Tallinna Tehnikaülikool

Ehitajate tee 5

Tallinn

19086, Harju maakond

25.03.2024 nr 11.3-4/24/221

OTSUS

Otsus finantskorrektsiooni tegemise

ja taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme „Eesti

T&A rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine ja osalemine üle-euroopalistes

teadusalgatustes“ tegevuse „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi

alusel“ raames otsuse Tallinna Tehnikaülikooli (edaspidi toetuse saaja) projektile nr 2014-

2020.4.01.20-0290 „Meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu ja -teenuste arendamine,

SCC 2.0“ (edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 199463 „Ehitustööde tellimine raamlepingu alusel“

(edaspidi ka hange nr 199463) kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete

seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud korda, mistõttu kohaldab rakendusüksus hankega seotud

kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 11 150 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 6, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020

struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“2 (edaspidi ühendmäärus) § 21 lg-d 1 ja 3, §

223 lg 5, § 228, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid nr 165 ja 169 ning toetuse saajaga

peetud kirjavahetus.

1. Hankes 199463 tuvastatud rikkumised

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi riigihanke nr 199463 „Ehitustööde tellimine

raamlepingu alusel“, mille tulemusena sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujatega Nordecon AS,

osaühing VANALINNA EHITUS, osaühing Remondimees ning ühispakkujatega Mace Ehitus

OÜ, SKONE GRUPP OÜ ja HOTRONIC LÄÄNE OÜ 29.10.2018 raamleping nr 199463 eeldatava maksumusega 10 000 000 eurot.

1 Käesolevas otsuses rakendatakse hanke nr 199463 läbiviimise ajal (14.07.-29.08.2018) kehtinud riigihangete seaduse

15.07.2018 jõustunud redaktsiooni. 2 Käesolevas otsuses rakendatakse taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal (18.12.2020) ühendmääruse 09.10.2020

jõustunud redaktsiooni.

STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHS-i, kui ta on hankija RHS-i

tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Tallinna Tehnikaülikool, kes on avaliku sektori

hankija RHS § 5 lg 2 punkti 3 tähenduses ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-

s sätestatud korda.

Rakendusüksus tuvastas hanke nr 199463 kontrollimisel järgmised RHS-i rikkumised:

1) hankija on kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vastanud hanketeates esitatud

kvalifitseerimistingimusele;

2) hankija on tunnistanud vastavaks pakkumuse, milles edukaks tunnistatud pakkujal

puuduvad alusdokumentides nõutud majandustegevusteated MTR-is ja spetsialisti

kutsekvalifikatsioon;

3) hankija on tunnistanud vastavaks pakkumuse, milles pakutud tooted ei vasta

alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

Rakendusüksus käsitleb loetletud rikkumisi ühes finantskorrektsiooni kohaldamisega alapunktides

1.1-1.3.

1.1. Hankija on kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vastanud hanketeates esitatud

kvalifitseerimistingimusele

1.1.1. Rikkumise asjaolud

Vastavalt hanke nr 199463 kvalifitseerimistingimusele nr 3 peab pakkuja olema riigihanke

algamisele eelneva 60 kuu jooksul täitnud vähemalt 3 rekonstrueerimistööde lepingut. Pakkuja

peab esitama hankepassis nimekirja riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul täidetud

rekonstrueerimistööde lepingutest. Pakkujal tuleb näidata lepingu lühikirjeldus, täitmise periood

ja info teiste lepingupoolte kohta (riigihangete korral hanke viitenumber). Vajadusel, hankija

nõudmisel tuleb esitada tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt.

Ühispakkuja Mace Ehitus OÜ, HOTRONIC LÄÄNE OÜ ja SKONE GRUPP OÜ (edaspidi

ühispakkuja) esitas pakkumuses info kolme rekonstrueerimistöö kohta:

 rekonstrueerimistööd „Kose hooldekodu osaline rekonstrueerimine“, tellija AS Lõuna-

Eesti Hooldekeskus, töövõtja Mace Ehitus OÜ. Tõendiks selle kohta, et tööd tehti

nõuetekohaselt, on üksnes ettevõtja enda kinnitus hankepassis;

 rekonstrueerimistööd „Ruila mõis, siseruumide osaline restaureerimine“, tellija Kernu

Vallavalitsus, töövõtja SKONE GRUPP, riigihange nr 175439;

 rekonstrueerimistööd „Kultuurikeskus, Mere pst. 5, siseruumide osaline renoveerimine“,

tellija Vene Kultuurikeskus, töövõtja SKONE GRUPP OÜ, riigihange nr 177635.

Ühispakkuja esitatud referentsi "Kose hooldekodu osaline rekonstrueerimine" puhul ei ole

hankemenetluse kontrollis tõendust leidnud, et selline töö on pakkuja poolt teostatud. Veelgi enam,

ehitisregistrist ega avalikult kättesaadava info põhjal ei nähtu, et selline töö oleks üldse tehtud.

Samuti puudub tellija kinnitus tööde nõuetekohase teostamise kohta.

Seega ei ole hankija kontrollinud pakkujatele RHS § 101 lg 1 punktiga 1 seatud nõuet ja on

kvalifitseerinud ühispakkuja, kes ei vastanud hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimusele.

Hankija on rikkunud sellega RHS § 98 lõikeid 4 ja 5 ning § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

üldpõhimõtteid.

1.1.2. Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja selgitas 13.03.2023 ja 28.04.2023 vastustes järgmist: „RHS § 101 lg 1 p 1 sätestab,

et pakkuja või taotleja tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse

kontrollimiseks võib hankija nõuda vastavalt hankelepingu alusel ostetavate asjade, tellitavate

teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja kasutusviisile nimekiri hankija kindlaksmääratud

tunnustele vastavate olulisemate ehitustööde lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele

eelneva 60 kuu jooksul, ja tõendid selle kohta, et tööd tehti nõuetekohaselt. Hankijal ei tekkinud

kontrollimise ajal kahtlust, et pakkujate poolt hankepassis esitatud lepingud ei vasta nõuetele.

Seega ei küsinud hankija ka täiendavaid tõendeid.

Kontrollitakse hankijate käest, kas selline leping oli, kas selline töö sai nõuetekohaselt tehtud.

Muid lepingutingimusi kolmas osapool siiski uurida ei saa. Kontrollitakse, kas helistades hankija

esindajale või meili abil küsides. Ka TTÜ-sse on helistatud ja küsitud. Kui lepingu allkirjastaja on

vastanud, et leping on korrektselt täidetud, siis sellest tavaliselt piisab.“

1.1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke

korraldamisel läbipaistvalt.

RHS § 98 lg 5 kohaselt teeb hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata

jätmise kohta sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. Kvalifitseerimata jäetud pakkuja või

taotleja ei osale edasises riigihankes.

RHS § 104 lg 1 paneb hankijale kohustuse aktsepteerida hankepassi esialgse tõendina

kõrvaldamise aluste puudumise, kvalifitseerimise tingimustele vastavuse ja asjakohased juhul ka

taotlejate arvu piiramiseks kehtestatud tingimustele vastavuse kohta. Seega asendab hankepass

esialgselt kõrvaldamise aluste puudumist, kvalifitseerimistingimustele vastavust ja taotlejate arvu

piiramiseks ette nähtud tingimustele vastavust tõendavat dokumentatsiooni. Dokumendid tuleb

esitada alles siis, kui hankija nõuab (RHS § 104 lg 7) või kui pakkumus osutub edukaks (§ 104 lg

8).

Hankija on hankemenetluses kasutanud pööratud menetlust, mis tähendab RHS § 52 lg 3 kohaselt

hankija õigust esmajärjekorras kontrollida pakkumuste vastavust ning hinnata vastavaks

tunnistatud pakkumusi ning alles seejärel kontrollida eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste

esinemist ja tema kvalifikatsiooni. RHS § 52 lõikes 3 kehtestatud võimalus on sätte teise lauseosa

järgi seotud tingimusega, et hankija tagab, et hankelepingut ei sõlmita sellise pakkujaga, kes oleks

tulnud RHS § 95 lg 1 alusel hankemenetlusest kõrvaldada või kes ei vasta hankija kehtestatud

kvalifitseerimise tingimustele. Eelnev tähendab seda, et hankija peab enne lepingu sõlmimist

viima eduka pakkuja suhtes igal juhul läbi RHS § 104 lõikes 8 sätestatud pakkuja kvalifikatsiooni

ja kõrvaldamise aluste sisulise kontrolli ning tegema ka selles sättes nimetatud otsused.

RHS § 104 lg 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Eeltoodud sätte

alusel peab hankija kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt ja veenduma, et tema

suhtes ei esineks kõrvaldamise aluseid (VAKO 12.03.2018, 21-18/186204, p 12). Tegemist on

üldise menetlusliku alusega, millele tuginedes tuleb teha otsus ettevõtja kõrvaldamise või

kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta.

RHS-i seletuskiri selgitab, et hankijal tuleb RHS § 104 lg 8 alusel pakkuja või taotleja suhtes

kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastavust hinnates piisava

hoolsuse ja põhjalikkusega välja selgitada kontrollimiseks vajalikud asjaolud ning pakkuja või

taotleja esitatud andmete õigsus (VAKO 11.05.2018, 59-18/193899, p 14.1).

Pakkujate kvalifikatsiooni sisuline kontroll tähendab, et hankija ei saa piirduda pakkuja esitatud

dokumentide formaalse kontrolliga ja võtta aluseks eeldust, et kogu info, mida pakkuja on talle

esitanud, vastab tõele, vaid ta peab piisava põhjalikkuse ja hoolsusega välja selgitama kõik asjas

tähtsust omavad asjaolud, mis tegelikult kinnitavad, kas pakkuja enda esitatud info vastab tõele

ning kas pakkuja ka päriselt vastab hankija seatud kvalifitseerimise tingimusele. Ja see vastavus

peab olema kontrollitav.

RHS § 104 lg 8 alusel eduka pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kontrollimiseks vajalike dokumentide ja andmete küsimine ning esitamine

toimub sama paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras.

Otsuse punktis 1.1.1 kajastatud juhtumis esitas edukas pakkuja hankepassis info kolme nõutud

referentstöö (rekonstrueerimine) kohta. Hankija kvalifitseeris pakkuja hankes nr 199463,

kontrollimata ühispakkuja vastavust kehtestatud tingimusele.

Rakendusüksus tuvastas, et kolmest kahe referentstöö osas on tõendatud, et need on aset leidnud,

kuid kolmanda, ühispakkuja esitatud referentsi "Kose hooldekodu osaline rekonstrueerimine"

(tellija AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus, alguskuupäev 01.06.2017, lõppkuupäev 31.08.2017,

summa 109 918.00 eurot) osas ei ole hankemenetluse kontrollis tõendust leidnud, et selline töö on

ühispakkuja poolt teostatud. Viimast ei nähtu muu hulgas Ehitisregistrist (EHR kood 120214960)

ega avalikult kättesaadavast teabest (sh riigihangete register), samuti ei ole hankija küsinud

pakkujalt puuduste kohta selgitusi ega dokumente.

Samuti puudub tellija kinnitus tööde nõuetekohase teostamise kohta. Rakendusüksus selgitab

hankija 13.03.2023 vastust kommenteerides, et RHS § 101 lg 1 sätestab nende andmete ja tõendite

tunnused, mille alusel on hankijal õigus pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimise raames kontrollida

tehnilist ja kutsealast pädevust, ning p-des 1-12 loetletakse tõendite liigid, mida hankijal on õigus

pakkujatelt nende tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks nõuda. Tegemist on n-ö

primaarsete tõenditega, mida hankija võib nõuda hanketeates. Sõnaühend „võib nõuda“ tähendab

hankija õigust otsustada, millist p-des 1-12 loetletud kvalifikatsiooni tõendamise võimalust ta

kasutab, kuid mitte õigust konkreetse punkti sisu valikuliselt ja/või osaliselt kohaldada. Hetkel on

hankija valinud pakkujate kvalifikatsiooni tõendamiseks RHS § 101 lg 1 p 1, mille nõutav teave

koosneb kahest osast: esiteks ehitustööde lepingute nimekiri ja teiseks tõendid nende lepingute

nõuetekohase täitmise kohta. Ehk tõendid lepingute nõuetekohase täitmise kohta olid

kohustuslikud.

Eeltoodud käsitlust jaatab ka Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond oma

varasemas selgituses: „RHS § 101 lg 1 p 1 sõnastusest tuleneb selgelt, et kui hankija otsustab

seada kvalifitseerimise tingimusena teatud tingimustele vastavate ehitustööde lepingute eelneva

täitmise kogemuse, tuleb tal ka kontrollida, et need lepingud olid nõuetekohaselt täidetud.

Samasugusele seisukohale võib asuda sätte aluseks oleva direktiivi 2014/24/EL XII lisa II osa

punkt a-i alusel, mille kohaselt lisatakse ehitustööde nimekirjale tõendid tähtsamate tööde

rahuldava teostamise ja tulemuste kohta. Samas kehtib kvalifitseerimise tingimustele vastamise

kohta tõendite nõudmisel RHS § 98 lg 4 ja hankepassi kasutamise korral § 104 lg 11, mille kohaselt

ei nõua hankija hankepassi kinnitustele vastavate dokumentide esitamist juhul, kui vastavad

andmed või dokumendid on tal endal olemas (hankepassi puhul) või on need kättesaadavad

andmekogust. Nii tõendite ja andmekogu andmete puhul on oluline, et need näitaksid hankijale, et

tööd teostati nõuetekohaselt.“

Käesoleval juhul ei ole hankija lähtunud pakkuja kvalifitseerimisel enda poolt seatud tingimustest

ning on 27.09.2018 otsusega kvalifitseerinud edukaks ühispakkuja, kes ei vastanud

kvalifitseerimistingimustes esitatud nõuetele. Hankija ei kontrollinud ühispakkuja esitatud

andmete õigsust, mille tulemusel kvalifitseeriti edukas pakkuja, kes tegelikult ei vastanud

kvalifitseerimistingimustele.

Kvalifitseerides riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele mittevastava pakkuja, ei

ole toetuse saaja hanke nr 199463 läbiviimisel järginud RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS §-s 3 kirjeldatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi,

et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt.

Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et pakkumismenetlus peab olema läbiviidud selgete ja

üheste reeglite alusel. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et hankija ei tohi luua

ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem teavet, jätta

eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on eksitanud pakkujaid,

aktsepteerides eduka ühispakkuja pakkumuse, kelle referentsobjektiga pole tõendatud nõutud

rekonstrueerimistööde kogemus. Sellega on edukaks tunnistatud ühispakkujale loodud võrreldes

teiste pakkujate ja hankest huvitatud isikutega soodsam olukord. Isegi kui hankija eksimus pole

olnud tahtlik, ei muuda see olematuks RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud põhimõtete rikkumist,

niisamuti kvalifitseerimistingimustele mittevastava pakkujaga raamlepingu sõlmimise fakti.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Samuti peab hankija

piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka

tegelikkuses vastaksid riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

Hankija oleks pidanud eduka pakkuja jätma kvalifitseerimata, tunnistama edukaks maksumuselt

järgmise pakkumuse ning viima uue eduka pakkuja suhtes läbi kõrvaldamise aluste ja

kvalifikatsiooni kontrolli. Samuti ei ole käesoleval juhul teada, milliseks oleks võinud kujuneda

pakkujate ring ja hanke nr 199463 tulemus, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et

projekteerimistööde kogemusena saab esitada ka kvalifitseerimistingimusele mittevastavaid

referentstöid.

1.1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõikes 5 toodud

asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui

riigihanke alusdokumentides ei ole avaldatud kohaldatud kvalifitseerimise tingimusi või

pakkumuste hindamise kriteeriume ja neile antud suhtelisi osakaale või kui pärast pakkumuste

avamist on muudetud või kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud

kvalifitseerimise tingimust või tehnilist kirjeldust. Kuna ühendmäärus ei näe nimetatud juhtumi

esinemisel ette 25 protsendist veelgi madalama finantskorrektsiooni määra kohaldamise

võimalust, siis puudub rakendusüksusel konkreetse protsendimäära suuruse osas kaalutlusõigus.

Isegi kui antud rikkumisele oleks alternatiivselt võimalik kohaldada ühendmääruse §-i 228, mis

annab finantskorrektsiooni määra suuruse osas rakendusüksusele kaalutlusõiguse, on

ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise

riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab

seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et kvalifitseerimistingimusele

mittevastava pakkuja edukaks tunnistamine ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete

mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist veelgi madalam

olema.

Samuti selgitab ühendmääruse seletuskiri, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära

valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni

määrast, mistõttu otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumine ikkagi ühendmääruse § 223 lg-s 5

kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 25-protsendilisele finantskorrektsiooni määrale.

Ka ei esine rakendusüksuse hinnangul sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et rakendada

25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Tegemist on hanke tulemusi reaalselt

mõjutanud rikkumisega. Kuivõrd toetuse saaja kvalifitseeris pakkuja, kes oleks tulnud jätta

kvalifitseerimata, oleksid hanke tulemused eelduslikult teistsugused. Toetuse saaja oleks pidanud

raamlepingu sõlmima teise pakkujaga.

Konkreetsel juhul ei ole ka teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja

hanke tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et projekteerimistööde kogemuse

tõendamiseks piisab kvalifitseerimistingimuses nõutud kolme referentstöö asemel kahest.

Tagantjärele ei ole võimalik tuvastada, kas mõni potentsiaalne pakkuja jättis oma pakkumuse

viidatud tingimuse tõttu esitamata, kas tema pakkumus võinuks osutuda edukaks ja kas toetuse

saajal tekkinuks soodsam võimalus ehitustööde teostamiseks.

Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr C(2019) 3452 p 2.2 alapunktile 14 tuleb kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni

määra, kui kvalifitseerimise tingimusi muudeti valikuetapis või kohaldati valikuetapis valesti,

mille tulemusena võeti vastu edukad pakkumused, mida ei oleks tulnud vastu võtta, kui avaldatud

kvalifitseerimise tingimusi oleks järgitud. Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni

rikkumiste juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks

õiguslikuks aluseks.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.2. Hankija on tunnistanud vastavaks pakkumuse, milles edukaks tunnistatud pakkujal

puuduvad alusdokumentides nõutud majandustegevusteated MTR-is ja spetsialisti

kutsekvalifikatsioon

1.2.1. Rikkumise asjaolud

Vastavalt hanke nr 199463 vastavustingimusele nr 2 peab pakkuja olema esitanud

majandustegevuse registrisse (MTR) majandustegevusteated muuhulgas järgneval tegevusalal:

ehitamine: tegevusala liigid: üldehituslik ehitamine; kaugkütte- või kaugjahutussüsteem;

sisekliima tagamise süsteem; hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või

kanalisatsioonisüsteem.

Vastavustingimuse kohaselt kontrollib hankija Eesti pakkuja andmeid MTR kaudu. Pakkuja, kelle

asukohamaaks ei ole Eesti Vabariik, esitab tõendid selle kohta, et tal on vastavalt oma asukohamaa

seadustele õigus nimetatud valdkonnas tegutseda (kui see on tema asukohamaal nõutav). Tõendiks

loetakse pakkuja asukohamaa õiguspädeva institutsiooni tõendit või vastava tegevusloa või

registreeringu koopiat.

Vastavalt hanke nr 199463 vastavustingimusele nr 3 peab pakkuja antud riigihanke objektiks

olevate ehitus- ja rekonstrueerimistööde teostamisel kaasama järgnevad spetsialistid, kes vastavad

järgmistele nõuetele (või samaväärsetele või parematele):

 peatöövõtja objektijuht, kellel on vähemalt kutsekvalifikatsioon Diplomeeritud

ehitusinsener tase 7 või diplomeeritud ehitusinsener V (või samaväärne/parem).

 alltöövõtujuht või eritööde juht või vastutav pädev isik või isikud, kellel on vähemalt

kutsekvalifikatsioon Diplomeeritud ehitusinsener tase 7 või diplomeeritud ehitusinsener V

või vastava eriala ehitusinsener tase 7 või diplomeeritud ehitusinsener V (või

samaväärne/parem).

Seega pidi pakkujal olema vastavustingimuse nr 2 täitmiseks esitatud MTR-i

majandustegevusteade tegevusalal „ehitamine“ ja tegevusala liigil „kaugkütte- või

kaugjahutussüsteem“. Vastavustingimuse nr 3 täitmiseks pidi pakkumus sisaldama andmeid

spetsialistide kohta alusdokumentide lisa 3 Vormil IV koos nimetatud spetsialistide allkirjadega,

samuti pidi pakkumus sisaldama spetsialistide kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad.

Edukaks tunnistatud ühispakkujal pidi pakkumuse kohaselt ehitamise tegevusala nõude täitma

SKONE GRUPP OÜ. Pakkuja esitas majandustegevusteate nr EEH003764. MTR-s on kanne

tegevusalal „ehitamine“, tegevusala liigid: hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või

kanalisatsioonisüsteem; sadamarajatis; sisekliima tagamise süsteem; üldehituslik ehitamine.

Pädevaks isikuks on pakkumuses märgitud M.O., kes vastutas eelnimetatud tegevuste eest.

MTR-st ei nähtu, et antud ettevõte või pädeva isikuna märgitud M.O. omas pakkumuse esitamise

ajal (so 29.08.2018) vastavustingimuses nõutud ehitamise tegevusala liiki „kaugkütte- või

kaugjahutussüsteem“.

Kvalifikatsiooni tõendava dokumendina esitati koopia isikule M.O. 29.06.1989 Tallinna

Polütehnilise Instituudi (TPI) poolt väljastatud diplomist tööstus- ja tsiviilehituse erialal, mis aga

ei vasta peatöövõtja objektijuhile ega ka alltöövõtujuhile või eritööde juhile või vastutavale

pädevale isikule seatud nõuetele. Kutseregistri järgi on isikule M.O. küll väljastatud (kehtivusega

alates 14.11.2018 kuni 13.11.2023) kutsetunnistus nr 139424, kutsestandard: diplomeeritud

ehitusinsener, tase 7, kuid vastav tunnistus on väljastatud alles peale hankemenetluse lõppu ja

raamlepingute sõlmimist. Hanke nr 199463 läbiviimise ajal (14.08.-29.08.2018) isikul kehtivat

kutsetunnistust, mis vastaks kutsekvalifikatsioonile „Diplomeeritud ehitusinsener tase 7“ või

„diplomeeritud ehitusinsener V (või samaväärne/parem)“ ei olnud.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks pakkumuse, mis ei

vastanud riigihanke alusdokumentides toodud vastavustingimustele, on hankija rikkunud RHS §

114 lõiget 1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.2.2. Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja selgitas 28.02.2023 ja 13.03.2023 vastustes rakendusüksuse päringutele, et

pakkumuses on esitatud kõik nõutud pädevusi kinnitavad dokumendid. Hanke toimumise ajal olid

vastavad MTR kanded aktiivsed (www.teatmik.ee andmed). Skone Grupp OÜ-l oli MTR-is

majandustegevusteade tegevusalal „üldehitus“, mis toetuse saaja hinnangul sisaldab ka

kommunikatsioone.

Toetuse saaja lisas, et isikule M.O. on Kutsekoda väljastanud kutsetunnistuse, kutsenimetus:

diplomeeritud ehitusinsener tase 7, ning selgitas: „Tallinna Polütehnilise Instituudi diplom, mille

kohaselt on M.O.-le omistatud ehitusinseneri kutse, mis on Kutsekojale aluseks pädevus tunnistuse

väljastamiseks. Hankija kontrollis tingimusele vastavust, aga kahjuks ei teinud sellest väljavõtet.

Hankijale piisas teadmisest, et isik vastab küsitud nõuetele. Kuna Kutsekoja väljastatavad

tunnistused on tähtajalised, siis hetkel kutsekojas nähtav tunnistus on väljastatud peale eelmise

kehtivuse lõppemist.“

Rakendusüksus küsis 01.04.2023 toetuse saajalt täiendavalt: „Kas ma saan õigesti aru, et kuigi

pakkumus ei sisaldunud M.O. osas kutsetunnistust, siis kontrollisite tema tingimustele vastamist

avalikust andmebaasist, hetkel siis kutsekoda.ee lehelt. Kui jah, siis on vajalik kontroll-jälg

pakkumuste esitamise ajal (s.o 29.08.2018) kehtinud kutsetunnistuse osas.“

Toetuse saaja vastas 17.06.2023 järgmist: „Isikule M.O. on väljastatud kutsetunnistus nr 139424;

Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7; Alleriala: Hoonete ehitus; Ametiala: Ehitustegevuse

juhtimine; Kutse andja: Eesti Ehitusinseneride Liit; Kehtivuse algus 14.11.2018

Kehtivuse lõpp 13.11.2023; Ehitusinseneri kutsetunnistust ei ole väljastatud."

1.2.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 3 punkti 2 järgi peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punkti 1 järgi peab hankija tegutsema riigihanke

korraldamisel läbipaistvalt.

RHS § 114 lõige 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52

lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud

kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lõike

2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles

ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.

Pakkujal pidi olema esitatud MTR-i majandustegevusteade tegevusalal „ehitamine“ ja neljal selle

tegevusala liigil: üldehituslik ehitamine; kaugkütte- või kaugjahutussüsteem; sisekliima tagamise

süsteem; hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. Antud

nõude pidi täitma SKONE GRUPP OÜ, kuid MTR-ist ei nähtu, et ettevõte omaks ehitamise

tegevusala liiki „kaugkütte- või kaugjahutussüsteem“. Samuti puudus vastav kvalifikatsioon ka

MTR-is ettevõtte juurde registreeritud pädeval isikul M.O.

Isikule M.O. on väljastatud 29.06.1989 Tallinna Polütehnilise Instituudi (TPI) poolt diplom nr

110192 tööstus- ja tsiviilehituse erialal, mis ei hõlma nõutud tegevusala liiki „kaugkütte- või

kaugjahutussüsteem“. TPI ehitusteaduskonnas sai sel perioodil õppida järgmistel erialadel:

tööstus- ja tsiviilehitus; ehituskonstruktsioonide ja -detailide tootmine; sooja- ja gaasivarustus ning

ventilatsioon; veevarustus ja kanalisatsioon; autoteed. Isikul M.O. on diplom tööstus- ja

tsiviilehituse erialal. Kutsekoda, kes korraldab kutsestandardite koostamist ja koordineerib

kutseeksamite korraldamist, selgitas 06.11.2023, et isikule M.O. ei ole ühtegi kutsetunnistust

väljastatud enne 14.11.2018. Seega pakkumuste esitamise ajal puudus vastav kvalifikatsioon ka

MTR-is ettevõtte juurde registreeritud pädeval isikul M.O.

VAKO 20.05.2021 otsuse nr 89-21/231881 p. 9.1.1 kohaselt peab vastavalt ehitusseadustikule

olema ettevõtja pädev tehtavate tööde asjatundlikuks tegemiseks. Ettevõtja ei või anda eksitavat

teavet oma pädevuse kohta ega tohi teha töid, milleks tal puudub pädevus. Ettevõtja pädevus

vastab tema vastutusel ja tema heaks tegutsevate isikute kvalifikatsioonile. Nimetatud sättest

tuleneb, et kui ettevõtja heaks tegutseval isikul puudub nõuetekohane kvalifikatsioon, siis puudub

ka ettevõtjal vastava töö teostamise pädevus (vt ka Ehitusseadustiku § 22 lg-d 1 ja 2).

Eelnimetatud otsuses on ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toonud välja järgmist:

„Selgitame, et majandustegevuse register (MTR) on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada

ettevõtjate ja nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist.

Majandustegevusteade on isiku ühepoolne tahteavaldus, millega pole seotud majandustegevuse

teostamise õiguse tekkimine, vaid mis tõendab majandustegevuse tegelikku alustamist.

Kvalifikatsiooninõuded on täidetud, kui pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab kutse.

Kutsestandardi alusel kontrollitakse, kas pädeva isikuga õigussuhtes olev ettevõtja tohib

tegevusalal tegutseda.“

Hankija kohustus oli veenduda, et pakkujatel on vastavustingimuses nõutud pädevus.

Vastavustingimuse kohaselt peavad pakkuja olema esitanud majandustegevusteate MTR-i

tegevusalal „ehitamine“, tegevusala liik „kaugkütte- või kaugjahutussüsteem“ ning MTR-i kantud

pädevad isikud peavad omama kutsetunnistust nii erialal „ehitamine“ kui ka „kaugkütte- või

kaugjahutussüsteem“. Antud juhul puudusid mõlemad. Seega ei oma ühispakkuja kaugkütte- või

kaugjahutussüsteemi ehitamise pädevust, mistõttu ei vasta ühispakkujate pakkumus

vastavustingimuses esitatud nõudele.

Tuginedes eeltoodule on tegemist sisuliste mittevastavustega ning hankija otsus ühispakkuja

pakkumus vastavaks tunnistada on vastuolus RHS § 114 lõigetega 1 ja 2.

Lugedes vastavaks riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele mittevastava

pakkumuse, ei ole toetuse saaja hanke nr 199463 läbiviimisel järginud RHS § 3 punktides 1 ja 2

sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid. RHS § 3

punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid

täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning

pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et pakkumismenetlus peab olema

läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et

hankija ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda, nt andes kellelegi rohkem

teavet, jätta eksimust arvestamata, pidada valikuliselt läbirääkimisi.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on eksitanud pakkujaid,

aktsepteerides eduka ühispakkuja esitatud, ent hanke alusdokumentidele mittevastava pakkumuse,

luues sellega eelnimetatud pakkujale võrreldes teiste potentsiaalsete pakkujatega soodsama

olukorra. Isegi kui hankija eksimus pole olnud tahtlik, ei muuda see olematuks RHS § 3 punktides

1 ja 2 sätestatud põhimõtete rikkumist, niisamuti vastavustingimustele mittevastava pakkujaga

raamlepingu sõlmimise fakti. Käesoleval juhul ei ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda

edukate pakkujate ring ja hanke nr 250980 tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid

teadnud, et riigihanke alusdokumentides nõutava pädevuse ja registreeringu puudumine on hankija

poolt aktsepteeritav.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama. Samuti peab hankija

piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka

tegelikkuses vastaksid riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks pakkumuse, mis ei

vastanud riigihanke alusdokumentides toodud vastavustingimustele, on hankija rikkunud RHS §

114 lõiget 1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.2.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuses punktis 1.2 kirjeldatud rikkumise osas esinevad ühendmääruse §-s 228 toodud asjaolud,

mille kohaselt, kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata RHS-i

rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud

hankelepingu osale § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti,

välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt hanke nr 199463 osas talle pandud kohustuse

eiramise tulemusena on tekkinud kahju, mille suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada,

millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukad pakkumused, kui

huvitatud ettevõtted oleksid teadnud, et hankija aktsepteerib ja loeb vastavaks pakkumusi, mis ei

vasta kõikidele vastavustingimustele. Teisalt kui toetuse saaja oleks hanke läbiviimisel lähtunud

RHS-ist, eelkõige kui toetuse saaja poleks tunnistanud vastavaks ja edukaks mittevastava

pakkumuse, oleks osutunud edukaks pakkujaks ja raamleping sõlmitud teise pakkujaga. Eelnevast

tulenevalt leiab rakendusüksus, et toetuse saaja RHS-i rikkumine hankes nr 199463 ei olnud

üksnes formaalne ja esineb põhjendatud oht, et rikkumine tõi kaasa rahalise mõju.

Rakendusüksuse hinnangul ei ole otsuse punktis 1.2 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust

hinnates proportsionaalne rakendada kõige rangemat finantskorrektsiooni määra. Seetõttu peab

rakendusüksus põhjendatuks 10-protsendilise korrektsiooni rakendamist. Rakendusüksus võttis

määra rakendamisel arvesse asjaolu, et edukaks tunnistanud ühispakkuja kõrvaldas käesolevas

rikkumises loetletud mittevastavused vahetult pärast raamlepingu sõlmimist. Samuti võttis

rakendusüksus täiendavalt arvesse, et hanke nr 199463 juurde oli registreerunud 11 ettevõtet,

esitati kokku viis pakkumust, mis osalesid ka pakkumuste hindamise etapis. Edukaks tunnistati ja

raamleping sõlmiti nelja pakkujaga, mistõttu oli antud hankes tagatud arvestatav konkurents ja

erinevate pakkumiste võrdlemine.

Rakendusüksuse hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et otsuse punktis

1.2 kirjeldatud rikkumise osas rakendada 10 protsendist veelgi madalamat finantskorrektsiooni

määra. Tegemist on hanke tulemusi eelduslikult mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole võimalik

kohaldada madalamat finantskorrektsiooni määra. Kui hankija oleks korrektselt järginud RHS-i ja

jätnud vastavaks ja edukaks tunnistamata hanketingimustele mittevastava pakkuja, oleksid hanke

tulemused s.h vähemalt üks raamlepingu osapooltest võinud olla teistsugused.

Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete

olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab

seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida

eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et mittevastava pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav

finantskorrektsiooni määr 10 protsendist veelgi madalam olema.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.4.

1.3. Hankija on tunnistanud vastavaks pakkumuse, milles pakutud tooted ei vasta

alusdokumentides sätestatud tingimustele.

1.3.1. Rikkumise asjaolud ja toetuse saaja selgitused

Hanke nr 199463 alusdokumendi „Hanke alusdokumendid“ punkti 2.12 ja vastavustingimuse nr

6 kohaselt esitatakse pakkumuse maksumus riigihangete registris ettenähtud vormil ja maksumuse

vormil „Tehnilise kirjelduse Lisa 2 (excel)“. Hankija on kehtestanud vastava vormi jaotises 23

„Aluspõrandad“ positsioonis nr 232 „Betoontarindid“ pakutava põrandaplaadi paksuseks 150 mm

ja 250 mm. Punkti 2.6 kohaselt peab pakkumus vastama alusdokumentides sätestatud

tingimustele.

Pakkuja Nordecon AS esitas pakkumusega tehnilise kirjelduse lisa 2, millest nähtub, et jaotises 23

„Aluspõrandad“ positsiooni nr 232 „Betoontarindid“ pakutava põrandaplaadi paksus on 100 mm.

Pakutud on teistsuguste mõõtudega toodet, kui alusdokumentides nõutud, seega ei vasta toode

kehtestatud tingimustele.

Hankija on tunnistanud vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis oleks tulnud tagasi lükata, rikkudes

sellega RHS § 114 lg-t 1 ja 2 ning § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid.

Toetuse saaja selgitas 13.03.2023 järgmist: "Sisekujundaja leppis ka 100 mm plaatidega.. Pakkujal

on alati võimalus pakkuda alternatiivsed, aga samaväärseid lahendusi, kui see ei halvenda ehituse

kvaliteeti. Sisekujundaja on leidnud, et sobivad ka 200x200 plaadid. Nendel plaatidel oli olemas

ka CE kvaliteedi tunnistus."

1.3.2. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 114 lõige 1 sätestab, et hankija kontrollib kvalifitseeritud pakkujate esitatud või RHS § 52

lõikes 3 sätestatud juhul enne pakkujate kvalifitseerimist ja §-s 113 sätestatud korras avatud

pakkumuste vastavust RHAD-s esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse

pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. RHS § 114 lõike 2 kohaselt lükkab

hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita

tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata

pakkumuse vastavust RHAD-s esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse

vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud

tingimustest.

Käesoleval juhul ei vastanud eduka pakkuja Nordecon AS pakkumuses positsioonil nr 232

pakutava põrandaplaadi paksus hanke alusdokumentides märgitud paksusele ehk hankija poolt

kehtestatud tingimustele.

Tuginedes kohtupraktikale leiab rakendusüksus, et käesoleval juhul on tegemist toote sisulise

mittevastavusega. Tallinna Halduskohus on 12.12.2017 kohtuotsuses haldusasjas nr 3-17-2269

avaldanud seisukohta, et toote materjali- ja mõõduerinevused on sisulised mittevastavused, mis ei

võimalda pakkumust vastavaks tunnistada. Samuti on Tallinna Halduskohtu 22.06.2016 otsuses

haldusasjas nr 3-16-874 loetud äärmiselt oluliseks, et hanketingimuses sätestatut mõistetaks

võimalikult sõnasõnaliselt ning igasugused loomingulised tõlgendused oleksid välistatud.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on tunnistanud vastavaks

alusdokumentidele mittevastava pakkumuse, luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale

soodsama olukorra. RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on,

et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse

andjate ning pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus

peab olema läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest

tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi

luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et

samadel asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

Toote mõõtmed ei saa olla samaväärsed, kui need jäävad väljapoole hankija enda poolt RHAD-is

kehtestud vahemikust ehk mõõtetolerantsist. Kui hankijale oleks sobinud tooted teistsuguste

mõõtude, materjalide, funktsioonide ja/või omadustega, siis oleks ta pidanud sellise võimaluse ka

tehnilises kirjelduses kehtestama. Kuivõrd hankija ei ole lähtuvalt RHS-ist hanke alusdokumente

muutnud, on see algses sõnastuses jätkuvalt kehtiv ja selles toodud tingimused kohustuslikud nii

pakkujatele kui ka hankijale endale. Hankija peab piisava hoolsusega jälgima, et nii hankes

osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka tegelikkuses vastaksid RHAD-s kehtestatud

tingimustele. Kui toetuse saaja tuvastab, et pakkumuses pakutud tooted ei vasta RHAD-s esitatud

tingimustele, nt tootele esitatud mõõtude, materjalide, funktsioonide ja/või omaduste osas, ei saa

toetuse saaja pakkumust RHS § 114 lõike 1 ega lõike 2 teise lause alusel vastavaks tunnistada.

RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud eduka pakkuja Nordecon OÜ pakkumuse

tagasi lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

Käesolevas juhtumis on hankija tegutsemine võimaldanud olukorra, kus mõni isik oleks võinud

samuti esitada antud hankes pakkumuse, kui ta teadnuks, et hankija aktsepteerib hangitavate

toodete osas selliseid tehnilisi parameetreid ja/või omadusi, mis ei vastanud hanke tehnilises

kirjelduses nõutule. Hankest potentsiaalselt huvitatud isikud, kes tehnilisele kirjeldusele vastavaid

tooteid ei suutnud pakkuda, võinuks uue info valguses teha teistsuguse sisuga pakkumuse, kui

teadnuks, et hankija aktsepteerib ka toodete mõõtmete vahemikust väljajäävat kõrvalekalle. Kui

hankija oleks pakkuja Nordecon OÜ pakkumuse tagasi lükanud, siis oleks raamlepingu osapooleks

eelduslikult olnud teine pakkuja.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et tunnistades vastavaks pakkumuse, mis ei

vastanud riigihanke alusdokumentides toodud tingimustele, on hankija rikkunud RHS § 114 lõiget

1 ja 2 ning RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.3.3. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25% STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Vastavalt ühendmääruse § 21 lõikele 1, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile

eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui

ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Punktis 1.3 kirjeldatud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 223 lõikes 5 toodud asjaolud,

mille kohaselt kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui pärast

pakkumuste avamist on kohaldatud valesti riigihanke alusdokumentides avaldatud tehnilist

kirjeldust. Eeltoodust tulenevalt peab rakendusüksus vähendama riigihanke nr 199463

hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu 25 protsendi võrra. Kuivõrd ühendmäärus ei näe

ette § 223 lõikes 5 nimetatud aluse esinemise korral 25-protsendilise finantskorrektsiooni määra

vähendamise õigust, puudub rakendusüksusel antud juhul kohaldatava finantskorrektsiooni määra

osas kaalutlusõigus.

Isegi kui antud rikkumisele oleks alternatiivselt võimalik kohaldada ühendmääruse §-i 228, mis

annab finantskorrektsiooni määra suuruse osas rakendusüksusele kaalutlusõiguse, on

ühendmääruse seletuskirjas väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise

riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab

seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei

saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et tehnilisele kirjeldusele

mittevastava pakkumise aktsepteerimist ja sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise

korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist veelgi madalam olema.

Samuti selgitab ühendmääruse seletuskiri, et § 228 rakendamisel tuleb asjakohase protsendimäära

valikul lähtuda analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni

määrast, mistõttu otsuse punktis 1.3 kirjeldatud rikkumised vastavad ikkagi ühendmääruse § 223

lõikes 5 kirjeldatud rikkumise asjaoludele ja 25- protsendilisele finantskorrektsiooni määrale.

Ka ei esine rakendusüksuse hinnangul sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et rakendada

25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra. Tegemist on hanke tulemusi reaalselt

mõjutanud rikkumisega. Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks hanke tehnilisele kirjeldusele

mittevastava pakkumuse, oleksid hanke tulemused eelduslikult teistsugused. Toetuse saaja oleks

pidanud raamlepingu sõlmima teise pakkujaga. Konkreetsel juhul ei ole ka teada, milliseks oleks

kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui toetuse saaja oleks toote

mõõtudele ette näinud võimaliku erinevuse tolerantsi. Samuti kui toetuse saaja oleks korrektselt

RHS-i järgides jätnud vastavaks tunnistamata tehnilisele kirjeldusele mittevastava pakkumuse.

Madalaima finantskorrektsiooni määra rakendamist ei näe käesoleva rikkumisega sarnaste

juhtumite puhul ette ka Euroopa Komisjon. Vastavalt Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr C(2019) 3452 p 2.2 alapunktile 14 tuleb kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni

määra, kui tehnilist kirjeldust kohaldati valikuetapis valesti, mille tulemusena võeti vastu edukad

pakkumused, mida ei oleks tulnud vastu võtta, kui avaldatud tehnilist kirjeldust oleks järgitud.

Siinkohal rakendusüksus rõhutab, et Euroopa Komisjoni rikkumiste juhendile viitamine on osa

kaalutlusõiguse teostamisest, mitte eraldiseisvaks õiguslikuks aluseks.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.4.

1.4. Hanke nr 199463 kuludele tervikuna rakendatav finantskorrektsiooni määr ja

summa ning projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on hankega nr 199463 seotud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 16.2

„Laboriseadmete ja -aparatuuri ning nende opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse

vara soetamine ning täiendamine“ (KD-d nr 165, 169) kokku abikõlblikus summas 44 600 eurot.

Ühendmääruse § 21 lg 3 kohaselt, kui ühes hankes tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille

mõju ei ole võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis

sama hanke erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat finantskorrektsiooni määra. Kuna

hankes nr 199463 on tuvastatud neli rikkumist, millest otsuse punktides 1.1 ja 1.3 nimetatud

rikkumiste eest on kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25 protsenti ning otsuse punktis 1.2

nimetatud rikkumise eest 10 protsenti, siis rakendatakse hanke nr 199463 puhul tervikuna

finantskorrektsiooni määra 25% ulatuses.

Lähtuvalt otsuse punktidest 1.1-1.3 loeb rakendusüksus hanke nr 199463 seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 25% ehk 11 150 eurot (44 600*25%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi

toetus moodustab 9477,50 eurot, riiklik toetus 1115,00 eurot ja omafinantseering 557,50 eurot.

STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.

Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 18.12.2020 tehtud taotluse rahuldamise

otsuse nr 11.7-4/1456 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti

eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti

andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis

asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 14.03.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu ja andis võimaluse esitada selle kohta oma seisukoht ühes

võimalike lisatõenditega hiljemalt 21.03.2024. Toetuse saaja täiendavaid seisukohti ei esitanud.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes otsuses väljatoodud

õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projektis „Meretehnoloogia ja hüdrodünaamika teadustaristu ja -teenuste arendamine,

SCC 2.0“ hankega nr 199463 seotud kuludest mitteabikõlblikuks 11 150 eurot, millest Euroopa

Regionaalarengu Fondi toetus moodustab 9477,50 eurot riiklik toetus 1115,00 eurot ja

omafinantseering 557,50 eurot;

2. vähendada hankega nr 199463 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra ehk summas 11 150

eurot;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 16.2 „Laboriseadmete ja -aparatuuri ning nende

opereerimiseks vajaliku materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ning täiendamine“ otsuse

resolutsiooni punktis 1 märgitud summas;

4. muuta 18.12.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.7-4/1456 punkte 2.1., 2.2, 2.3, 2.3.1 ja

2.4. alljärgnevalt:

4.1. “2.1. Projekti kogumaksumus on 2 219 301,63 eurot“;

4.2. „2.2. Projekti abikõlblikud kulud on 1 963 023,86 eurot“;

4.3. „2.3. Toetuse maksimaalne suurus on 1 786 122,67 eurot, sh

4.4. „2.3.1. toetus määraga 95,00 protsenti projekti abikõlblikest kuludest 1 709 215,17 eurot;

4.5. „2.4. Omafinantseeringu minimaalne määr on 8,99 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest vähemalt 176 901,19 eurot.“.

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele STS-is ja HMS-is sätestatud

tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Sepp

talituse juhataja

toetuste rakendamise osakonna juhataja ülesannetes

Koostaja: Tiina Visla

663 1429

[email protected]