
mille mõju ulatub maapinnani. Kivimite struktuur tervikuna küll ei muutu, kuid toimub nende osaline
purunemine ja täiendavate lõhede ilmumine, muutub ka veerežiim. Deformatsioonide
tekkemehhanismi määrab kasutatav kaevandamisviis. Kaevandamisviiside puhul on erinevusi
laekäitlusviisis, seega ka maapinna võimalike deformatsioonide tekkemehhanismis ja parameetrites.
Langetatud maa tekib alal, kus kaevandamisel ei jäetud tervikuid (kombainkaevandamine), või kui
jäeti, siis lühiajalisi, et nad puruneksid kaevandamise ajal, või kui tühimikud täideti täitematerjaliga.
Langetatud maa vajub kaevandamise käigus. Selle püsivus sõltub katendi ja kihindi paksuse suhtest,
katendi kooslusest, täitematerjali hulgast ja töö kvaliteedist. Eesti põlevkivimaardlas on nendeks
aladeks, kus kasutati käsikambreid ja –laavasid, kombainlaavasid, laus- või kihtväljamise katselanke,
kambriplokkide katselist varistamist. Langetatud maal võib esineda maa järel- või hilisvajumist.
Langetatud alal ehitamisel peab arvestama maa hilise vajumise võimalikkusega ja suurusega ning
niiskuserežiimi võimalikku muutusega.
Kvaasistabiilne maa tekib kui lae ülalhoidmiseks kasutatakse tervikuid, täiteriitu jne, mis ei purune
kaevandamise ajal, kuid see võib toimuda hiljem. Seega kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui
stabiilne, kuid hiljem võib seal esineda maa vajumist ja varinguid. Põlevkivimaardla maa on
kvaasistabiilne kambritega kaevandatud alal, kui kaevandamissügavus on suurem kui 35…40 m,
langetatud alal vajumismolli perve ja seda ümbritseva püsiva või stabiilse maa vahel (kaevelangi või
–ploki alguses ja lõpus), käikude peal, kui katendi paksus on väiksem kui 10…12 m. Kvaasistabiilsel
alal (langetatud ala servakonsooli kohas) on ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras,
geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel.1
Projekteerimise käigus tuleb läbi viia geotehniline ekspertiis, mille käigus uuritakse ja selgitatakse
1 Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine. Tallinna Tehnikaülikooli
mäeinstituut. Lep 3-2_15/3275-3/2013 KIK14033. Tallinn 2015
8
välja, kas antud maa-alale ehitamine on lubatav. Ehitusprojektis pakutakse välja vundamendi tüüp
ning vajaduse korral esitatakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks või sundvaristamiseks.
Ehitiste ja inimtegevuse koormuse suurenemine võib põhjustada maa vajumist. Inimeste, vara ja
keskkonna kaitseks tuleb ehitusprojektides ette näha meetmed tõenäoliste ohtude (vajumiste,
maalihete, langatuste jms) ennetamiseks ja vältimiseks.
6.3 Mõju pinnasele
On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,
lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude ja teede rajamine). Kaevanditest väljastatud
pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest
eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise kasutamine ja bilanss
esitatakse ehitusprojektiga. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks planeeringualast väljaspool,
tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba.
Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast
tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel
jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja
kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.
Elamurajooni kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks, lähtudes ka
kavandatavast tegevusest.
6.4 Mõju pinna- ja põhjaveele
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei
ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Kavandatav tegevus võib läbi hoonete ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna
hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.
Hoonete veevarustus ja kanalisatsioon plaanitakse lahendada läbi rajatava võrku. Seega negatiivset
mõju ei ole ette näha.
6.5 Mõju loodusele
Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine
olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada
kõrge väärtusega elupaigaks.
Pilt 3. Vaade planeeringu maa-alale
9
Puude raie on lubatud ainult raieloa alusel ning peale ehitusloa andmist. Vastavalt Jõhvi Vallavolikogu
16.06.2016 määruse nr 97 „Üksikpuude raie loa andmise tingimused ja kord Jõhvi vallas“ § 4 lk 4
punktis 8 sätestatule juhul, kui raieluba taotletakse ehituse alla jäävale puule, tuleb taotlusele lisada
ehitusloa number ja väljavõte projekti asjakohastest joonistest.
6.6 Mõju kultuuriväärtustele
Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.
6.7 Jäätme- ja energiamahukus
Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide,
veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja
osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit ja vett.
Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata jäätmete
tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab
rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama
oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale
isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
6.8 Riigipiiriülene mõju
Piiriülest mõju elurajooni rajamisega ei kaasne.
6.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid
10
Peamised keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu on õhusaaste, ebameeldiv lõhn,
müra ja vibratsioon.
DP lahendus võimaldab võtta ala aktiivsemasse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Samas suureneb
Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad noored pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve.
Tuginedes punktidele 6.11, 6.12 ja 6.13 planeeringu realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju
inimese tervisele ja heaolule.
6.10 Jäätmed
Planeeringu realiseerumisel suures koguses eriliigilisi tahkeid jäätmeid, mida eraldi peaks käitlema
või koguma, ei teki. Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate jäätmete
kogumine ja äravedu toimub vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate isikute poolt
olemasoleva ja avaliku teedevõrgu kaudu.
Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu
26.06.2025 määrusest nr 125 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.
6.11 Õhusaastatus
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhusaastele. Planeeritud hoonete soojavarustuseks on
plaanitud lahendada kaugküttega.
6.12 Müra, vibratsioon
Arvestades kavandatavat olukorda, siis esineb ehituse ajal peamiselt müratingimuste muutuseid
(lokaalseid), kuid järgitavad on kehtivad normid. Siinkohal on arvestatud ka kasutatava tehnika ja
nendele seatud normatiividega nii müra kui ka vibratsiooni osas.
Kasutusaegsel perioodil ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Olemasolevaid regulatsioone
arvestades ei saa müra ja vibratsiooni mõju pidada oluliseks.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt
ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala ehitus-
ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive.
Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi
planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase
mürakategooria liiklusmüra normtaset.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada määruses
nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord “ §
3 toodud piirväärtustele.
6.13 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Lõhna reostust ei ole ette näha. Tegevuse iseloomu arvestades ei ole ette näha olulist valgus-, soojus-,
kiirgus- ning lõhnareostust, mis oleks üleliigselt häiriv nii hoone sees kui ka lähipiirkonnas.
6.14 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada
11
kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.
Tööde ajal kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele normatiividele ja seega on töökorras ning
avariide esinemise tõenäosused on viidud miinimumini.
6.15 Koosmõju
Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude
kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.
7. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad meetmed:
1) Planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud
asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid
suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
2) Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Ehitamisel arvestada, et ala
välisõhus 2(2) levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud vastava
mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.
3) Jõhvi vald asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus. Siseruumides tuleb tagada
radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus
ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, on
soovitatav enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised ja vajadusel
rakendada radoonitõkke meetmeid.
4) Projekteerimise käigus tuleb läbi viia geotehniline ekspertiis, mille käigus uuritakse ja
selgitatakse välja, kas antud maa-alale ehitamine on lubatav. Ehitusprojektis pakutakse välja
vundamendi tüüp ning vajaduse korral esitatakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks
või sundvaristamiseks. Ehitiste ja inimtegevuse koormuse suurenemine võib põhjustada maa
vajumist. Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks tuleb ehitusprojektides ette näha meetmed
tõenäoliste ohtude (vajumiste, maalihete, langatuste jms) ennetamiseks ja vältimiseks – vt punkt
6.2.
8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ja järgides leevendatavate meetmete
rakendamist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja elurajooni sihipärase kasutamisega
seonduvat täiendavat negatiivset keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist;
2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;
4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega
vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;
7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega
inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
12
Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).
Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, Jõhvi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
JÕHVI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025
41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006
Registrikood 75033483 www.johvi.ee
Keskkonnaamet
Maa- ja Ruumiamet
Terviseamet
Eesti Geoloogiateenistus Meie: 20.04.2026 nr 7-1.3/2043-1
Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korraldusele „Jõhvi valla,
Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas
Käesolevaga edastame Teile seisukoha võtmiseks Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise mittealgatamise osas. Palume vastata 30 kalendripäeva jooksul.
Lugupidamisega
Nelli Sameli
Arhitekt
mob 5300 8847
Lisad:
1. Korralduse „Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu;
2. Lisa 1. Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
skeem;
3. Lisa 2. KSH eelhinnang;
Valitsuse korralduse eelnõu
Jõhvi 28. mai 2026 nr 000
Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine
Detailplaneeringu algatamise ettepaneku teeb valitsus.
Detailplaneeringuala asub Jõhvi vallas Tammiku aleviku põhjaosas. Kinnistu piirneb idast Kastani
tänavaga, olemasolev juurdepääs kinnistule puudub. Planeeritava ala suurus on ca 45 000 m2
(planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).
Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Kastani tn 17 (katastritunnus 25101:001:0399, maatulundusmaa
100%, pindala 42099 m²), Kastani tn 15 (katastritunnus 25201:002:0125, tootmismaa 100%, pindala
46 m²), Kastani tänav T7 (katastritunnus 25101:001:0212, transpordimaa 100%, pindala 1173 m²),
Kastani tänav T8 (katastritunnus 25101:001:0226, transpordimaa 100%, pindala 1211 m²) kinnistuid
ning osaliselt Kastani tänav T9 (katastritunnus 25101:001:0224, transpordimaa 100%, pindala 1947
m²) kinnistuid.
Planeeritav maa-ala piirneb Põllutee (katastritunnus 25101:001:0320, maatulundusmaa 100%, pindala
193410 m2), Segametsa (katastritunnus 25101:001:0315, maatulundusmaa 100%, pindala 30308 m2),
Kastani tn 9 (katastritunnus 25201:002:0053, elamumaa 100%, pindala 19408 m2) Kastani tn 13
(katastritunnus 25301:013:0074, elamumaa 100%, pindala 3057.0 m2), Kastani tänav T6
(katastritunnus 25201:002:0286, transpordimaa 100%, pindala 1761 m2), Kastani tn 10
(katastritunnus 25201:002:0166, elamumaa 100%, pindala 1980 m2), Kastani tn 14 (katastritunnus
25101:001:0505, maatulundusmaa 100%, pindala 33682 m2), Kastani tn 12/10 (katastritunnus
25201:002:0277, elamumaa 100%, pindala 139 m2), Kastani tn 12/9 (katastritunnus 25201:002:0276,
elamumaa 100%, pindala 99 m2), Kastani tn 12/8 (katastritunnus 25201:002:0274, elamumaa 100%,
pindala 98 m2) Kastani tn 12/7 (katastritunnus 25201:002:0275, elamumaa 100%, pindala 101 m2)
Kastani tn 12/6 (katastritunnus 25201:002:0273, elamumaa 100%, pindala 103 m2) Kastani tn 12/5
(katastritunnus 25201:002:0272, elamumaa 100%, pindala 103 m2) Kastani tn 12/4 (katastritunnus
25201:002:0271, elamumaa 100%, pindala 102 m2) Kastani tn 12/3 (katastritunnus 25201:002:0269,
elamumaa 100%, pindala 107 m2) Kastani tn 12/2 (katastritunnus 25201:002:0268, elamumaa 100%,
pindala 106 m2), Kastani tn 12/1 (katastritunnus 25201:002:0267, elamumaa 100%, pindala 135 m2)
Kastani tn 14a (katastritunnus 25101:001:0625, sihtotstarbeta maa 100%, pindala 3186 m2) ja
Kastani tn 20 // Keskhiie (katastritunnus 25201:002:0161, maatulundusmaa 100%, pindala 81884 m²)
kinnistutega.
Olemasolevad maakasutuse kitsendused ja servituudid: 1-20 kV elektriõhuliini kaitsevöönd 10 m
mõlemale poole liini keskelt ning tehnovõrgud (elektriõhuliin alla 1 kV, veetrass). Planeeringuala jääb
altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kastani tn 17 kinnistu maakasutuse sihtotstarbe
muutmine maatulundusmaast elamu- ja transpordimaaks, jagades kinnistu kuueteistkümneks üksik-
ja kaksikelamu ning üheks transpordimaa krundiks ning kruntidele hoonestusala, ehitusõiguse,
ehituslike tingimuste, juurdepääsude, tehnovõrkude ja -rajatiste ning haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtete määramine.
Käesoleva detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga
(kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127). Üldplaneeringu kohaselt paikneb
planeeritav maa-ala Tammiku aleviku kompaktselt asustatud alas asuval juhtotstarbeta maal.
Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale lähtutakse selliste maa-alade arendamisel olemasolevast
maakasutusest ning juhtotstarve ja maakasutustingimused täpsustatakse detailplaneeringu koostamise
käigus.
Kastani tn 17 katastriüksuse kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa, kuid tegelik maakasutus on
omavoliline aiamaa, mis ei kujuta endast planeeringuliselt põhjendatud ega jätkusuutlikku
maakasutust.
Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse üksik- ja kaksikelamute maa-ala moodustamist.
Planeeringuala külgneb vahetult olemasolevate elamumaadega, mistõttu kavandatav tegevus toetab
väljakujunenud asustusstruktuuri ning vastab üldplaneeringus sätestatud kompaktse asustuse arengu
põhimõtetele ning ümbritsetava piirkonna pereelamute maa (EP) juhtotstarbele.
Planeerimisseaduse § 142 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu muutmisega tegemist juhul, kui
detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu põhilahenduse oluline või ulatuslik muutmine. Antud
juhul sellist muudatust ei kaasne, kuna:
- Kavandatav arendus jätkab olemasolevat Tammiku aleviku asustusstruktuuri ega loo uut
eraldiseisvat asustusüksust;
- Juurdepääs ja liikluskorraldus põhinevad olemasoleval teede võrgul ning ei eelda selle
põhimõtteliselist muutmist;
- Tehnovõrkudega liitumine toimub tavapärasel viisil ilma uute magistraaltrasside rajamiseta;
- Lahendus ei põhjusta olulisi mõju rohevõrgustikule ega keskkonnatingimustele.
Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1. Eelhindamise
kohustus tuleneb KeHJS § 33 lg 2 punktist 4, mille kohaselt KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda
ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6
lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud
tegevust.
Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt tuleb
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda KeHJS § 6 lõikes 1 ning viidatud määruses
nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla,
ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ja järgides eelhinnangus toodud
leevendatavate meetmete rakendamist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning
rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset keskkonnamõju, sh ka mõju
kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide suhtes positiivse mõjuga, eriti
linna arengu jaoks. Planeeritud ei ole tegevusi, millega kaasneksid täiendavad olulised
keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool (Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang lisa 2).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi
kahjustumist;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole näha
ette antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega
vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist
suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei
ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;
6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud
olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Lähtudes eelhinnangust leiab Jõhvi Vallavalitsus, et negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks peab
rakendama järgmised meetmed:
1) Planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud
asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid
suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
2) Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Ehitamisel arvestada, et ala
välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud vastava
mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.
3) Jõhvi vald asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus. Siseruumides tuleb tagada
radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus
ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, on soovitatav
enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised ja vajadusel rakendada
radoonitõkke meetmeid.
4) Projekteerimise käigus tuleb läbi viia geotehniline ekspertiis, mille käigus uuritakse ja selgitatakse
välja, kas antud maa-alale ehitamine on lubatav. Ehitusprojektis pakutakse välja vundamendi tüüp
ning vajaduse korral esitatakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks või
sundvaristamiseks. Ehitiste ja inimtegevuse koormuse suurenemine võib põhjustada maa
vajumist. Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks tuleb ehitusprojektides ette näha meetmed
tõenäoliste ohtude (vajumiste, maalihete, langatuste jms) ennetamiseks ja vältimiseks –
eelhinnangu punkt 6.2.
KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt on Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise
korralduse eelnõu koos KSH eelhinnanguga (lisa 2) edastati 20.04.2026 kirjaga nr 7-1.3/2043-1
Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile, Eesti Geoloogiateenistusele seisukoha
kujundamiseks. Korralduse eelnõu koos lisadega on korrigeeritud vastavalt esitatud seisukohtadele ja
märkustele. Kõikidelt ametitelt ning Maa- ja Ruumiametist saabunud vastused ei sisaldanud
informatsiooni, mis oleks takistuseks detailplaneeringu algatamisele.
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 punkti 2, planeerimisseaduse §
128 lõike 1 ja § 129 lg 1 punkti 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lg 2 punkti 4, § 35 lõike 1 ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79
„Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Jõhvi vallas” § 3 punktist 2 ja KSH
eelhinnangust, Jõhvi Vallavalitsus annab
k o r r a l d u s e:
1. Algatada Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamine.
2. Jätta Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.
3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Jõhvi Vallavalitsus (aadress: Jõhvi linn,
Kooli tn 2).
4. Detailplaneeringu algatamisest teavitada ajalehtedes Põhjarannik ja Jõhvi Teataja, Ametlikes
Teadaannetes, Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel.
5. Korraldus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.
Vallo Reimaa
vallavanem
From: Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>
Sent: Mon, 20 Apr 2026 09:15:13 +0000
To: EGT Taotlus <[email protected]>
Subject: FW: Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korraldusele „Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Monday, April 20, 2026 12:04 PM
To: MA Üldpost <[email protected]>; Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>
Subject: Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korraldusele „Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas
|
--- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. |
Lisa 1
Jõhvi Vallavlitsuse 28.05.2026 korraldusele nr 000
„Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“
Planeeritava maa-ala skeem
Pindala ca 45 000 m2
planeeritava ala piir katastriüksuste piirid
1
Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
1. Õiguslik alus
Eelhindamise kohustus tuleneb vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (edaspidi KeHJS) § 33 lõike 2 punktist 4, mille kohaselt keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse
detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6
lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud tegevust.
Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu “§ 13 punkti 2 kohaselt tuleb
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla, ülikooli, vangla,
kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamine.
Otsustaja peab vajalikuks eelhinnangu andmine, kuna antud maa-alal planeeritakse elurajoon.
Keskkonnamõju peetakse oluliseks, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust,
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,
kultuuripärandi või vara. Töö eesmärgiks on välja selgitada detailplaneeringu elluviimisega kaasnev
võimalik keskkonnamõju ja selle ulatus.
2. Sissejuhatus
KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise
ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr
224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“.
Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega
„KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju
strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“.
Töö tulemusena selgitati välja, kas enne Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu (DP) kehtestamist on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
algatamine või mitte.
Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse
tegemist tuleb küsida DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal seisukohta
asjaomastelt asutustelt, vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6.
3. Üldinfo
3.1 Detailplaneeringu vajadus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kastani tn 17 kinnistu maakasutuse sihtotstarbe
muutmine maatulundusmaast elamu- ja transpordimaaks, jagades kinnistu kuueteistkümneks üksik-
2
ja kaksikelamu ning üheks transpordimaa krundiks ning kruntidele hoonestusala, ehitusõiguse,
ehituslike tingimuste, juurdepääsude, tehnovõrkude ja -rajatiste ning haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtete määramine.
3.2 Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus
Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Kastani tn 17 (katastritunnus 25101:001:0399,
maatulundusmaa 100%, pindala 42099 m²), Kastani tn 15 (katastritunnus 25201:002:0125,
tootmismaa 100%, pindala 46 m²), Kastani tänav T7 (katastritunnus 25101:001:0212, transpordimaa
100%, pindala 1173 m²), Kastani tänav T8 (katastritunnus 25101:001:0226, transpordimaa 100%,
pindala 1211 m²) kinnistuid ning osaliselt Kastani tänav T9 (katastritunnus 25101:001:0224,
transpordimaa 100%, pindala 1947 m²) kinnistuid.
Planeeritav maa-ala piirneb Põllutee (katastritunnus 25101:001:0320, maatulundusmaa 100%,
pindala 193410 m2), Segametsa (katastritunnus 25101:001:0315, maatulundusmaa 100%, pindala
30308 m2), Kastani tn 9 (katastritunnus 25201:002:0053, elamumaa 100%, pindala 19408 m2)
Kastani tn 13 (katastritunnus 25301:013:0074, elamumaa 100%, pindala 3057.0 m2), Kastani tänav
T6 (katastritunnus 25201:002:0286, transpordimaa 100%, pindala 1761 m2), Kastani tn 10
(katastritunnus 25201:002:0166, elamumaa 100%, pindala 1980 m2), Kastani tn 14 (katastritunnus
25101:001:0505, maatulundusmaa 100%, pindala 33682 m2), Kastani tn 12/10 (katastritunnus
25201:002:0277, elamumaa 100%, pindala 139 m2), Kastani tn 12/9 (katastritunnus 25201:002:0276,
elamumaa 100%, pindala 99 m2), Kastani tn 12/8 (katastritunnus 25201:002:0274, elamumaa 100%,
pindala 98 m2) Kastani tn 12/7 (katastritunnus 25201:002:0275, elamumaa 100%, pindala 101 m2)
Kastani tn 12/6 (katastritunnus 25201:002:0273, elamumaa 100%, pindala 103 m2) Kastani tn 12/5
(katastritunnus 25201:002:0272, elamumaa 100%, pindala 103 m2) Kastani tn 12/4 (katastritunnus
25201:002:0271, elamumaa 100%, pindala 102 m2) Kastani tn 12/3 (katastritunnus 25201:002:0269,
elamumaa 100%, pindala 107 m2) Kastani tn 12/2 (katastritunnus 25201:002:0268, elamumaa 100%,
pindala 106 m2), Kastani tn 12/1 (katastritunnus 25201:002:0267, elamumaa 100%, pindala 135 m2)
Kastani tn 14a (katastritunnus 25101:001:0625, sihtotstarbeta maa 100%, pindala 3186 m2) ja
Kastani tn 20 // Keskhiie (katastritunnus 25201:002:0161, maatulundusmaa 100%, pindala 81884 m²)
kinnistutega.
Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan (X-Gis. Maa-amet, kaardirakendus)
3
Joonis 2. Planeeritava maa-ala skeem
3.3 Planeeringulahenduse kirjeldus
Kastani tn 17 katastriüksuse kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa, kuid tegelik maakasutus on
omavoliline aiamaa, mis ei kujuta endast planeeringuliselt põhjendatud ega jätkusuutlikku
maakasutust.
Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse üksik- ja kaksikelamute maa-ala moodustamist.
Planeeringuala külgneb vahetult olemasolevate elamumaadega, mistõttu kavandatav tegevus toetab
väljakujunenud asustusstruktuuri ning vastab üldplaneeringus sätestatud kompaktse asustuse arengu
põhimõtetele ning ümbritsetava piirkonna pereelamute maa (EP) juhtotstarbele.
4. Vastavus kehtivatele õigusaktidele ja strateegilistele planeerimisdokumentidele
Ida-Viru Maakonnaplaneering 2030+. Maakonna eelisarendatavateks aladeks on keskustesse ja nende
vahetusse lähedusse määratud linnalise asustuse alad. Need alad on nii elupiirkondade kui
ettevõtlusalade arendamiseks, samuti aktiivsete puhkepiirkondade, logistikaalade jm linnalise
maakasutuse kavandamiseks. Planeeritav tegevus ei ole Ida-Viru Maakonnaplaneeringuga 2030+
vastuolus.
Jõhvi valla üldplaneering (2013). Käesoleva detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas
Jõhvi valla üldplaneeringuga (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127).
Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav maa-ala Tammiku aleviku kompaktselt asustatud alas
asuval juhtotstarbeta maal. Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale lähtutakse selliste maa-alade
arendamisel olemasolevast maakasutusest ning juhtotstarve ja maakasutustingimused täpsustatakse
detailplaneeringu koostamise käigus.
4
Jõhvi valla arengukava 2025-2035. Arengukavas on pigem kajastatud kortermajadega seotud teemad
ja probleemid. Samas arengukavas seatud üldiste põhimõtete ja strateegiliste eesmärkidega
kavandatav tegevus vastuollu ei lähe.
5. Mõjutava keskkonna kirjeldus
Üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav maa-ala Tammiku aleviku kompaktselt asustatud ala
piirkonnas. Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt
kvaasistabiilne (joonis 3).
Joonis 3. Altkaevandatud alad (X-Gis. Maa-amet, Maardlate rakendus)
5.1 Ala varasem kasutus ja jääkreostus
Tegelik maakasutus on omavoliline aiamaa. Informatsioon jääkreostuse osas puudub.
5.2 Geoloogilised üldtingimused ja põhjavee kaitsus
Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte geneetilised settetüübid. Tehnogeensed setted: täitepinnas,
aheraine. Soosetted: turvas. Jõesetted: veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda. Järvesetted:
klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel, järvelubi. Meresetted: klibu, liiv, möll, saviliiv,
liivsavi, savi, sapropeel. Tuulesetted: liiv. Glatsiofluviaalsed (liustikujõelised) setted: veeristik, kruus,
liiv. Jääjärvelised setted: klibu, möll, saviliiv, liivsavi, savi. Moreen: liivsavi ja saviliiv kividega, rähk.
Õhukese pinnakattega ala: pinnakatte paksus on < 1m. Jääjärvelised setted. Klibu, liiv, möll, saviliiv,
liivsavi, savi.
Planeeringu maa-ala asub alal, kus põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud ja kaitsmata maapinnalt
lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 4).
5
Joonis 4. Väljavõte põhjavee kaitstuse kaardist (Keskkonnaportaal, andmed ja kaart).
3.2.2 Natura2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid
Planeeringuala ei kuulu Natura2000 alade võrgustikku. Planeeringualal puuduvad
looduskaitseobjektid. Lähim kaitseala on Tammiku puiestee ((KLO1200198). Kavandatav tegevus ei
ulatu antud kaitsealani.
Joonis 5. Tammiku puiestee (X-Gis. Maa-amet, Looduskaitse kaardirakendus)
5.3 Pärandkultuur
Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid.
5.4 Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid
Olemasolevad maakasutuse kitsendused ja servituudid: 1-20 kV elektriõhuliini kaitsevöönd 10 m
mõlemale poole liini keskelt ning tehnovõrgud (elektriõhuliin alla 1 kV, veetrass). Planeeringuala
jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne.
6. Võimalikud keskkonnamõjud
Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt
6
ehitustöödega (müra, vibratsioon, tolm). Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on
lokaalsed ja lühiajalised. Samas keskkonnamõjud võivad esineda peale planeeringu elluviimist.
6.1 Mõju maastikule ja maakasutusega kaasnevad muutused
Hetkel kasutatakse maa-ala ebaseadusliku aiamaana. Mõned aiamaa tükid on juba mahajäetud ning
neil asuvad rajatised (nt kasvuhooned ja kuurid) ja jäätmed. Maa-ala on osaliselt võsastunud. Pärast
detailplaneeringu elluviimist paraneb maastiku visuaalne ilme, kuna maa-ala korrastatakse ja
puhastatakse ning sinna rajatakse elamud. Maakasutus muutub samuti oluliselt ning sellel on
positiivne mõju.
Pilt 1. Vaade kasutusel olevale maatükile
Pilt 2. Vaade jäetud jäätmetele
7
6.2 Altkaevandatud alaga seotud keskkonnariskid ja piirangud
Planeeringuala jääb altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne
(langetatud ala servakonsool), vt joonis 3.
Maapinna stabiilsus kaevandatud alal on erinev sõltuvalt põlevkivi väljamise tehnoloogiast.
Allmaakaevandamise puhul võivad kaevandatud tühemikud põhjustada deformatsioone (vajumisi),
mille mõju ulatub maapinnani. Kivimite struktuur tervikuna küll ei muutu, kuid toimub nende osaline
purunemine ja täiendavate lõhede ilmumine, muutub ka veerežiim. Deformatsioonide
tekkemehhanismi määrab kasutatav kaevandamisviis. Kaevandamisviiside puhul on erinevusi
laekäitlusviisis, seega ka maapinna võimalike deformatsioonide tekkemehhanismis ja parameetrites.
Langetatud maa tekib alal, kus kaevandamisel ei jäetud tervikuid (kombainkaevandamine), või kui
jäeti, siis lühiajalisi, et nad puruneksid kaevandamise ajal, või kui tühimikud täideti täitematerjaliga.
Langetatud maa vajub kaevandamise käigus. Selle püsivus sõltub katendi ja kihindi paksuse suhtest,
katendi kooslusest, täitematerjali hulgast ja töö kvaliteedist. Eesti põlevkivimaardlas on nendeks
aladeks, kus kasutati käsikambreid ja –laavasid, kombainlaavasid, laus- või kihtväljamise katselanke,
kambriplokkide katselist varistamist. Langetatud maal võib esineda maa järel- või hilisvajumist.
Langetatud alal ehitamisel peab arvestama maa hilise vajumise võimalikkusega ja suurusega ning
niiskuserežiimi võimalikku muutusega.
Kvaasistabiilne maa tekib kui lae ülalhoidmiseks kasutatakse tervikuid, täiteriitu jne, mis ei purune
kaevandamise ajal, kuid see võib toimuda hiljem. Seega kvaasistabiilne maa käitub esialgu kui
stabiilne, kuid hiljem võib seal esineda maa vajumist ja varinguid. Põlevkivimaardla maa on
kvaasistabiilne kambritega kaevandatud alal, kui kaevandamissügavus on suurem kui 35…40 m,
langetatud alal vajumismolli perve ja seda ümbritseva püsiva või stabiilse maa vahel (kaevelangi või
–ploki alguses ja lõpus), käikude peal, kui katendi paksus on väiksem kui 10…12 m. Kvaasistabiilsel
alal (langetatud ala servakonsooli kohas) on ehitamine üldiselt keelatud, lubatav vaid erandkorras,
geotehnilise ekspertiisi läbinud projekti alusel.1
Projekteerimise käigus tuleb läbi viia geotehniline ekspertiis, mille käigus uuritakse ja selgitatakse
1 Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine. Tallinna Tehnikaülikooli
mäeinstituut. Lep 3-2_15/3275-3/2013 KIK14033. Tallinn 2015
8
välja, kas antud maa-alale ehitamine on lubatav. Ehitusprojektis pakutakse välja vundamendi tüüp
ning vajaduse korral esitatakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks või sundvaristamiseks.
Ehitiste ja inimtegevuse koormuse suurenemine võib põhjustada maa vajumist. Inimeste, vara ja
keskkonna kaitseks tuleb ehitusprojektides ette näha meetmed tõenäoliste ohtude (vajumiste,
maalihete, langatuste jms) ennetamiseks ja vältimiseks.
6.3 Mõju pinnasele
On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed,
lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude ja teede rajamine). Kaevanditest väljastatud
pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest
eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Kaevise kasutamine ja bilanss
esitatakse ehitusprojektiga. Kaevetöödest ülejääva kaevise kasutamiseks planeeringualast väljaspool,
tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba.
Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast
tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel
jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja
kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks minimaalne.
Elamurajooni kasutusajal puudub põhjendatud eeldus saastunud pinnase tekkeks, lähtudes ka
kavandatavast tegevusest.
6.4 Mõju pinna- ja põhjaveele
Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei
ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.
Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
Kavandatav tegevus võib läbi hoonete ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna
hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga.
Hoonete veevarustus ja kanalisatsioon plaanitakse lahendada läbi rajatava võrku. Seega negatiivset
mõju ei ole ette näha.
6.5 Mõju loodusele
Planeeritava ala praegune taimkate ei ole üldiselt väärtuslike taimekooslustega, mille säilimine
olemasoleval kujul oluline oleks. Ka loomastiku seisukohalt ei saa praegust planeeringuala pidada
kõrge väärtusega elupaigaks.
Pilt 3. Vaade planeeringu maa-alale
9
Puude raie on lubatud ainult raieloa alusel ning peale ehitusloa andmist. Vastavalt Jõhvi Vallavolikogu
16.06.2016 määruse nr 97 „Üksikpuude raie loa andmise tingimused ja kord Jõhvi vallas“ § 4 lk 4
punktis 8 sätestatule juhul, kui raieluba taotletakse ehituse alla jäävale puule, tuleb taotlusele lisada
ehitusloa number ja väljavõte projekti asjakohastest joonistest.
6.6 Mõju kultuuriväärtustele
Detailplaneeringu alal ei leidu kultuurimälestistena registreeritud objekte ega muid kultuuriväärtusi.
6.7 Jäätme- ja energiamahukus
Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide,
veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja
osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit ja vett.
Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata jäätmete
tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab
rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama
oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle keskkonnakaitseluba omavale
isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
6.8 Riigipiiriülene mõju
Piiriülest mõju elurajooni rajamisega ei kaasne.
6.9 Mõju inimese tervisele ja heaolule ning elanikkonnale ning muud sotsiaal-majanduslikud aspektid
10
Peamised keskkonnategurid, mis mõjutavad inimese tervist ja heaolu on õhusaaste, ebameeldiv lõhn,
müra ja vibratsioon.
DP lahendus võimaldab võtta ala aktiivsemasse ja eesmärgipärasesse kasutusse. Samas suureneb
Jõhvi valla elanikkond, valla tulevad noored pered ja antud piirkonnas suureneb naabrivalve.
Tuginedes punktidele 6.11, 6.12 ja 6.13 planeeringu realiseerimisega ei ole oodata olulist mõju
inimese tervisele ja heaolule.
6.10 Jäätmed
Planeeringu realiseerumisel suures koguses eriliigilisi tahkeid jäätmeid, mida eraldi peaks käitlema
või koguma, ei teki. Ehitustegevuse käigus ja hiljem piirkonna kasutusajal tekkivate jäätmete
kogumine ja äravedu toimub vastavalt kehtivale korrale, sh vastavat õigust omavate isikute poolt
olemasoleva ja avaliku teedevõrgu kaudu.
Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete, kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu
26.06.2025 määrusest nr 125 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”.
6.11 Õhusaastatus
Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist mõju õhusaastele. Planeeritud hoonete soojavarustuseks on
plaanitud lahendada kaugküttega.
6.12 Müra, vibratsioon
Arvestades kavandatavat olukorda, siis esineb ehituse ajal peamiselt müratingimuste muutuseid
(lokaalseid), kuid järgitavad on kehtivad normid. Siinkohal on arvestatud ka kasutatava tehnika ja
nendele seatud normatiividega nii müra kui ka vibratsiooni osas.
Kasutusaegsel perioodil ei ole ette näha müra normtasemete ületamist. Olemasolevaid regulatsioone
arvestades ei saa müra ja vibratsiooni mõju pidada oluliseks.
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 59 alusel müraallika valdaja tagab, et tema müraallika territooriumilt
ei levi normtaset ületavat müra. Edasisel projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala ehitus-
ja kasutusaegne müra ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) kehtestatud mürataseme normatiive.
Ehitusperioodil ja ehitatud hoonete kasutamisega suurenenud liiklusest tulenev müratase ei tohi
planeeringuala lähiümbruses olevatel maa-aladel ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase
mürakategooria liiklusmüra normtaset.
Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00- 7.00 ületada määruses
nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 01.10.2025 määruses nr 54
„Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord “ §
3 toodud piirväärtustele.
6.13 Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Lõhna reostust ei ole ette näha. Tegevuse iseloomu arvestades ei ole ette näha olulist valgus-, soojus-,
kiirgus- ning lõhnareostust, mis oleks üleliigselt häiriv nii hoone sees kui ka lähipiirkonnas.
6.14 Avariiolukordade esinemise võimalikkus
Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Seega ei ole eeldada
11
kavandavast tegevusest tuleneva olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade võimalikkust.
Tööde ajal kasutatav tehnika peab vastama kehtivatele normatiividele ja seega on töökorras ning
avariide esinemise tõenäosused on viidud miinimumini.
6.15 Koosmõju
Detailplaneeringu realiseerimisel ei ole oodata kavandatava tegevusega seonduvat mõjude
kumuleerumist ega koosmõjude esinemist.
7. Võimaliku keskkonnamõju leevendatavad meetmed:
1) Planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud
asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid
suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
2) Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Ehitamisel arvestada, et ala
välisõhus 2(2) levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud vastava
mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.
3) Jõhvi vald asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus. Siseruumides tuleb tagada
radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus
ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, on
soovitatav enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised ja vajadusel
rakendada radoonitõkke meetmeid.
4) Projekteerimise käigus tuleb läbi viia geotehniline ekspertiis, mille käigus uuritakse ja
selgitatakse välja, kas antud maa-alale ehitamine on lubatav. Ehitusprojektis pakutakse välja
vundamendi tüüp ning vajaduse korral esitatakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks
või sundvaristamiseks. Ehitiste ja inimtegevuse koormuse suurenemine võib põhjustada maa
vajumist. Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks tuleb ehitusprojektides ette näha meetmed
tõenäoliste ohtude (vajumiste, maalihete, langatuste jms) ennetamiseks ja vältimiseks – vt punkt
6.2.
8. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ja järgides leevendatavate meetmete
rakendamist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja elurajooni sihipärase kasutamisega
seonduvat täiendavat negatiivset keskkonnamõju, sh ka mõju kaitsealusele loodusobjektile.
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks
keskkonnaseisundi kahjustumist;
2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette
näha antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) Planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;
4) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega
vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste
olulist suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
6) Planeeringuga kavandatav tegevus ei avalda negatiivset mõju looduskaitse objektidele;
7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega
inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
12
Lähtudes eeltoodust, ei algatata Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH).
Eelhinnangu koostaja: Svetlana Jürgens, Jõhvi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist
JÕHVI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025
41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006
Registrikood 75033483 www.johvi.ee
Keskkonnaamet
Maa- ja Ruumiamet
Terviseamet
Eesti Geoloogiateenistus Meie: 20.04.2026 nr 7-1.3/2043-1
Seisukoha küsimine Jõhvi Vallavalitsuse korraldusele „Jõhvi valla,
Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise mittealgatamine“ eelnõu osas
Käesolevaga edastame Teile seisukoha võtmiseks Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17
kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise
hindamise mittealgatamise osas. Palume vastata 30 kalendripäeva jooksul.
Lugupidamisega
Nelli Sameli
Arhitekt
mob 5300 8847
Lisad:
1. Korralduse „Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ eelnõu;
2. Lisa 1. Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
skeem;
3. Lisa 2. KSH eelhinnang;
Valitsuse korralduse eelnõu
Jõhvi 28. mai 2026 nr 000
Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine
Detailplaneeringu algatamise ettepaneku teeb valitsus.
Detailplaneeringuala asub Jõhvi vallas Tammiku aleviku põhjaosas. Kinnistu piirneb idast Kastani
tänavaga, olemasolev juurdepääs kinnistule puudub. Planeeritava ala suurus on ca 45 000 m2
(planeeritava maa-ala skeem, lisa 1).
Planeeritav maa-ala hõlmab täielikult Kastani tn 17 (katastritunnus 25101:001:0399, maatulundusmaa
100%, pindala 42099 m²), Kastani tn 15 (katastritunnus 25201:002:0125, tootmismaa 100%, pindala
46 m²), Kastani tänav T7 (katastritunnus 25101:001:0212, transpordimaa 100%, pindala 1173 m²),
Kastani tänav T8 (katastritunnus 25101:001:0226, transpordimaa 100%, pindala 1211 m²) kinnistuid
ning osaliselt Kastani tänav T9 (katastritunnus 25101:001:0224, transpordimaa 100%, pindala 1947
m²) kinnistuid.
Planeeritav maa-ala piirneb Põllutee (katastritunnus 25101:001:0320, maatulundusmaa 100%, pindala
193410 m2), Segametsa (katastritunnus 25101:001:0315, maatulundusmaa 100%, pindala 30308 m2),
Kastani tn 9 (katastritunnus 25201:002:0053, elamumaa 100%, pindala 19408 m2) Kastani tn 13
(katastritunnus 25301:013:0074, elamumaa 100%, pindala 3057.0 m2), Kastani tänav T6
(katastritunnus 25201:002:0286, transpordimaa 100%, pindala 1761 m2), Kastani tn 10
(katastritunnus 25201:002:0166, elamumaa 100%, pindala 1980 m2), Kastani tn 14 (katastritunnus
25101:001:0505, maatulundusmaa 100%, pindala 33682 m2), Kastani tn 12/10 (katastritunnus
25201:002:0277, elamumaa 100%, pindala 139 m2), Kastani tn 12/9 (katastritunnus 25201:002:0276,
elamumaa 100%, pindala 99 m2), Kastani tn 12/8 (katastritunnus 25201:002:0274, elamumaa 100%,
pindala 98 m2) Kastani tn 12/7 (katastritunnus 25201:002:0275, elamumaa 100%, pindala 101 m2)
Kastani tn 12/6 (katastritunnus 25201:002:0273, elamumaa 100%, pindala 103 m2) Kastani tn 12/5
(katastritunnus 25201:002:0272, elamumaa 100%, pindala 103 m2) Kastani tn 12/4 (katastritunnus
25201:002:0271, elamumaa 100%, pindala 102 m2) Kastani tn 12/3 (katastritunnus 25201:002:0269,
elamumaa 100%, pindala 107 m2) Kastani tn 12/2 (katastritunnus 25201:002:0268, elamumaa 100%,
pindala 106 m2), Kastani tn 12/1 (katastritunnus 25201:002:0267, elamumaa 100%, pindala 135 m2)
Kastani tn 14a (katastritunnus 25101:001:0625, sihtotstarbeta maa 100%, pindala 3186 m2) ja
Kastani tn 20 // Keskhiie (katastritunnus 25201:002:0161, maatulundusmaa 100%, pindala 81884 m²)
kinnistutega.
Olemasolevad maakasutuse kitsendused ja servituudid: 1-20 kV elektriõhuliini kaitsevöönd 10 m
mõlemale poole liini keskelt ning tehnovõrgud (elektriõhuliin alla 1 kV, veetrass). Planeeringuala jääb
altkaevandatud maa-alale: osaliselt langetatud ala ja osaliselt kvaasistabiilne.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Kastani tn 17 kinnistu maakasutuse sihtotstarbe
muutmine maatulundusmaast elamu- ja transpordimaaks, jagades kinnistu kuueteistkümneks üksik-
ja kaksikelamu ning üheks transpordimaa krundiks ning kruntidele hoonestusala, ehitusõiguse,
ehituslike tingimuste, juurdepääsude, tehnovõrkude ja -rajatiste ning haljastuse ja heakorrastuse
põhimõtete määramine.
Käesoleva detailplaneeringu algatamise eesmärk on kooskõlas Jõhvi valla üldplaneeringuga
(kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127). Üldplaneeringu kohaselt paikneb
planeeritav maa-ala Tammiku aleviku kompaktselt asustatud alas asuval juhtotstarbeta maal.
Vastavalt üldplaneeringu seletuskirjale lähtutakse selliste maa-alade arendamisel olemasolevast
maakasutusest ning juhtotstarve ja maakasutustingimused täpsustatakse detailplaneeringu koostamise
käigus.
Kastani tn 17 katastriüksuse kehtiv sihtotstarve on maatulundusmaa, kuid tegelik maakasutus on
omavoliline aiamaa, mis ei kujuta endast planeeringuliselt põhjendatud ega jätkusuutlikku
maakasutust.
Algatatava detailplaneeringuga kavandatakse üksik- ja kaksikelamute maa-ala moodustamist.
Planeeringuala külgneb vahetult olemasolevate elamumaadega, mistõttu kavandatav tegevus toetab
väljakujunenud asustusstruktuuri ning vastab üldplaneeringus sätestatud kompaktse asustuse arengu
põhimõtetele ning ümbritsetava piirkonna pereelamute maa (EP) juhtotstarbele.
Planeerimisseaduse § 142 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu muutmisega tegemist juhul, kui
detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu põhilahenduse oluline või ulatuslik muutmine. Antud
juhul sellist muudatust ei kaasne, kuna:
- Kavandatav arendus jätkab olemasolevat Tammiku aleviku asustusstruktuuri ega loo uut
eraldiseisvat asustusüksust;
- Juurdepääs ja liikluskorraldus põhinevad olemasoleval teede võrgul ning ei eelda selle
põhimõtteliselist muutmist;
- Tehnovõrkudega liitumine toimub tavapärasel viisil ilma uute magistraaltrasside rajamiseta;
- Lahendus ei põhjusta olulisi mõju rohevõrgustikule ega keskkonnatingimustele.
Planeeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1. Eelhindamise
kohustus tuleneb KeHJS § 33 lg 2 punktist 4, mille kohaselt KSH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda
ja anda selle kohta eelhinnang kui koostatakse detailplaneeringut, millega kavandatakse KeHJS § 6
lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud määruses nimetatud
tegevust.
Vabariigi Valitsuse 9.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 punkti 2 kohaselt tuleb
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda KeHJS § 6 lõikes 1 ning viidatud määruses
nimetamata juhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni, bussi- ja autoparkide, elurajooni, staadioni, haigla,
ülikooli, vangla, kaubanduskeskuse ning muude samalaadsete projektide arendamiseks.
Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ja järgides eelhinnangus toodud
leevendatavate meetmete rakendamist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning
rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat täiendavat olulist negatiivset keskkonnamõju, sh ka mõju
kaitsealusele loodusobjektile. Kavandatav tegevus on mõnede aspektide suhtes positiivse mõjuga, eriti
linna arengu jaoks. Planeeritud ei ole tegevusi, millega kaasneksid täiendavad olulised
keskkonnamõjud planeeringualast väljaspool (Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu
ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang lisa 2).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel:
1) detailplaneeringu realiseerimisega ei ole planeeritud tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi
kahjustumist;
2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole näha
ette antud asukohas olulist negatiivset keskkonnamõju;
3) planeeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist;
4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega
vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne olemasoleva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist
suurenemist ning täiendavate ülenormatiivsete saastetasemete esinemist;
5) detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei
ole eeldada pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele;
6) detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse, valgusreostusega seotud
olulist negatiivset keskkonnamõju ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.
Lähtudes eelhinnangust leiab Jõhvi Vallavalitsus, et negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks peab
rakendama järgmised meetmed:
1) Planeeringuala kasutusaegsed müratasemed ei tohi ületada lähedal asuvatel maa-aladel
keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 toodud
asjakohase mürakategooria piirnorme. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid
suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele.
2) Kavandatava tegevusega on oodata mõningast liikluskoormuse tõusu. Ehitamisel arvestada, et ala
välisõhus levivad liiklusmüra tasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud vastava
mürakategooria liiklusmüra normtasemeid.
3) Jõhvi vald asub kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus. Siseruumides tuleb tagada
radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. Tähelepanu tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus
ei ole pinnases ühtlaselt jaotunud. Määramaks asjakohaseid leevendavaid meetmeid, on soovitatav
enne ehitamist planeeritaval alal teostada radoonitasemete mõõtmised ja vajadusel rakendada
radoonitõkke meetmeid.
4) Projekteerimise käigus tuleb läbi viia geotehniline ekspertiis, mille käigus uuritakse ja selgitatakse
välja, kas antud maa-alale ehitamine on lubatav. Ehitusprojektis pakutakse välja vundamendi tüüp
ning vajaduse korral esitatakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks või
sundvaristamiseks. Ehitiste ja inimtegevuse koormuse suurenemine võib põhjustada maa
vajumist. Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks tuleb ehitusprojektides ette näha meetmed
tõenäoliste ohtude (vajumiste, maalihete, langatuste jms) ennetamiseks ja vältimiseks –
eelhinnangu punkt 6.2.
KeHJS § 33 lõike 6 kohaselt on Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala
detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamise
korralduse eelnõu koos KSH eelhinnanguga (lisa 2) edastati 20.04.2026 kirjaga nr 7-1.3/2043-1
Keskkonnaametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile, Eesti Geoloogiateenistusele seisukoha
kujundamiseks. Korralduse eelnõu koos lisadega on korrigeeritud vastavalt esitatud seisukohtadele ja
märkustele. Kõikidelt ametitelt ning Maa- ja Ruumiametist saabunud vastused ei sisaldanud
informatsiooni, mis oleks takistuseks detailplaneeringu algatamisele.
Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lg 1 punkti 2, planeerimisseaduse §
128 lõike 1 ja § 129 lg 1 punkti 4, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§ 33 lg 2 punkti 4, § 35 lõike 1 ning lähtudes Jõhvi Vallavolikogu 30. juuni 2020 määruse nr 79
„Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Jõhvi vallas” § 3 punktist 2 ja KSH
eelhinnangust, Jõhvi Vallavalitsus annab
k o r r a l d u s e:
1. Algatada Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
koostamine.
2. Jätta Jõhvi valla, Tammiku aleviku, Kastani tn 17 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata.
3. Detailplaneeringu koostamise korraldaja ja kehtestaja on Jõhvi Vallavalitsus (aadress: Jõhvi linn,
Kooli tn 2).
4. Detailplaneeringu algatamisest teavitada ajalehtedes Põhjarannik ja Jõhvi Teataja, Ametlikes
Teadaannetes, Jõhvi Vallavalitsuse veebilehel.
5. Korraldus jõustub asjaosalistele teatavakstegemisest.
Vallo Reimaa
vallavanem