Kaitseministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

20260416_lennuvälja_mõõtmed_EN.pdf

1

EELNÕU

16.04.2026

KAITSEMINISTER

MÄÄRUS

Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute

miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute

miinimumnõuded

Määrus kehtestatakse lennundusseaduse § 4638 lõike 8 alusel.

§ 1. Reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse:

1) kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja

maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja

klassifikatsiooni kaupa;

2) kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja

maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri

lennuklassi alusel.

§ 2. Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja

maksimummõõtmed

Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse takistuste piirangupinnad ja nende miinimum- ja

maksimummõõtmed on järgmised:

1) sisemine horisontaalne piirangupind – lennuraja lävedest väljapoole kujundatud 2–4-kilomeetrise

raadiusega poolringide ja nende ühiste puutujatega piiratud ala projektsioon 45 meetri kõrgusele

lennuvälja kontrollpunkti kõrgustasandist;

2) kooniline piirangupind – horisontaalse piirangupinna servast väljapoole kaldega 1 : 20 tõusev,

lennuvälja kontrollpunkti kõrgustasandist 35–100 meetri kõrguseni ulatuv pind;

3) lähenemissektori piirangupind – lennuraja lävest 30–60 meetri kauguselt algav ning väljapoole

raja telje pikenduse suunas 2–5-protsendilise kaldega läve kõrgustasandilt tõusev sümmeetriline

trapetsikujuline pind, mille laius raja läve kohal on 60–280 meetrit, laienemine mõlemale poole

10–15 protsenti ja pikkus 1600 – 15 000 meetrit;

4) sisemine lähenemise piirangupind – lennuraja lävest 60 meetri kauguselt ja 90–120 meetri laiuselt

raja telje pikenduse suunas 2–2,5-protsendilise kaldega läve kõrgustasandist kuni 900 meetri

kauguseni ulatuv pind;

5) tõususektori piirangupind – lennuraja lävest 30–60 meetri kauguselt ja 60–180 meetri laiuselt

algav väljapoole raja telje pikenduse suunas 2–5-protsendilise kaldega läve kõrgustasandist tõusev

ning mõlemale poole 10–12,5 protsenti laienev kuni 1600–4080 meetri kauguseni ulatuv

trapetsikujuline pind koos selle jätkuks oleva samas sihis 15 000 meetri kauguseni ulatuva

ristkülikukujulise pinnaga;

6) ülemineku piirangupind – lennuriba äärest väljapoole 14,3–20-protsendilise kaldega lennuraja

telgjoone kõrgustasandist tõusev horisontaalse piirangupinna sisemise ääre ning tõusu- või

lähenemissektori pindade kokkupuute punktideni ulatuv trapetsikujuline tasapind;

2

7) sisemine ülemineku piirangupind – lennuraja lävedest raja telje pikenduse suunas kuni 900 meetri

kauguseni ulatuv ja 90–120 meetri laiune ning 33,3–40-protsendilise kaldega läve kõrgustasandist

45 meetri kõrguseni ulatuv pind;

8) katkestatud maandumise piirangupind – lennuraja vastaslävest algav tõusu suunas 90–120 meetri

laiune ning mõlemale poole 10 protsenti laienev ja 3,33–4-protsendilise kaldega läve

kõrgustasandilt tõusev kuni 1800 meetri kauguseni ulatuv pind;

9) lennuvälja kaitsevöönd moodustab ristkülikukujulise ala, mis ulatub 150–500 meetrini lennuraja

telgjoonest mõlemale poole ja 600–2300 meetrini lennuraja lävedest lähenemisalade suunas.

§ 3. Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute

miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa

Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded

lennuraja klassifikatsiooni kaupa on esitatud määruse lisas 2.

§ 4. Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum-

ja maksimummõõtmed

(1) Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse takistuste piirangupinnad ja nende miinimum- ja

maksimummõõtmed on järgmised:

1) lähenemissektori piirangupind – ohutusala piirist väljapoole tõusu suunas 4,5–16-protsendilise

kaldega kopteriväljaku kontrollpunkti tasandist tõusev sümmeetriline trapetsikujuline pind, mille

alglaius võrdub ohutusala laiusega ja mille laienemine mõlemale poole on 10–15 protsenti ning mis

ulatub kauguseni 1075–3386 meetrit ohutusala piirist;

2) tõususektori piirangupind – ohutusala piirist väljapoole tõusu suunas 4,5–16-protsendilise

kaldega kontrollpunkti kõrgustasandist tõusev sümmeetriline trapetsikujuline pind, mille alglaius

võrdub ohutusala laiusega ja laienemine mõlemale poole on 10–15 protsenti ning mis ulatub

kauguseni 1075–3386 meetrit ohutusala piirist;

3) üleminekupind – ohutusala piirist 50-protsendilise kaldega väljapoole 45 meetri kõrgusele tõusev

pind.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud takistuste piirangupindu kohaldatakse maapinnal

ja tõstetud pinnal kõrgusega üle 3 meetri (näiteks hoonete katusel) asuvale kaitselennunduse

kopteriväljakule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud mõõtmeid kohaldatakse

instrumentaaltingimustes käitatavale kaitselennunduse kopteriväljakule.

§ 5. Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute

miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel

Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded

lennuklassi alusel on esitatud määruse lisas 3.

3

Kaitseministri ………….… 2025. aasta määrus nr ……

„Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja

kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning

lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded“

Lisa 1

LENNUVÄLJA LÄHIÜMBRUSE PÕHIMÕTTELINE SKEEM

4

5

Kaitseministri ………….… 2025. aasta määrus nr ……

„Kaitselennunduse lennuvälja lähiümbruse mõõtmete ja

kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa“

Lisa 2

KAITSELENNUNDUSE LENNUVÄLJA LÄHIÜMBRUSE MÕÕTMETE JA KÕRGUSPIIRANGUTE MIINIMUMNÕUDED

LENNURAJA KLASSIFIKATSIOONI KAUPA

LENNURAJA KLASSIFIKATSIOON

VISUAALRADA MITTETÄPPISLÄHENEMISRADA TÄPPISLÄHENEMISRADA

CAT I

CAT II või

III

Koodi number Koodi number Koodi number

Pind ja parameetrida 1 2 3 4 1 2 3 4 1 2 3, 4 3, 4

(1) (2) (3) (4) (5) (6) (7) (8) (9) (10) (11) (12)

LENNURADA

Pikkus < 800 m 800–

1199 m

1200–

1799 m

≥ 1800 m

< 800 m 800–1199

m

1200–

1799 m

≥ 1800 m

< 800 m 800–1199

m

1200–

1799 m

≥ 1800 m

Laius 18 m 23 m 30 m 45 m 30 m 30 m 30 m 45 m 30 m 30 m 30 m 45 m

LENNURIBA

Pikkus (lisandub

lennuraja ja

pidurdusala pikkus)

2 × 30 m 2 × 60

m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m 2 × 60 m

Laius (lennuraja

teljest mõlemale

poole)

30 m 40 m 75 m 75 m 70 m 70 m 140 m 140 m 70 m 70 m 140 m 140 m

KOONILINE PIND

Kalle 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5% 5%

Kõrgus 35 m 55 m 75 m 100 m 60 m 60 m 75 m 100 m 60 m 60 m 100 m 100 m

SISEMINE

HORISONTAALPI

ND

6

Kõrgus 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m 45 m

Raadius 2000 m 2500 m 4000 m 4000 m 3500 m 3500 m 4000 m 4000 m 3500 m 3500 m 4000 m 4000 m

SISEMINE

LÄHENEMISE

PIND

Alglaius – – – – – – – – 90 m 90 m 120 me 120 me

Kaugus lävest – – – – – – – – 60 m 60 m 60 m 60 m

Pikkus – – – – – – – – 900 m 900 m 900 m 900 m

Kalle – – – – – – – – 2,5% 2,5% 2% 2%

LÄHENEMISSEKT

ORI

PIIRANGUPIND

Alglaius 60 m 80 m 150 m 150 m 140 m 140 m 280 m 280 m 140 m 140 m 280 m 280 m

Kaugus lävest 30 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m 60 m

Laienemine

mõlemale poole 10% 10% 10% 10% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15% 15%

Esimese sektori

pikkus 1600 m 2500 m 3000 m 3000 m 2500 m 2500 m 3000 m 3000 m 3000 m 3000 m 3000 m 3000 m

Esimese sektori kalle 5% 4% 3,33% 2,5% 3,33% 3,33% 2% 2% 2,5% 2,5% 2% 2%

Teise sektori pikkus – – – – – – 3600 mb 3600 mb 12000 m 12000 m 3600 mb 3600 mb

Teise sektori kalle – – – – – – 2,5% 2,5% 3% 3% 2,5% 2,5%

Horisontaalne sektor – – – – – – 8400 mb 8400 mb – – 8400 mb 8400 mb

Lähenemissektori

kogupikkus – – – – – – 15 000 m 15 000 m 15 000 m 15 000 m 15 000 m 15 000 m

ÜLEMINEKUPIND

Kalle 20% 20% 14,3% 14,3% 20% 20% 14,3% 14,3% 14,3% 14,3% 14,3% 14,3%

SISEMINE

ÜLEMINEKUPIND

Kalle – – -– – – – – – 40% 40% 33,3% 33,3%

KATKESTATUD

MAANDUMISE

PIND

Alglaius – – – – – – – – 90 m 90 m 120 me 120 me

Kaugus raja lävest – – – – – – – – c c 1800 md 1800 md

7

Laienemine

mõlemale poole

– – – – – – – – 10% 10% 10% 10%

Kalle – – – – – – – – 4% 4% 3,33% 3,33%

TÕUSUSEKTORI

PIND

Alglaius 60 m 80 m 180 m 180 m 60 m 80 m 180 m 180 m 60 m 80 m 180 m 180 m

Kaugus raja lävest

või takistustevabast

ribast (CWY)f

30 m 60 m 60 m 60 m 30 m 60 m 60 m 60 m 30 m 60 m 60 m 60 m

Laienemine

mõlemale poole 10% 10% 12,5% 12,5% 10% 10% 12,5% 12,5% 10% 10% 12,5% 12,5%

Laieneva osa pikkus 1600 m 2500 m 4080 m 4080 m 1600 m 2500 m 4080 m 4080 m 1600 m 2500 m 4080 m 4080 m

Laieneva osa

lõpplaius 380 m 580 m 1200 m 1200 m 380 m 580 m 1200 m 1200 m 380 m 580 m 1200 m 1200 m

Kogupikkus 1600 m 2500 m 15 000 m 15 000 m 1600 m 2500 m 15 000 m 15 000 m 1600 m 2500 m 15 000 m 15 000 m

Kalle 5% 4% 2%g 2%g 5% 4% 2%g 2%g 5% 4% 2%g 2%g

KAITSEVÖÖND

Laius raja telgjoonest 150 m 150 m 300 m 300 m 150 m 300 m 500 m 500 m 150 m 300 m 500 m 500 m

Kaugus raja lävest 600 m 600 m 600 m 600 m 600 m 1000 m 1500 m 2300 m 600 m 1000 m 1500 m 2300 m

a. kõik mõõtmed on mõõdetud horisontaaltasapinnal, kui ei ole sätestatud teisiti;

b. lähenemispind muutub horisontaalseks punktis, kus 2,5% kalle lõikub:

- lennuraja lävest 150 meetri kõrgusel asuva mõttelise horisontaaltasapinnaga või

- kõrgtakistuse tippu läbiva mõttelise horisontaaltasapinnaga, mis on kõrgem kui 150 meetrit ja määrab kõrguse merepinnast või

maapinnast takistuse kohal;

c. kaugus lennuriba lõpuni

d. või raja lõpp, kui see on lähemal;

e. kui lennuvälja viitekood on F, suurendatakse laiust 140 meetrini;

f. kui takistustevaba riba on pikem, algab tõususektor takistustevaba riba lõpust;

g. kui tõususektoripinnas ei jõua ükski objekt 2%-ni, peaks uute objektide kalde piirang olema 1,6%.

.

8

Kaitseministri ………….… 2025. aasta määrus nr ……

„Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmete ja

kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuklassi alusel“

Lisa 3

Kaitselennunduse kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute

miinimumnõuded lennuklassi alusel

PIND ja selle MÕÕTMED PROJEKTEERITUD GLISSAADI KATEGOORIADa

A B C

LÄHENEMIS- ja TÕUSUPIND

Sisemise serva pikkus Ohutusala laius Ohutusala laius Ohutusala laius

Sisemise serva asukoht Ohutusala piirb Ohutusala piirb Ohutusala piirb

1. ja 2. sektori laienemine:

Lennud üksnes päevaajal 10% 10% 10%

Lennud öisel ajal 15% 15% 15%

Esimene sektor

Pikkus 3386 m 245 m 1220 m

Kalle 4,5% 8% 12,5%

Välimise osa laius c Ei kohaldata c

Teine sektor

Pikkus Ei kohaldata 830 m Ei kohaldata

Kalle Ei kohaldata 16% Ei kohaldata

Välimise osa laius Ei kohaldata c Ei kohaldata

Kogukaugus sisemisest servastd 3386 m 1075 m 1220 m

Üleminekupinde

Kalle 50% 50% 50%

Kõrgus 45 m 45 m 45 m

(a) – tabelis esitatud glissaadi kategooriad pole üheselt seotud kopteri lennuklassiga. Kalde

kategooria määramisel tuleb arvestada kopteriväljaku lähiümbruse ning kõige

kriitilisema kopteri tüübiga, mis kopteriväljakut kasutab;

(b) – lähtuda takistustevaba ala piirist, kui see on kehtestatud;

(c) – seitse rootori diameetri laiust päevaste ning kümme rootori diameetri laiust öiste

lendude korral;

(d) – antud kogukauguse ja kalde korral tõuseb kopter kopteriväljaku lõpplähenemis- ja

stardialast (FATO-st) 500 jala kõrgusele;

(e) – kohaldatav instrumentaaltingimustes käitatavale kopteriväljakule.

20260416_lennuvälja_mõõtmed_SK.pdf

Määruse „Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja

kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja

kõrguspiirangute miinimumnõuded“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Kaitseministri määrus „Kaitselennunduse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed

ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja

kõrguspiirangute miinimumnõuded“ (edaspidi määrus) kehtestatakse lennundusseaduse

(edaspidi LennS) § 4638 lõike 8 alusel.

Määruse eesmärk on kehtestada kaitselennunduse lennuväljade ja kopteriväljakute lähiümbruse

mõõtmed ning seal asuvate objektide ja takistuste kõrguspiirangud, et tagada ohutu

lennutegevus ning ühtne ja selge regulatsioon kaitselennunduse valdkonnas. Määrusega

määratletakse nii lennuväljadel kui ka kopteriväljakutel asuvate takistuste piirangupinnad,

nende mõõtmete miinimum- ja maksimumpiirid ning miinimumnõuded vastavalt lennuraja

klassifikatsioonile ja kopteri lennuklassile. Samuti on määratud lennuvälja kaitsevööndi

mõõtmed vastavalt lennuraja klassifikatsioonile – ala, kus lennuohutuse tagamise eesmärgil on

mõned tegevused keelatud. Keelatud tegevuste loetelu on sätestatud LennS § 4640 lõikes 2.

Eelnõu sarnaneb lennundusseaduse § 341 lõike 8 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri

26. mai 2015. aasta määrusega nr 50 „Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja

kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja

kõrguspiirangute miinimumnõuded“. Nii nagu nimetatud määrusega, tagatakse ka eelnõuga

vajalik minimaalne lennuohutus, arvestades seejuures kaitselennunduse eripära.

Eelnõu on tehniline, sätestades vastavalt volitusnormile miinimum- ja maksimummõõtmed,

ning sellega ei suurendata ega vähendata haldus- ega töökoormust.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi ja selle valitsemisala ametnikud ning

eelnõule on tehtud juriidiline kontroll Kaitseministeeriumi õigusosakonnas

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa

Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrusega kehtestatakse lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja

kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed ning lähiümbruse mõõtmete ja

kõrguspiirangute miinimumnõuded.

Paragrahviga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega:

1) lennuvälja lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed

ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni

kaupa;

2) kopteriväljaku lähiümbruse mõõtmed ja kõrguspiirangute miinimum- ja maksimummõõtmed

ning lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel.

Lennurajad jaotatakse kolme kategooriasse: visuaalrada, mittetäppislähenemisrada ja

täppislähenemisrada. Viimane jaguneb olenevalt lähenemissüsteemide arengutasemest

kolmeks (CAT I, II ja III).

Kopterite lennuklass tähendab kopteri suutlikkust jätkata lendu ühe mootori rikke korral.

Kopteri suutlikkusklasse on kolm: Performance Class(PC) 1, 2 ja 3.

Paragrahviga 2 määratakse kindlaks kaitselennunduse lennuväljade takistuste piirangupinnad

ning nende miinimum- ja maksimummõõtmed. Sätestatakse lennuohutuse seisukohalt erinevad

olulised pinnad.

Punktis 1 märgitud sisemine horisontaalne piirangupind on 45 meetri kõrgusel raja kohal olev

ringikujuline tasapind, mis tagab ohutu tiirutamise lennuvälja kohal. See ala on kriitiline siis,

kui lennuk on lennuväljaringil, ja tagab, et kogu lennuvälja ümbruses on ohutu madalalt lennata.

Punktis 2 olev kooniline piirangupind tõuseb kaldu väljapoole sisemise horisontaalpinna

servast. Selle eesmärk on tagada ohutu üleminek madallennult tavalennule ning laiendada

kaitstud ala veelgi kaugemale, tagades, et lennuväljale lähenevad ja sealt lahkuvad õhusõidukid

on takistustevabad laiemas ulatuses.

Punktis 3 märgitud lähenemissektori piirangupind on raja otsast väljapoole tõusev kaldpind.

Piirangupinna eesmärk on kaitsta õhusõiduki lähenemistrajektoori ning tagada takistustevaba

õhuruum määratud ulatuses. Pind tagab nõutava ohutusvaru õhusõiduki ja maapinnal

paiknevate takistuste vahel. See on kriitilise tähtsusega maandumise lõppfaasis, et piloot ei

peaks tegema järske manöövreid takistustest hoidumiseks.

Punktis 4 on sisemine lähenemise piirangupind, mis on üks kriitilisemaid alasid lennuvälja

kohal. Selle pinna peamine eesmärk on kaitsta õhusõidukit maandumise lõppfaasis. See algab

60 meetri kauguselt lennuraja lävest ja selles alas olles on õhusõiduk maapinnale nii lähedal, et

iga takistus kujutab endast vahetut kokkupõrkeohtu. Pinna peamine funktsioon on tagada

katkestatud maandumine – sisemine lähenemispind kindlustab, et hetkel, kui õhusõiduk hakkab

uuesti kõrgust koguma, ei jää talle ette ühtegi füüsilist objekti.

Piirangupinnal võivad paikneda üksnes kergesti purunevad lennuvälja seadmed. Erinevalt

teistest piirangupindadest, mille puhul võib teha erandeid, ei tohi sisemisse lähenemispinda

reeglina ulatuda ükski objekt.

See pind on kehtestatud ainult täppislähenemisradadele (CAT I, II, III), kus õhusõidukid

maanduvad väga madala nähtavusega ja piloodil ei ole aega ega ruumi takistustest kõrvale

põigata.

Punktis 5 oleva tõususektori piirangupinna otstarve on kaitsta õhusõidukit kriitilisel tõusufaasil.

See on eriti oluline mootoririkke korral, sest siis on õhusõiduki tõusuvõime piiratud. Tõusupind

on arvutatud nii, et ootamatu rikkega õhusõiduk suudaks ohutult kõigist takistustest üle tõusta.

Punktis 6 märgitud ülemineku piirangupind on järsem pind, mis tõuseb raja külgedelt ülespoole

kuni sisemise horisontaalpinnani. Selle eesmärk on kaitsta õhusõidukit rajalt kõrvale kaldumise

korral, näiteks juhul, kui õhusõiduk peab maandumise katkestama ja uuele ringile minema. See

pind tagab, et lennuvälja lähedal asuvad hooned ei jää õhusõiduki trajektoorile ette.

Punktis 7 oleva sisemise ülemineku piirangupinna otstarve on piirata takistuste, nagu

navigatsioonivahendid, õhusõidukid ja muud raja läheduses asuvad sõidukid, kõrgust. Alas

võivad olla ainult kergesti purunevad objektid.

Punktis 8 olev katkestatud maandumise piirangupind algab teatud kaugusel pärast lennuraja

läve ja tõuseb lauge nurga all, järgides õhusõiduki eeldatavat tõusutrajektoori ebaõnnestunud

maandumise korral. Selle eesmärk on vältida õhusõiduki kokkupõrget objektidega, mis asuvad

lennuraja kohal või selle lõpus. Katkestatud maandumise piirangupind on nõutud ainult

täppislähenemisradadel.

Punktis 9 nimetatud lennuvälja kaitsevöönd on maa-ala, mis tagab lennuvälja sihtotstarbelise

toimimise ja häireteta lennuliikluse ning vähendab lennuväljalt lähtuvat kahjulikku mõju.

Kaitsevööndis jälgib lennuvälja valdaja, et takistuste püstitamise ja arendus- või muu

tegevusega ei tekitataks olukordi, mis võivad mõjutada lennuväljal käitatavate või sinna

saabuvate ja sealt väljuvate õhusõidukite ohutut käitamist.

Kõik eeltoodud piirangupinnad (punktid 1–8) on vastavuses piirangupindade mõõtmetega, mis

on määratud 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (ICAO)

lisas 14.

Paragrahviga 3 sätestatakse lennuväljade lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute

miinimumnõuded lennuraja klassifikatsiooni kaupa, mis on esitatud määruse lisas 2. See

võimaldab kohandada nõudeid lennuvälja kasutusotstarbe ja tehniliste omaduste järgi.

Lennuvälja lähiümbruse kõrguspiirangud sõltuvad lennuraja pikkusest ja laiusest ning teatavat

tüüpi navigatsiooniseadmete olemasolust rajal. Lisas 2 olevas tabelis toodud visuaalrajal

toimub maandumine ainult visuaalkontrolli all ning seda saab kasutada üksnes hea ilma ja

nähtavuse ning kõrge pilvisuse korral. Enamasti on sellised rajad eralennuväljadel ja sobivad

eelkõige väikelennukitele ning seal navigatsiooniseadmeid ei ole. Mittetäppislähenemisrajal on

navigatsiooniseadmed, mis annavad õhusõidukile teada rajaga joondumise suuna. Need

seadmed ei määra õhusõiduki kõrgust maapinnast ega laskumise kiirust. Piloot kasutab

seadmeid selleks, et leida üles raja suund, kuid maandumiseks peab tal olema otsustuskõrgusel

visuaalne side rajaga.

Täppislähenemisrajal kasutatakse navigatsioonisüsteemi (ILS – Instrument Landing System),

mis aitab piloodil hoida õhusõidukit täpselt raja telgjoonel ja laskuda korrektse nurga all

maapinnani. Piloot teab oma asukohta ja kõrgust ning kõige arenenumate süsteemidega

(CAT III) võib õhusõiduk maanduda isegi olukorras, kus piloot ei näe rada enne, kui rattad juba

maad puudutavad. Täppislähenemisseadmed kiirgavad raadiolaineid. Seetõttu võib lennuraja

liiga lähedale ehitatud metallangaar või klaasfassaadiga hoone peegeldada raadiolaineid, mis

omakorda võivad tekitada valeinfot õhusõiduki süsteemides.

Enamik kõrguspiiranguid mittetäppislähenemisrajal ja täppislähenemisrajal on samad, viimasel

on mõned lisapiirangud (nt sisemine lähenemise pind, sisemine üleminekupind), kuna tegemist

on aktiivsema lennutegevusega lennuväljadega.

Paragrahviga 4 sätestatakse kaitselennunduse kopteriväljakute takistuste piirangupinnad ja

nende mõõtmed. Nõuded hõlmavad lähenemis- ja tõususektori pindu ning üleminekupinda.

Samuti täpsustatakse, et nõudeid kohaldatakse nii maapinnal kui ka tõstetud pindadel asuvatele

kopteriväljakutele ning sätestatakse erisused instrumentaaltingimustes käitatavate väljakute

jaoks. Piirangupindade olemuse kirjeldus on esitatud paragrahvis 2. Kuna kopteril ei ole tarvis

hoovõtu- ega maandumisrada, pole vaja kehtestada kopteriväljakutele kaitsevööndiga

kaasnevaid piiranguid.

Paragrahviga 5 sätestatakse kopteriväljakute lähiümbruse mõõtmete ja kõrguspiirangute

miinimumnõuded kopteri lennuklassi alusel, mis on sätestatud määruse lisas 3.

Kopteri suutlikkusklass 1 (Performance Class 1 – PC1) on kõige kõrgem ohutustase. Selles

klassis olev kopter peab suutma kriitilise mootoririkke korral lennu turvaliselt lõpetada ehk

kopteril peab olema piisavalt võimsust, et katkestada õhkutõus ja maanduda või jätkata lendu.

Suutlikkusklass 2 (PC2) on kesktase, mis tähendab, et kopteri võimsus võimaldab jätkata lendu,

kui mootoririke ilmneb peale teatava kiiruse või kõrguse saavutamist.

Kopteri suutlikkusklassi 3 (PC3) kuuluvad nii ühemootorilised kui ka vanemad või nõrgema

võimsusega kahemootorilised kopterimudelid. Kui mootor seiskub, ei ole kopter võimeline

lendu jätkama ja on sunnitud maanduma.

Valik, millises klassis lend toimub, ei sõltu ainult kopterimudelist, vaid ka selle massist,

õhutemperatuurist, õhurõhust, tuulest ja kopteriväljaku kõrgusest merepinnast – mida kuumem

on ilm ja raskem kopter, seda vähem on tal tagavaraks võimsust mootoririkke korral. Mida

nõrgem on kopteri suutlikkusklass, seda suuremat takistustevaba ala on vaja ohutuks

hädamaandumiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega. Määruse koostamisel on arvestatud

rahvusvahelisi lennundusstandardeid ja Euroopa-siseseid tavasid, et tagada regulatsiooni

kooskõla üldiste lennuohutuse põhimõtetega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisel on peamine mõju riigi julgeolekule, kuna kehtestatakse selged ja ühtsed

nõuded kaitselennunduse lennuväljade ja kopteriväljakute lähiümbruse kasutamisele.

Takistuste kõrguspiirangute ja ohutuspindade määratlemine võimaldab tagada ohutu

lennutegevuse ning vähendada riske, mis võivad tuleneda takistustest lennuväljade ja

kopteriväljakute ümbruses. See toetab otseselt kaitsevaldkonna operatiivvõimekust ja

valmisolekut.

Määrusega luuakse ühtne alus taristu planeerimiseks ja arendamiseks, mis aitab vältida

olukordi, kus lennutegevust ohustavad sobimatud ehitised või muud takistused. Samuti

parandab see koostalitlusvõimet liitlasüksustega, kuna nõuded on kooskõlas üldtunnustatud

lennunduspõhimõtetega.

Mõju avaldub eelkõige Kaitseministeeriumi valitsemisala sees, kus tekib selgem raamistik

lennuväljade ja kopteriväljakute kasutamiseks ning arendamiseks. Olemasolev Ämari lennuväli

vastab 1944. aasta Chicago rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (ICAO) lisas 14

sätestatud nõuetele ning seeläbi ka käesolevas määruses kehtestatavatele nõuetele.

Mõju teistele valdkondadele, sealhulgas majandusele, sotsiaalsele keskkonnale, elu- ja

looduskeskkonnale ning regionaalarengule, on piiratud, kuna regulatsioon puudutab kitsast

sihtrühma ning spetsiifilist taristut.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei eelda suuri lisakulutusi, kuna kehtestatavad nõuded lähtuvad

olemasolevatest lennuohutuse põhimõtetest ja tavadest. Olemasolev Ämari lennuväli vastab

käesolevas määruses kehtestatavatele nõuetele ja seega ei vaja kaitselennunduse lennuväli

määrusega seoses lisainvesteeringuid ega ümberehitust.

Määruse rakendamiseks ei ole vaja luua uusi infosüsteeme ega teha korralduslikke muudatusi.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks

Kaitseväele, Kaitseliidule ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele.

Avalik_20260420_KM_5-2_26_9_Väljaminev algatuskiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

HANNO PEVKUR PNOEE-37704024910 2026-04-20 11:52:42