Kohtuasi

Vastuvõtmise kuupäev : 21/04/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

16/04/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1363950.6 SV

Eelotsuse asi C-177/26

Gripholt 1

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Högsta förvaltningsdomstolen - Rootsi)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

1 Käesoleva kohtuasja nimi on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetluspoole tegelikule nimele.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Cecilia Strömholm

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 21/04/2026

Anonüümseks muudetud versioon

Tõlge C-177/26 – 1

Kohtuasi C-177/26 [Gripholt]i

Eelotsusetaotlus

Saabumise kuupäev:

6. märts 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Högsta förvaltningsdomstolen (Rootsi kõrgeim halduskohus)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

5. märts 2026

Kaebaja:

FI

Vastustaja:

Försäkringskassan

HÖGSTA […] Kohtuasi

FÖRVALTNINGS- […] 786-25

DOMSTOLEN […]

[…]

[…] [kohtu koosseis]

KAEBAJA:

FI

Esindaja: Thomas Andersson

i Kohtuasjal on väljamõeldud nimi. See ei vasta ühegi menetlusosalise tegelikule nimele.

ET

EELOTSUSETAOTLUS 5.3.2026 – KOHTUASI C-177/26

2

Anonüümseks muudetud versioon

[…]

[…] Stockholm

VASTUSTAJA:

Försäkringskassan (Rootsi sotsiaalkindlustusamet)

[…]

[…] Stockholm

[…]

VAIDLUSE ESE

Tõend Rootsi sotsiaalkindlustussüsteemi alla kuulumise kohta; eelotsusetaotlus

Euroopa Liidu Kohtule

Asi on ette kantud.

Högsta förvaltningsdomstolen (Rootsi kõrgeim halduskohus)

OTSUS

Euroopa Liidu Kohtult palutakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267

alusel eelotsust vastavalt lisatud taotlusele (protokolli lisa).

[…]

LISA

3. märts 2026

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotlus

selle kohta, kuidas tõlgendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EÜ) nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta

artikli 12 lõiget 1

Sissejuhatus

1 Käesolev eelotsusetaotlus käsitleb küsimust, milline tähendus on seoses Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta artikli 12 lõikega 1 asjaolul,

et töötaja on lähetatud teist isikut asendama (edaspidi „asendamisel välistav

tingimus“).1

1 ELT L 166, 30.4.2004, lk 1.

GRIPHOLT

3

Anonüümseks muudetud versioon

2 Küsimus on tekkinud kohtuasjas, milles töötaja on lähetatud tähtajalise lepingu

alusel täitma samu ülesandeid, mida täitis eelmisel hooajal vastaval perioodil teine

isik. Kõrgeim halduskohus soovib teada, milline tähendus on tegevuse katkestusel

küsimuses, kas määruse nr 883/2004 artikli 12 lõikes 1 sätestatud asendamisel

välistav tingimus on kohaldatav.

Kohaldatavad Euroopa Liidu õigusnormid

3 Määruse nr 883/2004 artikli 11 lõike 1 kohaselt kohaldatakse selle määruse

reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes üksnes ühe liikmesriigi õigusakte.

Määruse artikli 11 lõikest 3 nähtub selgelt, et kui artiklites 12-16 ei ole sätestatud

teisiti, kohaldatakse liikmesriigis töötava isiku suhtes selle liikmesriigi õigusakte.

4 Määruse nr 883/2004 artikli 12 lõikes 1 on sätestatud: „Isiku suhtes, kes töötab

liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning kelle tööandja

lähetab teise liikmesriiki selle tööandja nimel tööd tegema, kohaldatakse jätkuvalt

esimese liikmesriigi õigusakte, tingimusel et sellise töö eeldatav kestus ei ületa

24 kuud ning teda ei saadeta teist lähetatud isikut asendama.“

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ)

nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord,2

artikli 14 lõikes 1 on sätestatud: „Põhimääruse artikli 12 lõike 1 kohaldamisel võib

isik, „kes töötab liikmesriigis tööandja heaks, kes tavaliselt seal tegutseb, ning

kelle see tööandja lähetab teise liikmesriiki“, olla muu hulgas isik, kes on tööle

võetud teise liikmesriiki tööle lähetamise eesmärgil, tingimusel et asjaomase isiku

suhtes kohaldatakse vahetult enne töökohale asumist juba selle liikmesriigi

õigusakte, kus asub teda tööle võtnud tööandja.“

6 Määruse nr 987/2009 artikli 19 lõikes 2 on sätestatud: „Selle liikmesriigi pädev

asutus, kelle õigusakte põhimääruse II jaotise alusel kohaldatakse, esitab

asjaomase isiku või tema tööandja taotlusel tõendi kõnealuste õigusaktide

kohaldamise kohta ja märgib vajaduse korral, millise kuupäevani ja millistel

tingimustel.“

Põhikohtuasja faktilised asjaolud

7 STS Alpresor AB on Rootsi aktsiaselts, kes oma tegevuses korraldab, müüb ja

turundab pakettreise peamiselt Alpidesse, kus sama kontserni äriühingud omavad

ja peavad ka hotelle. Äriühingu tegevus on suunatud klientidele Rootsis ja mujal

Põhjamaades. Reisiteenuseid korraldatakse, müüakse ja turundatakse Rootsis, kus

asub ka äriühingu juhatus. Samuti on äriühingul töötajaid, kes töötavad

reisisaatjatena äriühingu eri reisisihtkohtades. Reisisaatjate töölepingud on

tähtajalised, harilikult tähtajaga üks nädal kuni neli kuud.

2 ELT L 284, 30.10.2009, lk 1.

EELOTSUSETAOTLUS 5.3.2026 – KOHTUASI C-177/26

4

Anonüümseks muudetud versioon

8 Üks äriühingu reisisihtkohti on […]. Äriühingu tegevus selles sihtkohas on

hooajaline ja käib üksnes talvel. FI oli 23. detsembrist 2022 kuni 25. märtsini

2023 äriühingu töötaja reisisaatjana sihtkohas […]. Ta lähetati tööle talvehooaja

alguses. Samu ülesandeid täitis eelmisel talvehooajal teine STS Alpresor AB

töötaja.

9 Enne Austrias töö alustamist kehtisid FI suhtes Rootsi

sotsiaalkindlustusõigusaktid. Austrias töötamise tõttu taotles FI Rootsi

sotsiaalkindlustusametilt tõendit, mis on ette nähtud määruse nr 987/2009

artikli 19 lõikes 2 (edaspidi „A1-tõend“). Rootsi sotsiaalkindlustusamet jättis selle

taotluse rahuldamata põhjendusel, et muu hulgas oli FI lähetatud asendama teist

töötajat, mis ei ole kooskõlas määruse nr 883/2004 artikli 12 lõikega 1. Seetõttu ei

peetud FI-d ajal, mil ta Austrias töötas, Rootsi õigusaktide kohaldamisalasse

kuuluvaks ning tingimused, mille kohaselt oleks Rootsi sotsiaalkindlustusamet

pidanud väljastama A1-tõendi, ei olnud seega täidetud.

10 FI esitas Rootsi sotsiaalkindlustusameti otsuse peale kaebuse Förvaltningsrätten i

Linköpingile (Linköpingi halduskohus), kes tühistas selle otsuse ja kohustas

Rootsi sotsiaalkindlustusametit asja uuesti otsustama. Halduskohtu hinnangul ei

olnud Rootsi sotsiaalkindlustusametil alust asuda seisukohale, et reisisaatjate

lähetamine äriühingu poolt on vastuolus asendamisel välistava tingimusega, mis

on sätestatud määruse nr 883/2004 artikli 12 lõikes 1.

11 Rootsi sotsiaalkindlustusamet esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse

Kammarrätten i Jönköpingile (Jönköpingi haldusasjade apellatsioonikohus), kes

tühistas selle kohtuotsuse ja jättis Rootsi sotsiaalkindlustusameti otsuse muutmata.

Haldusasjade apellatsioonikohus leidis, et äriühingu lähetatud reisisaatjaid

asendati tegelikkuses sama teenuse osutamiseks jätkuvalt teise lähetatud

reisisaatjaga ning et reisisaatjate süstemaatiline ja jätkuv lähetamine eesmärgiga

sama teenust edasi osutada kujutab endast järjestikust lähetamist, mis on vastuolus

asendamisel välistava tingimusega määruse nr 883/2004 artikli 12 lõikes 1.

Haldusasjade apellatsioonikohus märkis, et niisugune hinnang on kooskõlas

asjaomase erandit loova sätte piirava laadiga, mille mõte on liidu õigusaktidega

taotletavate vaba liikumise ja võrdse kohtlemisega seotud eesmärkide järgimine.

Poolte seisukohad

12 FI taotleb A1-tõendit aja kohta, mil ta töötas reisisaatjana Austrias. Ta tunnistab,

et täitis samu ülesandeid, mida täitis eelmisel hooajal samas reisisihtkohas teine

isik ja et seetõttu tuleks teda käsitada teise isiku asendajana määruse nr 883/2004

artikli 12 lõike 1 tähenduses, välja arvatud juhul, kui hooaegade vahele jääva

katkestuse tõttu ei olnud tegu asendamisega selle määruse tähenduses. Sõna

„asendamine“ tähendus üldkeeles räägib selle kasuks, et asendamisel välistav

tingimus hõlmab vaid niisuguseid lähetamisi, mille vaheline aeg – kui nende

vahele üldse aega jääb – on väga piiratud.

GRIPHOLT

5

Anonüümseks muudetud versioon

13 Rootsi sotsiaalkindlustusamet palub jätta FI edasikaebuse rahuldamata ja märgib

järgmist. Lähetamise eeskirjad kujutavad endast erandit põhireeglist lex loci

laboris (kohaldatakse töö tegemise koha õigusnorme) ja kohtupraktika kohaselt

tuleb neid kohaldada kitsalt. Neid ei tohiks kasutada kogu äriühingu või ettevõtte

mehitamiseks ning ei ole lubatud jätkuvalt ja korduvalt lähetada uusi töötajaid

tegema sama tööd samas töökohas samal ametikohal ja samal eesmärgil nagu

varem lähetatud isikud. Hinnangut andes tuleb lähtuda sellest, millal tegevust

sihtkohas tegelikult tehakse. Nendel perioodidel asendab lähetatud reisisaatjat

tegelikkuses otseselt teine lähetatud reisisaatja. Ka siis, kui hooaegade vahel

tehakse lähetamises katkestusi, kasutatakse lähetatud töötajaid sel viisil kogu

ettevõtte mehitamiseks reisisaatjatega reisisihtkohas. Asjaomane erand

põhireeglist, s.o lähetamise eeskirjadest, ei ole tehtud sellel eesmärgil.

Eelotsuse vajalikkus

14 Rootsi kõrgeima halduskohtu menetluses olev kohtuasi käsitleb küsimust, kas FI-l

on õigus saada A1-tõend selle aja kohta, mil ta töötas reisisaatjana Austrias.

Kohtuasi on seotud nüüdseks lõppenud lähetamisperioodiga. Euroopa Kohtu

praktikast nähtub siiski, et A1-tõendi võib väljastada tagasiulatuvalt (vt

6. septembri 2018. aasta kohtuotsus Alpenrind jt, C-527/16, EU:C:2018:669,

punkt 77).

15 Selleks et Rootsi sotsiaalkindlustusamet kui Rootsi pädev asutus saaks väljastada

A1-tõendi, on nõutav, et FI Austrias töötamise kestel olid kohaldatavad Rootsi

õigusaktid.

16 Hinnangu andmisel selle kohta, kas Rootsi õigusaktid olid kohaldatavad, tekib

küsimus, kas asendamisel välistava tingimusega määruse nr 883/2004 artikli 12

lõikes 1 on vastuolus see, kui tööandja lähetab isiku teise liikmesriiki hooajalisele

tööle olukorras, kus selle tööandja huvides täitis eelmisel hooajal samas töökohas

samu ülesandeid teine isik.

17 Määruse nr 883/2004 artikli 12 lõike 1 sõnastusest ei selgu, kas selleks, et

asendamisel välistav tingimus oleks kohaldatav, peab üks lähetamine teisele

vahetult järgnema.

18 Asendamisel välistava tingimuse kohaldatavuse küsimust on Euroopa Kohus

käsitlenud asjas, mis puudutas töötajaid, keda eri tööandjad olid lähetanud tegema

sama äriühingu heaks sama tööd teises liikmesriigis. Euroopa Kohus märkis, et

määruse nr 883/2004 artikli 12 lõige 1 kujutab endast erinormi, mida tuleb

tõlgendada kitsalt, ja et liidu seadusandja eesmärk oli vältida samu töid tegevate

järjestikku lähetatud töötajate hõlmamist selle sätte kohaldamisalaga. Samuti on

Euroopa Kohus märkinud, et selle määruse põhjendustest ilmnevalt on vaja

riiklike sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise raames võimalikult tõhusalt

tagada liikmesriigi territooriumil töötavate isikute võrdne kohtlemine. Nendel

asjaoludel järeldas Euroopa Kohus, et lähetatud töötajate korduv kasutamine sama

töö tegemiseks, isegi kui töötajad lähetanud tööandjad on erinevad, ei ole selle

EELOTSUSETAOTLUS 5.3.2026 – KOHTUASI C-177/26

6

Anonüümseks muudetud versioon

määruse artikli 12 lõike 1 sõnastuse ega eesmärkidega kooskõlas (vt kohtuotsus

Alpenrind, punktid 96-99).

19 Eelmises punktis viidatud kohtuotsus puudutas lähetamist, milles ei olnud

lähetamisperioodide vahel katkestusi, ja seetõttu ei selgu sellest kohtuotsusest,

kuidas tuleb niisuguseid katkestusi käsitleda määruse nr 883/2004 artikli 12

lõikes 1 sätestatud asendamisel välistava tingimuse kohaldamisel.

20 Käesolevas kohtuasjas on tegevus lähetamise sihtkohas hooajaline ja sel põhjusel

tehakse lähetamisperioodide vahel katkestusi. Eespool kirjeldatud asjaoludel peab

kõrgeim halduskohus vajalikuks selgitada, milline tähendus on niisugustel

katkestustel seoses määruse nr 883/2004 artikli 12 lõikes 1 sätestatud asendamisel

välistava tingimuse kohaldamisega sellises olukorras nagu käesolev.

Eelotsuse küsimus

21 Seda arvesse võttes palub kõrgeim halduskohus vastust järgmisele küsimusele.

22 Kas määruse nr 883/2004 artikli 12 lõikes 1 sätestatud asendamisel välistava

tingimusega on vastuolus see, kui töötaja lähetatakse tähtajalise töölepingu alusel

täitma samu ülesandeid, mida täitis eelmisel hooajal vastaval perioodil teine isik?