Vastus selgitustaotlusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Sirli Paistu

[email protected]

Teie: 12.04.2026

Meie: 20.04.2026 nr 2-2/294-2

Vastus selgitustaotlusele

Lugupeetud Sirli Paistu

Suur tänu selgitustaotluse eest, mille saatsite 12.04.2026 Kärkna kogukonna eestvedajana

Siseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK)

selleks, et saada selgust mitme korteriühistu ja laiema kogukonna kerksuskeskuse projekti jaoks

toetuse taotlemisel ja ehitusõiguslikes küsimustes.

Alljärgnevalt esitame vastuse Teie selgitustaotluse küsimustele 1-7, mille adresseerisite KÜSK-

ile ja Siseministeeriumile. Seejuures on Siseministeerium poliitikakujundaja ja KÜSK toetuse

andja rollis. Selgitustaotlusele vastates ei esitata seisukohta konkreetse projekti suhtes, vaid

antakse üldised selgitused lähtuvalt kummagi pädevusest.

Selgitame, et Siseministri 11.03.2026 määrus nr 6 „Kogukonnafondi toetuse tingimused ja kord“

(edaspidi: kogukonnafondi määrus) ei välista üldiselt sellist lahendust, et ühe objekti

varjumiskohaks või kerksuskeskuseks kohandamiseks taotlevad toetust mitu korteriühistut või

vabaühendust. Selleks, et mitme taotlejaga ühisprojektile saaks projektipõhist toetust anda,

peavad ühiselt taotlejad esmalt vastama kogukonnafondi määruses sätestatud tingimustele.

Taotleja(te) ja taotluse vastavus tingimustele on vajalik eeltingimus, kuid ainuüksi see ei taga

veel toetuse saamist. Muu hulgas on oluline, et toetatav projekt oleks toetuse eesmärkide

valguses põhjendatud, mõjukas ja jätkusuutlik (täpsemalt vt kogukonnafondi määruse § 15 lg

2). Toetuse tulemusel valmiv lahendus peab teenindama piisaval hulgal kohalikke inimesi, kes

vastavat elanikkonnakaitse meedet vajavad ning kes saavad sellele võrdsetel alustel ligipääsu.

Täiendavalt vastuseks Teie küsimustele:

1. Kas eespool kirjeldatud andmete põhjal on projekti esitamine korteriühistu taotlejana

Kogukonnafondi määruse alusel välistatud, arvestades netopinna tingimust ning võimalust, et

vähemalt ühe korteriühistu puhul ei pruugi olla täidetud ka 80% füüsilistele isikutele kuuluva

omandi nõue korteriomandite arvu järgi?

2 (3)

Esitatud andmete põhjal on korteriühistute taotluste esitamine välistatud, sest kõigi nimetatud

korteriühistute suletud netopind on suurem kui 1200 m2.

2. Kas KÜSK tõlgendab määrust nii, et sellise mitme korteriühistu ja laiema kogukonna ühise

kerksuskeskuse projekti puhul oleks sobiv taotleja üksnes mittetulundusühing või sihtasutus, kui

taotleja vastab määruse vastavatele nõuetele?

Jah.

3. Kas juhul, kui iga korteriühistu esitaks eraldi etapipõhise taotluse, muudaks see KÜSK-i

hinnangul projekti käsitlust taotleja nõuetele vastavuse seisukohalt või käsitataks seda siiski

sisuliselt ühe ühise kogukondliku projektina?

Antud korteriühistud ei saa taotlust esitada, kuna nad ei vasta suletud netopinna nõudele

(suletud netopind kuni 1200 m2). Kui korteriühistud vastavad suletud netopinna nõudele ja 80%

füüsilise isiku omandi nõudele, siis võivad korteriühistud esitada ka igaüks ise taotluse ühise

varjumiskoha või kerksuskeskuse loomiseks (sama aadress ja ruum) nii, et kulude osas ei teki

topeltrahastust.

4. Kas KÜSK saab soovitada mõnd muud määrusega kooskõlas olevat taotlejamudelit, mille

puhul korteriühistud osaleksid partneritena, kuid projekt oleks siiski käsitletav kogukonna

kerksuskeskuse projektina?

Ei oska soovitada.

5. Kuidas mõistab Siseministeerium kogukondliku kerksuskeskuse eesmärgi ja korteriühistu

taotlejale kehtiva kuni 1200 m² netopinna tingimuse omavahelist seost olukorras, kus

kriisilahendus on mõeldud sisuliselt suuremale kogukonnale, mitte ainult ühe väikese

korterelamu sisemiseks kasutuseks?

Kogukonnafondi määrusega ettenähtud toetus on mõeldud vabakonnale ja väiksematele

korteriühistutele. Üle 1200 m² netopinnaga korteriühistud taotlejad olla ei saa. Küll saavad olla

taotlejaks mittetulundusühingud ja sihtasutused, kes vastavad määruses ettenähtud tingimustele.

Ühisprojektile saab toetust taotleda koostöös vabaühendustega nii, et toetuste taotlejaks oleksid

nõuetelevastavad isikud. Kriisivalmiduse alane koostöö ja kogukondliku valitsemisviisi

arendamine vastavad kogukonnafondi määruse § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkidele.

6. Kas Siseministeerium saab selgitada, miks on kogukonnale mõeldud meetmes korteriühistu

taotleja puhul seatud netopinna ülempiir kuni 1200 m², samas kui teistes kriisivalmiduse

meetmetes on suuremate korterelamute vajadust käsitletud teistsuguse loogikaga?

Kogukonna toetus on suunatud alla 1200 m² korterelamutele põhjusel, et suuremates

korterelamutes on kohustus koostada varjumisplaan ja võimalusel kohandada varjumiskoht ning

sellele sihtrühmale on suunatud siseministri 05.01.2026 määrusega nr 1 „Korteriühistule

3 (3)

varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord“ antav

toetus. Seega on püütud leida võimalusi toetada nii suuremaid kui väiksemaid korterelamuid.

7. Kas Siseministeerium peab sellises olukorras võimalikuks, et projekti hinnatakse sisuliselt

kogukondliku kerksuskeskuse vajaduse alusel, arvestades projekti tegelikku sihtrühma,

riskikeskkonda, kohaliku omavalitsuse toetust ning seda, et projekti oluline osa on kogukonna

valmisoleku kasvatamine õppuste, rollijaotuse, teavituse ja ühise kriisikorralduse kaudu, või

loetakse määravaks üksnes korteriühistu formaalsed näitajad?

Toetuse edukaks taotlemiseks peavad nii taotlus kui taotleja(d) vastama määruses sätestatud

tingimustele. Korteriühistute varjumiskoha kohandamisele suunatud taotlusvooru saavad kirjas

nimetatud korteriühistud kasutada, kui nad vastavad toetuse andmise tingimustele – korterelamu

suletud netopind on suurem kui 1200 m2 ja 80% korteritest on füüsiliste isikute omanduses.

Selle taotlusvooru kohta vajalik info on leitav Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK)

koduleheküljel. Lisaks tasub uurida RTK kodulehelt kohaliku omaalgatuse programmi

tingimusi. Samuti soovitame kontakteeruda maakondlike arenduskoordinaatoritega, kes

kindlasti on valmis kaasa mõtlema. Tartumaa kontaktid on leitavad maakondlike

arenduskeskuste kodulehelt.

Loodame, et antud selgitused tulevad Teie kavandatava projekti teostamisel kasuks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Häli Allas

osakonnajuhataja

Tiina Oraste

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Teadmiseks:

Kliimaministeerium

Tartu Vald