Saku Vallavalitsus

Juubelitammede tee 15

Saku alevik

75501, Harju maakond

25.03.2024 nr 11.2-15/24/222

OTSUS

otsus finantskorrektsiooni tegemise

ja taotluse osalise rahuldamise otsuse

muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Linnapiirkondade jätkusuutlik areng” tegevuse 9.1.1 „Säästva linnalise liikuvuse ning inim- ja

keskkonnasõbraliku avaliku linnaruumi arendamine” raames otsuse Saku Vallavalitsuse (edaspidi

toetuse saaja või hankija) elluviidava tegevuse „Juuliku-Saue kergliiklustee ehitamine“

(struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.9.01.22-0104; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas riigihangete nr 253232 „Saku-Kanama jalg- ja jalgrattatee ehitusprojekti

koostamine“ (edaspidi hange nr 253232) ja nr 265446 „Saku-Kanama jalg- ja jalgrattatee

ehitamine, II etapp“ (edaspidi hange nr 265446) menetluse kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole

riigihangete läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS)1 sätestatud nõudeid,

mistõttu kohaldab rakendusüksus antud rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning

loeb mitteabikõlblikuks kuluks 45 634,74 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (alates 24.09.2022 kehtiv redaktsioon;

edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, § 223 lg 1 p 4 ja lg 2 p 1 ja § 228 ning siseministri

03.03.2015 määruse nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik

areng““ (edaspidi meetme määrus) § 28, rakendusüksuse 25.10.2022 otsus taotluse

kõrvaltingimusega rahuldamise kohta nr 11.2-15/1062 (edaspidi taotluse rahastamise otsus) p

10.15., samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

___________________

1

RH 253232 menetluse ajal kehtinud RHS-i redaktsioon 01.06.2022-13.08.2022 ja RH 265446 ajal kehtinud

RHS-i redaktsioon 01.04.2023-31.12.2023. Meetme määruse § 26 lõike 1 kohaselt tagab toetuse saaja STS §-des 24 ja 26 sätestatud kohustuste

täitmise. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija

RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Saku Vallavalitsus, kes on kohaliku omavalitsuse üksus RHS

§ 5 lg 2 punkti 2 mõistes ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja riigihanke läbiviimisel järgima

RHS-is sätestatud korda. RHS järgimise kohustus on sätestatud ka taotluse rahastamise otsuse p-s

10.12.

1. Hankes nr 253232 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis lihthankemenetlusena läbi hanke nr 253232, mille tulemusel sõlmiti 06.09.2022

edukaks tunnistatud pakkujaga BIMAP OÜ (16350682; edaspidi edukas pakkuja) projekteerimise

töövõtuleping nr 12-2/215-1 (edaspidi hankeleping) maksumusega 33 990,00 eurot

(käibemaksuta; sisaldab ettenägemata töid 10%) ja tööde üleandmise tähtajaga hiljemalt

100. päeval pärast lepingu sõlmimist. Hanketeade avaldati riigihangete registris 03.08.2022

pakkumuste esitamise tähtajaga 19.08.2022.

Rakendusüksus tuvastas hanke nr 253232 kontrollimisel järgmised rikkumised:

1) kvalifitseerimistingimuse muutmisel pikendati pakkumuste esitamise tähtaega seaduses

sätestatust vähem;

2) hankemenetluse käigus antud selgitused on vastuolus riigihanke alusdokumentides

tooduga.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi alljärgnevates alapunktides 1.1–1.2.

1.1. Kvalifitseerimistingimuse muutmisel pikendati pakkumuste esitamise tähtaega seaduses

sätestatust vähem

1.1.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Esialgu kehtestas toetuse saaja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimuse

järgmises sõnastuses:

Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36

kuu jooksul täitnud vähemalt kaks jalg- ja jalgrattatee projekteerimise lepingut või kaks

asfaltkattega sõidutee projekteerimise lepingut, millest kumbki on maksumusega vähemalt 50

000 EUR käibemaksuta. Pakkuja esitab hankepassis nõutud teabe.

Peale 16.08.2023 tehtud muudatust oli eeltoodud tingimuse sõnastus järgmine:

Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36

kuu jooksul täitnud vähemalt kaks jalg- ja jalgrattatee projekteerimise lepingut või kaks

asfaltkattega sõidutee projekteerimise lepingut, mille alusel ehitatud tee ehitusmaksumus peab

olema olnud vähemalt 50 000 eurot ilma käibemaksuta.

Hankija tegi tingimuse sõnastuses sisulise muudatuse. Esialgne pakkumuste esitamise tähtaeg oli

16.08.2022. Peale kvalifitseerimistingimuse muutmist hankija muutis ka pakkumuste esitamise

tähtaega, s.o 19.08.2022. Peale sisulise muudatuse tegemist jäi pakkumuste esitamiseks vähem kui

3 päeva, mis on vähem kui seadusega sätestatud. Hankija ei ole järginud RHS-i § 125 lg-t 5 ja

rikkunud seeläbi ka RHS §-i 3 üldpõhimõtteid.

Toetuse saaja selgitas 16.01.2024, et hankija möönab, et on muutnud pakkumuste esitamise

tähtaega 3 päeva võrra ning ei ole lähtunud tähtaja muutmise pikendamisel muutunud

seadusesättest.

1.1.2. Rakendusüksuse selgitused ja õiguslik põhjendus

RHS § 125 lg 5 kohaselt lihthankemenetluse läbiviimisel järgib hankija RHS-i 1. peatükis ning §-

des 77, 81 ja 82 sätestatut. Pakkumuste või taotluste esitamise tähtaja pikendamisel RHS § 82 lõike

1 alusel arvestab hankija RHS § 125 lõikes 4 sätestatud vastavat minimaalset tähtaega.

RHS § 125 lg 4 alusel hankija määrab hanketeates pakkumuste esitamiseks mõistliku tähtaja,

lähtudes hankelepingu esemeks olevatest asjadest, teenustest või ehitustöödest. Tähtaeg ei või

asjade või teenuste hankelepingu puhul olla lühem kui kümme päeva ja ehitustööde hankelepingu

puhul lühem kui 15 päeva hanketeate registrile esitamisest arvates.

Hanke nr 253232 puhul on tegemist teenuste hankelepinguga, mille korral tuleb peale hanketeates

ja/või riigihanke alusdokumentides sisulise muudatuse tegemist jälgida, et pakkumuste esitamise

tähtajani jääks vähemalt 5 päeva. Tegelikkuses aga jäi peale muudatuse tegemist pakkumuste

esitamise tähtajani vähem kui 3 päeva.

RHR-i andmetel avaldab register teated automaatkontrolli tulemusena kaks korda tööpäevas: kuni

kl 9.00 esitatud teated avalduvad kl 10.00 ja kuni kl 14.00 esitatud teated avalduvad kl 15.00.

Hanke nr 253232 muudatus avaldati 16.08.2022 kell 10.00. RHR-s nähtub, et hanketeate esitamine

hankija poolt RHR-le toimus 16.08.2022.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 135 lg 1 ja RHS § 125 lg 4 koosmõjus hakkab tähtaja

kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja

algus. TsÜS § 136 lg 9 alusel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. TsÜSi kohaselt

oleks pidanud pakkumuste esitamise tähtaeg olema 21.08.2022 kell 24.00. Isegi, kui arvestada

riigihangete registris märgitud hanketeate esitamise ja pakkumuste esitamise tähtaja kellaaegasid

nõutud päevade arvu tundides arvutades, oleks pakkumuste esitamise kõige varasem aeg olnud

21.08.2022 kell 10. Seega, pakkumuste esitamise tähtaeg peale muudatuse tegemist oli 2 päeva

ehk 40% lühem kui seadusega nõutud.

Eirates seaduses sätestatud tähtaja andmise kohustust, rikkus hankija muu hulgas RHS § 3

punktides 1-3 väljendatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. Jätmata hankest huvitatud

isikutele seadusega sätestatud aega pakkumuse esitamiseks, ei ole hankija käitunud hanke

korraldamisel läbipaistvalt ega proportsionaalselt ning pole kohelnud huvitatud isikuid võrdselt.

Turul olemasoleva konkurentsi ärakasutamine annab võimalikult paljudele pakkujatele võimaluse

riigihankes osaleda ja arendab seeläbi turuolukorda ning suurendab tõenäosust, et hankija saab

hanke tulemusena tema vajadustele vastava parima lahenduse. Käesoleval juhul ei saa välistada,

et turul leidunuks potentsiaalseid pakkujaid, kes oleksid nõutava tähtaja jooksul teinud samuti

pakkumuse. Riigihanke alusdokumentidele nõuetekohaselt vastava pakkumuse esitamata jätmine

võis potentsiaalsel hankest huvitatud isikul jääda tegemata ainuüksi ajakriitilistel põhjustel.

Viidatud üldpõhimõtete rikkumine võib viia ka RHS § 3 punktis 4 toodud rahaliste vahendite

säästliku ja otstarbeka kasutamise printsiibi riiveni. Võttes arvesse, et lühem tähtaeg võis mõjutada

potentsiaalsete pakkujate ringi, ei saa välistada vastavast rikkumisest tulenevat kahju

rahastusfondile.

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et pakkumuste esitamise tähtaja seaduses

ettenähtud ulatuses kehtestamata jätmisega ei ole hankija järginud RHS § 125 lõikes 5 sätestatud

kohustust ja RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.1.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Vastavalt ühendmääruse § 21 lg-le 1, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb,

et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele

või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui kõne all oleva seaduse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohasel, kui alla

riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1

nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase

protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast

finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuse punktis 1.1 kirjeldatud peale hanketeate ja/või

riigihanke alusdokumentide sisulist muutmist pakkumuste esitamise tähtaja pikendamisel lühema

tähtaja kehtestamine viitab ühendmääruse § 221 lg-s 2 p-s 2 kirjeldatud rikkumise asjaoludele

(riigihanke alusdokumendis olulise muudatuse tegemisel ei ole nõutud juhul pakkumuste või

taotluste esitamise tähtaega pikendatud ettenähtud ulatuses) ja 10-protsendilisele

finantskorrektsiooni määrale.

Arvestades rikkumise asjaolusid ja menetluse eripära, ei pea rakendusüksus sellises suurusjärgus

korrektsiooni tegemist proportsionaalseks. Rakendusüksuse hinnangul on praegusel juhul

põhjendatud rakendada korrektsiooni 5%-lises määras, kuivõrd hange viidi läbi

lihthankemenetlusena. Lihthankeid iseloomustab paindlikkus, minimaalsed menetlusreeglid ja

võimalus pidada läbirääkimisi ning riigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes põhjust sisustada

sama rangelt, kui hankemenetluses. Seega võib finantsmõju lihthankes reeglite mittekorrektse

järgimise korral olla väiksem kui riigihankemenetluses. Lisaks tuleb arvesse võtta, et riigihangete

registris (edaspidi RHR) on tuvastatav, et hankesse nr 253232 esitasid oma pakkumuse 6 pakkujat,

kelle pakkumused ka vastavaks tunnistati. Seega oli hankes tagatud arvestatav konkurents ja

erinevate pakkumiste võrdlemine. Samas, nagu rakendusüksus käesoleva otsuse punktis 1.1.2

selgitas, jäi huvitatud isikutel peale muudatust hankes reageerida, otsustada pakkumuse esitamine

ja see ka soovi korral hankes esitada vähem kui kolm päeva (mitte ootuspärased minimaalsed 5

päeva). Selline pingeline ajaskaala pigem suurendab võimalust, et keegi huvitatud isikutest siiski

jäi hankest põhjendamatult kõrvale, mistõttu finantskahju esinemist tuleb pigem möönda.

Rakendusüksus selgitab, et 5%-lisest korrektsioonist väiksema määra rakendamist saab pidada

põhjendatuks juhul, kui tegemist oleks väheolulise ja formaalse rikkumisega, millel on pigem

teoreetilist finantsmõju omav tagajärg ja mis eelduslikult ei saanud mõjutada potentsiaalset

pakkujate ringi ega hankemenetluse reaalseid tulemusi. Viimast aga käesoleva rikkumise puhul

eeldada ei saa, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja

hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikul oleks olnud piisavalt aega muudetud riigihanke

alusdokumentidega tutvuda ja võimalus esitada teistsuguseid referentse võrreldes algses

tingimuses märgituga. Antud juhul puudub kindlustunne, milliseks oleks kujunenud hankes

osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui huvitatud isikud oleksid pakkumuse esitamise

tähtaja pikendamise järgselt jõudnud esitada muudetud kvalifitseerimistingimusele vastava

pakkumuse, mistõttu on rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne ja põhjendatud 5%

finantskorrektsiooni määra rakendamine.

Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete

olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab

seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS §-i 3 üldpõhimõtete

mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist madalam olema.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2. Hankemenetluse käigus antud selgitused on vastuolus riigihanke alusdokumentides

tooduga

1.2.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Riigihanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus Saku-Kanama JJT ehitusprojekti koostamiseks“

punktis 4.15 on toodud, et tööde mahus näha ette kontrollvalgusmõõtmiste teostamine

akrediteeritud labori poolt ning teostusdokumentatsiooni koostamine.

Hankest huvitunud isik esitas 10.08.2022 RHR-i teabevahetuse kaudu hankijale päringu (ID

675755): „Tehnilise kirjelduse punkt 4.15.Tööde mahus näha ette kontrollvalgusmõõtmiste

teostamine akrediteeritud labori poolt ning teostusdokumentatsiooni koostamine. Kuidas see on

projekteerimise faasis teostatav?“ Hankija vastas 12.08.2022: „Tehnilises kirjelduse olev punkt

4.15 on kahjuks ekslikult jäänud. Sellega ei pea arvestama. Vabandame.“

Hankija selgitus sisaldab uut teavet, mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud. Hankija ei

muutnud kõne all oleva dokumendi punkti 4.15, mille kohaselt oli nõutud tööde mahus

kontrollvalgusmõõtmiste teostamine akrediteeritud labori poolt kajastamine ning

teostusdokumentatsiooni koostamine.

Hankija ei ole järginud RHS § 46 lõiget 3 ja seeläbi ka RHS § 3 üldpõhimõtteid.

Hankija esitas 16.01.2024 selgituse: „Hankija tõdeb, et tingimus tuli tehnilisse kirjeldusse kaasa

eelmise hanke kopeerimisest ning jäi hanke väljakuulutamisel kahjuks ekslikult eemaldamata.

Olemuslikult on tegemist tingimusega, mida saab täita ainult ehitushankes vastavate tööde

lõpetamisel, kuid projekteerimishankes pole see tingimus tehniliselt teostatav ning seetõttu on

hanke alusdokumentidest eemaldatud.

Hankija lisab, et tingimuse eemaldamine ei pane kedagi ebavõrdsemasse seisu ning ei tekita

vajadust juba võimalikku koostatud pakkumust ümber arvutada. Kuna teabevahetus on oluline

hanke menetlusprotsessi osa, millega on võimalik tutvuda kõikedel pakkumuse tegemisest

huvitatud isikutel, kõnealune tingimus ei muuda hanke mõtet, ei kajastunud spetsifikatsiooni

tabelis, pidas hankija seda sedavõrd väheoluliseks täpsustuseks, mis ei vajanud hanke perioodi

pikendamist.“

1.2.2. Rakendusüksuse selgitused ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 46 lg 3 sätestab, et riigihanke alusdokumentide kohta esitatavad selgitused või selgitamist

võimaldavad dokumendid ei tohi sisaldada uut teavet, ilma milleta ei ole pakkumuste esitamine

võimalik või muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks

või muutuks nende sisu. Selgituste ja selgitamist võimaldavate dokumentide alusel on keelatud

riigihanke alusdokumente muuta.

Seega keelab RHS § 46 lg 3 esimene lause kolme liiki selgituse esitamise: (i) uued andmed, ilma

milleta ei pakkumuse esitamine võimalik; (ii) uued andmed, mille tulemusena muutuksid juba

esitatud pakkumused riigihanke alusdokumentidele mittevastavaks; (iii) uued andmed, mille

esitamise tulemusena muutuks pakkumuste sisu.

Riigihanke alusdokumente puudutavate uute andmetena, ilma milleta ei ole pakkumuse esitamine

võimalik, tuleb käsitada eelkõige ettevõtjatele riigihankes osalemiseks või pakkumuste vastavuse

suhtes esitatud nõudeid.

Uuteks andmeteks, mille esitamise tulemusena muutuksid juba esitatud pakkumused riigihanke

alusdokumentidele mittevastavaks, tuleb pidada eelkõige andmeid, mis puudutavad hangitava

asja, teenuse või ehitustöö suhtes kehtestatud nõudeid. Igasugust uut teavet, mis muudaks enne

selgituste esitamist kehtinud riigihanke alusdokumentide alusel koostatud pakkumused sisuliselt

mittevastavaks, tuleb käsitada riigihanke alusdokumentide muutvate andmetena, millele siduvuse

andmiseks on vaja läbida RHS § 81 sätestatud protseduur riigihanke alusdokumentide

muutmiseks.

Uued andmed, mille esitamise tulemusena muutuks pakkumuste sisu, tähendavad aga igasuguseid

andmeid, mis saavad pakkumuse osaks riigihanke alusdokumentide tingimuste ülevõtmise kaudu

(RHS § 110 lg 3 lause 1). Andmeteks võivad nt olla ehitustööde osutamisele kohaldatavad nõuded

või muud hankelepingu projektis või tehnilises kirjelduses esitatud tingimused.

Hankija on hanke nr 253232 alusdokumentide kohta andnud selgitustega uut teavet, mis toob kaasa

vähemalt ühe RHS § 46 lõikes 3 märgitud keelujuhtumi esinemise.

Kuna tehnilises kirjelduses ega ka muudes riigihanke alusdokumentides ei olnud märgitud, et

nõutud tööde mahus ei ole vaja arvestada kontrollvalgusmõõtmiste teostamisega akrediteeritud

labori poolt ega ka teostusdokumentatsiooni koostamisega, siis on toetuse saaja alles

hankemenetluse ajal teabevahetuse vahendusel teinud valiku, et kõnealuseid töid pakkumus ei pea

siiski sisaldama, st selgitustest tulenevalt tööde maht vähenes. Kuna RHAD alusel oli tööde maht

suurem, siis võib eeldada, et üksnes RHAD alusel tehtud pakkumus võis olla kallim kui pakkumus,

milles võeti selgitustes antud tööde mahu vähenemist arvesse. Lisaks võis kõnealuste tööde

nimetamine tehnilises kirjelduses olla pakkujaid heidutava mõjuga, sest nagu ka hankija ise

märgib, siis oli nende tööde tegemine võimalik alles ehitustööde lõppemisel. Seega on tegemist

uue info andmisega, ilma milleta võis pakkumuse tegija sattuda segadusse ning seetõttu pakkuda

kallimat lahendust. Rakendusüksuse hinnangul tingis selgitustes antud lisainfo vajaduse muuta

pakkumuste sisu.

Hankija selgitas, et projekteerimishankes pole kõne all olev tingimus tehniliselt teostatav ning

seetõttu on riigihanke alusdokumentidest eemaldatud. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et

vastupidi, hankija ei ole riigihanke alusdokumentidest kõne all olevat tingimust eemaldanud.

Kuivõrd hankija ei ole lähtuvalt RHS-ist hanke tehnilist kirjeldust hanke nr 253232 osas muutnud,

on see algses sõnastuses jätkuvalt kehtiv ja selles toodud tingimused kohustuslikud nii pakkujatele

kui ka hankijale endale.

Hankija hinnangul ei pane tingimuse eemaldamine kedagi ebavõrdsemasse seisu ning ei tekita

vajadust juba võimalikku koostatud pakkumust ümber arvutada ning lisab, et teabevahetus on

oluline hanke menetlusprotsessi osa, millega on võimalik tutvuda kõikedel pakkumuse tegemisest

huvitatud isikutel, kõnealune tingimus ei muuda hanke mõtet, ei kajastunud spetsifikatsiooni

tabelis, pidas hankija seda sedavõrd väheoluliseks täpsustuseks, mis ei vajanud hanke perioodi

pikendamist. Rakendusüksus märgib, et selgituste kaudu riigihanke alusdokumentide muutmine

on lubamatu põhjusel, et hankest huvitatud isikutel pole kohustust RHRi teabevahetuse rubriigis

sisalduvate küsimuste-vastustega tutvuda. Selleks, et kõigile huvitatud isikutele oleks võrdselt

kättesaadav ühesugune informatsioon riigihanke objekti ja/või tingimuste kohta, peab vastav teave

olema esitatud kas hanketeates või muudes riigihanke alusdokumentides. See, et tehnilises

kirjelduses märgitud tööde mahtu kuuluvad tööd ei ole eraldi reana kajastatud spetsifikatsiooni

tabelis, et tähenda seda, et pakkujad ei oleks pidanud kõne all olevate tööde maksumust kajastama

muude ridade all. Kuna hankija on riigihanke alusdokumentides nõudnud nende tööde kajastamist

tööde mahus, siis see võis mõjutada pakkumuse üldmaksumust, mis omakorda määrab hanke

tulemuse ehk pakkujate pingerea kujunemise pakkumuste maksumuste alusel.

RHS § 46 lg 3 esimesest lausest tulenevalt peab hankija huvitatud isikute küsimustele vastamisel

igakordselt kaaluma, kas tema poolt edastatav informatsioon sisaldus riigihanke alusdokumentides

või edastab hankija oma selgitustega uut ja täiendavat informatsiooni, mis võib juba esitatud

pakkumuste sisu muuta. Hankija peab selgituste andmisel suutma hinnata, kas ilma vastavate

selgitustega tutvumata ning üksnes algsete s.o muutmata alusdokumentides sisalduva

informatsiooni alusel esitatud pakkumus oleks endiselt vastav ning kas selle alusel pakutavad

asjad, teenused või ehitustööd on oma sisult ja kvaliteedilt need, mida hankija tegelikult silmas

pidas.

Toetuse saaja ei saa selgituste alusel muuta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimusi, sest

selleks näeb RHS ette erikorra ja antud juhul oleks toetuse saaja pidanud muutma ka riigihanke

alusdokumente.

Riigihanke alusdokumente muutvate selgituste andmisega on toetuse saaja ühtlasi rikkunud RHS

§ 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 punktis 1

nimetatud riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest

huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt riigihanke tingimusi ning et menetlus ise oleks läbipaistev ja

kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt. Hankemenetlus peab olema läbiviidud

selgete ja ühtsete reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui ka vormi poolest tagantjärgi

tuvastatav. Kui toetuse saaja ei lähtu selgituste andmisel iseenda poolt riigihanke

alusdokumentides ostetavatele asjadele, teenustele või ehitustöödele esitatud nõuetest või annab

riigihankest huvitatud ettevõtjatele selgitusi, mis sisaldavad võrreldes riigihanke

alusdokumentides tooduga uut infot, ilma seejärel riigihanke alusdokumente muutmata, ei tegutse

toetuse saaja läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja

ei tohi luua ühelegi riigihankest huvitatud ettevõtjale teiste isikutega võrreldes soodsamat

olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse kõiki isikuid

ühtemoodi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

Eelnevat arvestades on toetuse saaja andnud pakkujate päringutele vastamisega uut sisulist infot,

jättes seejuures muutmata riigihanke alusdokumendid, ning rikkunud sellega RHS § 46 lg-t 3,

niisamuti RHS §-s 3 p-des 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.2.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Vastavalt ühendmääruse § 21 lg-le 1, kui struktuuritoetuse seaduse § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb,

et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele

või tegevuste kogumile eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja

arvatud, kui käesolevas peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 228 toodud asjaolud, mille kohasel, kui alla

riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale § 21 lõikes 1

nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase

protsendimäära valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast

finantskorrektsiooni määrast, mistõttu otsuse punktis 1.2 kirjeldatud selgitusega uue sisulise info

andmine viitab ühendmääruse § 223 lõikes 10 kirjeldatud rikkumise asjaoludele (kui hankija antud

selgitusi või lisateavet kvalifitseerimise tingimuste või pakkumuste hindamise kriteeriumide kohta

ei ole avaldatud või edastatud kõigile pakkujatele, taotlejatele või riigihankest huvitatud

ettevõtjatele) ja 10-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole käesoleva rikkumise olulisust ja raskust hinnates

proportsionaalne rakendada kõige rangemaid finantskorrektsiooni määrasid ning peab

põhjendatuks vähendada hanke nr 253232 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 5 protsendi võrra.

Määra vähendamisel 5 protsendile on rakendusüksus võtnud arvesse, et hanke nr 253232 oli

tagatud pakkujate paljusus, mistõttu on olemas teatav konkurentsi tase ja erinevate pakkumuste

võrdlemine. Arvestades menetluse eripära, ei pea rakendusüksus sellises suurusjärgus

korrektsiooni tegemist proportsionaalseks. Rakendusüksuse hinnangul on praegusel juhul

põhjendatud rakendada korrektsiooni 5%-lises määras, kuivõrd hange viidi läbi

lihthankemenetlusena. Lihthankeid iseloomustab paindlikkus, minimaalsed menetlusreeglid ja

võimalus pidada läbirääkimisi ning riigihanke üldpõhimõtteid ei ole lihthankes põhjust sisustada

sama rangelt, kui hankemenetluses. Seega võib finantsmõju lihthankes reeglite mittekorrektse

järgimise korral olla väiksem kui riigihankemenetluses.

Rakendusüksuse hinnangul ei esine siiski sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et

kirjeldatud rikkumise osas rakendada viiest protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra.

Toetuse saaja andis riigihankest huvitatud ettevõtjatele selgitusi, mis läksid vastuollu riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustega, ja seetõttu võisid ettevõtjad esitada kallima pakkumuse.

Riigihankest huvitatud ettevõtjatel ei ole kohustust hankija selgitustega tutvuda. Seetõttu ei ole

välistatud, et riigihanke alusdokumente lugedes võisid osad ettevõtjad loobuda riigihankel

osalemisest, sest nad ei olnud võimelised pakkuma toetuse saajale kõiki riigihanke

alusdokumentidele vastavaid töid, kuid oleksid võinud seda teha, kui toetuse saaja oleks riigihanke

alusdokumente õiguspäraselt muutnud. Samuti tuleb arvestada, et toetuse saaja 12.08.2022 vastus

piiritleb hanke eset ning jätab hankest huvitatud ettevõtjatele eksliku mulje, et kui hankest

huvitatud ettevõtja teeb pakkumuse vastavalt kehtivatele tingimustele, siis tunnistatakse tema

pakkumus mittevastavaks.

Ühtlasi selgitab seletuskiri, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja antud

rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu

valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav

finantskorrektsiooni määr 5 protsendist veelgi madalam olema.

Tulenevalt eeltoodust on rakendusüksuse hinnangul otsuse punktis 1.2 kirjeldatud rikkumise

olulisust ja raskust hinnates proportsionaalne rakendada 5-protsendilist finantskorrektsiooni

määra.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.3.

1.3. Hanke nr 253232 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr 5%

Ühendmääruse § 21 lõike 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

hankes nr 253232 on tuvastatud 2 rikkumist, millest mõlema rikkumise osas peab rakendusüksus

põhjendatuks kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra, siis rakendatakse hanke nr

253232 puhul tervikuna finantskorrektsiooni määra 5% ulatuses.

2. Hankes nr 265446 tuvastatud rikkumine

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi hanke nr 265446, mille tulemusel sõlmiti

07.08.2023 edukaks tunnistatud pakkujaga Tallinna Teede AS-ga (10344640; edaspidi edukas

pakkuja) hankeleping nr 12-2/164-1 (edaspidi hankeleping) maksumusega 649 809,84 eurot

(käibemaksuta) ja tähtajaga, et hiljemalt 90. päeval on lõppenud kõik ehitustööd ja 115. päeval on

esitatud täitedokumentatsioon. Hanketeade avaldati RHR-s 26.05.2023 pakkumuste esitamise

tähtajaga 06.07.2023.

Rakendusüksus tuvastas hanke nr 265446 kontrollimisel järgmise rikkumise:

1) hankes sätestatud tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimus ei ole

kooskõlas RHS § 101 lg 1 p-ga 1.

2.1. Juhtumi asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hankija kehtestas kvalifitseerimistingimuse tehnilise ja kutsealase suutlikkuse tõendamiseks:

Pakkuja peab olema hanketeate riiklikus riigihangete registris avaldamise kuupäevale eelneva 36

kuu jooksul täitnud vähemalt kaks avaliku, valgustatud jalg- ja jalgrattatee ehitamise lepingut…

Viide seadusele:

RHS § 101 lg 1 p 1 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate olulisemate

ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneval 60 kuu jooksul ja tõendid

selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt“.

RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui

60 kuu eest täidetud ehitustööde lepingute kohta“.

Hankija on tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimuse seadmisel RHS-i vastaselt

antud perioodi lühendanud 60-lt kuult 36-le kuule. Kehtestatud tingimuse ei ole kooskõlas RHS §

101 lg 1 punktiga 1 ja seeläbi ei ole järgitud ka RHS §-i 3 üldpõhimõtteid.

Hankija esitas 05.01.2024 selgituse: „Hankija peab oluliseks keskenduda viimastele aastatele, sest

need annavad selgema pildi pakkuja võimekusest lepingut täita. Kui pakkuja pole viimased 4

aastat midagi teinud, siis ei anna 5 aasta näidud soovitud resultaati. Saku Vallavalitsus on

rakendanud oma hangete puhul 2 viimase aasta praktikat. Hankija loeb allpool viidatud direktiivi

sõnastust nii, et „maksimaalselt“ tähendab „kuni““.

2.2. Rakendusüksuse selgitused ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse

kvalifitseerimistingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt hankelepingu

alusel tellitavate ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile nimekirja hankija

kindlaksmääratud tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud

riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendeid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt.

RHS § 101 lg 2 võimaldab hankijal piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem

kui 60 kuu eest täidetud ehitustööde lepingute kohta.

Riigihanke üldpõhimõtete kohaselt tuleb hankijal muuhulgas tagada hankes konkurentsi efektiivne

ärakasutamine. Seaduseandja on leidnud, et piisava konkurentsi tagamiseks on hankijal

ehitustööde hankimisel õigus nõuda muuhulgas pakkujatelt riigihanke algamisele eelneva 60 kuu

jooksul täidetud lepingute nimekirja. Antud perioodi on hankijal võimalik parema konkurentsi

tagamiseks ka pikendada, kuid mitte lühendada. Perioodi lühendamine tähendab põhjendamatut

konkurentsipiirangut riigihankes, eelistades ettevõtjaid, kes on täitnud nõutud lepingud hankele

ajaliselt lähemal.

Rahandusministeeriumi riigihangete korduma kippuvate küsimuste rubriigis vastatakse

küsimusele „Kas RHS § 101 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel võib hankija kvalifitseerimistingimustes

kehtestada lühema referentsperioodi?“ järgmiselt: „Vastus küsimusele on eitav. Oma

nõustamispraktikas oleme selgitanud, et kuna seadusandja on imperatiivselt sätestanud, et RHS §

101 lg 1 p 1 alusel kehtestatud tingimuse puhul on lepingud täidetud riigihanke algamisele eelneva

60 kuu jooksul ja RHS § 101 lg 1 p 2 puhul 36 kuu jooksul, siis lühemate perioodide kehtestamine

oleks contra legem. Ka õiguskirjanduses on sedastatud, et seaduses sätestatud referentsperioodi

tuleb käsitleda imperatiivsena ja üldjuhul eitada hankija õigust seda omal äranägemisel

lühendada (RHS kommenteeritud väljaanne § 101, p-d 19 ja 24). Samuti on Euroopa Komisjon

selgitanud, et direktiivis märgitud „maksimaalselt“ ei tähenda, et seda perioodi võiks lühendada“.

Eeltoodust lähtuvalt on hankija tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kvalifitseerimistingimuse

seadmisel RHS-i vastaselt antud perioodi lühendanud 60-lt kuult 36-le kuule. Hankijal ei ole õigust

referentsperioodi muuta, mis tähendab, et pakkujatel ja taotlejatel peab olema võimalik tõendada

oma kvalifikatsiooni ehitustööde abil, mis on teostatud 60 kuu jooksul enne hankemenetluse

algamist RHS § 73 lg 1 mõttes, st enne hanketeate avaldamise päeva riigihangete registris. Seega

on hankija kehtestanud konkurentsi piirava tingimuse RHSi eirates ning rikkunud RHS § 101 lg 1

p 1.

Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki

isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Samuti peab hankija tagama

konkurentsi efektiivse ärakasutamise, kasutama rahalisi vahendid säästlikult ja otstarbekalt,

sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke

läbi mõistliku aja jooksul.

Referentsperioodi õigusvastase vähendamise tõttu ei saa olla kindel, et hankija sai turult parima

pakkumuse, mistõttu ei saa välistada rikkumisest tingitud finantsmõju.

2.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lg 1 punktis 4 toodud asjaolud, mille

kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust 10 protsenti, kui pakkuja

kvalifitseerimiseks eelduseks või täitmiseks on seatud kriteerium või tingimus, mis on seotud

hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne. Sama paragrahvi lg 2 p 1 võimaldab

finantskorrektsiooni määra vähendada 5 protsendile, kui riigihangete alusdokumentidele vastava

pakkumuse esitasid mitu ettevõtjat ja need ettevõtjad vastasid kvalifitseerimistingimustele, kui

piirav tingimus esines kvalifitseerimistingimustes. RHR-is on tuvastatav, et hankes tegi

pakkumuse kümme ettevõtjat, kellest 9 pakkumused tunnistati vastavaks. Vastavaks tunnistatud

pakkujatest vastas peale eduka pakkuja kvalifitseerimistingimustele veel vähemalt üks pakkuja.

Seega on konkreetse rikkumise osas põhjendatud 5-protsendilise finantskorrektsiooni määra

kohaldamine. Kuna ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi esinemisel ette 5% veelgi madalama

finantskorrektsiooni määra kohaldamise võimalust, siis on rakendusüksuse kaalutlusõigus

konkreetse protsendimäära suuruse osas piiratud 10- ja 5-protsendilise määra valikuga.

Samuti ei esine antud juhtumis selliseid objektiivseid asjaolusid, mis tõendaksid tõsikindlalt

eelviidatud protsendimäärast väiksema finantsmõju esinemist ning arvestades, et rikkumine võis

mõjutada eelduslikult hanketulemusi, ei saa rikkumist pidada ka pelgalt formaalseks. Kirjeldatud

rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS §-s 3 sätestatud hanke läbipaistvuse ning isikute

võrdse kohtlemise põhimõtete riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et

RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25%

finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist

piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete

mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist madalam olema.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.3.

3. Hangete nr 253232 ja 265446 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni summa ja

projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on hanke nr 253232 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 9

„Projekteerimine“ raames KD-s nr 1-2 kokku summas 40 788 eurot (sh käibemaks).

Lähtuvalt otsuse punktidest 1.1-1.2 loeb rakendusüksus hankega nr 253232 seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 2 039,40 eurot (40 788*5%), millest toetus moodustab 1 733,49 eurot ja

omafinantseering 305,91 eurot.

Toetuse saaja on hanke nr 265446 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 7

„Ehitamine“ raames KD-s nr 3-6, kokku summas 871 906,88 eurot (sh käibemaks).

Lähtuvalt otsuse punktist 2 loeb rakendusüksus hankega nr 265446 seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 43 595,34 eurot (871 906,88*5%), millest toetus moodustab 37 056,04 eurot

ja omafinantseering 6 539,30 eurot.

STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.

Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 25.10.2022 tehtud taotluse rahuldamise

otsuse nr 11.2-15/ 1062 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti

eelarvet.

4. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 04.03.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 18.03.2024.

Toetuse saaja teavitas 18.03.2024 vastuskirjaga rakendusüksust, et toetuse saaja jääb oma

16.01.2024 antud selgituste juurde, aktsepteerides rakendusüksuse seisukohta, et toetuse saaja on

hangetes nr 253232 ja 265446 teinud menetluslikke vigu ning sellest tulenevalt aktsepteeritakse

ka mitteabikõlblikku kulu suuruses 45 634,74 eurot. Samas toetuse saaja lisab, et jääb jätkuvalt

eriarvamusele, mis puudutab hankes nr 265446 60 kalendrikuu pikkuse ehitustööde

referentsperioodi asemel küsitud 36 kalendrikuu pikkust referentsperioodi lähtudes direktiivi

sõnastusest „maksimaalselt 60 kuud“.

Toetuse saaja leiab: „Nimetatud direktiivi sõnastuse tõlgendus, mille kohaselt nimetatud perioodi

referentslepingud on täies ulatuses, st 60 kuu pikkuse perioodina, kohustuslikus korras nõutavad,

ei ole üheselt mõistetav, nagu Rahandusministeerium on seda leidnud ja nagu olete oma otsuse

eelnõus viidanud. Selles tulenevalt leiame, et sõna „maksimaalselt“ kasutamisega on tegemist

ebaõnnestunud normi sõnastusega, mille tulemusel pole hankija tegevused konkreetselt

määratletud ning hankija peab oma tegevuses otsima tõlgendusi, mis praegusel juhul on viinud

seisukohtade erinevuste ja projekti finantskorrektsioonini.“

RHS § 101 lg 1 punkti 1 sõnastus on järgmine: Pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase

pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt

hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja

kasutusviisile järgmiste andmete ja dokumentide esitamist: nimekiri hankija kindlaksmääratud

tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt.

Rakendusüksus selgitab, et 60 kuu pikkuse perioodi sõnastuse tõlgendus ei ole pelgalt

Rahandusministeeriumi poolne, vaid ka RHS-i kommenteeritud väljaandes lk 652 punktis 19 on

sätte mõte täpsemalt lahti kirjutatud ja viited direktiivide sätetele. RHS-i sätte sõnastus räägib

konkreetsest kuudes väljendatud perioodist, puudub väljend „maksimaalselt“. Perioodi

lühendamine tähendaks enamasti põhjendamatult konkurentsipiirangut riigihankes, eelistades

ettevõtjaid, kes on täitnud lepinguid hiljem. Hankijal ei ole õigust referentsperioodi muuta, mis

tähendab, et pakkujatel ja taotlejatel peab olema võimalik tõendada oma kvalifikatsiooni

ehitustööde abil, mis on teostatud 60 kuu jooksul hankemenetluse algamisest RHS § 73 lg 1

mõttes, st enne hanketeate avaldamise päeva RHR-s. Hankijal ei ole ka õigust seda perioodi

määratleda ka muudes, eelkõige pikemates ajaühikutes nagu aasta ja kehtestada nõuet nt pakkuja

viie viimase lõppenud majandusaasta kohta (VAKO 10.01.2018, 199-17/192855, p 12).

5. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Juuliku-Saue kergliiklustee ehitamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks

45 634,74 eurot, millest toetus moodustab 38 789,53 eurot ja omafinantseering 6 845,21

eurot;

2. vähendada hangetega nr 253232 ja 265446 seotud abikõlblikke kulusid 5%;

3. vähendada projekti eelarvet tegevustes nr 9 „Projekteerimine“ ja nr 7 „Ehitamine“ otsuse

punktis 3 märgitud summades;

4. muuta 25.10.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-15/ 1062 punkte 4-6 alljärgnevalt:

4.1. „4. Projekti abikõlblikud kogukulud on 934 978,19 (üheksasada kolmkümmend neli

tuhat üheksasada seitsekümmend kaheksa eurot ja üheksateist senti) eurot.“;

4.2. „5. Toetuse määr on 84,36% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus on

794 731,46 (seitsesada üheksakümmend neli tuhat seitsesada kolmkümmend üks eurot ja

nelikümmend kuus senti) eurot.“;

4.3. „6. Omafinantseeringu määr on 15,64% abikõlblikest kuludest ja suurus vähemalt

140 246,73 (ükssada nelikümmend tuhat kakssada nelikümmend kuus eurot ja

seitsekümmend kolm senti) eurot.“;

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 29 lg 3, STS-i ja HMS-i kohaselt vaie

rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Sepp

elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja

toetuse rakendamise osakonna juhataja ülesannetes

Koostaja: Kairi Puur

663 2051

[email protected]