Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25278051231

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 21.04.2026, Tartu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kersti Kohal

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25278051231

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p-d 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxxxx xxxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 13.10.2024, ajavahemikul 05.06.2024-04.09.2025

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 25278051231, milles menetlust alustati

04.09.2025 karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 tunnustel. 24.03.2026 esitati

xxxxx xxxxxxx-le kahtlustus enda alaealiste laste xxxx xxxxxxx ja xxxxxxx xxxxxxx korduvas

kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt selles, et tema:

- 13.10.2024 ajavahemikul 13.00 kuni 14.00 xxxxx linnas xxxxxxxxxxxx xx asuva xxxxxxxxxxxx

parklas mänguväljaku lähedal sõiduautos xxxx xxxxx xxxxxxxx lõi enda last xxxx xxxxxxx-d

rusikaga otsmiku piirkonda. Sellise tegevusega põhjustas xxxxx xxxxxxx kannatanule xxxx

xxxxxxx-le füüsilist valu;

- kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid ajavahemikul 05.06.2024 kuni

04.09.2025, xxxxx linnas xxxxx tn xx eramus pani enda lapse xxxx xxxxxxx korduvalt, s.o

rohkem kui ühel korral nurka ja tutistas teda juustest ning lõi teda mitmel korral rusikaga vastu

parema käe õlavarre välispinda ja vastu vasaku käe küünarliigest. Sellise tegevusega põhjustas

xxxxx xxxxxxx kannatanule xxxx xxxxxxx-le füüsilist valu;

- kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kuupäeval, kuid ajavahemikul 05.06.2024 kuni

04.09.2025, xxxxx linnas xxxxx tn xx eramus tutistas enda last xxxxxxx xxxxxxx-d juustest.

Sellise tegevusega põhjustas xxxxx xxxxxxx kannatanule xxxxxxx xxxxxxx-le füüsilist valu.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: alaealiste kannatanute seadusliku esindaja xxxxxx xxxxx-i

ütluste, alaealiste kannatanute xxxx xxxxxx ja xxxxxxx xxxxxxx ütluste, Tartu Linnavalitsuse

vastuskirja, xxxxxx xxxxx poolt uurijale edastatud videosalvestiste ning kahtlustatava xxxxx

xxxxxxx ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxx xxxxxxx poolt vägivallategude toimepanemine enda

alaealiste laste suhtes.

Kannatanu xxxx xxxxxxx poolt kohtueelse menetluse käigus antud ütluste kohaselt on xxxxx

xxxxxxx teda korduvalt juustest tõmmanud/tutistanud ning nurka pannud, põhjustades talle valu.

Samuti on xxxx xxxxxxx sõnul Lõunakeskuse juures isa teda autos rusikaga otsmikule löönud, kui

kannatanu oli enda venda lükanud. Kannatanu sõnul on rusikaga löömist esinenud ka kodus. Kui xxxx

xxxxxxx on kassi kiusanud, siis on isa ta nurka pannud ning löönud käega parema õlavarre ja vasaku

küünarvarre piirkonda.

Kannatanu xxxxxxx xxxxxxx kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt on xxxxx xxxxxxx teda

ja õde kodus nurka pannud ning neid tutistanud, põhjustades valu. Samuti on xxxxxxx xxxxxxx sõnul

isa xxxx xxxxxxx-d kodus nurgas traksiga löönud ning xxxxxxxxxxxx juures autos ühel korral

rusikaga löönud.

Kannatanute seadusliku esindaja xxxxxx xxxxx sõnul on lapsed talle rääkinud vägivallajuhtumitest.

Xxxxxxx xxxxxxx on emale avaldanud, et xxxxx xxxxxxx on teda kõrvast sakutanud. Xxxx xxxxxxx

2

on emale rääkinud, et xxxxx xxxxxxx on teda korduvalt juustest tutistanud, xxxxxxxxxxxx juures

rusikaga käe pihta löönud ning püksirihmaga hirmutanud.

Kahtlustatav xxxxx xxxxxxx on enda ütlustes tunnistanud, et on lapsi nurka pannud ning neid

mõlemaid tutistanud, kui nad on omavahel kaklema läinud ja ei kuula tema sõna. Samas ei ole tema

sõnul xxxx xxxxxxx rusikaga löömist toimunud. Xxxxx xxxxxxx on selgitanud, et xxxxxxxxxxxx

juures autos hakkasid lapsed kaklema ning xxxx xxxxxxx esiistmel istunud xxxxxx xxxxxxx

kakkuma, mispeale lükkas ta parema käega xxxx xxxxxxx tagasi istuma, et viimane maha rahuneks.

Samuti mäletab kahtlustatav, et viis xxxx xxxxxxx ühel korral nurka, võttes tema õlavartest kinni.

Kahtlustatav märgib, et see võis olla xxxx xxxxxxx jaoks löömine.

Tartu Linnavalitsuse vastuskirjast nähtub, et xxxxxx xxxxx ja xxxxx xxxxxxx koos ei ela ning nende

omavahelised suhted on konfliktsed. Tartu Linnavalitsuse laste heaolu spetsialist on lastega suhelnud

kahel korral. Xxxxxxx xxxxxxx on olnud vestluste jooksul rõõmsameelne ja vestlustes ei ole

selgunud midagi ebatavalist. Xxxx xxxxxxx on 15.08.2025 vestluses avaldanud, et soovib elada

pigem isaga. 22.08.2025 korduval vestlusel tõi xxxx xxxxxxx välja, et isa on teda nurka pannud ning

tõmbab teda vahepeal juustest. Laste heaolu spetsialist on suhelnud ka xxxxx xxxxxxx-ga, kes on

tunnistanud, et on lapsi tutistanud, kuid mõistab, et füüsilise vägivalla kasutamine on keelatud.

Tartu Maakohtu 26.03.2026 kohtumääruse nr 2-25-18466 alusel pandi paika vanemate suhtluskord

lastega. Kohtumääruse kohaselt viibivad xxxx xxxxxxx ja xxxxxxx xxxxxxx kummagi vanemaga

vahelduvalt nädalaste perioodide kaupa. Nii Tartu Linnavalitsuse esindaja kui ka lastele määratud

esindaja leidsid, et lapsed ei ole isa juures ohus ning laste huvides on jätkata senise suhtluskorraga.

Samuti tunnistas xxxxx xxxxxxx ka kohtus, et saab aru, et laste tutistamine ei ole lubatud.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxx xxxxxxx suhtes

tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätteid. KrMS

§ 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib prokuratuur lõpetada

menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ning määrata kahtlustatavale

KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav prokurörile

antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-04). Käesolevas

kriminaalasjas on xxxxx xxxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS § 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud

sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale süüle.

Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni, samuti tekitatud

kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet. Kahtlustatav xxxxx xxxxxxx on tunnistanud,

et on lapsi nurka pannud ja tutistanud, kui lapsed on kaklema läinud ega kuula tema sõna.

Kahtlustatava sõnul ei ole muud kasvatusmeetmed nendel hetkedel aidanud. Ka teisi sekkumisi on ta

kasutanud üksnes laste rahustamiseks või korrale kutsumiseks. Ta mõistab täna, millises osas on ise

valesti käitunud ning on valmis enda vanemlike oskuste arendamiseks läbima vanemlusprogrammi.

Tema poolt toime pandud tegude puhul ei ole olnud tegemist ka selliste vägivallaaktidega, millega

oleksid kaasnenud rasked tagajärjed. Samuti ei ole xxxxx xxxxxxx suhted lastega katkenud, lapsed

elavad isa juures vahelduvalt nädalaste perioodide kaupa. Prokuröri hinnangul on tegemist olnud

eeskätt xxxxx xxxxxxx poolt valede kasvatusvõtete kasutamisega. Eespoolnimetatud asjaolud

koostoimes viitavad xxxxx xxxxxxx tegevuses väiksemale süüle. Kahtlustatava süüd vähendab

3

siinjuures ka asjaolu, et ta on prokuröri juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning

väljendanud ka siirast kahetsust.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik menetlushuvi

esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld- ja eripreventiivsed

vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva perevägivallaga ning

kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt näinud alaealise

pereliikme huvid. KrMS § 202 on eelkõige mõeldud kohaldamiseks esmakurjategijatele. Xxxxx

xxxxxxx-d ei ole varasemalt vägivallakuritegude toimepanemise eest karistatud ning tema suhtes ei

ole varem ka kriminaalmenetlust otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud, mistõttu võib asuda seisukohale,

et kahtlustava puhul ei ole tegemist ohtliku ühiskonnaliikmega. Tal puuduvad kehtivad kriminaal- ja

väärteokaristused. Kahtlustatav on oma tegude keelatusest aru saanud ning teinud nendest vajalikud

järeldused, mis annavad aluse uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Xxxxx xxxxxxx on

valmis tegelema enda vanemlike oskuste arendamisega ning läbima selleks ka asjakohase

vanemlusprogrammi. Kuigi xxxxx xxxxxxx-le on esitatud kahtlustus kolmes vägivallaepisoodis enda

alaealiste laste suhtes, mida lapsed on näinud ka pealt, ei ole etteheidetud tegude puhul tema süü

olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav vägivald olnud lühiajaline, väheintensiivne ega ole

põhjustanud rasket tagajärge. Nagu juba öeldud on tegemist olnud valede kasvatusvõtete

kasutamisega. Xxxxx xxxxxxx on valmis pingutama, et tema suhted lastega püsiksid head ning tema

vanemlikud oskused paraneksid. Ka alaealiste laste xxxx xxxxxxx ja xxxxxx xxxxxxx huvides on

see, et nende läbisaamine isaga oleks hea ning lastel säiliksid toetavad ja usalduslikud suhted mõlema

vanemaga. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxx xxxxxxx edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks kasutada

KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus tegemist on teise astme

kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik menetlushuvi, ei ole mõistlik

isiku kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et kriminaalkaristus (tingimisi vangistus) ei lahenda

probleeme, mis puudutavad xxxxx xxxxxxx suhteid alaealiste lastega ning toimetulekut

konfliktolukordades. Xxxxx xxxxxxx edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole tingimata vajalik

kohaldada kriminaalkaristust, vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale

käitumisele talle ka kohustust määrates.

Prokuröri hinnangul on xxxxx xxxxxxx isik, kes vajab abi ja tuge enda vanemlike oskuste

arendamiseks. Xxxxx xxxxxxx on nõus läbima vanemlusprogrammi „Gordoni suhtlustreening“.

Xxxxx xxxxxxx tahe enda vanemlikke oskuseid parandada ja olla hea lapsevanem, on prokuröri

hinnangul siiras. Kõnealuse programmi läbimine aitab toetada terveid suhteid laste ja vanema vahel,

lahendada igapäeva suhtlusolukordi suhteid kahjustamata ja võimu kasutamata ning toetada xxxxx

xxxxxxx edaspidist õiguskuulekat käitumist.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25278051231 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

- KrMS 202 lg 2 p 5 alusel kohustub xxxxx xxxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 21.04.2026-

21.04.2027, läbima Tartu Perepesas (Tiigi 55, Tartu linn) vanemlusprogrammi “Gordoni

suhtlustreening”. Vanemlusprogrammis osalemiseks peab xxxxx xxxxxxx võtma ühendust

Tartu Perepesaga ( e-mail: [email protected]), registreerima end uue koolitusgrupi alustamisel

programmi ning tasuma programmi registreerumisel omaosaluse summas 50 eurot (programmi

maksumus on 300 eurot, kuid Tartu linna elanikele on soodushind 50 eurot). Vanemlusprogrammi

läbimise kohta peab xxxxx xxxxxxx esitama Lõuna Ringkonnaprokuratuurile hiljemalt

21.04.2027 programmi läbiviija poolt väljastatud kinnituse või diplomi e-posti teel aadressile

4

[email protected] või tooma paberkandjal Lõuna Ringkonnaprokuratuuri aadressile Kalevi tn

1, Tartu.

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule juhul, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus KrMS §

202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Kuriteoga tekitatud kahju hüvitamine: puudub, kannatanu tsiviilhagi esitada ei soovi.

6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

7.Andmekogust ABIS ja riiklikust süüteomenetluse biomeetriaregistrist sisalduvate andmete

kustutamine: kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on xxxxx xxxxxxx andmed kantud

andmekogusse ABIS ja riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. Jätta nimetatud andmed

kustutamata.

8. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määrus viivitamata anda

kahtlustatavale xxxxx xxxxxxx-le. Koopia määrusest tuleb saata alaealiste kannatanute seaduslikule

esindajale xxxxxx xxxxx-le ja kahtlustatava kaitsjale vandeadvokaat Rene Hallemaale (Hallemaa).

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Kersti Kohal

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse lõpetamisega

ja mulle määratud kohustusega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja toimik jääb Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuse täitmiseni. Mulle on arusaadav, et kui ma ei täida määratud

tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS § 202 lg 6 ja 7 alusel

kriminaalmenetluse.

(nimi, allkiri, kuupäev)