Sihtasutus NARVA HAIGLA

Haigla tn 7

Narva linn

20104, Ida-Viru maakond

21.03.2024 nr 11.2-46/24/218

Otsus finantskorrektsiooni

tegemise ja taotluse rahuldamise

otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus ja RÜ) teeb meetme

„COVID-19 valmisoleku tagamine“ tegevuse „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud

haiglavõrgu jätkusuutlikkusse” raames otsuse Sihtasutus NARVA HAIGLA (edaspidi toetuse

saaja või hankija) projektile „Narva Haigla isolatsioonipalatite rajamine ja elutähtsate teenuste

osutamise võimekuse suurendamine elektrikatkestuse korral“ (toetuste registris nr 2014-

2020.15.01.21-0160; edaspidi projekt).

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 266383 „Narva Haigla isolatsioonipalatite rajamine ja

elutähtsate teenuste osutamise võimekuse suurendamine elektrikatkestuse korral. Generaatorite

ostmine koos paigaldusega (sh elektritööd)“ (edaspidi ka riigihange nr 266383) kontrollimise

käigus, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud korda,

mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 14 368,25 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–

2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 22 lg 1 p 2 ja lg 2,

tervise- ja tööministri 28.09.2021 määruse nr 40 „“Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumise

korraldamine haiglavõrgu kavas nimetatud haiglates“ toetuse andmise tingimused avatud

taotlemisel“ (edaspidi meetme määrus) § 25, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid

(edaspidi KD) tunnusega 13 ning hankijaga peetud kirjavahetus.

1. Toetuse saaja jättis projekti raames täiendava sisustuse ostmiseks riigihangete nr

266383 ja 266385 eeldatavad maksumused summeerimata ning ei korraldanud

seetõttu riigihanget nr 266383 rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankena

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja korraldas projekti raames generaatorite ostmiseks ja paigalduseks avatud

hankemenetlusega alla rahvusvahelise piirmäära jääva riigihanke nr 266383, mille eeldatav

maksumus oli 180 000 eurot käibemaksuta.

14.06.2023 esitas toetuse saaja riigihangete registrile riigihanke nr 266383 hanketeate ja

15.06.2023 riigihange avaldati. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 31.07.2023 kell 10:00. Seega

oli pakkumuste esitamise tähtaeg 45 päeva ja 10 tundi. Riigihankele nr 266383 esitati kokku kaks

pakkumust. Toetuse saaja sõlmis riigihanke nr 266383 alusel 24.08.2023 hankelepingu nr 24/08/23

(edaspidi hankeleping) edukate ühispakkujatega Aktsiaselts Vant ja BMG Energy OÜ

maksumusega 246 414,20 eurot, millele lisandub käibemaks.

Toetuse saaja viis samal ajal läbi avatud hankemenetlusena alla rahvusvahelise piirmäära jääva

teise riigihanke nr 266385 „Autonoomse elektrienergia toimepidevuse tagamine. Generaatorite

ostmine.“, mille hanketeade avaldati samal päeval riigihankega 266383 ehk 15.06.2023 ning mille

alusel sõlmis toetuse saaja 13.08.2023 hankelepingu nr 14/08/23 edukate ühispakkujatega

Aktsiaselts Vant ja BMG Energy OÜ- maksumusega 178 264,70 eurot käibemaksuta. Riigihanke

nr 266385 eeldatav maksumus oli 200 000 eurot.

Riigihanke nr 266383 „SA Narva Haigla hoonetele statsionaarsete generaatorite paigaldamine ja

sellega kaasnevad elektritööd“ lühikirjeldus:

- SA Narva Haiglale generaatorite ostmine koos paigaldusega elutähtsate teenuste osutamise

võimekuse suurendamiseks elektrikatkestuse korral. Selleks soetatakse kaks

elektrigeneraatorit Haigla tn 3 (labor) ja 5 (sisehaiguste osakond, lasteosakond,

nakkushaiguste osakond, taastusravi osakond) hoonetesse.

Riigihanke nr 266385 „Autonoomse elektrienergia toimepidevuse tagamine. Generaatorite

ostmine“ lühikirjeldus:

- SA Narva Haiglale generaatorite ostmine koos paigaldusega Autonoomse elektrienergia

toimepidevuse tagamine. Selleks soetatakse kaks elektrigeneraatorit Haigla tn 7 ja 9, Narva

hoonetesse.

Mõlema riigihanke raames ostis toetuse saaja sarnast seadet ja tegevust – generaatorid koos

paigaldusega. Seega ostis toetuse saaja nii riigihanke nr 266383 kui ka nr 266385 raames sama

eesmärgi saavutamiseks vajalikke asju ja teenuseid ning oleks pidanud riigihangete nr 266383 ja

nr 266385 eeldatavad maksumused summeerima. Kuivõrd toetuse saaja hangete eeldatavaid

maksumusi ei summeerinud, ei korraldanud ta riigihanget nr 266383 rahvusvahelist piirmäära

ületava riigihankena. Sellega rikkus toetuse saaja RHS § 3 punkte 2, 3 ja 5, § 23 lg 8, § 24 lg 2

punkti 2, § 28 lõikeid 1 ja 2 ning § 93 lg 1 punkti 4.

1.2. Toetuse saaja selgitused

Rakendusüksuse päringule, milles toodi välja, et hankija on kuulutanud riigihangete registris

täpselt samal ajal välja kaks eraldi riigihanget generaatorite ostmiseks koos paigaldusega ja sellest

tulenevalt palus esitada vastavalt RHS § 28 lg 2 teisele lausele objektiivsed põhjendused, miks on

hankija riigihanke (4 generaatori soetamise) jaganud kaheks eraldi hankeks, vastas toetuse

saaja 29.01.2024 järgmiselt:

„RHS § 28 lg 2 sätestab, et Hankija ei või jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata

käesolevas seaduses riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu

esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad,

teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihanke osadeks, kui see on objektiivsetel

põhjustel õigustatud.

Objektiivses mõttes on asjaolud järgmised:

a) Põhimõtteliselt ei ole neil generaatoritel koostoimet, st funktsionaalset koostoimet, vaid

iga generaator toimib iseseisvalt, lülitudes tööle konkreetses hoones tekkinud

elektririkke/katkestuse tulemusena;

b) EL rahastus otsustati 2022. aasta kevadel, mil polnud teavet siseriikliku rahastamise

lisandumisest 2023. aastal – tegemist on muuhulgas kahe erineva rahastusega. Ühtlasi

polnud 2023. aasta kevad-suvel ka teavet, et siseriikliku toetust võiks kaasata ka EL

vahendite ülekuluks;

c) Ehitusprojektid on erinevad, sest Haigla 3 ja 5 on vahetult tervishoiuteenust osutavad

hooned ning nende generaatorite toimimine on planeeritud küll üht moodi, ning Haigla 7

ja 9 on administratiivhooned ning tugiteenuste hooned ning nende toimimine on teisiti.

Ühtlasi on ka kahe erineva ehitusprojektiga tegu.

Hankijal ei olnud kindlasti eesmärki eirata RHS’is kehtestatud korda, vaid tegemist oli igati

loogilise jaotusega.“

19.12.2023saatis rakendusüksus järelepärimise:„Hanke eeldatav maksumus oli 180 000 eurot,

kuid leping sõlmiti maksumusega 246 414,2 eurot, seega hankija ei oleks tohtinud lepingut

sõlmida, sest lepingu maksumus ületab suurel määral rahvusvahelise hanke piirmäära, mis on

215 000 eurot. Hankija oleks pidanud hankemenetluse tühistama ja kuulutama välja uue hanke

ja saatma hanke teate avaldamiseks ka Euroopa Liidu teatajasse. Palun selgitada, miks leping

sõlmiti.“

Toetuse saaja vastas sellele 19.12.2023 järgmiselt:„Hanke eeldatav maksumus pärineb hankest

viitenumbriga 255489, mille raames esitati 1 pakkumus, maksumusega 180 000 € käibemaksuta.

Siinkohal tuleb aga nentida mitmeid reaalsuseid:

1) kui Hankija oleks alustanud uut hankemenetlust, siis oleks faktiliselt jäänud projekt, vähemalt

selles osas, ellu viimata, sest uue hanke korraldamine tähendanuks lepingu sõlmimist mitte varem

kui 20.09 ning selle aja jooksul ei olnuks enam võimalik generaatoreid tarnida;

2) hankelepingust on täheldatav, et asja (generaatori) maksumus moodustab alla 50%

hankelepingu maksumusest;

3) ei ole asjakohane väita, et maksumus ületab olulisel määral, vaid 12,60 %.

Arvestades, et sellest moodustab EL toetus veidi üle 20%, on ilmselgelt menetluslik aspekt

ebaoluline.“.

23.01.2024saatis RÜ tagasisidet hankija 19.12.2023 väljendatud seisukohtadele:

1) „Hanke nr 266383 alusdokumentide eelnõustamise käigus on Riigi Tugiteenuste Keskus

andnud hankijale tagasisidet 29.06.2023 seisuga „Palun veenduge, et hankija on valinud

õige menetlusliigi. Vastavalt RHS § 28 lg 2 ei või jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga

eirata riigihanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid. Juhul, kui hankija on

käesoleva aasta jooksul või sama projekti raames läbi viinud või viib edaspidi läbi

riigihankeid, mille esemeks on käesoleva hanke esemega funktsionaalselt koos toimivad

või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd, siis palun

menetlusliigi valikul võtta arvesse kõigi selliste hangete summeeritud eeldatav

maksumus.“.

Kui oleks rahvusvaheline asjade riigihange alustatud 1.07.2023, oleks olnud ka võimalus

jõuda lepingusse 30.08.2023, nii nagu sõlmisite lepingu hankes nr 266383. Samuti oleks

võinud hankija küsida hanke 266383 alusdokumentidele mitu nädalat varem RTK

eelnõustamise tagasisidet, juba enne kui te hanke avalikustasite.

2) Hankelepingusse on hankija kirja pannud oma nägemuse, kuidas kavatseb hanke eest

tasuda osade kaupa, kuid on kahtlus, et see ei kajasta generaatorite tegelikku hinda.

Hankija on 05.01.2024 vastuses öelnud, et „Hanke välja kuulutamisel puudus TS’il teave,

mis on üleüldse turusituatsioon, kes toodab, kes tarnib, kes paigaldab. Liiati tuleb

arvestada ka sellega, et ei piisaks vaid tarnest ega paigaldusest, vaid tuli teha ka

mitmesuguseid ehitustöid – generaatorite betoonalused, samuti kaabeldustööd jms.“,

seega ei ole eluliselt usutav, et hankija teadis hankelepingu projekti koostades kui suur on

tegelikult generaatori maksumus ja et see on 40 % lepingu maksumusest.

Pakkumuses pole ka eraldi välja toodud generaatorite maksumust ja ehitustööde

maksumust. Tegemist on segalepinguga, mille peamine eesmärk paistab olevat asjade

(generaatorite) ostmine. Nimelt, paigaldamist ehk ehitustööd ei oleks tellitud, kui ei oleks

olnud vaja generaatoreid, seega selle riigihange peamine eesmärk paistab olevat asjade

ost, mil menetlusreeglite valikul pidanuks lähtuma asjade hankimisele kehtestatud

reeglitest ja piirmääradest (RHS §18 prim lõige 1). Siinkohal ei ole oluline välja selgitada,

mis oli generaatorite maksumus ja kas see on alla 50 % või üle 50% hankelepingu

maksumusest.

Panen päringuga nr 2 kaasa 1.06.2022 jõustunud RHS muudatuste seaduse seletuskirja,

see on kirja pandud kohas, mis algab „Punktidega 8, 21 ja 22 muudetakse § 18….“ : „Kui

segalepingu esemed ei ole objektiivselt eraldatavad, sõlmitakse segaleping selle peamisele

esemele kohalduvate reeglite kohaselt. See tähendab, et kui näiteks koos ehitustöödega

hangitakse ka asju, mida võiks küll pidada eraldiseisvateks, mitte ehitustööde osaks, ent

mille paigaldamine hoonesse peab toimuma koos ehitustöödega, valitakse ehitustöödele

kohalduvad menetlusreeglid vaatamata sellele, milline on hangitavate asjade eeldatav

maksumus. Segalepingu peamise eseme määramine saab toimuda kaasusepõhiselt, va

eelnõu § 181 lg 2 kohaselt, millal määratakse peamine ese maksumuse järgi. Segalepingu

peamine ese on selle põhiline eesmärk. Kui aga segalepingu esemed on objektiivselt

eraldatavad, tuleb segalepingu sõlmimisel menetlusreeglite valikul lähtuda sellest,

millised on nende erinevate esemete eeldatavad maksumused. Kehtib põhimõte, et juhul,

kui segalepingu osa kohta eraldi hankelepingu sõlmimisel tuleks teatavat korda

rakendada, tuleb seda ka rakendada segalepingu puhul, kuigi lepingu peamisele esemele

kohalduvad reeglid oleksid võib-olla leebemad.“

3) Eelnev hange nr 255489 (ehitustööde lihthange eeldatava maksumusega 70 000 eur) on

läbi viidud 6 kuud varem (pakkumused laekusid 11.11.2022) ja tolle liiga kalliks osutunud

hankes laekunud pakkumuse (180 000 eurot maksumusest) lähtuvalt on uus hange tehtud.

RHS § 23 lg 3 sätestab, et riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma

riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast

hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel.

Juhul kui määratud eeldatav maksumus jääb alla rahvusvahelise hanke piirmäära, kuid

esitatud pakkumused seda ületavad (nii nagu käesolevas hankes oli, mõlemate vastavas

tunnistatud pakkumuste maksumused ületasid suurel määral rahvusvahelist piirmäära,

teiseks jäänud Eesti elektro services OÜ pakkumuse maksumus oli 319 351 eur), siis peab

hankija kriitiliselt üle vaatama selle, kuidas eeldatav maksumus määrati. Eeldatava

maksumuse õiguses vähimagi kahtluse tekkimisel peaks hankija pigem hankemenetluse

kehtetuks tunnistama. Kordan siinkohal veelkord hankija 05.01.2024 saadetud vastust.

„Hankija on 05.01.2024 vastuses öelnud, et „Hanke välja kuulutamisel puudus TS’il

teave, mis on üleüldse turusituatsioon, kes toodab, kes tarnib, kes paigaldab“. Arvestades

eelnevalt luhtunud riigihanget ja puudulikku ülevaadet turuolukorrast, ei ole aru saada,

miks ei ole hankija teinud turu-uuringut või muul moel püüdnud välja selgitada

turusituatsiooni.“

29.01.2024 saatis toetuse saaja kirja RÜ-le: „Selgitus: siinkohal tuleb vaadata ka ajatelge, mis oli

järgmine:

a) Ehituslik projekt anti üle 31.05.2023, misjärgselt hakkasime ette valmistama

hankemenetlust ning hanketeade avaldati 15.06.2023;

b) 20.06.2023 edastas Leho Tamvere RHAD kooskõlastamiseks, teavitades ka oma

kirjas, et meieni jõudnud teabe kohaselt on generaatorite tarneaeg minimaalselt 22

nädalat ehk 4,5 kuud;

c) RTK vastas kooskõlastusele 29.06.2023.

d) Turu-uuringu läbi viimine olukorras, kus on tarnehäirete probleemid, olnuks mitte-

asjakohane. NB! Väheoluline ei ole ka asjaolu, et tegemist oli suveperioodiga;

e) Ja veel, Narva regioon ei ole taoliste tööde ja tegemiste osas eriti populaarne,

millele viitab ka pakkujate vähesus;

f) Kui vaadelda aga pakkumuste esitamise perioodi alates hanketeate avaldamisest

(15.06.2023) kuni pakkumuste esitamiseni (31.07.2023) – on ajavahemik ca 40 ja

enam päeva;

g) Kahe teineteisest sõltumatu eelarve allika, aruandluse ning generaatorite

toimimislahenduse kokku panemine ehk summeerimine, olnuks piisavalt

segadusttekitav. Liiati ei teadnud TS ka tollel hetkel, et Terviseameti rahalisi

vahendeid võib kasutada ka EL toetusest puudujääva osa katmiseks;

h) Jätkuvalt rõhutame, et järgisime meile teadaolevat hinda, milleks oli 180 000 eurot

ning mille saime teada 31.07.2023 a.

Kui saime ehitusprojekti 31.05.2023 a. ning ehitusluba väljastati 08.06.2023, siis olnuks ilmselgelt

ebakorrektne saata kooskõlastamiseks mitte täielikku dokumentatsiooni.

Siinkohal tuleb arvestada Narva eripära, ehk siis, huvi nii meditsiiniväliste seadmete tarnimiseks

kui ka ehitustööde teostamiseks on üsna leige, eriti kui tegemist on millegi spetsiifilisega. Kui

teostasime projekteerimis-ehitushanget, siis osales selles vaid üks huviline.

Kui teostasime projekteerimistööde hanke, osales selles samuti vaid üks huviline.

Eeltoodust ongi tingitud selgitus, et pole teada, kas üldse keegi hankele pakkuma tuleb.

Oleme seda olukorda juba eelnevalt selgitanud, kuid selgitame veelkord: 31.05.2024 saime

ehitusprojekti;08.06.2024 saime ehitusloa. Enam-vähem samal ajal selgitasime välja eeldatava

tarneaja, millele oleme ka viidanud (mitte vähem kui 22 nädalat). Asuda siinkohal välja selgitama

turu-situatsiooni olnuks ajafaktorit arvestades väga riskantne, sest:

 turusituatsiooni välja selgitamine võtab omakorda aega – minimaalselt 7-10 päeva;

 me ei saa kuidagi ka eeldada, et keegi leiaks aega esitada nö indikatiivset hinnapakkumust

Narvas, kuivõrd tegemist ei ole ju riigihankega, mille tulemusena saaks sõlmida

hankelepingut. Teisisõnu, oleksime 7-10 päeva hiljem olnud samas olukorras, et hanget

alustanud ei ole, aga samas ei tea keegi ka hinda.

Väheoluline pole siinkohal ka asjaolu, et Narva regioonis on üldse vaid mõni autentne

ehitusettevõte, mis on suuteline selliseid töid ellu viima. Selliste toimingutega (turusituatsioon)

pole kas keelebarjääri või muudel põhjustel keegi huvitatud – see on lihtsalt regiooni praktika.

Turusituatsiooni välja selgitamiseks pidanuks teostama mitu erinevat nn päringut – ehitustööd ja

generaatorid – täpselt sama risk nagu eelnevalt kirjeldatud – me ei oleks midagi välja selgitanud,

kuid oleksime kaotanud oluliselt aega.“.

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Vastavalt Riigi Tugiteenuste Keskuse 15.03.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0268

punktile 12.3 on toetuse saaja kohustatud projekti elluviimisel järgima STS-i, selle alusel antud

õigusaktides, meetme määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatut, sh kohustub toetuse

saaja tagama seoses hankimisega STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise.

Meetme määruse § 20 lõike 5 kohaselt on toetuse saaja kohustatud seoses hankimisega tagama

STS §-s 26 sätestatud kohustuste täitmise. STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima

riigihangete seadust kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks

Sihtasutus Narva Haigla, kes on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt asutatud sihtasutus ja seega

hankija RHS § 5 lg 2 punkti 4 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima RHS-s

sätestatud korda.

RHS § 28 lg 1 kohaselt võib hankija riigihanke osadeks jaotada ja osta asju ning tellida teenuseid

või ehitustöid eraldi, kui ta kohaldab iga osa kohta hankelepingu sõlmimisele kõigi osade

summeeritud eeldatava maksumusega hankelepingu sõlmimise korda. RHS § 28 lg 2 kohaselt ei

või hankija jaotada riigihanget osadeks eesmärgiga eirata RHS-is riigihanke teostamiseks

kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad

või sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud asjad, teenused või ehitustööd.

Nii riigihanke nr 266383 kui ka riigihanke nr 266385 raames ostis toetuse saaja sarnast seadet ja

teenust – generaatorite ostmine koos paigaldusega. Mõlemad riigihanked olid korraldatud samal

eelarveaastal (2023) ja samaaegselt. Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja ostis nii riigihanke nr

266383 kui ka riigihanke nr 266385 raames asju ja teenuseid (generaatorite ostmine koos

paigaldusega), mis on vajalikud sama eesmärgi saavutamiseks. Seetõttu oleks toetuse saaja

pidanud RHS § 28 lõigete 1 ja 2 kohaselt riigihangete nr 266383 ja 266385 eeldatavad

maksumused summeerima ning korraldama ka riigihanke nr 266383 rahvusvahelist piirmäära

ületava riigihankena.

Toetuse saaja selgitas 29.01.2024, et tegemist on kahe erineva ehitusprojektiga ja põhimõtteliselt

ei ole neil generaatoritel koostoimet, st funktsionaalset koostoimet, vaid iga generaator toimib

iseseisvalt, lülitudes tööle konkreetses hoones tekkinud elektririkke/katkestuse tulemusena. Lisaks

tõi toetuse saaja välja, et tegemist on kahe erineva rahastusega.

Rakendusüksus selgitab, et RHS § 28 lg 2 kohaselt on asjade funktsionaalne koostoimimine

kõigest üks võimalus, millal hankija peab erinevate riigihangete eeldatavad maksumused

summeerima. RHS § 28 lg 2 kohaselt peab hankija erinevate riigihangete eeldatavad maksumused

summeerima ka siis, kui mõlema riigihanke esemeks on sama eesmärgi saavutamiseks vajalikud

asjad. Sellisel juhul ei oma tähtsust, kas erinevate riigihangete raames ostetud asjad toimivad

funktsionaalselt koos või saab neid kasutada ka teineteisest eraldiseisvalt. Teisisõnu, see, et toetuse

saaja ostis generaatoreid koos paigaldusega erinevatesse hoonetesse ja erinevate riigihangete

raames ostetud tooteid ja teenuseid ei kasutata koos, ei välista riigihangete eeldatavate

maksumuste summeerimise kohustust, kui ostetavad asjad on vajalikud sama eesmärgi

saavutamiseks.

Hanke nr 266383 pakkumuses pole eraldi välja toodud generaatorite maksumust ja ehitustööde

maksumust. Tegemist on segalepinguga, mille peamine eesmärk on asjade (generaatorite) ostmine.

Nimelt, paigaldamist ehk ehitustööd ei oleks tellitud, kui ei oleks olnud vaja generaatoreid, seega

on riigihangete peamine eesmärk asjade ost, mil menetlusreeglite valikul pidanuks lähtuma asjade

hankimisele kehtestatud reeglitest ja piirmääradest (RHS § 181 lõige 1). Siinkohal ei ole oluline

välja selgitada, mis oli generaatorite maksumus ja kas see on alla või üle 50 % hankelepingu

maksumusest. Riigihangete registris on väljakuulutatud asjade (generaatorite ostmine ja nende

paigaldamine) riigihanked ja vastavalt RHS § 181 lõikele 1 oleks tulnud hangete planeerimisel ja

läbiviimisel lähtuda asjade hangete reeglitest.

Rahandusministeeriumi kodulehel avaldatud (eeldatava maksumuse määramine) Raidla Ellex

2016 juhendi p 5.1.1 järgi (üksikhanke piiritlemine): „Asjade hankeleping võib kaasneva tööna

hõlmata ka kohaletoomis- ja paigaldustöid (art 2 lg 1 p 8). Seega sisaldab asjade definitsioon

direktiivis vihjet sellele, et teenused asjade kohaletoomiseks ja paigaldamiseks on osa asjade

üksikhankest. Võttes aluseks Euroopa Kohtu argumentatsiooni otsuses C-574/10, võib järeldada,

et ka asjade üksikhanke tuvastamisel tuleb kontrollida asjade majanduslikku ja tehnilist

funktsiooni. Erinevalt teenustest ei ole Euroopa Kohus aga veel täpsemalt selgitanud, kuidas

asjade puhul majandusliku ja tehnilise funktsiooni kontrolli läbi viia.“. Sama juhendi p 5.1.2.

„Asjade puhul sisaldub vihje kontrolli teostamiseks uue 2014. aasta riigihangete direktiivi artikli

5 lõikes 9, mille järgi juhul kui hange on osadeks jaotatud samalaadsete asjade hankimiseks, tuleb

eeldatava maksumuse arvutamiseks kõik osad omavahel liita. Direktiivi preambuli järgi on asjad

samalaadsed, kui need on mõeldud samaks või sarnaseks otstarbeks, nagu erinevad toiduained või

mitmesugused kontoris kasutatavad mööbliesemed.“ https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-

osalused/riigihanked/kasulik-teave#kontaktid-riigihange“.

2023. aastal oli asjade hankelepingu rahvusvaheline piirmäär 215 000 eurot. Riigihanke nr 266383

eeldatav maksumus oli 180 000 eurot. Riigihanke nr 266385 eeldatav maksumus oli 200 000 eurot.

Kokku teeb see juba 380 000 eurot ja hankijal oli kohustus korraldada riigihange nr 266383

rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankena.

Asjade hankelepingu eeldatava maksumuse määramist reguleerib RHS § 24 ja selle lg 2 punkti 2

kohaselt on asjade hankelepingu, mida kavatsetakse kindla tähtaja jooksul uuendada, eeldatav

maksumus esimese hankelepingu sõlmimisest arvates järgmise 12 kuu või majandus- või

eelarveaasta jooksul sõlmitavate järjestikuste samalaadsete hankelepingute eeldatav

kogumaksumus.

Puudub vaidlus, et riigihanked nr 266383 ja nr 266385 korraldati samaaegselt ning mõlemad

riigihanked olid korraldatud samal eelarveaastal (2023). RHS § 23 lg 8 kohaselt ei või ühtegi

riigihanke eeldatava maksumuse määramise aluse valikut kasutada riigihanke teostamiseks

kehtestatud korra või nõuete eiramiseks. Kui riigihanke eeldatava maksumuse arvestamine on

RHS-i 1.peatükis sätestatust tulenevalt võimalik mitmel meetodil ja nendest meetoditest vähemalt

ühe kasutamisel oleks riigihanke eeldatav maksumus võrdne kas lihthanke, riigihanke või

rahvusvahelise piirmääraga või ületaks vastavat piirmäära, peab hankija arvestama riigihanke

eeldatava maksumuse selle meetodi alusel.

Kuigi hanked nr 266383 ja 266385 on välja kuulutatud ühel ja samal päeval 15.06.2023, pole

hankija lähtunud hangete summeeritud maksumusest hankemenetluse liigi valikul. Kui oleks

mõlema hanke eeldatavad maksumused summeeritud, oleks pidanud hankija kasutama

rahvusvahelist hankemenetlust mõlema hanke läbiviimisel, kuid kasutatud on riigisisest avatud

menetlust.

Rakendusüksuse etteheide seisneb selles, et toetuse saaja ei summeerinud kahe samalaadse

riigihanke eeldatavaid maksumusi ja ei korraldanud riigihanget nr 266383 rahvusvahelist

piirmäära ületava riigihankena. Kui toetuse saaja korraldas riigihanke nr 266383, teadis ta juba, et

korraldab samal päeval samalaadse hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 266385. Seega oli

toetuse saajale teada mõlema riigihanke eeldatavad maksumused ja võimalik neid summeerida

ning sellest lähtudes valida riigihanke nr 266383 menetlusreegleid.

Järgnevalt käsitleb rakendusüksus RHS-ist tulenevaid nõudeid rahvusvahelist piirmäära ületavale

riigihankele, mida toetuse saaja oleks pidanud riigihanke nr 266383 korraldamisel järgima, kuid

ei teinud seda.

Esiteks ei või RHS § 93 lg 1 punkti 4 kohaselt avatud hankemenetluses pakkumuste esitamise

tähtaeg olla lühem kui 30 päeva hanketeate väljaannete talitusele esitamisest arvates, välja arvatud

ehitustööde hankelepingu puhul, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise

piirmääraga või ületab seda ja kogu hankemenetluse teabevahetus toimub elektrooniliselt. Toetuse

saaja esitas riigihangete registrile riigihanke nr 262383 hanketeate 14.06.2023, mis avaldati

15.06.2023. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 31.07.2023 kell 10:00.

RHS § 183 kohaselt esitatakse riigihangete teadetes sisalduvad andmed Euroopa Liidu Väljaannete

Talitusele, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab

seda või muul juhul, kui hankija seda soovib.

Kuivõrd hankija ei ole hanketeate riigihangete registrile esitamisel märkinud, et riigihanke nr

266383 eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, ega märkinud, et ta soovib hanketeate

edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele omal soovil, ei ole riigihanke nr 266383

hanketeadet Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. See omakorda tähendab, et teise Euroopa Liidu

liikmesriigi ettevõtjad ei saanud riigihanke nr 266383 läbiviimise kohta informatsiooni Euroopa

Liidu Teatajast, kuigi oleksid pidanud seda saama.

Riigihanke nr 266383 eeldatav maksumus ületas rahvusvahelist piirmäära, sest RHS § 28 lg-te 1

ja 2 kohaselt oleks toetuse saaja pidanud summeerima riigihangete nr 266383 ja nr 266385

eeldatavad maksumused. Rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke korraldamisel peab hankija

iseäranis hoolikalt jälgima, et välispakkujad saaksid riigihankele pakkumusi esitada hankija

asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel alustel. Riigihankel osalemise eeldus on see, et ettevõtjad

saavad üldse informatsiooni riigihanke läbiviimise kohta. Euroopa Liidu ametlik veebileht, kus

avaldatakse rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete hanketeateid, on Euroopa Liidu

Teataja lisa TED. Välispakkujateni ei pruugi jõuda teave riigihanke läbiviimise kohta, kui

riigihanke hanketeade on avaldatud üksnes ühe liikmesriigi siseriiklikus registris, mistõttu võis

rahvusvahelist piirmäära ületava riigihanke hanketeate Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele

esitamata jätmine omada konkurentsile piiravat mõju.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja rikkus ka RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute

võrdse kohtlemise üldpõhimõtet, sest ta seadis siseriiklikud ettevõtjad pakkumuse esitamisel

eelisolukorda välispakkujatega võrreldes, ja RHS § 3 punktis 3 sätestatud konkurentsi efektiivse

ärakasutamise üldpõhimõtet. Kuivõrd toetuse saaja rikkus RHS § 3 punktis 3 sätestatud

üldpõhimõtet, rikkus ta sellega ühtlasi ka RHS § 3 punktis 5 sätestatud üldpõhimõtet, sest ei ole

teada, milline oleks võinud olla riigihankes 266383 pakkujate ring ja hankelepingu maksumus, kui

toetuse saaja oleks märkinud, et riigihanke nr 266383 eeldatav maksumus ületab rahvusvahelist

piirmäära ja välispakkujad oleksid riigihanke korraldamise kohta saanud informatsiooni Euroopa

Liidu Teataja lisast TED. Kuivõrd välispakkujateni ei pruukinud jõuda teave riigihanke nr 266383

läbiviimise kohta, ei ole toetuse saaja taganud parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel

hankelepingu sõlmimist.

Lisaks märgib rakendusüksus, et hankija ei oleks tohtinud riigihankes nr 266383 hankelepingut,

maksumusega 246 414,20 eurot sõlmida, sest hanget ei viidud läbi rahvusvahelisena, hanke

eeldatav maksumus ei olnud määratud turusituatsiooni arvestades ja saadud pakkumuste

maksumus ületas riigihanke rahvusvahelist piirmäära (215 000 eurot).

Toetuse saaja selgitab, et hanke eeldatav maksumus pärineb hankest viitenumbriga 255489, mille

raames esitati 1 pakkumus, maksumusega 180 000 € käibemaksuta ning lisab juurde, et kui hankija

oleks alustanud uut hankemenetlust, oleks jäänud projekt ellu viimata. Toetuse saaja andis

rakendusüksusele teada, et „Hanke välja kuulutamisel puudus TS’il teave, mis on üleüldse

turusituatsioon, kes toodab, kes tarnib, kes paigaldab“, täiendades hiljem, et asuda välja selgitama

turu-situatsiooni olnuks ajafaktorit arvestades väga riskantne, sest turusituatsiooni välja

selgitamine võtab omakorda aega.

Eeltoodust nähtub, et hankija ei ole läbi viinud põhjalikku turu-uuringut. Toetuse saaja viidatud

hange nr 255489 on läbi viidud novembris 2022, kuid hange nr 266383 sellest 7 kuud hiljem,

seega pole tegemist vahetult enne hanke välja kuulutamist läbi viidud „turu-uuringuga“ ja hankija

pole ilmselt arvestanud, et aastatel 2022 ja 2023 toimus Eestis ülikiire hindade kallinemine kõigis

valdkondades. RHS § 23 lg 3 sätestab, et riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab

lähtuma riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast

hinnatasemest, mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel.

Riigihankesse nr 266383 esitati kaks pakkumust, mis mõlemad ületasid rahvusvahelist piirmäära.

Sellele vaatamata on hankija mõlemad pakkumused vastavaks tunnistanud. Kuna hange on läbi

viidud siseriikliku menetlusega ja hanketeadet pole avalikustatud Euroopa Liidu Teatajas, siis

oleks hankija pidanud hankemenetluse kehtetuks tunnistama ja alustama uut rahvusvahelist

hankemenetlust lepingu sõlmimiseks.

Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et toetuse saaja rikkus RHS § 3 punkte 2, 3 ja 5, § 23 lg 8, §

24 lg 2 punkti 2, § 28 lõikeid 1 ja 2 ning § 93 lg 1 punkti 4. Sellest tulenevalt ei ole toetuse saaja

täitnud ka STS § 26 lõikest 1, meetme määruse § 20 lõikest 5 ja 15.03.2022 toetuse taotluse

rahuldamise otsuse punktist 12.3 tulenevat kohustust järgida RHS-i.

1.4. Hanke nr 266383 kuludele rakendatav finantskorrektsiooni määr 25%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse toetuse

vähendamiseks, kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja

see on mõjutanud kulu abikõlblikkust. STS § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse

tegemisel ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise

mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi

kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatud ulatuses.

Ühendmääruse § 21 lõike 1 kohaselt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse

toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti tegevustele või tegevuste kogumile

eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud, kui

ühendmääruse 4. peatükis ei ole sätestatud teisiti.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

Kuivõrd toetuse saaja ei märkinud hanketeate riigihangete registrile esitamisel, et riigihanke nr

266383 eeldatav kogumaksumus ületab rahvusvahelist piirmäära, ei avaldatud hanketeadet

Euroopa Liidu Teataja lisas TED, mis omakorda tähendab, et välispakkujateni ei pruukinud jõuda

teave riigihanke nr 266383 läbiviimise kohta. Kuivõrd toetuse saaja piiras RHS-i rikkumise tõttu

välispakkujate osalemist riigihankel nr 266383, ei ole teada, milline oleks võinud olla riigihankes

266383 pakkujate ring ja millise maksumusega hankelepingu oleks toetuse saaja sõlminud, kui ta

oleks järginud kõiki RHS-ist tulenevaid nõudeid. Seetõttu on rakendusüksus seisukohal, et RHS-i

rikkumine omab rahalist mõju ja tegemist ei ole üksnes formaalse rikkumisega.

Ühendmääruse § 22 lg 1 punkti 2 kohaselt kohaldatakse hankelepingule 100-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui riigihanke rahvusvahelise piirmääraga võrdse või seda ületava

eeldatava kogumaksumusega hankelepingu korral ei ole hankija hanketeate registrile esitamisel

märkinud, et riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda,

või ei ole märkinud, et ta soovib hanketeate edastamist Euroopa Liidu Väljaannete Talitusele

vastavalt RHS §-le 183, kui hanketeate edastamine on RHS-i kohaselt nõutav.

Ühendmääruse § 22 lg 2 kohaselt võib ühendmääruse § 22 lõikes 1 nimetatud juhul kohaldada

hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui avalikustamine on toimunud

viisil, mis on võimaldanud riigihankes osaleda ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi ettevõtjal,

sealhulgas kui hanketeade on avaldatud riigihangete registris.

Otsuse punktis 1.3 käsitletud RHS-i rikkumise osas esineb ühendmääruse § 22 lg 1 punktis 2 ja

lõikes 2 nimetatud faktiline koosseis, mistõttu on rakendusüksuse hinnangul õiguspärane

rakendada RHS-i rikkumise tõttu riigihanke nr 262383 abikõlblikele kuludele 25% suurust

finantskorrektsiooni määra. Kuivõrd ühendmäärus ei näe ette § 22 lg 1 punktis 2 ja lõikes 2

nimetatud aluse esinemise korral 25%-lise finantskorrektsiooni määra vähendamise võimalust,

puudub rakendusüksusel kohaldatava finantskorrektsiooni määra osas kaalutlusõigus.

Rakendusüksus märgib, et otsuse punktis 1.3 nimetatud RHS-i rikkumise eest nägi 25%-lise

finantskorrektsiooni määra kohaldamise ette ka toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemise ajal

(15.03.2022) kehtinud ühendmääruse § 22 lg 2. Seetõttu puudub toetuse saajal antud juhul

õigustatud ootus, et rakendusüksus võiks otsuse punktis 1.3 nimetatud RHS-i rikkumise eest

kohaldada 25%-st väiksemat finantskorrektsiooni määra.

Eeltoodust tulenevalt kohaldab rakendusüksus toetuse saaja ja ühispakkujate OÜ BMG

Energy ning AS Vant vahel 24.08.2023 sõlmitud hankelepingule 25%-list

finantskorrektsiooni määra ning vähendab hankelepingu alusel tekkinud abikõlblikku kulu

25% võrra.

2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on hanke nr 266383 alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuse nr 2

„Valmisoleku ja elutähtsate teenuste osutamise jätkamise võimekuse suurendamine pikaajalise

elektrikatkestuse korral“ raames KD-s nr 13 summas 57 473 eurot.

Lähtuvalt otsuse punktist 1 loeb rakendusüksus hankega nr 266383 seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 25% ehk kokku 14 368,25 eurot (57 473*25%), millest toetus moodustab

100%.

STS § 46 lõike 3 kohaselt vähendatakse toetust ja omafinantseeringut vastavalt

finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile.

Sellest tulenevalt muudab rakendusüksus projekti osas 15.03.2022 tehtud taotluse rahuldamise

otsuse nr 11.4-6/0268 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa võrra projekti

eelarvet.

3. Toetuse saaja arvamus ja vastuväited otsuse eelnõu kohta

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 07.03.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 15.03.2024.

Toetuse saaja esitas oma arvamuse finantskorrektsiooni otsuse eelnõu kohta neli päeva tähtajast

hiljem ehk 19.03.2024 kirjaga, milles taotles: „mitte kohaldada lubatud kulude vähendamist

(otsuse eelnõu punkt 2).“

Toetuse saaja selgitas: „SA Narva Haigla ei kavatsenud kõrvale hoida rahvusvahelise

generaatorite tarnimise ja nende paigaldamise teenuste korraldamisest. Kriitiliselt vajaliku, eraldi

riigihanke läbiviimisel olid selged objektiivsed õnnestumise põhjused:

1) Rahvusvahelise riigihanke läbiviimise piiratud rahastamistähtaeg kuni 2023. aasta lõpuni.

2) Elektrotehnilise varustuse tarnevõimekus ja ehitustööde teostamise keeruline olukord.

On üldteada, et objektiivsed tingimused elektriseadmete müügiturul olid 2023. aastal

majandussanktsioonide ja ebastabiilse majanduspoliitilise olukorra tõttu Ukrainas äärmiselt

keerulised. Sarnane olukord oli ka ehitusteenuste turul. Lisaks hoiatasid potentsiaalsed

generaatorite tarnijad, et nende müük on suunatud eelkõige Ukraina toetamisele ja Ukraina

vajaduste tagamisele. Tarnijad ei suutnud tagada seadmete tarnimist isegi 6 kuu ulatuses kuid SA

Narva Haiglal on õigus toetustele kuni 2023. aasta lõpuni. Oma 03.04.2023. a. päringule

võimaliku rahastamise pikendamise kohta generaatorite tarnetele 2024. aastaks, ei saanud SA

Narva Haigla vastust. Seega oli reaalne risk mitte täita riiklikku ülesannet varugeneraatorite

paigaldamiseks, mis aitaks vältida „täiskatkestuse olukorda“ nii nagu see juhtus 2022 a Lääne-

Tallinna Keskhaiglas.

05.01.2024 esitas SA Narva Haigla Riigi Tugiteenuste Keskusele üksikasjaliku selgituse kahe

riigihanke korraldamise põhjustest. Oma 07.03.2024 vastuseprojektis väljendas Riigi

Tugiteenuste Keskus seisukohta, et SA Narva Haigla oleks jõudnud korraldada rahvusvahelise

hanke nelja generaatori ostmiseks. SA Narva Haigla ei vaidle vastu, et oleks võinud jõuda konkursi

korraldamise ja lepingu sõlmimiseni, kuid selle leping järgne täitmine ehk tarne oleks lõppenud

ikkagi 2024. a.

Hinnates generaatorite hankeolukorra objektiivseid realiseerimise tingimusi, korraldas SA Narva

Haigla generaatorite riigihankeks kaks konkurssi.

Seega eelistas SA Narva Haigla majanduskriisi tingimustes generaatorite hankimisel välismaalt,

piiratud rahastustähtajaga, järgides ülesande täitmiseks riigihangete põhimõtteid, soetades

neljale haigla hoonele varugeneraatoreid 2023. aasta sees.

Tuginedes eeltoodud asjaoludele, juhindudes RHS § 28 lg 2, leiame, et riigihanke osadeks

jagamine oli õigustatud objektiivsetel põhjustel, mis ei sõltunud SA Narva Haiglast.

Enne selgitust, mille esitas Riigi Tugiteenuste Keskus 07.03.2024, oli SA Narva Haiglal seisukoht,

et kahe riigihanke korraldamine ei ole RHS § 28 lg 1 rikkumine, mille eest tuleb sanktsioneerida

tervishoiuasutust, kes on täitnud Narvas asuvate Haigla tn 3, Haigla tn 5 aadressidele hoonetele

varugeneraatorite paigaldamise riikliku ülesandena, ning on üles näidanud initsiatiivi ja

rakendanud täiendavaid turvameetmeid - soetanud varugeneraatorid, Haigla tn 7 ja Haigla tn 9

hoonetele.“

Rakendusüksuse etteheide seisneb selles, et toetuse saaja ei summeerinud kahe samalaadse

riigihanke eeldatavaid maksumusi ja ei korraldanud riigihanget nr 266383 rahvusvahelist

piirmäära ületava riigihankena. Kui toetuse saaja korraldas riigihanke nr 266383, teadis ta juba, et

korraldab samal päeval samalaadse hankelepingu sõlmimiseks riigihanke nr 266385. Seega oli

toetuse saajale teada mõlema riigihanke eeldatavad maksumused ja võimalik neid summeerida

ning sellest lähtudes valida riigihanke nr 266383 menetlusreegleid.

Rakendusüksus märgib, et RHS § 28 lg 2 lubab objektiivsete põhjuste esinemisel hanget tükeldada,

aga seadus ei defineeri, milliseid põhjuseid saab pidada objektiivseteks. RHS seletuskiri kirjutab

§ 28 lg 2 kohta järgmist:

„Klassikalises direktiivis ja sellest tulenevalt ka eelnõus on võimalus siiski jaotada riigihange

erinevateks riigihangete menetlusteks ilma summeeritud kogumaksumust arvestamata, kui see on

objektiivsetel põhjustel õigustatud. Klassikaline direktiiv kahjuks ei ava selliseid objektiivseid

põhjuseid rohkem, kui on sätestatud klassikalise direktiivi art 5 lõikes 2 ja eelnõu § 24 lõikes 5,

mille kohaselt võib riigihanke eeldatava maksumuse määramisel teatud tingimustel arvesse võtta

üksnes iseseisvalt riigihankeid läbi viiva üksuse poolt korraldatava riigihanke eeldatavat

maksumust. Seega jääb selliste objektiivsete põhjuste sisustamine suuresti kohtupraktika

lahendada. Osadeks jaotamise võimalustest ja piirangutest on võimalik täpsemalt lugeda ka

Rahandusministeeriumi koostatud vastavasisulisest analüüsist.“

Seega on RHS-s lähtutud hankedirektiivi regulatsioonist ja nii sellest kui ka RHS seletuskirjast

tulenevalt tuleb tõlgendamisel pöörduda hankedirektiivi poole. Hankedirektiivi põhjenduste p 20

märgib, et „Konkreetse hankemenetluse eeldatava maksumuse hindamiseks tuleks selgitada, et

riigi hanke jaotamise põhjal peaks eeldatava maksumuse hindamine olema lubatud ainult

objektiivselt põhjendatud juhtudel. Näiteks peaks olema põhjendatud lepingu maksumuse

hindamine avaliku sektori hankija eraldi tegutseva üksuse tasandil, näiteks koolide või

lasteaedade tasandil, tingimusel et kõnealune üksus on oma riigihanke eest sõltumatult vastutav.

See võib nii olla juhul, kui eraldi tegutsev üksus viib sõltumatult läbi hankemenetlusi ja teeb

ostuotsuseid, tal on asjaomaste riigihangete jaoks eraldi eelarverida, ta sõlmib lepingu

sõltumatult ning rahastab seda oma kontrollitavast eelarvest. Riigihanke jaotamine ei ole

põhjendatud, kui avaliku sektori hankija pelgalt korraldab riigihanke detsentraliseeritul viisil.“.

Hankija on nimetanud vastuskirjas mitmeid põhjuseid, miks ta eeldas, et lepingu täitmine 2023. a

jooksul oli kaheldav, millest aga rakendusüksuse hinnangul ei ole ükski selline, mida saaks lugeda

objektiivseks põhjenduseks RHS § 28 lg 2 tähenduses. Hankija ei ole selgitanud ega tõendanud,

et rahvusvahelise hanke korraldamine oleks automaatselt põhjustanud lepingu sõlmimise

hilinemise ja täitmise viibimise ulatuses, mis oleks tinginud generaatorite tarne ja tööde teostamise

2024. aastal. Vastupidi, hankija on selgitanud hoopis, et eeldatavateks pakkujateks olid just

välisriigi ettevõtjad, mistõttu võib ainuüksi hankija selgitusest tulenevalt eeldada, et siseriikliku

hanke korraldamisel võisid mõned pakkujad jääda eemale. Hankija on märkinud, et tema kahtlusi

lepingu õigeaegse täitmise osas kõrvaldas kahe eraldiseisva hanke korraldamine, aga ei ole

selgitanud, miks ei olnud võimalik neid hankeid korraldada rahvusvahelistena, st kohaldades igale

hankele nende mõlema hanke summeeritud eeldatavast maksumusest tulenevaid nõudeid.

Ühtlasi märgib rakendusüksus, et toetuse saaja poolt 29.01.2024 saadetud vastuskirjas nimetatakse

hoopis teised põhjendused (RÜ palus esitada vastavalt RHS § 28 lg 2 teisele lausele objektiivsed

põhjendused, miks on hankija riigihanke (4 generaatori soetamise) jaganud kaheks eraldi

hankeks), milleks olid:

„Objektiivses mõttes on asjaolud järgmised:

a) Põhimõtteliselt ei ole neil generaatoritel koostoimet, st funktsionaalset koostoimet, vaid

iga generaator toimib iseseisvalt, lülitudes tööle konkreetses hoones tekkinud

elektririkke/katkestuse tulemusena;

b) EL rahastus otsustati 2022. aasta kevadel, mil polnud teavet siseriikliku rahastamise

lisandumisest 2023. aastal – tegemist on muuhulgas kahe erineva rahastusega. Ühtlasi

polnud 2023. aasta kevad-suvel ka teavet, et siseriikliku toetust võiks kaasata ka EL

vahendite ülekuluks;

c) Ehitusprojektid on erinevad, sest Haigla 3 ja 5 on vahetult tervishoiuteenust osutavad

hooned ning nende generaatorite toimimine on planeeritud küll üht moodi, ning Haigla 7

ja 9 on administratiivhooned ning tugiteenuste hooned ning nende toimimine on teisiti.

Ühtlasi on ka kahe erineva ehitusprojektiga tegu.

Hankijal ei olnud kindlasti eesmärki eirata RHS’is kehtestatud korda, vaid tegemist oli igati

loogilise jaotusega.“

Eeltoodud põhjenduste kohta on rakendusüksus oma seisukoha andnud otsuse punktis 1.3.

Eeltoodust tulenevalt jääb rakendusüksus oma seisukoha juurde ja toetuse saaja selgitused ei

muuda riigihankes nr 266383 esineva RHS-i rikkumise asjaolusid ja ei anna alust

finantskorrektsiooni tegemisest loobumiseks. Toetuse saaja on rikkunud RHS § 3 punkte 2, 3 ja 5,

§ 23 lg 8, § 24 lg 2 punkti 2, § 28 lõikeid 1 ja 2 ning § 93 lg 1 punkti 4.

4. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projektis „Narva Haigla isolatsioonipalatite rajamine ja elutähtsate teenuste osutamise

võimekuse suurendamine elektrikatkestuse korral“ hanke nr 266383 seotud kuludest

mitteabikõlblikuks 14 368,25 eurot, millest toetus moodustab 100%;

2. vähendada KD-s nr 13 hankega nr 266383 seotud abikõlblikke kulusid 25% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2 „Valmisoleku ja elutähtsate teenuste osutamise

jätkamise võimekuse suurendamine pikaajalise elektrikatkestuse korral“ otsuse resolutsiooni

punktis 1 märgitud summas;

4. muuta 15.03.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.4-6/0268 punkte 2 ja 3 alljärgnevalt:

„2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 724 830,75 eurot“;

„3.Toetuse määr on kuni 100% projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

724 830,75 eurot.“.

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele perioodi 2014-2020

struktuuritoetuse seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva

jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Tiina Visla

663 1429

[email protected]