Vastus pöördumisele

Tere!

Valitsuse otsuse peamine argument on ettevõtetele osaks saav halduskoormus. Täpsemad murekohad on minister toonud välja Euroopa Komisjonile saadetud kirjas (inglise keelest eesti keelde tõlgitud tehisaru abil):

„Kutsume komisjoni üles toetama BusinessEurope’i algatust „Stop the Clock“ ning lükkama direktiivi jõustumise edasi vähemalt kahe aasta võrra. See annaks aega tuvastada ja kaaluda muudatusi, mis vähendaksid palga läbipaistvuse kohustustega seotud halduskoormust, eriti VKEde jaoks.

Meie hinnangul ei peaks alla 50 töötajaga ettevõtjatel ehk VKEdel nende piiratud haldus- ja nõuete täitmise suutlikkuse tõttu olema kohustust hoida töötasustruktuure kirjalikult. Proportsionaalsem lähenemine aitaks vältida liigsete kohustuste panemist ettevõtjatele, kes on Euroopa majandusliku dünaamika ja tööhõive seisukohalt olulised.

Artikli 9 osas leiame, et aruandluse eesmärgil kasutatav töötasu määratlus tuleks kas jätta liikmesriikide otsustada või piirata rahas makstava töötasuga. Palkade läbipaistvus on vahend võrdse tasu põhimõtte rakendamiseks, kuid selleks, et see vahend oleks tõhus, peavad aruandluskohustused jääma selgeks ja rakendatavaks. Kui kasutada liiga laia töötasu määratlust, võivad näitajad hõlmata peaaegu piiramatu hulga muutujaid, näiteks ametiautosid, eluasemetoetusi, eratervisekindlustust, söögisoodustusi, lapsehoiutoetust, täiendavaid pensionimakseid, aktsiaoptsioone ja muid mitterahalisi hüvesid, mis muudaks töötajate, tööinspektsioonide ja tööandjate jaoks ühtviisi keeruliseks hinnata, kas võrdse tasu põhimõtet järgitakse. Sellises olukorras ei ole laiaulatuslike aruandlusnõuetega kaasnev täiendav halduskoormus tulemuste praktilist väärtust arvestades õigustatud.

Samuti kutsume üles uuesti läbi vaatama artiklis 9 sätestatud näitajate loetelu. Vähemalt üks põhinäitajatest peaks olema kooskõlas teiste ELi aruandlusraamistike, sealhulgas CSRD ja LMB raames juba kasutatavate näitajatega, kuna soolise palgalõhe praegune määratlus on neis instrumentides erinev. Erinevad ELi õigusraamistikud, mis käsitlevad soolist palgalõhet, peaksid võimalikult suures ulatuses tuginema samadele määratlustele ja metoodikatele. Praegune näitajate loetelu on ka põhjendamatult ulatuslik, eriti arvestades, et mitu näitajat on omakorda jagatud alamnäitajateks, millest mõnel näib olevat piiratud praktiline asjakohasus. Üks näide on sooline palgalõhe vastavas brutotunnitasus täiendavate või muutuvate tasukomponentide lõikes. Näitajate kogumi lihtsustamine parandaks selgust ja vähendaks tööandjate halduskoormust.

Lisaks soovime tõstatada ka laiema üldise poliitikaküsimuse. Mitmes ELi poliitikavaldkonnas on komisjon edendanud nn omnibus-algatusi, mille eesmärk on nõudeid lihtsustada ja koondada, vähendades seeläbi killustatust ja halduskoormust. Tööpoliitikas on selline omnibus-lähenemine siiski olnud piiratud. Mõistame, et see tuleneb osaliselt tööpoliitika eripärast, kus normid on tihedalt põimunud riiklike töösuhete süsteemide, järelevalvepraktikate ja põhiõiguste kaalutlustega. Sellegipoolest võib võrreldavate „lihtsustamispakettide“ puudumisel tööpoliitikas tekkida soovimatu tagajärg: eri algatustest tulenevad haldus- ja aruandluskohustused võivad aja jooksul kuhjuda, ilma et tekiks struktureeritud võimalust neid ühtlustada, määratlusi kooskõlla viia, dubleerimist vähendada ja tagada proportsionaalsus, eriti väiksemate tööandjate puhul.“

Parimaga

Eva Liina Kliiman
soolise võrdsuse poliitika juht
Võrdsuspoliitika osakond
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
+372 5913 6391

From: Ulla Saar - MKM
Sent: Thursday, April 16, 2026 9:54 AM
To: info - MKM
Cc: Pirjo Turk - MKM
Subject: RE: Palkade läbipaistvuse direktiivist

From: Reili Rand <[email protected]>
Sent: Thursday, April 16, 2026 9:28 AM
To: Ulla Saar - MKM <[email protected]>; Pirjo Turk - MKM <[email protected]>
Subject: Palkade läbipaistvuse direktiivist