Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneeringu põhilahenduse kooskõlastamiseks esitamine

Märkused: *Aluseks on Maa-ja Ruumiameti kaart (seisuga 10.02.2026)

planeeringuala piir

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:30 000 A4

1 12.03.2026

SituatsiooniskeemPõltsamaa vald, Mõhküla

OÜ Teraterm

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

DP-15/12-2026

Planeeringu koostamise korraldaja: Põltsamaa Vallavalitsus

Põltsamaa

1

2

3

käesoleva DP piir kehtestatud, aga osaliselt kehtetuks tunnistatud DP piir kehtestatud DP piir

Mõhkülas Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering (algatatud Põltsamaa Vallavalitsuse 02.02.2026 korraldusega nr 2-3/2026/28)

Veski II MÜ Ida osa detailplaneering (kehtestatud Põltsamaa Vallavolikogu 23.10.2008 otsusega nr 222); osaliselt kehtetuks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu 16.08.2018 otsusega nr 1-3/2018/64)

Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Põltsamaa Vallavalitsuse 09.10.2023 korraldusega nr 2-3/2023/231)

1

2

3

olemasolev katastriüksuse piir

lähim tuletõrje veevõtukoht

Märkused: *Aluseks on Maa-ja Ruumiameti kaart (seisuga 10.02.2026)

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:4000 A3

2 13.04.2026

Kontaktvööndi funktsionaalsed seosedPõltsamaa vald, Mõhküla

OÜ Teraterm

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

DP-15/12-2026

Planeeringu koostamise korraldaja: Põltsamaa Vallavalitsus

61603:001:0069

61603:001:0070

61603:001:0073

Õnne tn 7

Õnne tn 5

Õnne tn 3

K-6 kanalisatsioonikaev Maapind 61.40 Kaas 61.44 plast Põhi 60.18 Rake 400/315 PL 1. 60.18 De 160 PVC 2. 60.18 De 160 PVC

De50 61.40 60.06

K-1 kanalisatsioonikaev Maapind 61.47 Kaas 61.38 met Põhi 59.12 Rake 560/500 plast 1. 59.04 De 160 PVC 2. 59.22 De 160 PVC 3. 59.05 De 160 PVC

K-2 kanalisatsioonikaev Maapind 61.20 Kaas 60.83 met Põhi 58.99 Rake 400/315 plast 1. 58.91 De 160 PVC 2. 58.91 De 160 PVC 3. 59.17 De 160 PVC

61801:001:1365 Õnne tn 1

61603:001:0056 Koidu

K-3 kanalisatsioonikaev Maapind 60.90 Kaas 60.66 met Põhi 58.80 Rake 560/500 plast 1. 58.72 De 160 PVC 2. 58.72 De 160 PVC 3. 59.10 De 160 PVC

61 80

1: 00

1: 06

32

Õ nn

e tä

na v

2

H

A

p.

K-11-4 kanalisatsioonikaev Maapind 61.52 Kaas 61.52 met Põhi 59.60 Rake 400/315 plast 1. 59.51 De 160 PVC 2. 59.51 De 160 PVC

K-4 kanalisatsioonikaev Maapind 60.18 Kaas 60.19 plast Põhi 59.06 Rake 400/300 plast 1. 59.06 De 160 PVC 2. 59.06 De 160 PVC 3. 59.06 De 160 PVC

K-5 kanalisatsioonikaev Maapind 60.97 Kaas 60.95 plast Põhi 59.62 Rake 400/300 plast 1. 59.62 De 160 PVC 2. 59.62 De 160 PVC

De 160 PVC

61,45 60,10

D e5

0 PE

De50 PE

D e5

0 PE

D e5

0 PE

kape 60,20 58.92

maakraan DN40/50

D e

16 0

PV C

60,89 59,46

61701:007:0190 Tallinna mnt 34

61701:007:0210 Õnne tn 2

32

32

0.90

Va lg

us ka

ab el

_m ik

ro to

ru s

E LA

00 7

De50 PE

Õnne tn 5

Elamumaa 100% 2056 m²

Elamumaa 100% 2159 m²

Elamumaa 100% 1914 m²

Elamumaa 100% 1291 m²

61701:007:0140

61701:007:0220

Õnne tn 4

Õnne tn 6

Elamumaa 100% 2015 m²

Elamumaa 100% 2015 m²

Elamumaa 100% 1918 m²

Ärimaa 100% 20843 m²

Maatulundusmaa 100% 42492 m²

Tr an

sp or

di m

aa 1

00 %

41 10

m ²

Õ N

N E

TÄ N

AV

Märkused: *alusplaaniks on 2026. aasta jaanuaris mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Tollipulk OÜ (reg nr 11551045 MTR nr.EEG000178). Töö nr 1877-26GEO. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. *planeeringuala suurus on 3933 m². *jooniste juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri.

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51 08 Tartu Reg. nr: 1204277

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A3

3 12.03.2026

TugijoonisPõltsamaa vald, Mõhküla

OÜ Teraterm

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

DP-15/12-2026

Planeeringu koostamise korraldaja: Põltsamaa Vallavalitsus

planeeringuala piir olemasolev katastripiir olemasolev võrkaed olemasolev sademevee kanalisatsioon olemasolev veetrass olemasolev kanalisatsioonitrass olemasolev elektri madalpinge kaabel olemasolev elektri kõrgepinge kaabel olemasolev sidetrass olemasolev sidetrass olemasolev puu olemasolev tänavavalgustuspost olemasolev tee

LEPPEMÄRGID

61603:001:0069

61603:001:0070

61603:001:0073

Õnne tn 7

Õnne tn 5

Õnne tn 3

K-6 kanalisatsioonikaev Maapind 61.40 Kaas 61.44 plast Põhi 60.18 Rake 400/315 PL 1. 60.18 De 160 PVC 2. 60.18 De 160 PVC

De50 61.40 60.06

K-2 kanalisatsioonikaev Maapind 61.20 Kaas 60.83 met Põhi 58.99 Rake 400/315 plast 1. 58.91 De 160 PVC 2. 58.91 De 160 PVC 3. 59.17 De 160 PVC

61801:001:1365 Õnne tn 1

61603:001:0056 Koidu

K-3 kanalisatsioonikaev Maapind 60.90 Kaas 60.66 met Põhi 58.80 Rake 560/500 plast 1. 58.72 De 160 PVC 2. 58.72 De 160 PVC 3. 59.10 De 160 PVC

61 80

1: 00

1: 06

32

Õ nn

e tä

na v

2

H

A

p.

K-4 kanalisatsioonikaev Maapind 60.18 Kaas 60.19 plast Põhi 59.06 Rake 400/300 plast 1. 59.06 De 160 PVC 2. 59.06 De 160 PVC 3. 59.06 De 160 PVC

K-5 kanalisatsioonikaev Maapind 60.97 Kaas 60.95 plast Põhi 59.62 Rake 400/300 plast 1. 59.62 De 160 PVC 2. 59.62 De 160 PVC

De 160 PVC

61,45 60,10

D e5

0 PE

De50 PE

D e5

0 PE

De 50

P E

kape 60,20 58.92

maakraan DN40/50

D e

16 0

PV C

60,89 59,46

32

32

0.90

Va lg

us ka

ab el

_m ik

ro to

ru s

E LA

00 7

De50 PE

Elamumaa 100% 2015 m²

Elamumaa 100% 2015 m²

Elamumaa 100% 1918 m²

Ärimaa 100% 20843 m²

Maatulundusmaa 100% 42492 m²

Tr an

sp or

di m

aa 1

00 %

41 10

m ²

Õ N

N E

TÄ N

AV

ol.ol 2kohaline elektrikilp, millest tagatakse kruntide elektrilahendus

plan. uus sidekaev, millest tagatakse kruntide sidega liitumine (vt seletuskiri)

ol.ol kanalisatsoonikaev Õnne tn 5 krundi liitumiseks ühiskanalisatsiooniga

ol.ol maakraan Õnne tn 5 krundi liitumiseks ühisveevärgiga

planeeritud liitumispunkt Õnne tn 3 krundi liitumiseks ühiskanalisatsiooniga planeeritud liitumispunkt Õnne tn 5 krundi liitumiseks ühisveevärgiga

Märkused: *alusplaaniks on 2026. aasta jaanuaris mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Tollipulk OÜ (reg nr 11551045 MTR nr.EEG000178). Töö nr 1877-26GEO. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused EH2000 süsteemis. *planeeringuala suurus on 3933 m². *jooniste juurde kuulub lahutamatu osana seletuskiri. *hoonete, parklate haljaspindade ja juurdepääsude asukohad illustreerivad maksimaalset ruumivajadust, tegelikud asukohad täpsustatakse projektidega. Parkimiskohtade vajalik arv täpsustatakse parkimisnormatiivi alusel vastavalt lõplikule hoone kasutusotstarbele ja suletud brutopinnale.

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

1:500 A3

4 13.04.2026

PõhijoonisPõltsamaa vald, Mõhküla

OÜ Teraterm

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

DP-15/12-2026

Planeeringu koostamise korraldaja: Põltsamaa Vallavalitsus

planeeringuala piir ol.ol. katastripiir ol.ol. võrkaed ol.ol. sademevee kanalisatsioon ol.ol. veetrass ol.ol. kanalisatsioonitrass ol.ol. elektri madalpinge kaabel ol.ol. elektri kõrgepinge kaabel ol.ol. sidetrass ol.ol. sidetrass ol.ol. puu ol.ol. tänavavalgustuspost ol.ol. tee

LEPPEMÄRGID

Krunt Krundi pindala Krundi kasutamise sihtotstarve

Hoonete suurim lubatud arv

Suurim lubatud ehitisealune pind

Hoone suurim lubatud kõrgus (m)

POS 1 (Õnne tn 3) ÄK; ÄV; ÄM; ÄB; ÄA põhihoone,

1 abihoone kuni 575 m² (30% krundi pindalast) 10

POS 2 (Õnne tn 5) ÄK; ÄV; ÄM; ÄB; ÄA põhihoone,

1 abihoone kuni 604 m² (30% krundi pindalast) 10

ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa; ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa; ÄM- majutushoone maa; ÄB- kontori ja büroohoone maa; ÄA- turu maa

planeeritud hoonestusala planeeritud haljastus planeeritud tee planeeritud hoone illustreeriv paiknemine planeeritud parkimine planeeritud juurdepääs

olemasolev elektri liitumispunkt planeeritud vee liitumispunkt väljavõtte asukoht veetrassist olemasolev maakraan DN25 planeeritud kanalisatsiooni liitumispunkt väljavõtte asukoht kanalisatsioonitrassist olemasolev kanalisatsioonikaev K-10 planeeritud sidekaev KKS2 planeeritud elektritrass planeeritud veetrass planeeritud kanalisatsioonitrass planeeritud sidetrass

Märkused: Illustreeriva joonise eesmärk on näidata ruumilist mõju keskkonnas, hoonete tegelik paiknemine, mahud ja arhitektuur täpsustatakse projektiga vastavalt detailplaneeringus etteantud tingimustele.

planeeringuala piir

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

- A4

5 17.03.2026

Illustreeriv joonisPõltsamaa vald, Mõhküla

OÜ Teraterm

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

DP-15/12-2026

Planeeringu koostamise korraldaja: Põltsamaa Vallavalitsus

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr 12042771

Töö nr: DP- 15/12-2025

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

Asukoht: Jõgeva maakond, Põltsamaa vald, Mõhküla Huvitatud isik: OÜ Teraterm Planeeringu koostamise korraldaja: Põltsamaa Vallavalitsus Planeerija: Triin Kask, EMÜ maastikuarhitektuuri magister, (MD 003184) [email protected] +372 55968821

Pärnu 2026

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

SISUKORD A SELETUSKIRI................................................................................................................................................ 3 1. Planeeringu koostamise alused...................................................................................................................3 2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta...................................................................... 3 3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid..................................................... 3 4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs................................ 4

4.1 Vastavus üldplaneeringule................................................................................................................. 4 4.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed........................................................................ 7 4.3 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused............................................................................................ 9

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus..........................................................................................................10 6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi.............................................................. 10 7. Krundi ehitusõigus.................................................................................................................................... 11 8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele...................................................................................... 11 9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus............................................................................................ 12 10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted................................................................................................. 12 11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad...................................................................................................... 13

11.1 Veevarustus ja kanalisatsioon.........................................................................................................13 11.2 Sademevesi.................................................................................................................................... 14 11.3 Tuletõrje veevarustus..................................................................................................................... 14 11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus..................................................................................................... 14 11.5 Soojavarustus.................................................................................................................................15 11.6 Sidevarustus...................................................................................................................................15

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded.......................................................................................... 16 13. Servituutide vajaduse määramine...........................................................................................................17 14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused............................................................................ 17 15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi tingimusi tagavate nõuete seadmine................. 17 16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja........................................................ 19 17. Planeeringu elluviimine.......................................................................................................................... 20 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE............................................................................................21 C DETAILPLANEERINGU JOONISED................................................................................................................ 22

2

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

A SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Põltsamaa Vallavalitsuse 02.02.2026 korraldus nr

2-3/2026/28 „Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneeringu algatamine“.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 2026. aasta jaanuaris mõõdistatud

geodeetiline alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja Tollipulk OÜ (reg nr 11551045 MTR

nr.EEG000178). Töö nr 1877-26GEO. Koordinaadid Lambert-EST 97 süsteemis. Kõrgused

EH2000 süsteemis.

2. Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeringuala kohta

Planeeringuala suurus on 3933 m², millest Õnne tn 3 katastriüksus (katastritunnus

61603:001:0073, elamumaa 100%) moodustab 1918 m² ja Õnne tn 5 katastriüksus

(katastritunnus 61603:001:0070, elamumaa 100%) moodustab 2015 m². Planeeritav

maa-ala asub Põltsamaa linna läänepoolses servas ja jääb täpselt välja tiheasustusala

piiridest. Maaüksused on hoonestamata.

Detailplaneeringu peamiseks eesmärgiks on katastriüksuste sihtotstarbe muutmine ärimaaks

ning kruntidele ehitusõiguse määramine. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastus,

haljastus, juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Koostatav

detailplaneering on kooskõlas Põltsamaa valla üldplaneeringuga. Detailplaneeringu

kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid.

3. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

♦ Põltsamaa valla üldplaneering (kehtestatud 19.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/39); ♦ „Veski II MÜ Ida osa detailplaneering” (kehtestatud Põltsamaa Vallavolikogu

23.10.2008 otsusega nr 222, osaliselt kehtetuks tunnistatud Põltsamaa Vallavolikogu 16.08.2018 otsusega nr 1-3/2018/64);

♦ Õnne tn 1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Põltsamaa Vallavalitsuse 09.10.2023 korraldusega nr 2-3/2023/231);

♦ Põltsamaa linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni (edaspidi üvk) arendamise kava aastateks 2019-2030;

♦ Põltsamaa linna soojamajanduse arengukava (aastateks 2016-2026); ♦ Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015); ♦ Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); ♦ Muud standardid, määrused ja seadused;

3

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

♦ Detailplaneeringu koostamisel ja vormistamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid“, Riigihalduse ministri 17.10.2019 vastu võetud määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ning juhendmaterjalidega, mis on kättesaadavad veebilehtedel: http://planeerimine.ee/.

4. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ning ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

4.1 Vastavus üldplaneeringule

Kehtiva üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala elamumaa juhtotstarbega

piirkonnas (vt skeem 1), aga vastavalt üldplaneeringu Tabelile 1. “Üldplaneeringuga

määratud juhtotstarbe ja kavandatava sihtotstarbe üldised omavahelised seosed” on

elamumaa juhtotstarbele lubatud ka ärimaa kavandamine juhul, kui sellega ei põhjustata

olulist negatiivset ruumilist mõju elamumaale. Elamumaale on täiendavalt lubatud muud

piirkonda sobivad otstarbed, mille eesmärk on toetada piirkondlikku majandustegevust või

mitmekesistada elamu maa-ala. Lisanduva otstarbega kaasnevad mõjud ei tohi põhjustada

olulist ruumilist mõju kavandatavast alast väljapoole ning rajatava hoone kubatuur peab

lähtuma piirkonna elamute mahtudest nii ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest.

4

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

Skeem 1. Väljavõte Põltsamaa valla üldplaneeringu maakasutuskaardist koos asjakohaste tingmärkidega.

Üldplaneeringuga ei ole kehtestatud muid tingimusi, millega käesoleva planeeringu

koostamisel on võimalik vastuollu minna. Kavandatav maakasutuse sihtotstarbe muutmine

elamumaast ärimaaks ei vähenda üldplaneeringu põhilahenduse terviklikku toimimist, vaid

pigem toetab seda, sest maaüksused jäävad elamupiirkonna serva, kus lisanduvad väiksed

ärikrundid pigem rikastavad keskkonda. Seega kavandatud muudatust ei saa pidada

planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaseks üldplaneeringuga määratud maakasutuse

juhtotstarbe ulatuslikuks muutmiseks just põhjusel, et üldplaneering lubab elamumaa

juhtotstarbele ka ärimaad kavandada. Ka ei ole teada muid asjaolusid, mida võiks pidada

oluliseks või ulatuslikuks kehtiva üldplaneeringu muutmiseks. Eelpool toodust tulenevalt ei

ole detailplaneering kehtivat Põltsamaa valla üldplaneeringut muutev.

Põltsamaa valla üldplaneeringu ehitustingimustest on arvestatud järgnevaga:

♦ Planeeritav ala paikneb elamu maa-ala tähistusel. Elamu maa-ala on üksikelamu, kaksikelamu, suvila või aiamaja ja kahe või mitme korteriga elamu (sh ridaelamu) ehitamiseks ette nähtud maa-ala, kuhu võib täiendavalt kavandada elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituvaid elamuid teenindavaid ehitisi. Täiendavalt on lubatud muud piirkonda sobivad otstarbed (tabel 1, lk 16), mille eesmärk on

5

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

toetada piirkondlikku majandustegevust või mitmekesistada elamu maa-ala. Lisanduva otstarbega kaasnevad mõjud ei tohi põhjustada olulist ruumilist mõju kavandatavast alast väljapoole ning rajatava hoone kubatuur peab lähtuma piirkonna elamute mahtudest nii ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest;

♦ Üksik- ja kaksikelamumaadel on Põltsamaa linnas minimaalne krundi suurus 1200 m²;

♦ Kohaliku tee kaitsevöönd 10 m;

♦ Parkimine lahendada omal kinnistul planeeritava objekti parkimisvajadusest lähtuvalt;

♦ Teepoolse piirdeaia max kõrgus 1,4 m, vajalik osaline läbipaistvus;

♦ Üksikelamu max kõrgus 10 m;

♦ Üksikelamu korruselisus kuni 2 korrust;

♦ Hoonete max arv: 1 põhihoone, 2 abihoonet;

♦ Krundi max täisehituse protsent elamumaal 30%, mille täpsustamiseks arvestatakse kontaktvööndiga, sest vastavalt ülplaneeringu üldistele tingimustele tuleb uue ehitise ehitamisel, olemasoleva objekti laiendamisel/rekonstrueerimisel rajatav objekt sobitada ümbritsevasse keskkonda. Lähtuda tuleb aja jooksul välja kujunenud asustusstruktuurist, hoonestuslaadist, olemasolevast ehitusjoonest, kui see on säilinud või tajutav. Järgida tuleb piirkonnas väljakujunenud traditsioonilist arhitektuurset ja ehituslikku lahendust või sobitada uus hoone olemasolevat keskkonda arvestavalt. Uus hoone ei tohi domineerida ega vähendada olemasoleva keskkonna terviklikkust. Täiendavalt tuleb arvestada looduslike, kultuuriliste, esteetiliste jm ümbritsevale piirkonnale omaste näitajatega.

♦ Äri maa-alal on lubatud erinevad majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus, meelelahutus-, spordi- ja väiketootmishooned, mis ei põhjusta naaberaladele häiringuid (sh müra, transpordivood, välisõhu saastamine, lõhnahäiringud). Täiendavalt on lubatud äri maa-ala teenindavad ehitised;

♦ Ärimaadel tuleb üldjuhul juurdepääsud kavandada avalikena ja universaalse disaini põhimõttest lähtuvad, teede projekteerimisel arvestada jalg- ja jalgrattateede vajadusega;

♦ Kavandada läbimõeldud, mugav ja universaalse disaini põhimõttest lähtuv parkimislahendus erinevatele liikumisvahenditele (sõiduauto, kaubaauto, jalgratas jm) ja liikumisvõimalustega inimestele vastavalt arendatava ala täpsemale kasutusele ning kehtivatele parkimisnormidele. Eelistada keskkonnasõbralikke liikumisviise toetavaid lahendusi;

♦ Ohtlike ettevõtete mõjualasse tegevuste kavandamisel tuleb juhinduda kemikaaliseaduses sätestatud nõuetest. Arvesse tuleb võtta doominoefekti esinemise võimalust. Tegevuse kavandamisel ohtliku ettevõtte ohualasse tuleb säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Võimalusel tuleks vältida uute ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete kavandamist elutähtsa teenuse osutamiseks kasutatavate ehitiste kõrvale. Ohtliku ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel tuleb planeering või ehitusprojekt kooskõlastada Päästeametiga;

♦ Ärimaal krundi minimaalsuurust ja hoone max kõrgust ei määrata, sest tegu on asukoha- ning objektipõhise näitajaga. Määratakse kavandatava objekti otstarbe ning piirkonnale iseloomulike näitajate põhjal;

♦ Ärimaal kavandada kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum: haljastus, väikevormid, tänavaruum jm. • Äri- ja tootmishoonetel, mille mõjusid ümbritsevale keskkonnale (nt

6

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

visuaalseid mõjusid või lõhnahäiringut vm) on vaja leevendada, tuleb vähemalt 15% planeeritavast maa-alast kavandada kõrghaljastusega. • Muudel juhtudel üldplaneeringuga täpsemat haljastusprotsenti ei määrata, sest tegu on asukoha- ning objektipõhise näitajaga, mis määratakse kavandatava objekti otstarbe ning piirkonnale iseloomulike näitajate põhjal omavalitsuse kaalutlusotsusena.

4.2 Kontaktvööndi ehituslikud ja funktsionaalsed seosed

Planeeringu koostamisel arvestatakse kehtiva üldplaneeringu tingimuste, olemasoleva

kontaktvööndi hoonestuse ning lähialal kehtivate detailplaneeringutega.

Kontaktvööndina on planeeringus täpsemalt analüüsitud eelkõige Õnne tänava äärde

jäävaid maaüksuseid. Linnaehituslike ja funktsionaalsete seoste esitamiseks on täiendavalt

lisatud infot ka eemalt.

Planeeringuala piirneb loode ja põhja suunast suurema ärimaa krundiga (Õnne tn 1), lääne

suunda jääb maatulundusmaa katastriüksus (Koidu), lõuna suunas on elamumaa krunt

(Õnne tn 7) ja ida suunas transpordimaa (Õnne tänav). Teisel pool Õnne tänavat paiknevad

elamumaa krundid, mille pindalad on vahemikus 1291 m² - 2159 m².

Planeeringuala piirinaabrite andmed on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Pindala

Õnne tn 1 (61801:001:1365) Ärimaa 100% 20843 m² Koidu (61801:001:1079) Maatulundusmaa 100% 42492 m²

Õnne tn 7 (61603:001:0069) Elamumaa 100% 2015 m² Õnne tänav (61801:001:0632) Transpordimaa 100% 4110 m²

Teisele poole Õnne tänavat (tänava idapoolsele küljele) jäävad 1963 aastal sama projekti

järgi rajatud nelja korteriga korterelamud. Nimetatud elamute ehitisealune pind on

Ehitisregistri andmetel 133 m², hooned on kahekorruselised, lauge viilkatuse (umbes 15-30

kraadi) ja lihtsa ristkülikukujulise plaaniga. Välisseina viimistlusmaterjaliks on keraamiline

tellis ning katusekatte materjaliks eterniit. Hooned paiknevad tee suhtes risti, katusekallete

langemine on teega paralleelselt. Põhihooned paiknevad teekatte servast 15 m kaugusel.

Piirete asemel on kasutatud pügatavaid hekke. Lisaks põhihoonetele on kirjeldatud kruntidel

pikad kitsad abihooned, mis ulatuvad üle mitme krundi. Abihoonest ida poole jäävad

aiamaad.

7

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

Planeeringualast põhja pool Õnne tn 1 maaüksusel on kehtestatud detailplaneering “Õnne tn

1 ja Loojangu maaüksuse detailplaneering”, mille eesmärk oli kaubandushoone püstitamine

ja tänaseks tegutseb seal ehituspood ESPAK. Vastavalt Ehitisregistrile on kahekorruselise

kaubandushoone ehitisealune pind 5006,8 m² ja kõrgus 7,2 m. Välisseina viimistlusena on

kasutatud metalli (seal hulgas plekk või profiilplekk) ja puitu (vooder), parklapoolsel küljel on

suured klaaspinnad. Lamekatuse katteks on bituumen või PVC plaat või rullmaterjal.

Käesoleval ajal kehtib planeeringualal Põltsamaa Vallavolikogu 23.10.2008 otsusega nr 222

kehtestatud detailplaneering „Veski II MÜ Ida osa detailplaneering“, mis tunnistati osaliselt

kehtetuks Põltsamaa Vallavolikogu 16.08.2018 otsusega nr 1-3/2018/64. Planeeringu

tulemusena jagati Põltsamaa valla, Mõhküla küla, Veski II kinnistu maaüksusest 17,7 hektarit

elamumaaks, ärimaaks, transpordimaaks ja maatulundusmaa kruntideks, määrati

hoonestusalad ja kehtestati ehitusõigus. Planeeringu elluviidud osaks on planeeringualale

moodustatud katastriüksuste 61603:001:0074, 61603:001:0073, 61603:001:0070,

61603:001:0069, 61603:001:0068, 61603:001:0067, 61603:001:0066, 61603:001:0065,

61603:001:0064, 61603:001:0063, 61603:001:0062, 61603:001:0061, 61603:001:0059 ja

61603:001:0058 maa-alad. Planeeringu elluviimata osaks on planeeringuala kruntide nr 1

kuni 8, 10, 11, 13, 14, 16, 17, 19, 20, 21, 22 ja 24 kuni 29 maa-alad ja teemaa kruntide

Veskimeistri ja Puukooli maa-alad planeeringu põhijoonise järgi. Kehtetuks tunnistati

detailplaneering planeeringuala osas, mis on elluviimata. Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 kuuluvad

elluviidud osa alla, seega varasemalt kehtestatud „Veski II MÜ Ida osa detailplaneering”

muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamise järgselt lisaks ka Õnne tn 3 ja Õnne tn 5

maaüksuste alal kehtetuks.

Õnne tänav on munitsipaalomandis olev püsikattega 5 m laiune kõrvaltänav, mis tagab

juurdepääsu mõlemale planeeritud krundile ning teistele tänavaga piirnevatele

elamukruntidele. Igale krundile on tagatud Õnne tänavalt eraldi mahasõit. Tänaval puudub

kergliiklustee, mõlemal pool teed on puuderida (allee).

Antud planeeringu kontekstis olulisemad objektid on teised ärimaad. Planeeringualast põhja

suunda jääb juba mainitud ESPAK kauplus, kirde suunda ca 250 m kaugusele jääb Orkla

Eesti AS Põltsamaa tehas. Planeeringualast ida suunda 600 m kaugusele jäävad esimesed

toidupoed (Felixi pood ja Meie Toidukaubad Põltsamaa pood). Muud väiksemad ärid nagu

näiteks autoremonditöökojad, kohvikud või ilusalongid jäävad pigem kesklinna piirkonda või

kaugemale, ehk vähemalt 1 km kaugusele.

Planeeritav ala jääb reoveekogumisalale. Planeeringualast lõuna suunas ca 60 m kaugusel

Õnne tänava ääres on olemas toimiv hüdrant nr 80 (vid 15332).

Planeeringualal ega lähialal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura

8

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke

alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

4.3 Planeeringu kaalutlused ja põhjendused

Planeeritavate kruntide ehitusõiguse ja arhitektuursete lahenduste määramisel arvestatakse

piirkonnas olevate elamukruntide ja ärikrundi olemasoleva hoonestuse ja üldplaneerigu

tingimuste ja teiste linnaehituslike põhimõtetega. Sellest tulenevalt on planeeritav lahendus

piirkonda sobituv ja kooskõlas ümbritseva keskkonnaga. Planeeritava tegevusega väheneb

piirkonnas roheala ulatus, aga planeeringuga seatakse kõrghaljastuse maksimaalne

säilitamise kohustus ning hoonestus nähakse ette kohtadesse, kus on lage kasutusest välja

jäänud ala.

Üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamumaa juhtotstarbega alaga, aga lubatud on ka

ärimaa juhul, kui selle kavandamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju elamualale.

Planeeringualast põhja pool Õnne tn 1 maaüksusel on kehtestatud detailplaneering, mille

eesmärk on kaubandushoone püstitamine, seega on samas piirkonnas kahe väiksema

ärimaa sihtotstarbelise krundi lisandumine loogiline ruumilise arengu jätkamine ning

planeeringu eesmärk on põhjendatud.

Ala lähiümbruses ei ole väikeettevõtteid ega ärisid, mis piirkonda erinevate võimalustega

rikastaksid, erinevate teenuste saamiseks tuleb liikuda kesklinna piirkonda. Seega on uute

väikeste ärikruntide kavandamine elamupiirkonna äärde otstarbekas. Ala väljaarendamine

loob tingimused piirkonna kiiremaks majanduslikuks arenguks, sest luuakse eeldused uute

teenuste pakkumiseks.

Käesoleval ajal kehtib planeeringualal Põltsamaa Vallavolikogu 23.10.2008 otsusega nr 222

„Veski II MÜ Ida osa detailplaneering“, mis tunnistati osaliselt kehtetuks Põltsamaa

Vallavolikogu 16.08.2018 otsusega nr 1-3/2018/64. Kuivõrd 2008. aastal kehtestatud

detailplaneeringu lahendus ei vasta käesoleval ajal Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 kinnistute

omaniku soovidele ning ka planeeringuala ümbritsev piirkond on mõnevõrra muutunud, siis

sellest tulenevalt on põhjendatud kõnealuste kinnistute osas uue detailplaneeringu

koostamine. Vastavalt planeerimisseaduse § 140 lõikele 8 muutub uue detailplaneeringu

kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks, st

uue detailplaneeringu kehtestamisega Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 kinnistutel muutub samas

ulatuses kehtetuks ka Veski II MÜ Ida osa detailplaneering. Uue detailplaneeringu

kehtestamine ei mõjuta varasemalt kehtestatud detailplaneeringu elluviimist, sest krundid on

välja jagatud vastavalt kehtiva detailplaneeringuga ette nähtud jaotusele, st et kuna

muudetakse ainult krundi kasutamise otstarvet ja ehitusõigust ning kruntide piirid jäävad

9

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

samaks, siis varasemalt planeeritud teedevõrgustik ja ülejäänud krundid on võimalik siiski

vastavalt varasemale plaanile realiseerida.

5. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on

kajastatud tugijoonisel (joonis 3).

Planeeringuala suurus on 3933 m². Tegemist on hoonestamata elamumaa sihtotstarbega

kinnistutega, mis paiknevad Põltsamaa linna piiril läänepoolses osas elamuala ääres.

Planeeritaval alal on Õnne tänav ääristatud puudega, mõlemad katastriüksused on

kõlvikuliselt 100% looduslik rohumaa.

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga, maapinna absoluutkõrgused jäävad

vahemikku 60,14-61,62 m. Olulisemad väikevormid või platsid puuduvad.

Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:

♦ Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (vid LTA1000001);

♦ Elektripaigaldise kaitsevöönd (nimi 0,4kV kaabelliin, vid 331899860);

♦ Maaparandussüsteemi maa-ala (nimi Nurme, vid 2103430020070002). Dreenid puuduvad.

6. Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi

Planeeringuga maaüksuste piire ei muudeta, aga kruntide kasutamise sihtotstarbeks

määratakse äritegevust toetavad otstarbed (ÄK- kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone

maa; ÄV- väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa; ÄM- majutushoone maa; ÄB-

kontori ja büroohoone maa; ÄA- turu maa), millega seoses kaasneb planeeringu

kehtestamise järgselt elamumaa sihtotstarbe muutmine ärimaa sihtotstarbeks.

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on mis tahes hoonete püstitamine keelatud.

Hoonestusala kavandamisel on lähtutud kehtivatest kujadest, krundi piiridest ja

kõrghaljastuse paiknemisest. Planeeritavate kruntide piirid, pindalad, otstarve ja

hoonestusala piiritlemine ning sidumine kruntide piiridega on toodud põhijoonisel (joonis 4).

10

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

7. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõiguse koondtabel on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigusega on

määratud krundi kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete

suurim lubatud arv ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Ehitisealuse pinna ja hoonete

kõrguse määramisel on arvesse võetud üldplaneeringus elamumaa juhtotstarbele ette

nähtud tingimused ehk ehitisealune pind kuni 30% krundi pinnast ning hooned kuni 10 m

maapinnast.

Nii krundisiseste teede, parklate kui hoonete tegelik asukoht, suurus ja kuju täpsustatakse

projekteerimise faasis, joonisel on näidatud mahud ning tõestus, et hooned ning neid

teenindavad kõvakattega pinnad mahuvad kruntidele ära.

8. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud kontaktvööndi keskkonnast ja üldplaneeringust. Põhilised

arhitektuurinõuded on esitatud põhijoonisel tabelina (joonis 4).

Arhitektuur peab olema planeeritavasse ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke

arhitektuurseid lahendusi tagav, heatasemeline ja keskkonda rikastav. Hooned tuleb

projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi.

Maksimaalne lubatud korruselisus on 2 (abihoonel 1). Põhihoone lubatud katusetüüp on

viilkatus, kaldkatus või lamekatus, kalle tohib olla 0-35º. Kaootilise asumi tekkimise

vältimiseks peab katuse kalle ja katte materjal kõikidel detailplaneeringu alale jäävatel

hoonetel olema sarnane. Hoonete paiknemine peab olema teede suhtes risti või

paralleelselt. Hoone peafassaad või esinduslik külg peab olema suunatud Õnne tänava

poole.

Hoonete projekteerimisel tuleb kasutada välisviimistluse materjalina puitu, kivi, krohvi, klaasi

või tellist. Välisviimistluse võib lahendada ka materjale kombineerides. Kasutada pole

lubatud linnakeskkonda sobimatut vooderdamata palki või looduslikke materjale imiteerivaid

materjale. Rajatavad hooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt

terviklikud ja sobituma põhihoone arhitektuuriga.

Tingimused piirdeaedadele:

♦ Tee äärest nähtavad piirded peavad olema esinduslikud ja hoonega hästi kokku sobituma;

♦ Sobilikud aiad vastavalt olemasolevate kruntide piirete lahendusele on võrkaiad,

11

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

mida võib kombineerida hekkidega. Väravad võivad olla ka metallist;

♦ Osaliselt läbipaistev piire võib olla kuni 1,5 m kõrgune, läbipaistmatu võib olla kuni 1,4 m kõrgune.

9. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Planeeringuala piirneb Õnne tänavaga, mille kaudu tagatakse kruntidele juurdepääsud.

Põhijoonisel (joonis 4) on näidatud, millistel põhimõtetel juurdepääsud tagatakse.

Juurdepääsu asukohad on näidatud kohtadesse, kust poleks vaja puid raiuda, juhul kui on

vaja siiski puid raiuda, tuleb teha asendusistutus. Krundisiseste teede lõplik asukoht ja laius

määratakse projektiga.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016. Parklate ja krundisiseste teede täpsed asukohad, suurus ja kuju lahendatakse

edaspidise projektiga vastavalt projekteeritava hoone lõplikule brutopinnale. Põhijoonisel on

esitatud maksimaalne lahendus, mille korral oleks vaja mõlemale krundile 10 kohta.

Arvestus tuleneb parkimisnormatiivist ning näitena on võetud ehitise liigiks supermarket,

mille normatiiv on 1/120.

Parkimisnormatiiv, arvestades eelnimetatud näite alusel kruntide kasutamise otstarvet ja

asukohta, on järgmine:

krunt ehitise liik ehitise asukoht

max suletud brutopind

parkimisnormatiiv parkimiskohtade arv

pos 1 supermarket äärelinn 1150 m² 1/120 9,6

pos 2 supermarket äärelinn 1208 m² 1/120 10

Juhul kui ehitise liigiks projekteeritakse peale detailplaneeringu kehtestamist näiteks

restoran või kohvik, oleks parkimisnormatiiv 1/270 ning seega oleks vaja tagada ainult 4-5

parkimiskohta. Seega parkimiskohtade täpne arv määratakse hiljem, kui on selgunud täpne

krundi kasutamise otstarve ja ehitise liik ning brutopind.

10. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted

Kõik olemasolev kõrghaljastus jääb planeeritud kruntide idapoolsesse külge Õnne tänava

äärde. Kohustuslik on puuderida säilitada, seega käesoleva detailplaneeringuga on

hoonestusalad planeeritud kõrghaljastusest eemale. Juurdepääsude ja parklate rajamisel

tuleb jälgida, et puude juuri ei kaevata läbi, samuti on keelatud puude kahjustamine

12

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

ehitustegevuse käigus (nt materjalide kuhjamine vahetult puude võra raadiusesse või

masinatega tüve vigastamine vms). Vajadusel puud hooldada või kui mõni puu tuleb halva

tervisliku seisundi tõttu likvideerida, siis teha asendusistutus. Asendusistutuse asukoht peab

eelisjärjekorras olema samas reas olemasolevate puudega, et olemasolev allee ei katkeks.

Juhul kui kavandatud uute rajatiste või nende kaitsetsoonide tõttu pole võimalik alleesse

puud istutada, tuleb puule asukoht leida mujal krundi piires.

Soovituslik on võimalusel täiendava kõrghaljastuse ja põõsaste istutamine, kavandada

kvaliteetne ja hästi toimiv avalik ruum. Kruntide haljastuse täpsem lahendus määrata peale

detailplaneeringu kehtestamist vastava aiakujundusprojekti vms raames.

Heakorra tagamisel tuleb järgida Põltsamaa vallas kehtivat heakorra eeskirja. Jäätmekäitlus

lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele, sh Põltsamaa valla

jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse.

Prügikonteinerid varjestada hekiga või kavandada nendele eraldi

varjualune/prügikonteinerite maja. Rakendada tuleb jäätmete sorteerimist. Prügikonteinerite

asukohad lahendatakse projekteerimise käigus.

Planeeritaval alal on ette nähtud ainult lokaalne vertikaalplaneerimine (rajatavate hoonete,

ehitiste või tehnorajatiste lähiümbruses). Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida

sademeveed hoonest eemale ning immutada oma krundi piires haljasalale. Välistada tuleb

vee valgumine naaberkinnistutele. Vertikaalplaneerimine täpsustatakse hoonete

ehitusprojektide koostamise käigus.

11. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringuga esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse edasise

projekteerimise käigus. Olemasolevate trassidega ühendamise orienteeruvad kohad ja

planeeritud liitumispunktid on esitatud joonisel 4 mõõtkavas 1:500. Täpsed paiknemised

täpsustatakse projektiga.

11.1 Veevarustus ja kanalisatsioon

Piki Õnne tänavat on olemas nii vee kui kanalisatsiooni trassid, seega on planeeringuga ette

nähtud liitumine Põltsamaa Vesi OÜ-ga ehk kohaliku ühisveevärgi valdajaga. Õnne tn 5

maaüksusel on olemas tehniline valmisolek liitumiseks (liitumise tasud tasumata) nii vee kui

kanalisatsiooniga. Veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumispunktid asuvad kinnistu piiril (vt

joonis 4). Õnne tn 3 maaüksusel liitumispunkte ei ole.

Vastavalt Põltsamaa Vesi OÜ tingimustele tuleb koostada joonis, millele on kantud Õnne

tänava olemasolev torustik, vee- ja kanalisatsioonitorudest väljavõtte kavandatav asukoht

13

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

ning liitumispunkti asukoht Õnne tn 3 kinnistul. Planeeritud liitumispunktid on esitatud

põhijoonisel (joonis 4).

11.2 Sademevesi

Sademevesi immutatakse oma krundi piires haljasalale. Keelatud on sademevee juhtimine

kanalisatsioonitorustikku, naaberkruntide suunas või tee alusele katastriüksusele. Parklasse

kogunev sademevesi tuleb puhastada õli- ja liivapüüduriga.

Maapinna kalded tuleb projekteerida suunaga hoonetest eemale.

11.3 Tuletõrje veevarustus

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et

tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja

hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka

ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud asjakohases standardis EVS

812-6:2012 „Ehitise tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ning siseministri 01.03.2021

jõustunud määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“). Ehitise tuleohutusklass tuleb

täpsustada projektiga vastavalt lõplikule hoone kasutusviisile.

Käesoleval hetkel on lähim tuletõrje hüdrant (nr 80 vid 15332) planeeringualast 60 m

kaugusel (vt joonis 2), seega uut tuletõrje veevõtukohta ei planeerita, sest kõikidest

planeeritud hoonestusaladest jääb see vähem kui 200 m kaugusele ning päästeameti

tehnika turvalisuse tagamiseks mitte ka lähemale kui 30 m.

11.4 Välisvalgustus ja elektrivarustus

Tänavavalgustus on Õnne tänaval olemas, selle uuendamist ette nähtud pole. Krundisisene

välisvalgustus projekteeritakse igakordse krundiomaniku poolt planeeringu kehtestamise

järgselt vastavalt vajadusele.

Elektrivarustuse planeerimisel on võetud arvesse, et Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 kruntide vahel

teealas kruntide piiril paikneb olemasolev kahekohaline elektri liitumiskilp (vt joonis 4).

Mõlemad krundid on liitunud elektriga (3x16A), seega detailplaneeringule elektrivarustuse

kavandamiseks eraldi tehnilisi tingimusi ei ole taotletud. Hoonete ühendamine toimub eraldi

14

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

projektiga ning edaspidised tööjoonised tuleb Elektrileviga täiendavalt kooskõlastada.

Liitumiskilp peab olema alati teenindatav. Juhul kui liitumislepingut soovitakse muuta (nt

võimsust suurendada), tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.

11.5 Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Soojavarustus on planeeritud lahendada

lokaalküttena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on

keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe

kasutamine.

11.6 Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud tehnilised tingimused nr

40168449:

Telia Eesti AS (edaspidi nimetatud Telia) sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja

projekteerida ja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu

ühendus(jaotus)kohani, sealhulgas: Paigaldada Telia multitorule Õnne tn 4 ette sidekaev

KKS2. Paigaldada alates planeeritud sidekaevust vajalikus mahus sidetrass kuni hoone

tehnoruumini. Paigaldada alates sidekaevust 237PLM (vt skeem 2) kuni planeeritud

sidekaevuni 48 kiuline SM optiline kaabel. Paigaldada planeeritud sidekaevu jätk. Alates

jätkust paigaldada vajalikus mahus SM optiline kaabel hoone tehnoruumi. Otsastada kiude

vastavalt soovitud toodete arvule +1. Kogu rajatav sidetrass peab olema elektriliselt

tuvastatav.

Sisevõrgu kirjeldus: hoone sisevõrk projekteerida ja ehitada Tellija vahenditest. Paigaldada

hoonesse vajaliku mahuline andmesidejaotla. Sisevõrk rajada jaotlast iga korterini/äripinnani

SM tüüpi optiliste kaablitega vastavalt ITU-T G.657 standardile. Optilised kaablid otsastada

SC/APC adapteritega. Korterite/äripindade sisevõrk lahendada cat5/cat6 sidekaablitega.

Korterite/äripindade sidejaotlas peab olema paigaldatud elektritoide seadmete

ühendamiseks 230V elektrivõrguga. Telia dokument: “Valguskaabli sisevõrkude ehitamine

korter- ja ärimajades”.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Käesolevad telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused koostati 24.03.2026 ning on

kehtivad kuni 23.03.2027.

Telekommunikatsioonialased ühendused ja liitumised on võimalik tagada ka üle õhu

vastavate lepingute sõlmimisel.

15

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

Skeem 2. Telia Eesti AS koostatud skeem siderajatiste paiknemise kohta.

12. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab olema 8 m. Juhul, kui

naaberkruntide hoonete vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada

ehituslike või muude abinõudega. Ehitise täpne kasutusviis ja tulepüsivusklass määratakse

edasise projekteerimise käigus.

Tuletõrje veevarustus on kirjeldatud käesoleva seletuskirja ptk 11.3.

16

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

13. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid seatakse vajadusel tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi

ulatuses (tehnovõrgu valdaja kasuks). Seadmine toimub vastavalt asjaõigusseadusele.

14. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

♦ tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus;

♦ ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

♦ tagada ala hea hooldus ja korrashoid;

♦ valdusele sissepääsu piiramine.

15. Keskkonnamõjude analüüsimine ja keskkonnakaitselisi

tingimusi tagavate nõuete seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee, pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Detailplaneering ei mõjuta teiste strateegiliste planeerimisdokumentide sisu ja

koostamist.

Planeeritavate tegevuste realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei

seata ohtu inimeste tervist, kultuuripärandit või vara. Planeeringualal ei ole ohtlike ainete

ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte.

Põltsamaa valla territoorium kuulub keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28

„Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja

tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“ alusel kõrgendatud

radooniriskiga maa-alade loetellu. Radooniohutute hoonete projekteerimisel arvestada, et

17

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

peamine radooniallikas on hoone alune pinnas. Radooni hoonesse sattumise välistavad hea

ehituskvaliteet ja nõuetekohane ventilatsioon. Soovitatav on tihendada torude ja kaablite

läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud

hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja seina liitekoht kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe.

Pinnase radooni aktiivsuskontsentratsiooni täpsete tulemuste ja täiendavate ehituslike

meetemete vajaduse väljaselgitamiseks tellitakse vajadusel enne iga konkreetse eluhoone

projekteerimist vastav uuring. Siseruumides tuleb tagada radooniohtu keskkond vastavalt

EVS 840:2023 standardis „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja

olemasolevates hoonetes“ toodule. Nimetatud standard annab juhised nii uue radooniohutu

hoone projekteerimiseks kui ka olemasoleva hoone radooniohutuks muutmiseks ning

käsitleb põhjalikult radooniohu vähendamise meetmeid ja radooniohutu ehitamise

üldpõhimõtteid.

Mõju põhjaveele. Kruntide olmevesi ja kanalisatsioon lahendatakse ühisveevärgi baasil,

seega ei teki ohte põhjavee kvaliteedile ja on tagatud reovee nõuetekohane käitlemine.

Keelatud on ehitusjäätmete matmine või ladestamine mitteettenähtud kohta.

Mõju keskkonnale ja kaitstavatele üksikobjektidele. Nii ehitustegevuse kui ka hilisema

ekspluatatsiooni käigus ei ole eeldada häiringute levimist planeeringualalt välja. Lähimad

kaitstavad looduse üksikobjektid, elupaigatüübid, kaitsealuste liikide elupaigad jäävad

planeeringuga mõjutatavast alast välja.

Planeeritavad ärihooned ei ole oma mahult ja iseloomult sellised, mis mõjuksid negatiivselt

ümbritsevale keskkonnale. Kõrghaljastus jääb planeeritava tegevuse alast välja, seega on

võimalik täielikult säilitada. Likvideerida või hooldada tuleb ainult ohtlikud puud, seda lasta

hinnata arboristi kutsetunnistusega isikul.

Mõju muinsuskaitselistele objektidele, ajaloo- või kultuurimälestistele. Antud asukohas

mõju nimetatud objektidele puudub.

Sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud. Ala lähiümbruses ei ole väikeettevõtteid ega ärisid,

mis piirkonda erinevate võimalustega rikastaksid, erinevate teenuste saamiseks tuleb liikuda

kesklinna piirkonda. Seega on uute väikeste ärikruntide kavandamine elamupiirkonna äärde

otstarbekas ning pigem positiivne mõju. Ala väljaarendamine loob tingimused piirkonna

kiiremaks majanduslikuks arenguks, sest luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks.

Mõju välisõhule, müra ja vibratsioon. Mõju õhukvaliteedile ehitustööde etapis on lokaalne,

ajutine ja väheintensiivne. Hoonete kasutusperioodil on õhu saastamine seotud ahju

kütmisega (ainult juhul kui soojavarustus tagatakse ahiküttega), mille mõju ei saa lugeda

oluliseks, sest keelatud on keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine.

Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

18

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada lenduvat

materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida ehitusmaterjalide

laadimist tugeva tuulega.

Jäätmemajandus lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja seadusandlusele.

Kavandatavast tegevusest tekkinud jäätmed tuleb liigiti koguda vastavalt kehtivale

jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse konteineritesse,

mis on varjestatud hekiga või paiknevad eraldi varjualuse all. Olmejäätmed antakse üle

jäätmeluba omavatele firmadele. Lähtuda Põltsamaa valla jäätmehooldusheakorrast.

Ehitusaegse mürahäiringu vältimiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a. hoonesisesed

ehitustööd, mis ei põhjusta müraemissiooni välisterritooriumile). Ehitustegevusega

kaasnevad müratasemed peavad vastama keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71

”Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid” lisas 1 kehtestatud müra normtasemetele. Lisaks jälgida, et tehnoseadmete

lahendused hoonetel ja paigaldatavad seadmed (nt õhksoojuspumbad vm) ei häiriks

naaberkruntide elanike heaolu. Tulenevalt paiknemisest elamupiirkonna ääres, on keelatud

äritegevus, mis läheb vastuollu keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71.

Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks vibrokiirenduse

väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele.

Planeeritud krunt tuleb kasutusperioodil hoida puhta ja korrastatuna, heakorra tagamisel

lähtuda Põltsamaa valla heakorraeeskirjast.

16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis

ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.

Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega

seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise

või ehitise kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

19

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

17. Planeeringu elluviimine

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 krundide juurdepääsuteed rajab huvitatud isik. Planeeritud

ehitusõigus realiseeritakse krundi igakordse omaniku poolt. Krundisiseste teede (v.a.

juurdepääsutee), parkimisalade, tehnovõrkude- ja rajatiste (sh vajadusel krundisisene

välisvalgustus) ja haljastuse rajamise kohustus on krundi igakordsel omanikul. Tehnovõrgud

rajatakse vastavalt krundiomaniku ja võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudilepingud

sõlmitakse võrguvaldajate ja krundiomanike kokkulepetele tuginedes.

Planeeringu rakendamiseks sõlmib planeeringu korraldaja planeeringu koostamisest

huvitatud isikuga detailplaneeringu kehtestamise eelselt vastava lepingu. Planeeringu

elluviimine toimub vastavalt lepingule. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Põltsamaa vallale kohustust haljastuse, juurdepääsuteede ja tehnorajatiste projekteerimiseks ja ehitamiseks või eelnimetatud tööde finantseerimiseks. Vallal on õigus keelduda

detailplaneeringuga kavandatud hoonetele ehitus- või kasutusloa andmisest kui huvitatud

isiku lepingulised kohustused on nõuetekohaselt täitmata.

Detailplaneeringu elluviimise põhimõtteline järjekord:

♦ Huvitatud isik korraldab ja finantseerib kruntide juurdepääsuteede (mahasõit Õnne tänavalt kuni vähemalt põhijoonisel näidatud parklani) projekteerimise ja väljaehitamise detailplaneeringus määratud tingimustel.

♦ Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine ja nendele ehituslubade taotlemine;

♦ Ehituslubade väljastamine omavalitsuse poolt tehnovõrkude ja -rajatiste ehitamiseks. Ehituslubasid ei väljastata enne, kui mõlemale kinnistule on juurdepääsuteed välja ehitatud;

♦ Uute planeeritud vee-, kanalisatsioonitrasside ja kaabelliinide ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine;

♦ Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine, krundisiseste teede, parklate jm väliruumi rajamine;

♦ Valmis ehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus) kasutuslubade olemasolu;

♦ Valmis ehitatud tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.

20

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrkude valdajate ja

naaberkruntide omanikega. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/koostaja nimi

1. 2. 3. 4. 5. 6.

21

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneering

C DETAILPLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem......................................................................................M 1:30000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed......................................................M 1:4000

Joonis 3. Olemasolev olukord....................................................................................M 1:500

Joonis 4. Põhijoonis...................................................................................................M 1:500

Joonis 5. Illustreeriv joonis............................................................................................ skeem

22

PÕLTSAMAA VALLAVALITSUS

Lossi 9 Telefon 776 8550 Registrikood 77000358 AS SEB Pank:

Põltsamaa linn [email protected] TP kood 229101 IBAN: EE171010152000462007

Põltsamaa vald www.poltsamaa.ee AS SWEDBANK

48104 Jõgeva maakond IBAN: EE522200001120094050

Transpordiamet

Terviseamet

Päästeamet

Maa- ja Ruumiamet Meie 21.04.2026 nr 7-1/2026/28-1

Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneeringu põhilahenduse kooskõlastamiseks

esitamine

Põltsamaa Vallavalitsus algatas 02.02.2026 korraldusega nr 2-3/2026/28 Põltsamaa linna piiril

Mõhkülas Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste detailplaneeringu. Detailplaneeringu koostamise

eesmärk on Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 maaüksuste maakasutuse muutmine elamumaast ärimaaks ning

nendele ehitusõiguse kavandamine. Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastus, haljastus,

juurdepääsuteed, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Planeeringuala suurus on 3933 m 2 .

Planeeringualal kehtib Põltsamaa Vallavolikogu 19.09.2024 otsusega nr 1-3/2024/39 kehtestatud

Põltsamaa valla üldplaneering, mille kohaselt on tegemist elamumaa juhtotstarbega alaga, aga

lubatud on ka ärimaa juhul, kui selle kavandamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju elamualale.

Planeeringualast põhja pool Õnne tn 1 maaüksusel on kehtestatud detailplaneering, mille eesmärk

oli kaubandushoone püstitamine ja tänaseks tegutseb seal ehituspood ESPAK. Seega, samas

piirkonnas kahe väiksema ärimaa sihtotstarbelise krundi lisandumine on loogiline ruumilise arengu

jätkamine, mis mitmekesistab olemasolevat olukorda. Kokkuvõttes, algatatav detailplaneering on

kehtiva Põltsamaa valla üldplaneeringuga kooskõlas.

Käesoleval ajal kehtib planeeringualal Põltsamaa Vallavolikogu 23.10.2008 otsusega nr 222

kehtestatud Veski II MÜ Ida osa detailplaneering, mis tunnistati osaliselt kehtetuks Põltsamaa

Vallavolikogu 16.08.2018 otsusega nr 1 3/2018/64. Kuna 2008. aastal kehtestatud detailplaneeringu

lahendus ei vasta käesoleval ajal Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 kinnistute omaniku soovidele ning ka

planeeringuala ümbritsev piirkond on ajas mõnevõrra muutunud, siis sellest tulenevalt on

põhjendatud kõnealuste kinnistute osas uue detailplaneeringu algatamine. Vastavalt

planeerimisseaduse § 140 lõikele 8 muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama

planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks st uue detailplaneeringu

kehtestamisega Õnne tn 3 ja Õnne tn 5 kinnistutel muutub samas ulatuses kehtetuks Veski II MÜ

Ida osa detailplaneering.

Planeeritava tegevusega ei ole ette näha negatiivset mõju piirkonna elu-, loodus- ja

kultuurikeskkonnale. Uuringute vajadus selgitatakse välja detailplaneeringu menetlemise käigus.

Planeeringu koostaja on Ruumi Grupp OÜ, planeerija Triin Kask (diplomeeritud maastikuarhitekt).

Detailplaneeringu algataja, korraldaja ja kehtestaja on Põltsamaa Vallavalitsus (Lossi tn 9, 48104

Põltsamaa, e-post: [email protected], telefon 776 8550).

Vastavalt planeerimisseaduse § 133 lõikele 1 esitatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 127

lõikes 1 nimetatud asutustele kooskõlastamiseks. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul

detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja

pikendamist, loetakse detailplaneering kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei

sätesta teisiti.

Detailplaneeringu materjalid on lisatud käesolevale kirjale kaasa. Täiendavat infot planeeringu kohta

annab Põltsamaa Vallavalitsuse planeeringuspetsialist Kertu Anni tel 5309 6850 ja/või e postil

[email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jan Müür

majandusosakonna juhataja