Detailplaneeringu algatamise teade

Puiestee tn 8 766 9900 ak EE491010202000577004

68203 Valga [email protected] SEB Pank AS

rg-kood 77000507 www.valga.ee

VALGA VALLAVALITSUS

Päästeamet

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Terviseamet Meie: kuupäev digiallkirjas nr 9-1.3/1640

Politsei- ja Piirivalveamet

Detailplaneeringu algatamise teade

Austatud koostöö tegijad

Tuginedes planeerimisseaduse § 127 lõikele 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusele nr 133

Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused oleme

otsustanud Teid kaasata koostöö eesmärgil Valga linna Jaama pst 1 maaüksuse ja selle lähiala

detailplaneeringu menetlusse või oleme leidnud, et koostöös Teiega on võimalik kavandada

turvalisem ja kvaliteetsem elukeskkond.

Valga Vallavalitsuse 01.04.2026 korraldusega nr 86 algatati Valga linna Jaama pst 1 maaüksuse

ja selle lähiala detailplaneeringu koostamine eesmärgiga kavandada Valga linna Jaama pst 1

maaüksusele kaasaegne kaubandus- ja teenindushoone, mis tihendab kesklinna hoonestust,

tugevdab linna arengutelge ning tõstab piirkonna avaliku ruumi ja linnaruumilise identiteedi

kvaliteeti.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 12 880 m2. Planeeringuala asub Valga kesklinnas (Kesklinna

asumis), olles kontaktis linna peamise arenguteljega Valga raudteejaam (Jaama puiestee) -

Vabaduse tänav (peamine äritänav) - Kesk tänav - Valga keskväljak - Valga-Valka piiriala.

Arengutelg ja selle kontaktalad on Valga linna arengu kavandamisel prioriteetsed.

Detailplaneeringuala koosseisu on arvatud järgmised katastriüksused:

− Terviklikult Jaama pst 1 (tunnus 85401:006:0010, katastriüksuse sihtotstarve ärimaa 100%,

pindala 8 496 m2),

− Osaliselt Ernst Enno tänav T1 (tunnus 85401:006:0005, katastriüksuse sihtotstarve

transpordimaa 100%, pindala 3 779 m2),

− Osaliselt Jaama puiestee (tunnus 85401:007:0026, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa

100%, pindala 15 542 m2),

− Osaliselt Allika tänav T2 (tunnus 85401:007:0014, katastriüksuse sihtotstarve transpordimaa

100%, pindala 6 955 m2).

2

Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna kavandatakse uue hoone ehitamist.

Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.

Detailplaneeringu menetluse kaudu on kõige paremini tagatud avalikkuse kaasamise ja

teavitamise põhimõte, huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte.

Planeeringu koostamiseks on vajalik korraldada topo-geodeetiline uuring. Võimalike teiste

uuringute vajadust hinnatakse planeeringu koostamise käigus.

Detailplaneeringuga seotud menetlus on avaldatud https://valga.ee/ehitus-keskkond-

teed/ruumiline-planeerimine-ja-ehitus/detailplaneeringud/

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Mart Kase

vallavanem

Lisa: Valga Vallavolikogu 01.04.2026 otsus nt 86

Lenna Hingla

5860 1234

[email protected]

Lisa 1

Valga Vallavalitsuse

01.04.2026 korralduse nr 86

DETAILPLANEERINGUALA PIIR JA LÄHTESEISUKOHAD

Valga valla Valga linna Jaama pst 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu

koostamiseks

1. Planeeringuala ja planeeringuala piir

Detailplaneeringuala suurus on ligikaudu 12 880 m2. Planeeringuala piir on näidatud skeemil 1.

Skeem 1. Planeeringuala piir (aluskaart: MaRu 2026)

Planeeringuala hõlmab planeeritavat Jaama pst 1 maaüksust ja sellega kontaktvööndis olevate

tänavate teenindusala, et terviklikult ja sidusalt lahendada kavandatav arendus olemasoleva

keskkonnaga. Detailplaneeringuala koosseisu on arvatud järgmised katastriüksused:

− Terviklikult Jaama pst 1 (tunnus 85401:006:0010, katastriüksuse sihtotstarve ärimaa

100%, pindala 8 496 m2),

− Osaliselt Ernst Enno tänav T1 (tunnus 85401:006:0005, katastriüksuse sihtotstarve

transpordimaa 100%, pindala 3 779 m2),

− Osaliselt Jaama puiestee (tunnus 85401:007:0026, katastriüksuse sihtotstarve

transpordimaa 100%, pindala 15 542 m2),

− Osaliselt Allika tänav T2 (tunnus 85401:007:0014, katastriüksuse sihtotstarve

transpordimaa 100%, pindala 6 955 m2).

2. Linnaruumi analüüs planeeringu koostamiseks

2

Planeeringuala asub Valga kesklinnas (Kesklinna asumis) ning on vahetult seotud linna peamise

arenguteljega Valga raudteejaamast (Jaama puiestee) läbi Vabaduse tänava (linna peamine

äritänav) ja Kesk tänava Valga keskväljakuni ning sealt edasi Valga-Valka piirialani. Tegemist on

Valga linna arengu kavandamisel prioriteetse telje ja selle kontaktalaga, kuhu on suunatud nii

avaliku kui erasektori investeeringud.

Skeem 1. Valga linna arengutelg ja seos Valka linnaga (Läti) (Aluskaart: ESRI 2021)

Planeeringuala moodustab osa suure potentsiaaliga arengualast, mille põhifunktsiooniks on

elanikele igapäevaseks eluks vajalike teenuste pakkumine. Umbes 300 meetri kaugusel

planeeringualast piki Jaama puiesteed kesklinna suunas on tegemist ajalooliselt olulise inimeste

kogunemise ja kauplemise piirkonnaga. 1907. aastal viidi linna turg altlinnast Vabaduse tänava

otsa ning 1990. aastatel kujundati Vabaduse tänava kontaktalale Valga linna avaturg (Vabaduse

tn 39) kaarhallidega turuks, mille hoonetesse rajati hiljem toidu- ja esmatarbekaupade kauplused.

Jaama puiestee vastasküljel algasid arendustegevused 2000. aastatel, millest viimane,

kaubanduskeskuse arendust võimaldav detailplaneering kehtestati 20.07.2023 (planeeringu

andmekogu ID 30100047). Kehtivate planeeringutega on määratud ärifunktsiooniga hoonete

ehitusõigus ning lahendatud hoonetevaheline ruum ja liikluskorraldus. Arvestades realiseeritud ja

veel realiseerimata planeeringumahtusid, on ärilise tegevuse laienemine piki Jaama puiesteed

raudteejaama suunas loogiline ja linnaruumi arengut toetav jätk.

Koostatava detailplaneeringu planeerimisettepanek peab looma eeldused atraktiivse, kvaliteetse ja

kaasaegse linnaruumi kujunemiseks, arvestades ümbritseva keskkonna eripära ja väärtusi.

Planeeringulahenduse koostamisel tuleb arvestada piirkonna oluliste vaadete ja linnaehituslike

telgedega, sh vaadetega Valga raudteejaamale ning piki Jaama puiesteed. Linnaehituslikult on

oluline, et uue hoone rajamisel kunagise Säde hotelli asemele kujundatakse kaasaegsetele nõuetele

vastav, jätkusuutlik ja kliimaeesmärke toetav keskkond. Jaama pst 1 kinnistul paiknenud 1979.

aastal valminud Säde hotell, millele on iseloomulik kolmeharuline torn ja eraldiseisev

polügonaalne restoranisaal, on kantud XX sajandi arhitektuurinimistusse.

Planeerimisettepanekuga tuleb uushoonestus sobitada ümbritseva elukondliku hoonestusega ning

arvestada piirkonna linnaehituslikku konteksti.

Valga raudteejaam (kinnismälestis nr 30431) ja raudteejaama ümbrus, sh Pargi tänava ja Jaama

puiestee piirkond, on Valga linna üldplaneeringu kohaselt silmapaistva linnaehitusliku struktuuri

ja hoonestusega ala, kus on säilinud enne ja pärast II maailmasõda kujunenud raudteekompleks

(vaksalihoone, kõrvalhooned, raudteevalitsuse kolmekorruselised tüüpelamud ja katoliku kirik).

Üldplaneeringu kohaselt tuleb edasiste planeeringute ja projekteerimise käigus parandada

piirkonna üldist ruumilist kvaliteeti ning eelistada arhitektuurselt silmapaistvaid lahendusi, mis

3

toetavad ala väärtustamist ja identiteeti. Lisaks eelnevale tõstab piirkonna pärandiväärtust

planeeringuala kontaktalal asuv Valga vana linnakalmistu (kinnismälestise nr 4509) ja lähialal

asuv Valga õigeusu kirik (kinnismälestise nr 23331).

Jaama puisteel ei ole välja kujunenud katkematut tänavajoont. Hooned Jaama puiesteel on tänava

ääres või tagasiastega. Valdav hoonestus on esifassaadiga tänava poole. Esineb üksikuid hooneid,

mille tänavapoolseks küljeks on otsafassaad (eelkõige ajaloolised raudtee-ehitised). Uus hoone on

sobilik kavandada tagasiastega tänavaalast, eeldusel, et hoone ja tänava vahele kujundatav ruum

on selgelt avaliku iseloomuga, jalakäijasõbralik ja linnaruumi kvaliteeti tõstev. Planeeringuga

tuleb ära lahendada hoone ja tänavavahelise ruumi kujundus, mis on eeliskasutuses mõeldud

jalakäijatele ning omab tingimusi kõvakatendite, haljasalade ja välisvalgustuse projekteerimiseks.

Hoone ja tänavaruumi vahelise ala kujundamisel eelistatakse lahendusi, kus parkimisalad ei ole

ruumiliselt domineerivad. Vajadusel võib alale kavandada parkimist, tingimusel et see on

sidustatud avaliku ruumi lahendusega ning toetab jalakäijasõbraliku keskkonna kujunemist.

Planeeringualale juurdepääs ja ühendus avalikult kasutatavate teedega on lahendatav

olemasolevate tänavate kaudu. Arvestades asjaoluga, et Jaama pst 1 maaüksus ja sellel asuv hoone

ei ole olnud aastakümneid aktiivses ja hoone funktsioonile vastavas kasutuses, siis liikumine alalt

ja alale ei ole olnud intensiivne. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomuga, suureneb

piirkonnas liikumise ja liikluse koormus. Planeeringu lahenduse koostamisel tuleb arvestada, et

Jaama puiestee on põhitänav, mille äärde on kavandatud jalgratta- ja jalgtee (osa Valga linna

jalgratta- ja jalgtee võrgustikust). Tulenevalt põhikooli lähedusest on Ernst Enno ja Allika tänava

lõigud antud piirkonnas liiklustihedamad kui tüüpilised Valga linna jaotustänavad. Piirkonnale on

iseloomulik jalakäijate liikumine raudteejaama ja kesklinna suuna vahel. Planeeringu lahenduse

koostamisel tuleb luua eeldused jalakäijatele, jalgratturitele ja mootorsõidukitele sujuvaks ja

ohutuks liiklemiseks, seades eelistatumaks jalgsi ja jalgrattaga liikujad.

Valga linnale on iseloomulik haljasalade ja kõrghaljastuse kasutamine. Piirkonna hoonestuse ja

haljastuse tasakaalu leevendab planeeringuala kontaktalal ajalooline park (Valga vana

linnakalmistu). Piki Jaama puiesteed on lõiguti istutatud tänavaäärsed puud alleena. Jaama pst 1

maaüksusel ei ole säilinud haljastust, mis omaks väärtust säilitamiseks. Olemasolevate üksikute

puude osas tuleb säilitamise vajadus välja selgitada planeeringu koostamisel. Kogu maaüksuse ja

piirnevate tänavate haljastuse ja kõrghaljastuse lahendus peab looma eeldused kliimakohasuseks

ja keskkonnasõbralikkuseks.

3. Planeeringu eesmärk, ülesanded ja koostamise vajadus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Valga linna Jaama pst 1 maaüksusele

kaasaegne kaubandus- ja teenindushoone, mis tihendab kesklinna hoonestust, tugevdab linna

arengutelge ning tõstab piirkonna avaliku ruumi ja linnaruumilise identiteedi kvaliteeti.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna kavandatakse uue hoone ehitamist.

Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.

Detailplaneeringu menetluse kaudu on kõige paremini tagatud avalikkuse kaasamise ja teavitamise

põhimõte, huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte.

Detailplaneering koostatakse Valga Linnavolikogu 25.05.2007 määrusega nr 6 kehtestatud Valga

linna üldplaneeringu alusel.

Detailplaneeringu kontseptsiooni välja töötades tuleb arvestada kvaliteetse ruumi loomise

aluspõhimõtetega, jätkusuutlikkuse ja keskkonnatingimustega. Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata

järgmistele asjaoludele:

4

− Detailplaneeringu lahendus peab olema kaasaegse elukeskkonna nõudmistele vastav ja

sobima lähiaastate ehitustegevuse aluseks.

− Detailplaneeringu lahendus käsitleb kaubandus- ja teenindushoonete kompleksi

planeerides Jaama pst 1 maaüksust kui avalikku ala omandist sõltumata, sest kavandatavad

tegevused on suunatud avalikkusele.

− Detailplaneeringu lahendusega määratud ehitusõigus peab olema mahus, mis sobib

ümbritsevasse keskkonda ja võimaldab seatud eesmärgi elluviimist. Hoone põhimahule

määratav maksimaalne kõrgus ei tohi oluliselt ületada ümbruskonna hoonete kõrgusi.

Planeeringuga lahendatakse hoonestusala ja hoone paiknemine maaüksusel.

− Hoone paiknemine Jaama puiestee ääres lahendada viisil, mis kujundab tänavaruumile

selge ruumilise serva. Hoone ja tänava vahelise ruumi lahendamiseks tuleb seada

tingimused, mis loovad eeldused ligipääsetavaks ja maastikuarhitektuurselt kvaliteetseks

lahenduseks. Määratakse tingimused kõvakatendite, haljasalade ja välisvalgustuse

projekteerimiseks, sh arvestades liikumissuundasid, juurdepääse ja puhkekohti. Ruumi

eeliskasutajateks seatakse jalakäijad. Hoone ja tänavaruumi vahelise ala kujundamisel

lähtutakse põhimõttest, et parkimisalad oleksid võimalikult vähe ruumiliselt domineerivad

ning toetaksid avaliku ruumi kvaliteeti.

− Planeeringu lahenduses määratakse hoone arhitektuursed põhimõtted ja

kujundustingimused sellise täpsusastmega, mis võimaldab hinnata hoone ruumilist ja

arhitektuurset sobivust. Hoone kavandatakse esifassaadiga Jaama puiestee suunas.

Detailplaneeringu koosseisus esitatakse ruumilise illustratsiooni juurde hoone arhitektuuri

esitlev lahendus. Hoonet teenindavad laadimis- ja jäätmekäitlusalad ning tehnoseadmed

peavad jääma varjatuks või tahaplaanile, et vältida vaadeldavust tänavatelt.

Planeeringulahenduses tuleb põhjendada kavandatavat hoone mahtu ja -vormi. Vältimaks

ilmetu ja tumma fassaadi kavandamist, tuleb kasutusele võtta fassaadi liigendamine ja

seada tingimused fassaadiosade proportsiooni, varikatuste, sissepääsude ja vitriinakende

lahenduseks. Fassaadi lahenduse kirjeldamisel tuleb eelistada materjalidest tellise, krohvi,

betooni, puidu või klaasi kasutamist. Keelatud on üksluise profiilpleki kasutamine.

Värvilahenduse valiku üldine põhimõte on linnaruumi sobiv koloriit. Püsivate ja

kvaliteetsete materjalidega hoone on ajas kestev ja kohanduv muutuva keskkonnaga.

− Planeeringu koostamisel seatakse hoone arhitektuursed ja kujunduslikud tingimused sellise

täpsusastmega, mis võimaldab hinnata kavandatava hoone arhitektuurset ja ruumilist

lahendust ning tagab kvaliteetse ja konteksti sobituva tulemuse. Juhul kui planeeringuga ei

saavutata piisavat selgust või arhitektuurset kvaliteeti, võib planeeringu menetluse käigus

osutuda vajalikuks arhitektuurivõistluse korraldamine. Arhitektuurivõistluse läbiviimise

tingimused kooskõlastatakse eelnevalt Valga Vallavalitsusega.

− Detailplaneeringu lahendus peab tooma piirkonda ka Valga linnale omast rohelist ilmet.

Valga linna üldplaneeringu järgi tuleb planeeritava krundi pindalast haljastada vähemalt

20%, millest 60% arvestatakse kõrghaljastusena. Keskkonnaprobleemidega paremaks

toimetulemiseks on asjakohane lahenduste väljatöötamisel eelistada looduspõhiseid

lahendusi insenertehnilistele lahendustele.

− Keskkonnatingimuste seadmisel tuleb arvestada piirnevatel tänavatelt lähtuva

liiklusmüraga. Hoone ja selle tehnoseadmete projekteerimiseks tingimuste seadmiseks

tuleb arvestada lähiümbruse elukondlike hoonetega. Hoone tehnoseadmetest lähtuva müra

ei tohi ületada elamualadel tööstusmüra piirväärtust. Vajadusel tuleb seada

leevendusmeetmed.

− Ehitustingimuste ja keskkonnatingimuste seadmisel tuleb arvestada, et Valga vald on

kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus (keskkonnaministri 30.07.2028 määrus

nr 28).

− Ehitustingimuste seadmisel tuleb arvestada, et alates 01.07.2026 jõustub nõue varjendi

rajamiseks niisugune kaubandus- või teenindushoone püstitamiseks, mille suletud netopind

on vähemalt 1200 m2 (hädaolukorra seadus).

5

Eesmärgi saavutamiseks lahendatakse detailplaneeringuga planeerimisseaduse § 126 ülesanded,

mis on asjakohased ja vajalikud kavandatud eesmärgi täitmiseks.

4. Planeerimismeeskonna moodustamine

Planeerimismeeskond peab koosnema erinevate erialade spetsialistidest, kes lahendavad

planeeringualal oma pädevusest lähtuvalt planeeringu osasid. Planeeringu koostamise meeskonna

moodustab planeerija1.

Planeerija ja muu planeeringu koostamises osalev erialateadmistega isik peab lähtuma

planeerimisseaduse § 4 lõikes 6 sätestatust.

Valga Vallavalitsuse poolt vaatab detailplaneeringu lahenduse läbi ja hindab selle asja- ja

ajakohasust ning vastavust Valga valla ruumise arengu eesmärkidele Valga valla planeeringu- ja

keskkonnakomisjon.

5. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja teised strateegilised arengudokumendid ning

standardid

Detailplaneeringu lahendust koostades tuleb arvestada mh järgmiste planeeringute, strateegiliste

arengudokumentide ja standarditega:

Valga linna üldplaneering – Üldplaneeringuga on kavandatud planeeringuala piirkonda ärimaa

maakasutuse juhtotstarve, mille juurde on lubatud 25% ulatuses elamumaa või tootmismaa

kõrvalfunktsioon. Ärimaa juhtotstarve on kontorite, äride ja teenindusotstarbeliste ehitiste alune

ja nende teenindusmaa. Nimetatud juhtfunktsiooniga piirkonda võib planeerida antud piirkonna

teenindamiseks vajalikke rajatisi, näiteks parklad, alajaamad, siderajatised jms. Tingimuseks on

seatud, et parkimisvajadus tuleb lahendada tegevustega samal krundil. Ärikeskuste parkimisaladel

tuleb kasutada kõrghaljastust (krundi pindalast haljastada vähemalt 20%, millest 60% arvestatakse

kõrghaljastusena). Planeeringuala asub kaugküttepiirkonnas. Planeeritavad hooned tuleb liita

Valga linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni võrguga.

Kehtivad detailplaneeringud – Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste

planeeringuala naabruskonnas kehtivate detailplaneeringutega:

­ Valga linna Jaama pst 8 kinnistu detailplaneering (plan nr 30101787,

https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1/planning/30101787).

Valga valla arengukava 2021-2035 – Detailplaneeringuga kavandatud tegevused aitavad ellu viia

arengukavaga võetud eesmärke.

­ Valga ajaloolise kesklinna taaselustamine.

­ Erivajadustega inimeste liikumisvõimaluste parandamine, avalikele hoonetele juurdepääsu

parandamine arvestades universaalse disaini põhimõtteid.

­ Heakorra tagamiseks koostöö arendamine elanike ja huvirühmadega.

­ Pere, elulaadi ja kultuuriruumiga sobiva ettevõtluse väärtustamine.

Linnatänavad. EVS 843:2016 – Standardit kasutada eelkõige planeeritava krundi liikluskorralduse

ja parkimise kavandamisel.

6. Planeeringu koostamiseks vajalikud uuringud

1 Planeerimisseaduse § 6 punkti 10 tähenduses

6

Topo-geodeetiline uuring – tööde kogumik, mille käigus selgitatakse välja, kirjeldatakse ja

esitletakse olemasolevat olukorda planeeringuga seotud maa-alal. Koostatav uuring on vajalik ka

kavandatava ehitise ehitusprojekti koostamiseks. Valga Vallavalitsus väljastab uuringu teostajale

arhiveeritud varasemad, samale maa-alale koostatud topo-geodeetilised uuringud või

teostusmõõdistamised ning väljavõtte Valga linna digitaalkaardist andmete kontrollimiseks. Topo-

geodeetiline uuring viiakse läbi majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määruse nr 34 „Topo-

geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ alusel.

7. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava

Etapp Aeg Täitja

DP lähteseisukohtade koostamine ja

algatamine

aprill 2026 Valga Vallavalitsus

DP eelnõu koostamine ja koostöö Valga

Vallavalitsusega

aprill-juuli 2026 Planeeringu koostaja

DP eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks

nõutud asutustele ja arvamuse

avaldamiseks kaasatud isikutele (kestvus

30 päeva)

august 2026 Valga Vallavalitsus

DP vastuvõtmine september 2026 Valga Vallavalitsus

DP avalik väljapaneku korraldamine

(avaliku väljapaneku kestvus 14 päeva,

mille algusest teavitatakse 14 päeva ette)

ja vajadusel avaliku arutelu

korraldamine

oktoober-

november 2026

Valga Vallavalitsuse

ehitus- ja

planeerimisteenistus

DP kehtestamine detsember 2026 Valga Vallavalitsus

Planeeringu koostamise eeldatav ajakava võib oluliselt pikeneda, kui detailplaneeringu

avalikustamise ajal esitatakse planeeringu kohta arvamusi või ilmneb põhjendatud vajadus

menetlustähtaegade pikendamiseks (haldusmenetluse seadus § 41), samuti kui peetakse vajalikuks

detailplaneeringu eelnõu avalikustamist. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 järgi tuleb

detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta

möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Planeeringu koostamisse kaasatavad ametiasutused ja isikud

Asutus /isik

Kontaktandmed

Kaasamise põhjendus

Asutused

Päästeamet (Lõuna päästekeskus) Detailplaneeringus kajastatakse ehitiste

tuleohutusnõudeid ja ehitisevälise tuletõrje

veevarustuse lahendust

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Planeeringuala asub riigikaitselise ehitise

piiranguvööndis

Terviseamet Planeeringuga käsitletakse

tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra

küsimusi

Politsei- ja Piirivalveamet Planeeringus antakse tingimused

kuritegevuse riskide vähendamiseks ja

7

turvalise ruumi kujundamiseks, et ennetada

süütegevuse levikut.

Taristu valdajad

Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal

AS Valga Vesi Valga linna ühisveevärgi-

ja -kanalisatsiooni ala, tänavavalgustus ja

sademeveelahendus

AS Utilitas Eesti Kaugküttepiirkond

AS Eesti Raudtee Sideehitised planeeringualal

Telia Eesti AS Sideehitised planeeringualal

Planeeringuala kinnisasjade ja naaberkinnisasjade omanikud ning isikud, kes on

avaldanud soovi olla kaasatud planeeringu koostamisse

E. Enno tn 1 Naaberkinnisasi

E. Enno tn 1a Naaberkinnisasi

E. Enno tn 1b Naaberkinnisasi

E. Enno tn 4 Naaberkinnisasi

Pargi tn 2a Naaberkinnisasi

Pargi tn 2 Naaberkinnisasi

Pargi tn 4 Naaberkinnisasi

Pargi tn 6 Naaberkinnisasi

Jaama pst 3 Naaberkinnisasi

Jaama pst 3a Naaberkinnisasi

Jaama pst 4 Naaberkinnisasi

Jaama pst 6a Naaberkinnisasi

Jaama pst 6 Naaberkinnisasi

Jaama pst 8 Naaberkinnisasi

Kaasatud isikute ring võib laieneda detailplaneeringu koostamise käigus, kuna planeeringu

menetlus on avalik ja igaühel on õigus osaleda planeerimismenetluses ja selle ajal avaldada

arvamust planeeringu kohta.

9. Nõuded detailplaneeringu vormistamisele

Planeering vormistatakse planeeringu kaustana ja planeeringu lisade kaustana. Planeeringu kausta

koostab planeerija. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja

joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu lisade kausta, mis

sisaldab menetlusega seotud dokumente, komplekteerib Valga Vallavalitsuse ehitus- ja

planeerimisteenistus. Planeerija koostab detailplaneeringu lisad, mis on vajalikud

detailplaneeringu lahenduse põhjendamiseks.

Planeering koostatakse menetluse läbiviimiseks digitaalselt (seletuskiri doc või rtf formaadis,

joonised dgn või dwg, võimaluse korral mxp, shp või gdb formaadis). Planeeringu vormistamisel

lähtutakse riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusest nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“. Kõik vormistatud dokumendid viiakse ka pdf kujule. Lisaks

allkirjastab planeerija detailplaneeringu digitaalselt ühe digikonteinerina, millesse kuuluvad

järgmised dokumendid:

­ Seletuskiri (1 pdf fail),

­ Joonised (iga joonis eraldi pdf fail),

­ Jooniste fail või failid CAD või GIS failina.

Kui detailplaneeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei muuda

planeeringu eesmärgi saavutamist oluliselt ja Valga Vallavalitsuse planeeringu- ja

8

keskkonna komisjon on muudatused heaks kiitnud, siis ei kuulu detailplaneeringu

algatamise korralduse lisa 1 muutmisele Valga Vallavalitsuse poolt.

VALGA VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Valga 1. aprill 2026 nr 86

Valga linna Jaama pst 1 maaüksuse

ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine

ja lähteseisukohtade kinnitamine

Valga linna Jaama pst 1 kinnisasja omanik on esitanud Valga Vallavalitsusele 19. jaanuaril 2026

ettepaneku algatada Jaama pst 1 maaüksusel (katastriüksuse tunnus 85401:006:0010)

detailplaneeringu koostamine, et saada ehitusõigus kuni 1800 m2 ehitusaluse pinnaga

kaubandushoone ehitamiseks ja olemasoleva kasutusest välja jäänud hotelli lammutamiseks.

Planeerimise tulemusena peab valmima kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid jälgiv atraktiivne,

mitmekesine ja ümbritseva linnakeskkonnaga suhestuv ruumiline terviklahendus.

Detailplaneeringu koostamine on vajalik, kuna kavandatakse uue hoone ehitamist.

Detailplaneeringu koostamine on nõutav linnades ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks.

Detailplaneeringu menetluse kaudu on kõige paremini tagatud avalikkuse kaasamise ja

teavitamise põhimõte, huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte.

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandada Valga linna Jaama pst 1 maaüksusele

kaasaegne kaubandus- ja teenindushoone, mis tihendab kesklinna hoonestust, tugevdab linna

arengutelge ning tõstab piirkonna avaliku ruumi ja linnaruumilise identiteedi kvaliteeti.

Planeeringuala suurus on ligikaudu 12 880 m2. Planeeringuala asub Valga kesklinnas (Kesklinna

asumis), olles kontaktis linna peamise arenguteljega Valga raudteejaam (Jaama puiestee) -

Vabaduse tänav (peamine äritänav) - Kesk tänav - Valga keskväljak - Valga-Valka piiriala.

Arengutelg ja selle kontaktalad on Valga linna arengu kavandamisel prioriteetsed.

Linnaruumi arengu suunamisel on võetud eesmärk avalikult kasutatava linnaruumi kvaliteedi

tõstmine ja hoonestuse tihendamise kaudu parandada kesklinna atraktiivsust ning muuta

elukeskkonna kaasaegsetele tingimustele vastavaks. Sellest tulenevalt tuleb koostatava

detailplaneeringu planeerimisettepanekuga anda eeldused atraktiivseks linnaruumi ehitamiseks ja

kujundamiseks, sealjuures arvestades ümbritseva linnaruumi omapära. Planeerimisettepanekuga

tuleb sobitada uushoonestus kõrvuti olemasolevate hoonega. Kuna uushoonestus on Valga

linnakeskuses ja piirneb linnakeskuse taaselustamise arenguteljega, siis on oluline kavandada

uushoonestus kvaliteetse arhitektuurse lahendusega. Jalakäijate, jalgratturite ja mootorsõidukite

liikumissuundi analüüsides on vajalik säilitada kõnniteed Jaama puiesteel, Allika tänaval ja Ernst

Enno tänaval. Planeeringu lahendusega seatakse piirkonna hoonestuse ja haljastuse vahel

tasakaal.

2

Antud tegevusele vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse1

(edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 alusel automaatselt keskkonnamõju hindamise kohustuslikkust ei

kaasne. KeHJS § 33 lõike 2 punkti 4 alusel tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkust ning anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering,

millega kavandatakse KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonda kuuluvat ja § 6 lõike 4 alusel

kehtestatud määruses nimetatud tegevust. Koostatava planeeringuga kavandatav tegevus ei ole

sedavõrd suure mastaabiga, mis liigituks Vabariigi Valitsuse 29. august 2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu1“ § 13 lõike 2 alla. Kavandatava kaubanduskeskuse mahust ja

kaasnevate tegevuste iseloomust lähtudes on võimalik keskkonnatingimustega arvestamine

planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Kui

tegevused täpsustuvad detailplaneeringu menetluse käigus ja kuuluvad KeHJS § 6 lõike 1, 2 või

4 nimetatud tegevuste loetellu, siis tehakse otsus keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamise vajalikkuse üle otsustamiseks koheselt.

Algatatav detailplaneering koostatakse Valga linna üldplaneeringu alusel. Valga Vallavalitsus on

seisukohal, et detailplaneeringu koostamine ja kehtestamine on võimalik, kui lähtutakse Valga

linna üldplaneeringust, Valga linna ruumilise arengu eesmärkidest ja korralduse lisas 1 toodud

lähteseisukohtadest. Eesmärgipärase planeeringu kehtestamisega viiakse ellu Valga linna

üldplaneeringut ja toetatakse Valga valla ruumilise terviklahenduse loomist.

Detailplaneeringu algataja, kehtestaja ja koostamise korraldaja on Valga Vallavalitsus (Puiestee

tn 8, Valga linn, Valga vald, 68203 Valgamaa).

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1, planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punkti

1, § 128 lõigete 1, 5, 6, 7 ja 8, § 130 lõike 1, Valga Vallavolikogu 22. novembri 2019 määruse

nr 91 „Ehitusseadustikus, planeerimisseaduses ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse

rakendamise seaduses sätestatud ülesannete delegeerimine“ § 1 lõike 2 alusel, arvestades Valga

Linnavolikogu 25. mai 2007 määrusega nr 6 kehtestatud Valga linna üldplaneeringut, annab

Valga Vallavalitsus korralduse:

1. Algatada Valga linna Jaama pst 1 maaüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu koostamine

eesmärgiga kavandada Jaama pst 1 maaüksusele kaasaegne kaubandus- ja teenindushoone,

mis tihendab kesklinna hoonestust, tugevdab linna arengutelge ning tõstab piirkonna avaliku

ruumi ja linnaruumilise identiteedi kvaliteeti.

2. Kinnitada planeeringuala piir ja lähteseisukohad vastavalt lisale 1.

3. Ehitus- ja planeerimisteenistusel korraldada punktis 1 nimetatud detailplaneeringu algatamise

teate ilmumine planeerimisseaduse § 128 lõikes 6 ja 7 nimetatud kohtades.

4. Korraldus jõustub 1. aprillil 2026.

5. Korralduse peale võib esitada Valga Vallavalitsusel vaide haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tartu Halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtaegadel.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Mart Kase

vallavanem Diana Asi

vallasekretär