OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla

Tervise tn 1

Kohtla-Järve linn

31025, Ida-Viru maakond,

18.03.2024 nr 11.2-4/24/209

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja

taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse

naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames

finantskorrektsiooni otsuse toetuse andmise tingimuste „Keskhaigla infrastruktuuri

kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT) Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse

saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiikonnas“ (projekti

nr 2014-2020.2.04.19-0085) osas.

Rakendusüksus tuvastas riigihangete kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihangete

viitenumber 256700 „Protseduurivalgustid“ (edaspidi riigihange nr 256700) läbiviimisel järginud

korrektselt riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab

rakendusüksus projektis eelviidatud riigihangetega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 10 200 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 4 § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 47 lõige 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 21

lõiked 1 ja 3, § 22 lg 11 p 8, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames

esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) 141.

Vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri

kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT käskkiri) punktile 7.1

kohalduvad toetuse saajale STS § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi,

kui ta on hankija RHSi tähenduses.

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

STS § 26 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija RHS-

i tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla, kes on avaliku

sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse saaja järgima

RHS-is sätestatud korda.

Toetuse saaja viis riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusena läbi riigihanke

nr 256700 „Protseduurivalgustid“ ning hankes esitati kokku kuus pakkumust. Menetluse

tulemusena sõlmis hankija 9.01.2023 edukaks tunnistatud pakkujaga Osaühing Lansen Medical

hankelepingu nr 256700 (edaspidi hankeleping) maksumusega 34 000 eurot (käibemaksuta).

Rakendusüksus tuvastas riigihankes järgmise rikkumise:

1. Toetuse saaja on kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vasta kvalifitseerimistingimustele

1.1. Rikkumise asjaolud

Hankija kehtestas hankes nr 256700 pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kontrollimiseks

järgmise kvalifitseerimise tingimuse:

Pakkuja peab olema käesoleva riigihanke alustamise kuupäevale eelneva 36 kuu jooksul täitnud

vähemalt 2 hankelepingu esemele vastava valdkonna (meditsiiniseadmete müük) lepingut neist

igaüks maksumusega vähemalt 60 000 EUR.

Nõutav dokument: Pakkuja peab esitama loetelu eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täidetud

hankelepingu esemele vastava valdkonna ostu-müügi tehingutest, milles sisalduvad ostja nimi ja

kontaktandmed, lepingu objekti kirjeldus, lepingu täitmise periood ja lepingu maksumus.

Toetuse saaja kvalifitseeris eduka pakkuja, kes esitas tingimuse täitmiseks hankepassis järgmised

lepingud, mis ei vasta kvalifitseerimis tingimusele:

1. RH 225197 Häädemeeste Eakate Kodu rekonstrueeritava osa sisustus summas 63 031,20

eurot, 24.07.20 - 31.10.20, vastutusaladega: (33192000-2) Meditsiiniline mööbel,

(39150000-8) Mitmesugune mööbel ja sisseseade, (31600000-2) Elektriseadmed ja

aparaadid.

RHR andmetel on Lansen Medical OÜ RH 225197 puhul täitnud vaid osa 1 hankelepingust, mille

maksumus on RHR andmetel 52 526 eurot;

2. RH 253004 Transpordiraamid ja patsiendivoodid summas 99 840 eurot, 19.09.22 - Invalid

date, vastutusalaga (33100000-1) Meditsiiniseadmed.

RHR andmetel on Lansen Medical OÜ RH 253004 puhul olnud nii osa 1 (maksumus ⁠37 600 eurot)

kui osa 2 (maksumus ⁠45 600 eurot) täitjaks. Kahe osa peale kokku on sõlmitud üks leping, siis

kahe osa lepingusumma kokku 83 200 eurot vastab nõutule.

Hankija ei ole esitanud tõendust selle kohta, kuidas ta veendus, et pakkumiste esitamise seisuga

18.11.22 oli leping täidetud nõutud mahus, sest tegemist on raamlepingutega, mille periood oli

03.11.22-02.02.23.

Toetuse saaja on kvalifitseerimistingimuse nõude täitmise osas selgitanud, et „RH 225197 on

korraldatud avatud hankena, st eeldatava maksumusega üle 60 t ja hankeesemeks on märgitud

33192000-2 Meditsiiniline mööbel. Järelkontrolli tulemus: Lansen Medical OÜ lepingu

maksumus 52 526,00 km-ta.

RH 253004 tulemusel on Lansen Medical OÜ sõlminud meditsiiniseadmete hankelepingu

maksumusega 83200 eur km-ta, lähtudes hankeesemest ja riigihangete registris rikkumiste kohta

andmete puudumisest hindas hankija hankelepingu põhiosas täidetuks.“

Kuna nõutud oli kahe lepingu kogemust ja esitatud RH 225197 osas ei vasta osa 1 hankelepingu

kogemus 52 526 eurot nõutule, siis on hankija kvalifitseerinud eduka pakkuja, kes oleks tulnud

jätta kvalifitseerimata, ning rikkunud sellega RHS § 104 lg-t 8, § 98 lg-t 5 ja RHS § 3 punktides 1

ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.2. Rakendusüksuse seisukohta ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 104 lg 1 paneb hankijale kohustuse aktsepteerida hankepassi esialgse tõendina

kõrvaldamise aluste puudumise, kvalifitseerimise tingimustele vastavuse ja asjakohased juhul ka

taotlejate arvu piiramiseks kehtestatud tingimustele vastavuse kohta. Seega asendab hankepass

esialgselt kõrvaldamise aluste puudumist, kvalifitseerimistingimustele vastavust ja taotlejate arvu

piiramiseks ette nähtud tingimustele vastavust tõendavat dokumentatsiooni. Dokumendid tuleb

esitada alles siis, kui hankija nõuab (RHS § 104 lg 7) või kui pakkumus osutub edukaks.

RHS § 104 lg 8 kohaselt enne hankelepingu sõlmimist nõuab hankija edukalt pakkujalt kõikide

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Eeltoodud sätte

alusel peab hankija kontrollima eduka pakkuja kvalifikatsiooni sisuliselt ja veenduma, et tema

suhtes ei esineks kõrvaldamise aluseid (VAKO 12.03.2018, 21-18/186204, p 12). Tegemist on

üldise menetlusliku alusega, millele tuginedes tuleb teha otsus ettevõtja kõrvaldamise või

kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta.

Lähtuvalt eeltoodust ei anna alust toetuse saaja viitamine RH 225197 korraldatud avatud

hankemenetlusele, mille eeldatava maksumus peaks ületama 60 000 euro, jätta teostamata RHS §

104 lg-s 8 sätestatud pakkuja kvalifikatsiooni aluste sisuline kontroll enne hankelepingu sõlmimist.

Käesoleval juhul ei ole hankija lähtunud pakkuja kvalifitseerimisel enda poolt seatud tingimustest

ning on kvalifitseerinud eduka pakkuja, kes ei vastanud kvalifitseerimistingimustes esitatud

nõudele, kuna täidetud lepingute maksumus ei ole vähemalt 60 000 eurot. Hankija ei kontrollinud

eduka pakkuja esitatud andmete õigsust, mille tulemusel kvalifitseeriti edukas pakkuja, kes

tegelikult ei vastanud kvalifitseerimistingimustele.

Hankija oleks pidanud eduka pakkuja jätma kvalifitseerimata, tunnistama edukaks maksumuselt

järgmise pakkumuse, sest hindamiskriteeriumina oli kasutatud üksnes madalamat hinda, ning

viima uue eduka pakkuja suhtes läbi kõrvaldamise aluste kontrolli ja kvalifitseerimise faasi.

RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtetest tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et hankija peab hanke

korraldamisel tegutsema läbipaistvalt ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt, lähtudes pakkuja

hindamisel üksnes enda poolt hankes sätestatud kvalifitseerimistingimustest ja ei saa neid pärast

pakkumuse esitamist muuta. Rakendusüksus on seisukohal, et isegi kui hankija avastab peale

pakkumuste esitamist, et hankes lisatud tingimus ei ole antud hankes asjakohane või õige, peab ta

edasises menetluses, sh kvalifikatsiooni kontrollimisel lähtuma enda poolt hanke

alusdokumentides sätestatud nõuetest. Samasisulist seisukohta on väljendanud ka Euroopa Kohus

kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99, rõhutades et hankemenetluse võrdse kohtlemise ja

läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just hankija enda

kindlaksmääratud tingimustest.

Tulenevalt eeltoodust leiab rakendusüksus, et kvalifitseerides pakkuja, kes ei vasta hankija poolt

kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, ei ole toetuse saaja järginud RHS § 3 punktides 1 ja 2

sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 104 lg-t 8, § 98 lg-t 5.

1.3.Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 25%

Otsuse punktis 1.1 käsitletud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lg 11 punktis 8 toodud

asjaolud, mille järgi kohaldatakse hankelepingule 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra, kui

hankemenetluse korraldamisel ei ole seatud kvalifitseerimise tingimusi järgitud ning kvalifitseeriti

pakkuja, kes ei vastanud kehtivatele kvalifitseerimise tingimustele. Ühendmääruse § 22 lg 12

kohaselt võib sõltuvalt rikkumise raskusest kohaldada 5- või 10-protsendilist finantskorrektsiooni

määra.

Rakendusüksus peab otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates

põhjendatuks 25-protsendilise määra kohaldamist. Tegemist on hanke tulemusi reaalselt

mõjutanud rikkumisega, mistõttu ei ole 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra

rakendamine õigustatud. Kuivõrd toetuse saaja tunnistas vastavaks ja edukaks pakkumuse, mis

oleks tulnud RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel tagasi lükata, oleksid hanke tulemused

eelduslikult teistsugused. Toetuse saaja oleks pidanud hankelepingu sõlmima teise pakkujaga või

pidanud korraldama uue hankemenetluse. Samuti ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes

osalevate pakkujate ring ja hanke tulemused, kui hankest huvitatud isikud oleksid teadnud, et

kogemusena saab esitada ka ühte täidetud referentstööd, mille maksumus vähemalt 60 000 eurot.

Ühendmääruse § 22 lg 11 p 8 ning lg 12 sõnastusest nähtub, et nimetatud rikkumisega peab

üldjuhul kaasnema 25% finantskorrektsioon, mida rakendusüksus võib üksnes erandkorras,

konkreetse rikkumise raskust arvestades, vähendada kas 10 või 5 protsendile. Eeltoodud

seisukohta on väljendanud ka Tallinna Halduskohus oma 23.07.2019 kohtuotsuses haldusasjas nr

3-19-754: „Neid sätteid tuleb mõista nii, et 25%-st väiksema finantskorrektsiooni määra

kohaldamine on ette nähtud erandina, mille kohaldamine on õigustatud vähese või väga vähese

raskusega rikkumise puhuks. See tähendab omakorda seda, et finantskorrektsiooni tegemisel ei

pea rakendusüksus püstitama endale mitte küsimust, kas õigustatud oleks 5, 10 või 25

protsendiline vähendamine, vaid küsimuseks on, kas esineb mingisuguseid kaalukaid asjaolusid

finantskorrektsiooni vähendamiseks 10-le või lausa 5-le protsendile üldreeglina ette nähtud 25%

asemel.”

Rakendusüksuse hinnangul ei esine sedavõrd erandlikke ja kaalukaid asjaolusid, et otsuse punktis

1.1 kirjeldatud rikkumise osas rakendada 25 protsendist madalamat finantskorrektsiooni määra.

Kirjeldatud rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS §-s 3 sätestatud hanke läbipaistvuse ning

isikute võrdse kohtlemise põhimõtete riive. Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud

seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada

25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3 üldpõhimõtete rikkumist

piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat määra, mistõttu ei saa

toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3 üldpõhimõtete

mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 25 protsendist madalam olema.

Finantskorrektsiooni määradega kaasnevat kohustuse eiramise võimalikku mõju ja kahju tekkimist

ühes viidetega ühendmääruse seletuskirjale ja Euroopa Kohtu praktikale on rakendusüksus

täiendavalt käsitlenud otsuse p-s 1.1.4.

2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 256700 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevuses nr 4

Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ KDs 141

kokku abikõlblikus summas 40 800 eurot. Lähtudes otsuses tehtud järeldustes ning võttes aluseks

ühendmääruse § 22 lg 11 punkti 8 loeb rakendusüksus eelloetletud kuludest mitteabikõlblikuks

25% ehk 10 200 eurot (40 800 *25%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab

7 650 eurot ja omafinantseering 2 550 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas toetuse rahuldamise otsuse resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses

projekti eelarvet.

STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab

rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga

kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti nr 2014-

2020.2.04.19-0085 eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt tervise- ja tööministri

04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse

andmise tingimused“ Lisas 1 kehtivale proportsioonile.

3. Toetuse saaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine

Vastavalt haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikele 1 saatis rakendusüksus

26.02.2024 käesoleva otsuse eelnõu toetuse saajale kommenteerimiseks, paludes esitada

omapoolne seisukoht ühes võimalike lisatõenditega hiljemalt 11.03.2024. Antud tähtajaks toetuse

saaja kommentaare ei esitanud.

4. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. Lugeda projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ 10 200 eurot, millest toetus moodustab 7 650

eurot;

2. Vähendada kuludokumendis tunnusega 141 riigihankega nr 256700 seotud abikõlblikku

kulu 25% võrra ehk summas 10 200 eurot;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas“.

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud

tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Raili Kadak

663 2032

[email protected]