Regionaal- ja põllumajandusministri 24. novembri 2025. a määruse nr 93 „Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määruse nr 104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded” muutmine“ muutmine

MÄÄRUS

….aprill 2026 nr ….

Regionaal- ja põllumajandusministri 24. novembri 2025. a

määruse nr 93 „Põllumajandusministri 20. novembri

2014. a määruse nr 104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded

ning toidualase teabe esitamise nõuded”

muutmine“ muutmine

Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel.

§ 1. Regionaal- ja põllumajandusministri 24. novembri 2025. a määruse nr 93

„Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määruse nr 104 „Mee koostis- ja

kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ muutmine

Regionaal- ka põllumajandusministri 24. novembri 2025. a määruses nr 93

„Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määruse nr 104 „Mee koostis- ja

kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ (RT I, 26.11.2025, 3)

tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt:

„7) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses:

„(71) Mee segu märgistusel esitatud mete osakaalude lubatud kõrvalekalle tegelikust sisaldusest

on 5 protsenti. Asjakohased arvutused tehakse mee jälgitavust kajastavate käitleja dokumentide

alusel.”;

2) paragrahvi 1 punktist 9 jäetakse välja tekstiosa „71,“.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 14. juunil 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

EELNÕU

14.04.2026

2

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Sotsiaalministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/275

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja põllumajandusministri 24. novembri 2025. a

määruse nr 93 „Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määruse nr 104 „Mee koostis- ja

kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded” muutmine“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, M_Mesi.docx

2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_Mesi.docx

Sama: arvamuse avaldamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile

Evelin Kivima

5687 9510 [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja põllumajandusministri 24.

novembri 2025. a määruse nr 93 „Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määruse

nr 104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded”

muutmine“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 12 lõike 4 ja § 38 lõike 4 alusel. Määruse eelnõus on kavas

muuta regionaal- ja põllumajandusministri 24. novembri 2025. a määrust nr 931

„Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määruse nr 1042 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded

ning toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“ (edaspidi määrus nr 93). Kuna määrus nr 93

jõustub 14. juunil k.a, siis on tegemist veel jõustumata määruse muutmisega.

Määruse muutmine on vajalik toidualases teabes mee segude päritoluriikide selgema ja üheselt

mõistetava esitamise tagamiseks. Mee segude päritolu esitamise nõuded on sätestatud määruses

nr 93, millega on üle võetud nõuded Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist (EL)

2024/14383, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ4 mee kohta, direktiivi

2001/112/EÜ5 toiduks ettenähtud puuvilja- ja marjamahlade ja teatavate samalaadsete toodete

kohta, direktiivi 2001/113/EÜ6 inimtoiduks ettenähtud puuvilja- ja marjadžemmi, -želee ja

tsitrusmarmelaadi ning magustatud kastanipüree kohta ning direktiivi 2001/114/EÜ7 teatavate

inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult veetustatud piimakonservide kohta (edaspidi

direktiiv (EL) 2024/1438). Määrusega nr 93 on rakendatud direktiivi (EL) 2024/1438 artikli 1

lõike 1 punktis c sätestatud võimalust liikmesriigile kasutada erandit mee segude päritoluteabe

esitamise kohta. Selle kohaselt võib teatud juhul mee segu märgistusel esitada mee protsentuaalne

osakaal üksnes nelja päritoluriigi puhul. Kuna kirjeldatud erand ei taga tarbijale piisavalt selget

teavet mee päritolu kohta, kavandatakse eelnõus selle võimaluse kaotamine.

Edaspidi esitatakse märgistusel mee segude kohta mee protsentuaalne osakaal kõikide

päritoluriikide puhul, mis veidi tõstab mee pakendamisega tegelevatel käitlejatel halduskoormust.

Määruse eelnõuga ei muudeta nõudeid mee koostisele ega kvaliteedile, vaid üksnes päritoluteabe

esitamisele. Halduskoormuse tasakaalustamiseks on vähendatud mee kategooriaid, st

toidupettusega võitlemise eesmärgil on kaotatud eraldi mee liigina ära filtreeritud mesi ja

sellekohase teabe esitamise kohustus (vt Regionaal- ja põllumajandusministri 24. 11. 2025. a

määruse nr 93 § 1 pp 4 ja 8). Määruse eelnõu on seotud Euroopa Liidu õigusega. Määruse

muutmisega ei kehtestata Euroopa Liidu õigusest tulenevatest raamidest väljapoole jäävaid

täiendavaid riigisiseseid nõudeid.

1 Regionaal- ja põllumajandusministri 24. novembri 2025. a määrus nr 93 „Põllumajandusministri 20. novembri

2014. a määrus nr 104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe esitamise nõuded“ muutmine“. 2 Põllumajandusministri 20. novembri 2014. a määrus nr 104 „Mee koostis- ja kvaliteedinõuded ning toidualase teabe

esitamise nõuded“. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/1438, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2001/110/EÜ

mee kohta, direktiivi 2001/112/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja- ja marjamahlade ja teatavate samalaadsete toodete

kohta, direktiivi 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuvilja- ja marjadžemmi, -želee ja tsitrusmarmelaadi ning

magustatud kastanipüree kohta ning direktiivi 2001/114/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult

veetustatud piimakonservide kohta 4 Nõukogu direktiiv 2001/110/EÜ mee kohta. 5 Nõukogu direktiiv 2001/112/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja ja marja mahlade ning teatavate samalaadsete toodete

kohta 6 Nõukogu direktiiv 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuviljadžemmide, -želeede ja -marmelaadide ning

magustatud kastanipüree kohta 7 Nõukogu direktiiv 2001/114/EÜ teatavate toiduks ettenähtud täielikult või osaliselt veetustatud piimakonservide

kohta

2

Muudatused toetavad Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavas aastani 20308 esitatud

toiduohutuse tegevussuuna eesmärke „Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu“ ja „tarbija

teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad“.

Määrus jõustub 14. juunil 2026. aastal.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

toiduohutuse osakonna toidu üldnõuete valdkonna peaspetsialist Evelin Kivima (tel 5687 9510;

[email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]) ja

eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna Leeni Kohal (tel 5698 3427; [email protected]).

2. Määruse eesmärk

Toidualane teave peab olema korrektne, läbipaistev ja võimaldama tarbijal teha teadlikke

ostuotsuseid. Mee segude puhul on samuti oluline mee päritolu täielik, selge ja tarbijale üheselt

arusaadav esitamine. Seetõttu kavandatakse eelnõus kaotada erand mee segude päritoluteabe

esitamise kohta, mis tähendab, et edaspidi tuleb mee segude märgistusel esitada mee

protsentuaalne osakaal kahanevas järjekorras kõikide mee segu päritoluriikide puhul. Täpsema

teabe esitamine parandab mee jälgitavust kogu tarneahelas ning vähendab võimalust varjata mee

segude tegelikku koostist ja päritolu. Samal ajal toetab muudatus ausat konkurentsi Eesti ja

imporditud mee segude vahel, tagades võrdsemad ja võrreldavamad turutingimused. Määruse

muudatus on kooskõlas direktiivi (EL) 2024/1438 eesmärgiga tugevdada mee turu läbipaistvust

ja autentsust, kaitsta tarbijat ning võimaldada sihitatud järelevalvet.

Mee päritolu märgistusnõuete muutmine on ajendatud Eesti Mesinduskogu liikmete (Eesti

Kutseliste Mesinike Ühing, Eesti Mesinike Liit, Eesti Mesilaste Tõuaretajate Selts, Eesti

Meetootjate Ühing, Saaremaa Meetootjate Ühing, Põltsamaa Mesinike Selts, Tallinna Mesinike

Selts, Eesti Mahemesinikud) ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja soovist mitte rakendada

Eestis direktiivi (EL) 2024/1438 artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud erandit liikmesriigile mee

segude päritoluteabe esitamise kohta. See tähendab, et mee segude puhul peavad nad vajalikuks

eelpool kirjeldatud detailsema päritoluteabe esitamist. Vastava sisuga pöördumise esitasid

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile Eesti Kutseliste Mesinike Ühing (3.11.2025,

2.12.2025), Eesti Mesinduskogu (1.12.2025) ning Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

(13.11.2025). 16. detsembril 2025. a korraldati nimetatud sektori esindajatega ümarlaud, kus

lepiti kokku käesoleva määruse muudatuse sisu ehk täpsemate nõuete kehtestamine.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõus kavandatu kohaldub mee suhtes. Meena käsitletakse looduslikku magusat ainet,

mida toodavad Apis mellifera mesilased taimede nektarist ning elusate taimeosade ja neist

toituvate putukate eritistest, mida mesilased koguvad, seda endile eriomaste ainetega ühendades

muundavad, kärjekannudesse paigutavad, seal kuivatavad ja ladustavad ning lõpuks sinna

küpsema ja valmima jätavad. Mee iseloomulikud näitajad on kindlaks määratud, mistõttu peab

mesi vastama ühesugustele koostis- ja kvaliteedinõuetele ning toidualase teabe nõuetele.

Eelnõu § 1 punktis 1 antakse määruse nr 93 § 1 punktile 7 uus sõnastus, jättes sellest välja mee

segude päritoluriikide esitamise erandit võimaldava sätte. Sellega täpsustatakse mee segude

geograafilise päritolu esitamise nõudeid. Mee segude puhul on tegemist erinevat päritolu mete

kokkusegamisega, st mesi on pärit rohkem kui ühest riigist. Mee botaaniline ja geograafiline

päritolu on väga varieeruv ning sellest tulenevalt erinevad meed nii oma koostise kui ka omaduste

poolest.

8 „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ Maaeluministeerium

3

Praegu on määrusega nr 93 kehtestatud, et mee segude puhul (st kui mesi on pärit rohkem kui

ühest riigist) esitatakse märgistusel põhivaateväljas päritoluriigid koos asjaomases riigis korjatud

mee protsentuaalse osakaaluga kahanevas järjekorras. Kui mee segu puhul on päritoluriike

rohkem kui neli, tuleb märgistusel esitada neli suuremat päritoluriiki koos nendes riikides

korjatud mee protsentuaalsete osakaaludega. Seda erandit võib kasutada tingimusel, et neli

suuremat mee osakaalu moodustavad mee segust rohkem kui 50 protsenti. Ülejäänud

päritoluriigid esitatakse vastavalt standardreeglile koos asjaomases riigis korjatud mee

osakaaluga kahanevas järjekorras ilma protsendimäärata. Nimetatud erand tuleneb direktiiviga

(EL) 2024/1438 liikmesriigile antud võimalusest kehtestada taoline riigisisene nõue oma

territooriumil turule viidava mee kohta.

Selline päritoluriikide esitusviis ei pruugi alati tagada tarbijale piisavalt selget ja võrreldavat

teavet mee tegeliku päritolu kohta. Võttes arvesse, et mee päritolu mõjutab selle kvaliteeti,

omadusi ja hinda, on põhjendatud tagada mee segude päritolu võimalikult läbipaistev ja üheselt

mõistetav esitamine.

Seetõttu kaotatakse eelnõuga erandi kasutamise võimalus toidualases teabes mee segude

päritoluriikide esitamisel. Erandi kaotamisel tuleb mee segude puhul esitada märgistuse

põhivaateväljas kõik päritoluriigid koos asjaomases riigis korjatud mee protsentuaalse osakaaluga

kahanevas järjekorras. Sellisel viisil päritoluteabe esitamine suurendab teabe läbipaistvust ning

aitab vähendada mee päritolu ja koostisega seotud tarbijate eksitamise ning pettuste riski.

Eelnõu § 1 punktis 2 kaotatakse sättest viide mee segude päritoluriikide esitamise erandile.

Eelnõu §-s 2 sätestatakse määruse jõustumise tähtpäevaks 14. juuni 2026. a. Nimetatud tähtpäev

tuleneb muudetava määruse nr 93 §-st 2. Eelnõus kavandatav jõustumise tähtpäev peab olema

sama mis muudetaval määrusel, sest muudetakse veel jõustumata määrust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei kavandata määruses võtta kasutusele uusi mõisteid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas nõukogu direktiiviga 2001/110/EÜ mee kohta, mida täiendatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2024/1438, millega muudetakse nõukogu direktiivi

2001/110/EÜ mee kohta, direktiivi 2001/112/EÜ toiduks ettenähtud puuvilja- ja marjamahlade ja

teatavate samalaadsete toodete kohta, direktiivi 2001/113/EÜ inimtoiduks ettenähtud puuvilja- ja

marjadžemmi, -želee ja tsitrusmarmelaadi ning magustatud kastanipüree kohta ning direktiivi

2001/114/EÜ teatavate inimtoiduks ettenähtud osaliselt või täielikult veetustatud

piimakonservide kohta.

6. Määruse mõjud

Määruse sihtrühmaks on mee käitlemisega tegelevad toidukäitlejad. Põllumajandus- ja

Toiduameti andmetel (2024. a) on Eestis 437 meekäitlejat. 2024. a Statistikaameti andmete põhjal

oli Eestis 51 900 mesilasperet, mis on eelmise aastaga võrreldes ligikaudu 5% väiksem. Kui

võrrelda 2024. aasta mesilasperede arvu kümne aasta taguse ajaga, siis on mesilasperede arv

suurenenud 17%. Mee tarbimine on vähenenud viimasel kahel (2023-2024) järjestikusel aastal.

Selle põhjuseks on elukalliduse tõus, mille tõttu panustatakse esmatarbekaupade ostmisele

rohkem ja ostetakse vähem muid tooteid, sh ka mesi. 2024. aastal tarbiti mett inimese kohta 0,97

kg. Eelmise aastaga võrreldes on 2024. aasta näitaja vähenenud 20%, kümne aasta taguse ajaga

võrreldes aga suurenenud 10%. Euroopa Liidus on nõudlus mee järgi suurem kui tootmine ning

seetõttu imporditakse suur osa mett kolmandatest riikidest (Hiina, Ukraina, Argentiina, Mehhiko,

4

Kuuba, Brasiilia)9. Euroopa on maailma suurim meeimportija, moodustades ligikaudu 50%

ülemaailmsest meeimpordist10. 2024. aastal eksporditi Eestist mett kokku 60,5 tonni väärtusega

459 211 eurot ning olulisemad ekspordi sihtriigid olid UK (71%) ja Jaapan (25%). Eelmise

aastaga võrreldes suurenes mee eksport 31%. 2024. aastal toodi Eestisse mett kokku 85,6 tonni

väärtusega 391 052 eurot ning olulisemad lähteriigid olid Hiina (22%), Hispaania (11%), Läti

(11%) ja Leedu (10%). Eelmise aastaga võrreldes on mee import vähenenud 25%.

Mesi on maailmas enim võltsitud toodete seas kolmandal kohal11. Mee pettuseid on väga

keeruline tuvastada. Seega on olemasolevate meetodite arendamine ja uute väljatöötamine

vajalik, et aidata vähendada mee võltsimist. Enam levinud mee võltsimise viisideks peetakse

suhkrute lisamist (nt meele suhkrusiirupi lisamine, mesilaste toitmine suhkrusiirupiga

nektarikogumise ajal), valmimata meest niiskuse eraldamist, ultrafiltreerimist (eemaldatakse õie-

tolm, millega on võimalik varjata päritolu) ja vale päritolu esitamist (saatedokumentide

võltsimine).

2023. aastal avalikustas Euroopa Komisjon üleeuroopalise mee võltsimise tuvastamisele

suunatud koordineeritud tegevuse („From the Hives“) tulemused. Eesti selles tegevuses ei

osalenud. Koordineeritud tegevuse eesmärk oli tuvastada mee võltsimine suhkrusiirupitega ning

sellega seotud märgistusprobleemid. Kokku analüüsitud 320-st imporditud meeproovist 147

puhul (46%) oli kahtlus nõuetele mittevastavuses, kuna analüüsidega tuvastati vähemalt üks

võõrsuhkruallika marker. See tulemus on tunduvalt suurem võrreldes 2015.−2017. aastatel

läbiviidud EL koordineeritud kontrollikavaga, kus nõuetele ei vastanud 14% analüüsitud

meeproovidest. Võrreldes eelmise uuringuga kasutati 2021–2022 uuringus teisi

analüüsimeetodeid, mis on parema tuvastamisvõimega, ning see võib olla nõuetele mittevastavate

proovide suurema arvu põhjuseks.

Kaitsmaks tarbijate ja ausate tootjate huve on direktiiviga (EL) 2024/1438 võetud vastu veel

täiendavaid meetmeid kohustades mee geograafilise päritolu üksikasjalikku märgistamist. Selle

eesmärgil on direktiivis (EL) 2024/1438 sätestatud komisjonile järgnevad ülesanded:

- hiljemalt 14.06.2028 peab vastu võtma rakendusaktid, millega kehtestatakse

analüüsimeetodid võltsitud mee avastamiseks.

- hiljemalt 14.06.2029 peab vastu võtma delegeeritud õigusaktid, mis sätestavad:

o koostise kriteeriumid tagamaks, et mett ei kuumutataks ega töödeldaks nii, et

ensüümid hävivad või inaktiveeruvad olulisel määral

o kriteeriumid, et tagada ja kontrollida, et meest ei ole eemaldatud õietolmu ega selle

sisaldust muudetud

o meetodid ja kriteeriumid mee korjekoha kindlakstegemiseks ja jälgitavuse

tagamiseks

- luua mee platvorm, mille ülesandeks on anda komisjonile nõu ja ekspertteadmisi mee

kvaliteedi, ehtsuse ja jälgitavuse kohta.

2026. a alguses valmis Eestis uuring mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamise viisi loomiseks

(TMR-meetod) ja praegu valmistatakse ette analüüsiteenuse pakkumist. Võimalus määrata

laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul,

sealjuures võimaldab see tõhusamalt võidelda mee võltsimisega.

Mee järelevalve on Eestis fookuses. 2024. a võeti Eestis müüdavatest metest kokku 32 proovi,

mille käigus tuvastati vaid üks võõrsuhkruid sisaldav toode. 2025. a võeti Eestis müüdavatest

metest kokku 25 proovi, millest võõrsuhkruid tuvastati kahes mees (vastavalt Läti ja Leedu

päritolu).

9 https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/w/ddn-20240520-1 10 https://www.cbi.eu/market-information/honey/what-demand 11 Euroopa Parlamendi 1. märtsi 2018. aasta resolutsioon ELi mesindussektori väljavaadete ja probleemide kohta

(https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52018IP0057&from=EN)

5

6.1. Sotsiaalne mõju, sealhulgas demograafiline mõju

Kavandatav muudatus ei avalda otsest mõju elanikkonna tervisele, tervishoiukorraldusele,

sotsiaalsele kaitsele ega tööturule, kuna tegemist on märgistusnõude täpsustamisega. Muudatus

ei mõjuta tervishoiuteenuste, ravimite ega sotsiaalteenuste kättesaadavust ega erinevate

elanikkonnarühmade olukorda. Kaudse positiivse mõjuna suurendab muudatus tarbijate

teadlikkust ja turu läbipaistvust ning toetab õigust saada selget ja mitteeksitavat teavet toote

päritolu kohta.

6.2. Mõju riigijulgeolekule ja välissuhetele

Muudatus ei mõjuta otseselt riigijulgeolekut. Mõju välissuhetele on hinnanguliselt väike, sest

tegemist on turu läbipaistvuse ja märgistamise täpsustamisega, mis põhineb Euroopa Liidu

raamistikul ning ei kehtesta impordile sisulist keeldu ega piirangut. Kaudselt võib mõju ilmneda

kaubandussuhetes ettevõtjate tasandil: importijad ja pakendajad võivad hakata nõudma tarnijatelt

täpsemat teavet mee päritolu ja osakaalude kohta. See võib muuta tarneahela kokkuleppeid

rangemaks, kuid tegemist on tavapärase vastavusnõuete täpsustumisest tuleneva mõjuga, mitte

välispoliitilise suunaga meetmega.

6.3. Mõju majandusele

Kavandataval muudatusel on majanduslik mõju mee tarneahela osapooltele ning

turutingimustele. Tootmise, pakendamise ja turustamisega seonduvalt tuleb tagada, et mee segude

märgistusel oleks põhivaateväljas esitatud kõik päritoluriigid koos vastavate protsentuaalsete

osakaaludega. See võib mõjutada eeskätt ettevõtjate haldus- ja tegevuskulusid ning pakendite

kujundamise ja tootmise korraldust. Mõju avaldub ka konkurentsikeskkonnas, turu läbipaistvuses

ning tarbijate teavituses.

6.3.1. Mõju konkurentsile ja turutingimustele

Kavandatav täpsem päritoluteabe esitamisviis kohaldub üksnes Eesti meekäitlejatele. Teistes

liikmesriikides õiguspäraselt toodetud ja turule viidud ning sealt Eestisse toodud mee puhul ei ole

võimalik nõuda Eesti-sisese päritoluriikide esitamisviisi järgimist, kuna selliste toodete suhtes

kohaldub Euroopa Liidu kaupade vaba liikumise põhimõte (ELTL12 artiklid 34-36 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/200813).

Eesti käitlejatele võib kaasneda suurem halduskoormus seoses detailsema partiiarvestuse ja

märgistuse kohandamisega, samas kui teises liikmesriigis turule viidud ja Eestisse toodud toode

võib olla märgistatud erineva detailsusastmega. See võib tekitada konkurentsiolukorra, kus turul

on paralleelselt erineva märgistusega tooted. Samas ei kujuta selline olukord endast keelatud

ebavõrdset kohtlemist, vaid tuleneb Euroopa Liidu õiguse aluspõhimõttest, mille eesmärk on

vältida liikmesriikide-vahelisi varjatud kaubandustõkkeid.

Teisalt võimaldab täpsem esitamisviis Eesti tootjatel selgemini esile tuua mee päritolu, mis võib

tugevdada nende positsiooni tarbijate seas, kes väärtustavad läbipaistvust ja kohalikku päritolu.

6.3.2. Mõju mesinikele

Päritoluriikide esitamise nõude muudatustel on positiivne mõju Eesti mesinikele, st tarneahelad

muutuvad läbipaistvamaks ning sellega kaitstakse Eesti turgu ja ausat konkurentsi nii Eesti

12 Euroopa Liidu Lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid (ELT C 202 7.6.2016, lk 1) 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/515, mis käsitleb teises liikmesriigis seaduslikult turustatavate

kaupade vastastikust tunnustamist.

6

siseturul kui ekspordi korral. Läbipaistvam päritolumärgistus võimaldab Eesti mett eristada

imporditud madalama hinnaklassi ja sageli madalama kvaliteediga mee segudest.

Märgistamisnõuete muutmine ei mõjuta otseselt neid mesinikke, kes müüvad oma toodet (Eesti

mesi) otse tarbijale. Sellisel juhul ei kaasne ka täiendavat halduskoormust, ega märgistuse

muutmise vajadust, kuna päritoluriik on niigi üheselt määratletav.

6.3.3. Mõju meepakendajatele

Mee päritoluriikide esitamise nõuete muutmine avaldab otsest majanduslikku mõju eelkõige

meepakendajatele, kes ostavad mett hulgi nii Euroopa Liidu liikmesriikidest kui ka kolmandatest

riikidest. Mõju ei ole siiski märkimisväärne, sest tarbija ostab ligikaudu 73% mett otse mesinikult

ning 12% müüakse pakendajale ja 11% kaubandusele, seega peamine mee turustuskanal on

otsemüük tarbijale14.

Sageli segatakse erineva päritoluga meed omavahel, et ühtlustada maitset, värvust ja viskoossust,

ning seejärel müüakse see jaemüüjatele edasi. Mee segusid on võimalik määratleda nii botaanilise

päritolu (nt päevalille või rapsi mesi) kui geograafilise päritolu (nt Hispaania või Eesti) järgi.

2025. a detsembris läbi viidud turu-uuringu tulemuste15 kohaselt on mee segude (st mitme

erinevat geograafilist päritolu meed) osakaal turul marginaalne.

Mee segude päritolu teabe täpsemaks muutmine tähendab, et kui mee segu koosneb enam kui

neljast päritoluriigist metest, tuleb protsentuaalne osakaal esitada kõikide riikide puhul, mitte

ainult nelja suurema puhul. See omakorda suurendab pidevalt tootmis- ja halduskulusid. Mee

segud, mida pakendajad teatud jaemüügibrändile toodavad, koosnevad enamasti mitmest partiist.

Kuigi ühe partii puhul võib mee päritoluriikide koos asjaomases riigis korjatud mee

protsentuaalne osakaalu jaotus olla teada, võib see järgnevates partiides erineda. Mõnikord võib

eri riikide osakaal muutuda vaid marginaalselt (näiteks Soome mee osakaal muutub 33%-lt 39%-

ks). Sellest tulenevalt tuleks iga partii jaoks kasutada erinevat märgistust, kuigi toote olemus ega

omadused ei muutu. Märgistuste vahetamine nõuab tootmisprotsesside (nt trükkimine, liimimine)

katkestamist ja kohandamist ning see toob kaasa täiendavad aja- ja tootmiskulud. Suuremate

ettevõtete jaoks on kohanemine tõenäoliselt lihtsam, samas kui väiksematel pakendajatel võib

halduskoormus olla proportsionaalselt suurem.

Samas suurendavad täpsemad märgistamisnõuded turu läbipaistvust ning annavad ettevõtjatele

selgema õigusraamistiku, vähendades tõlgendamisruumi päritoluteabe esitamisel. Lisaks loob

muudatus konkurentsieelise neile pakendajatele, kes kasutavad kodumaist toorainet, kuna Eesti

päritolu mesi on kohalike tarbijate silmis kõrgelt hinnatud. Selgelt määratletud päritolu esitus

suurendab toote usaldusväärsust.

6.3.4. Mõju jae- ja hulgimüüjatele

Jae- ja hulgimüüjatele on teatav mõju halduskoormusele, mis jaekaubanduses väljendub näiteks

e-poes esitatava teabe ülevaatamises ja vajadusel korrigeerimises ning hulgikaubanduses

märgistuse nõuetega vastavusse viimises. Majanduslik mõju on siiski väikese ulatusega, kuna

muudatused ei mõjuta toote kogust, turuhindasid ega müügitingimusi. Läbipaistvam märgistus

annab ettevõtjatele võimaluse pakkuda tarbijatele selgemalt eristatavat toodet, mille märgistusel

on esitatud kõik päritoluriigid koos nende sisalduse osakaaludega väljendatuna protsentides.

Täpsem päritolu teave võimaldab mee segude puhul rõhutada kodumaise mee osakaalu.

Toidukauba eestimaist päritolu peavad oluliseks 69% tarbijatest ning kodumaist toitu eelistavad

14 „Eesti mesindussektori struktuur“ Eesti Konjuktuuriinstituut, Tallinn, Märts 2022. 15 Eesti e-poodide ülevaade (Selver, Maxima, Prisma, Rimi, Coop, Kaupmees).

7

osta rohkem naised kui mehed (vastavalt 67% ja 52%)16. Negatiivse mõjuna võib välja tuua

võimalikud minimaalsed kulud toote andmete ajakohastamisel.

6.3.5. Mõju tarbijatele

Mee päritolu esitamise nõuete muudatusel on oluline positiivne mõju tarbijatele, kes saavad teha

teadlikumaid otsuseid ning eelistada kohaliku päritoluga mett. Ühtlasi loob see eeldused

teadlikumale ja väärtuspõhisemale tarbimiskäitumisele, mille kaudu soodustatakse kohaliku

tootmise eelistamist ja keskkonnasäästlikumat tarneahelat. Mee päritoluriikide täpsem esitamise

viis annab tarbijale selgema ja detailsema ülevaate mee päritolust, kui tegemist on erinevatest

riikidest pärit mee seguga. Arvestades, et mee geograafiline päritolu mõjutab selle omadusi,

koostist ja turuhinda, on täpsem märgistus tarbijakaitse seisukohast oluline. Hinnamõju tarbijale

on eeldatavalt minimaalne ning piirdub ettevõtjate võimalike ühekordsete kohanemiskuludega

kaasneva kaudse mõjuga.

6.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale

Muudatus ei mõjuta tootmisprotsesse, pakendamist ega transporti, seega otsene keskkonnamõju

puudub. Suurem läbipaistvus võib soodustada teadlikumat tarbimist ja eelistust selge päritoluga,

sh kohaliku mee suhtes, mis võib kaudselt toetada kestlikumat tootmist. Kavandatav muudatus ei

mõjuta tootmismahte ega mesinduspraktikaid sellisel määral, mis annaks mõõdetava mõju

elusloodusele, tolmeldajatele või maakasutusele. Negatiivse mõjuna on võimalik märgistuse

ümberkujundamine, mis võib ajutiselt suurendada pakendijäätmete teket. Suurem

administratiivne täpsus võib suurendada dokumentatsiooni ja trükimaterjalide kasutust, kuid

mõju on marginaalne.

6.5. Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele

Mõju regionaalarengule on pigem positiivne ning territoriaalselt hajus, kuna mesindus on Eestis

laiapõhjaliselt levinud. Põllumajandusloomade registri andmetel oli Eestis 31.10.2025 seisuga

3313 mesinikku ja 49 065 mesilasperet. Mesilad paiknevad üle Eesti ning ei koondu üksnes

maapiirkondadesse (joonis 1).

Joonis 1. Mesilate paiknemine Eestis17

16 „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud“ Eesti Konjuktuuriinstituut, Tallinn, Detsember 2024. 17 PRIA Põllumassiivide kaart (Kihid: Mesilad), https://kls.pria.ee/kaart/ (17.02.2026 seisuga)

8

Kui tarbijad eelistavad paremini eristatava (nt Eesti) päritoluga mett, võib see toetada

maapiirkondades tegutsevate mesindusettevõtjate ja väiketoidutootjate turupositsiooni. See võib

omakorda toetada maapiirkondade ettevõtluse jätkusuutlikkust. Samas ei loo muudatus eraldi

piirkondlikke toetusi ega piiranguid ning ei muuda ligipääsu teenustele või taristule, seega on

regionaalne mõju pigem mõõdukalt positiivne. Mee märgistamise nõuded ei eristu piirkonniti

ning kohaldatakse ühtmoodi sõltumata sellest, kas tootja või käitleja tegutseb linna- või

maapiirkonnas.

6.6. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

6.6.1. Mõju järelevalveasutustele

Kavandatav muudatus ei too järelevalveasutustele kaasa olulist täiendavat halduskoormust. Mee

päritolu ja märgistuse nõuete täitmise kontroll toimub ka edaspidi tavapäraste

järelevalvemenetluste raames ning põhineb kaubaga kaasas olevatel dokumentidel. Täpsem

päritoluteabe esitamise nõue võib suunata järelevalves suuremat tähelepanu mee päritolu

käsitleva teabe kontrollimisele, kuid ei eelda uute järelevalvemeetmete rakendamist ega

eraldiseisvate kontrollisüsteemide loomist. Kuigi töökoormus võib suureneda, tasakaalustab seda

asjaolu, et täpsem päritolu märgistus võimaldab tõhustada ausa kaubanduse järelevalvet.

Selgemad ja kogu Euroopa Liidus ühtlustatud nõuded annavad järelevalveasutustele üheselt

mõistetavad kontrollikriteeriumid, mis võimaldavad täpsemalt tuvastada võimalikke mee

pettuseid.

Kõigi päritoluriikide ja nende osakaalude protsentuaalne esitamine märgistusel loob selgema ja

detailsema kontrollialuse, mis omakorda parandab mee tarneahela läbipaistvust, võimaldab teha

sihitatud järelevalvet ning paremini avastada ja ennetada võimalikke mee pettusi.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1438 koostamise etapis on komisjoni poolt

koostatud mõjuhinnang18, millega on tehtud mõjude eelhindamine ja mõjustatud huvirühmade

kaasamine.

Kuna määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri

2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri “§ 65 lõike 2 kohast mõjude

analüüsi aruannet.

7. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi ega lisakulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne

määruse rakendamisega tulusid.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 14. juunil 2026. aastal, mis tuleneb muudetava määruse nr 93 §-st 2. Eelnõus

kavandatav jõustumise tähtpäev peab olema sama mis muudetaval määrusel, sest muudetakse

veel jõustumata määrust.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile. Samuti saadetakse eelnõu

arvamuse avaldamiseks Tervise Arengu Instituudile, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti

18 Commission Staff Working Document. Impact Assessment report „Revision of EU marketing standards for

agricultural products to ensure the uptake and supply of sustainable products“

Register of Commission Documents - COM(2023)201

9

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate

Keskliidule ning Eesti Kaupmeeste Liidule, Eesti Mesinduskogule, Eesti Mesinike Liidule, Eesti

Kutseliste Mesinike Ühingule.