Erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks 2026. aastal

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/ 277

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele ebasoodsatest

ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks 2026. aastal” eelnõu.

Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, kuna Euroopa Liidu õigusakti kohaselt

peab toetus olema välja makstud hiljemalt 30. septembril 2026.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, Erak_toetus_EN.pdf;

2. Määruse eelnõu seletuskiri, Erak_toetus_SK.pdf;

Sama: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Kadri Rand

6256143 [email protected]

Renata Tsaturjan

5696 4253 [email protected]

MÄÄRUS

xx.04.2026 nr

Erakorraline toetus põllumajandustootjatele

ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud

majandusliku kahju hüvitamiseks 2026. aastal

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2 ja § 89 lõike 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2026/847, millega nähakse

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 ette erakorraline

rahaline toetus ebasoodsatest ilmastikutingimustest mõjutatud põllumajandussektoritele

Bulgaarias, Eestis ja Ungaris (ELT L, 2026/847, 17.4.2026), artikli 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse põllumajandustootjate elujõulisust ohustava ebasoodsatest

ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks erakorralise

toetuse (edaspidi toetus) andmise tingimused ja kord.

§ 2. Toetuse andmise tingimused

(1) Toetust antakse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2026/847 sätestatud tingimuste kohaselt

põllumajandustootjate elujõulisust ohustava ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud

majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, milles

põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju mõju on suurem.

(2) Põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahju mõju on suurem järgmistes

põllumajanduslikes tegevusvaldkondades:

1) puuvilja- ja marjakasvatus;

2) maasikakasvatus;

3) avamaaköögiviljakasvatus;

4) kartulikasvatus;

5) suvinisukasvatus;

6) suviodrakasvatus;

7) põldhernekasvatus;

8) suvirapsi- ja suvirüpsikasvatus.

(3) Toetust antakse järgmiste põllumajanduskultuuride kohta nende kasvupinna alusel:

1) puuviljad ja marjad;

2) maasikas;

2

3) aedhernes, kurk, küüslauk, kõrvits, kabatšokk ja söögipeet (edaspidi koos

avamaaköögiviljad);

4) kartul;

5) suvinisu;

6) suvioder;

7) põldhernes;

8) suviraps ja suvirüps.

(4) Söögipeedi kasvatamise korral antakse toetust vaid juhul, kui lisaks söögipeedile kasvatati

ka teisi köögivilju, välja arvatud naerist.

(5) Toetust antakse ühes või mitmes lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas põllumajandustootja

elujõulisust ohustava majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks.

§ 3. Nõuded taotlejale (1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb Euroopa

Liidu toimimise lepingu I lisaga hõlmatud põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja

vesiviljelustoodete tootmisega § 2 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas (edaspidi koos

taotleja) ning kes kasvatas 2025. aastal järgnevalt nimetatud põllumajanduskultuuri ja sai

ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu majanduslikku kahju:

1) puuvilju või marju või mõlemaid kokku vähemalt ühel hektaril;

2) maasikat kokku vähemalt ühel hektaril;

3) avamaaköögivilju kokku vähemalt ühel hektaril;

4) kartulit kokku vähemalt viiel hektaril;

5) põldhernest, suvirapsi või suvirüpsi või Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonnas suvinisu

või suviotra või mitut eelnimetatut kokku vähemalt 20 hektaril.

(2) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust.

§ 4. Toetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine (1) Toetuse ühikumäärad ühe hektari kohta on järgmised:

1) puuvilja- ja marjakasvatuse puhul 353 eurot;

2) maasikakasvatuse puhul 390 eurot;

3) avamaaköögiviljakasvatuse puhul 134 eurot;

4) kartulikasvatuse puhul 171 eurot;

5) suvinisukasvatuse puhul 20 eurot;

6) suviodrakasvatuse puhul 16 eurot;

7) põldhernekasvatuse puhul 26 eurot;

8) suvirapsi- ja suvirüpsikasvatuse puhul 11 eurot.

(2) Kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab toetuse andmiseks ettenähtud

vahendeid või on neist väiksem, vähendab või suurendab Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA) lõikes 1 sätestatud toetuse ühikumäära ulatuses, mis on

vajalik kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral, järgides

taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet ja vältides ülekompenseerimist.

§ 5. Toetuse taotlemine

3

(1) PRIA teeb põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel kindlaks toetuse

saamiseks õigustatud isikud.

(2) PRIA eeltäidab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete alusel toetuse

saamiseks õigustatud isiku eest elektroonilise taotluse ja teeb selle PRIA e-teenuse keskkonnas

kättesaadavaks hiljemalt 11. augustil 2026. aastal.

(3) Taotluses sisalduvad järgmised andmed:

1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud andmed;

2) taotleja registrikood;

3) tegevusvaldkond, milles tekkinud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust

taotletakse, ja toetusõiguslike hektarite arv ning suvinisu ja suviodra puhul maakond, kus põld

asus.

(4) Taotleja kontrollib eeltäidetud taotluses sisalduvate andmete õigsust ja teavitab nende

ebaõigsuse või puudulikkuse korral sellest PRIAt. Taotleja esitab eeltäidetud ja kontrollitud

taotluse PRIAle elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu hiljemalt 18. augustil

2026. aastal.

(5) Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas toetuse saamiseks esitatud nõuetele

vastav taotleja, kelle andmed ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist

kättesaadavad, esitab ajavahemikus 6. juulist kuni 10. juulini 2026 elektrooniliselt PRIAle

digitaalselt allkirjastatud taotluse, mis sisaldab lisaks lõikes 3 nimetatud andmetele selle

katastriüksuse katastritunnust või selle põllumassiivi tunnust, millel paiknes taotleja põld,

millel ta kasvatas 2025. aastal puuvilju, marju, maasikat, avamaaköögivilju, kartulit, suvinisu,

suviotra, põldhernest, suvirapsi või suvirüpsi, ning selle põllu numbrit ja pindala 0,01 hektari

täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, märkides ära iga põllul kasvatatava

põllumajanduskultuuri nimetuse ja selle kasvatamise pindala.

§ 6. Taotluse kontrollimine (1) PRIA kontrollib taotleja ja taotluse vastavust toetuse saamiseks esitatud nõuetele taotluse,

muude dokumentide ja andmekogude alusel ning vajaduse korral kohapealse kontrolli käigus.

(2) Taotleja teeb PRIAle teatavaks kõik taotluse rahuldamise otsuse tegemiseks vajalikud

asjaolud.

§ 7. Taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine

(1) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse, kui taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks

esitatud nõuetele.

(2) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse sellise aja jooksul, et toetus oleks võimalik kanda

toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt 30. septembril 2026. aastal. (allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

4

(allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Tänav Innovatsiooni ja strateegia asekantsler kantsleri ülesannetes

KAVAND

21.04.2026

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus

põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku

kahju hüvitamiseks 2026. aastal“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Erakorraline toetus põllumajandustootjatele

ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju hüvitamiseks 2026.

aastal“ eelnõu (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 7 lõike 2 ja § 89 lõike 1 ning komisjoni rakendusmääruse (EL) 2026/8471

artikli 1 alusel.

2025. aasta kasvuperioodil osutusid ilmastikutingimused Eesti taimekasvatajate jaoks eriti

keeruliseks. Kasvuperioodi algust iseloomustas külm ilm, millega kaasnes ebatavaliselt suur

sademete hulk ja vahelduvad külmaperioodid, millele järgnesid ootamatult kõrged temperatuurid

suve teisel poolel ja tugevad hoovihmad. Need ebasoodsad tingimused avaldasid kahjulikku mõju

suvinisu, suviodra, põldherne, suvirapsi, suvirüpsi, kartuli, puu- ja köögivilja ning marjade

toodangule.

Tulenevalt eelkirjeldatust taotles Eesti Euroopa Komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1308/20132 alusel erakorralist toetust.

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2026/847, mis avaldati 17. aprillil 2026. a, tehti Bulgaariale,

Eestile ja Ungarile kättesaadavaks Euroopa Liidu (edaspidi EL) toetus kogusummas 21 500 000

eurot erakorraliseks toetuseks põllumajandustootjatele. Igal riigil on võimalik täiendavalt lisada

kuni 200% EL-i toetuse summale.

Toetuse eesmärk on hüvitada ebasoodsatest ilmastikutingimustest mõjutatud piirkondades nende

riikide põllumajandustootjate elujõulisust ohustav majanduslik kahju kõige enam mõjutatud

sektorites. Eestile on ette nähtud 3 300 000 eurot. Määrusega on kehtestatud konkreetsed

abikõlblikud kultuurid või sektorid, liikmesriikidele on jäetud paindlikkus toetussumma

jagamisel sektorite vahel ning toetuse andmise kriteeriumite sätestamisel. Toetuse andmisel peab

liikmesriik tagama, et toetuse kriteeriumid oleksid objektiivsed ja mittediskrimineerivad ning

need võtaksid arvesse kannatada saanud põllumajandustootjate majanduslikku kahju, samuti

seda, et toetuse alusel tehtavad maksed ei põhjusta turu- ega konkurentsimoonutusi. Toetuse

lõplik saaja peab olema põllumajandustootja.

Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2026/847 esitab Eesti 2026. aasta 30. juuniks

teavituse, mis sisaldab:

- võetavate meetmete kirjeldust;

1 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2026/847, millega nähakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) nr 1308/2013 ette erakorraline rahaline toetus ebasoodsatest ilmastikutingimustest mõjutatud

põllumajandussektoritele Bulgaarias, Eestis ja Ungaris (ELT L, 2026/847, 17.04.2026). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine

turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)

nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854).

- kriteeriume, mille alusel määrati kindlaks toetuse andmise meetodid ja põhjendused toetuse

jaotamiseks põllumajandustootjate vahel;

- meetmete kavandatud mõju majandusliku kahju hüvitamisel põllumajandustootjatele;

- meetmete soovitud mõju saavutamise kontrollimiseks võetavaid meetmeid;

- konkurentsimoonutuste ja ülemäärase hüvitamise vältimiseks võetavaid meetmeid;

- liidu kulutuste maksete prognoosi kuude kaupa kuni 30. septembrini 2026. aastal;

- riigisisese toetuse täiendavat määra;

- põllumajandustootjate toetuskõlblikkuse kontrollimiseks ja liidu finantshuvide kaitsmiseks

võetud meetmeid.

EL-i eelarvest makstavad toetussummad peavad olema välja makstud hiljemalt 30. septembriks

2026 ja riigi eelarvest makstavad toetussummad hiljemalt 31. detsembriks 2026. Hiljemalt 31.

maiks 2027. edastavad liikmesriigid komisjonile andmed tegelikult välja makstud

toetussummade (EL-i toetus ja täiendav siseriiklik toetus eraldi), toetuse saajate arvu ja liigi

kohta, samuti hinnangu meetmete rakendamise tõhususe kohta.

2025. aasta vegetatsiooniperiood oli kogu Eestis keskmisest jahedam ning seda iseloomustasid

erakordselt suured sademed (näiteks juunis 153% normist), rahe ja äikesetormid. Suviviljade ja

avamaaköögivilja saagi kujunemist mõjutas negatiivselt keskmisest jahedam kasvualgusaegne

mulla- ja õhutemperatuur. Suured temperatuurimuutused (öökülmadest kuumalaineteni)

põhjustasid taimedes stressi, tugevate vihmasadude ja jaheda ilma tõttu hilinesid külvi- ja

taimekaitsetööd või ei saanud neid õigeaegselt teha ning põllutööd kuhjusid. Põllud olid

ligipääsmatud või lokaalselt üle ujutatud, põhjustades mullas hapnikupuudust. Liigniiskus

raskendas ka saagi koristust ning taliviljakülve.

Aiandussektorile oli 2025. aasta kolmas järjestikune aasta kui ulatuslik külm ja ebasoodsad

ilmastikutingimused kahjustasid saaki. 2025. aasta kevadine külm kahjustas paiguti kõiki

puuvilja- ja marjakultuure. Lisaks õitsemisaegne jahe ja vihmane ilmastik raskendas putukatel

tolmeldamist, mistõttu oli puuvilja- ja marjakultuuride saagipotentsiaal keskmisest madalam.

Suureks probleemiks oli liigniiskusest ja juulikuus esinenud kuumalaine tõttu ulatuslik

taimehaiguste levik. Statistikaameti andmetel langes puuvilja- ja marjakultuuride saagikus 25%

viie aasta keskmisega (2020-2024) võrreldes, kultuuride lõikes oli saagikuse langus 9-78%.

Maasika saagikus langes 42% viie aasta keskmisega (2020-2024) võrreldes.

Avamaaköögiviljakülvide tärkamine madala mullatemperatuuri tõttu viibis ja oli ebaühtlane.

Soojalembeliste köögiviljade (kurk, kõrvits, suvikõrvits, küüslauk, roheline hernes) areng

jaheduse ja liigniiskuse tõttu oli väga aeglane ja sai hoo sisse alles juuli teises pooles, kui

õhutemperatuur tõusis. Statistikaameti andmetel langes avamaaköögivilja saagikus 24% viie

aasta keskmisega (2020-2024) võrreldes. Kultuuride lõikes oli saagikus väga erinev — saagikus

viie aasta keskmisega (2020-2024) võrreldes tõusis kapsal ja porgandil, mis moodustavad kokku

~ 30% avamaaköögivilja kasvupinnast, vastavalt 13% ja 29%, langes kurgil (-37%), küüslaugul

(-28%) ja rohelisel hernel (-63%).

Statistikaameti andmetel kartuli toodang (64,8 tuhat t) langes võrreldes viie aasta keskmisega

(2020-2024) 20%, saagikus (20,5 t/ha) kujunes viimase viie aasta madalaimaks ning liigniiskuse

tõttu jäi koristamata 195 ha (6% kasvupinnast). Kartulisaagi kvaliteet kasvuaegse liigniiskuse

tõttu oli madal, palju esines mädanikku, mistõttu oli kulud sorteerimisele ja säilituskadu

keskmisest suuremad.

Liigniiskus ja ebasoodsad ilmastikutingimused vähendasid põllukultuuride saagikust ja

kvaliteeti, suurendasid tootmiskulusid (sh kuivatuskulud) ja põhjustasid põllumajandustootjatele

rahalist kahju. Statistikaameti andmetel langes suvinisu toodang viie aasta keskmisega (2020-

2024) võrreldes 23%, suviodra toodang 43%, suvirapsi ja -rüpsi toodang 42% ning kuigi

põldherne toodang jäi viie aasta keskmisele tasemele kasvupinna suurenemise tõttu, langes

saagikus 19%. Erakordselt suurte sademete tõttu oli 2025. aastal suureks probleemiks saagi

kvaliteet. Teraviljade mahukaalud jäid viimase viie aasta keskmisest madalamale. Mahukaalu

lubatud minimaalsest baasnäitajast väiksema näitaja puhul korrigeeriti iga kultuuri puhul ka

tootjale makstavat hinda, mis oli 5-8 €/t madalam. Toidunisu osakaal koristatud nisust on viimase

viie aasta keskmisena olnud 75%, kuid 2025. aastal oli see hinnanguliselt vaid ~35%. Probleeme

oli ka kasvama läinud teradega ning fusarioosi laialdase levikuga. Põllumeeste ühistu Kevili

andmetel teravilja kuivatamise kulud olid liigniiske aasta tõttu 8–9 €/t tavapärasest kõrgemad,

kuna teravilja niiskusesisaldus oli kõrgem.

15. augusti 2025 Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 1503 kinnitati „Ebasoodsate

ilmastikutingimuste kindlakstegemine põllumajandussektoris 2025. aastal“.

Põllumajanduse majandusarvestuse esialgse (II) prognoosi4 kohaselt kasvas

põllumajandussektori kogutoodangu väärtus 2025. aastal 12%, ulatudes 1,47 mld euroni.

Loomakasvatustoodangu väärtus suurenes 2024. aastaga võrreldes 19% (koguseliselt -1%),

ulatudes 779,7 miljoni euroni. Taimekasvatustoodangu väärtus oli 554,4 mln eurot (+5%

võrreldes 2024. a). Hinnad liikusid erisuunaliselt – teravilja ja kartuli hind oli languses, samal

ajal aga rapsi ning puuvilja ja marjade hinnad ületasid eelnenud aasta taset.

Taimekasvatustoodangu väärtusest ~43% moodustas teravili. Kuigi teravilja kogus suurenes 11%

võrreldes 2024. aastaga, jäi madala hinna tõttu toodangu väärtus eelmise aasta tasemele (+0,9%).

Rapsi puhul suurenes kogus 81% ning väärtus peaaegu kaks korda võrreldes eelmise aasta väga

madala tasemega. Vahetarbimise väärtuseks kujunes 1,02 mld eurot, suurenedes aastaga 2%.

Kulud kokku olid 1,53 mld eurot ja suurenesid aastaga 3%. Kulude surve veidi vähenes,

brutolisandväärtus kasvas 44% ning ettevõtjatulu koos toetustega pärast kahte järjestikust

negatiivset aastat muutus taas positiivseks (99 mln eurot). Seega oli 2025. aasta majandusnäitajate

poolest mõnevõrra parem kui eelnevad kaks aastat, kuid sektori olukord jäi endiselt ebakindlaks.

Keerulised ilmastikutingimused koos madalate teravilja kokkuostuhindadega on viinud Eesti

taimekasvatuse väga keerulisse seisu, kuna tulud ei kata enam tootmiskulusid.

Aitamaks lahendada põllumajandustootjatele ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud

probleeme avamaaköögivilja-, kartuli-, puuvilja-, marja-, suvinisu-, suviodra-, põldherne- ning

suvirapsi- ja suvirüpsikasvatuses, makstakse neis sektorites 2026. aastal toetust hüvitamaks 2025.

aastal toodangu olulisest vähenemisest tulenevat tulu langust. Ülemäärase hüvitamise vältimiseks

võetakse arvesse toetusi, mida on 2025. aastal antud nendele sektoritele muude riiklike või EL-i

õigusaktide alusel selleks, et reageerida asjaomasele majanduslikule kahjule. 2025. aasta

liigsademetest ja öökülmadest tingitud kahju hüvitamiseks ei ole 2025. ja 2026. aastal toetusi

makstud.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduspoliitika osakonna valdkonnajuht Kai-Liis Nõlvak (5646 3629, Kai-

[email protected]@agri.ee), sama osakonna nõunik Kadri Rand (625 6143,

[email protected]), sama osakonna peaspetsialist Renata Tsaturjan (5696 4253

[email protected]), strateegia- ja finantsosakonna peaspetsialist Marje Ree (5629 9860,

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (5669 1973,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3 Ebasoodsate ilmastikutingimuste kindlakstegemine põllumajandussektoris 2025. aastal 4 PM54

Eelnõu §-s 1 kehtestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse ebasoodsatest

ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks erakorralise

toetuse (edaspidi ka toetus) andmise tingimused ja kord.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise tingimused.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt antakse 2026. aastal erakorralist toetust komisjoni rakendusmääruse

(EL) 2026/847 tingimuste kohaselt põllumajandustootjate elujõulisust ohustava ebasoodsatest

ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks

põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, milles põllumajandustootjate elujõulisust ohustava

majandusliku kahju mõju on suurem.

Eelnõu § 2 lõikes 2 loetletakse põllumajanduslikud tegevusvaldkonnad, mille puhul

ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud põllumajandustootjate elujõulisust ohustava

majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust antakse.

Võttes arvesse komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2026/847 tulenevaid erakorralise toetuse

andmise tingimusi, öökülmadest ja liigsademetest tingitud kahjude ulatust erinevatele

põllumajandussektori ettevõtjatele ning EL-i eelarvest Eestile eraldatud summat, antakse

erakorralist toetust järgmistes põllumajanduslikes tegevusvaldkondades: puuvilja- ja

marjakasvatus, maasikakasvatus, avamaaköögiviljakasvatus, kartulikasvatus, suvinisukasvatus,

suviodrakasvatus, põldhernekasvatus ning suvirapsi- ja suvirüpsikasvatus.

2025. aasta aprilli Eesti keskmine õhutemperatuur oli 6,1 °C, mis on 1,2 °C normist kõrgem (norm

4,9 °C). Õhutemperatuuri maksimumiks registreeriti 27,8 °C (18. aprill, Valga; 19. aprill, Võru)

ning miinimumiks -8,4 °C (12. aprill, Narva). Eesti keskmine sajuhulk oli 41 mm (joonis 1), mis

on 121% normist (norm 34 mm). Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 29 mm

(20. aprill, Tallinn-Harku). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 209 tundi, mis on 103% normist

(norm 203 tundi).

Joonis 1. Kuu sademete summa, aprill 2025

Allikas: Keskkonnaagentuur

Maikuu Eesti keskmine õhutemperatuur oli 9,3 °C, mis on 1,2 °C normist madalam (paljuaastane

keskmine 10,5 °C). Õhutemperatuuri miinimumiks registreeriti -3,6 °C (10. mai, Kuusiku). Eesti

keskmine sajuhulk oli 46 mm, mis on 111% normist (paljuaastane keskmine 42 mm), kuid

sademete jaotus üle Eesti oli ebaühtlane (joonis 2). Maksimaalseks ööpäevaseks sademete

hulgaks mõõdeti 28 mm (29. mai, Võru). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 259 tundi, mis on

91% normist (paljuaastane keskmine 284 tundi).

Joonis 2. Kuu sademete summa, mai 2025

Allikas: Keskkonnaagentuur

Juuni Eesti keskmine õhutemperatuur oli 14,0 °C, mis on 0,8 °C normist madalam (paljuaastane

keskmine 14,8 °C). Eesti keskmine sajuhulk oli 105 mm, mis on 150% normist (paljuaastane

keskmine 70 mm), suures osas Eestis tuli sademeid üle paljuaastase keskmise (joonis 3).

Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 44 mm (9. juuni, Heltermaa). Eesti

keskmisena oli päikesepaistet 234 tundi, mis on 85% normist (paljuaastane keskmine 275 tundi).

Joonis 3. Kuu sademete summa, juuni 2025

Allikas: Keskkonnaagentuur

Juuli Eesti keskmine õhutemperatuur oli 19,2 °C, mis on 1,4 °C normist kõrgem (paljuaastane

keskmine 17,8 °C). Eesti keskmine sajuhulk oli 90 mm (joonis 4), mis on 134% normist

(paljuaastane keskmine 67 mm). Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti 46 mm

(16. juuli, Vilsandi). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 259 tundi, mis on 89% normist

(paljuaastane keskmine 290 tundi).

Joonis 4. Kuu sademete summa, juuli 2025

Allikas: Keskkonnaagentuur

Augusti Eesti keskmine õhutemperatuur oli 15,8 °C, mis on 0,9 °C normist madalam

(paljuaastane keskmine 16,7 °C). Eesti keskmine sajuhulk oli 102 mm (joonis 5), mis on 126%

normist (paljuaastane keskmine 81 mm). Maksimaalseks ööpäevaseks sademete hulgaks mõõdeti

66 mm (26. august, Narva meteoroloogiajaam). Eesti keskmisena oli päikesepaistet 230 tundi,

mis on 95% normist (paljuaastane keskmine 243 tundi).

Joonis 5. Kuu sademete summa, august 2025

Allikas: Keskkonnaagentuur

Kokkuvõttes oli Eesti Keskkonnaagentuuri andmetel 2025. aasta suve (juuni, juuli, august)

keskmine õhutemperatuur 16,3 °C (norm 16,4 °C). Päikest oli näha suve jooksul Eesti

keskmisena 723 tundi ehk 89% normist (norm 809 tundi). Suve sajusumma Eesti keskmisena oli

299 mm, norm on 218 mm (137% normist). Kõik kolm suvekuud olid normist sajusemad (joonis

6). Sademeid jagus paikkonniti suvele iseloomulikult väga erinevalt – suve jooksul oli vaid

üksikud päevad, mil seirejaamad ei registreerinud sadu. Sageli kaasnes äikese ja hoogvihmaga ka

rahesadu. Sagedased ja väga intensiivsed vihmasajud põhjustasid mõnel pool ka lühiajalisi

üleujutusi. Piirkondades, kus oli sademeid eriti rohkelt, jäid vee alla nii aia- kui põllumaad.

Joonis 6. 2025. suve (juuni, juuli, august) sademete summa

Allikas: Keskkonnaagentuur

Juuli algul, 3.-4. juulil, kaasnesid üle Eesti liikunud tormiga tugevamad tuuleiilid, äike ning siin-

seal ka tugev sadu. Tormituuled räsisid nii Lõuna-Eestit kui põhjarannikut – torm murdis

hulgaliselt puid, lennutas katuseid ja tugevatest sadudest tekkisid mõnel pool lühiajalised

üleujutused. Teine suurem äikesetorm jõudis Lõuna-Eestisse 11. juuli õhtupoolikul ning liikus

sealt edasi loode suunas. Selle äikesetormi ajal märgiti siin-seal Valga- ja Võrumaal ka rahesadu

ning raheterade läbimõõt oli 2−6 cm. Augustis märgiti mõnel pool Läänemaal, Jõgevamaal ja

Lääne-Virumaal rahesadu, raheterade läbimõõt oli 2–4 cm.

Põllumajanduslikes tegevusvaldkondades tekkinud kahju hindamisel on võetud aluseks

Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu (edaspidi FSDN) standardtulemused5,

Statistikaameti hinnaindeksite muutused, Maaelu Teadmuskeskuse (edaspidi METK) 2025

kattetulu arvutused6 ja Statistikaameti põllumajanduse majandusarvestuse7 ning 2025. aasta

taimekasvatuse saagiandmed.

Puuvilja- ja marjakasvatuse tulu vähenemise hindamisel on aluseks võetud Statistikaameti

toodangu andmed ning põllumajanduse majandusarvestuse toodangu hinnad. Arvestades viie

aasta keskmist tootmistaset ning 2025. aasta saagikuse vähenemist, siis hinnanguliselt vähenes

2025. aastal puuvilja- ja marjakasvatuses tulu hektari kohta (arvestades maha puu- ja köögivilja

ning marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse (edaspidi PKV) ja põhisissetulekutoetuse (edaspidi

PST) ning 20% omavastutust) keskmiselt 1039 eurot.

Maasikakasvatuse tulu hindamisel on aluseks võetud FSDN 2024. aasta standardtulemus. 2025.

aasta hinnanguline tulu hektari kohta on saadud, rakendades 2024. aasta standardtulemusele

vastavad hinna- ja saagikuseindeksid, mis kajastavad tootmistaseme ja hindade muutust.

Hinnanguliselt oli maasikakasvatuses tulu puudujääk hektari kohta keskmiselt (arvestades maha

PKV ja PST toetused ja 20% omavastutust) 1146 eurot.

Kuigi Statistikaameti andmetel oli avamaaköögiviljade toodang -1% madalam viimase viie aasta

keskmisest, siis kultuuride lõikes oli toodang väga erinev. Viimase viie aasta keskmisega

võrreldes oli kurgi (-37%), küüslaugu (-28%) ja aedherne (-63%) toodang oluliselt väiksem.

Statistikaamet kajastab kõrvitsa ja kabatšoki andmeid muude köögiviljade alla, mille saagikus

viie aasta keskmisega võrreldes langes 47%. Söögipeedi toodang võrreldes viimase viie aasta

keskmisega oli 41% kõrgem, seda eelkõige kasvupinna suurenemise tõttu, sest saagikus langes

46% võrra. Võttes aluseks FSDN 2024 standardtulemused ja hinnaindekseid rakendades kujunes

5 https://fadn.agri.ee/standardtulemused/ 6 https://metk.agri.ee/kattetulu#kattetulu-arvestused 7 PM54

avamaaköögiviljal 2025. aastal tulu puudujäägiks hektari kohta (arvestades maha PKV ja PST

toetused ning 20% omavastutust) keskmiselt 394 eurot.

Statistikaameti andmetel oli kartuli toodang 20% madalam viimase viie aasta keskmisest. Võttes

aluseks FSDN 2024 standardtulemused ja hinnaindekseid rakendades kujunes 2025. aastal tulu

puudujäägiks hektari kohta (arvestades maha PST toetuse ja 20% omavastutust) keskmiselt 502

eurot.

Statistikaameti andmetel oli suvinisu toodang 23% madalam viimase viie aasta keskmisest.

Võttes aluseks METK kattetulu arvutused kujunes 2025. aastal tulu puudujäägiks hektari kohta

(arvestades maha PST toetuse ja 20% omavastutust) keskmiselt 212 eurot.

Statistikaameti andmetel oli suviodra toodang 43% madalam viimase viie aasta keskmisest.

Võttes aluseks METK kattetulu arvutused kujunes 2025. aastal tulu puudujäägiks hektari kohta

(arvestades maha PST toetuse ja 20% omavastutust) keskmiselt 162 eurot.

Statistikaameti andmetel jäi põldherne toodang viie aasta keskmisele tasemele, kuid saagikus

langes 19%. Võttes aluseks METK kattetulu arvutused kujunes 2025. aastal tulu puudujäägiks

hektari kohta (arvestades maha PST toetuse ja 20% omavastutust) keskmiselt 269 eurot.

Statistikaameti andmetel oli suvirapsi ja suvirüpsi toodang 42% madalam viimase viie aasta

keskmisest. Võttes aluseks kattetulu arvutused kujunes 2025. aastal tulu puudujäägiks hektari

kohta (arvestades maha PST toetuse ja 20% omavastutust) keskmiselt 115 eurot.

Eelnõu § 2 lõikes 3 nimetatakse põllumajanduskultuurid, mis said ebasoodsatest

ilmastikutingimustest põhjustatud majandusliku kahju ning sätestatakse erakorralise toetuse

andmine kasvupinna alusel. Toetust antakse puuviljade ja marjade, maasika, aedherne, kurgi,

küüslaugu, kõrvitsa, kabatšoki ja söögipeedi (edaspidi koos avamaaköögiviljad), kartuli,

suvinisu, suviodra, põldherne ning suvirapsi ja suvirüpsi kasvatamise korral.

Eelnõu § 2 lõikes 4 täpsustatakse, et söögipeedi kasvatamise korral antakse toetust vaid juhul,

kui lisaks söögipeedile kasvatati ka teisi köögivilju, välja arvatud naerist. Toetus on suunatud

köögiviljakasvatamisele spetsialiseerunud põllumajandustootjatele, seepärast on seatud

lisatingimuseks lisaks söögipeedile teiste köögiviljakultuuride kasvatamine. Näiteks vastab

taotleja toetuse taotlemise tingimustele, kui kasvatas 2025. aastal kurki, kõrvitsat ja söögipeeti

kokku ühel hektaril või kui kasvatas söögipeeti ühel hektaril ja porgandit 0,5 hektaril. Taotleja ei

vasta toetuse taotlemise tingimustele kui kasvatas 2025. aastal köögiviljadest ainult söögipeeti

või söögipeeti 0,5 hektaril ja kaalikat 0,6 hektaril, sest söögipeedi pind on alla ühe hektari.

Eelnõu § 2 lõike 5 kohaselt võib põllumajandustootja, kes on tegev rohkem kui ühes

põllumajanduslikus tegevusvaldkonnas, mille puhul põllumajandustootjate elujõulisust ohustava

majandusliku kahju osaliseks hüvitamiseks toetust antakse, saada toetust kõikide nende

tegevusvaldkondade kohta. Näiteks kui põllumajandustootja tegeleb avamaaköögivilja-, kartuli-

ja põldhernekasvatusega, siis nõuete täitmisel antakse talle toetust nii avamaaköögivilja, kartuli

kui ka põldherne eest.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse nõuded taotlejale.

Eelnõu § 3 lõikes 1 kehtestatakse, et toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale (edaspidi FIE)

või juriidilisele isikule, kes tegeleb EL-i toimimise lepingu I lisaga hõlmatud

põllumajandustoodete, välja arvatud kalandus- ja vesiviljelustoodete, tootmisega tegelevas

valdkonnas. Ehk teisisõnu toetust antakse isikule, kes ka erakorralise toetuse taotlemise ajal

jätkab registri andmetel tegevust põllumajandustoodete tootmise alal.

Eelnõu § 3 lõikes 1 punktides 1–5 täpsustatakse põllumajanduslike tegevusvaldkonnapõhiseid

nõuded taotlejale. Tegevusvaldkonnapõhiste nõuete kehtestamisel on silmas peetud asjaolu, et

ebasoodsatest ilmastikutingimustest tekkinud majanduslik kahju puudutab ennekõike oma

toodetud toodangut turustavaid ettevõtjaid ning seega peaks toetus olema suunatud neile. Seetõttu

seatakse valdkondade põhiselt hektarite arvu osas miinimumid, millest vähemal arvul hektaritel

puu- ja köögiviljade, maasika ja marjade, kartuli, suvinisu, suviodra, põldherne ning suvirapsi ja

suvirüpsi kasvatamist loetakse kas täielikult või valdavas osas vaid oma majapidamise tarbeks

kasvatamiseks ning sellistele kultuuride kasvatajatele toetuse andmine poleks õigustatud.

Eelnevast tulenevalt saavad toetust taotlema tulla need puuvilja- ja marjakasvatajad, kelle marja-

või puuviljaaed või mõlemad kokku olid 2025. aastal vähemalt üks hektar ning maasikaistandik

vähemalt üks hektarit. Kartulikasvataja, kes kasvatas kartulit vähemalt 5 hektaril ja

köögiviljakasvataja, kes kasvatas kurki, kõrvitsat, kabatšokki, küüslauku, aedhernest või

söögipeeti või kõiki nimetatud köögivilju kokku vähemalt ühel hektaril. Põllukultuuride puhul

saavad toetust taotlema tulla need, kes kasvatasid 2025. aastal põldhernest, suvirapsi või suvirüpsi

või Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonnas suvinisu või suviotra või mitut eelnimetatut kokku

vähemalt 20 hektaril. Seega on oluline, et taotleja kasvataks ühte või mitut nimetatud kultuuri

kokku vähemalt 20 hektaril, arvestades sealjuures, et suvinisu ja suvioder lähevad arvesse vaid

neljas nimetatud maakonnas. Näiteks vastab taotleja toetuse taotlemise tingimustele, kui ta

kasvatas 2025. aastal Põlva maakonnas suvinisu 10 hektaril ja põldhernest 10 hektaril või Rapla

maakonnas suvirapsi 10 hektaril ja põldhernest 10 hektaril või Valga maakonnas suvinisu 10

hektaril ja Viljandi maakonnas põldhernest 10 hektaril.

Käesoleva määruse alusel antava erakorralise toetuse puhul võetakse aluseks Põllumajanduse

Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide

registris olevad andmed, et vähendada taotluste menetlemiseks ja kontrollimiseks kuluvat aega ja

tagada kogu erakorralise toetuse jõudmine taotlejateni EL-i eelarve reegleid arvesse võttes

hiljemalt 2026. aasta septembri lõpuks. Kasvupindade määratlemiseks eeltäidetud vormil saab

kasutada eelkõige 2025. aasta põhisissetulekutoetuse või 2025. aasta puu- ja köögivilja ning

marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse menetlemise andmeid.

Eelnõu § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2025. aastal puuvilju

või marju või kõiki kokku vähemalt ühel hektaril ja sai ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu

majanduslikku kahju. Toetuse maksmisel võetakse aluseks 2025. aasta pinnad.

Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel oli 2025. aastal FIE-sid ja juriidilisi

isikuid, kelle kasutuses oli vähemalt üks hektar puuvilja- või marjaistandikke kokku 321 isikut,

kellel kokku 2 929 hektarit.

Punkti 2 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2025. aastal maasikat kokku vähemalt

ühel hektaril ja sai ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu majanduslikku kahju. Toetuse

maksmisel võetakse aluseks 2025. aasta pinnad. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri

andmetel oli 2025. aastal FIE-sid ja juriidilisi isikuid, kes kasvatasid maasikaid vähemalt ühel

hektaril kokku 81 isikut, kellel kokku 447 hektarit.

Punkti 3 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2025. aastal avamaaköögivilja

(aedhernest, kurki, kõrvitsat, kabatšokki, küüslauku või söögipeeti) kokku vähemalt ühel hektaril

ja sai ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahju. Toetuse maksmisel võetakse aluseks 2025.

aasta pinnad. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel oli 2025. aastal FIE-sid

ja juriidilisi isikuid, kelle kasutuses oli vähemalt üks hektar avamaaköögivilja pinda kokku 65

isikut, kellel kokku 383 hektarit.

Punkti 4 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2025. aastal kartulit kokku vähemalt

viiel hektaril ja sai ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahju. Toetuse maksmisel võetakse

aluseks 2025. aasta pinnad. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel oli 2025.

aastal FIE-sid ja juriidilisi isikuid, kelle kasutuses oli vähemalt viis hektarit kartulit kokku 87

isikut, kellel kokku 2 363 hektarit.

Punkti 5 kohaselt antakse toetust taotlejale, kes kasvatas 2025. aastal põldhernest, suvirapsi või

suvirüpsi või Põlva, Võru, Valga või Tartu maakonnas suvinisu või suviotra või mitut eelnimetatut

kokku vähemalt 20 hektaril.

Keskkonnaagentuuri andmetel perioodil maist septembri lõpuni oli Eestis 2025. aastal

sademeterohke – kõikides maakondades esines sademeid normist enam. Maakondade valikul on

aluseks võetud mai sademed (vt joonis 2). Kui suvekuudel (juuni, juuli, august) said kõik

maakonnad normist enam sademeid, siis mai sademete poolest eristusid väga selgelt 4 maakonda

– Põlva, Võru, Valga ja Tartu maakond. Suviteraviljade külviaeg jääb tavapäraselt aprilli kuni mai

alguse perioodi. Seega on maikuu kriitilise tähtsusega nii külvide tegemisel kui taimede

tärkamisel, väetiste omastamisel kui ka taimekaitsetöödel. Jaheda mai (sh öökülmad) ja

erakordselt suurte sademete tõttu Lõuna-Eesti raske lõimisega muldadel tekkis koorik, taimed ei

tärganud, tärganud taimed said külmakahjustusi, põllud olid üleujutatud ja taimedel tekkis

hapnikuvaegus, masinatega põldudele ei pääsenud, et teha vajalikku taimekaitsetöid. Selle

tagajärjel kandsid Põlva, Võru, Valga ja Tartu maakonna põllumajandustootjad teiste

maakondadega võrreldes eriti suuri kahjusid.

Kuna põldherne ning suvirapsi ja suvirüpsi saagikused langesid Eesti keskmisena 2025. aastal

viie aasta keskmisega võrreldes vastavalt 19% ja 10%, siis põldherne, suvirapsi ja suvirüpsi osas

maakondade erisust ei tehta, kuna need kultuurid olid liigniiskusest mõjutatud üle Eesti. Toetuse

maksmisel võetakse aluseks 2025. aasta pinnad.

Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmetel oli 2025. aastal FIE-sid ja juriidilisi

isikuid, kes kasvatasid 2025. aastal põldhernest, suvirapsi või suvirüpsi või Põlva, Võru, Valga

või Tartu maakonnas suvinisu või suviotra või mitut eelnimetatut kokku vähemalt 20 hektaril,

kokku 969 isikut, kokku 73 678 hektaril.

Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt ei saa taotleda toetust isik, kelle suhtes on algatatud

likvideerimismenetlus või nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutine pankrotihaldur või on välja

kuulutatud pankrot või algatatud sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat registrist kustutamise

hoiatust.

Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku

vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt

ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. PRIA

kontrollib taotleja ja toetuse saaja suhtes võimaliku algatatud likvideerimismenetluse või ajutise

pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust võrguväljaandest

Ametlikud Teadaanded.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse toetuse ühikumäär ja toetuse suuruse arvutamine.

Eelnõu § 4 lõikes 1 punktides 1-4 sätestatakse toetuse ühikumäärad puuvilja ja marja, maasika,

avamaaköögivilja ja kartuli puhul. Ühikumäärade arvutamisel on arvesse võetud nimetatud

kultuuride tulupuudujäägid, millest hüvitatakse võrdselt 34%.

Eelnõu § 4 lõikes 1 punktides 5-8 sätestatakse toetuse ühikumäärad suvinisu-, suviodra-,

suvirapsi- ja suvirüpsi- ning põldhernekasvatuse puhul. Ühikumäärade arvutamisel on arvesse

võetud nimetatud põllukultuuride tulupuudujäägid, millest hüvitatakse võrdselt 10%.

Eelnõu § 4 lõikes 2 on toodud säte, kui kõigi nõuetekohaste taotluste rahastamise summa ületab

toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid või on neist väiksem. Toetuse olemusest tulenevalt on

õigustatud toetust anda kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks, mistõttu eelarve

mittejätkumise või ülejäämise korral on üheks alternatiiviks hektaripõhise ühikumäära

vähendamise või suurendamise mehhanism, mille kohaselt kõik nõuetele vastavad taotlejad

saavad toetust, ent vähendatult või suurendatult. Sellisel juhul PRIA vähendab või suurendab

kehtestatud ühikumäära nii palju, et kõik taotlejad saaksid toetust maksimaalsel võimalikul

määral, vältides sealjuures ülekompenseerimist, sh jälgima ühikumäärade suurendamisel

põllumajandusliku tegevusvaldkonna majandusliku kahju suurusest.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse toetuse taotlemine.

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt toimub toetuse taotlemine lihtsustatud korras. Selleks teeb PRIA

põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmete põhjal kindlaks FIE-d ja juriidilised

isikud, kes kasvatasid 2025. aastal puuvilju ja marju kokku vähemalt ühel hektaril, maasikat

kokku vähemalt ühel hektaril, avamaaköögivilja kokku vähemalt ühel hektaril, kartulit kokku

vähemalt viiel hektaril, põldhernest, suvirapsi või suvirüpsi või Põlva, Võru, Valga või Tartu

maakonnas suvinisu või suviotra või mitut eelnimetatut kokku vähemalt 20 hektaril.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt PRIA eeltäidab põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri

andmete alusel elektroonilise taotluse ja teeb selle kättesaadavaks PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu 2026. aasta 11. augustiks toetuse saamiseks õigustatud isikutele.

Eelnõu § 5 lõike 3 sätestatakse taotluse sisu. Taotlus sisaldab haldusmenetluse seaduse § 14 lõike

3 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud andmeid (taotluse esitaja nimi, taotluse selgelt sõnastatud sisu ja

lisaks haldusakti või muu dokumendi kättetoimetamise soovitavat viisi ning selleks vajalikke

kontaktandmeid), taotluse esitaja registrikoodi, tegevusvaldkonda, milles tekkinud majandusliku

kahju osaliseks hüvitamiseks toetust taotletakse koos toetusõiguslike hektarite arvuga ning

suvinisu ja suviodra puhul maakond, kus põld asus.

Eelnõu § 5 lõike 4 kohaselt on ettevõtjal kohustus kontrollida eeltäidetud taotluses sisalduvate

andmete õigsust ja nende ebaõigsuse või puudulikkuse korral PRIA-t teavitama. Kui eeltäidetud

taotlus on taotleja poolt kontrollitud, tuleb see edastada PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu etteantud tähtajaks, milleks on 2026. aasta 18. august.

Eelnõu § 5 lõikes 5 sätestatakse toetuse taotlemine taotlejale, kellele PRIA ei ole eeltäidetud

taotlust kättesaadavaks teinud. Toetust antakse 2025. aastal kasvatatud põllumajanduskulutuuride

kohta. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist on kättesaadavad andmed siis, kui isik

taotles 2025. aastal toetusõiguslike kultuuride kohta pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu

toetust. Kui isik eelmisel aastal toetust ei taotlenud, siis nende kohta PRIAl andmed puuduvad ja

selle toetuse saamiseks, tuleb isikul endal koostada ja esitada taotlus eelnõu § 5 lõike 5 kohaselt.

Eelnõu § 2 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkonnas toetuse saamise nõuetele vastav taotleja, kelle

andmed ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kättesaadavad või kelle eest ei

ole PRIA PRIA e-teenuse keskkonnas lõike 2 kohaselt taotlust eeltäitnud, koostab ise taotluse ja

esitab selle PRIA-le ajavahemikus 06.07 -10.07 elektrooniliselt. Taotlus peab lisaks lõikes 3

sätestatud andmetele sisaldama selle katastriüksuse katastritunnus, millel paikneb taotleja põld,

millel ta kasvatas 2025. aastal viljapuid, marjapõõsaid, maasikat, avamaaköögivilja, kartulit,

suvinisu, suviotra, põldhernest, suvirapsi või suvirüpsi ning selle põllu numbri ja pindala 0,01

hektari täpsusega, mille kohta ta toetust taotleb, märkides ära iga põllu kasvatatava

põllumajanduskultuuri nimetuse ja selle kasvatamise pindala. Võttes arvesse, et taotlejad, kelle

andmed ei ole põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrist kättesaadavad, siis nende

taotlejate andmeid sisestab PRIA e-teenuse keskkonna käsitsi ning see eeldab ka nende taotlejate

andmete põhjalikumat kontrolli, millest tulenevalt ongi nendele taotlejatele sätestatud varasem

taotluse esitamise tähtaeg kui neile, kelle andmed on PRIA-l olemas.

Lõikes 5 nimetatud taotlust oodatakse elektrooniliselt, küll aga mitte PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu, vaid selleks on PRIA veebilehel kättesaadav soovituslik taotlusvorm. Digitaalselt

allkirjastatud taotlusvorm tuleb hiljemalt 10. juulil 2026. aastal saata e-posti aadressile

[email protected].

Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse taotluse kontrollimine.

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt vaatab PRIA taotluse läbi, selgitades välja selles esitatud andmete

piisavuse ja korrektsuse. Seejärel kontrollib PRIA taotleja ja taotluse vastavust nõuetele. Taotleja

ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel võib PRIA kasutada erinevaid riiklikke registreid (nt

koostöö Maksu- ja Tolliametiga). Puuvilja- ja marjakasvatuse, maasikakasvatuse,

avamaaköögiviljakasvatuse, kartulikasvatuse, suvinisukasvatuse, suviodrakasvatuse,

põldhernekasvatuse ning suvirapsi- ja suvirüpsikasvatuse tegevusvaldkonnas esitatud taotluse

puhul teeb PRIA põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri või maakatastri

(põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kandmata põllumajandusmaa korral)

andmete või muude andmete põhjal, mis on PRIA-le kättesaadavad kindlaks need puuvilja-,

marja-, maasika-, köögivilja-, kartuli-, suvinisu-, suviodra-, põldherne-, suvirapsi- ja

suvirüpsikasvatajad, kes kasvatasid 2025. aastal puuvilja- ja marjakultuure kokku vähemalt ühel

hektaril, maasikat vähemalt ühel hektaril, kartulit vähemalt viiel hektaril, köögiviljakultuure

kokku vähemalt ühel hektaril, põldhernest, suvirapsi või suvirüpsi või Põlva, Võru, Valga või

Tartu maakonnas suvinisu või suviotra või mitut eelnimetatut kokku vähemalt 20 hektaril. Kui

toetuse taotluse menetlemise käigus ilmneb, et sama põllu kohta on 2025. aastal ja käesoleva

toetuse raames toetust taotlenud erinevad taotlejad, tuleb PRIA-l välja selgitada tegelik kasvataja

ehk tekkinud majanduslikku kahju saanud isik.

Samuti võib PRIA taotluse menetlemisel asjaolud kindlaks teha kohapealse kontrolli käigus.

Eelnõu § 6 lõikes 2 sätestatakse, et taotlejal tuleb PRIA-le teatavaks teha kõik taotluse

rahuldamise otsuse tegemiseks vajalikud asjaolud, sealhulgas esitama vajadusel täiendavaid

selgitusi ja tõendeid.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse taotluse rahuldamine ja toetuse maksmine.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et PRIA teeb erakorralise toetuse taotluse rahuldamise otsuse,

kui taotleja ja taotlus vastavad toetuse saamiseks esitatud nõuetele.

Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse sellise tähtaja jooksul, et 2026.

aastal makstav erakorraline toetus oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole hiljemalt

30. septembril 2026. aastal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2026/847, millega nähakse

kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1308/2013 ette erakorraline

rahaline toetus ebasoodsatest ilmastikutingimustest mõjutatud põllumajandussektoritele (ELT L,

2026/847, 17.4.2026).

Õigusakt on kättesaadav Euroopa Liidu Teataja veebilehel http://eur-lex.europa.eu.

4. Määruse mõjud

Erakorralise toetusega põllumajandussektorile toetatakse põllumajandustootjaid kokku 3,3 mln

euroga. Toetuse eesmärk on osaliselt hüvitada põllumajandustootjatele ebasoodsatest

ilmastikutingimustest tingitud majanduslik kahju.

Ebasoodsatest ilmastikutingimustest põhjustatud kahjud on arvestatud üksnes toetatavate

kultuuride toetuse saajate sihtgrupi ulatuses. Kahju hindamisel lähtutakse FSDN

standardtulemusetest, METK 2025 kattetulu arvutustest Statistikaameti põllumajanduse

majandusarvestuse andmetest, 2025. aasta taimekasvatuse saagiandmetest, toodete hindadest.

Lisaks võetakse arvsesse 2025. aasta põhisissetulekutoetuse või 2025. a puu- ja köögivilja ning

marjakultuuride kasvatamise otsetoetuse andmeid. Kahju suuruse arvutamisel arvatakse maha

saadud toetused ning rakendatakse ja omavastutuse määra (20%).

Puuvilja- ja marjakasvatuse tulupuudujäägiks kujunes 1039 €/ha, arvestades puuvilja- ja

marjaaedade pinda (2 929 ha) on kogu tulu puudujääk 3,0 mln eurot, millest hüvitatakse 34%.

Maasikakasvatuse tulupuudujäägiks kujunes 1146 €/ha, arvestades maasikakasvatuse pinda (447

ha) on kogu tulu puudujääk 0,5 mln eurot, millest hüvitatakse 34%.

Avamaaköögiviljakasvatuse tulupuudujäägiks kujunes 394 €/haha, arvestades avamaaköögivilja

pinda (383 ha) on kogu tulu puudujääk 0,2 mln eurot, millest hüvitatakse 34%.

Kartulikasvatuse tulupuudujäägiks kujunes 502 €/ha, arvestades kartuli kasvupinda (3 176 ha) on

kogu tulu puudujääk 1,2 mln eurot, millest hüvitatakse 34%.

Suvinisu tulupuudujäägiks kujunes 212 €/ha, arvestades suvinisu kasvupinda (5 978 tuh ha) on

kogu tulu puudujääk 1,3 mln eurot, millest hüvitatakse 10%.

Suviodra tulupuudujäägiks kujunes 162 €/ha, arvestades suviodra kasvupinda (13 571 tuh ha) on

kogu tulu puudujääk 2,2 mln eurot, millest hüvitatakse 10%.

Põldherne tulupuudujäägiks kujunes 269 €/ha, arvestades põldherne kasvupinda (47 434 tuh ha)

on kogu tulu puudujääk 12,8 mln eurot, millest hüvitatakse 10%.

Suvirapsi ja suvirüpsi tulupuudujäägiks kujunes 115 €/ha, arvestades suvirapsi ja suvirüpsi

kasvupinda (6 696 tuh ha) on kogu tulu puudujääk 0,8 mln eurot, millest hüvitatakse 10%.

Kokku kujunes eelpoolnimetatud sihtgrupi kahjuks (arvestades maha toetused (PST, PKV) ning

ettevõtja omavastutuse (20%), 21,9 mln eurot.

Toetuse eelarve jaguneb järgmiselt: marjad ja puuviljad 31%, avamaaköögivili 2%, kartul 12%,

maasikas 5%, suvinisu 4%, suvioder 6%, põldhernes 37%, suviraps ja suvirüps 2%.

Toetust makstakse FIE-le või juriidilisele isikule. Toetuse sihtgruppi kuulub

avamaaköögiviljakasvatajat, puuvilja- ja sõstrakasvatajat, maasikakasvatajat, vaarikakasvatajat,

kartulikasvatajat, suvinisukasvatajat, suviodrakasvatajat, põldhernekasvatajat ning suvirapsi- ja

suvirüpsikasvatajat.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2026/847 eraldati Eestile 3 300 000 eurot.

6. Määruse jõustumine

Eelnõu jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Erakorralise toetuse põhimõtteid tutvustati taimekasvatussektori esindusorganisatsioonidele 7.

aprillil 2026. aasta toimunud kohtumisel.

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile

ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks PRIA-le,

Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, MTÜ Eesti

Aiandusliidule ja Maasikakasvatajate Liidule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tõnis Tänav

Innovatsiooni ja strateegia asekantsler kantsleri ülesannetes