Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kooli 2a, 41598 Jõhvi viitenumber 2800048574

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie: 19.03.2026 nr 16-6/25-04777-038

[email protected] Meie: 21.04.2026 nr 9.3-4/25/4725-4

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu-Kabli“ keskkonnamõju hindamise (KMH) aruanne

Teavitasite Terviseameti lääne regionaalosakonda Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu-Kabli“

keskkonnamõju hindamise (KMH) aruande avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest ning

küsisite seisukohta aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta.

Kavandatav tegevus on Rail Balticu raudteetrassi rajamine ja kasutamine lõigul „Pärnu - Kabli“. „Pärnu -

Kabli“ lõigu pikkus on ~45 km, mis algab põhjaosas Pärnu linna ja Häädemeeste valla piirilt vahetult peale

Pärnu maastikukaitseala, jõuab peale Reiu jõe ületust tagasi Pärnu linna territooriumile, kust edasi suundub

lõuna poole Saarde valda. Saarde vallas kulgeb trass Reiu jõe ja Luitemaa looduskaitseala vahelt edasi

lõunasse läbi metsamassiivide ning jõuab tagasi Häädemeeste valla territooriumile.

Trassilõik algab Reiu külast, kus majapidamised jäävad trassist nii põhja kui ka lõunasse. Silla külas jäävad

majapidamised läände (edelasse). Metsaääre külas ja Rabakülas on majapidamisi kahe küla piiriks oleva

Reiu jõe ääres, mida trass ületab. Ilvese küla asustus on väga hõre, mõned majapidamised on trassist idas.

Edasi lõunasse asustus trassi läheduses praktiliselt puudub kuni Laiksaare, Nepste ja Urissaare küladeni,

mille majapidamised jäävad trassist itta. Penu külas jõuab lääne suunas kaarduv trass Via Balticale

lähemale, mille ääres on Penu küla majapidamised.

Kavandatava raudtee trassikoridor ja raudtee põhimõtteline lahendus määrati varasemalt koostatud Rail

Balticu maakonnaplaneeringutega. KMH viidi läbi raudtee ehitusprojektile, mille käigus koostati nimetatud

lõigule täpsem lahendus.

Keskkonnamõju hindamise käigus on hinnatud mõjusid kliimale; kaitstavatele loodusobjektidele;

loomastikule; rohevõrgustikule; taimestikule; uuritud raadamise mõju; võõrliikide levikut; mõjusid

põhjaveele ja pinnaveele; mõju pinnasele ja reljeefile; välisõhule ja õhukvaliteedile; müra ja vibratsiooni

mõju; elektromagnetvälja mõju; valgusreostust; mõju materjalikasutusele ja jäätmeteket ning õnnetusohust

tulenevat riski; mõju inimeste liikumisvõimalustele, heaolule, tervisele ja varale; mõju maakasutusele ja

maavaradele, kultuuripärandile ning maastikele ja vaadetele.

Kokkuvõttes kaasneb raudtee rajamise ja kasutamisega ebasoodne mõju nii inimestele kui

looduskeskkonnale. RB projektlahendusse integreeritud keskkonnameetmete ning KMH aruandes välja

toodud täiendavate keskkonnameetmete rakendamisel on oluline ebasoodne keskkonnamõju välditud.

KMH käigus koostatud mürauuringus pakuti käesolevale lõigule välja kokku 16 raudtee äärde paigutatavat

müraseina kogupikkusega ligikaudu 20km. Nende hulgas on ka 3 müratõkkeseina eluslooduse (metsise

mängupaikade) kaitseks kogupikkusega ligikaudu 7 km. Modelleeritud müratõkkeseinte kõrgus varieerub

1,5-5 m (raudtee rööbastest). Müratõkkeseinte täpsed parameetrid täpsustatakse projekteerimise käigus.

Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Pärnu-Kabli“

KMH aruandega ning täiendavaid ettepanekuid KMH aruandele ja ekspertrühma koosseisule ametil

ei ole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristel Kallaste

menetlusgrupi juht