Kiri

Kliimaministri määruse „Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 41 lõikega 1.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna nõunik Agne Aruväli (e-post

[email protected], tel 626 2968) ja finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Riigiabi

reeglite kohase vastavusanalüüsi ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post

[email protected], tel 626 2948) ja keeletoimetaja oli õigusosakonna

peaspetsialist Aili Sandre.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 23 paragrahvist, mis on liigendatud seitsmesse peatükki. Peatükid jagunevad

järgmiselt:

1. Üldsätted;

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr;

3. Nõuded taotlejale ja taotlusele;

4. Toetuse esitamine ja taotluse menetlemine;

5. Toetuse saaja õigused ja kohustused;

6. Toetuse maksmine ja kasutamine;

7. Finantskorrektsioonid ja vaided.

Eelnõu 1. peatükis kirjeldatakse üldsätteid.

Paragrahvi 1 lõiked 1 kuni 5 sätestavad valdkonna, mille raames toetust antakse. Toetust antakse

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja

katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks.

CPR lisa I1 järgi panustab meede sekkumiskoodiga 058 otseselt kliima- ja

keskkonnaeesmärkide täitmisesse kogu projekti eelarvega. Toetus panustab ka Eesti riigi

aastate 2023–2026 eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse ja -kasutus“ meetme

„Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse „Kliimamuutuste

leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ ja meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning

kasutus“ tegevuse „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. EL

struktuuritoetuse kasutamisel on toodud Eestis välja strateegiliselt olulised tegevused. See on

tegevus, millega antakse märkimisväärne panus programmi eesmärkide saavutamisse ja mille

suhtes kohaldatakse teatavaid seire- ja teabevahetusmeetmeid. Üks nendest on sadevee ja

üleujutuse teemade lahendamiseks antavad toetused.

Paragrahvi 1 lõige 6 selgitab, et antav toetus ei ole riigiabi. Ainukeseks erandiks on teatud

juhtudel TAT § 4 lõike 3 punkti 8 tegevused (vt nimetatud sätet). Sellisel juhul antakse abi üldist

majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisega tegelevale ettevõtjale antava vähese tähtsusega

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02021R1060-20221026.

riigiabi analüüs on lisatud seletuskirjale eraldi failina (seletuskirja lisa 1). Vähese tähtsusega

abi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei anta Euroopa Komisjoni

13. detsembri 2023. a määruse nr 2023/2832 (ELT L, 2023/2382, 15.12.2023, lk-d 1–12)

artikkel 1 lõikes 1 alusel nimetatud tegevuste toetamiseks.

Paragrahvi 2 lõige 1 sätestab toetuse andmise eesmärgi ning lõige 2 toetuse tulemused.

Toetuse andmise eesmärk on ära hoida või vähendada üleujutusega seotud olulistes

riskipiirkondades üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, keskkonnale,

kultuuriväärtustele ja majandustegevusele. Toetuse kasutamise tulemusena on maandatud

üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades üleujutuste võimalikud kahjulikud tagajärjed.

Üleujutusega seotud riskide maandamiskavad ja maandamiskava meetmete koondtabel on

Kliimaministeeriumi kodulehel üleujutuste teemalehel

https://kliimaministeerium.ee/merendus-veekeskkond/vesi/uleujutused. Eestis on määratud 16

riskipiirkonda. 2024. aastal ajakohastatakse üleujutusega seotud riskide hinnang ja määratakse

uuesti riskipiirkonnad.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, mida peab toetatavate tegevuste puhul arvestama ja millele peavad

need panustama ning mille põhjal neid hinnatakse.

Projekt peab olema kooskõlas Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Toetatavad tegevused peavad arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ja panustama Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.

Elukeskkond on kvaliteetne, seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt.

Inimesed on ruumiteadlikud ja ruumiotsused parandavad nende ühistegevuse ja osaluse

võimalusi, sest tegevuste planeerimisel on võimalik arvestada teadlikult üleujutusega

kaasnevate riskidega.

Võrdsete võimaluste edendamiseks toetusskeemis eraldi tegevusi ei kavandata, kuna

toetatavatel tegevustel puudub puutumus võrdsete võimalustega. Projekti teavitustegevustes

järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid. TAT panustab EE2035 vastavasse

näitajasse (hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik).

Soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks toetusskeemis eraldi tegevusi ei kavandata, kuna

toetatavatel tegevustel puudub puutumus soolise võrdõiguslikkusega. Projekti

teavitustegevustes järgitakse reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõudeid.

Toetatavate tegevustega ei panustata otseselt ligipääsetavuse tagamisse ja parandamisse.

Tegevuste elluviimisel järgitakse ehitistele kehtivaid ligipääsetavuse nõudeid ja tagatakse

avalikkusele edastatava informatsiooni kättesaadavus erivajadusega (nägemis-, kuulmis-, ja

intellektipuue) inimestele. TAT panustab „Eesti 2035“ näitajasse „Ligipääsetavuse näitaja“.

Regionaalarengut toetatakse eraldi üleujutustega seotud riskipiirkondadele suunatud

tegevusega. TAT panustab näitajasse „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike

osatähtsus“.

Keskkond ja kliima on olulise tähtsusega, sest toetatavad tegevused panustavad

kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise lahendustesse, mida hinnatakse näitajaga

„Keskkonnatrendide indeks“. Eesti säästva arengu strateegia rõhutab vajadust arendada

linnakeskkond välja mitmekesise ja atraktiivsena ning inimsõbralikuna. Üleilmne eesmärk

„Muuta linnad ja asulad kaasavaks, turvaliseks, vastupidavaks ja säästvaks“ on Eestis seotud

linnakeskkonda (ehitised, õhukvaliteet, rohealad jm) iseloomustavate järgmiste näitajatega:

heas ja rahuldavas seisukorras ehitismälestised; peenosakeste (PM₁₀ ja PM₂,₅) heide;

liiklusõnnetustes kannatanud inimesed linnades; rohealad linnades; ühissõidukitega, jalgrattaga

või jalgsi tööl käijad. Info sihi näitajate ja mõõdikute kohta kantakse struktuuritoetuste

registrisse (SFOSi). Toetuse eraldamine ei lähe vastuollu ELi põhiõiguste harta nõuetega, sh on

see kooskõlas põhiõiguste harta jaotisega „Võrdsus“ (artiklid 20–26).

Lõikes 5 sätestatakse rakenduskava väljund- ja tulemusnäitaja, millesse toetuse abil tehtud

projekt peab panustama.

Rakenduskava näitajate täpsem kirjeldus on esitatud perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas.

Arvutusmetoodika saavutustasemete leidmiseks avaldatakse rakendusüksuse veebilehel.

Eelnõu paragrahvis 3 sätestatakse rakendusüksus ja -asutus. Meetmete nimekirja järgi on

rakendusüksus Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus ning rakendusasutus

Kliimaministeerium.

Eelnõu 2. peatükis sätestatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr.

Rakend

uskava

näitaja

Näitaja

nimetus ja

mõõtühik

Alg-

tase

Võrdlus-

aasta

Vahe-

tase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

Väljund

-näitaja

Uued või

tugevdatud

rajatised

üleujutuste

vastu

kindlustami

seks

rannikuribal

, jõe- ja

järvekallast

el

(kilomeeter)

.

Ei

kohal

du

Ei

kohaldu

0,7 7 Üleujutuste

maandamiseks ehitatud

või oluliselt

uuendatud kaitserajatiste

jmt pikkus kilomeetrites

ning alade pikkus

(rannikuala ja kaldajoon),

kus on üleujutuste riske

vähendatud. Näitaja

täitmist võib raporteerida

pärast tööde lõpetamist

konkreetsel alal.

Tulemus

-näitaja

Üleujutuste

vastu

kindlustami

seks võetud

meetmetest

kasu saav

elanikkond

(inimeste

arv).

0 2021 Ei

kohal

du

30 000 Üleujutuste

maandamiseks ehitatud

kaitserajatistest jmt

kasusaavate inimeste arv

üleujutusohualasse jäävas

piirkonnas. Näitajasse

loetakse üleujutuse

riskipiirkonnas elavate

inimeste arv. Näitaja

„üleujutuse vastu

kindlustamiseks võetud

meetmetest kasu saav

elanikkond“ määramiseks

tehakse kaardianalüüs,

milles käigus

kõrvutatakse

Statistikaameti

rahvastikuandmeid

meetmetest kasusaava

mõjuala suurusega.

Eelnõu paragrahvis 4 sätestatakse tegevused, mida meetme raames toetatakse.

Lõikes 1 rõhutatakse, et toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud

eesmärkidesse.

Lõikes 2 tuuakse välja, millistel aladel tegevusi toetatakse. Üleujutusega seotud riskide

hindamine ja maandamine on jaotatud kolmeks: ohtude ning riskide hindamine, kaardistamine

ja riskide maandamine. Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnanguga 2018. aastal määrati

16 riskipiirkonda (https://kliimaministeerium.ee/ajakohastatud-uleujutusega-seotud-riskide-

hinnang). Meetme raames toetatakse punkti 1 kohaselt veeseaduse mõistes üleujutusega seotud

riskipiirkondi, mis on avalikustatud kehtivas maandamiskavas. Punkti 2 kohaselt toetatakse

tegevusi aladel, mis jäävad väljapoole üleujutusega seotud riskipiirkondi, kuid millel tehtavad

tegevused vähendavad otseselt üleujutusohuga seotud riske üleujutusohuga seotud

riskipiirkondades.

Lõikes 3 tuuakse välja toetatavad tegevused. Toetatakse kaitsetammide (sh paisu või

kaldakindlustuse) või kaitsevallide rajamist või eemaldamist. Olemasolevate kaitserajatiste

rekonstrueerimist. Näiteks promenaadid, sillad, kaitseseinad kaldakindlustused. Toetavate

tegevuste hulgas rahastatakse ka kraavide rekonstrueerimist. Tegevust rahastatakse ainult siis,

kui see asub määratud riskipiirkonnas ja kui see leevendab selle riskipiirkonna olulise kahjuliku

mõjuga üleujutusliigi põhjustatavate kahjude leevendamist. Üleujutusega seotud riskide

hinnangus, mis asub kliimaministeeriumi kodulehel

(https://kliimaministeerium.ee/ajakohastatud-uleujutusega-seotud-riskide-hinnang), on

määratud iga riskipiirkonna kohta üleujutuse liik/liigid, mis põhjustavad olulise kahjuliku

mõjuga üleujutusi. Tänased riskipiirkonnad on riskipiirkonnaks määratud jõe ja mere

üleujutuste tõttu. Sademevee probleeme selle tegevusega ei lahendata ja neid tegevusi

rahastatakse sademevee toetusmeetmest. Lisaks toetatakse ka kuivendatud alade veerežiimi

taastamist, veekogude tervendamist (setete, taimestiku ja voolutakistuste eemaldamine vms),

lammialade säilitamist ja taastamist, sh poollooduslike koosluste taastamine (nt lamminiitude

võsast puhastamine), jõe sootide taasavamist, ajutiste veetõkkeseinade soetamist ja muidu

ehituslikke tegevusi, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide

kaitseks (nt tehnilise taristu veevarustus, kanalisatsioon, elektrisüsteemid, juurdepääsuteede

kindlustamine või ümberehitus ja pumpla, truubi ja sulgemiskaevude rajamine).

Lõikes 4 nimetatakse, millistele tegevustele toetust ei anta. Toetust ei anta põhimõtteliselt

määrustes „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade

koostamise toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ ja „Kombineeritud

sadeveesüsteemide, sealhulgas lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ toetavatele tegevustele.

Lõike 5 kohaselt toetatakse ehituslikest tegevustest ainult selliseid sobivaid lahendusi, mille

mõju piirkonnas on suurim, st et ära hoitavat kahju tuleb võrrelda investeeringu maksumusega.

Kahjude hindamisel võib lähtuda Keskkonnaministeeriumi 2018. a tellitud uuringust

(https://envir.ee/media/4106/download). Alternatiivide võrdluses peab taotleja võtma arvesse

investeeringu maksumust, ekspluatatsioonikulusid ja tehniliste lahenduste rakendamise mõju

nii inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele kui ka majandustegevusele ja seda, kui

suurele elanike hulgale tegevus mõju avaldab. Aluseks võib võtta Keskkonnaministeeriumi

2021. a tellitud tehniliste analüüsi näite (https://envir.ee/media/6747/download).

Lõike 6 järgi toetatakse tegevusi, milles on arvesse võetud kehtivat vesikonna veemajanduskava

ning selles kehtestatud veekogumite keskkonnaeesmärke. Projektis peab olema välja töötatud

lahendus, mis ei mõjuta veekogumi seisundit või mille kohta on veekaitse eesmärkide

saavutamise suhtes täidetud veeseaduse §-de 38–42 nõuded.

Lõike 7 kohaselt toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega.

Euroopa Parlamendi 2021. aasta määruses 2019/2088 on sätestatud jätkusuutliku

investeerimise põhimõte. Selle kohaselt on investeering jätkusuutlik vaid juhul, kui see „ei

kahjusta oluliselt“ (ingl k do no significant harm ehk DNSH) ühtegi nimetatud määruses

sätestatud keskkonnaeesmärki. Põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ tuleb tõlgendada

taksonoomiamääruse (EL) 2020/852 artikli 17 tähenduses. Selles artiklis on määratletud, mida

tähendab „oluline kahju“ taksonoomiamäärusega hõlmatud kuue keskkonnaeesmärgi

saavutamisele.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH

analüüs tõi välja, et rakenduskavas planeeritud meede on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõtetega. Toetatavad tegevused panustavad taksonoomiamääruse artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärkidest kliimamuutustega kohanemisse. Toetatavad tegevused ei kahjusta

oluliselt teiste keskkonnaeesmärkide saavutamist. Selleks on hinnatud tegevuste vastavust

taksonoomiamääruse artiklis 17 esitatud keskkonnaeesmärkide olulise kahju kirjelduse

kontekstis järgmiselt.

1. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutuste leevendamist, kui see põhjustab olulist

kasvuhoonegaaside heidet.

Ei kahjusta. Meede ei too kaasa rohkem kasvuhoonegaaside heiteid, mistõttu kliimamuutuste

leevendamisele oluline kahjustav mõju puudub. Meetmest saadav ressursside kokkuhoid ja vara

kaitse aitab kliimamuutuste leevendamisele kaasa.

2. Tegevus kahjustab oluliselt kliimamuutustega kohanemist, kui see põhjustab praeguse kliima

ja eeldatava tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele,

loodusele või varadele.

Ei kahjusta. Tegevus ei kahjusta kliimamuutustega kohenemist. Vastupidi, toetatavad

ehituslikud tegevused aitavad kliimamuutustega kohaneda. Prognooside alusel on 21. sajandi

jooksul Eestis oodata järgmisi muutusi: õhutemperatuuri tõus; jää- ja lumikatte vähenemine;

sademete hulga suurenemine; merepinna tõus; tormide sagenemine. Seega suurenevad

rannikumerest ja paduvihmast põhjustatud üleujutusohuga seotud riskid. Maandamiskavades

määratud tehniliste meetmete eesmärk on vähendada üleujutuste ulatust ja nende tagajärgi.

3. Tegevus kahjustab oluliselt vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui see

kahjustab veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist

potentsiaali või mereala head keskkonnaseisundit.

Ehitustehnilised tööd üleujutuste leevendamiseks, mida tehakse veekogude kallastel, võivad

veekogumite ökoloogilist ja hüdromorfoloogilist seisundit mõjutada. Eelnõukohase määruse

§ 4 on lisatud eraldi lõige 6, mille kohaselt peab projektis olema välja töötatud lahendus, mis ei

mõjuta veekogumi seisundit või mille kohta on veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes

täidetud veeseaduse §-de 38–42 nõuded. Erandite kaalumist ei saa taotluse esitamise käigus

kaaluda. Erandite kohaldamise põhjendused veekogumite kaupa esitatakse üldjuhul

veemajanduskavas. Veemajanduskava tavapärane kehtivusaeg on kuus aastat ja selle aja jooksul

üldiselt veemajanduskava ei muudeta. Siiski võib tekkida vajadus teha veekaitse eesmärkide

saavutamiseks erandeid ka enne kava korralist muutmist. Sellisel juhul määratakse erandid ja

neid põhjendatakse veeloas või kompleksloas ning hiljem muudetakse vastavalt ka

veemajanduskavas. Põhjendusi saab kaaluda, kui on teada täpsemad tegevused.

4. Tegevus kahjustab oluliselt ringmajandust (sh jäätmetekke vältimist ja jäätmete

ringlussevõttu), kui see põhjustab olulist ebatõhusust materjalide kasutamisel või loodusvarade

otsesel või kaudsel kasutamisel, või suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või

kõrvaldamist või kui jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt

kahjustada keskkonda.

Ei kahjusta. Meede ei ole otseselt seotud ringmajandusega. Meetme tegevuste elluviimine ei

kahjusta oluliselt ringmajanduse eesmärke, sh jäätmete vältimist ja jäätmete ringlussevõttu.

Tegevuste elluviimine aitab hoida inimeste vara ning tagab ressursside tõhusama kasutamise ja

loodusvarade kokkuhoiu.

5. Tegevus kahjustab oluliselt saastuse vältimist ja tõrjet, kui see suurendab märkimisväärselt

saasteainete heidet õhku, vette või pinnasesse.

Ei kahjusta. Meede soodustab reostuse vältimist. Riskipiirkondades toimuvate üleujutuste tõttu

võib just reostust keskkonda sattuda. Eestis määratud riskipiirkondades on nii reoveepuhastid

kui ka kompleksloa kohustusega käitised. Tehniliste meetmete rakendamine aitab leevendada

üleujutuse ajal tekkivat reostust. Meetme tegevuste elluviimisega ei kaasne õhu, vee ega

pinnase saastumist ega märkimisväärset saasteainete heitmist keskkonda.

6. Tegevus kahjustab oluliselt elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui see

kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või kahjustab

elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Ei kahjusta. Meetme tegevuste elluviimine ei kahjusta oluliselt elurikkust ega ökosüsteeme ega

takista nende taastamist. Investeeringud aitavad paremini planeerida maakasutust, elupaikade

ja liikide kaitset ning kaasata aktiivselt kodanikke jätkusuutliku ja parema elukeskkonna

saavutamisesse.

Eespool toodud analüüsi tulemusena kinnitatakse, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei

kahjusta oluliselt“ põhimõtetega.

Lõike 8 kohaselt tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060

artikli 73 lõike 2 punkti j põhjal taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada

kliimakindlus. Kliimakindlus tagatakse üldiselt juba projekteerimise käigus ning üldjuhul

projekteerija arvestab ka tuleviku kliimatrendidega ehitusprojekti koostamisel. Kliimakindluse

tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele

kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja

et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud

kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Lõike 9 kohaselt vähese tähtsusega abi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale

ettevõtjale ei anta Euroopa Komisjoni 13. detsembri 2023. a määruse nr 2023/2832 (ELT L,

2023/2382, 15.12.2023, lk-d 1–12) artikkel 1 lõikes 1 alusel nimetatud tegevuste toetamiseks.

Lõike 10 kohaselt Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antud vähese

tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele

vahetult eelnenud kolme aasta jooksul ületada 750 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse

Euroopa Komisjoni 13. detsembri 2023. a määruse nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise

lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid

osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2382, 15.12.2023,

lk-d 1–12) artikli 2 lõikes 2 määratletud ettevõtjat. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida

teiste abiliikidega eelnimetatud määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades.

Lõike 11 kohaselt paragrahvi 1 lõikes 6 nimetatud vähese tähtsusega abi andmisega seotud

dokumendid säilitatakse rakendusüksuse poolt 10 aastat abi andmisest alates.

Eelnõu paragrahvi 5 lõigetes 1 kuni 4 sätestatakse kulude abikõlblikkus. Kulu on abikõlblik,

kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja määruses sätestatud tingimustega ja taotluse

rahuldamise otsusega.

Lõikes 2 sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblikud on kõik § 4 lõikes 3 nimetatud tegevuste

ehituslikud kulud. Kuna tegevused võivad mõjutada keskkonda, aga samal ajal on vaja säilitada

ka keskkonna, sh veekogumite hea seisund, siis on abikõlblikud ka nende negatiivsete mõjude

leevendavate meetmete kulu. Projekteerimise kulu on abikõlblik ainult juhul, kui

projekteerimise järel tehakse tööd koostatud projekti alusel. Abikõlblik on ka projektijuhtimise

kulu ja taotluseks vajamineva projekti, sh § 4 lõikes 5 nimetatud alternatiivide analüüsi ehk

sobiva tehnilise lahenduse väljaselgitamise kulu. Taotluses vajamineva projekti all ei mõelda

ehitusseadustikus sätestatud eelprojekti. Täpsem juhis, mida mõistetakse kõnealuse projektina,

avaldatakse rakendusüksuse veebilehel. Abikõlblik on ka § 4 lõikes 3 nimetatud tegevusteks

vajaliku kinnisasja ostmise või kinnisasjale hoonestusõiguse seadmise kulu, põhiprojekti ja

tööprojekti koostamise kulu, keskkonnamõju hindamise kulu, kliimakindluse analüüs taristule,

mille eluiga on vähemalt viis aastat (§ 4 lõige 8), ja omanikujärelevalve kulu. Notaritasu,

riigilõiv ning tehnilise või finantsekspertiisi kulu on abikõlblikud, kui need on otseselt seotud

§ 4 lõikes 3 nimetatud tegevusega või vajalikud selle tegevuse ettevalmistamiseks või

elluviimiseks.

Lõikes 3 sätestatakse piirangud abikõlblikele kuludele. Paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud

tegevuseks vajaliku kinnisasja või hoonestusõiguse ostmise asjakohased tasud ja lõivud võivad

moodustada maksimaalselt 15% projekti abikõlblikest kuludes. Personalikulu on abikõlblik 5%

ulatuses projekti otsestest kuludest. Määruse eesmärk on üleujutuse riske vähendada ja seega

peamine eesmärk on rahastada ka tehnilisi tegevusi, mis tagavad üleujutusriskide vähendamise.

Seepärast on määratletud ka personalikulu ja maaostu kulu ulatuse kogu projektist.

Lõikes 4 sätestatakse, millised kulud ei ole abikõlblikud. Need on rajatavate ja olemasolevate

süsteemide hooldustööd, enne taotluse rahuldamise otsust tekkinud kulud (v. a lõike 2 punktis 4

nimetatud kulu) ja personalikulud alla 200 000-eurose kogumaksumusega projekti korral.

Paragrahvis 6 sätestatakse meetmest toetatavate tegevuste abikõlblikkuse perioodi detailid.

Paragrahvis 7 sätestatakse toetuse piirsumma ja osakaal.

Toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot koos käibemaksuga. Taotlusvooru eelarve

kinnitab kliimaminister käskkirjaga.

Tegevust toetatakse meetmest „Kliima-eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja

kiirgusohutus“ ning rahastatud tegevuste detailne jagunemine on lisatud allpool tabelina.

Rahastatavad

tegevused

Euroopa

Regionaal

arengu

Fondist

eelarve

(euro)

ELi

toetuse

osakaal

Riiklik

kaas-

finantseerin

g (euro)

Oma-

finantseering

(euro)

Kogu-

maksumus

(euro)

Sekkumine, number

21.2.3.51

14 410 229 70% 3 087 906 3 087 906 20 586 041

TAT määrus 7 205 114 Maksim

aalselt

70%

0 3 087 906 10 293 020

TAT käskkiri 7 205 114 70% 3 087 906 0 10 293 020

Lõike 3 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal 70% abikõlblikest kuludest ning projekti

omafinantseeringu minimaalne osakaal on 30% abikõlblikest kuludest. Aluseks on võetud

maksimaalne võimalik toetuse andmise protsent kõigile piirkondadele sarnaselt. Aluseks on

võetud „Eesti 2035“, mis on seadnud sihiks elukeskkonnaga rahulolu ja turvalise elukeskkonna

ning tõstatab riigi ühe arenguvajadusena suurema kompetentsi ruumiloomes. Toetust antakse

16 riskipiirkonnas, kus esineb üleujutusega seotud risk. Üleujutustest mõjutatud elanike arv on

16 riskipiirkonnas väga erinev.2 Üleujutuse stsenaariumi, nn üks kord saja aasta jooksul (1%),

korral on kõige rohkem mõjutatud elanikke Pärnus (4480 elanikku), Saaremaal (720 elanikku)

ning Tartus (550 elanikku) ja kõige vähem Sindi linnas, Raasiku alevikus ja Paide linnas (igas

piirkonnas vähem kui 10 inimest. Andmekaitse seisukohast ei avaldata täpset arvu, kui inimesi

on vähem kui 10). Tallinna linnas sõltub mõjutatud elanikke arv linnaosadest. Haabersti, Pirita

ja Põhja-Tallinna linnaosades on igas piirkonnas mõjutatud vähem kui 10 inimest ja samal ajal

on suuremad riskid just Kesklinna (870) ja Kakumäe elanikel (990). See tähendab seda, et ka

erinevates riskipiirkondades ja ka riskipiirkondade sees erinevates linnaosades on erinevad

kulud riskide leevendamiseks. Tartu linnas näiteks 2021. aasta aruande „Üleujutusriskide

maandamiskava tehnilised lahendused Tartu linnas“3 põhjal tuleks üleujutusriskide

leevendamiseks investeerida üle 10 390 005 euro. Samal ajal kui väiksemates piirkondades, kus

2 https://kliimaministeerium.ee/media/832/download. 3 https://kliimaministeerium.ee/media/6747/download.

on ka vähem mõjutatud elanikke, on võimalikud investeeringud alla 500 000 euro. Varem on

heitkogustega kauplemise süsteemi kaudu rahastatud üleujutusriskide leevendamise tehnilisi

lahendusi. Riskipiirkondadest on riskide leevendamiseks toetust taotlenud 85% toetusmääraga

ja piiritletud maksimaalse toetussummaga Haapsalu, Kuressaare, Hiiumaa, Paide, Sindi ja

Pärnu.4 See näitab seda, et kõnealuse meetme puhul ei ole toetuste jaotus olnud ebaühtlane ja

jaotunud suurte ja võimekate taotlejate vahel. Tartu linn ja ka Tallinn ei ole veel kordagi

rahastust tulnud taotlema ja samas on neil ka suurem investeeringuvajadus. Kliimamuutused

seevastu aga näitavad, et üleujutuste esinemise risk aina suureneb ja üleujutustega seotud

riskide maandamiskavade eesmärgid on vaja saavutada kõigis riskipiirkondades.

Eelnõu 3. peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja taotlusele.

Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded taotlejale.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetust võivad taotleda kohaliku omavalitsuse üksus, kohaliku

omavalitsuse üksuste liit, maakondlik omavalitsusliit või arenduskeskus, kohaliku omavalitsuse

asutus või selle hallatav asutus. Omavalitsusliidud ja maakondlikud arenduskeskused on

taotlejaks lisatud selliste projektide korral, mis võimaldavad mitut kohalikku omavalitsust

hõlmavate ühisprojektide sujuvamat elluviimist. Kohalikud omavalitsused on otsustanud

korraldada enda ühiste arendustegevuste elluviimist erinevalt – osades maakondades on

ühisülesannete peamised täitjad maakondlikud omavalitsusliidud, samas on maakondi, kus

omavalitsusliit aktiivselt ei tegutse ning ühiste arendustegevuste koordineerimise roll on antud

hoopis maakondlikele arenduskeskustele. Juhul kui taotlema tahavad tulla näiteks kaks

omavalitsust, siis on võimalik seda teostada ka nii, et üks kohalik omavalitsus on taotluses

partnerina. Partneriks võivad olla kõik käesolevas lõikes nimetatud asutused ja ettevõtted. Vee-

ettevõtja võib toetust taotleda muude tegevuste jaoks, mis on vajalikud veevarustuse,

kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks. Toetust võib taotleda ühele või mitmele kohaliku

omavalitsuse üksusele 51%-liselt kuuluv vee-ettevõtja. Taotleja peab olema määratud kohaliku

omavalitsuse volikogu otsusega projekti piirkonnas vee-ettevõtjaks ja taotlejale peab kuuluma

projekti piirkonna veemajandustaristu.

Paragrahvi 9 lõigetes 1 kuni 3 sätestatakse nõuded taotlusele.

Lõike 1 kohaselt peab taotlus vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule. Taotleja peab

esitama nõuetekohase taotluse ning õigeks ajaks ka lisateabe, kui rakendusüksus seda nõuab.

Taotlejal on kohustus teatada rakendusüksusele esitatud informatsioonis kõikidest

muudatustest, mis mõjutavad toetuse andmise otsust (§ 18 lõige 4). Info, mille põhjal otsus

langetatakse, peab olema võimalikult asjakohane, et vältida hilisemaid vaidlusi ja

tagasinõudeid.

Lõike 2 kohaselt tuleb taotletava tegevuse ehitustööd teha taotleja omandis oleval maal või

maaomaniku nõusolekul.

Lõikes 3 nimetatakse, millised dokumendid ja andmed peavad olema koos taotlusega esitatud.

Lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist tõendavatele dokumentidele ning

ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele tuleb esitada ka määruses nimetatud andmed

ja dokumendid. Punkti 6 kohaselt tuleb esitada projekti eelarve ja selle kujunemine koos

arvutuste ning põhjendustega. Paragrahvi 14 lõike 2 punkti 3 kohaselt peab projekt olema

kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti elluviimise kulud vastavad turuolukorrale.

Selleks tuleb esitada ka hinnavõrdlus. Hinnavõrdluse tegemiseks oleks vaja esitada võrreldavad

hinnapakkumused üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ning pakkumuse lähteülesande kirjeldus

koos küsitud pakkumuste infoga kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. Taotleja peab

olema teinud piisavaid pingutusi võrreldavate hinnapakkumiste saamiseks, millega tagada

konkurentsi ärakasutamine ning optimaalne hinna ja kvaliteedi suhe. Konkurentsivõimelist

hinda saab tõendada võrreldavate pakkumistega. Näitlikult olukorras, kus on küsitud kolm

4 https://kik.ee/et/projektid?application_round[]=404&application_round[]=560&items_per_page=20.

hinnapakkumist, kuid esitatud/saadud vaid üks pakkumus, ei saa lugeda piisavaks, st toetuse

saajal tuleb veel uurida potentsiaalsete võrreldavate pakkumiste saamise võimalusi – ei saa

piirduda ühe ettevõtte esitatud pakkumusega (sh juhtudel, kus pakkujad on näiteks pakkumiste

esitamisest loobunud). Seejuures on oluline, et pakkumuste võtmise protsess on selge ja

läbipaistev, pakkumuste esitamiseks on antud piisavalt aega ning taotleja on selle

dokumenteerinud, et tagada kontrolljälje olemasolu (sh võimalike auditite raames). Olukorras,

kus toetuse saaja hinnangul ei ole võrreldavaid hinnapakkumist võimalik saada, peab

sellekohane põhjendus olema veenev ja põhjendatud (nt ei saa aktsepteerida põhjendusi, et

tegemist on pikaajalise koostööpartneriga vms).

Punkti 7 kohaselt esitatakse kinnitus projekti vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu

24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetele. Enne

kinnituse andmist tutvub taotleja „ei kahjusta oluliselt“ teabelehega, mis on lisatud

taotlusmaterjalide juurde, et taotleja saaks anda informeeritud kinnituse.

Punkti 8 kohaselt tuleb esitada täidetud kliimakindluse hinnangu andmise tabel. Kliimakindluse

hinnangu andmise tabel on rakendusüksuse kodulehel ja sinna lisatakse ka juhis.

Kliimakindluse analüüs tuleb teha projektidele, mis sisaldavad ka taristuinvesteeringuid.

Taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tuleb tagada kliimakindlus (§ 4 lõige 8). Taristu

all peetakse silmas inimese rajatud taristut ning mitte looduslikus seisundis olevaid objekte.

Kliimakindluse analüüsi kohaldamisala on sätestatud Euroopa Komisjoni teatises

(2021/C 373/01) „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“ (ELT C 373, 16.9.2021, lk-d 1–92) . Kliimakindluse tagamisele kaasaaitamine on protsess,

mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele,

tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja tegevustest

tekkiva kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks seatud

kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Punkti 13 kohaselt tuleb esitada ka § 4 lõike 3 punktides 1–7 loetletud ehituslike tegevuste

eelprojekt. Eelprojekt peab muu hulgas sisaldama sobiva tehnilise lahenduse alternatiivide

võrdlust, lähtudes mõjuanalüüsist, investeeringu maksumusest, ekspluatatsioonikuludest ja

sisaldades ka ülevaadet ehitustööde materjalidest ja mahtudest ning projekti piirkonnast,

olemasolevate rajatiste kirjeldust, ehituslike lahenduste eskiisjooniseid ja muud

asjassepuutuvat informatsiooni. Ehituslikud tegevused sõltuvad suuresti asukoha eripärast ja

rakendatava tegevuse mahust. Et teada saada tegevuse mõjusust piirkonnas, on kohalikul

tasandil sobiva tehnilise lahenduse leidmiseks vaja hinnata erinevate lahenduste rakendamise

mõjusid inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele. Iga

lahenduse kogumaksumuse leidmiseks tuleb arvestada investeeringu maksumust ja

ekspluatatsioonikulusid. Alternatiivide analüüsi eesmärk on välja selgitada investeeringu

maksumuse, ekspluatatsioonikulude ja mõjude seisukohast eelistatuim lahendus inimese

tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtustele ja majandustegevusele kahjulike tagajärgede

ärahoidmiseks või vähendamiseks. Olukorras, kus reaalselt elluviidavat alternatiivi ei ole, tuleb

seda ka märkida ja põhjendada. Tehniliselt ja keskkonnakaitse seisukohalt põhjendamatuid

lahendusi ei toetata. Täpsem juhis eelprojekti ja alternatiivide analüüsi kohta esitatakse

rakendusüksuse kodulehel.

Punkti 16 kohaselt esitatakse keskkonnamõju kirjeldus. Eelprojekti koostamisel tuleb

keskkonnamõju eelhinnanguga sarnaselt põhjalikult läbi mõtestada tegevusega kaasnev

võimalik keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse asukoha ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna

kirjeldamisel lähtutakse: 1) olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ning seal toimuvatest

või planeeritavatest tegevustest; 2) alal esinevatest loodusvaradest, sealhulgas maa, muld,

pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavusest, kvaliteedist ja

taastumisvõimest; 3) keskkonna vastupanuvõimest, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest; 4) inimese tervisest ja heaolust ning

elanikkonnast.

Keskkonnamõju kirjelduses antakse ka hinnang: 1) mõju suuruse kohta; 2) mõjuala ulatuse

kohta, nt geograafiline ala; 3) mõju ilmnemise tõenäosuse kohta; 4) mõju tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus; 5) mõju piiriülesus; 6) mõju Natura 2000 võrgustiku alale;

7) kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega; 8) ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalusi.

Punkti 17 kohaselt esitatakse projekti keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui

selle andmise vajalikkus tuleneb Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang sisaldab

ka mõjuhinnangut veekogude/veekogumite seisundile;

Punkti 18 kohaselt esitatakse keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järelduste

ning aruande heakskiitmise otsusega, kui projektiga kavandatavatel tegevustel on oluline

keskkonnamõju keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 järgi või

kui selle vajadus tuleneb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangust.

Punkti 19 kohaselt esitatakse Muinsuskaitseameti arvamus projekti kohta, kui taotlusega

planeeritav tegevus mõjutab muinsuskaitsealust objekti.

Punkti 20 kohaselt esitab taotleja Põllumajandus- ja Toiduameti arvamuse projekti kohta, kui

taotlusega kavandatud tegevus toimub riigi poolt korrashoitaval ühiseesvoolul.

Punkti 21 kohaselt tuleb juhul, kui taotleja ega ka partner ei ole kohalik omavalitsus või

kohaliku omavalitsuse asutus või tema hallatav asutus, esitada kohaliku omavalitsuse

kooskõlastus, mis kinnitab taotluses märgitud tegevuste vajalikkust.

Punkti 22 kohaselt esitab taotleja paragrahvi 2 lõike 5 väljundnäitajate analüüsi andmed ja

kaardianalüüs rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhise järgi.

Punkti 23 kohaselt esitab taotleja paragrahvi 1 lõikes 6 nimetatud vähese tähtsusega abi

taotlemisel kohaliku omavalitsuse üksuse otsus, haldusleping või muu dokument, millega on

taotlejale tehtud ülesandeks osutada üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, mille jaoks abi

antakse. Vähese tähtsusega abi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale

ei anta Euroopa Komisjoni 13. detsembri 2023. a määruse nr 2023/2832 (ELT L, 2023/2382,

15.12.2023, lk-d 1–12) artikkel 1 lõikes 1 alusel nimetatud tegevuste toetamiseks.

Eelnõu 4. peatükis kirjeldatakse toetuse esitamise ja menetlemise protsessi.

Paragrahv 10 kirjeldab taotlusvooru avamist puudutavaid tegevusi.

Paragrahv 11 kirjeldab detailsemalt taotluse esitamist.

Paragrahv 12 kirjeldab detailsemalt taotluse menetlemist. Taotlusi vaadatakse läbi esitamise

järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Puuduste korral antakse

rakendusüksusele võimalus küsida taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete

kohta, et otsus taotluse kohta oleks põhjalik ja kaalutletud.

Paragrahv 13 sätestab hindamiskomisjoni moodustamise korra.

Paragrahv 14 sätestab projektide valikukriteeriumid ja -metoodika.

Lõike 1 kohaselt hindab hindamiskomisjon projekti kriteeriumide alusel, mis on vastavuses

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Toetuse taotluses

kajastatud projekt kuulub rakendusüksuse poolt rahastamisele ja toetuse taotlus rahuldamisele

osaliselt või täielikult üksnes juhul, kui on täidetud kõik taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded

ning projekt vastab sätestatud valikukriteeriumidele. Valikukriteeriumid, millele taotluses

kajastatud projekt peab vastama, enne kui rakendusüksusel on võimalik kinnitada, et projekt on

rahastamiseks vajaliku lävendi ületanud, on kirjeldatud lõikes 2. Hindamiskomisjon hindab

projekti järgmiste detailsemate kriteeriumide alusel.

1. Projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja mõju rakenduskava eesmärgile ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele. Eelnimetatud valikukriteeriumi loeb rakendusüksus

täidetuks, kui taotluse ja selle lisadokumentide (sh ehitusprojekti) alusel on võimalik asuda

seisukohale, et projekt panustab määruses nimetatud toetuse andmise eesmärkidesse, sh

rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“. Kui taotleja ja taotlus vastavad nõuetele, siis on eespool

nimetatud nõue täidetud ning toetuse taotleja saab projekti kooskõla valdkondliku arengukava,

mõju rakenduskava eesmärgile ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele kinnitada. Projekt

panustab siis „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030“ meetmesse 3.1

elurikkuse säilitamine muutuvates ilmastikuoludes. Lisaks ka „Keskkonnavaldkonna

arengukavasse 2030“ (KEVAD)

(file://sise.envir.ee/Kasutajad$/KeM/46906192712/Downloads/KEVAD%20eeln%C3%B5u%

204.%20mustand%20(1).pdf). Veekaitse valdkonna arengut kavandatakse vesikondade kaupa

ning veemajanduskavade meetmeprogrammide ja üleujutusriskide maandamiskavade alusel.

„Rahvastiku tervise arengukava 2030“ – arengukava on seotud peamiselt elu- ja

looduskeskkonnast tulenevate negatiivsete mõjude vähendamisega. Eraldi on rahvastiku tervise

arengukava raames käsitletud keskkonnatervishoiu arengusuunda, mis on seotud ka

keskkonnahoiuga. Oluliselt mõjutavad inimeste tervist välis- ja siseõhk, müra, joogi- ja

suplusvee kvaliteet ja kiirgus. Kõrge terviseriskiga inimestele avaldavad mõju kliimamuutustest

tulenevad ilmastikutingimused (tormid, üleujutused, liiga kõrge või madal õhutemperatuur).

„Siseturvalisuse arengukava 2030“ – on seotud arengukavas välja toodud kliimamuutustega

kohanemise ja nendega seotud riskide maandamisega. Arengukava raames planeeritakse

suurendada ühiskonnas valmisolekut arvestamaks kliimamuutuste mõjuga (nt kõrbestumine,

inimeste ränne) ning olla valmis äärmuslike ilmaolude põhjustatud õnnetusteks (nt üleujutused,

tormid, tulekahjud) ja nende tagajärgede kõrvaldamiseks.

2. Projekti põhjendatus. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks juhul, kui toetuse taotluses

kajastatud tegevused vastavad määruse §-s 4 loetletud toetatavatele tegevustele ning toetuse

taotluse lisadokumendid kinnitavad selliste tegevuste nõuetekohase elluviimise võimalust.

Selle kriteeriumi raames hinnatakse, kas:

1) projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata

arenguvõimalus. Tegevus on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas üleujutusohu

ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meede;

2) projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis ettenähtud tegevused võimaldavad

saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende

sidusus eesmärkidega ja mõjusus on arusaadavad, võimaluse korral innovaatilisi lahendusi

soosivad;

3) tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist

järgnevust. Tegevus on seotud üleujutusega seotud riskipiirkonna riskidega. Üleujutusohuga

seotud riskide esialgse hinnanguga 2018. aastal määrati 16 riskipiirkonda

(https://kliimaministeerium.ee/ajakohastatud-uleujutusega-seotud-riskide-hinnang). Igal

riskipiirkonnal on riskide hindamise ja üleujutusohu kaartide ning üleujutusega seotud

riskipiirkonna kaartide põhjal hinnatud, milliste üleujutusliikide põhjal üleujutused tekivad ja

millised riskid esinevad üleujutuse ajal. Tegevus, mida toetatakse, peab vähendama

riskipiirkonnas tekkiva üleujutuse põhjustatud riske.

3. Projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi täitmise üle otsustamisel lähtub

rakendusüksus määruse § 9 lõikes 3 nimetatud taotluses sisalduvast infost. Selle kriteeriumi

puhul hinnatakse projekte järgmiselt: 1) ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis

planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks; 2) planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik

– on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud, planeeritud kulud

on vajalikud ja mõistlikud ning taotleja suudab rahastada projektile järgnevaid püsikulusid.

4. Taotleja ja partneri suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus taotluses esitatud

andmete põhjal. Rakendusüksus loeb taotleja ja partneri suutlikuks projekti ellu viima üksnes

juhul, kui taotleja vastab kõigile toetuse määruses taotlejale sätestatud nõuetele. Kontrollitakse,

kas taotlejal (ja partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsioonilised

või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja

jätkusuutlikkuse (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasised tegevus-

ja hoolduskulud). Taotleja suutlikkuse all vaadatakse ka seda, kas tegevused on

keskkonnakaitsest lähtudes teostatavad (nt kas taotlejal on võimalus tegevuseks keskkonnaluba

saada) ja seda hinnatakse taotluses esitatud info alusel. Valikukomisjoni määratakse ka

Keskkonnaameti esindaja.

5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Valikukriteerium on täidetud, kui taotluses kajastatud teabe põhjal vastab toetatav projekt § 2

lõikes 4 sätestatud toetuse andmise eesmärkidele: „Eesti 2035“ sihti „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ kliima ja keskkonnavaldkonnas näitajasse

„keskkonnatrendide indeks“ ning regionaalse arengu näitajasse „Elukeskkonnaga rahul või

pigem rahul olevate elanike osatähtsus“ (kooskõla kinnitatakse §-s 2 esitatud näitajate kaudu).

Nimetatud valikukriteerium loetakse täidetuks üksnes juhul, kui toetuse taotluses kajastatud

teabe põhjal on võimalik asuda seisukohale, et toetatav projekt vastab määruse §-s 2 sätestatud

toetuse andmise eesmärkidele.

Lõiked 3 kuni 6 käsitlevad rahuldamise otsusega seotut.

Paragrahv 15 sätestab, taotluse rahuldamata jätmise tingimused.

Paragrahv 16 sätestab, millistel juhtudel ja tingimustel rahuldatakse taotlus osaliselt ja

kõrvaltingimustega.

Paragrahv 17 sätestab, kuidas saab taotluse rahuldamise otsust muuta või tunnistada see

kehtetuks.

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse toetuse saaja õiguseid ja kohustusi.

Paragrahvis 18 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.

Paragrahvis 19 kirjeldatakse hankimise nõudeid.

Paragrahvis 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused.

Eelnõu 6. peatükis reguleeritakse toetuse maksmise ja kasutamise tingimusi.

Paragrahv 21 sätestab toetuse maksmise ja kasutamise tingimused. Lõike 1 kohaselt

makstakse toetust tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel ja

kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel, määruses ja taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud tingimustel. Lõiked 2 kuni 4 sätestavad makse aluseks olevate dokumentide

esitamise tingimused ja loetelu. Kuni 200 000-eurose (sh 200 000 eurot) kogumaksumusega

projektide kindlasummalise maksete korral esitatakse maksekorraldusele lisatavate

dokumentide loetelu taotluse rahuldamise otsuses.

Lõike 5 kohaselt esitatakse juhul, kui § 3 lõikes 4 loetletud tegevus mõjutab veekogumi

seisundit või seab ohtu kehtiva veemajanduskava keskkonnaeesmärgid, tehniliste tegevuste

elluviimise makse aluseks oleva dokumentide hulgas ka keskkonnaluba või viidatakse

veemajanduskavale, milles on määratud ja põhjendatud veeseaduse §-de 40–42 veekaitse

eesmärkide saavutamise erandid, ja negatiivse mõju leevendamise meetmete kirjeldus ning

seireprogramm. Erandite kohaldamise põhjendused veekogumite kaupa esitatakse üldjuhul

veemajanduskavas ja asjakohasel juhul veeloas või keskkonnakompleksloas. Veekaitse

eesmärkide saavutamise erandid kirjeldatakse üldjuhul veemajanduskavas, mis kehtib kuus

aastat ja vahepeal üldiselt seda ei muudeta. Kui siiski tekib vajadus, võib teha veekaitse

eesmärkide saavutamise erandeid ka enne kava korralist muutmist. Sel juhul määratakse

erandid ja neid põhjendatakse veeloas või kompleksloas ning hiljem muudetakse vastavalt ka

veemajanduskavas. Üks erandi seadmise tingimusi on, et veekogumi seisundile avalduva

ebasoodsa mõju leevendamiseks on võetud tarvitusele kõik kohased meetmed. Seepärast tuleb

esitada ka negatiivse mõju leevendamise meetmete kirjeldus ning seireprogramm.

Lõigetes 6 kuni 8 sätestatakse makse menetlemise ja maksetaotluse esitamise tingimused.

Eelnõu 7. peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemisega seotud finantskorrektsioone ja

vaideid.

Paragrahv 22 sätestab, mille põhjal tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus tagastatakse.

See tehakse ÜSS2021_2027 §-de 28–30 ja ühendmääruse §-de 34–38 põhjal.

Paragrahvi 23 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatakse vaide esitamise protsessi. Vaie tuleb esitada enne

halduskohtule kaebuse esitamist rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt ja see

vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi järgi võib esitada

ka vaide, mis on tehtud auditiaruande alusel.

3. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava ELi õigusega.

Määruse eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

4. Määruse mõjud

Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad vähendada üleujutusega seotud olulistes

riskipiirkondades üleujutuste kahjulikke tagajärgesid inimeste tervisele, keskkonnale,

kultuuriväärtustele ja majandustegevusele. Samuti aitavad suurendada kliimateadlikkust ning

parandada kliimaga seotud tegevustest arusaamist ja kavandada ettevaatusabinõusid

ekstreemsete ilmastikutingimuste põhjustatud ohuolukordadeks ja elutähtsate teenuste

katkemiseks. Määruse koostamise hetkel teadaoleva informatsiooni põhjal hindame, et meetme eelarve

vahenditega saavutatakse mõõdikutele seatud sihttasemed.

Määruse kaudu toetatakse tegevusi, mis on planeeritud üleujutustega seotud riskide

maandamiskavas 2022–2027. Toetus on ühekordne tõuge nõuete täitmiseks ning seega ei

mõjuta otseselt valitsussektori eelarvepositsiooni.

5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamisest eeldatavad tulud

Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist. Määruse rakendamisest ei eeldata lisatulu

riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi,

Sotsiaalministeeriumi, Riigikantselei, Päästeameti, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi,

Siseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Euroopa Komisjoni ja

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise

seirekomisjoni liikmetega, Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga.

Arvamuse avaldamiseks saadeti eelnõu keskkonnavaldkonna arengukava juhtkomisjonile.

Kooskõlastustabel

Ettepanek ja põhjendus Arvestatud/Mittearvestatud

Riigi Tugiteenuste Keskus (29.11.2023,

1-4/23/5345-5)

1. Ettepanek § 1 täiendamiseks eraldi lõikega

järgmises sõnastuses: „Määruse alusel toetatavad

projektid on rakenduskava lisa 1 „Kavandatud

strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava”

alusel strateegiliselt olulised tegevused, millega

seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub § 3 lõikes 1

nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” § 2 lõikes

5 sätestatust“.

Arvestatud

2. Palun täiendada eelnõu § 4 välistavate

tegevustega ja lisada viide Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi,

artiklile 7.

Arvestatud

3. Eelnõu § 5 lg 2 p 7 kirjeldatud

raamatupidamiskulu ja õigusnõustamise tasu on

kaudsed kulud. Tulenevalt ühendmääruse § 17 p 8 ei ole

kaudsed kulud abikõlblikud. Palun need kulu loetelust

välja võtta. Kulud on hüvitatavad vaid lihtsustatud

kulude alusel. Palun eemaldada need kulud

seletuskirjast paragrahvi 5 lõike 2 loetelust.

Arvestatud

4. Palun ära jätta eelnõu § 9 lg 3 p 8 viide juhendile

ning lisada see seletuskirja. Ettepanek sõnastada

järgmiselt: „8) kliimakindluse tagamise hinnang

taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt

viis aastat“.

Seletuskirjas lk 8 on kirjas, et kliimakindluse hindamise

juhendi saab kätte RTK kodulehelt:

https://www.rtk.ee/toetuste-taotlemine-ja-

korraldamine/kiirelt-katte/keskkonnanouded. Samas on

eespool lause, et juhend on kättesaadav rakendusüksuse

kodulehelt. Ettepanek on piirduda rakendusüksuse poolt

avalikustatava juhendiga, kuna taotleja jaoks on kõige

asjakohasem see juhend, mis on avaldatud koos

taotlusmaterjalidega.

Arvestatud

5. Seletuskirja soovitame lisada selgituse, et taristu

all peetakse silmas inimese poolt rajatud taristut ning

mitte looduslikus seisundis olevaid objekte.

Kuna eelnõu kohaselt toetatakse ka looduslike

seisundite taastamist, siis ei pea nende projektide puhul

kliimakindlust tagama. Täpsem selgitus taristu mõiste

kohta on toodud Euroopa Komisjoni tehnilises suunises

kliimakindluse tagamise kohta.

Arvestatud

6. Eelnõu § 12 lg 4 on sätestatud taotluse menetluse

juures, et rakendusüksus kontrollib taotluse nõuetele

vastavuse käigus „ei kahjusta oluliselt” põhimõttele

vastavust § 9 lõike 3 punktis 7 nimetatud suunistele,

kaasates selleks vajaduse korral eksperte. Kuna § 9 lg 3

p 7 kohaselt peab taotleja esitama kinnituse, mitte läbi

viima hindamise, siis ei ole rakendusüksusel

täiendavaid andmeid, mida kontrollida. Seega on

ettepanek kustutada § 12 lg 4 kohustus.

Arvestatud

7. Eelnõu § 12 lg 5 palun korrigeerida lõike

sõnastust, sest nõuded taotlejale sätestatakse ainult

eelnõu §-ga 8.

Arvestatud

Lisatud sõna „taotlus“.

Rakendusüksus tunnistab taotleja ja

taotluse nõutele vastavaks, kui on

täidetud §-des 8 ja 9 nimetatud

nõuded.

8. Eelnõu § 14 palun muuhulgas selgemalt välja

tuua see, et taotlus rahuldatakse, kui taotlus vastab

kõigile § 14 lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumitele.

Arvestatud

Lisatud § 14 lõikesse 1 lauseosa „ja

taotlus rahuldatakse, kui taotlus vastab

kõigile“.

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud

taotlusi hindab komisjon. Taotlus

rahuldatakse, kui taotlus vastab kõigile

lõikes 2 nimetatud

valikukriteeriumidele, mis on

kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

9. Riigiabi analüüs vajab uuendamist, sest see on

koostatud seisuga 30.04.2023.

Vahepeal on eelnõu täpsustunud ja lisandunud on uusi

aspekte võrreldes esimese (mai 2023) eelnõu

versiooniga. Näiteks on lisandunud uusi taotlejaid,

kellega ei ole ilmselt arvestatud eelnõu esimese

versiooni riigiabi analüüsimisel. Lisaks tuleks analüüsis

käsitleda riigiabi aspekte ka maaomanike, kes ei ole

KOV-id vaatest, sest eelnõus on nõue, et "Projekti

ehituslik tegevus peab toimuma taotleja omandis oleval

maal või maaomaniku nõusolekul.". See tingimus viitab

sellele, et toetatavatel tegevustel võib olla laiem mõju

kui ainult KOV-i omandis olevatele maadele ja

korrektne oleks seda käsitleda ka riigiabi analüüsis.

Arvestatud

Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 8

nimetatud tegevus läheb vähese

tähtsuse abi alla. Ülejäänud tegevused

ei ole riigiabi.

Rahandusministeerium (28.11.2023, 1-4/23/5345-4)

1. Palume täiendada eelnõu seletuskirja selgitusega,

milliseid toetatavaid tegevusi silmas pidades, võivad

taotlejaks olla maakondlikud arenduskeskused.

Arvestatud

Seletuskirja lisatud järgmine selgitus:

„Omavalitsusliidud ja maakondlikud

arenduskeskused on taotlejaks lisatud

selliste projektide korral, mis

võimaldavad mitut kohalikku

omavalitsust hõlmavate ühisprojektide

sujuvamat elluviimist. Kohalikud

omavalitsused on otsustanud

korraldada enda ühiste

arendustegevuste elluviimist erinevalt

– osades maakondades on

ühisülesannete peamised täitjad

maakondlikud omavalitsusliidud,

samas on maakondi, kus

omavalitsusliit aktiivselt ei tegutse

ning ühiste arendustegevuste

koordineerimise roll on antud hoopis

maakondlikele arenduskeskustele.

2. Palume täiendada eelnõu seletuskirjas projektide

valikukriteeriumite kirjeldusi, et oleks üheselt ja

arusaadavalt kirjeldatud, kuidas kriteeriume

hinnatakse.

Seletuskiri peab olema sõnastatud nii, et toetuse taotlejal

on võimalik iga valikukriteeriumi puhul üheselt

mõistetavalt aru saada, millistel juhtudel hinnatakse

valikukriteerium täidetuks. Näiteks on

valikukriteeriumi „Projekti kooskõla Eesti pikaajalise

arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega“

selgitus hetkel järgnev: „Rakendusüksus loeb nimetatud

valikukriteeriumi täidetuks üksnes juhul, kui toetuse

taotlus vastab nõuetele, siis on ta ka vastavuses

määruse § 2 lõikes 2 sätestatuga.“ Eelnõu § 2 lõikes 2

on kirjas: „Toetuse kasutamise

tulemusena on maandatud üleujutusega seotud olulistes

riskipiirkondades üleujutuste põhjustatud võimalikud

riskid.“

Arvestatud

Seletuskirja on lisatud järgmine lause:

„Valikukriteerium on täidetud, kui

taotluses kajastatud teabe põhjal

vastab toetatav projekt § 2 lõikes 4

sätestatud toetuse andmise

eesmärkidele: „Eesti 2035“ sihti

„Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“

kliima ja keskkonnavaldkonnas

näitajasse „Keskkonnatrendide

indeks“ ning regionaalse arengu

näitajasse „Elukeskkonnaga rahul või

pigem rahul olevate elanike

osatähtsus“ (kooskõla kinnitatakse §-s

2 nimetatud näitajate kaudu).

Nimetatud valikukriteerium loetakse

täidetuks üksnes juhul, kui toetuse

taotluses kajastatud teabe põhjal on

võimalik asuda seisukohale, et

toetatav projekt vastab määruse §-s 2

sätestatud toetuse andmise

eesmärkidele.“

3. Palume seletuskirja lk 4 esitatud rakenduskava

näitajate tabelisse lisada juurde vahetaseme aasta ehk

2024.

Arvestatud

4. Eelnõu § 1 lõikes 5 on kirjas, et antav toetus on

avalikes huvides ning ei ole riigiabi. Eelnõule on lisatud

ka KIKi 30.04.23 koostatud riigiabi analüüs, milles on

samuti järeldatud, et tegemist pole riigiabiga, kuna

toetust saavad taotleda vaid kohalikud omavalitsused ja

omavalitsuste liidud, kellele antakse toetust

ainult avalikes huvides üleujutuste maandamiskavas

määratletud riskipiirkondades ning sellega kooskõlas

olevateks üleujutusriske maandavateks tegevusteks, mis

ei ole

Teie 14.11.2023 nr 1-4/23/5345, KLIM/23-1479/-1K

Meie 28.11.2023 nr 1.1-11/6877-2 2 majandustegevus.

Arvestatud

Paragrahvi 4 lõike 3 punktis 8

nimetatud tegevus läheb vähese

tähtsuse abi alla. Ülejäänud tegevused

ei ole riigiabi.

Kooskõlastusele saadetud eelnõus on aga taotlejatena

lisatud ka vee-ettevõtjad (eelnõu § 8 lg 1 punkt 3), kes

võivad toetust taotleda muudeks ehituslikeks

tegevusteks, mis on vajalikud veevarustuse,

kanalisatsiooni ja elektrisüsteemide kaitseks.

Seletuskirjas (ega KIKi riigiabi analüüsis) pole

aga selgitatud, miks ei ole vee-ettevõtjatele antav toetus

riigiabi. Palume selgitus

lisada. Kui siiski ei saa välistada riigiabi vee-

ettevõtjatele, tuleks lisada eelnõusse vastavad riigiabi

sätted (näiteks riigiabi üldist majandushuvi pakkuva

teenuse osutamiseks vms).

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

(03.12.2023)

„3) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 8 nimetatud tegevuse

elluviimiseks saab taotleda toetust ka ühele või mitmele

kohaliku omavalitsuse üksusele vähemalt 51%-

protsendiliselt kuuluv vee-ettevõtja;“

Ettepaneku esitamist põhjendab asjaolu, et 11.11.2022

Aktsiaseltsiga Tallinna Vesi sõlmitud halduslepingu nr

1-9/131 alusel on vee-ettevõtjana tegutsemiseks

Tallinna linna omandis olevate ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni koosseisu kuuluvad ehitised

võõrandatud vee-ettevõtjale, mistõttu on mõistlik, et

enamusosalust omav vee-ettevõtja saab korraldada

temale võõrandatud varaga seotud muid ehituslikke

tegevusi, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni

ja elektrisüsteemide kaitseks (nt tehnilise taristu

veevarustus, kanalisatsioon, elektrisüsteemid,

juurdepääsuteede kindlustamine või ümberehitus ja

pumpla, truubi ja sulgemiskaevude rajamine).

Arvestatud

Keskkonnaamet (23.11.2023, 1-4/23/5345-2)

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et määruse

„Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021-

2027“ eelnõus (lisa 1) § 21 lõikes 4 on

eeldatavasti kirjaviga ja punkti 3 esineb kaks korda.

Arvestatud

Täname tähelepanu juhtimise eest!

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

(24.11.2023)

§ 8 lg 1 – kas toetusskeemis on võimalikud ka mitme

KOVi ühisprojektid nii, et üks KOV on toetuse saaja

ning teine KOV partner? Tundub, et praegune eelnõu

projektides partnereid ette ei näe. Samas võib-olla pole

see antud toetusskeemis ka relevantne.

Arvestatud ja selgitatud.

Määruse varasemas eelnõus see ei

olnud võimalik. Muutsime määruse

eelnõud sellisel, et taotlejal oleks

võimalik kaasata ka projektipartner.

§ 9 lg 3 – kas on võimalik lisada taotluse nõuete juurde

või vähemalt seadistada taotlusvoor SFOSs selliselt, et

taotleja märgiks ära ka objekti asukoha, nii et hiljem

oleks võimalik maakondade lõikes toetuste jagunemine

välja võtta?

Selgitatud

Jah seda saab juba täna teha. Olemas

on SFOSis asukoha lahter. Lisaks

küsitakse üleujutuste vastu

kindlustamiseks võetud meetmetest

kasu saava elanikkonna näitaja

analüüsi andmed taotlejatelt.

Mõjutatud elanike arvu antakse

selliselt, et kaardistatakse ala, mida

meetme raames mõjutatakse ja siis

võrreldakse statistikaameti elanike

arvu andmetega (mis on ka

vektorkaardil).

MÄÄRUS

Tallinn

Kuupäev digiallkirjas

nr 1-1/24/13

Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021−2027

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1.Peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Toetust antakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega

kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse

ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise“ raames üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks.

Tegevus on strateegiliselt tähtis.

(2) Toetust antakse Eesti riigi aastate 2023–2026 eelarvestrateegia programmi „Keskkonnakaitse

ja -kasutus“ meetme „Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ tegevuse

„Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine“ ja meetme „Merekeskkonna ja

vee kaitse ning kasutus“ tegevuse „Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste

saavutamiseks.

(3) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4 lõike 2 alusel

Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas nimetatud meetme number 21.2.3.5 „Kliima-

eesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus“ sekkumist number 21.2.3.51

„Üleujutusohu ennetamiseks ja leevendamiseks toetatakse üleujutusega seotud riskide

maandamiskavas määratud meetmeid“ rakendamiseks toetuse andmist.

(4) Määruse alusel toetatavad projektid on rakenduskava lisa 1 „Kavandatud strateegiliselt oluliste

tegevuste loetelu ja ajakava“ alusel strateegiliselt olulised tegevused, millega seotud

teavitamistegevuste korral lähtub § 3 lõikes 1 nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikes 5 sätestatust.

(5) Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodikad vastavad

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

(6) Kui § 4 lõike 3 punkti 8 alusel rahastatakse ehituslikke tegevusi ühisveevärgi- ja

kanalisatsioonisüsteemide või elektrivõrkude kaitseks, on tegemist vähese tähtsusega abiga üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele Euroopa Komisjoni

13. detsembri 2023. a määruse nr 2023/2832 (ELT L, 2023/2382, 15.12.2023, lk-d 1–12) alusel.

Määruse alusel antav muu toetus on avalikes huvides ning ei ole riigiabi.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on üleujutusega seotud riskide maandamiskavas üleujutusohu

ennetamiseks ja leevendamiseks määratud meetmete rakendamine.

(2) Toetuse kasutamise tulemusena on maandatud üleujutusega seotud olulistes riskipiirkondades

üleujutuste põhjustatud võimalikud riskid.

(3) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja

panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud riigi pikaajalise arengustrateegia

„Eesti 2035“ (edaspidi Eesti 2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.

(4) Lõikes 3 nimetatud strateegia aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist regionaalse arengu,

keskkonna- ja kliimaeesmärke, võrdseid võimalusi ja ligipääsetavust toetaval moel hinnatakse

toetuse andmisel järgmiste näitajatega: „Elukeskkonnaga rahulolu või pigem rahul olevate elanike

osatähtsus“, „Keskkonnatrendide indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning

„Ligipääsetavuse näitaja“.

(5) Toetuse andmine panustab rakenduskava väljundnäitajasse „Uued või tugevdatud rajatised

üleujutuste vastu kindlustamiseks rannikuribal, jõe- ja järvekallastel“ (kilomeeter) ning

rakenduskava tulemusnäitajasse „Üleujutuste vastu kindlustamiseks võetud meetmetest kasu saav

elanikkond“ (inimeste arv).

§ 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Rakendusasutus on Kliimaministeerium.

(2) Rakendusüksus on Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

TOETATAVAD TEGEVUSED, KULUDE ABIKÕLBLIKKUS JA TOETUSE MÄÄR

§ 4. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse.

(2) Toetatakse tegevusi järgmistel aladel:

1) veeseaduse mõistes üleujutusega seotud riskipiirkondades, mis on avalikustatud kehtivas

üleujutusega seotud riskide maandamiskavas (edaspidi maandamiskava);

2) üleujutusega seotud riskipiirkonnast välja jäävad alad, kus tehtavad tegevused vähendavad

üleujutusega seotud riske üleujutusega seotud riskipiirkondades.

(3) Toetatakse üleujutusega seotud riskide maandamiskava meetmekavas kirjeldatud järgmisi

tegevusi:

1) kaitsetammide (sh paisu või kaldakindlustuse) või kaitsevallide rajamine või eemaldamine;

2) olemasolevate kaitserajatiste rekonstrueerimine;

3) kraavide rekonstrueerimine määratud riskipiirkonnas olulise kahjuliku mõjuga üleujutuse liigi

põhjustatavate kahjude leevendamiseks;

4) kuivendatud alade veerežiimi taastamine;

5) veekogude tervendamine (setete, taimestiku ja voolutakistuste eemaldamine vms);

6) lammialade säilitamine ja taastamine, sh poollooduslike koosluste taastamine (nt lamminiitude

võsast puhastamine);

7) jõe sootide taasavamine;

8) muud ehituslikud tegevused, mis on vajalikud veevarustuse, kanalisatsiooni ja

elektrisüsteemide kaitseks.

(4) Toetust ei anta järgmisteks tegevusteks:

1) viibekraavide, viibetiikide, imbkraavide, imbkaevude, imbväljakute, puhveralade,

tehismärgalade rajamine vee kinni pidamiseks ning imbumise soodustamiseks;

2) ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimine lahkvoolseks;

3) lahkvoolse kanalisatsioonisüsteemi rajamine;

4) ühisvoolse kanalisatsioonisüsteemi likvideerimine või korrastamine, sh töödega seotud teekatte

taastamine;

5) ühisveevärgi rajamine ja rekonstrueerimine;

6) tuletõrje veevarustuse rajamine, v.a juhul, kui tuletõrje veevõtuks kasutatakse sadevett;

7) kanalisatsioonisüsteemide, mis teenindavad hoonestamata kinnistuid, rajamine või

rekonstrueerimine;

8) määrustes „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise tegevuste ja kavade koostamise

toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ ja „Kombineeritud sadeveesüsteemide,

sh lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamiseks toetuse andmise tingimused ja kord perioodil

2021–2027“ toetavad tegevused;

9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 sätestatud tegevused.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–7 loetletud ehituslikest tegevustest toetatakse

selliseid sobivaid lahendusi, mille mõju piirkonnas on suurim võrreldes investeeringu

maksumusega. Ehituslike lahenduste alternatiivide võrdluses peab taotleja võtma arvesse

investeeringu maksumust, ekspluatatsioonikulusid ning tehniliste lahenduste rakendamise

mõjusid, sealhulgas mõju inimese tervisele, keskkonnale, kultuuriväärtusele ja

majandustegevusele ning seda, kui suurele hulgale elanikele tegevus mõju avaldab.

(6) Toetatakse tegevusi, milles on arvesse võetud kehtivat vesikonna veemajanduskava ning selles

kehtestatud veekogumite keskkonnaeesmärke. Projektis peab olema välja töötatud lahendus, mis

ei mõjuta veekogumi seisundit või mille kohta on veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes

täidetud veeseaduse §-de 38–42 nõuded.

(7) Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei

tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile.

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

(9) Vähese tähtsusega abi üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale ei anta

paragrahvi 1 lõikes 6 nimetatud komisjoni määruse artikkel 1 lõikes 1 nimetatud tegevuste

toetamiseks.

(10) Üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavale ettevõtjale antud vähese tähtsusega abi

koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ei tohi toetuse andmisele vahetult eelnenud

kolme aasta jooksul ületada 750 000 eurot. Üheks ettevõtjaks loetakse Euroopa Komisjoni

13. detsembri 2023. a määruse nr 2023/2832 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108

kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2382, 15.12.2023, lk-d 1–12) artikli 2 lõikes 2

määratletud ettevõtjat. Vähese tähtsusega abi võib kumuleerida teiste abiliikidega eelnimetatud

määruse artiklis 5 sätestatud tingimustel ja piirmäärades.

(11) Paragrahvi 1 lõikes 6 nimetatud vähese tähtsusega abi andmisega seotud dokumendid

säilitatakse rakendusüksuse poolt 10 aastat abi andmisest alates.

§ 5. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse 5. peatükis ja käesolevas määruses

sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on § 4 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 2 kohase tulemuse saavutamiseks

vajalikud ning §-s 8 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele vastavad järgmised

kulud:

1) paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud tegevuste ehituslikud kulud ja nende negatiivsete mõjude

leevendavate meetmete kulu;

2) projekteerimiskulud juhul, kui projekteerimisele järgneb koostatud projekti alusel tööde

tegemine;

3) projekti juhtimise kulud;

4) taotluseks vajamineva projekti, sh § 4 lõikes 5 nimetatud alternatiivide analüüsi ehk sobiva

tehnilise lahenduse väljaselgitamise kulu;

5) paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud tegevuseks vajaliku kinnisasja ostmise või kinnisasjale

hoonestusõiguse seadmise kulu;

6) põhiprojekti ja tööprojekti koostamise kulu;

7) notaritasu, riigilõiv ning tehnilise või finantsekspertiisi kulu, kui need on otseselt seotud § 4

lõikes 3 nimetatud tegevusega või vajalikud selle tegevuse ettevalmistamiseks või elluviimiseks;

8) omanikujärelevalve kulu;

9) paragrahvi 4 lõike 8 kohane kliimakindluse analüüs taristule, mille eluiga on vähemalt viis

aastat;

10) keskkonnamõju hindamise kulud.

(3) Abikõlblikele kuludele kehtivad järgmised piirangud:

1) kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral on kulud abikõlblikud

kindlasummalise makse alusel ühendmääruse § 20 lõike 1 punkti 1 kohaselt;

2) paragrahvi 4 lõikes 3 nimetatud tegevuseks vajaliku kinnisasja või hoonestusõiguse ostmise

asjakohased tasud ja lõivud võivad moodustada maksimaalselt 15 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest;

3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud projekti juhtimise kulu on üle 200 000-eurose

kogumaksumusega projektide korral abikõlblik kuni 5 protsendi ulatuses projekti abikõlblikest

kuludest.

(4) Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) rajatavate ja olemasolevate süsteemide hooldustööd;

2) enne taotluse rahuldamise otsust tekkinud kulud, v.a käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4

ja 10 nimetatud kulu;

3) personalikulud kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral.

§ 6. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood algab ja lõpeb taotluse rahuldamise otsuses märgitud

kuupäeval.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui käesoleva määruse jõustumise

aeg ja lõpp hilisem kui 31.12.2029.

§ 7. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kliimaminister käskkirjaga. Kui taotluse täielik rahuldamine ei

ole taotlusvooru eelarve tõttu võimalik, võib ministeerium taotlusvooru eelarvet rakendusüksuse

ettepanekul suurendada.

(2) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 1 000 000 eurot käibemaksuga.

(3) Toetust antakse Euroopa Regionaalarengu Fondist, toetuse maksimaalne osakaal on

70 protsenti abikõlblikest kuludest ning projekti omafinantseeringu minimaalne osakaal on

30 protsenti abikõlblikest kuludest.

(4) Projekti omafinantseeringuna ei käsitleta muud Euroopa Liidu jt välisabifondide antud abi.

3. peatükk

NÕUDED TAOTLEJALE JA TAOTLUSELE

§ 8. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Toetust võivad taotleda ja projektipartnerid olla:

1) kohaliku omavalitsuse üksus;

2) kohaliku omavalitsuse üksuste liit;

2) kohaliku omavalitsuse asutus või selle hallatav asutus;

3) paragrahvi 4 lõike 3 punktis 8 nimetatud tegevuse elluviimiseks saab taotleda toetust ka ühele

või mitmele kohaliku omavalitsuse üksusele vähemalt 51-protsendiliselt kuuluv vee-ettevõtja;

4) maakondlik omavalitsusliit või arenduskeskus.

(2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõigetele 2 ja 4.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule.

(2) Taotletava tegevuse ehituslik tegevus peab toimuma maal, mille kasutusõigus on taotlejal või

partneril projekti abikõlblikkuse perioodil ning 5 aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi

lõppu.

(3) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 nimetatud nõuete täitmist

tõendavatele dokumentidele ning ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud kinnitustele järgmiseid

andmeid ja dokumente:

1) taotleja ja partneri nimi ja registrikood;

2) projekti nimi;

3) projekti tegevuste kirjeldus;

4) projekti eesmärgi ja tulemuse kirjeldus, mis vastab §-s 2 nimetatud eesmärgile ja tulemusele;

5) projekti ajakava;

6) projekti eelarve ja selle kujunemine koos arvutuste ning põhjendustega ning võrreldavad

hinnapakkumised üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt;

7) kinnitus projekti vastavuse kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL)

2021/1060 artikli 9 „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetele;

8) kliimakindluse tagamise hinnang taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt viis

aastat;

9) projekti raames soetatud vara kasutamise kava viie aasta jooksul pärast abikõlblikkuse perioodil

lõppu;

10) kinnitus nõuetekohase omafinantseeringu olemasolu kohta;

11) kinnitus, et taotleja ja partner tegutsevad projekti elluviimisel heas usus ja kooskõlas ELi

põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga;

12) teave selle kohta, kas taotleja taotleb projektile või on saanud projektile või projekti üksikutele

osadele toetust Euroopa Liidu institutsioonidelt, muudest välisabi fondidest või avaliku sektori

asutustelt;

13) paragrahvi 4 lõike 3 punktides 1–7 loetletud ehituslike tegevuste projekt. Projekt peab muu

hulgas sisaldama sobiva tehnilise lahenduse alternatiivide võrdlust, lähtudes mõjuanalüüsist,

investeeringu maksumusest, ekspluatatsioonikuludest, ja ülevaadet ehitustööde materjalidest ja

mahtudest, projekti piirkonna ülevaadet, olemasolevate rajatiste kirjeldust, ehituslike lahenduste

eskiisjooniseid ja muud asjassepuutuvat informatsiooni;

14) projekti tegevusega seotud kinnisasja, maatüki, ehitise või selle olulise osa omandi kuuluvust

või kasutusõigust tõendav dokument kui omand või kasutusõigus kuulvad taotlejale või parterile;

15) keskkonnamõju kirjeldus rakendusüksuse kodulehel avaldatud juhise järgi;

16) projekti keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, kui selle andmise vajalikkus

tuleneb Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang sisaldab ka mõjuhinnangut veekogude/veekogumite seisundile;

17) keskkonnamõju hindamise aruande kokkuvõte koos järelduste ning aruande heakskiitmise

otsusega, kui projektiga kavandatavatel tegevustel on keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 mõttes oluline keskkonnamõju või kui keskkonnamõju

hindamise vajalikkus tuleneb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangust;

18) Muinsuskaitseameti arvamus projekti kohta, kui taotlusega planeeritav tegevus mõjutab

muinsuskaitsealust objekti;

19) Põllumajandus- ja Toiduameti arvamus projekti kohta, kui taotlusega kavandatud tegevus

toimub riigi poolt korrashoitaval ühiseesvoolul;

20) kui taotleja ega ka partner ei ole kohalik omavalitsus või kohaliku omavalitsuse asutus või

tema hallatav asutus, siis kohaliku omavalitsuse kooskõlastus, mis kinnitab taotluses märgitud

tegevuste vajalikkust;

21) fotomaterjal olemasolevast olukorrast;

22) paragrahvi 2 lõike 5 väljundnäitajate analüüsi andmed ja kaardianalüüs rakendusüksuse

kodulehel avaldatud juhise järgi;

23) paragrahvi 1 lõikes 6 nimetatud vähese tähtsusega abi taotlemisel kohaliku omavalitsuse

üksuse otsus, haldusleping või muu dokument, millega on taotlejale tehtud ülesandeks osutada

üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid, mille jaoks abi antakse.

4. peatükk

TOETUSE ESITAMINE JA MENETLEMINE

§ 10. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve kinnitab kliimaminister ning edastab asjakohase teabe rakendusüksusele.

(2) Rakendusüksus kuulutab taotlusvooru välja oma kodulehel ja sihtrühmale suunatud avalikus

kanalis. Taotlusvooru peatamisest ja lõpetamisest teavitab rakendusüksus oma kodulehel.

§ 11. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis

(1) Taotlusi saab esitada jooksvalt e-toetuse keskkonna kaudu kuni rakendusüksus teavitab oma

kodulehel taotlusvooru sulgemisest.

(2) Taotlusi ei võeta vastu enne taotluste vastuvõtu alguse päeva.

(3) Kui e-toetuse keskkonnas esineb tõrkeid, rakendub taotluse esitamise tähtpäevale

ühendmääruse § 5 lõige 2.

§ 12 Taotluse menetlemine

(1) Taotlusi menetletakse ning § 14 tingimustele vastavaks tunnistatud taotlused rahuldatakse

nende laekumise järjekorras kuni taotlusvooru eelarve ammendumiseni.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 kalendripäeva taotluse esitamise kuupäevast alates.

(3) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse sisu

hindamisest ja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest.

(4) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-des 8 ja 9

nimetatud nõuded.

(5) Rakendusüksus võib taotluse läbivaatamise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet

taotluses ja selle lisades esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui esitatud

taotlus ei ole piisavalt selge või selles esineb puudusi, näidates ühtlasi, millised puudused vajavad

kõrvaldamist. Taotlejale antakse ühe päringu kohta puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme

tööpäeva vastavasisulise teate väljastamisest arvates. Taotluse menetlustähtaja kulgemine peatub

kuni puuduste kõrvaldamiseni.

(6) Kui taotleja või taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul

nõuetega vastavusse, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt

hindamata.

§ 13. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Rakendusüksus moodustab nõuetele vastavate taotluste hindamiseks komisjoni, mille

koosseisu kuulub vähemalt üks rakendusasutuse, üks Keskkonnaameti ja kaks rakendusüksuse

nimetatud liiget. Rakendusüksus võib taotluse hindamisse kaasata eksperte.

(2) Komisjoni liikmed peavad:

1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja

partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast taotluse hindamisest taandama;

3) tagama komisjoni liikmeks oleku ajal ja pärast liikmeks oleku aja lõppemist tähtajatult talle

komisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse.

(3) Komisjoni tööd koordineerib rakendusüksus.

§ 14. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab komisjon. Taotlus rahuldatakse, kui taotlus

vastab kõigile lõikes 2 nimetatud valikukriteeriumidele, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

(2) Projekti rahastamise otsustamisel lähtub rakendusüksus järgmistest valikukriteeriumidest:

1) projekt on kooskõlas „Kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030“ ning

keskkonnavaldkonna arengukavaga veekeskkonna ja kasutuse ning kliimaeesmärkide elluviimise

valdkonnas ning sellel on positiivne mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava erieesmärgile nr 4 ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele;

2) projekt on põhjendatud, kui projektiga viiakse ellu üleujutusega seotud riskipiirkonnas

maandamistegevusi ja on seotud riskipiirkonna riskidega ning kui taotluses kajastatud tegevused

vastavad §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele, projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud,

projekti sekkumisloogika on arusaadav ja mõjus ning tegevuste ajakava on realistlik;

3) projekt on kuluefektiivne, mis on täidetud juhul, kui projekti elluviimise kulud vastavad

turuolukorrale;

4) taotleja ja partner on tõendanud suutlikkust projekt ellu viia, mis on täidetud juhul, kui taotleja

ja partner on finantsiliselt jätkusuutlik, tegevused on teostatavad, sealhulgas keskkonnakaitsest

lähtuvalt, taotleja ja partner on suutlikud tagama projekti omafinantseeringu ning taotleja ja partner

on võimeline rahastama projekti elluviimisele järgnevaid püsikulusid viie aasta jooksul projekti

lõppemisest;

5) projekt on kooskõlas „Eesti 2035“ aluspõhimõtte ja sihtidega, mis on esitatud määruse § 2

lõikes 4.

(3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt.

(4) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:

1) projekti elluviimise tingimused;

2) toetuse maksmise tingimused;

3) hangete kontrollimise nõuded;

4) aruandluskord;

5) tegevuste kestuse periood ja sellega seotud kohustused;

6) kindlasummaliste maksete puhul nende suurused, maksete aluseks olevad tulemused ja

tõendamise alused;

7) toetuse andmise ja kasutamisega seotud teabe ja aruannete esitamise tähtajad ja kord;

8) muud projekti elluviimiseks vajalikud kõrvaltingimused;

9) projekti kooskõla valdkondliku arengukava ja mõju perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava eesmärgile ja §-s 2 nimetatud

eesmärgi saavutamisele;

10) vähese tähtsusega abi andmisel teave abi andmise kohta Euroopa Komisjoni 13. detsembri

2023. a määruse nr 2023/2832, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise

kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega

abi suhtes (ELT L, 2023/2382, 15.12.2023, lk-d 1–12) alusel.

(5) Taotlus ja selle kohta esitatud teave on taotluse rahuldamise otsuse lahutamatu lisa.

(6) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme tööpäeva

jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 15. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel ja kui taotlust

ei viida etteantud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse.

(2) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel

kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad ilma toetuseta.

(3)Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse ÜSS2021_2027 § 12 kohaselt ja selles märgitakse

vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) toetuse taotleja andmed;

4) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

5) otsuse rahuldamata jätmise põhjendused;

6) viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemisel loetakse taotleja ÜSS2021_2027 §-s 13

sätestatud ärakuulamisõigus tagatuks, kui otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ning puuduste

kõrvaldamiseks esitatud teabel ja selgitustel.

(5) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kolme

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest.

§ 16 Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud põhjendatud juhul ja tingimusel, et projekti eesmärk

on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalise rahuldamise korral võib taotleja nõusolekul

vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3

sätestatu kohaselt.

(3) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral tekib toetuse saajal õigus toetusega seotud

maksetele pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja

esitatud teabe põhjal, välja arvatud juhul, kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada

infosüsteemist, muust registrist või andmeallikast.

§ 17. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja avalduse

alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta toetuse saaja avalduse alusel, mis on esitatud enne

toetuse lõplikku väljamaksmist ja lõpparuande kinnitamist.

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 päeva jooksul pärast

vastavasisulise avalduse saamist.

(5) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse

otsusega, kui esineb vähemalt üks ühendmääruse § 14 lõigetes 1 ja 2 ning § 37 lõikes 7 sätestatud

alus või kui:

1) toetuse saaja või partner ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei

kasuta toetust ettenähtud tingimustel;

2) toetuse saaja või partner ei täida projekti elluviimise ajakava.

5. peatükk

TOETUSE SAAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

§ 18. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud

õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner peavad täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi, sealhulgas:

1) tagama ehitamise ja omanikujärelevalve kooskõlas ehitusseadustiku ja teiste asjakohaste

õigusaktidega;

2) tagama projekti elluviimiseks õigusaktides ette nähtud vajalike lubade ja kooskõlastuste

olemasolu;

3) tagama õigusaktides sätestatud korras toetuse abil loodud või omandatud vara arvele võtmise

ning kõigi omandi tekkimisega seotud avalik-õiguslike koormatiste tasumise ja muude

õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmise;

4) säilitama toetuse saamise aluseks olevaid dokumente ÜSS2021_2027 §-s 18 sätestatu

kohaselt;

5) tagama Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohase

teavitamistegevuse;

6) alustama riigihanke menetlust või ostumenetlust kuue kuu jooksul abikõlblikkuse perioodi

algusest arvates.

(3) Projekti elluviimise käigus soetatud ja rajatud vara peab olema taotluses kirjeldatud viisil

kasutuses vähemalt viis aastat pärast projektile lõppmakse tegemist.

(4) Toetuse saaja peab teavitama viivitamata rakendusüksust projekti elluviimise ajal ja 5 aastat

peale projekti lõppu kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti raames ostetud või loodud

vara säilimist ja kasutamist või toetuse saaja võimet täita taotluses ja määruses nimetatud eesmärke

või toetuse saaja kohustusi.

(5) Toetuse kasutamisel tuleb järgida ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega

inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele ja tagada avalikkusele edastatava

informatsiooni kättesaadavus erivajadusega nägemis-, liikumis-, kuulmis-, ja intellektipuudega

inimestele.

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõike 2

punkti j kohaselt tuleb taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, tagada kliimakindlus.

(7) Toetatava tegevuse elluviimisel tuleb tagada, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta

oluliselt“ põhimõttega ning ei tekita olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise

raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikli 17

tähenduses.

(8) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele info projekti kavandatavate, elluviidavate või lõpetatud

tegevuste ja maksete kohta igal aastal 15. detsembriks ja 15. juuliks.

(9) Partner peab täitma ühendmääruse §10 lõike 1 punktides 2–6, 8–11 ja 13−16 ning §-s 11

nimetatud kohustusi.

§ 19. Hanke läbiviimine

(1) Toetuse saaja teeb riigihanke ja ostumenetluse ühendmääruse §-s 11 sätestatud nõuete kohaselt.

(2) Kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab toetuse

saaja enne riigihanke algatamist riigihanke alusdokumentide kavandid, sealhulgas hankelepingu

projekti rakendusüksusele hinnangu andmiseks.

(3) Kui ostumenetluse eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on 20 000 eurot või enam, esitab

toetuse saaja enne ostumenetluse algatamist alusdokumentide kavandi, sealhulgas ostulepingu

projekti rakendusüksusele hinnangu andmiseks.

(4) Toetuse saaja esitab hiljemalt seitse päeva pärast lepingu sõlmimist lepingu andmed e- toetuse

keskkonnas.

(5) Toetuse saaja esitab enne lepingu muutmist rakendusüksusele läbivaatamiseks muudatuse

eelnõu.

(6) Partner, kes ei ole riigihangete seaduse tähenduses hankija, peab järgima riigihangete seadust,

kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse tähenduses.

§ 20. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruanded e-toetuse keskkonna

kaudu. Rakendusüksus täpsustab taotluse rahuldamise otsuses aruannete esitamise tähtaegu ja

sagedust.

(2) Projekti aruandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);

2) andmed projekti elluviimise kohta sh tehtud tööd ja tegevused, tulemuste ja eesmärkide

saavutamine;

3) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;

4) teavitusnõude täitmise kontrollimiseks võimaluse korral fotod, kui neid ei ole veel

rakendusüksusele esitatud, või info selle täitmiseks tehtud tegevustest Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ kohaselt.

(3) Lõpparuandes esitab toetuse saaja kinnituse, et toetatud tegevused panustasid käesoleva

määruse § 2 lõigetes 3 ja 4 nimetatud strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetesse ja sihtidesse.

(4) Rakendusüksus kinnitab aruanded 30 tööpäeva jooksul nende rakendusüksuse e-keskkonnas

esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

6. peatükk

TOETUSE MAKSMINE JA KASUTAMINE

§ 21. Toetuse maksmine ja kasutamine

(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel ühendmääruse §-s 27 sätestatud tingimustel ja

kindlasummalise maksena ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel käesolevas määruses ja taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel.

(2) Toetuse saaja esitab makse aluseks olevad dokumendid rakendusüksusele e-toetuse keskkonna

kaudu.

(3) Kuni 200 000-eurose kogumaksumusega projektide kindlasummalise makse korral lisatakse

maksetaotlusele taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave.

(4) Üle 200 000-eurose kogumaksumusega projektide korral lisatakse maksetaotlusele järgmised

dokumendid ja tõendid:

1) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia;

2) riigihanke korraldamist tõendavad dokumendid, kui hange ei ole korraldatud riigihangete

registris ja lepingu abikõlblike kulude summa käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja

dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud;

3) ostumenetluse korraldamist tõendavad dokumendid, kui lepingu abikõlblike kulude summa

käibemaksuta on 20 000 eurot või enam ja dokumente ei ole enne rakendusüksusele esitatud;

4) lepingud, välja arvatud juhul, kui lepingud on varem rakendusüksusele esitatud või lepingud on

kättesaadavad riigihangete registrist ja neid ei ole muudetud;

5) lepingu muudatused, õiguskaitsevahendite kasutamise teavitused nende olemasolu korral;

6) arve või muu raamatupidamisdokument;

7) raamatupidamises projekti kulude kajastamist tõendav dokument;

8) fotod tehtud töödest ja teavitamise kohustuse täitmisest;

9) taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave.

(5) Kui käesoleva määruse § 3 lõikes 4 loetletud tegevus mõjutab veekogumi seisundit või seab

ohtu kehtiva veemajanduskava keskkonnaeesmärgid, esitatakse tehniliste tegevuste elluviimise

makse aluseks olevate dokumentide hulgas ka keskkonnaluba või viidatakse veemajanduskavale,

milles on määratud ja põhjendatud veeseaduse §-de 40–42 veekaitse eesmärkide saavutamise

erandid, ja negatiivse mõju leevendamise meetmete kirjeldus ning seireprogramm.

(6) Makset menetletakse ühendmääruse § 25 lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras.

(7) Rakendusüksus võib peatada makse menetlemise osaliselt või täielikult või toetuse maksmisest

keelduda ühendmääruse §-s 33 sätestatud tingimustel.

(8) Viimane maksetaotlus esitatakse pärast toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste

täitmist koos projekti lõpparuandega või pärast projekti lõpparuande esitamist, kuid mitte hiljem

kui 17. jaanuaril 2030. Lõppmakse tehakse, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud.

Ühendmääruse § 26 lõike 1 kohaselt makstakse toetust kuni 31. märtsini 2030.

7. peatükk

FINANTSKORREKTSIOONID JA VAIDED

§ 22. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja

ühendmääruse §-des 34–38 sätestatu kohaselt.

§ 23. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaie vaadatakse läbi

haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(2) Auditiaruande alusel tehtud otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele ÜSS2021_2027

§ 31 kohaselt.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Minister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Kantsler