Kiri

1

EELNÕU

08.03.2024

VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129

„Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja

andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“

muutmine

Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 3 lõigete 4 ja 5, § 20 lõike 3 ning § 29 lõike 3

alusel. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass,

täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Rahvastikuregistri ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate

üleantavate andmete loetelu“;

2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „lõike 4, § 20 lõike 3 ja“ tekstiosaga „lõigete 4 ja 5, § 20 lõike 3 ning“;

3) paragrahvi 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:

„1) rahvastikuregistri (edaspidi register) rakendused ja turvaklassid;“;

4) paragrahvi 1 punktides 2 ja 3, 2. peatüki ja § 3 pealkirjas ning § 21 lõikes 2 asendatakse sõna „rahvastikuregister“ sõnaga „register“ vastavas käändes;

5) määrust täiendatakse §-ga 11 järgmises sõnastuses:

㤠11. Rakendused

Registril on järgmised rakendused: 1) andmeladu, milles hoitakse statistikaks ja analüüsiks vajalikke registri andmeid; 2) broneerimissüsteem, milles võimaldatakse isikul broneerida menetlustoimingu aega;

3) haldusandmete lahenduse infosüsteem, milles hallatakse registri tarkvara ja klassifikaatoritega seotud koode, registri häälestusparameetreid, registriga seotud asutusi ja

koha-aadressi struktuurielemente ning edastatakse nende kohta andmeid vajalikku rakendusse ja selle keskkonda; 4) juurdepääsu menetlemise infosüsteem, milles tehakse registri andmetele juurdepääsu

andmiseks vajalikke menetlustoiminguid; 5) menetlustarkvara, milles tehakse nimeseaduses, perekonnaseisutoimingute seaduses ja

rahvastikuregistri seaduses sätestatud menetlustoiminguid; 6) teavitussüsteem, mille kaudu saadetakse isikule teavitusi;

2

7) turvaline veebikeskkond, mille kaudu tagatakse juurdepääs registri andmetele ja teenustele. “;

6) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt:

㤠2. Turvaklassid

(1) Registri andmebaasi ning selle infosüsteemide andmevahetuskihi teenuste ja teiste masinliideste turvaklass on K3T2S2.

(2) Registri rakenduste turvaklassid on järgmised: 1) andmeladu – K1T2S2;

2) broneerimissüsteem – K2T1S1; 3) haldusandmete lahenduse infosüsteem – K0T2S0;

4) juurdepääsu menetlemise infosüsteem – K1T1S2; 5) menetlustarkvara – K2T2S2; 6) teavitussüsteem – K1T1S2;

7) turvaline veebikeskkond – K1T2S2.“;

7) paragrahvi 3 tekstis asendatakse sõna „Rahvastikuregistrisse“ sõnaga „Registrisse“; 8) paragrahvi 4 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „Rahvastikuregistrisse (edaspidi

register)“ sõnaga „Registrisse“;

9) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2015. a määruse nr 103“ tekstiosaga „keskkonnaministri 16. juuni 2021. aasta määruse nr 32“;

10) paragrahvi 27 punktid 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 27 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) punktis 1, 2 või 3 nimetatud dokumendi väljastaja teade viibimisõiguse olemasolu ja

kehtivuse kohta.“;

12) paragrahvi 39 lõike 7 sissejuhatavas lauseosas, § 41 lõikes 2, § 47 lõikes 3, § 56 lõike 2 sissejuhatavas lauseosas ja § 601 tekstis asendatakse sõna „menetlusandmed“ sõnadega „menetluslikud andmed“;

13) paragrahvi 42 lõike 1 punktid 12, 15, 20, 22, 25 ja 27–31 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 42 lõiget 1 täiendatakse punktidega 32 ja 33 järgmises sõnastuses:

„32) paragrahvi 27 punktis 1, 2 või 3 nimetatud dokumendi väljastaja teade viibimisõiguse olemasolu ja kehtivuse kohta;

33) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta.“;

15) paragrahvi 42 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 42 lõikest 3 jäetakse välja sõnad „ning edastab elukohateate“;

3

17) paragrahvi 43 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus annab menetlusandmed järgmiste menetluste kohta:

1) perekonnasündmuse korduva tõendi väljastamine; 2) registri väljavõtte väljastamine.

(2) Kohaliku omavalitsuse üksus annab menetluslikud andmed järgmiste menetluste kohta: 1) abielu lahutamine;

2) abielu sõlmimine; 3) abieluvõimetõendi väljastamine ; 4) andmehõivekande tegemine;

5) elukoha andmete muutmine; 6) endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamine ;

7) isaduse omaksvõtu kande tegemine; 8) isikukoodi andmine taotluse alusel; 9) perekonnaseisukande või -andmete parandamine ja muutmine;

10) rahvuse, emakeele või kõrgeima omandatud haridustaseme kohta ütluspõhiste andmete registrisse kandmine;

11) surma registreerimine; 12) sünni registreerimine; 13) uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmine.“;

18) paragrahvi 45 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Notar annab menetlusandmed registri väljavõtte väljastamise menetluse kohta.“;

19) paragrahvi 45 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Notar annab menetluslikud andmed järgmiste menetluste kohta: 1) abielu lahutamine; 2) abielu sõlmimine;

3) andmehõivekande tegemine; 4) isikukoodi andmine;

5) perekonnaseisukande või -andmete parandamine ja muutmine.“; 20) paragrahvi 49 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Välisministeerium annab menetlusandmed järgmiste menetluste kohta:

1) perekonnasündmuse korduva tõendi väljastamine; 2) registri väljavõtte väljastamine.“;

21) paragrahvi 49 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Välisministeerium annab menetluslikud andmed järgmiste menetluste kohta: 1) andmehõivekande tegemine; 2) isikukoodi andmine;

3) perekonnaseisukande või -andmete parandamine ja muutmine.“;

4

22) paragrahvi 50 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Siseministeerium annab menetlusandmed järgmiste menetluste kohta:

1) endise eesnime, perekonnanime või isikunime taastamine; 2) uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmine.

(2) Siseministeerium annab menetluslikud andmed järgmiste menetluste kohta: 1) andmehõivekande tegemine;

2) perekonnaseisuakti, -kande või -andmete parandamine ja muutmine; 3) surmakande tegemine.“.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaja Kallas

peaminister

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt) Taimar Peterkop

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta

määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga:

 kirjeldatakse rahvastikuregistri (edaspidi RR) rakendusi ja määratakse nende turva-

klassid, et suurendada andmetöötluse läbipaistvust;

 täpsustatakse, mis andmeid Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) RR-i annab, et viia

regulatsioon kooskõlla praktikaga, ning

 korrastatakse menetlusandmete termini kasutust, et suurendada õigusselgust.

Eelnõu avaldab väheolulist, kuid positiivset mõju RR-i andmesubjektidele ja andmesaajatele, suurendades selgust RR-is andmete töötlemise ja RR-i toimepidevuse kohta.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna: 1) õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ([email protected],

tel 612 5184); 2) osakonnajuhataja Enel Pungas ([email protected], tel 612 5163);

3) rahvastikuregistri halduse talituse juhataja Mairis Kungla ([email protected], tel 612 5208) ja nõunik Helle Jürna ([email protected], tel 612 5101).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kertu Nurmsalu (tel 612 5084, [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre (tel 612 5241, [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 129 „Rahvastiku-

registri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ (edaspidi määrus nr 129) avaldamismärkega RT I, 28.09.2023, 15.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 22 punktist.

2

Punktidega 1–3 täiendatakse määruse nr 129 pealkirja, preambulit ja reguleerimisala (§ 1). Preambulisse lisatakse rahvastikuregistri seaduse (edaspidi RRS) § 3 lõige 5, mille kohaselt võib

Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega RR-i pidamiseks ja andmete töötlemiseks täpsemad nõuded ja tingimused. See tingib muudatused ka pealkirjas ja reguleerimisalas. Muudatused on vajalikud, sest eelnõu punktidega 5 ja 6 kirjeldatakse määruses nr 129 edaspidi ka RR-i rakendusi

ja määratakse nende turvaklassid.

Punktidega 4, 7 ja 8 korrastatakse määruses nr 129 RR-i lühendamist, et viia see kooskõlla Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika käsiraamat“ § 19 lõikega 5, mille kohaselt antakse lühend termini esmamainimisel.

Punktiga 5 täiendatakse määrust nr 129 §-ga 11, milles nimetatakse RR-i rakendused ja selgita-

takse, mida nendes tehakse. Kuna RR-i rakenduste turvaklassid erinevad RR-i üldturvaklass ist (vt eelnõu punkti 6 selgitust), on oluline eristada, mida rakendustes tehakse.

RR-il on seitse rakendust.

1. Andmeladu

Andmelaos hoitakse statistikaks ja analüüsiks vajalikke RR-i andmeid.

2. Broneerimissüsteem

Broneerimissüsteem võimaldab isikul broneerida menetlustarkvaras ja turvalises veebikesk- konnas menetlustoimingu aega. Praegu saab broneerida vaid abiellumisaega, aga tulevikus

lisandub ka teisi menetlustoiminguid, näiteks abielulahutusaja broneerimine. Menetlustoimin- gu all mõeldakse nimeseaduses, perekonnaseisutoimingute seaduses või RRS-is sätestatud

menetlustoimingut. 3. Haldusandmete lahenduse infosüsteem

Haldusandmete lahenduse infosüsteem võimaldab hallata RR-i tarkvara ja klassifikaatoritega

seotud koode, RR-i häälestusparameetreid, RR-iga seotud asutusi ja koha-aadressi struktuur i- elemente ning edastada nende kohta andmeid vajalikesse rakendustesse ja nende keskkonda- desse. RR-i rakendustes kasutatakse haldusandmeid nii vajaduse järgi kui ka dubleerimiseks.

Samuti saab esitada RR-i andmeid RR-i kasutajatele infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

Tarkvara ja klassifikaatoritega seotud koodid on nimetatud määruse nr 129 §-s 34: a) klassifikaatoritele vastavad andmekoodid; b) andmetöötluse tingimustest ja tarkvarast tulenevad andmed.

Tarkvara ja klassifikaatoritega seotud koodid hõlmavad ka kodifikaatori mõistet, mida kasutatakse riigi infosüsteemi haldussüsteemis RIHA.

Häälestusparameetreid kasutatakse RR-i tööks peamiselt kahel eesmärgil: a) andmete rühmitamiseks, näiteks Euroopa Liidu liikmesriigid kõigi riikide hulgast või isikut

tõendavad dokumendid kõigi dokumentide hulgast;

3

b) muutujatele väärtuste andmiseks, et vältida püsikodeerimist, näiteks andmejälgijas keelatud

asutused või kui mitu päeva tagasi võib viibimiskohta muuta.

RR-iga seotud asutused on näiteks RR-i kasutajad ja dokumendi väljastajad.

Koha-aadressi struktuurielemendid on sätestatud ruumiandmete seaduse §-s 45, mille

kohaselt on need: 1) maakonna nimi;

2) kohaliku omavalitsuse üksuse nimi; 3) asula nimi, kui asula ei ole samades piirides haldusüksus, või linnaosa nimi, kui linnaosa

on moodustatud enne 2016. aasta 1. juunit;

4) väikekoha nimi; 5) liikluspinna nimi;

6) aadressiobjekti nimi; 7) aadressiobjektiks oleva maaüksuse või hoone number ja sellele vajadusel lisatav eristav

number või täht;

8) korteri või muu hooneosa number ja sellele vajadusel lisatav eristav number või täht.

Vajalike rakenduste all mõeldakse eelkõige RR-i ja selle menetlustarkvara, aga ka teisi RR-i rakendusi ning potentsiaalselt ülejäänud Siseministeeriumi valitsemisala infosüsteeme ja rakendusi.

4. Juurdepääsu menetlemise infosüsteem

Juurdepääsu menetlemise infosüsteem võimaldab selle kasutajal olenevalt tema pädevusest ja õigustest teha RR-i andmetele juurdepääsu andmiseks vajalikke menetlustoiminguid: hallata

nii juurdepääsu menetlemise infosüsteemi kui ka RR-i kasutajaid ning menetleda juurdepääsu- õiguste ja -rollide andmist.

5. Menetlustarkvara

Olenevalt RR-i kasutaja pädevusest ja õigustest võimaldab menetlustarkvara näiteks:

 teha menetlustoiminguid ja kandeid;

 teha tõendite ja väljavõtete väljatrükke;

 parandada andmeid ja kandeid;

 koostada aruandeid ja teha statistilisi päringuid;

 edastada ja võtta vastu elukohateateid ja valimisteatisi;

 teha järelevalvetoiminguid.

6. Teavitussüsteem

Teavitussüsteem võimaldab saata isikule automaatselt teavitusi. Teavitusi saadetakse e-posti aadressil ja turvalises veebikeskkonnas. Näiteks saab saata avaldajale teavitusi tema avalduse , sealhulgas elukohateate menetluse staadiumite kohta: kui avaldust on hakatud menetlema või

menetlus on lõpetatud või kui nõusoleku andja on keeldunud avaldusele nõusoleku andmisest või avaldus on tühistunud. Nõusoleku andja saab teavituse, kui temalt oodatakse avaldusele

4

nõusolekut. Ruumi omanikule saadetakse teavitus, kui tema ruumi aadress on registreer itud

elukohana või elukoht on registreeritud tema ruumi aadressilt uuele aadressile.

Jätkutööna arendatakse teavituse saatmist näiteks:

 avaldajale, kui menetluses avaldus tühistub;

 nõusoleku andjale, kui nõusoleku andmise tähtajani on jäänud kümme või kolm päeva enne, kui avaldus tühistub, või

 nõusoleku andjale, kui avaldaja on nõusoleku ootel avalduse tühistanud.

7. Turvaline veebikeskkond1

Turvaline veebikeskkond võimaldab näiteks:

 vaadata enda ja oma esindatavate andmeid;

 esitada elukohateateid ning abiellumis- ja sünni registreerimise avaldusi;

 pärida andmeid enda kinnistule registreeritute kohta, surmaandmeid ning andmeid nime sobivuse, isikuandmete kasutamise ja valimispiirkonna kohta;

 tellida perekonnasündmuse tõendeid ja RR-i väljavõtteid;

 kehtestada juurdepääsupiiranguid oma andmetele;

 anda nõusolekuid elukohateate ning abiellumis- ja sünni registreerimise avalduste kohta.

Edaspidi võib turvalisse veebikeskkonda lisanduda uusi võimalusi, näiteks e-teenuseid.

Punktiga 6 muudetakse määruse nr 129 § 2, milles on sätestatud RR-i üldturvaklass. RR-i andme- baasi ning selle infosüsteemide andmevahetuskihi teenuste ja teiste masinliideste turvaklass jääb samaks, kuid RR-i rakendustele määratakse madalamad turvaklassid.

Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. aasta määruse nr 121 „Võrgu- ja infosüsteemide küber-

turvalisuse nõuded“ § 9 lõike 5 kohaselt on andmete turvaklass kombinatsioon andmete käidelda- vuse (K), tervikluse (T) ja konfidentsiaalsuse (S) turvaosaklasside tasemetest. Andmete turvaklass i tähis moodustatakse osaklasside tähistest nende järjestuses KTS, näiteks K2T3S1. Osaklasside

tasemeid on kirjeldatud sama määruse § 10 lõigetes 4–6.

RR-i üldturvaklass on endiselt K3T2S2 ja rakenduste turvaklassid edaspidi järgmised:

 andmeladu – K1T2S2;

 broneerimissüsteem – K2T1S1;

 haldusandmete lahenduse infosüsteem – K0T2S0;

 juurdepääsu menetlemise infosüsteem – K1T1S2;

 menetlustarkvara – K2T2S2;

 teavitussüsteem – K1T1S2;

 turvaline veebikeskkond – K1T2S2.

1 Turvalisele veebikeskkonnale viidatakse ka kui RR-i iseteenindusele või e-rahvastikuregistrile.

5

Käideldavus

K0

Haldusandmete lahenduse infosüsteemi käideldavuse tase on K0, sest selle töökindlus ja jõudlus ei pea olema pidevalt tagatud.

K1

Andmelao, juurdepääsu menetlemise infosüsteemi, teavitussüsteemi ja turvalise veebikeskkonna

käideldavuse tase on K1, sest on vaja tagada nende vähemalt 90% töökindlus, st lubatud summaarne seisak nädalas on umbes ööpäev.

K2

Broneerimissüsteemi ja menetlustarkvara käideldavuse tase on K2, sest on vaja tagada nende

vähemalt 99% töökindlus, st lubatud summaarne seisak nädalas on umbes kaks tundi. K3

RR-i andmebaasi ning selle infosüsteemide andmevahetuskihi teenuste ja teiste masinliideste käideldavuse tase on endiselt K3, sest on vaja tagada nende 99,9% töökindlus, st lubatud

summaarne seisak nädalas on umbes kümme minutit. Terviklus

T1

Broneerimissüsteemi, juurdepääsu menetlemise infosüsteemi ja teavitussüsteemi tervikluse tase on T1, sest on oluline, et andmete allikat ning nende muutmise ja hävitamise fakti saaks tuvastada, kuid andmete õigsust, täielikkust ja ajakohasust kontrollitakse vaid erijuhtudel ja vajaduse järgi.

T2

Andmelao, haldusandmete lahenduse infosüsteemi, menetlustarkvara, turvalise veebikeskkonna ja RR-i andmebaasi ning selle infosüsteemide andmevahetuskihi teenuste ja teiste masinliideste tervikluse tase on endiselt T2, sest on vaja tagada, et andmete allikat ning nende muutmise ja

hävitamise fakti saaks tuvastada ning andmete õigsust, täielikkust ja ajakohasust kontrollitaks perioodiliselt.

Konfidentsiaalsus

S0

Haldusandmete lahenduse infosüsteemi konfidentsiaalsuse tase on S0, sest selles töödeldakse

avalikke andmeid, millele juurdepääsu ei piirata, st lugemisõigus on kõigil huvitatutel. Muutmis- õigus on määratud tervikluse nõuetega.

S1

Broneerimissüsteemi konfidentsiaalsuse tase on S1, sest selles töödeldakse asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teavet, millele antakse juurdepääs teadmisvajaduse korral.

6

S2

Andmelao, juurdepääsu menetlemise infosüsteemi, menetlustarkvara, turvalise veebikeskkonna, teavitussüsteemi ja RR-i andmebaasi ning selle infosüsteemide andmevahetuskihi teenuste ja teiste

masinliideste konfidentsiaalsuse tase on endiselt S2, sest nendes töödeldakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet, mida võivad kasutada vaid kindlad kasutajad ja millele antakse juurdepääs teadmisvajaduse korral.

Punktiga 9 muudetakse määruse nr 129 § 9 lõiget 2, et ajakohastada viidet. Praegu on selles lõikes

viidatud kehtetule Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 2015. aasta määrusele nr 103 „Aadressiandmete süsteem“. See asendatakse viitega kehtivale keskkonnaministri 16. juuni 2021. aasta määrusele nr 32 „Aadressiandmete süsteem“.

Punktiga 10 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 129 § 27 punktid 4 ja 5. Selles paragrahvis on

nimetatud, mis riigis seadusliku viibimise alust tõendavate dokumentide kohta kantakse andmed RR-i. Punkti 4 kohaselt kantakse RR-i andmed viibimisaja jooksul esitatud tähtajalise elamis loa taotluse ning alalise elamisõiguse ja pikaajalise elaniku elamisloa taotluse kohta ning punkti 5

kohaselt tähtajalise elamisõiguse või elamisloa pikendamise taotluse kohta. Punktid tunnistatakse kehtetuks, sest praktikas ei anna PPA neid andmeid RR-i. RR-i on oluline kanda andmed väljasta-

tud elamisloa või elamisõiguse kohta, mitte selle taotluse kohta. Andmed elamisloa või elamis- õiguse taotluse kohta on olulised PPA-le ja neid säilitab PPA ise. Samasisulised punktid tunnis ta- takse eelnõu punktiga 13 kehtetuks ka määruse nr 129 § 42 lõikes 1.

Punktiga 11 täiendatakse määruse nr 129 § 27 punktiga 6, mille kohaselt kantakse RR-i välis-

maalase elamisloa või elamisõiguse või Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse väljastaja teade viibimisõiguse olemasolu ja kehtivuse kohta. Muudatus on vajalik, et hoida isiku staatust ja andmeid RR-is õigena. Seaduslikud alused Eestisse saabumiseks ja Eestis ajutiseks viibimiseks on

sätestatud välismaalaste seaduse §-s 43 (vt ka eelnõu punkti 14 selgitust).

Punktidega 12 ja 17–22 korrastatakse määruse nr 129 § 39 lõikes 7, § 41 lõikes 2, §-s 43, § 45 lõikes 1, § 47 lõikes 3, § 49 lõikes 2, § 56 lõikes 2 ning §-des 50 ja 60 menetlusandmete termini kasutust. Määruses nr 129 on ekslikult kasutatud terminit menetlusandmed kahes tähenduses:

kitsamas § 29 tähenduses ja lühendi kasutuselevõtu tõttu laiemas § 39 lõike 7 tähenduses. Laiemas tähenduses loetakse menetlusandmeteks ka menetluse tulemusena koostatud kande kohta määruse

nr 129 § 39 lõikes 6 nimetatud andmed. Selleks, et edaspidi oleks selge, kas menetlusandmeid mõeldakse kitsamas või laiemas tähenduses, võetakse laiema tähendusega menetlusandmete jaoks kasutusele uus lühend menetluslikud andmed. Muudatused on tehnilised: sisu jääb samaks ja

asutustele muud mõju peale õigusselguse ei kaasne.

Punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 129 § 42 lõike 1 punktid 12, 15, 20, 22, 25 ja 27–

31. Nende punktide kohaselt annab PPA RR-i andmeid järgmiste dokumentide kohta:

 elamisloa andmisest keeldumise otsus (p 12);

 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsus (p 15);

 tähtajalise elamisõiguse andmisest keeldumise otsus (p 20);

 tähtajalise elamisõiguse pikendamisest keeldumise otsus (p 22);

 alalise elamisõiguse registreerimisest keeldumise otsus (p 25);

 elamisloa või elamisõiguse pikendamise taotlus (p 27);

7

 tähtajalise või pikaajalise elaniku elamisloa andmise või elamisloa pikendamise taotlus

(p 28);

 tähtajalise elamisõiguse andmise või alalise elamisõiguse registreerimise või elamisõiguse

pikendamise taotlus (p 29);

 tähtajalise elamisloa taotluse või selle pikendamise taotluse läbivaatamata jätmise otsus

(p 30);

 pikaajalise elaniku elamisloa, tähtajalise elamisõiguse taotluse või selle pikendamise

taotluse ja alalise elamisõiguse registreerimise taotluse läbivaatamata jätmise otsus (p 31).

Praktikas PPA neid andmeid RR-i ei anna, sest need on elamisloa ja elamisõiguse andmise menetluse kohta. RR-i on oluline kanda andmed väljastatud elamisloa või elamisõiguse kohta, mitte selle andmise menetluse kohta. Andmed elamisloa või elamisõiguse andmise menetluse

kohta on olulised PPA-le ja neid säilitab PPA ise. Seega viiakse eelnõuga määrus nr 129 praktikaga kooskõlla.

Punktiga 14 täiendatakse määruse nr 129 § 42 lõiget 1 punktidega 32 ja 33. Nende kohaselt annab PPA edaspidi RR-i andmeid ka järgmiste dokumentide kohta.

1) Välismaalase elamisloa või elamisõiguse või Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse

väljastaja teade viibimisõiguse olemasolu ja kehtivuse kohta. Teade edastatakse RR-i, kui

välismaalane viibib Eestis välismaalaste seaduse § 43 lõike 4 või 5 alusel, mille tõttu peab tal olema RR-i subjekti staatus samas lõikes sätestatud tähtaja saabumiseni (RRS-i § 38 lg 2). Eesmärk on tagada, et isiku staatus oleks RR-is õige.

2) E-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse olemasolu ja

kehtivuse kohta. Teade lisatakse PPA üleantavate andmete loetellu, et tagada kooskõla

määruse nr 129 § 25 punktis 3 sätestatud RR-i kantavate andmete loeteluga. Punktiga 15 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 129 § 42 lõige 2. Selle kohaselt annab PPA RR-i

andmeid isiku taotluse alusel isikukoodi andmise menetluse kohta. Lõige tunnistatakse kehtetuks, sest PPA ei anna isikukoodi isiku taotluse alusel. Kuna määruse nr 129 §-s 39 on nimetatud kõik

andmed, mida PPA isikukoodi andmiseks vajab, ei ole vaja kehtestada § 42 lõiget 2 ka uues sõnastuses. Analoogne olukord on, kui isikukoodi annab tervishoiuteenuse korraldaja. PPA-l nagu teistel RRS-i § 40 lõikes 3 nimetatud isikukoodi andjatel ei ole vaja isikukoodi andmiseks isiku

taotlust. Ka määruse nr 129 §-s 48, milles on reguleeritud andmeid, mille annab RR-i tervisho iu- teenuse osutaja, ei ole eraldi isikukoodi andmist mainitud.

Punktiga 16 jäetakse määruse nr 129 § 42 lõikest 3 välja PPA kohustus edastada RR-i elukoha- teade, sest viimastel aastatel ei esine praktikas enam olukordi, kus PPA edastaks kohaliku oma-

valitsuse üksusele elukohateate, vaid elukohateate esitaja suunatakse kasutama üldjuhul e-teenust. Seega viiakse määrus nr 129 kooskõlla praktikaga.

8

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega2, aidates tagada selle artiklis 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimist.

4. Määruse mõjud 4.1. Kirjeldatakse RR-i rakendusi ja määratakse nende turvaklassid

4.1.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

I

Sihtrühm: Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) ja Siseministee- rium. Sihtrühm on väike, hõlmates umbes kümmet teenistujat.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. RR-i rakenduste kirjeldamise ja nende turva- klasside määramisega ei muutu SMIT-i ega Siseministeeriumi töökorraldus. Samas suurendab see

selgust, näiteks millise RR-i rakenduse intsident tuleb lahendada kohe ja millise rakenduse toime- pidevus ei ole ööpäevaringne. Muudatus on ühekordne: edaspidi lähtutakse RR-i rakenduste uutest

turvaklassidest. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Eeldatavasti negatiivsed tagajärjed puuduvad.

SMIT-i ja Siseministeeriumi töökorraldus ei muutu ning suureneb vaid õigusselgus. II

Sihtrühm: ametiasutused RR-i andmesaajatena. Sihtrühm on suur: RR-ist pärib aastas andmeid üle

200 ametiasutuse, kes teevad kokku üle 100 miljoni päringu. Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Eelnõuga kirjeldatakse RR-i rakendusi ja määra-

takse nende turvaklassid, tänu millele suureneb RR-i andmesaajate selgus, millise rakenduse toime- pidevus on ööpäevaringne ja millise rakenduse intsidendi lahendamist tuleb kauem oodata.

Muudatus on ühekordne: RR-i andmesaajad saavad RR-i rakenduste kirjelduste ja nende turva- klassidega tutvuda ning võtta need teadmiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi ei ole. Andmete pärimine ei muutu ja saavutatakse vaid suurem selgus.

4.1.2. Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

Sihtrühm: RR-i andmesubjektid ja andmesaajad, kes ei ole ametiasutused. Sihtrühm on potentsiaal- selt suur. RR-ist saavad andmeid nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88.

9

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, sest eelnõuga üksnes kirjeldatakse RR-i rakendusi ja määratakse nende turvaklassid. Tänu sellele suureneb RR-i andmesaajate selgus, millise

rakenduse toimepidevus on ööpäevaringne ja millise rakenduse intsidendi lahendamist tuleb kauem oodata. Samuti on RR-i andmesubjektidel selgem arusaamine, millises RR-i rakenduses nende andmeid ja mis eesmärkidel võib töödelda (RRS-i § 48). Selge eristus aitab tagada isikuandmete

töötlemise läbipaistvust. Muudatus on ühekordne: RR-i andmesubjektid ja andmesaajad saavad sellega tutvuda ning võtta selle teadmiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi ei ole, sealhulgas ei suurene halduskoormus. Andmete pärimine ja töötlemine ei muutu ning saavutatakse vaid suurem selgus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudes valdkondades muudatus

mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 4.2. Täpsustatakse, mis andmeid PPA RR-i enam ei anna

4.2.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

I

Sihtrühm: 1) SMIT ja Siseministeerium – umbes kümmet teenistujat;

2) PPA. Sihtrühm on väike.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Määrus nr 129 viiakse üksnes praktikaga kooskõlla, sest PPA ei anna eelnõuga väljajäetavaid andmeid RR-i juba praegu. SMIT, Sise-

ministeerium ja PPA saavad muudatusega tutvuda ja edaspidi nendest lähtuda. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Eeldatavasti negatiivsed tagajärjed puuduvad.

SMIT-i, Siseministeeriumi ja PPA töökorraldus ei muutu ning suureneb vaid õigusselgus.

II Sihtrühm: ametiasutused RR-i andmesaajatena. Sihtrühm on suur. RR-ist pärib aastas andmeid üle

200 ametiasutuse, kes teevad kokku üle 100 miljoni päringu.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Tänu muudatusele suureneb RR-i andmesaajate selgus. Muudatus on ühekordne: RR-i andmesaajad saavad sellega tutvuda ja võtta selle teadmiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi muudatusel ei ole. Andmete

pärimine ei muutu ja saavutatakse vaid suurem selgus.

10

4.2.2. Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

Sihtrühm: RR-i andmesubjektid ja andmesaajad, kes ei ole ametiasutused. Sihtrühm on potentsiaal-

selt suur. RR-ist saavad andmeid nii juriidilised kui ka füüsilised isikud. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Kuna PPA ei anna RR-i eelnõuga väljajäetava id

andmeid juba praegu, ei muutu RR-i andmesubjektidele ja andmesaajatele midagi.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi muudatusel ei ole, sealhulgas ei suurene halduskoormus, kuna andmete pärimine ja töötlemine ei muutu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata.

4.3. Täpsustatakse, mis andmeid PPA RR-i edaspidi lisaks annab

4.3.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

I Sihtrühm:

1) SMIT ja Siseministeerium – umbes kümme teenistujat; 2) PPA.

Sihtrühm on väike. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Eelnõu kohaselt annab PPA edaspidi RR-i

andmeid ka järgmiste dokumentide kohta: 1) välismaalase elamisloa või elamisõiguse või Euroopa Liidu kodaniku elamisõiguse väljastaja

teade viibimisõiguse olemasolu ja kehtivuse kohta; 2) e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse

kohta.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Eeldatavasti negatiivsed tagajärjed puuduvad. SMIT-i, Siseministeeriumi ja PPA töökorraldus ei muutu ning suureneb vaid õigusselgus.

1) Välismaalaste seaduse § 43 lõike 1 punkti 8 kohaselt on üks välismaalase Eestis ajutise viibimise seaduslikest alustest tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemisest tulenev õigus Eestis viibida. Selleks, et sellised välismaalased oleksid ka RR-ile teada, edastab PPA edaspidi

nende kohta teate, et oleks selge, kellele välismaalaste seaduse § 43 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse. 2) Kuna määruse nr 129 § 25 punkti 3 kohaselt kantakse RR-i andmed muude isikuandmeid

muutvate dokumentide kohta, mis on ka e-residendi digitaalse isikutunnistuse väljaandja teade e-residentsuse olemasolu ja kehtivuse kohta, ei ole see täiendus PPA-le sisuline, sest ka praegu peab sellise teate määruse nr 129 kohaselt RR-i kandma, aga seda ei ole sõnaselgelt PPA

esitatavate andmete hulgas nimetatud.

11

II

Sihtrühm: ametiasutused RR-i andmesaajatena. Sihtrühm on suur. RR-ist pärib aastas andmeid üle

200 ametiasutuse, kes teevad kokku üle 100 miljoni päringu. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Tänu muudatusele suureneb RR-i andmesaajate

selgus. Muudatus on ühekordne: RR-i andmesaajad saavad sellega tutvuda ja võtta selle teadmiseks.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Negatiivseid tagajärgi ei ole. Andmete pärimine ei muutu ja saavutatakse vaid suurem selgus.

4.3.2. Sotsiaalne mõju ja mõju majandusele

Sihtrühm: RR-i andmesubjektid ja andmesaajad, kes ei ole ametiasutused. Sihtrühm on potentsiaal- selt suur. RR-ist saavad andmeid nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed. Tõenäoliselt ei puutu sihtrühm muudatusega

kokku tihti. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatusel on positiivne mõju, sest RR-is on

rohkem andmeid, mis tagavad suurema õigusselguse.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist mõju. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid, tulusid ega lisategevusi.

6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, sest pikemat jõustumisaega ei ole muudatustega kohanemiseks vaja.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile,

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumi- le ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule,

Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Maa-ametile, Notarite Kojale, PPA-le, SMIT-ile ja Statistikaametile.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

13.03.2024 nr 1-6/2926-1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse

20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129

„Rahvastikuregistri turvaklass, täpne

andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende

üleantavate andmete loetelu“ muutmine“

eelnõu kooskõlastamisele esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis

ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine“ eelnõu. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisad: 1. eelnõu 4 lehel

2. eelnõu seletuskiri 11 lehel

Arvamuse andmiseks: Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit

Maa-amet Notarite Koda Politsei- ja Piirivalveamet

RR Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Statistikaamet

2 (2)

Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected]