Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 26233000320

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 20.04.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 26233000320

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)

Kohtueelses menetluses kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et X.X. 15.02.2026 kella 17.00

ja 18.00 vahelisel ajal Narvas X tn X-X asuvas korteris lõi oma abikaasat X.X. jalaga keha

piirkonda, tekitades sellise teoga viimasele füüsilist valu. Samuti X.X. 01.03.2026 kella 13.00

paiku Narvas X tn X-X asuvas korteris lõi oma abikaasat X.X. rusikaga kõhu piirkonda, tekitades

sellise teoga viimasele füüsilist valu. Seega X.X. on alust kahtlustada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele inimesele füüsilist valu tekitanud kehalises

väärkohtlemises, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,

kus isiku süü ei ole suur. Arvestades kehalise väärkohtlemise intensiivsust (ühel juhul üks löök

jalaga ning teisel juhul üks löök rusikaga), saab järeldada, et kahtlustatava süü ei ole suur. Samuti

tuleb arvesse võtta, et kehaline väärkohtlemine ei tekitanud kannatanule kehavigastusi ning piirdus

valuaistinguga.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.

Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole

ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-

hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

2

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui

kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 sätestatud kuriteo eest näeb KarS eriosa ette karistusena kas rahalise

karistuse või (maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse uurimise käigus ei ole

tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Karistusregistrist nähtub, et X.X.

ei ole kehtivaid ega ka arhiveeritud kriminaalkaristusi. X.X. on kahel korral väärteokorras

karistatud, kuid liiklusalaste rikkumiste eest. Samuti puudub informatsioon, et X.X. oleks enne või

pärast talle etteheidetavaid episoode pannud toime kuritegusid, millest omakorda võib järeldada,

et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluse käigus saanud aru, et kahtlustuses kirjeldatud

käitumine kannatanute suhtes oli lubamatu ning sellist käitumist ei õigusta isegi vaimne

murdumine emotsionaalse pingeseisundi laineharjal.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kahtlustuses kirjeldatud sündmuste põhjuseks oli

suhtlemisoskuste puudulikus. X.X. on väga kahju, et nii juhtus ning ta tunneb häbi. Seetõttu on

prokurör seisukohal, et riigi reageering süüdistuse esitamise läbi jääb sedavõrd abstraktseks, et ei

võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise tegelikku mõju ega tagajärgi. Seega

prokurör on seisukohal, et olukorras, kus kahtlustataval on siiras soov käituda edaspidi

õiguskuulekalt, on tema õiguskuulekale käitumisele suunamist võimalik saavutada ka muude

vahenditega kui avaliku karistamisega.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa

sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid

võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et

kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu

väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise

tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Kahtlustatava poolt vabatahtlikult võetavad kohustused aitavad tal leida sisemist jõudu ja

motivatsiooni vägivallavaba elukorralduse hoidmiseks. Seega X.X. isikust ja tema süüteost

tulenevalt on kohane abinõu edaspidiste õigusrikkumiste välistamiseks ja enesekontrolli

teadvustatud juhtimiseks sotsiaalprogrammi läbimine.

Sotsiaalprogrammi kohaldamise eelduseks on täiendava kohustusena võetav üldkasuliku töö

tegemine. Üldkasuliku töö määramine 10 tunni mahus on optimaalne suurus, sest isik peab esmalt

asuma läbima sotsiaalprogrammi ning samaaegselt tehtav üldkasulik töö on teoreetiliste oskuste

omandamist toetav praktiline tegevus läbi füüsilise aktiivsuse. Üldkasuliku töö tegemist takistavad

3

asjaolud puuduvad. Oluline on märkida, et kahtlustatava näol on tegemist isikuga, kes vajab enda

enesekontrolli juhtimiseks täiendavat tuge, mistõttu käesoleval juhul on oluline määratud

kohustuse individualiseerimine isikut iseloomustavatest omadustest lähtuvalt.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26233000320 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

1) KrMS § 202 lg 2 p 3 alusel kohustub X.X. tegema 10 tundi üldkasulikku tööd

hiljemalt 30.06.2026.

2) KrMS § 202 lg 2 p 5 alusel kohustub X.X. läbima Tallinna Vangla Viru

kriminaalhooldusosakonna poolt läbiviidava sotsiaalprogrammi, mille

eesmärgiks on maandada vägivaldset käitumist soodustavaid riske ning

pakkuda tuge inimeste omavahelistes suhtes tõusetuda võivate konfliktide

rahumeelseks lahendamiseks. Konkreetse sotsiaalprogrammi määrab

kriminaalhooldusametnik pärast esmast hindamist. Sotsiaalprogrammi läbimise

tähtaeg on 30.06.2027.

3) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel menetlus uuendatakse, kui X.X. paneb toime alates

kriminaalmenetluse lõpetamisest kuni 20.10.2026 (k.a) uue kuriteo.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult kannatanule X.X., Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakonnale ning

Tervisekassale e-postiga. Kahtlustatavale X.X. antakse määruse koopia prokuratuuris

allkirja vastu kätte.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post [email protected]).

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav ja tõlgitud. Olen nõus

kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva

määruse punktis 2 nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida

määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse

4

määrusega uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimiste juurde kaitsjat ei

soovi.

X.X.

Kriminaalmenetluse lõpetamise läbirääkimistest võttis osa prokuratuuri koosseisuline tõlk Irina

Ogurova, keda hoiatati oma kohustuste täitmisest keeldumise ja teadvalt valesti tõlkimise eest

KarS § 318 ja § 321 järgi.

Irina Ogurova