TINGMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR

p2 PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL

OLEMASOLEV PUU

PLANEERITUD KRUNDI PIIR

POS 1 KRUNDI TUNNUS

JUURDEPÄÄS KRUNDILE

PLANEERITAV KRUNDI HOONESTUSALA

HOONE PÕHIMAHU SUUND / KATUSEKALDE NURK

OLEMASOLEV VEETORU

OLEMASOLEV KANALISATSIOON

OLEMASOLEV MADALPINGE-KAABEL

5-200

TULEOHUTUSKUJA 8m ULATUS

OLEMASOLEV MADALPINGE ÕHULIIN

LAMMUTATAV EHITIS / LIKVIDEERITAV OBJEKT

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

OLEMASOLEV DRENAAŽ

OLEMASOLEVA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND

SÕIDUSUUNAD

PLANEERITUD VEETORU

PLANEERITUD KANALISATSIOON

PLANEERITUD MADALPINGE-KAABEL

PLANEERITUD SIDELIIN

TULETÕKKELAHENDUSE VAJADUS

MÄRKUSED 1. Nõuded hoonete paiknemisele ja ehitiste arhitektuurilised ja kujnduslikud nõuded vt. Seletuskiri punkt 9;

LUBATUD sihtotstarve detailplaneeringu liikides Lubatud kõrgus

abs. korruste arv +/-

hoonete ehitisealune

pind

hoonete lubatud arv

krundil

ÜH KATASTRI SIHTOTSTARVE ÜLDKASUTATAV MAA

L KATASTRI SIHTOTSTARVE TRANSPORDIMAA

EP SIHTOTSTARVE ÜKSIKELAMUMAA

E KATASTRI SIHTOTSTARVE ELAMUMAA

Olemasolev liitumispunkt ühisveevõrguga

Liitumispunkt tinglik asukoht liitumisel sidevõrguga kinnistu A.Maramaa 31 ees olevast sidetrassist

paigaldatava KKS sidekaevuga

Liitumiskilbi asukoht liitumisel elektrivõrguga

Eh itu

sk ee

lu vö

ön di

u la

tu s

Pi ira

ng uv

öö nd

i u la

tu s

A.Maramaa pst

H ei

na tn

POS 1

E

E

E

E

L

ÜH

L

L

E

L

EP 86,6 2 /-1

215 1

p2 5-

20 0

5-200

ka sv

uh oo

ne

varjualune

TINGMÄRGID

02 KK 17.04.2026 Lisatud joonisele naaberkrundil Heina 22 asuv kasvuhoone ja A.Maramaa 44 asuv varjualune ning sellest lähtuv kuja ulatus 8 m planeeringualal..

02

Vers. Muutja Kuupäev Kirjeldus

Osa-grupp-jrk.nr.

Mõõt

Registrikood 12267932 MTR EEP002408

Töö nr

Tellija

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Joonise nimetusStaadium Indrek Jõgisoo

Asukoht

A.Maramaa pst 46, Viljandi linn, Viljandimaa

2025-09-29

JN100Põhijoonis

1:50016.03.2026

DP

Versioon

Kinnistu aadressiga A.Maramaa pst 46 (kat. 89703:002:0040) DETAILPLANEERING. KovID 2025-011

Käesolevat joonist ei ole lubatud kasutada osaliselt või muudetud kujul ilma Projektikoda OÜ nõusolekuta

Planeeringu nimetus

Kalle KadalippPlaneerija

DP koostamise korraldaja Viljandi Linnavalitsus

Viljandi, märts 2026

Viljandi linn A.Maramaa pst 46 katastriüksus 89703:002:0040

DETAILPLANEERING

KovID:2025-011

Vaade planeeritavale alale läänest. Maa- ja Ruumiameti. fotoladu. 29.04.2024 ülelend

Planeeringu koostamise korraldaja: Viljandi Linnavalitsus

Huvitatud isik Indrek Jõgisoo

[email protected]

Koostaja Projektikoda OÜ

registrikood 12267932

MTR reg nr EEP002408

Tallinna 58, 71018 Viljandi

Töö nr 2025-09-29

Planeerija: Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7

[email protected]

+372 511 4378

Versioon 02 02.04.2026

2/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED ................................................ 4 1.1 Üldosa ..................................................................................................................................... 4

1.2 Algatamiskorraldus ................................................................................................................ 4

1.3 Geodeesia ............................................................................................................................... 5

1.4 üldplaneering .......................................................................................................................... 5

1.5 Kehtivad detailplaneeringud .................................................................................................. 6

2 Ruumilise arengu eesmärgid .......................................................................................................... 6 3 Planeeringuala ja selle mõjuala kirjeldus ....................................................................................... 6 4. PLANEERINGUALA ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ........................................... 6 5 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE ...................................................................... 7 6 KRUNDI HOONESTUSALA ....................................................................................................... 7 7 KRUNDI EHITUSÕIGUS ............................................................................................................. 7

7.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed ............................................................................................ 7

7.2 Hoonete suurim lubatud arv ................................................................................................... 7

7.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ............................................................................. 7

7.4 Hoone lubatud maksimaalne kõrgus ...................................................................................... 7

7.5 Hoone lubatud maksimaalne sügavus .................................................................................... 8

8 HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED .............................................................................. 8 9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED .......................... 8 10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS ........................................ 9

10.1 Tänavate liikluskorraldus ja krundile pääs ............................................................................. 9

10.2 Parkimine ja krundisisene liikluskorraldus ............................................................................ 9

11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED ....................................................... 9 11.1 Haljastus ................................................................................................................................. 9

11.2 Heakorrastus, prügi kogumine ............................................................................................... 9

12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE ......................................... 9 13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE .......................................................... 10

13.1 Olemasolevad tehnovõrgud ja –rajatised ............................................................................. 10

13.2 Veevarustus .......................................................................................................................... 10

13.3 Tuletõrje veevarustus ........................................................................................................... 10

13.4 Heitvee kanalisatsioon .......................................................................................................... 10

13.5 Sademevee ärajuhtimine ...................................................................................................... 10

13.6 Elektrivarustus ...................................................................................................................... 10

13.7 Sidevarustus ......................................................................................................................... 11

13.8 Soojavarustus ....................................................................................................................... 11

14 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID ....................................... 11 15 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED ......................................................... 11

15.1 Detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju hindamine .............................. 11

15.2 Müra ja vibratsioon .............................................................................................................. 11

3/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

15.3 Välisõhu kvaliteet ................................................................................................................. 12

15.4 Radoonioht ........................................................................................................................... 12

15.5 Insolatsioonitingimused ....................................................................................................... 12

15.6 Energiatõhusus .................................................................................................................... 12

16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD

KINNISOMANDI KITSENDUSED ................................................................................................... 12 16.1 Ehitise kaitsevööndist tulenevad kinnisomandi kitsendused ............................................... 12

16.1.1 Üldised nõuded ............................................................................................................. 12 16.1.2 Tehnovõrkude kitsendused ........................................................................................... 13

16.2 Ohualad ................................................................................................................................ 13

17 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED................................................ 13 18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ........................................................................................... 13

JOONISED:

1. Põhijoonis JN100 M 1:500

LISAD

1. ML105 Situatsiooniskeem M 1:5000

2. ML106 Tugiplaan M 1:500

3. ML100 Fotod asukohast

4. RI 100 Ruumilised illustratsioonid

5. MD 201 Viljandi Linnavalitsuse 13.10.2026 korraldus 565 „Kinnistu A.Maramaa pst 46

detailplaneeringu algatamine“

6. MD 201 Viljandi Linnavalitsuse 23.02.2026 korraldus 141 „ Viljandi Linnavalitsuse

13.10.2025 korralduse nr 565 „Kinnistu A. Maramaa pst 46 detailplaneeringu algatamine“ muutmine“

7. UU 103 W Vara OÜ töö nr GD25205 “Viljandi linn, A.Maramaa pst 46

(89703:002:0040) geodeetiline alusplaan“, Viljandi 2025

8. ML 100 Telia Eesti AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39991346

9. ML 100 Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 506272

4/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

SELETUSKIRI

1 ÜLDOSA, DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED

1.1 ÜLDOSA Viljandi Linnavalitsus algatas detailplaneeringu 13.10.2026 korraldusrga 565 „Kinnistu A.Maramaa

pst 46 detailplaneeringu algatamine“. Detailplaneeringuala suurus on 845 m2 hõlmates olemasolevat

kinnistut.

Planeeringuala katastriüksuse sihtotstarve on olemasolevana elamumaa 100%.

Detailplaneeringu koostamise tingis tellija soov määrata krundi ehitusõigus väikeelamu rajamiseks.

Peale hoone eskiislahenduse valmimist pöördus tellija Viljandi Linnavalitsuse poole sooviga

suurendada algatamiskorralduses määratud hoone ehitisealuse pinna suurust. Viljandi Linnavalitsus

võttis algatamiskorralduse täpsustamiseks vastu 23.02.2026 korralduse 141 „ Viljandi Linnavalitsuse

13.10.2025 korralduse nr 565 „Kinnistu A. Maramaa pst 46 detailplaneeringu algatamine“ muutmine“,

millega suurendati lubatud ehitiseaust pinda 215 m2-le.

Tellija on sõlminud Viljandi Linnavalitsusega planeerimisseaduse § 130 lg 1 kohase halduslepingu

planeeringu koostamise või planeeringu koostamise tellimise üle võtmiseks.

Planeeringualale kavandatavad tegevused ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõigetes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 nr 224

määruses „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ §13 nimetatud tegevuste hulka.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 3 (2) „Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud

seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku.“

Planeeringut illustreeriva lahenduse üksühene järgimine projekteerimisel ei ole kohustuslik.

1.2 ALGATAMISKORRALDUS Algatamisel ja selle hilisemal täpsustamisel seati järgmised lähteseisukohad:

1.2.1. Detailplaneeringuga tuleb lahendada planeerimisseaduse §-s 126 sätestatud kohustuslikud ja

muud asjakohased ülesanded.

1.2.2. Detailplaneeringu koostamisel võtta aluseks kehtivas üldplaneeringus sisalduvad asjakohased

nõuded.

1.2.3. Detailplaneeringu ehitiste arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramisel kajastada

planeeritava hoonestuse arhitektuurikvaliteedi tagamise meetmena nõue kooskõlastada ehitusprojekti

eskiis Viljandi linna arhitektuuriameti juhtajaga.

1.2.4. Krundile on lubatud planeerida üks hoone.

1.2.5. Arvestades naabruskonnas asuvaid hooneid, planeerida hoone lubatud maksimaalseks

kõrguseks kuni 7,5 meetrit.

1.2.6. Planeeritav hoone peab sobituma keskkonda, sh arvestada ümbruskonna katusekallete ja-

kujudega, hoone tuleb liigendada.

1.2.7. Uushoone ehitisealuseks pinnaks määrata mitte üle 215 m2.

1.2.8. Parkimine lahendada standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kohaselt krundisiseselt.

1.2.9. Detailplaneeringuga tuleb krundil tagada haljastusele mitte vähem kui 30%, millest vähemalt

50% peab olema kõrghaljastatud. Kõrghaljastuse osakaal krundil arvestada täiskasvanud puu

eeldatava võra perimeetri pindala järgi. Haljastuse, sealhulgas kõrghaljastuse põhimõtete määramisel

kasutada alusena standardi EVS 939-3 „Puittaimed haljastuses“ juhiseid.

5/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

1.2.10. Detailplaneering koostada aktuaalsele geodeetilisele alusplaanile, mis vastab majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele

esitatavad nõuded“. Topo-geodeetilise mõõdistuse toimik esitada Viljandi linnale KovGIS EVALD

keskkonnas https://evald.ee/viljandilinn/ .

1.2.11. Detailplaneering koostada ja vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele

nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu KovID on

2025-011.

1.2.12. Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb vajadusel huvitatud isikul Viljandi Linnavolikogu

määruse (28.12.2023 vastu võetud otsus nr 44) „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ alusel sõlmida linnavalitsusega

haldusleping detailplaneeringus ette nähtud rajatiste ja kõigi teiste rajatiste, mis ei asu

detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja sellega

funktsionaalselt seotud, väljaehitamiseks.

1.2.13. Detailplaneering koostatakse eeldatavalt 2025 – 2027 aasta jooksul. Kui detailplaneeringut ei

esitata linnavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest arvates, siis peab

planeeringu koostamisest huvitatud isik esitama linnavalitsusele taotluse lähteseiskohtade muutmise

või täiendamise vajaduse väljaselgitamiseks.

1.2.14. Kui detailplaneeringut ei ole linnavalitsusele esitatud kolme aasta jooksul planeeringu

algatamisest arvates, võib linn lõpetada detailplaneeringu menetluse.

1.2.15. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering puudutab

1.2.16. Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse:

1.2.16.1. kõik tehnovõrkude omanikud, kelle taristuga liitumist planeeritakse, olemasolevaid

liitumistingimusi muudetakse, kelle taristu asub planeeringualas või kelle taristut võib planeering

mõjutada;

1.2.16.2. kõik naaberkinnistute omanikud ja lähimad üle avaliku tänava asuvate kinnistute

omanikud;

1.2.16.3. kõik teised isikud planeerimisseaduse § 127 lõigetes 2 ja 3 sätestatud alustel, kes

selleks soovi avaldavad või kelle huve võib planeering puudutada, kui see selgub planeeringu

koostamise käigus.

1.3 GEODEESIA Planeeringu koostamisel on geodeetilise alusena kasutatud W Vara OÜ tööd nr GD25205 “Viljandi

linn, A.Maramaa pst 46 (89703:002:0040) geodeetiline alusplaan“, Viljandi 2025.

1.4 ÜLDPLANEERING

Viljandi linna üldplaneering kehtestati Viljandi Linnavolikogu 30.06.2010 otsusega nr 71.

Üldplaneeringu põhilahenduse joonise 1 „Juhtfunktsioonid“ järgselt on käesoleva

detailplaneeringuga käsitletav maa-ala tsoneeritud kui „Suletud krundiga ala“, mille

juhtfunktsiooniks on määratud „Väikeelamumaa“. Juhtfunktsioon "Väikeelamumaa" võimaldab

püstitada üksikelamuid, paarismaju, ridaelamuid ning kuni kahe korruse ja ühe trepikojaga

kortermaju. Lubatud on rajada lisaks viilkatusealune poolkorrus.

Vastavalt Viljandi linna üldplaneeringu põhilahenduse tekstilise osa punkti 4.10. „Kaitstav

elukeskkond“ ja joonise 4 „Miljööväärtuslikud alad“ kuulub käesoleva detailplaneeringu ala kaitstava

elukeskkonna hoonestusalasse.

Üldplaneeringu kohaselt on kaitstava elukeskkonna lisatingimuseks uute hoonestusalade ja

funktsioonide määramisel piirkonna linnalise koosluse tiheduse komponentidega arvestamine ning

antud piirkonnale omase ühtse arhitektuurse keskkonna säilimise tagamine.

6/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

Joonis 1. Väljavõte Viljandi linna kehtiva üldplaneeringu põhilahenduse joonisest „Juhtfunktsioonide

kaart“

1.5 KEHTIVAD DETAILPLANEERINGUD Planeeringualal ja selle lähiümbruses kehtivad detailplaneeringud puuduvad.

2 RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID Ruumilise arengu eesmärgiks on planeeringu maa-alale määrata tingimused ühepereelamu rajamiseks.

Vastavuses algatamiskorralduses kirjeldatud lähteseisukohtadega tuleb määrata planeeringuga krundi

ehitusõigus ja lahendada muud planeerimisseaduse §-s 126 toodud ülesanded. Planeeringuga ei

kavandata olemasoleva krundi jagamist ega selle liitmist mõne teise krundiga.

3 PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA KIRJELDUS Planeeringuala hõlmab kinnistu A.Maramaa pst 46 maa-ala. Detailplaneeringuala on olemasoleva

kinnistu maa-ala suurusega 845 m2.

Planeeritav ala on olemasolevana hoonestamata ala, kus varasemalt paiknes tänaseks lammutatud

üksikelamu. Ala piirneb idast üksikelamutega hoonestatud kruntidega idast A.Maramaa pst 44, kirdest

Veere tn 23, põhjast Heina tn 22, lõunast teisel pool A.Maramaa puiesteed lõunast A.Maramaa pst 33

ja kagust A.Maramaa 31. Lõunast külgneb planeeritav ala A. Maramaa puiesteega ja läänest Heina

tänava ja sellest läände jääva Paala järve üldkasutatava maa-alaga.

Planeeritav ala asub idast langeva oru nõlva allosas. Planeeringuala idapoolse ja läänepoolse piiri

kõrguslik erinevus on 3 m langusega lääne suunas.

Planeeritav ala on lage hoonestuse ja puude-põõsasteta ala. Planeeritav ala on avatud kaugvaadetele

üle Paala järve pea igast vaatepunktist. Ümbritsevad tänavad on asfalteeritud. Tehnovõrkudega

varustatus on olemasolev või väheste töödega saavutatav.

4. PLANEERINGUALA JA SELLE MÕJUALA ANALÜÜSIL PÕHINEVAD JÄRELDUSED Planeeringualale üksikelamu taasrajamine on loogiliseks arenguks planeeringuala arendamisel.

7/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

5 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAOTAMINE Käesoleva detailplaneeringuga olemasolevat krundijaotust ei kavandata muuta. Planeeringualal asuva

krundi suurus on olemasolevana 845 m2.

6 KRUNDI HOONESTUSALA Hoonestusala on planeeringuga määratud krundi piiritletud osa, kuhu võib püstitada ehitusõigusega

lubatud hooneid.

Hoonestusala piire võivad ületada hoonete ehitisealuse pinna hulka mitte arvestatavad osad tingimusel,

et on tagatud tuleohutuse nõuded. Projekteeritavad maa-alused ja maapealsed rajatised võivad asuda

hoonestusalalt väljas.

Krundile POS 1 ehitatav hoone peab asuma käesolevas planeeringus joonisel „JN100 Põhijoonis“

määratud hoonestusalal. Hoonestusalasse ei ole keelatud rajada teid/platse ja istutada haljastust, puid

ning põõsaid.

Hoonestusala on näidatud joonisel JN100 „Põhijoonis“.

7 KRUNDI EHITUSÕIGUS

7.1 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARBED Käesoleva detailplaneeringuga määratud „krundi kasutamise sihtotstarve“ määrab, millisel otstarbel

võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi POS 1 planeeritud kasutussihtotstarve on

ÜKSIKELAMUMAA (EP).

7.2 HOONETE SUURIM LUBATUD ARV Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud arv“ on eraldiseisvate hoonete maksimaalselt lubatud

arv krundil. Hoonete suurim lubatud arv planeeringuga määratud krundil on kokku üks eraldiseisev

hoone.

7.3 HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND Planeeringus määratud „Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind“ on defineeritud Majandus- ja

taristuministri 05.06.2015 määruse nr 57 §-s 19, mille järgselt on see hoone maapealse osa aluse pinna

ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal.

Pindala hulka ei arvata hoone küljes olevat:

• vihmaveesüsteemi;

• päikesekaitsevarjestust;

• terrassi;

• kaldteed ning treppi;

• valguskasti;

• vundamendi taldmikku;

• tehnosüsteemi ja -seadme osa;

• liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale

mittetoetuvat varikatust;

• kuni ühe meetri laiust katuseräästast;

• hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.

Käesoleva detailplaneeringuga on määratud maksimaalseks lubatud hoone ehitisealuseks pinnaks

krundil POS 1 215 m2.

7.4 HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS Planeeringus määratud “Hoone lubatud maksimaalne kõrgus” on riiklikus kõrgussüsteemis määratud

kõrgusarv hoone kõrgeima tarindi kõrgeima punktini, võtmata arvesse kohalikke väiksemaid

8/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

süvendeid ja kõrgendusi. Hoonel paiknevat tehnoseadet ja -süsteemi ning selle osa, sealhulgas korstnat,

antenni ning välireklaami ja muud taolist ehitise kõrguse hulka ei arvestata.

Hoone lubatud maksimaalne kõrgus (EH2000) krundil on 86,60.

Hoone lubatud maksimaalset kõrgust ületava kõrgusega rajatise (va. lipumast või muu punktrajatis

nagu valgustuspost) rajamiseks peab olema Viljandi Linnavalitsuse nõusolek.

7.5 HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE SÜGAVUS Ehitise sügavus on ehitise suurim vertikaalmõõde ehitist vahetult ümbritsevast maapinnast või

katendist ehitise kõige alumise maa-aluse korruse viimistletud põranda kõrgusele, võtmata arvesse

kohalikke väiksemaid süvendeid ja kõrgendusi.

Hoonete maksimaalne lubatud sügavus on 4m.

8 HOONETE EHITUSLIKUD TINGIMUSED Planeeritavale alale rajatav hoone peab kogu oma kasutusea vältel vastama selle kasutamise nõuetele

ja ning ehitamise ning olemasolu vältel olema ohutu.

Hoone tuleohutusklassile planeeringuga kohustuslikku miinimumnõuet ei määrata. Hoonete

tuleohutusklass ja vajadusel tuletõkkesektsioonideks jagamine määrata ehitusprojektis.

Ehitamise ajal tuleb rakendada meetmed tagamaks olemasolevate kommunikatsioonide jätkuv

toimimine ja vajadusel nende kaitse.

9 EHITISTE ARHITEKTUURILISED JA KUJUNDUSLIKUD TINGIMUSED Detailplaneeringuga määratud arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused on:

• Kavandatava hoone arhitektuurne lahendus peab olema kaasaegne ja kvaliteetne ning

sobituma piirkonna hoonestusega Kavandatava hoone arhitektuurikvaliteedi tagamise

meetmena tuleb ehitusprojekti eskiis kooskõlastada Viljandi linna arhitektuuriameti

juhatajaga

• Planeeritav hoone peab sobituma keskkonda, sh arvestada ümbruskonna katusekallete ja-

kujudega. Hoone tuleb liigendada.

• Elamu planeeringualal võib olla kuni kahe korruseline. Keldri rajamine on lubatud.

• Välisviimistlusmaterjalina kasutada soovitavalt naturaalseid materjale. Viimistlusmaterjalide

värvitoonidele erinõudeid ei seata;

• Hoone tuleb projekteerida hoonestusalale järgides hoonestusalal seatud kõrguslikku piirangut

(vt punkt 7.4). Hoonestusalad on tähistatud joonisel JN100 PÕHIJOONIS;

• Hoone tuleb projekteerida põhimahu ja harjajoonega käesolevas planeeringus joonisel JN100

PÕHIJOONIS määratud suunal;

• Hoone põhimahu katusekalle on lubatud 5⁰-20⁰;

• Päikesepaneelide paigaldamisel katusele kasutada integreeritud lahendust või paigaldada

päikesepaneelid katuse tasapinda. Keelatud on katusest eenduvatele raamidele

päikesepaneelide paigaldus;

• Piirde rajamine krundi piirile on lubatud. Krundi piire näha ette arhitektuurselt sobivana

projekteeritava hoonega ning ümbritseva keskkonnaga. Piirde lahendus esitada

ehitusprojektis.

• Piirde kõrgus tänavamaaga piirnevana on lubatud kuni 1,5 m, looduslik piire (hekk-põõsastik)

kõrgus võib olla kõrgem.;

• Väljaspool krundi piiri on piirdeaedade rajamine keelatud;

• Kruntide omavahelise piirde rajamisel, tuleb piirde materjalis ja rajamiskõrguses kokku

leppida krundinaabrite vahel juhindudes vajadusel asjaõigusseaduses sätestatust;

• Piirdeaia materjalidest on lubatud horisontaalne või vertikaalne laudis, võrk- või metallpiire,

hekk;

9/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

10 LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED JA KRUNDILE PÄÄS

10.1 TÄNAVATE LIIKLUSKORRALDUS JA KRUNDILE PÄÄS Üldist liikluskorraldust piirnevatel teedel planeeringuga ei muudeta. Juurdepääs planeeritavale

krundile POS 1on Heina tänavalt.

10.2 PARKIMINE JA KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS Detailplaneeringuga on määratud:

• Parkimisnormatiivi täitmine tuleb korraldada krundil. Tänava maa-alale parkimise

kavandamine ei ole lubatud;

• Planeeringuala krundile on planeeritud nõudena minimaalselt 2 parkimiskohta krundile.

• Parkimisnormatiivi nõude täitmise lahendus anda ehitusprojektiga. Parkimisnormatiivi nõude

täitjaks loetakse ka kohta projekteeritavas garaažis või varjualuses

• Jalgvärava(te) asukoht (nende rajamisel) määrata ehitusprojektiga;

• Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääs on olemasolevatelt teedelt A.Maramaa puiesteelt ja

Heina tänavalt.

11 HALJASTUSE JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED

11.1 HALJASTUS Planeeritav ala on olemasolevana kõrghaljastuseta lage ala. Detailplaneeringu lähteseisukohtadest

tulenevalt tuleb tagada haljastusele mitte vähem kui 30% krundi pinnast, sh kõrghaljastusele vähemalt

15 % krundi pinnast. Kõrghaljastuse osakaal arvestatakse täiskasvanud puu eeldatava võra perimeetri

pindala järgi. Haljastuse nõuete määramisel võtta aluseks kehtiv standard EVS 939-3 „Puittaimed

haljastuses“.

Puude istutamisel ja haljastuse rajamisel tagada puude juurestikule puujuure levikut võimaldava mahu

ja omadustega kasupinnase olemasolu istutuskohas. Keskkasvulisele puule tuleb tagada juurestikule

vajalik kasvupinnas vähima mahuna 9 m3 ja vähima sügavusega 1 m, madalakasvulisele puule vastavalt

5 m3 ja 0,8 m.

Krundi haljastuse lahendus esitada ehitusprojekti koosseisus.

11.2 HEAKORRASTUS, PRÜGI KOGUMINE • Pääs krundile teostada tolmuvaba katendiga, krundisisene autode parkimis- ja manööverdusala

teostada vett läbilaskva tolmuvaba katendiga. Hoonealuse autode parkimisala võib teostada

tolmuvaba katendiga

• Krundi territooriumile võib paigaldada vajalikke väikevorme (lipumastid, mänguväljaku

inventar, istepingid jmt).

• Sademevesi immutada krundi haljasmaal. Vajadusel rajada sademevee kompensatsiooni

kogurid. Soovitatav on rajada sademevee kogumislahendused, mis võimaldavad sademevett

kasutada haljastuse kastmiseks vähendades seeläbi ka põhjavee tarvet.

• Jäätmete kogumine krundil peab olema vastavuses jäätmeseaduses, pakendiseaduses ja nende

rakendusaktides ning Viljandi linna jäätme-eeskirjas ja Viljandi linna jäätmekavas 2021-2026

toodud nõuetega. Kogumiskonteinerite asukohad paigutada juurdepääsutee lähedusse, nende

täpne asukoht määrata ehitusprojektis.

12 EHITISTEVAHELISED KUJAD. TULEOHUTUSE TAGAMINE Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist

majanduslikku või ühiskondlikku kahju.

10/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

Ehitiste tuleohutuse kavandamisel ja ehitiste vaheliste tuleohutuskujade määramisel juhinduda

Siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17, “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” ja standardisarja

EVS 812 nõuetest, mille järgi minimaalne lubatud vahekaugus hoonestamisel tuletõkkemeetmeid

kavandamata on naaberkinnistute hoonetest 8 m.

Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut.

Detailplaneeringuga määratud hoonestusala jääb kaugemale kui 8 m olemasolevatest naaberkinnistutel

paiknevatest hoonetest.

Minimaalset nõutavat tuleohutusklassist TP3 rangemat tuleohutusklassi ei ole planeeringuga

nõutavana määratud. Hoone tuleohutusklass määrata ehitusprojektiga.

Krundil põlevmaterjali ladustamisel tuleb juhinduda Tuleohutuse seadusest ja Siseministri 27.05.2024

määrusest nr.14, „Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise tuleohutusnõuded”

Krundile tuletõrjevahenditega juurdepääs avalikult maalt on A.Maramaa puiesteelt ja Heina tänavalt.

13 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE PAIKNEMINE

13.1 OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED Planeeringualal teistele isikutele kuuluvaid tehnovõrke ei asu:

13.2 VEEVARUSTUS Planeeringuala krundi veevarustuse tagamine on kavandatud Heina tänaval asuvast AS Viljandi

Veevärk kuuluvast olemasolevana välja ehitatud ühisveevärgi liitumispunktist.

Liitumispunkti paiknemine on näidatud joonisel JN100 Põhijoonis ja ML106 Tugiplaan.

Ühisveevärgiga liitumiseks sõlmida liitumisleping AS-ga Viljandi Veevärk.

13.3 TULETÕRJE VEEVARUSTUS Planeeringualale lähimad hüdrantkaevud asuvad A.Maramaa puiestee ja Veere tänava ristmikul HK

298 (kaugus planeeringualast ca 35 m) ja HK 311 A.Maramaa puiestee ja Leola tn ristmikul (kaugus

planeeringualast ca 135 m).

Ühisveevärgi hüdraulilist ressurssi (vajaduse ilmnemisel) hoonesisese tulekustutussüsteemi

toimimiseks ei ole lubatud kasutada, välja arvatud ettevarutud vesi mahutites. Kõik hoone sisesed

tulekustutussüsteemid peavad toimima ühisveevärgist autonoomselt.

13.4 HEITVEE KANALISATSIOON Kavandatava hoone reoveed on planeeritud suunata Heina tänaval asuvasse olemasolevasse

reoveekanalisatsiooni olemasolevana välja ehitatud liitumiskaevu kaudu

Liitumiskaevu paiknemine on näidatud joonisel JN100 Põhijoonis ja ML106 Tugiplaan.

Ühiskanalisatsiooniga liitumiseks sõlmida liitumisleping AS-ga Viljandi Veevärk.

13.5 SADEMEVEE ÄRAJUHTIMINE Planeeringuala on reljeefilt laugjas kaldega idast läände. Planeeringuala lähiümbruses

sademeveekanalisatsioon puudub.

Sademevesi hajutada ja immutada krundi haljasmaal ja suunata krundile rajatavatesse sademevee

kompensatsiooni koguritesse, mille vajalik suurus ja paiknemine täpsustatakse ehitusprojektiga.

Soovitav on rakendada platside katendina sademevett pinnasesse imbuda laskvat lahendust (näiteks

murukivi)

Krundi maapinna planeerimisel on keelatud sademevee tahtlik suunamine vertikaalplaneerimisega

naaberkinnistutele ja tee maa-alale. Sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud.

13.6 ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustuse väljaehitamiseks planeeringualal juhinduda Elektrilevi OÜ tehnilistest tingimustest

506272 (lisa 9).

11/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

Krundi liitumispunkti asukohaks võrguühendusele on ette nähtud liitumiskilp kinnistu kagunurka

(näidatud joonisel JN100_Põhijoonis). Elektritoide projekteeritavasse elamusse tuleb näha ette

maakaabliga.

13.7 SIDEVARUSTUS Vastavalt Telia Eesti AS väljastatud telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr

39991346 (Lisa 8) on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana A.Maramaa pst 31

kinnistu ees olevast sidetrassist ( vajalik paigaldada sidekaev KKS olemasolevale trassile).

Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda

planeeritava sõidutee alale.

Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste kaitseks, tagamaks nende

säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.

13.8 SOOJAVARUSTUS Vastavuses Viljandi linna kehtiva üldplaneeringuga ja Viljandi Linnavolikogu 28.01.2005 määrusega

nr 93, „Viljandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust eraldumise tingimused ja

kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojusettevõtja arenduskohustus“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/412092012012) kuulub planeeritav maa-ala kaugküttepiirkonda.

Kaugküttevõrguga liitumiseks tuleb taotleda AS-lt Gren Viljandi tehnilised tingimused liitumiseks ja

liitumisel sõlmida liitumisleping.

Erandid, mille korral kaugküttepiirkonnas ehitatavate või rekonstrueeritavate ehitiste soojusega

varustamisel lubatakse kasutada muud kütteviisi kui kaugküte, on kirjeldatud Viljandi Linnavolikogu

28.01.2005 määruses nr 93 „Viljandi kaugküttepiirkonna piirid, võrguga liitumise ja võrgust

eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded, soojusettevõtja arenduskohustus“

punktis 3.4 kirjeldatud juhtudel, sh ehitised, mille soojusega varustamiseks kasutatakse ainult

ökoloogiliselt puhtaid kütteviise.

14 LOODUSOBJEKTIDE KAITSE JA NENDE KAITSEVÖÖNDID Keskkonnaregistri kohaselt puuduvad planeeringualal looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud

olemasolevad või kavandatavad kaitstavad loodusobjektid või keskkonnaregistri maardlate nimistus

olevad maardlad.

15 KESKKONNATINGIMUSTE TAGAMISE NÕUDED

15.1 DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATUD TEGEVUSTE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Vastavalt detailplaneeringu algatamise korraldusele ei ole detailplaneeringu koostamisel

keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine nõutav, kuna detailplaneeringuga ei kavandata

tegevust, mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) kohaselt on

olulise keskkonnamõjuga tegevus. Kavandatava tegevusega ja detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne

eeldatavalt vahetu või kaudne mõju, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

15.2 MÜRA JA VIBRATSIOON Müra tasemed on normeeritud standardis EVS 842:2003, „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra

eest“ ja sotsiaalministri 12.11.2025 määruses nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Mürataseme

mõõtmisel rakendada määruses kirjeldatud mõõtmise meetodeid.

Hoone ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada seatud nõuetega.

Liiklusest põhjustatud liiklusmüra normtaseme ületamist planeeringualal hinnanguliselt ei toimu.

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrusest nr 54 „Vibratsiooni

12/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud

nõuetest.

Piirkonna mürahäiringute vähendamiseks rakendada planeeringu alal järgmisi meetmeid:

• Hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või

küttesüsteemid) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine

lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid mürasummutamiseks;

• vältida mürarikkaid tegevusi tavapärase tööaja välisel ajal.

Vibratsiooni hindamisel tuleb lähtuda sotsiaalministri 01.10.2025 määrusest nr 54 „Vibratsiooni

piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud

nõuetest.

Liiklusest tingitud vibratsioon planeeringualal jääb eeldatavalt normatiivide piiresse. Planeeritud

hoonete puhul piisab nõuetekohase vibratsiooni taseme tagamiseks tavapäraste vibratsiooni levikut

takistavate ehituslike meetmete rakendamisest. Vibratsiooni levikut takistab massiivsete

konstruktsioonide kasutamine.

15.3 VÄLISÕHU KVALITEET Planeeringuala arendamisel lisanduv liikluskoormus on väike ning sellega ei kaasne õhukvaliteedi

piirväärtuste lähedast saastetaset.

Planeeringualale kavandatud tegevused ei mõjuta välisõhu kvaliteeti märgatavalt.

15.4 RADOONIOHT Eesti geoloogiateenistuse Eesti pinnase radooniriski kaardi (2023) andmetel jääb ala pinnase

radooniohtlikkuse liigituse alusel kõrge või väga kõrge radoonisisaldusega alale.

Hoonete siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Vajadusel rakendada meetmeid vastavalt

EVS 840:2017, „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.

15.5 INSOLATSIOONITINGIMUSED Insolatsioonitingimusi (piisava loomuliku valguse, sh päikesevalguse olemasolu) normeerib Euroopa

standard EVS-EN 17037 "Päevavalgus hoonetes". Standardi kohaselt tuleb detailplaneeringu

staadiumis elamute asukoht ja hoonete asetus valida selliselt, et eluruumides oleks kindlustatud

vähemalt kolmetunnine katkematu insolatsioon (otsese päikesevalguse pääsemine ruumi) päevas

ajavahemikul 22. aprillist kuni 22 augustini.

Planeeritud hoonestusalad paiknevad hoonestamata maa-alal. Insolatsiooni tagamise võimalus on

detailplaneeringu koostamise ajal kontrollitud programmiga Archicad 28.

15.6 ENERGIATÕHUSUS Sõltuvalt planeeringualale rajatava(te)st hoone(te) kasutusotstarbest tuleb nende projekteerimisel

rakendada energiatõhususe nõudeid, mis on seatud Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018

määrusega nr 63, „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“.

16 SERVITUUTIDE SEADMINE JA EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED

16.1 EHITISE KAITSEVÖÖNDIST TULENEVAD KINNISOMANDI KITSENDUSED 16.1.1 Üldised nõuded Üldised nõuded ehitise kaitsevööndile on kirjeldatud Ehitusseadustiku 8. peatükis.

Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on kinnisasja omanikul

kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud

ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

13/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

Kaitsevööndis on keelatud:

1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist;

2) ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;

3) takistada ehitisele juurdepääsu;

4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast

ohust teavitavate tähiste paigaldamist;

5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist;

6) muud seaduses sätestatud tegevused.

Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise

omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise

omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on

õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.

Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus:

1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval moel;

2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada

maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist;

3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde

lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks

vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega.

16.1.2 Tehnovõrkude kitsendused Tehnovõrkudele rakendatakse kitsendust kaitsevööndi ulatuses. Ehitise kaitsevööndi ulatus on

määratud Majandus ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ja Keskkonnaministri

16.12.2006 määrusega nr 76 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.

Planeeritud tehnorajatistele nagu vee- ja kanalisatsioonitorustik, elektrikaabelliinid, sideliinid jms

puhul on planeeringuga määratud servituudi määramise vajadus tehnovõrgule kaitsevööndi ulatuses.

Olemasolevana ulatub planeeringualale elektri madalpinge õhuliini kaitsevöönd (2m liinist mõlemale

poole liinist) planeeringuala idapiiril. Kaitsevööndi ulatus planeeringualal on näidatud joonistel JN100

Põhijoonis ja ML106 Tugiplaan.

16.2 OHUALAD Käesoleva detailplaneeringuga hõlmatud maa-alale ei ulatu ohtlikest käitistest, ettevõtetest lähtuvaid

määratud ohualasid.

17 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste osas lähtuda standardist EVS 809-1:2002 Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.

Projekteerimisel rakendada keskkonna turvalisuse tõstmiseks järgmisi meetmeid:

• Üldkasutatavalt maa-alalt kruntide territooriumile ja hoonetesse pääsud ning parklad

projekteerida visuaalselt võimalikult avatuna, hästi jälgitavana;

• Parkimisalad ja sissepääsud projekteerida välisvalgustusega;

• Hoonete varustatus turvaseadmetega näha ette vajalikul tasemel;

• Üldkasutataval maa-alal kasutada vastupidavaid, süttimatuid ja kuritegevusele mittekutsuvaid

konstruktsioone ja ehitusmaterjale;

• Tagada keskkonna korrashoid.

18 PLANEERINGU ELLUVIIMINE

14/14

Viljandis A.Maramaa tn 46 DETAILPLANEERING Projektikoda OÜ Töö 2025-09-29

Planeeringuala kinnistu omanikul on võimalus planeeritud maakasutuse ja ehitusõiguse

realiseerimiseks detailplaneeringus sätestatud tingimustel ajal, mil neil tekib selleks tahe. Planeeringu

elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahju.

Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb vajadusel huvitatud isikul Viljandi Linnavolikogu määruse

(vastu võetud 28.12.2023 otsus nr 44) „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise ja

väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ alusel sõlmida linnavalitsusega

haldusleping detailplaneeringus ette nähtud rajatiste ja kõigi teiste rajatiste, mis ei asu

detailplaneeringu alal, kuid on planeeringulahenduse realiseerimiseks vajalikud ja sellega

funktsionaalselt seotud, väljaehitamiseks.

Koostas Kalle Kadalipp

Volitatud arhitekt 7, kutsetunnistus 166917