Finantskorrektsiooni otsus

Türi Vallavalitsus

[email protected]

Hariduse tn 3

Türi linn

72213, Järva maakond

Registrikood:75033460

20.04.2026 nr 11.3-1/26/1843

Finantskorrektsiooni otsus

Riigi Tugiteenuste Keskus teeb finantskorrektsiooni otsuse Türi Vallavalitsuse projektile nr 2021-

2027.5.02.23-0245 „Arengukeskkonna loomine erivajadustega lastele“.

Finantskorrektsiooni põhjuseks on projektiga seotud riigihanke 289689 „Türi Lasteaia Lokuta

õppekoha juurdeehituse digiseadmete soetamine ja paigaldamine“ osas I esinenud rikkumised.

 Rikkumine I. Samalaadsete asjade ostud on jaotatud üksikhangeteks ja nende eeldatavad

maksumused jäetud nõuetekohaselt summeerimata ning sellega on rikutud riigihangete seaduse §

28 lõiget 2.

 Rikkumine II. Edukaks on tunnistatud pakkumus, mis ei vastanud hankija kehtestatud

tehnilistele tingimustele, ja sellega on rikutud riigihangete seaduse § 114 lõiget 2, § 46 lõiget 3 ja

§ 3 punkte 1 ja 3.

Rakendusüksus otsustab:

1. kohaldada rikkumistele 25% finantskorrektsiooni määra;

2. vähendada projekti abikõlblikke kulusid ja eelarvet 8048,65 euro võrra, millest toetus

moodustab 4829,19 eurot ja omafinantseering 3219,46 eurot;

3. muuta projekti taotluse rahuldamise otsuse punkti 2 järgmiselt: „Projekti kogumaksumus on 1

941 969,84 eurot. Toetuse maksimaalne suurus on 1 160 352,61 eurot ja omafinantseering

minimaalselt 773 568,58 eurot. Toetuse ja omafinantseeringu osakaal abikõlblikest kuludest

on toodud E-toetuse keskkonnas.“.

Otsus koosneb järgmistest osadest: õiguslikud alused, asjaolud ja selgitused, finantskorrektsiooni põhjendused, korrektsioonimäär,

rikkumise summa ja eelarve vähendamine, ärakuulamine, vaidlustamine.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

- Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28;

- Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 p 2, § 35 lg 1, § 36;

- Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest

hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide

tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ÜM2014) § 22 lg 3 p 2 ja lg 4 ning § 228 ;

- riigihalduse ministri 08.03.2023 määruse nr 43 „Kättesaadavate kvaliteetsete avalike teenuste

toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 30;

- Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK või rakendusüksus) 13.03.2024 toetuse taotluse

rahuldamise otsus nr 11.2-50/24/190 (edaspidi taotluse rahuldamise otsus või TRO) punkt 9;

- riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 28 lg 2, § 114 lg 2, § 46 lg 3 ning § 3 p-d 1 ja 3.

ASJAOLUD JA SELGITUSED

1. Türi Vallavalitsus (edaspidi ka toetuse saaja või hankija) kavandas projekti raames soetada Türi

Lasteaia Lokuta õppekohale digiseadmeid summas 64 448 eurot (käibemaksuga) ja sellest osa oli

ette nähtud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia seadmete (edaspidi IKT seadmed) ostmiseks.

2. Toetuse saaja korraldas IKT seadmete ostmiseks lihthankemenetlusena riigihanke 289689

(edaspidi RH 289689 või hange), hanketeade avaldati 10.02.2025 ja selle eeldatavaks

maksumuseks oli 50 000 eurot.

3. Hange oli jaotatud osadeks: osa I IKT-seadmete soetamine ja paigaldamine eeldatava

maksumusega 35 000 eurot ning osa II robootikavahendite1 soetamine ja paigaldamine eeldatava

maksumusega 15 000 eurot. Kuna otsuses käsitletavad rikkumised on seotud hankeosaga I, siis

hanke teist osa edaspidi ei vaadelda.

4. Määratud tähtajaks (25.02.2025) esitasid IKT seadmetele pakkumuse kaks ettevõtet2.

Majanduslikult soodsamaks tunnistati Klick Eesti AS (11199045) pakkumus käibemaksuta

maksumuses 26 509 eurot. Müügileping eduka pakkujaga sõlmiti 21.03.2025.

5. IKT seadmete ost hõlmas: 4 sülearvutit lisadega, 6 tahvelarvutit lisadega, 2 nutitelefoni lisadega,

2 digitahvlit ekraaniga 65 tolli, digitahvel ekraaniga 85 tolli, projektor, kontorikombain ja

konverentsikaamera lisadega. Ostu kohta on toetuse saaja esitanud rakendusüksusele projekti

tegevuse 16 raames3 kuludokumendi (edaspidi ka KD) tunnusega 51, mille käibemaksuta

maksumus on 26 509 eurot4 ja mis vastab eduka pakkumuse maksumusele.

Rikkumine I. Samalaadsete asjade ostud on jaotatud üksikhangeteks ja nende eeldatavad

maksumused on jäetud nõuete kohaselt summeerimata

6. Riigihangete registri (edaspidi RHR või register) andmetel on Türi Vallavalitsus lisaks

punktides 1–5 kirjeldatud hankele viinud IKT seadmete (arvutite) ostmiseks läbi ka riigihanke nr

2990315 (edaspidi RH 299031). Hanketeade avaldati RHRis 14.08.20256, pakkumuste esitamise

tähtaeg oli 01.09.2025 ja hange korraldati avatud hankemenetlusena. Edukalt pakkujalt Klick Eesti

1 Robotid koos lisatarvikute ja mitmesuguste õppevahenditega. 2 Klick Eesti AS ja Osaühing Datagate. 3 Digitehnoloogiliste seadmete hankimine ja paigaldamine. 4 Klick Eesti AS arve nr S25036142, 28.10.2025. 5 „Türi valla üldhariduskoolidele koolide IT-vahendite soetamine valmisoleku tagamiseks tasemetööde ja eksamite läbiviimiseks testide andmekogus“. See hange ei ole toetuse projektiga seotud. 6 Tegemist on projektiga seotud hankest hilisema hankega.

AS7 osteti koolidele e-eksamite läbiviimiseks 91 sülearvutit ja 24 lauaarvutit käibemaksuta

summas 66 875 eurot8. Arvutid tarniti Türi Põhikoolile, Väätsa Põhikoolile, Laupa Põhikoolile,

Käru Põhikoolile ja Retla-Kabala Koolile.

7. Punktides 5 ja 6 toodu põhjal oleks toetuse saaja pidanud kirjeldatud kahte hanget käsitlema

ühe üksikhankena ja õige menetlusliigi valimiseks nende eeldatavad maksumused summeerima.

Tegemist on samaväärsete ja samalaadsete asjade ostmisega. Kuna summeerimise tulemusena

oleks lähtuvalt RHS § 14 lõikest 1 lihthanke piirmäär ületatud, on projektiga seotud RH 289689

läbiviimisel valitud ebaõige menetlusliik.

8. Hankekontrolli käigus palus rakendusüksus toetuse saajal selgitada, miks ei ole RH 289689 ja

RH 299031 puhul samalaadsete asjade (IKT seadmete) eeldatavaid maksumusi summeeritud ja

sellest tulenevalt on RH 289689 läbi viidud lihthankemenetlusena. Toetuse saaja selgitas, et hanke

avaldamisel ei olnud neile teada, et omavalitsustele eraldatakse riigi poolt täiendavaid vahendeid

koolidele arvutite soetamiseks ja hankeplaani muudeti alles 17.06.20259. Sellest lähtuvalt ei

saanud vald RH 289689 algatamisel arvestada arvutite soetamise summeeritud

kogumaksumusega. Lisaks ei olnud kuni valla hankeplaani muutmiseni ja RH299031

korraldamiseni selge, kas riigieelarvest eraldatud toetuse kasutamisel saavad hankijateks koolid

või vallavalitsus ise. Vastavalt Türi valla hankekorrale on kõigil hallatavatel asutustel (sh koolidel)

oma hankeplaanid ja nad korraldavad hankeid iseseisvalt. RH 299031 korraldamise ajaks saabus

selgus, et hange viiakse läbi vallavalitsuse poolt ja arvutid jagatakse hiljem koolide vahel ning

hange lisati 2025. aasta vallavalitsuse hankeplaani.

9. Rakendusüksus asub seisukohale, et projektiga seotud hanke avaldamise ajal (10.02.2025) oli

hankijale siiski teada, et neile on 31.12.2024 eraldatud ka riigieelarvest raha10 arvutite ja nende

lisaseadmete ostuks11 summas 75 686 eurot (hange RH 299031). Seega oleks pidanud mõlema

hanke eeldatavad maksumused summeerima ja piirmääradest lähtuvalt lihthanke asemel

korraldama avatud hankemenetluse. Ostude summeerimata jätmisega on toetuse saaja rikkunud

RHS § 28 lõiget 2.

Rikkumine II. Edukaks on tunnistatud pakkumus, mis ei vastanud esitatud tehnilistele

tingimustele

10. RH 289689 osa I tehnilises kirjelduses on kehtestatud nõuded, millele pakutavad IKT seadmed

peavad vastama. Klick Eesti AS pakkumuses (edaspidi edukas pakkumus) ei vastanud osad tooted

esitatud tehnilistele tingimustele.

11. Sülearvutite puhul olid lisana nõutud pordikordistid, millel oleks kõrvaklappide väljundliides

ja välise mikrofoni sisendliides. Edukas pakkumuses toodud pordikordistitel Dell WD19s

nimetatud liidesed puuduvad ja seega ei vastanud need tehnilises kirjelduses esitatud nõuetele.

RHRi teabevahetusest12 nähtub, et hankijalt on küsitud võimaluse kohta lahendada kõnealuse

liidese puudumine USB adapteriga. 22.02.2025 antud vastuses on hankija lubanud pakkuda

lahendust koos USB adapteriga.

7 Pakkumuse esitasid kuus ettevõtet. 8 Müügileping allkirjastati 16.10.2025. 9 Türi Vallavalitsuse korraldus 17. juuni 2025 nr 242 Türi Vallavalitsuse 2025. aasta hankeplaani muutmine ja uues redaktsioonis kinnitamine. Muudeti Türi Vallavalitsuse 11. veebruari 2025 korraldusega nr 85 Türi Vallavalitsuse 2025. aasta hankeplaani kinnitamine kinnitatud hankeplaani. 10 Haridus- ja teadusministri 31.12.2024 käskkiri nr 5.1-7.4/24/25 täiendava toetuse andmiseks munitsipaalkoolide pidajatele valmisoleku tagamiseks tasemetööde ja eksamite läbiviimiseks testide andmekogus. 11 Vastavalt haridus- ja teadusministri 2.12.2024 käskkirjale nr 1.1-2/24/329 võib eraldatud toetust kasutada kõigi kohaliku omavalitsuse pidamisel olevate üldhariduskoolide arvutite ja nende lisaseadmete ostmiseks. 12 Teabevahetuse id 934282, 21.02.2025, hankija vastus 22.02.2025.

12. Digitahvel 85 tolli pidi vastavalt esitatud tingimustele kaaluma kuni 45 kg. RHRi

teabevahetuses13 juhiti hankija tähelepanu asjaolule, et kuni 45 kg asemel peaks olema kaaluks

kuni 65 kg, sest digitahvel 65" puhul oli nõutud sama kaal. Samuti esitati väide, et sellise kaaluga

paneeli ei eksisteeri ja paluti seda muuta ning pikendada pakkumuste esitamise tähtaega 1-2 päeva

võrra14. Hankija vastas 12.02.2025, et kaal on lubatud kuni 85 kg.

Edukas pakkumuses toodud Samsung Flip Pro mudel WM75B ei olnud 85-tollise, vaid 75-tollise

ekraaniga ja kaaluga 72 kg15. Hankija on lugenud aga nii digitahvli ekraani suuruse kui ka kaalu

tehnilistele tingimustele vastavateks.

13. Kontorikombaini kopeerimise resolutsioon pidi olema 600 × 1200 dpi, kuid edukas

pakkumuses toodud Epson WORKFORCE ENTERPRISE AM-C5000 vastav näitaja on 600 × 600

dpi. Pakutud seade ei vastanud seega esitatud tehnilistele tingimustele. Rakendusüksus märgib, et

ka vastavaks tunnistatud Osaühing Datagate pakkumuses oli kontorikombaini kopeerimise

resolutsiooniks 600 × 600 dpi. Seega ei ole hankija järginud pakkumuste vastavaks tunnistamisel

enda sätestatud tingimusi.

14. Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija on edukas tunnistanud

pakkumuse, mis ei vastanud hanke alusdokumentides (edaspidi ka RHAD) esitatud tingimustele.

Rikutud on RHS § 114 lõikes 2 toodud nõuet lükata selline pakkumus tagasi.

15. Rakendusüksus asub samuti seisukohale, et hankija on teabevahetuse käigus muutnud

sisuliselt hanke tehnilises kirjelduses toodud tingimusi (punktid 11 ja 12) ja sellega rikkunud RHS

§ 46 lõikes 3 sätestatut. Hankija oleks pidanud teabevahetuse käigus antud vastuste põhjal kas

RHADi muutma ja pikendama pakkumuste esitamise tähtaega või sõltuvalt asjaoludest

hankemenetluse kehtetuks tunnistama.

16. Toetuse saaja on rakendusüksusele põhjendanud, et teabevahetus täiendab hanke

alusdokumente ja on kõigile nähtav, seega RHADis muudatust ei tehtud. Digitahvli kaalu osas

said mõlemad pakkujad teabevahetuses antud vastusest ühtmoodi aru ja pakkusid enam kui 45 kg

kaaluvaid seadmeid. Kontorikombaini puhul oli mõlema pakkuja toote kopeerimise

resolutsiooniks 600 × 600 dpi ja hankija luges mõlemad pakkumused vastavateks. Eduka pakkuja

tarnitud tooted vastasid teabevahetuse vastuses lubatud nõuetele.

FINANTSKORREKTSIOONI PÕHJENDUSED

17. Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käsitletavate rikkumiste

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

18. Meetme määruse § 26 lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja täitma ÜM2022 §-s 11 sätestatut, sh

järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHSi tähenduses (§ 11 lg 1). Türi Vallavalitsus on

avaliku sektori hankija RHSi § 5 lg 2 p 2 tähenduses.

Põhjendused rikkumise I osas

19. RHS § 28 lõike 2 kohaselt ei või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata

riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on

funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või

ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Seega keelab RHS § 28 lg 2 jaotada hanget õigusvastaselt osadeks.

20. Hanke õigusvastase osadeks jaotamisega on tegemist, kui hankija ei ole eeldatava maksumuse

määramisel summeerinud kokku kuuluvate lepingute maksumusi. Kokku kuuluvad need

13 Teabevahetuse id 930368, 11.02.2025, hankija vastus 11.02.2025. 14 Teabevahetuse id 934635, 25.02.2025. 15 Kuludokumendi kohaselt tarniti Samsung Flip Pro 85'' WM85B, mis on 85-tolline ja kaalub 75 kg.

hankelepingud, mis on RHS § 28 lg 2 kohaselt funktsionaalselt koostoimivad või sama eesmärgi

saavutamiseks vajalikud. Toodud määratluse kohaselt tuleb hankijal rakendatavate

menetlusreeglite väljaselgitamiseks otsustada, kas planeeritav hange on eraldiseisev üksikhange16

või selle osa. Kui hange on üksikhange, saab lähtuda selle konkreetse soetuse eeldatavast

maksumusest. Kui aga hanget võib pidada üksikhanke osaks, tuleb kohalduvate nõuete

väljaselgitamiseks osade eeldatavad maksumused liita.

21. Asjade puhul tuleb üksikhankena käsitleda selliste asjade ostmist, mis on samalaadsed, st

mõeldud samaks või samaseks otstarbeks17 ja seda tuleb alati hinnata. Antud juhul ostis toetuse

saaja projekti raames Türi Lasteaia Lokuta õppekohale IKT seadmeid (RH 289689). Need tooted

on olemuselt samalaadsed toetuse saaja RH 299031 käigus soetatud arvutitega, st mõeldud samaks

otstarbeks ja sama eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu leiab rakendusüksus, et RH 289689 ja RH

299031 raames tehtud soetuste puhul on tegemist üksikhanke osadega, mille eeldatavad

maksumused tulnuks summeerida ja summast lähtuvalt valida õiguspärane menetluse liik.

22. Õiguspärase menetlusliigi valik sõltub seega hankelepingu eeldatavast maksumusest, milleks

on hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma18 (RHS § 23 lg 2 p 1). Kui riigihanke

eeldatava maksumuse arvestamine on RHSis sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja

nendest meetoditest vähemalt ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas

lihthanke, riigihanke või rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija

arvestama riigihanke eeldatava maksumuse selle meetodi alusel (RHS § 23 lg 8). Seega antud

juhul tuleb eelistada nii projekti raames kui ka väljaspool seda ostetud IKT seadmete (arvutite)

maksumuse summeerimist nende rahastamisallika põhisele arvestusele. Samuti tuleb arvestada

asjaolu, et mõlemad hanked viidi läbi samal (so 2025) eelarveaastal.

23. Kuna projektiga seotud RH 289689 korraldamisel oli Türi Vallavalitsusele teada, et arvutite

ostmiseks on eraldatud toetust ka riigi eelarvest (vt punkt 9), pidanuks lähtuvalt RHS § 28 lõikest

2 ja § 14 lõike 2 punktist 1 selle läbi viima avatud hankemenetlusena.

Põhjendused rikkumise II osas

24. RHS § 114 lõike 2 esimese lause kohaselt on hankija kohustatud pakkumuse tagasi lükkama,

kui pakkumus ei vasta RHADis sätestatud tingimustele või kui hankija ei saa pakkumuse või

esitatud selgituste põhjal üheselt veenduda selle vastavuses. Sellises olukorras puudub hankijal

kaalutlusõigus ja sisuliste puudustega pakkumused tuleb tagasi lükata.

25. Antud juhul on hankija sellest nõudest kõrvalekalduvalt tunnistanud edukaks pakkumuse, mis

ei vastanud RHADis esitatud tehnilistele tingimustele. Punktides 11–13 käsitletud toodete

mittevastavused kujutavad endast sisulisi puudusi, mistõttu tulnuks pakkumus tagasi lükata.

Rakendusüksus märgib, et kuigi hankija on teabevahetuse käigus nimetatud toodete tingimusi

selgitustega sisuliselt muutnud, ei ole ta viinud vastavaid muudatusi sisse RHADi. Seetõttu ei

saanud hankija pakkumuste vastavuskontrollis neile selgitustele tugineda.

26. RHS § 46 lg 3 kohaselt ei tohi RHAD kohta esitatavad selgitused sisaldada uut teavet, ilma

milleta ei ole pakkumuste esitamine võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused RHADle

mittevastavaks või muutuks nende sisu. Sellisel juhul ei ole enam tegemist RHAD tingimuste

selgitamise, vaid muutmisega, mis on keelatud ning sellisel juhul peab hankija sõltuvalt

asjaoludest kas hankemenetluse kehtetuks tunnistama ja korraldama uue riigihanke või muutma

RHAD tingimusi RHS §-s 81 sätestatud korda järgides.

16 Direktiivides ja kohtupraktikas kasutatakse ühe riigihanke määratlemiseks terminit „üksikhange“. 17 Direktiiv 2014/24, art 5 lg 9 ja põhjendus 19. 18 Arvestades muu hulgas hankelepingu alusel võimalikke tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist.

27. Hankija on antud juhul teabevahetuse käigus selgitustega sisuliselt muutnud RHADi

tingimusi, mitte neid täpsustanud. Vaatamata sellele, et muudatused olid RHRis avalikult

nähtavad, oleks hankija pidanud viima vastavad muudatused sisse ka hanke alusdokumenti.

Rakendusüksus märgib, et üksnes teabevahetuse kaudu pakkujate informeerimine ei taga nende

võrdset kohtlemist, kuna potentsiaalsed pakkujad ei pea eeldama, et selgituste kaudu võidakse

tehnilist kirjeldust muuta. Kuna hankija ei ole alusdokumenti nõuetekohaselt muutnud, jäävad

siduvaks alusdokumendis sätestatud tingimused sõltumata teabevahetuses antud selgitustest.

28. Rakendusüksus leiab, et hanke läbiviimisel ei ole järgitud RHS § 3 punktis 1 toodud

läbipaistvuse põhimõtet. Kuna edukaks tunnistatud pakkumus ei vastanud esitatud nõuetele ja

teabevahetuse käigus muudeti tehnilisi tingimusi, siis ei toimunud hankemenetlus läbipaistvalt,

selgete ja ühtsete reeglite alusel. Samadel põhjustel ei olnud ka tagatud konkurentsi efektiivse

ärakasutamise riigihankel (RHS § 3 punkt 3).

29. Eeltoodut arvestades on hankija rikkunud riigihanke 289689 osa I läbiviimisel RHS § 114

lõiget 2, § 46 lg 3 ja RHS § 3 p 1 ja 3.

KORREKTSIOONIMÄÄR 25%

30. ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui

toetuse saamisega seotud kohustust või nõuet ei täideta osaliselt või täielikult ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise korral

ÜM2014 § 21 lõiget 11 ja §-e 22–229.

Rikkumise I korrektsioonimäär 10%

31. Rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 22 lg 3 p-s 2 toodud asjaolud. Selle kohaselt rakendatakse

riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava, kuid riigihanke rahvusvahelisest piirmäärast

väiksema eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral hankelepingule 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke osadeks jaotamisel eraldi riigihangeteks on rikutud

riigihangete seaduse §-s 28 sätestatud tingimusi.

32. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib eelnimetatud juhul hankelepingule kohaldada 10-

protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui vähemalt hanketeade on avaldatud riigihangete

registris. Antud juhul avaldas hankija projekti raames IKT seadmete ostmiseks registris vastava

lihthanke teate lõikes 4 sätestatust lähtuvalt on rakendatav finantskorrektsioonimäär 10%.

33. ÜM2014 § 21 lg 11 punkt 4 sätestab, et kui §-des 22–22⁷ nimetatud rikkumise puhul esineb

rikkumist kergendav asjaolu ning rikkumise finantsmõju Euroopa Liidu eelarvele saab pidada

vähetõenäoliseks, kuid see ei ole välistatud, võib ettenähtud 10-protsendilisele

finantskorrektsiooni määrale erandina kohaldada 5- või 2-protsendilist määra. Seega peab

rakendusüksus eelkõige hindama, kas antud juhul esinevad sellised rikkumist kergendavad ja

finantsmõju vähendavad asjaolud, mille puhul oleks 10%-line finantskorrektsiooni määr selgelt

ebaproportsionaalne ning võimalik oleks kohaldada määrana 5% või 2%.

34. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/106013 (edaspidi ühissätete määrus)

artikli 103 lõike 1 koosmõjus ühissätete määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt ÜM2014s

vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks

eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise

koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks põhjendatud üldisest ettenähtud

finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni kohaldamine.

35. Rakendusüksus on hinnanud käesoleva rikkumise asjaolusid üksikasjalikult ning on

seisukohal, et ei esine selliseid asjaolusid, mis eristaksid käesolevat rikkumist ÜM2014 § 22 lõikes

3 punktis 2 ja seda täiendavas lõikes 4 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, mistõttu ei kohaldu

ÜM2014 § 21 lg 11 punktis 4 toodud määrad ega muud 10%-st madalamad finantskorrektsiooni

määrad. Kui toetuse saaja oleks projekti raames IKT seadmete hankimisel järginud summeeritud

maksumusest lähtuvat hankekorda ja korraldanud mõlemad hanked (RH 289689 ja RH 299031)

avatud hankemenetlusena, osalenuks projektiga seotud hankes suuremal hulgal huvitatud isikuid

ning hangitud IKT seadmete kogumaksumus võinuks kujuneda toetuse saaja jaoks soodsamaks.

Võttes arvesse, et IKT seadmete pakkujaid on turul palju, tuleb sellise võimaluse tõenäosust pidada

arvestatavaks. Lisaks on levinud ärimudeli ja turuloogika järgi tavapärane, et suuremas koguses

tellimustele rakendatakse müüja poolt ka suuremat allahindlust.

36. Rakendusüksus lisab, et ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi C(2019) 3452

punkti 2.1 alapunkti 2 kohaselt tuleb asjade hankelepingute kunstlikult osadeks jagamise korral,

kui selle tõttu ei avaldata kooskõlas siseriiklike õigusnormidega teavet hanke kohta, rakendada 25-

protsendilist finantskorrektsiooni määra. Kui analüüsida eelnimetatud juhendis ja ÜM20214 §-des

22–22⁷ toodud riigihangete rikkumiste puhul kohaldatavaid finantskorrektsiooni määrasid

tervikuna, siis selgub, et hanke osadeks jagamine ja sellest tulenev menetluse ebaõige valik on üks

karmimalt koheldavaid rikkumisi (maksimaalne finantskorrektsiooni määr 100%).

37. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks19.

Rikkumise II korrektsioonimäär 25%

38. Rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud. Kui alla riigihanke piirmäära

riigihanke (lihthanke) korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse sõltuvalt

rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud

finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

39. ÜM2014 § 21 lõige 1 sätestab: Kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et

toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju,

siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või

tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

40. ÜM2014 seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase

protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast

finantskorrektsiooni määrast. Otsuses käsitletud rikkumine II on analoogne ÜM2014 § 223 lõikes

5 kirjeldatud asjaoludele20 ja 25-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale. Seega, üldjuhul

kohaldub sellistele rikkumistele 25%-iline finantskorrektsioon. Sama, analoogial tuginevat

põhimõtet jaatab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste juhendi C(2019) 3452 (edaspidi

EK suunis) punkt 1.2.2.

41. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/106013 (ühissätete määrus) artikli 103

lõike 1 koosmõjus sama määruse selgituste punktiga 70 tuleb rakendusüksusel

finantskorrektsiooni määra üle otsustamisel muu hulgas arvestada proportsionaalsuse

19 Eeltoodud põhimõtet toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. 20 Pärast pakkumuste avamist on muudetud või kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud tehnilisi tingimusi.

põhimõttega, mistõttu ei saa rakendusüksus rikkumisele kohaldada automaatselt eelviidatud

analoogiat ega ÜM2014s vastavale rikkumise koosseisule ettenähtud konkreetset

finantskorrektsiooni määra ilma, et oleks eelnevalt analüüsinud, kas antud rikkumisel esineb

võrreldes ÜM2014s kirjeldatud rikkumise koosseisuga selliseid erisusi, mille puhul oleks

põhjendatud üldisest ettenähtud finantskorrektsiooni määrast väiksema finantskorrektsiooni

kohaldamine.

42. Rakendusüksus analüüsis kõnealust rikkumist põhjalikult ning kaalus potentsiaalset võimalust

kohaldada erandkorras 10 protsendilist määra viidetega asjaoludele, et tegemist oli leebemate

menetlusreeglitega lihthankemenetlusega ning kumbki pakkumuse esitanud ettevõtetest ei saanud

vaatamata rikkumisele teineteise ees eelist. Siiski jõudis rakendusüksus täiendava kaalumise

tulemusena järeldusele, et tegemist ei ole selliste asjaoludega, mis eristaksid seda rikkumist

ÜM2014 § 233 lõikes 5 kirjeldatud samalaadsest rikkumisest, ning seetõttu ei ole põhjendatud

kohaldada rikkumisele ka 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra.

43. Kuigi RHS-i kohaselt võivad teatud menetlusreeglid olla lihthanke puhul leebemad, ei ole nad

seda siiski pakkumuste vastavaks tunnistamise episoodis, kus nii lihthanke aga ka riigihanke ja

rahvusvahelist piirmäära ületavates hankemenetlustes kehtib ühesugune regulatsioon. Kui

hankija muudab selgitustega tehnilist kirjeldust, kuid seejuures ei avalda muudetud

tingimusi RHADis, siis on sellel ühtmoodi tagajärg nii rahvusvahelises hankes kui lihthankes –

muudetud tehnilise kirjelduse info ei pruugi jõuda hankes osalemisest huvitatud isikuteni, kes

esialgse tehnilise kirjelduse ebasobivuse tõttu pakkumuse tegemisest loobuvad.

44. Selline tõenäosus avaldub ka asjaolus, et lihthanke dokumente muutvad selgitused on

sülearvutite (USB adapteri lubamine) puhul antud ajahetkel, mil pakkumuste esitamise tähtajani

oli jäänud vähem kui pool algsest tähtajast21, so 3 päeva. Kontorikombaini printimise resolutsiooni

osas ei teavitatud võimalikke pakkujaid madalama väärtuse lubatavusest üldse. Seega oleks isegi

hanke alusdokumentide korrektse muutmise korral pidanud hankija muu hulgas pikendama

pakkumuste esitamise tähtaega. Sellises olukorras on tõenäosus, et muudetud info ei jõudnud

kõikide hankest huvitatud isikuteni, veelgi tõenäolisem.

45. Eeltoodud põhjusel ei oma niivõrd tähtsust asjaolu, et hankes pakkumused teinud kaks

ettevõtet ei saanud teineteise ees eelist, küll aga reaalne võimalus, et rikkumise tulemusena tõusis

arvestatavalt tõenäosus konkurentsi vähenemisele samas valdkonnas tegutsevate ettevõtete

loobumise tõttu. Sarnaselt esimesele rikkumisele rõhutab rakendusüksus veelkord, et IKT

seadmete pakkujaid on turul palju ning olukorras, kus hanke tingimusi muudetakse keset menetlust

tuntavalt leebemaks, tuleb sellise võimaluse tõenäosust pidada arvestatavaks.

46. Rakendusüksus märgib lisaks, et nõuetele mittevastavad tooted moodustavad kogu

pakkumusest 27,5%22, mida saab pidada oluliseks osaks ja selliseid tooteid oli rohkem kui üks.

47. Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks.23

Tervikuna hankele rakendatav korrektsioonimäär 25%

21 Pakkumuste esitamise tähtaeg on 15 päeva. Juhul, kui hanketeadet ei muudeta, siis muudetud riigihanke alusdokumentide kättesaadavaks tegemisest või edastamisest arvates peab see tähtaeg jääma võrdseks vähemalt poolega esialgsest tähtajast (RHS § 82 lg 1 ja RHS § 93 lg 1 p 1). 22 Pakkumuses pordikordistid 488 eurot, digitahvel 2445 eurot ja kontorikombain 4355 eurot, kokku 7288 eurot ehk 27,5% pakkumuse kogumaksumusest ((7288/26509)*100). 23 Vt joonealune märkus 19.

48. ÜM2014 § 21 lg 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju

ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama

hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

rikkumise II puhul rakendatav finantskorrektsioonimäär (25%) on rikkumise I korrektsiooni

määrast (10%) suurem, siis rakendub hankele tervikuna 25-protsendiline finantskorrektsiooni

määr.

RIKKUMISE SUMMA JA EELARVE VÄHENDAMINE

49. Vastavalt ÜM2022 § 35 lõikele 5 kohaldatakse finantskorrektsiooni nii kuludele, millelt

arvestatakse ühtset määra kui ka ühtse määra alusel arvestatud kuludele.

50. Toetuse saaja on projekti tegevuse nr 16 Digitehnoloogiliste seadmete hankimine ja

paigaldamine raames esitanud RH 289689 seotud KD tunnusega 51 kogumaksumuses 31 563,31

eurot. Lähtudes punktis 49 toodust lisandub sellele tegevuse nr 15 Ühtse määra alusel kulu (Otsene

kulu 2%) summa 631,27 eurot. Seega on kokku rikkumisega seotud kulude summa 32 194,58 eurot

(sh käibemaks).

51. Lähtuvalt antud otsusest loeb rakendusüksus abikõlbmatuks tegevusega 16 seotud kuludest

7890,83 eurot (31 563,31*25%) ja tegevusega 15 seotud kuludest 157,82 eurot (631,27*25%).

Kokku on abikõlbmatu summa 8048,65 eurot, millest toetus moodustab 4829,19 eurot ja

omafinantseering 3219,46 eurot.

52. ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetuse eelarvet vastavalt finantskorrektsiooni

otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile. Kui projekti toetuse

ja omafinantseeringu proportsioon on muutunud, vähendatakse väljamakstud toetust ja

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile.

ÄRAKUULAMINE

53. Tulenevalt ÜSS § 13 lõike 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad.

54. Rakendusüksus edastas 02.04.2026 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes

esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 20.04.2026. Toetuse saaja

vastas 14.04.2026, et täiendavad selgitused otsuses esitatule puuduvad.

VAIDLUSTAMINE

55. Otsuse peale on õigus esitada vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil

isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama (ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse

seaduse § 75).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Marje Leppik

5917 4802

[email protected]