Käibemaksuseaduse muutmise seadus

1

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

Sisukokkuvõte

Seaduse eelnõuga kavandatakse käibemaksuseaduses (edaspidi KMS) sätestada nõudmiseni

varu ja aheltehingute maksukäsitlus ning lootusetute võlgade korral käibemaksukohustuse

korrigeerimise kord. Lisaks täpsustatakse investeeringukulla mõistet.

Nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitlust ei ole seni Euroopa Liidu (edaspidi EL)

tasandil ühtlustatud, samuti ei ole selliste tehingute käibemaksuga maksustamine eraldi

reguleeritud Eesti õiguses. Nimetatud tehingute käibemaksukäsitluse ühtlustamine EL tasandil

on vajalik õigusselguse huvides. Eelnõu kohaselt võetakse üle nõukogu direktiiv (EL)

2018/1910, millega kehtestatakse ühtsed reeglid lihtsustamaks ettevõtjate piiriülest

majandustegevust.

Lootusetute võlgade korral käibemaksu korrigeerimise näeb ette nõukogu direktiivi

2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (edaspidi käibemaksudirektiiv) artikkel

90 (ELT L 347, 11.12.2006, lk 1–118).

Investeeringukulla mõiste viiakse vastavusse käibemaksudirektiivi artiklis 344 sätestatuga.

Eelnõu ettevalmistaja

Seaduse eelnõu on ette valmistanud Rahandusministeeriumi tolli- ja aktsiisipoliitika osakonna

peaspetsialist Aet Külasalu ([email protected], tel 611 3029). Juriidilise ekspertiisi tegi

Rahandusministeeriumi õigusosakonna jurist Virge Aasa ([email protected], tel 611 3549).

Märkused

Käibemaksuseaduse muudatustega võetakse üle 2020. aasta 1. jaanuarist jõustuv nõukogu

direktiiv (EL) 2018/1910, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses

käibemaksusüsteemi teatavate normide ühtlustamise ja lihtsustamisega liikmesriikide vahelise

kaubanduse maksustamisel (ELT L 311, 08.12.2018, lk 3–7).

Eelnõuga kavandatakse KMS 2019. a 1. veebruaril jõustunud redaktsiooni (RT I, 29.11.2018,

9) muudatused.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Nõudmiseni varu ja aheltehingute maksukäsitluse ühtlustamine EL-is alates 2020. aasta 1.

jaanuarist kehtivate nõuetega.

Eelnõuga kavandatakse täiendada KMS-i nõudmiseni varuga seotud maksuregulatsiooniga, mis

puudutab tingimusi ja korda nõudmiseni varu käsitamisel kauba ühendusesisese käibena või

kauba ühendusesisese soetusena. Regulatsioon lihtsustab ühendusesisest käivet teostava

ettevõtja maksukohustuse täitmise protseduure. Nõudmiseni varu korral ei teki erinevalt

kehtivast korrast maksukohustuslasel kohustust teises liikmesriigis ennast registreerida

2

maksukohustuslasena ja täita seal maksukohustuslasele kehtestatud maksuarvestuse ja

deklareerimise nõudeid. Nõudmiseni varu on selline kaup, mille kauba võõrandaja toimetab

kauba soetajaga sõlmitud kokkuleppe alusel soetajale teise liikmesriiki. See kaup jääb

võõrandaja omandisse seni, kuni see kauba soetajale üle antakse. Kehtiva korra kohaselt tuleb

kauba võõrandajal sellisel juhul deklareerida oma kauba toimetamine teise liikmesriiki

ühendusesisese käibena ja lisaks registreerida ennast sihtriigis maksukohustuslasena,

deklareerida seal ühendusesisene soetus ja kauba võõrandamine sihtriigis on käsitatav

siseriikliku käibena. Muudatuse kohaselt deklareerib kauba võõrandaja antud juhul üksnes

ühendusesisesest käivet nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba teises

liikmesriigis võõrandamise hetkel ning teises liikmesriigis tal sellise tehingu osas

registreerimise või aruandluse kohustust ei teki.

Lisaks kavandatakse täiendada KMS-s aheltehingute maksukäsitlust ja sätestada reeglid, mille

alusel määratleda tehingute ahelas tehing, mis on käsitatav 0%-lise määraga maksustatud kauba

ühendusesisese käibena ja tehingud, mis on ahelas käsitatavad siseriiklike tehingutena.

Liikmesriikides on aheltehingute maksustamise praktika erinev, mistõttu ettevõtjatel puudub

selles osas õiguskindlus. Erineva praktika tõttu võib kaasneda tehingu topeltmaksustamine või

maksustamata jätmine.

Muudatused põhinevad 2020. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavatel käibemaksudirektiivi

muudatustel, mille eesmärk on ühtlustada nõudmiseni varu ja aheltehingute suhtes

kohaldatavaid käibemaksureegleid.

Nõudmiseni varu ja aheltehinguid puutavatest muudatustest tulenevat mõju on analüüsitud

Euroopa Komisjoni töödokumendis SWD(2017) 3251. EL tasandil on hinnatud varifirmadega

seotud ühendusesiseste pettuste vähenemist 41 miljardi euro võrra. Täpset suurusjärku Eesti

osas ei ole võimalik kindlaks määrata. Muudatuste eesmärk on konkreetsete maksueeskirjade

sätestamine nõudmiseni varuna teise liikmesriiki kauba toimetamisel ja aheltehingute korral,

mis suurendab õiguskindlust nimetatud tehingute ja toimingute maksustamisel.

2.2. Käibemaksu korrigeerimine, kui võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on osaliselt

või täielikult jäetud tasumata.

Eelnõuga kavandatakse sätestada maksukohustuslasele õigus teatud tingimustel vähendada

oma maksukohustust võõrandatud kauba või osutatud teenuse müügihinnalt arvestatud

käibemaksusumma võrra, kui ostja on jätnud soetatud kauba või saadud teenuse eest osaliselt

või täielikult tasumata. Kehtiva korra kohaselt, kui kauba soetaja või teenuse saaja ei ole

vaidlustanud soetatud kauba või saadud teenuse kvaliteeti või mahtu ja nõudest loobumine on

tingitud vaid kliendi vähesest maksevõimest, ei mõjuta nõudest loobumine võõrandatud kauba

või osutatud teenuse käibe suurust ja käibemaksuarvestust.

Osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud käibemaksuarvestuse korra muudatus on

seotud Euroopa Kohtu lahendiga C-246/16, mis muutis eelnevates kohtulahendites toodud

põhimõtet käibemaksudirektiivi artikli 90 lõike 2 käsitluse osas. See puudutab maksuarvestust

nn lootusetute võlgade korral. Direktiivi artikkel 90 lõige 2 annab liikmesriigile õiguse teha

erand ja mitte lubada maksustavat väärtust vähendada täieliku või osalise mittetasumise korral.

Kohtulahendi C-246/16 punkti 19 kohaselt, kui liikmesriik on otsustanud kasutada erandit, siis

ei ole maksukohustuslasel õigust nõuda maksustatava väärtuse vähendamist. Samas lahendi

punkti 21 kohaselt tuleb erandeid tõlgendada kitsalt ja kuigi liikmesriikidel on võimalus teha

1 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD:2017:0325:FIN

3

maksustatava väärtuse korrigeerimisest erandeid, ei ole liidu seadusandja andnud õigust

korrigeerimist lihtsalt täielikult välistada. Varasemalt ei ole sellist tõlgendust

käibemaksudirektiivi artikli 90 lõikele 2 kohtute poolt antud.

2.3. Seaduse eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust vastavalt Vabariigi Valitsuse 22.

detsembri 2011. a määrusele nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2

punktidele 1 ja 2. 2020. aasta 1. jaanuarist jõustuva nõukogu direktiivi (EL) 2018/1910, 4.

detsember 2018, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi

teatavate normide ühtlustamise ja lihtsustamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse

maksustamisel, rakendamiseks tuleb liikmesriikidel võtta vastu vajalikud normid ja avaldada

need hiljemalt 2019. aasta 31. detsembriks. Nimetatud direktiivi üle võtmine siseriiklikku

seadusandlusesse järgides direktiivis sätestatud tähtaegu on liikmesriigile kohustuslik ning

selles osas ei ole liikmeriigile jäetud diskretsiooniõigust.

Nn lootusetute võlgadega seotud KMS muudatusettepanek põhineb Euroopa Kohtu lahendil C-

246/16.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktid 1 ja 4 – KMS § 1 lõige 1 punkt 4 ja § 3 lõige 1

Paragrahvi 1 lõike 1 punktis 4 asendatakse sõna „maksukohustuslane“ tekstiosaga

„käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane).

Tegemist on redaktsioonilise muudatusega, millega sisulist muudatust ei kaasne. KMS §-s 3 on

sätestatud mõiste „käibemaksukohustuslane“, mida seaduses edaspidi nimetatakse

maksukohustuslaseks. Kuna KMS mõistes on maksukohustuslane käibemaksukohustuslane ja

maksukohustuslast on seaduses mainitud ka eelnevalt §-des 1 ja 2, siis on ettepanek vastavalt

KMS-i muuta ja asendada KMS §-s 1 sõna „maksukohustuslane“ tekstiosaga

„käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane)“ ning §-s 3 sätestada

maksukohustuslase mõiste. Muudatusega viiakse pika sõnaühendi edaspidi kasutatav lühend

seaduses ettepoole.

Eelnõu § 1 punkt 2 – KMS § 2 lõige 10

Muudatusega täpsustatakse investeeringukulla mõistet. KMS-s sätestatud investeeringukulla

mõiste ei ole täpselt sama, mis käibemaksudirektiivis ning see on tekitanud

maksukohustuslastel küsimusi. KMS-s sätestatud mõistes ei ole välja toodud tingimust, et lisaks

sellele, et investeeringukuld peab olema kangi või tahvli kujul puhtusastmega vähemalt 995

tuhandikku kaaluosa, peab see vastama ka kullaturgudel heakskiidetud kaalule. Samas KMS-s

sätestatud investeeringukulla mõiste on tõlgendatav koosmõjus käibemaksudirektiivi ja selle

rakendusmääruses (EL) nr 282/2011 sätestatud mõistega „kullaturul heakskiidetud kaal“, kus

investeeringukullana on käsitatav kuld, mis on kaubeldav kullaturgudel ja seega peab vastama

kullaturu standarditele. Investeeringukulla käibele on kehtestatud maksuvabastus just seetõttu,

et see on oma laadilt analoogne teiste finantsinvesteeringutega, mis on maksuvabad. Seega

investeeringukullana on käsitatav üksnes kullaturgudel kaubeldav kullakang või kullatahvel

puhtusastmega vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa. Õigusselguse huvides täpsustatakse

investeeringukulla mõistet vastavalt käibemaksudirektiivis (artikkel 344) toodud sõnastusele.

Sisulist muudatust selle täpsustusega ei kaasne.

Eelnõu § 1 punkt 3 – KMS § 2 lõige 14

KMS § 2 lisatakse lõige 14, milles sätestatakse nõudmiseni varu mõiste.

4

Nõudmiseni varu on selline kaup, mille maksukohustuslane toimetab teise liikmesriiki lattu,

eesmärgiga see kaup võõrandada selles teises liikmesriigis asuvale maksukohustuslasele.

Kauba soetaja peab olema võõrandajale teada juba kauba teise liikmesriiki toimetamise ajal.

Kauba võõrandamine peab toimuma 12 kuu jooksul alates kauba teise liikmesriiki saabumisest.

Kauba soetaja peab olema selles teises liikmesriigis maksukohustuslane ja omama selles riigis

maksukohustuslasena registreerimise numbrit. Kuna tegemist on kauba võõrandaja jaoks

lihtsustusega, et tal ei tekiks võõrandamise eesmärgil kauba teise liikmesriiki toimetamisest

ühendusesisest käivet, mis tekitaks maksukohustuse kauba sihtriigis, siis nõudmiseni varu

maksuregulatsiooni kohaselt kauba võõrandaja ei tohi olla kauba sihtriigis maksukohustuslane.

Vastasel juhul kehtivad kauba ühendusesisese käibe arvestuse ja deklareerimise tavareeglid.

Nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kaup tuleb deklareerida infona ühendusesisese

käibe aruandel. Lisaks tuleb kauba toimetajal pidada nõudmiseni varuna teise liikmesriiki

toimetatud kauba osas oma igapäevases käibemaksuarvestuses detailset arvestust (vt selgitust

§ 36 lõike 1 punkti 6 kohta).

Kui teise liikmesriiki toimetatud kauba osas on kõik eelnimetatud tingimused täidetud, siis

selline kaup on käsitatav nõudmiseni varuna, mille teise liikmesriiki toimetamist ei käsitata

kauba ühendusesisese käibena. Ühendusesisene käive tekib alles nõudmiseni varu teises

liikmesriigis võõrandamisel. Vt näiteid 1–4 seletuskirja lisas 1.

Eelnõu § 1 punkt 5 – KMS § 7 lõige 1 punkt 4

KMS § 7 lõikesse 1 lisatakse punkt 4, mille kohaselt käsitatakse nõudmiseni varu võõrandamist

teises liikmesriigis kauba ühendusesisese käibena.

Lihtsustatud maksustamiskord, mis puudutab teise liikmesriiki nõudmiseni varuna toimetatud

kaupa, näeb ette erisuse üldkorrast. Üldkorra kohaselt on maksukohustuslase poolt teise

liikmesriiki ilma võõrandamiseta kauba toimetamine käsitatav ühendusesisese käibena.

Lihtsustatud maksustamiskord näeb ette, et nõudmiseni varu tingimustele vastava kauba teise

liikmesriiki toimetamisest ühendusesisest käivet ei teki. Ühendusesisene käive tekib alles siis,

kui nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kaup võõrandatakse (vt näiteid 1–4

seletuskirja lisas 1).

Eelnõu § 1 punkt 6 – KMS § 7 lõike 2 punktid 12–14

KMS § 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega, mille kohaselt ei loeta nõudmiseni varu toimetamist

teise liikmesriiki kauba ühendusesiseseks käibeks. Kehtiva korra kohaselt loetakse kauba

ühendusesiseseks käibeks ka ilma võõrandamiseta oma kauba teise liikmesriiki toimetamist ja

seda ka juhul, kui nn nõudmiseni varu tingimused teise liikmesriiki toimetatava kauba osas

oleks täidetud. Seega kehtiva korra kohaselt eeldab oma kauba toimetamine teise liikmesriiki

maksukohustuslaselt enda registreerimist selles teises liikmesriigis. Muudatuse kohaselt ei loeta

nõudmiseni varu tingimustele vastava kauba teise liikmesriiki toimetamist kauba

ühendusesiseseks käibeks. Samuti ei loeta nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamist kauba

ühendusesiseseks käibeks juhul, kui 12 kuu jooksul alates nõudmiseni varu saabumisest teise

liikmesriiki asendatakse nõudmiseni varu soetaja teise maksukohustuslasega kui algselt

kokkulepitud ning ka juhul, kui see kaup jääb teises liikmesriigis võõrandamata 12 kuu jooksul

alates selle kauba saabumisest teise liikmesriiki ja toimetatakse selle aja jooksul Eestisse tagasi.

Nõudmiseni varu soetaja asendamine ning kauba tagasisaatmine tuleb kajastada ühendusesisese

käibe aruandel ja maksukohustuslase igapäevases käibemaksarvestuses vastavalt KMS § 36

lõike 5 alusel rahandusministri määrusega kehtestatud korrale. Vt näiteid 5 ja 6 seletuskirja lisas

1.

Eelnõu § 1 punkt 7 – KMS § 7 lõige 31

KMS § 7 täiendatakse lõikega 31, mille kohaselt loetakse nõudmiseni varu teise liikmesriiki

5

toimetamist kauba ühendusesisese käibeks, kui seda kaupa pole teises liikmesriigis 12 kuu

jooksul võõrandatud ega ka Eestisse tagasi toimetatud. Kauba ühendusesisene käive loetakse

sellisel juhul toimunuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval vastavalt KMS § 7 lõike 1 punkti

3 alusel. Nimetatud sätte alusel ilma kauba võõrandamiseta kauba teise liikmesriiki

toimetamisest tekib maksukohustuslasel kauba ühendusesisene käive, mis toob

maksukohustuslasele kaasa nõude ennast kauba sihtliikmesriigis maksukohustuslasena

registreerida ja seal ühendusesisene soetus deklareerida. Seega sellisel juhul, kui 12 kuu jooksul

jääb nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kaup võõrandamata, kohalduvad sellise

kauba maksustamisel tavareeglid.

Juhul, kui kauba nõudmiseni varuna käsitamise muud tingimused 12 kuu jooksul ei ole enam

täidetud, loetakse kauba toimetamist teise liikmesriiki kauba ühendusesisese käibeks kauba

ühendusesisese käibena mittekäsitamise aluse ära langemise päeval. Vt näidet 7 seletuskirja

lisas 1.

Eelnõu § 1 punkt 8 – KMS § 8 lõige 3 punkt 14

KMS § 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 14, mille kohaselt ei loeta nõudmiseni varu Eestisse

toimetamist ühendusesiseseks soetuseks. Ühendusesisene soetus tekib Eestisse toimetatud

nõudmiseni varu soetamisel Eesti maksukohustuslase poolt. Juhul, kui Eestisse toimetatud

nõudmiseni varu võõrandamist ei ole 12 kuu jooksul alates selle saabumisest toimunud, tekib

ühendusesisene soetus teise liikmesriigi isikul, kes nõudmiseni varu Eestisse toimetas (vt

selgitust KMS § 8 lõike 7 kohta).

Eelnõu § 1 punkt 9 – KMS § 8 lõiked 6 ja 7

KMS § 8 täiendatakse lõikega 6, mille kohaselt käsitatakse kauba ühendusesisese soetusena

Eestisse toimetatud nõudmiseni varu soetamist. Lisatav säte peegeldab nõudmiseni varu teises

liikmesriigis võõrandamise käsitamist kauba ühendusesisese käibena (vt selgitust KMS § 7

lõike 1 punkti 4 kohta). Juhul kui nõudmiseni varu tingimustele vastav kaup on toimetatud

teisest liikmesriigist Eestisse, siis sellisel juhul toimub kauba ühendusesisene käive selles teises

liikmesriigis kust kaup Eestisse toimetati, selle kauba võõrandamisel Eestis ja kauba soetamine

Eestis on samal ajal käsitatav kauba ühendusesisese soetamisena.

KMS § 8 täiendatakse lõikega 7, mille kohaselt tekib teise liikmesriigi isikul kauba

ühendusesisene soetamine Eestis, kui tema poolt Eestisse nõudmiseni varuna toimetatud kaup

ei ole 12 kuu jooksul võõrandatud ega ka lähteliikmesriiki tagasi toimetatud 12 kuu

möödumisele järgneval päeval. Sellisel juhul tekib teise liikmesriigi isikul Eestis

maksukohustuslasena registreerimise ja kauba ühendusesisese soetamise deklareerimise

kohustus.

Muudel juhtudel, kui teise liikmesriigi isiku poolt Eestisse nõudmiseni varuna toimetatud kaup

ei vasta pärast kauba saabumist Eestisse nõudmiseni varu tingimustele, kohaldub KMS § 8 lõige

4, mille kohaselt tekib sellel teise liikmesriigi maksukohustuslasel Eestisse toimetatud kauba

ühendusesisene soetamine päeval, mil kaup ei vasta enam nõudmiseni varu tingimustele.

Selliseks juhuks on näiteks nõudmiseni varuna Eestisse toimetatud kauba eksportimine (vt

näidet 3 seletuskirja lisas 1).

Eelnõu § 1 punkt 10 – KMS § 9 lõiked 4 ja 5

KMS § 9 täiendatakse lõigetega 4 ja 5, mille alusel määratletakse tehing, mida loetakse kauba

ühendusesiseseks käibeks, ehk kauba võõrandamiseks teise liikmesriigi maksukohustuslasele

koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki (KMS § 7 lõige 1 punkt 1) juhul, kui tegemist

on sama kauba järjestikuste võõrandamistega ehk tehingute ahelaga ja kaup toimetatakse otse

esimeselt võõrandajalt teise liikmesriiki kauba viimasele soetajale.

6

Tehingute ahelas on üksnes üks tehing, mis on seotud kauba ühendusesisese käibega, mis

tuleb vastavalt kauba ühendusesisese käibe regulatsioonile deklareerida ühendusesisese käibe

aruandel ja millele kohaldatakse 0%-list maksumäära. Ülejäänud tehingud selles tehingute

ahelas on käsitatavad siseriiklike käivetena.

Kauba ühendusesisese käibena, ehk kauba võõrandamisena teise liikmesriigi

maksukohustuslasele koos selle toimetamisega Eestist teise liikmesriiki käsitatakse tehingute

ahela korral järgmistele tingimustele vastavat tehingut:

1) kaup võõrandatakse teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreeritud

edasimüüjale;

2) edasimüüja on muu isik, kui tehingute ahelas osalev esimene kauba võõrandaja, kes

toimetab kauba ise või kelle nimel teeb seda kolmas isik, tehingute ahela viimasele

kauba soetajale;

3) edasimüüja toimetab kauba otse selle esimeselt võõrandajalt liikmesriiki, kus asub

tehingute ahela viimane soetaja (lõige 4).

Kui kauba toimetab teise liikmesriiki tehingute ahelas osalev edasimüüja, kes on kauba

võõrandajale teatanud, et ta on registreeritud maksukohustuslasena liikmesriigis, kust kaubad

lähetatakse, siis loetakse ühendusesiseseks käibeks üksnes kaupa toimetava edasimüüja poolt

tehtavat võõrandamistehingut (lõige 5).

Näide 1.

Maksukohustuslane A võõrandab kaubad maksukohustuslasest edasimüüjale B, kes võõrandab

need kaubad maksukohustuslasele C. B korraldab kaupade toimetamise A-lt liikmesriigist 1 C-

le liikmesriiki 2. Edasimüüja B on A-le esitanud liikmesriigis 2 maksukohustuslasena

registreerimise numbri.

Näites toodud juhul loetakse kauba ühendusesiseseks käibeks, milleks on võõrandamistehing

koos kauba toimetamisega, kauba võõrandamist A-lt B-le, kuna B ei esitanud A-le liikmesriigis

1 maksukohustuslasena registreerimise numbri, vaid liikmesriigis 2 maksukohustuslasena

registreerimise numbri. Maksukohustuslasel A tekib ühendusesisene käive liikmesriigis 1 ja

maksukohustuslasel B tekib ühendusesisene soetus liikmesriigis 2. Kauba võõrandamine B-lt

C-le on käsitatav siseriikliku käibena liikmesriigis 2.

Kui B esitab A-le liikmesriigis 1 maksukohustuslasena registreerimise numbri, siis tekib B-l

ühendusesisene käive liikmesriigis 1 ja kauba võõrandamine A-lt B-le on käsitatav siseriikliku

käibena liikmesriigis 1.

Tehingute ahelat puudutav säte ei mõjuta maksustamise üldreegli ja ka kolmnurktehingu

erireegli kohaldamist. Tehingute ahelat puudutav säte määratleb ahelas tehingu, mida

käsitatakse ühendusesisese käibe või ühendusesisese soetusena, juhul kui see tehing vastab

ühendusesisese käibe või ühendusesisese soetuse reeglile, ehk tehing peab toimuma

maksukohustuslaste vahel ja kaup peab liikuma ühest liikmesriigist teise. Tehingute ahelas

osalevad isikud ei ole alati kõik maksukohustuslased. Kui näites 1 toodud juhul on C

lõpptarbija, ehk maksukohustuslasena registreerimata isik ja B on A-le esitanud liikmesriigis 1

7

maksukohustuslasena registreerimise numbri, siis kauba võõrandamine A-lt B-le on käsitatav

siseriikliku käibena liikmesriigis 1 ja kauba võõrandamine B-lt C-le on käsitatav kaugmüügina.

Kui tehingute ahel vastab kolmnurktehingu tingimustele, siis kauba võõrandamise tehingud

toimuvad kolmes erinevas liikmesriigis registreeritud maksukohustuslaste vahel ning kaubad

liiguvad otse esimeses liikmesriigis registreeritud võõrandajalt kolmandasse liikmesriiki kauba

soetajale. Kolmnurktehingule kehtib lihtsustatud maksuregulatsioon. Lihtsustus puudutab

edasimüüjat, kellel tekib ühendusesisene soetus liikmesriigis, kuhu kaubad toimetatakse ja

sellele järgnev siseriiklik käive. Lihtsustuse kohaselt edasimüüjale kolmnurktehingus kauba

ühendusesisesest soetusest kolmandas liikmesriigis maksukohustust ei teki. Samuti ei teki tal

kohustust maksustada edasimüük kolmandas liikmesriigis selle liikmesriigi siseriikliku

käibena. Selline käive maksustatakse kauba soetaja poolt kolmandas liikmesriigis

pöördmaksustamise kaudu.

Näide 2.

Maksukohustuslane A võõrandab kaubad maksukohustuslasest edasimüüjale B, kes võõrandab

kaubad maksukohustuslasest edasimüüjale C, kes omakorda võõrandab kaubad

maksukohustuslasele D. Kõik maksukohustuslased on registreeritud erinevates liikmesriikides.

Kaubad toimetab B liikmesriigist 1 liikmesriiki 4.

Näites toodud juhul loetakse ühendusesiseseks käibeks kauba võõrandamist A-lt B-le, kuna see

tehing on seotud kauba toimetamisega. A-l tekib ühendusesisesena käive liikmesriigis 1 ja B-l

tekib ühendusesisene soetus liikmesriigis 4. Kauba võõrandamine B-lt C-le ja C-lt D-le on

käsitatav siseriiklike käivetena liikmesriigis 4.

Eelnõu § 1 punkt 11 – KMS § 11 lõige 2

KMS § 11 lõige 2 sätestab ühendusesisese käibe ja ühendusesisese soetamise tekkimise ajaks

kauba lähetamise või kättesaadavaks tegemise kuule järgneva kuu 15. kuupäeva või kauba eest

arve väljastamise päeva, kui see on väljastatud enne nimetatud kuupäeva. Eranditeks sellest

reeglist on KMS § 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4 nimetatud juhud, mille korral ühendusesisene käive

ja ühendusesisene soetus loetakse tekkinuks päeval, mil langeb ära alus tehingu või toimingu

mitte käsitamiseks ühendusesisese käibe või ühendusesisese soetusena vastavalt KMS § 7

lõikele 2 ja § 8 lõikele 3. Muudatusega täiendatakse nimetatud erandite loetelu § 7 lõikega 31

ja § 8 lõikega 7, ehk juhul kui nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamisest on möödunud

12 kuud, kuid nõudmiseni varu pole võõrandatud, loetakse ühendusesisene käive ja

ühendusesisene soetamine tekkinuks 12 kuu möödumisele järgneval päeval.

Eelnõu § 1 punkt 12 – KMS § 15 lõige 3 punkt 2

KMS § 15 lõige 3 punkti 2 kohaselt on ühendusesisese käibe maksumäär 0%, välja arvatud

juhul kui puudub kauba soetaja või oma kauba teise liikmesriiki toimetaja teises liikmesriigis

kehtiv maksukohustuslasena registreerimise number. Sättesse lisatakse muudatusega

ühendusesisese käibe 0%-lise maksumääraga maksustamiseks tingimus, et lisaks teises

8

liikmesriigis kehtiva maksukohustuslase numbri olemasolule peab olema ühendusesisene käive

deklareeritud ka ühendusesisese käibe aruandel. Seega selleks, et ühendusesisese käibe korral

rakendada 0%-list maksumäära, peab selle käibe deklareerima ühendusesisesel käibe aruandel

ja kajastama seal kauba saaja teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise numbri.

Kui üks nimetatud tingimustest ei ole täidetud, ei ole õigust sellist ühendusesisest käivet 0%-

lise maksumääraga maksustada.

Eelnõu § 1 punkt 13 – KMS § 28 lõige 1 punkt 1

KMS § 28 lõike 1 punktis 1 on sätestatud kohustus esitada ühendusesisese käibe aruanne, kui

maksukohustuslasel on tekkinud maksustamisperioodi jooksul kauba ühendusesisene käive või

ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus.

Muudatusega lisatakse punkti 1 kohustus esitada ühendusesisese käibe aruanne ka juhul, kui

maksukohustuslane on toimetanud teise liikmesriiki kaupa, mis on käsitatav nõudmiseni

varuna. Maksukohustuslane, kes toimetab nõudmiseni varu teise liikmesriiki, kannab

ühendusesisese käibe aruandele nõudmiseni varu soetaja maksukohustuslasena registreerimise

numbri selles teises liikmesriigis. Nõudmiseni varu võõrandamisest tekib ühendusesisene käive

ning ka sellisel juhul esitatakse ühendusesisese käibe aruanne, millel deklareeritakse

nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba võõrandamine (ühendusesisene käive)

vastavalt sellele, millises osas nõudmiseni varu maksustamisperioodi jooksul tegelikult

võõrandati.

Eelnõu § 1 punkt 14 – KMS § 29 lõiked 14–17

KMS § 29 lisatakse lõiked 14–17, millega kehtestatakse tingimused ja kord, mille alusel on

maksukohustuslasel õigus vähendada oma maksukohustust, kui talle on võõrandatud kauba või

osutatud teenuse eest jäetud osaliselt või täielikult tasumata. Lõikes 14 sätestatakse tingimused,

mille täitmise korral on õigus osaliselt või täielikult tasumata arvet käsitada nn lootusetu võlana.

Käibemaksukohustust on õigus vähendada sättes nimetatud tingimuste täitmisel osas, mis on

jäetud arve saaja poolt kauba või teenuse eest tasumata. Lõikes 15 sätestatakse osaliselt või

täielikult tasumata arve alusel arvestatud käibemaksusumma korrigeerimise aeg, milleks on

maksustamisperiood, mil nõue raamatupidamisarvestuses maha kanti. Kui maha kantud nõue

hiljem osaliselt või täielikult tasutakse, tuleb see maksukohustuslasel arvestada oma

maksustatava väärtuse hulka selles maksustamisperioodis, mil nõue osaliselt või täielikult

tasuti. Lõikes 17 sätestatakse võlgniku kohustus korrigeerida osaliselt või täielikult tasumata

arve alusel sisendkäibemaksuna maha arvatud käibemaksusummat ja arvestada see oma

maksukohustusena maksustamisperioodis, mil ta sai arve esitanud maksukohustuslaselt teate

nõude raamatupidamisarvestuses maha kandmisest.

Eelnõu § 1 punkt 15 – KMS § 36 lõige 1 punkt 6

KMS §-s 36 on sätestatud maksukohustuslase kohustus pidada igapäevaselt käibega seotud

tehingute arvestust. Muudatusega täiendatakse lõiget 1 ja lisatakse kohustus pidada arvestust

nõudmiseni varuna käsitatava kauba kohta. Nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 2018/1912,

millega muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 282/2011 teatavate ühendusesiseste tehingutega

seotud maksuvabastuste osas (ELT L 311, 7.12.2018, lk 10–12), lisatakse alates 1. jaanuarist

2020. a rakendusmäärusesse 282/2011 artikkel 54a, mis sätestab detailse loetelu teabest, mis

peab maksukohustuslasel olema eraldi kajastatud seoses nõudmiseni varuga.

Maksukohustuslase igapäevases käibemaksuarvestuses tuleb märkida nt nõudmiseni varu teise

liikmesriiki toimetamise kuupäev, kauba väärtus, kirjeldus ja kogus, soetaja

maksukohustuslasena registreerimise number, lao aadress, kuhu kaubad toimetati ning lattu

saabumise kuupäev, laost võõrandatud kaupade väärtus, kogus ja võõrandamise kuupäev.

Samuti tuleb igapäevases käibemaksuarvestuses kajastada teises liikmesriigis võõrandamata

9

jäänud ja Eestisse tagasi toimetatud nõudmiseni varu. Igapäevases käibemaksuarvestuses tuleb

kajastada ka nõudmiseni varuna Eestisse toimetatud kauba soetamine.

Eelnõu § 1 punkt 16 – KMS § 36 lõike 1 punkt 7

KMS § 36 täiendatakse punktiga 7, millega sätestatakse maksukohustuslasele kohustus pidada

arvestust lootusetute nõuete kohta. Maksukohustuslane peab pidama arvestust arvete osas, mis

on osaliselt või täielikult kauba või teenuse saaja poolt tasumata ja mille osas on vastavalt KMS

§ 29 lõigetele 14–16 käibemaksukohustust korrigeerinud. Maksukohustuslane peab pidama ka

arvestust enda poolt osaliselt või täielikult tasumata jäetud arvete osas, mille kohta ta on arve

väljastajalt saanud teavituse nõude raamatupidamisarvestuses maha kandmise kohta (lõige 17).

Eelnõu § 1 punkt 17 – KMS § 36 lõige 5

KMS § 36 lõikes 5 sätestatakse volitusnorm maksukohustuslase igapäevase arvestuse pidamise

korra kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega. Kehtiva sätte sõnastuses on

loetletud tehingud ja toimingud, mille kohta määrus kehtestatakse. Samas on need tehingud ja

toimingud loetletud KMS § 36 lõigetes 1–3. Tulenevalt eelnõuga kavandavatest muudatustest

lisatakse lõikesse 1 nõudmiseni varu ja tasumata nõuete osas igapäevase arvestuse pidamise

kohustus. Muudatusega on ettepanek sätestada volitusnorm maksukohustuslase igapäevase

arvestuse pidamise korra kehtestamiseks valdkonna eest vastutava ministri määrusega

loetlemata uuesti juba KMS § 36 lõigetes 1–3 nimetatud tehinguid ja toiminguid, mille kohta

igapäevast arvestust tuleb pidada.

Eelnõu § 1 punkt 18

Seaduse normitehnilises märkuses kaasajastatakse käibemaksudirektiivi muudatuste

avaldamismärked.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga nähakse ette uus mõiste – nõudmiseni varu. Mõiste „nõudmiseni varu“ kasutusele

võtmise tingib 2020. aasta 1. jaanuarist jõustuv nõukogu direktiiv (EL) 2018/1910, millega

muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate normide

ühtlustamise ja lihtsustamisega liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamisel. Direktiiv

sisustab nõudmiseni varu mõiste käibemaksuga maksustamise kontekstis. Eelnõu kohaselt

sätestatakse mõiste KMS § 2 lõikes 14.

5. Vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas EL õigusega. EL õigusallikate ja KMS muudatuste võrdlustabel on toodud

seletuskirja lisas.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga kavandatavad muudatused on majandusliku mõjuga ja mõju on ka riigiasutustele.

Eelnõuga kavandatavad muudatused avaldavad mõju eelkõige EL-siseste piiriüleste

kaubatehingutega tegelevatele ettevõtjatele ning riigiasutustest Maksu- ja Tolliametile.

Ettevõtjate halduskoormus tulenevalt kavandatavatest muudatustest ei kasva.

Eeldatavat olulist sotsiaalset mõju, mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja

10

looduskeskkonnale, mõju regionaalarengule ega kohaliku omavalitsuse korraldusele ei

tuvastatud.

6.1. Kavandatav muudatus: nõudmiseni varu (KMS § 2 lg 14, § 7 lg 1 p 4, § 7 lg 2 p-d 12–14,

§ 7 lg 31, § 8 lg 3 p 14, § 8 lg-d 6 ja 7, § 28 lg 1 p 1, § 36 lg 1 p 6)

Mõju valdkond 1: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm: EL-siseste piiriüleste ettevõtjate vaheliste kaubatehingutega (ühendusesisene

käive) tegelevad ettevõtjad.

Mõju kirjeldus: Muudatusega lihtsustatakse piiriüleste ettevõtjate vaheliste kaubatehingutega

tegelevate ettevõtjate käibemaksustamise korda, mis vähendab ettevõtja halduskoormust.

Ettevõtjal ei teki nõudmiseni varu toimetamisel teise liikmesriiki selles teises liikmesriigis

maksukohustust, ehk teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise, käibemaksu

deklareerimise ega tasumise kohustust. Teises liikmesriigis maksukohustuslasena

registreerimise, käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus tekib üksnes juhul, kui

ettevõtja ei võõranda teise liikmesriiki toimetatud nõudmiseni varu 12 kuu jooksul alates kauba

teise liikmesriiki saabumisest või kui nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kaup ei

vasta enam nõudmiseni varu tingimustele.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on positiivse mõjuga, kuna ettevõtja halduskoormus

väheneb.

Mõju ulatus on väike, kuna puudutab üksnes käibemaksuarvestust ning maksukoormus ei

muutu.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ettevõtja jaoks on ühekordne tegevus muudatusega

seotult oma igapäevase maksuarvestuse muutmine selliselt, et muuhulgas oleks nõudmiseni

varu eraldi kajastatud ja deklareeritud ühendusesisese käibe aruandel.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Sihtrühma suurus on väike. Ettevõtjate vahelisi piiriüleseid

kaubatehinguid (ühendusesisene käive) deklareerib umbes 6% maksukohustuslastest. Kui suur

osa nendest ettevõtjatest teeb tehinguid, mis vastavad nõudmiseni varu tingimustele, ei ole

teada, kuna selliseid andmeid hetkel ei koguta.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

Mõju valdkond 2: mõju riigiasutuste korraldusele.

Mõju sihtrühm 2: Maksu- ja Tolliamet.

Mõju kirjeldus: Nõudmiseni varu deklareerimiseks ühendusesisese käibe aruandel on vajalik

ühendusesisese käibe aruande täitmise juhiseid täiendada, kuna deklareerimisele kuulub lisaks

ühendusesisesele käibele ka nõudmiseni varu toimetamine teise liikmesriiki.

Järeldus mõju olulisuse kohta: maksuhalduri töökoormust KMS-s nõudmiseni varu mõiste ja

nõudmiseni varu käibemaksuarvestuse erisuse sätestamine oluliselt ei mõjuta. Töökoormuse

mõningane tõus on seotud muudatuse jõustumisel suureneva teavitus- ja selgitustöö vajadusega.

Mõju ulatus on väike, kuna ei tekita maksuhaldurile lisakoormust. Ühendusesisese käibe

aruande täitmise juhiste muutmine on ühekordne tegevus.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna ühendusesisese käibe aruande täitmise juhiste

muutmine on ühekordne tegevus ning maksumaksjate teavitustöö ja kontrollitegevus on

maksuhalduri igapäevane töö.

6.2. Kavandatav muudatus: tehingute ahela maksuregulatsioon (KMS § 9 lg 4)

Mõju valdkond: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm: EL-siseste tehingute ahelas osalevad maksukohustuslased.

Mõju kirjeldus: sätestatakse reeglid, mille kohaselt määratletakse piiriülese tehingute ahela

korral tehing, mida loetakse ühendusesiseseks käibeks.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on positiivse mõjuga, kuna kehtestatakse konkreetsed

11

reeglid tehingute ahelas iga üksiktehingu maksustamiseks, mis suurendab ettevõtja

õigusselgust.

Mõju ulatus on väike, kuna maksukoormus ega ka halduskoormus ei muutu.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ettevõtja jaoks on ühekordne tegevus ennast

muudatusega kurssi viia.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Sihtrühma suurus on väike. Piiriüleseid kaubatehinguid

(ühendusesisene käive) deklareerib umbes 6% maksukohustuslastest, kellest osa on seotud

aheltehingutega. Aheltehingutes osalevate ettevõtjate arv ei ole teada.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.3. Kavandatav muudatus: käibemaksu korrigeerimine kauba või teenuse eest osaliselt või

täielikult tasumata jätmise korral (KMS § 29 lg-d 14–17, § 36 lg 1 p 7)

Mõju valdkond: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm: maksukohustuslased.

Mõju kirjeldus: kehtestatakse tingimused, mille täitmisel on maksukohustuslasel õigus osaliselt

või täielikult kauba või teenuse eest esitatud tasumata jäetud arvet käsitada maksuarvestuses

kui nn lootusetut võlga ja vähendada on maksukohustust.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatus on positiivse mõjuga, kuna ettevõtja saab õiguse nn

lootusetute võlgade osas oma käibemaksukohustust vähendada.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väike, kuna puudutab üksnes nn lootusetute võlgadega

seotud maksukoormust.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Sihtrühma suurust on keeruline määratleda, kuna puuduvad

andmed selle kohta, paljudel maksukohustuslastel on nõudeid, mis vastavad eelnõus sätestatud

tingimustele. Hinnanguliselt on sihtrühma suurus keskmine, ehk mõjutatud isikuid on alla poole

maksukohustuslastest.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.4. Kavandatav muudatus: investeeringukulla mõiste täpsustamine (KMS § 2 lg 10)

Mõju valdkond: majanduslik mõju.

Mõju sihtrühm: investeeringukulla tehingutega seotud maksukohustuslased.

Mõju kirjeldus: Täpsustatakse investeeringukulla mõistet.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Muudatus suurendab investeeringukulla maksukäsitlemisel

õigusselgust.

Mõju ulatus on väike, kuna investeeringukullaga tehtavate tehingute maksustamise kord ei

muutu.

Mõjutatud sihtrühma suurus: Sihtrühma suurus on väike. Majandustegevuse registri andmete

kohaselt tegutseb tegevusalal „Väärismetalli, vääriskivide kokkuost ning hulgimüük“ 107

isikut, mis sisaldab ka investeeringukullaga kauplejaid. Investeeringukulla tehingutega seotud

maksukohustuslaste täpne arve ei ole teada.

Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.5. Koondhinnang mõju olulisusele: Kokkuvõttes on mõju ebaoluline, kuna mõjutatavatele

sihtrühmadele on mõju ulatus väike, mõju sagedus väike või keskmine ning ebasoovitavate

mõjude riski ei tuvastatud.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Kavandatavad muudatused, välja arvatud käibemaksu korrigeerimine kauba või teenuse eest

osaliselt või täielikult tasumata jätmise korral, ei mõjuta oluliselt käibemaksu laekumist, kuna

12

muudatused on seotud pigem teatud tehingute maksuarvestuse korra muutmisega ja tehingute

käsitlemisel õiguskindluse suurendamisega, mitte maksustamise põhimõtete või

maksukoormuse muutmisega.

Muudatus, mis puudutab lootusetu võla osas käibemaksu korrigeerimise õiguse andmist

vähendaks esialgsetel hinnangutel käibemaksulaekumist 19 miljoni euro võrra aastal 2020.

Selle mõjuga käibemaksu laekumisele ei ole Rahandusministeeriumi kevadises

majandusprognoosis ega riigi eelarvestrateegias aastateks 2020-2023 arvestatud. Kui eelnõu

on läbinud kooskõlastusringi, saab eelnõu rahalise mõjuga arvestada 2020. a riigieelarve

menetlemisel käesoleva aasta sügisel.

Maksuhalduri töökoormust muudatused oluliselt ei mõjuta. Mõningane töökoormuse tõus on

seotud uute normide, mis puudutavad nõudmiseni varu, aheltehinguid ja nn lootusetuid võlgu,

kehtima hakkamisel suurema teavitustöö vajadusega.

Nõudmiseni varu regulatsioon eeldab ühendusesisese käibe aruande muutmist ja EL

liikmesriikide vahelise käibemaksualase teabevahetuse rakenduse (VIES) arendust.

Ühendusesisese käibe aruande ja VIES-i IT-arenduse kulud on Rahandusministeeriumi

Infotehnoloogiakeskuse esialgse hinnangu kohaselt ligikaudu 300 tuhat eurot. Selle kuluga ei

ole selle aasta riigieelarves arvestatud, kuna muudatuste aluseks olev nõukogu direktiiv (EL)

2018/1910 võeti vastu alles 2018. aasta detsembris. Rahandusministeerium koostöös Maksu- ja

Tolliametiga otsivad võimalusi vajalike IT-arenduste tegemiseks vahendite leidmiseks.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga planeeritavate muudatustega kaasneb vajadus muuta järgmisi rakendusakte:

1) rahandusministri 28. detsembri 2009. a määrus nr 69 „Ühendusesisese käibe aruande vorm

ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord“;

2) rahandusministri 30. märtsi 2004. a määrus nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu

igapäevase arvestuse pidamise kord“.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse muudatus on planeeritud jõustuma 2020. aasta 1. jaanuaril arvestades, et nõukogu

direktiivi (EL) 2018/1910, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses

käibemaksusüsteemi teatavate normide ühtlustamise ja lihtsustamisega liikmesriikide vahelise

kaubanduse maksustamisel, põhimõtteid peavad liikmesriigid kohaldama alates 1. jaanuarist

2020. a.

10. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks teistele ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks

Maksu- ja Tolliametile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale,

Teenusmajanduse Kojale ning Eesti Võlausaldajate Liidule.

13

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 1

Näited nõudmiseni varu kohta

Näide 1.

Liikmesriigi 1 (nt Eesti) maksukohustuslane A toimetab jaanuaris kaubad nõudmiseni varuna

liikmesriigis 2 asuvasse lattu. Kaubad on mõeldud võõrandamiseks maksukohustuslasele B

liikmesriigis 2. Võõrandamine toimub sama aasta septembris.

Sellisel juhul:

- A teeb jaanuaris kande nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamise kohta oma

vastavasse nõudmiseni varu arvestust kajastavasse registrisse, milleks Eesti puhul on

maksukohustuslase igapäevane käibemaksuarvestus vastavalt KMS § 36 lõike 5 alusel

rahandusministri määrusega kehtestatud korrale (edaspidi igapäevane

käibemaksuarvestus) ja deklareerib ühendusesisese käibe aruandel nõudmiseni varu B-

le;

- B kannab jaanuaris kaupade saabumise liikmesriigis 2 asuvasse lattu oma igapäevasesse

käibemaksuarvestusse;

- septembris võõrandab A kauba liikmesriigis 1 B-le. Ühendusesisene käive on tekkinud

ja kaup on ühendusesiseselt soetatud hiljemalt 15. oktoobril (KMS § 11 lõige 2). A

deklareerib ühendusesisese käibe liikmesriigi 1 käibedeklaratsioonil ja ühendusesisese

käibe aruandel, kajastades seal B kauba soetajana ja märkides ära kauba maksustatava

väärtuse. B deklareerib ühendusesisese soetuse oma käibedeklaratsioonil liikmesriigis

2;

- A ja B kajastavad vastavalt kauba võõrandamise ja soetusega seotud andmed oma

igapäevases käibemaksuarvestuses.

Näide 2.

Maksukohustuslane A liikmesriigis 1 toimetab jaanuaris kaubad nõudmiseni varuna

liikmesriigis 2 asuvasse lattu. Kaubad on mõeldud võõrandamiseks maksukohustuslasele B

liikmesriigis 2. Sama aasta septembris toimetab maksukohustuslane A osa

maksukohustuslasele B võõrandamata kaupadest liikmesriigist 2 liikmesriiki 3.

14

Sellisel juhul:

- A teeb jaanuaris kande nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamise kohta oma

igapäevasesse käibemaksuarvestusse ja deklareerib ühendusesisese käibe aruandel

nõudmiseni varu B-le;

- B kannab jaanuaris oma igapäevasesse käibemaksuarvestusse kaupade saabumise

liikmesriigis 2 asuvasse lattu;

- jaanuarist kuni septembrini B-le võõrandatud kaupade osas tekib A-l ühendusesisene

käive liikmesriigis 1 ja B-l ühendusesisene soetus liikmesriigis 2 vastavalt kauba

ühendusesisese käibe tekkimise ja ühendusesisese soetamise ajale (§ 11 lg 2). A

deklareerib võõrandatud kaupade osas ühendusesisese käibe liikmesriigi 1

käibedeklaratsioonil ja ühendusesisese käibe aruandel, kajastades seal B kauba

soetajana ja märkides ära võõrandatud kauba maksustatava väärtuse. B deklareerib

ühendusesisese soetuse oma käibedeklaratsioonil liikmesriigis 2.

- A ja B kajastavad vastavalt kauba võõrandamise ja soetusega seotud andmed oma

igapäevases käibemaksuarvestuses;

- septembris ei ole nõudmiseni varu tingimused nende kaupade osas, mis toimetatakse

liikmesriigist 2 liikmesriiki 3, enam täidetud;

- nende kaupade, mille puhul nõudmiseni varu tingimused ei ole enam täidetud,

toimetamist liikmesriigist 1 liikmesriiki 2 käsitatakse A ühendusesisese käibena

vastavalt KMS § 7 lõikele 3;

- A-l tekib septembris enne kaupade toimetamist liikmesriiki 3 ühendusesisene käive

liikmesriigis 1 (KMS § 7 lõige 3) ning ta deklareerib ühendusesisese käibe liikmesriigi

1 käibedeklaratsioonil ja ühendusesisese käibe aruandel;

- A-l tekib ühendusesisese soetus liikmesriigis 2 ning tal kohustus ennast seal

registreerida maksukohustuslasena ja deklareerida ühendusesisest soetust;

- A ja B kaasajastavad vastavalt nõudmiseni varu kandeid oma igapäevases

käibemaksuarvestuses;

- liikmesriiki 3 toimetatavate kaupade osas tekib A-l ühendusesisene käive liikmesriigis

2 ja ühendusesisene soetus liikmesriigis 3, välja arvatud juhul, kui nõudmiseni varu

tingimused liikmesriigis 2 on selle kauba osas täidetud.

Näide 3.

Maksukohustuslane A liikmesriigis 1 toimetab jaanuaris kaubad nõudmiseni varuna

liikmesriigis 2 asuvasse lattu. Kaubad on mõeldud võõrandamiseks maksukohustuslasele B

liikmesriigis 2. Sama aasta septembris ekspordib maksukohustuslane A osa

maksukohustuslasele B võõrandamata kaupadest ühendusevälisesse riiki.

Sellisel juhul:

- A teeb jaanuaris kande nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamise kohta oma

15

igapäevasesse käibemaksuarvestusse ja deklareerib ühendusesisese käibe aruandel

nõudmiseni varu B;

- B kannab jaanuaris oma igapäevasesse käibemaksuarvestusse kaupade saabumise

liikmesriigis 2 asuvasse lattu;

- jaanuarist kuni septembrini B-le võõrandatud kaupade osas tekib A-l ühendusesisene

käive liikmesriigis 1 ja B-l ühendusesisene soetus liikmesriigis 2 vastavalt kauba

ühendusesisese käibe tekkimise ja ühendusesisese soetamise ajale (§ 11 lg 2). A

deklareerib võõrandatud kaupade osas liikmesriigis 1 ühendusesisese käibe

käibedeklaratsioonil ja ühendusesisese käibe aruandel, kajastades seal B kauba

soetajana ja märkides ära võõrandatud kauba maksustatava väärtuse. B deklareerib

ühendusesisese soetuse oma käibedeklaratsioonil liikmesriigis 2;

- A ja B kajastavad vastavalt kauba võõrandamise ja soetusega seotud andmed oma

igapäevases käibemaksuarvestuses;

- septembris ei ole nõudmiseni varu tingimused nende kaupade osas, mis eksporditakse,

enam täidetud;

- A-l tekib septembris enne kaupade eksporti ühendusesisene käive liikmesriigis 1 ning

ta deklareerib käibe ühendusesisese käibe aruandel ja käibedeklaratsioonil liikmesriigis

1;

- A-l tekib samaaegselt ühendusesisese käibega liikmesriigis 1 ühendusesisese soetus

liikmesriigis 2 ning tal on kohustus ennast seal registreerida maksukohustuslasena ja

deklareerida ühendusesisest soetust käibedeklaratsioonil liikmesriigis 2;

- A ja B kaasajastavad vastavalt nõudmiseni varu kandeid oma igapäevases

käibemaksuarvestuses.

Näide 4.

Liikmesriigi 1 maksukohustuslane A toimetab jaanuaris kaubad nõudmiseni varuna

liikmesriigis 2 asuvasse lattu. Kaubad on mõeldud võõrandamiseks maksukohustuslasele B

liikmesriigis 2. Kaupade võõrandamine toimub sama aasta septembris. Osa kaupadest on tules

hävinud.

Sellisel juhul:

- A teeb jaanuaris kande nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamise kohta oma

igapäevasesse käibemaksuarvestusse ja deklareerib ühendusesisese käibe aruandel

nõudmiseni varu B-le;

- B kannab jaanuaris oma igapäevasesse käibemaksuarvestusse kaupade saabumise

liikmesriigis 2 asuvasse lattu;

- septembris tekib A-l ühendusesisene käive liikmesriigis 1 ja B-l ühendusesisene soetus

liikmesriigis 2. Ühendusesisene käive on tekkinud ja kaup on ühendusesiseselt soetatud

hiljemalt 15. oktoobril (§ 11 lg 2). A deklareerib ühendusesisese käibe liikmesriigis 1

käibedeklaratsioonil ja ühendusesisese käibe aruandel, kajastades seal B kauba

soetajana ja märkides ära võõrandatud kauba maksustatava väärtuse. B deklareerib

ühendusesisese soetuse oma käibedeklaratsioonil liikmesriigi 2. Ühendusesisene käive

ja ühendusesisene soetus tekib nõudmiseni varuna lattu toimetatud kaubast võõrandatud

ja soetatud osa ulatuses;

- A ja B kajastavad vastavalt kauba võõrandamise ja soetusega seotud andmed oma

16

igapäevases käibemaksuarvestuses;

- hävinud kaupade osas ei ole nõudmiseni varu tingimused enam täidetud;

- hävinud kaupade osas tekib A-l septembris ühendusesisene käive liikmesriigis 1 ning ta

deklareerib liikmesriigis 1 ühendusesisese käibe käibedeklaratsioonil ja ühendusesisese

käibe aruandel ning liikmesriigis 2 ühendusesisese soetuse. Seega tekib tal kohustus

ennast registreerida maksukohustuslasena liikmesriigis 2.

Näide 5.

Maksukohustuslane A toimetab jaanuaris nõudmiseni varu teise liikmesriiki eesmärgiga see

seal võõrandada maksukohustuslasele B, kuid septembris muutub maksukohustuslaste A ja B

vaheline nõudmiseni varu leping ja osa B-le mõeldud kaupadest B välja ei osta.

Maksukohustuslane A sõlmib sama aasta septembris lepingu B poolt välja ostmata kaupade

võõrandamiseks samas liikmesriigis maksukohustuslasega C.

Sellisel juhul:

- A teeb jaanuaris kande nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamise kohta oma

igapäevasesse käibemaksuarvestusse ja deklareerib ühendusesisese käibe aruandel

nõudmiseni varu B-le;

- B kannab jaanuaris oma igapäevasesse käibemaksuarvestusse kaupade saabumise

liikmesriigis 2 asuvasse lattu;

- jaanuarist kuni septembrini B-le võõrandatud kaupade osas tekib A-l ühendusesisene

käive liikmesriigis 1 ja B-l ühendusesisene soetus liikmesriigis 2 vastavalt kauba

ühendusesisese käibe tekkimise ja ühendusesisese soetamise ajale (§ 11 lg 2). A

deklareerib võõrandatud kaupade osas ühendusesisese käibe liikmesriigis 1

käibedeklaratsioonil ja ühendusesisese käibe aruandel, kajastades seal B kauba

soetajana ja märkides ära võõrandatud kauba maksustatava väärtuse. B deklareerib

ühendusesisese soetuse oma käibedeklaratsioonil liikmesriigis 2;

- A ja B kajastavad vastavalt kauba võõrandamise ja soetusega seotud andmed oma

igapäevases käibemaksuarvestuses;

- A sõlmib septembris B poolt välja ostmata kaupade võõrandamiseks lepingu C-ga;

- soetaja vahetumisest A-le ühendusesisest käivet ega ühendusesisest soetust kaupade

osas, mis jäi B poolt välja ostmata, ei teki eeldusel, et nõudmiseni varu tingimused

(KMS § 2 lõige 14) on täidetud ja kaupade soetaja asendamine toimub hiljemalt kaupade

võõrandamisel soetajale C;

- kaubad tuleb võõrandada C-le 12 kuu jooksul alates kaupade saabumisest teise

liikmesriiki, ehk 12 kuu perioodi arvestus soetaja vahetuse korral ei muutu, vaid jätkub;

- septembris kaupade soetaja B asendamine C-ga kajastatakse A poolt igapäevases

käibemaksuarvestuses ja ühendusesisese käibe aruandel, millel märgitakse C

maksukohustuslase number.

Näide 6.

Maksukohustuslane A toimetab jaanuaris nõudmiseni varu teise liikmesriiki eesmärgiga see

seal võõrandada maksukohustuslasele B, kuid sama aasta septembris toob maksukohustuslane

A tagasi osa B-le mõeldud kaupadest, mida B välja ei osta.

17

Sellisel juhul:

- A teeb jaanuaris kande nõudmiseni varu teise liikmesriiki toimetamise kohta oma

igapäevasesse käibemaksuarvestusse ja deklareerib ühendusesisese käibe aruandel

nõudmiseni varu B-le;

- B kannab jaanuaris oma igapäevasesse käibemaksuarvestusse kaupade saabumise

liikmesriigis 2 asuvasse lattu;

- jaanuarist kuni septembrini B-le võõrandatud kaupade osas tekib A-l ühendusesisene

käive liikmesriigis 1 ja B-l ühendusesisene soetus liikmesriigis 2 vastavalt kauba

ühendusesisese käibe tekkimise ja ühendusesisese soetamise ajale (§ 11 lg 2). A

deklareerib võõrandatud kaupade osas ühendusesisese käibe liikmesriigis 1

käibedeklaratsioonil ja ühendusesisese käibe aruandel, kajastades seal B kauba

soetajana ja märkides ära võõrandatud kauba maksustatava väärtuse. B deklareerib

ühendusesisese soetuse oma käibedeklaratsioonil liikmesriigis 2;

- A ja B kajastavad vastavalt kauba võõrandamise ja soetusega seotud andmed oma

igapäevases käibemaksuarvestuses;

- septembris ei teki ühendusesisest käivet ega ühendusesisest soetust nende kaupade osas,

mis jäid B poolt välja ostmata;

- septembris kajastab A kaupade tagasi toomise igapäevases arvestuses ja ühendusesisese

käibe aruandes muudatuse esitatud teabe kohta. Samuti kaasajastab B nõudmiseni varu

puudutavaid andmeid vastavalt kaupade tegelikule soetusele oma igapäevases

käibemaksuarvestuses.

Näide 7.

Maksukohustuslane A liikmesriigis 1 toimetab jaanuaris kaubad nõudmiseni varuna

liikmesriigis 2 asuvasse lattu. Kaubad on mõeldud võõrandamiseks maksukohustuslasele B

liikmesriigis 2. 12 kuud hiljem on kaubad või osa nendest maksukohustuslasele B

võõrandamata ja asuvad endiselt laos liikmesriigis 2.

Sellisel juhul:

- nende kaupade osas, mis on 12 kuu jooksul liikmesriigis 2 võõrandamata, ei teki A ja B

vahel sõlmitud kokkuleppe alusel ühendusesisest käivet ega soetust;

- A ja B kajastavad A poolt B-le võõrandamata ja B poolt soetamata kauba andmed oma

igapäevases käibemaksuarvestuses;

- 12 kuu möödumisel alates kaupade saabumisest teise liikmesriiki nõudmiseni varu

tingimused pole enam täidetud ja A-l tekib ühendusesisene käive liikmesriigis 1 ning ta

deklareerib käibe ühendusesisese käibe aruandel ja käibedeklaratsioonil;

- A-l tekib ühendusesisese soetus liikmesriigis 2 ning tal kohustus ennast seal

registreerida maksukohustuslasena ja deklareerida ühendusesisene soetus.

18

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 2

Euroopa Liidu õigusallikate ja käibemaksuseaduse muudatuste võrdlustabel

Euroopa Liidu õigusallika nimetus ja rekvisiidid

Nõukogu direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi (ELT L 347,

11.12.2006, lk 1-118), viimati muudetud direktiiviga 2018/1910 (ELT L 311, 7.12.2018, lk 3–

7)

Käibemaksuseaduse säte

käibemaksuseaduse

muutmise seaduse eelnõus

EL õigusallika nõue Vastavus EL õigusallikale

§ 2 lg 10 art 344 Vastab.

§ 2 lg 14, § 7 lg 1 p 4, § 7 lg 2

p-d 12–14, § 7 lg 31, § 8 lg 3

p 14, § 8 lg-d 6 ja 7, § 11 lg 2

art 17a Vastab.

§ 9 lg-d 4 art 36a Vastab.

§ 15 lg 3 p 2 art 138 (1a) Vastab.

§ 28 lg 1 p 1 art 262 Vastab.

§ 29 lg-d 14–17 Art 90 (2) Vastab.

§ 36 lg 1 p 6 ja lg 5 art 243 (3) Vastab.

§ 36 lg 1 p 7 Art 242 Vastab.

19

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 3

Rakendusakti kavand

MINISTRI MÄÄRUS

Rahandusministri 28. detsembri 2009. a määruse nr 69

„Ühendusesisese käibe aruande vorm ja ühendusesisese käibe

muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord” muutmine

Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 28 lõike 4 alusel.

§ 1. Rahandusministri 28. detsembri 2009. a määruse nr 69 „Ühendusesisese käibe aruande

vorm ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord” lisad 1 ja 2

asendatakse käesoleva määruse lisadega 1 ja 2 (lisatud).

§ 2. Määrus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.

Martin Helme

Rahandusminister

Veiko Tali

Kantsler

Lisa 1 Ühendusesisese käibe aruanne

Lisa 2 Ühendusesisese käibe muutmise aruanne

20

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja lisa 4

Rakendusakti kavand

MINISTRI MÄÄRUS

Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruse nr 40

„Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse

pidamise kord“ muutmine

Määrus kehtestatakse käibemaksuseaduse § 36 lõike 5 alusel.

§ 1. Rahandusministri 30. märtsi 2004. a määruses nr 40 „Maksukohustuslase käibemaksu

igapäevase arvestuse pidamise kord” tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse punktidega 10 ja 11 järgmises sõnastuses:

„10) käibemaksuseaduse § 7 lõike 1 punktis 4, § 7 lõike 2 punktides 12–14, nimetatud kaup;

11) käibemaksuseaduse § 8 lõike 3 punktis 14 ning § 8 lõigetes 6 ja 7 nimetatud kaup;

12) tehingud ja toimingud vastavalt käibemaksuseaduse § 29 lõigetele 14–17.“;

2) paragrahvi 4 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 10 nimetatud kanne peab sisaldama järgmist teavet:

1) nõudmiseni varu Eestist teise liikmesriiki toimetamise kuupäev;

2) maksukohustuslase, kellele nõudmiseni varu toimetatakse, maksukohustuslasena

registreerimise number;

3) lao aadress sihtliikmesriigis, laopidaja maksukohustuslasena registreerimise number, kauba

lattu saabumise kuupäev, väärtus, kirjeldus ja kogus;

4) selle maksukohustuslase maksukohustuslasena registreerimise number, kes asendab isikut,

kellele nõudmiseni varu toimetati (käibemaksuseaduse § 7 lõige 2 punkt 14);

5) nõudmiseni varuna võõrandatud kauba maksustatav väärtus, kirjeldus, kogus, võõrandamise

kuupäev ja soetaja maksukohustuslasena registreerimise number;

6) Eestisse tagasi toimetatud kauba väärtus, kirjeldus ja kogus (käibemaksuseaduse § 7 lõige 2

punkt 13);

7) nõudmiseni varuna teise liikmesriiki toimetatud kauba maksustatav väärtus, kirjeldus ja

kogus ning tingimuse tekkimise kuupäev ja põhjus vastavalt käibemaksuseaduse § 7 lõikele 31.

(4) Paragrahvi 2 lõike 2 punktis 11 nimetatud kanne peab sisaldama järgmist teavet:

1) maksukohustuslase registreerimise number, kellelt nõudmiseni varuna Eestisse toimetatud

kaup soetatakse;

2) kauba kogus ja kirjeldus, mis on maksukohustuslasele nõudmiseni varuna Eestisse

toimetatud;

3) kuupäev, millal maksukohustuslasele mõeldud kaubad Eestisse lattu saabuvad;

4) maksukohustuslase poolt soetatud kauba maksustatav väärtus, kogus ja kuupäev, millel

kaubad soetati;

5) kauba Eestisse toimetanud maksukohustuslase poolt laost eemaldatud kauba kirjeldus, kogus

ja eemaldamise kuupäev;

6) laos hävinud, kadunud või varastatud kauba kirjeldus ja kogus ning kuupäev.“.

21

§ 2. Määrus jõustub 2020. a 1. jaanuaril.

Martin Helme

Rahandusminister

Veiko Tali

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks käibemaksuseaduse muutmise seaduse

eelnõu, mis on kättesaadav koos seletuskirjaga õigusaktide eelnõude elektroonilise

kooskõlastamise süsteemi EIS vahendusel http://eelnoud.valitsus.ee/.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Helme

rahandusminister

Lisad:

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, 4 lk

Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, 21 lk

Lisaadressaadid:

Maksu- ja Tolliamet

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale

Teenusmajanduse Koda

Eesti Võlausaldajate Liit

Aet Külasalu 6113029, [email protected]

Meie 04.06.2019 nr 1.1-10/3738-1

1

EELNÕU

Käibemaksuseaduse muutmise seadus

§ 1. Käibemaksuseaduse muutmine

Käibemaksuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 4 asendatakse tekstiosa „maksukohustuslane“ tekstiosaga

„käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane)“;

2) paragrahvi 2 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(10) Investeeringukuld käesoleva seaduse tähenduses on kullaturgudel heakskiidetud kaaluga

kullakang või kullatahvel, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 995 tuhandikku kaaluosa,

ning pärast 1800. aastat münditud ja ametliku maksevahendina käibel olev või käibel olnud

kuldmünt, mille puhta kulla sisaldus on vähemalt 900 tuhandikku kaaluosa ja mille müügihind

ei ületa rohkem kui 80 protsendi võrra mündis sisalduva kulla hinda vabaturul.“;

3) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Nõudmiseni varu käesoleva seaduse tähenduses on kaup, mis toimetatakse teise

liikmesriiki kõikidel järgmistel tingimustel:

1) kaup toimetatakse maksukohustuslase poolt teise liikmesriiki eesmärgiga võõrandada

see kaup seal 12 kuu jooksul saabumisest alates selles teises liikmesriigis

maksukohustuslasena registreeritud isikule vastavalt maksukohustuslaste vahelisele

kokkuleppele;

2) isik, kellele kaup võõrandamise eesmärgil toimetatakse, on registreeritud

maksukohustuslasena liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse ning see isik ja talle selles

liikmeriigis väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number on kaupa

toimetavale maksukohustuslasele teada;

3) maksukohustuslane, kes kauba teise liikmeriiki toimetab, ei oma asukohta või püsivat

tegevuskohta teises liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse;

4) maksukohustuslane peab teise liikmesriiki toimetatud kauba kohta arvestust vastavalt

käesoleva seaduse § 36 lõike 5 alusel kehtestatud korrale;

5) maksukohustuslane kannab teise liikmesriiki toimetatud kauba soetaja andmed

ühendusesisese käibe aruandele.“;

4) paragrahvi 3 lõike 1 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „Käibemaksukohustuslane

(edaspidi maksukohustuslane)“ tekstiosaga „Maksukohustuslane“;

5) paragrahvi 7 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) nõudmiseni varuna Eestist teise liikmesriiki toimetatud kauba võõrandamine.“;

6) paragrahvi 7 lõiget 2 täiendatakse punktidega 12–14 järgmises sõnastuses:

„12) nõudmiseni varu toimetamist Eestist teise liikmesriiki;

13) teise liikmesriiki Eestist toimetatud nõudmiseni varu, mille võõrandamist ei toimunud 12

kuu jooksul alates nõudmiseni varu teise liikmeriiki saabumisest ning mis on selle aja jooksul

Eestisse tagasi toimetatud;

14) teise liikmesriiki Eestist toimetatud nõudmiseni varu, kui nõudmiseni varu soetaja

asendatakse teise maksukohustuslasega 12 kuu jooksul alates nõudmiseni varu teise liikmesriiki

saabumisest.“;

7) paragrahvi 7 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

2

„(31) Kui Eestist teise liikmesriiki toimetatud nõudmiseni varu ei võõrandata 12 kuu jooksul

alates kauba teise liikmesriiki saabumisest, loetakse ühendusesisene käive tekkinuks 12 kuu

möödumisele järgneval päeval vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 3, välja arvatud

käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 13 ja lõikes 3 nimetatud juhtudel.“;

8) paragrahvi 8 lõiget 3 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) nõudmiseni varu toimetamist Eestisse.“;

9) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:

„(6) Kauba ühendusesisene soetamine on ka nõudmiseni varuna Eestisse toimetatud kauba

soetamine.

(7) Kui Eestisse toimetatud nõudmiseni varu ei võõrandata 12 kuu jooksul alates kauba Eestisse

saabumisest, loetakse see kaup ühendusesiseselt soetatuks 12 kuu möödumisele järgneval

päeval vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, välja arvatud juhul kui kaup on selle aja jooksul

tagasi toimetatud liikmesriiki kust kaup lähetati.“;

10) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui sama kaup võõrandatakse mitu korda järjest ja see kaup toimetatakse

maksukohustuslasest edasimüüja poolt ühest liikmesriigist teise otse esimeselt kauba

võõrandajalt tehingute ahela viimasele soetajale, käsitatakse tehingute ahelas kauba

ühendusesisese käibena üksnes sellisele edasimüüjale kauba võõrandamist. Nimetatud

edasimüüjal tekib kauba ühendusesisene soetus liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse. Sätet ei

kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.

(5) Kui tehingute ahelas osalev edasimüüja, kes toimetab kauba ühest liikmesriigist teise

tehingute ahela esimeselt võõrandajalt tehingute ahela viimasele soetajale, on kauba

võõrandajale teatanud oma maksukohustuslasena registreerimise numbri kauba lähetamise

liikmesriigis, käsitatakse tehingute ahelas kauba ühendusesisese käibena üksnes sellise

edasimüüja poolt kauba võõrandamist. Nimetatud edasimüüjalt kauba soetajal tekib

ühendusesisene soetus liikmesriigis, kuhu kaup toimetatakse.“;

11) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§ 7 lõikes 3 ja § 8 lõikes 4“ tekstiosaga „§ 7

lõigetes 3 ja 31 ning § 8 lõigetes 4 ja 7“;

12) paragrahvi 15 lõike 3 punkti 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sätet ei kohaldata, kui käesoleva seaduse § 16 kohaselt on selle kauba käive maksuvaba või

kui puudub kauba, välja arvatud uue transpordivahendi või aktsiisikauba, soetaja või oma kauba

teise liikmesriiki toimetaja kehtiv teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud

maksukohustuslasena registreerimise number või selle kauba käivet pole kajastatud

ühendusesisese käibe aruandes vastavalt käesoleva seaduse §-le 28;“;

13) paragrahvi 28 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive, ta on

maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus või ta on

toimetanud Eestist teise liikmesriiki nõudmiseni varu;“;

14) paragrahvi 29 täiendatakse lõigetega 14–17 järgmises sõnastuses:

„(14) Maksukohustuslasel on õigus vähendada oma maksukohustust võõrandatud kaubalt või

osutatud teenuselt, mis on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma võrra

vastavalt tasumata osale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:

3

1) võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt käesoleva seaduse

§-le 37;

2) tehingult on käibemaksusumma arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi

käibedeklaratsioonil;

3) tehingu väärtus ei ületa turuväärtust;

4) nõuet pole võõrandatud;

5) arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 6 kuud, kuid mitte rohkem kui 3 aastat;

6) nõue on raamatupidamisarvestuses maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda

vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks või selle

tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu;

7) kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse mõistes;

8) maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude

raamatupidamisarvestuses maha kandmisest, märkides ära maha kantud nõudega seotud

käibemaksusumma.

(15) Maksukohustuslane korrigeerib käesoleva paragrahvi lõike 14 alusel võõrandatud kaubalt

või osutatud teenuselt, mis on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma

võrra oma tasumisele kuuluvat käibemaksusummat maksustamisperioodil, mil nõue

raamatupidamisarvestuses maha kanti.

(16) Kui maksukohustuslane on vähendanud tasumisele kuuluvat käbemaksusummat vastavalt

käesoleva paragrahvi lõikele 14, kuid vähendamise aluseks olev nõue hiljem osaliselt või

täielikult tasutakse, arvestatakse see nõue vastavalt selle tasumise osale maksustatava väärtuse

hulka selles maksustamisperioodis, mil nõue osaliselt või täielikult tasuti.

(17) Kui maksukohustuslane on jätnud kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata

ja saanud käesoleva paragrahvi lõike 14 punktis 8 sätestatud teavituse nõude

raamatupidamisarvestuses maha kandmise kohta, on maksukohustuslane kohustatud teavituses

märgitud nõudega seotud käibemaksusumma võrra suurendama oma maksukohustust teavituse

saamise maksustamisperioodil.“;

15) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) pidama nõudmiseni varuga seotud tehingute ja toimingute arvestust (§ 7 lõige 1 punkt 4, §

7 lõige 2 punktid 12–14, § 8 lõiked 6 ja 7);“;

16) paragrahvi 36 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) pidama käesoleva seaduse § 29 lõigetes 14–17 nimetatud osaliselt või täielikult tasumata

arvetega seotud arvestust.“;

17) paragrahvi 36 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise kord kehtestatakse

valdkonna eest vastutava ministri määrusega.“;

18) seaduse normitehnilises märkuses asendatakse tekstiosa „2017/2455 (ELT L 348,

29.12.2017, lk 7–22)“ tekstiosaga „2018/1910 (ELT L 311, 7.12.2018, lk 3–7)“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2020. aasta 1. jaanuaril.

4

Henn Põlluaas

Riigikogu esimees

Tallinn 2019

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus 2019

(allkirjastatud digitaalselt)