OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Eesti Maaülikool

F. R. Kreutzwaldi tn 1

Tartu linn

51006, Tartu maakond

18.03.2024 nr 11.2-12/24/207

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus ) teeb meetme

„Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevuse “Regionaalsete kompetentsikeskuste

arendamine“ raames otsuse Eesti Maaülikooli (edaspidi toetuse saaja) projekti „Kohalikul

toorainel põhinevate kontsentraatide ja klaaritatud mahlade tootmise tehnoloogilised võimalused“

(projekt nr 2014-2020.5.04.20-0416; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja ei ole riigihanke „Laboritarvikute ja väikevahendite

ostmine“ (viitenumber 226096, edaspidi hange nr 226096) läbiviimisel järginud riigihangete

seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Sellest lähtuvalt kohaldab rakendusüksus antud

projektis kajastatud hanke nr 226096 kuludele finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks

kuluks 500,74 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

p-d 4 ja 6, § 45 lg 1 p 3, § 46, § 47 lg 1, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014. a määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus; kuni 08.10.2020

kehtinud redaktsioon1) § 22 lg 11 p 5 ja lg 12, riigihalduse ministri 20.01.2016 määruse nr 5

“Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks“ (edaspidi meetme

määrus) § 29 lg 1 p 3 ja § 31, samuti toetuse saajaga peetud kirjavahetus ning projekti raames

esitatud hanke nr 226096 kulud.

1 Riigikohus on 28.06.2023 põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 kohtuotsuse punktis 74 selgitanud, et

Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse saaja jaoks suuremad ja tagajärjed

koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate õigusnormidega sätestatud. Rakendusüksus selgitab, et toetuse

saaja taotluse rahuldamise otsus nr 11.6-12/0674 on tehtud 25.06.2020, mistõttu kohaldab rakendusüksus hanke nr

226096 rikkumise osas tehtavale finantskorrektsioonile kuni 08.10.2020 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni.

Eelkirjeldatud ühendmääruse redaktsioonis on otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumisele ettenähtud suurem

kaalutlusruum finantskorrektsiooni määra rakendamisel ja seega on see hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga

võrreldes toetuse saajale soodsam.

1. Riigihanke nr 226096 raamlepingus ei ole sätestatud täpseid hindamiskriteeriume, mille

alusel selgitatakse minikonkursil välja parim pakkumus

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis raamlepingute sõlmimiseks läbi rahvusvahelise avatud hankemenetlusega

riigihanke nr 226096 (hanketeade avaldati riigihangete registris 09.09.2020), kus

hindamiskriteeriumiteks oli sätestatud maksimaalne transporditasu raamlepingu kehtivuse ajal

osakaaluga 50 punkti ja maksimaalne tarneaeg pakkuja laokaubale osakaaluga 50 punkti.

Registrisse üleslaetud riigihanke alusdokumendi lisa nr 1 „Raamlepingu projekt“ (edaspidi

raamleping) p 4.5 kohaselt sõlmitakse hankelepingud minikonkursi tulemusel muuhulgas

järgmistel tingimustel:

„4.5.4. eduka pakkumuse valiku alused sätestatakse minikonkursi tingimustes.

4.5.5. Eduka pakkumuse valiku aluseks võib olla eelkõige konkreetse kauba ühikuhind, konkreetse

tellimuse maksumus, hankija sätestatud tingimustele vastava ostukorvi maksumus, eelnimetatud

erinevad maksumused koos tarnetasuga, konkreetse kauba tarnetasu või tarneaeg või

eelnimetatud kriteeriumite suhtelised osakaalud.

4.5.6. Hankija jätab endale õiguse sätestada eduka pakkumuse valiku aluseks kõik majanduslikku

soodsust iseloomustavad võimalikud näitajad. Eduka pakkumuse valiku alus tehakse teatavaks

minikonkursi kutses.

4.5.7. Kui minikonkursi kutses ei ole märgitud eduka pakkumuse valiku aluseid, siis on eduka

pakkumuse valiku kriteeriumiks madalaim maksumus.“

Hankega nr 226096 seotud ostude puhul on toetuse saaja seadnud eduka pakkumuse valiku

kriteeriumiks soodsaima ühikuhinna või tellimuse kogumaksumuse.

Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja raamlepingu p-des 4.5.4 – 4.5.7 sätestanud

minikonkurssidel rakendatavad hindamiskriteeriumid valikulise nimekirjana, jättes sätestamata,

millistele tunnustele vastavate hankelepingute puhul milliseid hindamiskriteeriume kasutatakse.

Seega selguvad täpsed minikonkurssidel kasutatavad hindamiskriteeriumid alles minikonkursi

läbiviimisel. Selliselt sätestatuna ei saanud võimalikel raamlepingu partneritel olla selge, millistest

kriteeriumitest toetuse saaja hankimisel lähtub. Soodsaima pakkumuse valiku tingimuste

ebaselgus võis potentsiaalselt hankes osalemisest huvitatud isikutele kui ka konkreetsetele

raamlepingu osalistele olla heidutava mõjuga.

Eeltoodust tulenevalt ei ole toetuse saaja järginud RHS § 3 punkte 1 ja 2 ning § 30 lõiget 1 ja lg 9

punkti 4.

1.2. Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja selgitas 12.02.2024 järgmist: „Hankega nr 226096 „Laboritarvikute ja

väikevahendite ostmine“ seotud ja projektis kajastatud ostude puhul oleme kõigil juhtudel

kasutanud eduka pakkumuse valikul soodsaima ühikuhinna kriteeriumi, mis raamhanke lepingu

kohaselt on eelistatuim kriteerium. Päringud olid saadetud kõigile raamhanke partneritele

kasutades selleks EMÜ hankeosakonna poolt loodud e-kirjade listi ([email protected]).

Esitatud arvete juurde on kuludokumentide esitamisel lisatud ka vastavad päringud ja raamhanke

partneritelt laekunud pakkumised ning pakkumuste võrdlused. Kõigis raamhanke partneritele

välja saadetud päringutes oli toodud välja ka et eduka pakkumise aluseks on ühikuhind. Vastavad

märked on tehtud lisatud exceli tabelis.

Ühtegi võrreldavat pakkumist ei esitatud minikonkursside käidus FT-IR spektrite raamatukogu

(suhkrud ja süsivesikud) päringule (Syntpot OÜ arve 230153) ja UV puhastusseadme tarvikute

päringule (Biotecha Eesti OÜ arve nr 232871).“.

1.3. Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Vastavalt STS § § 26 lg-le 1 ja meetme määruse § 29 lg 1 p-le 3 kohustub toetuse saaja järgima

RHS-i, kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Kuivõrd toetuse saaja on hankija, on ta kohustatud

järgima RHS-is sätestatud nõudeid.

Vastavalt RHS § 3 p-dele 1, 2 ja 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid, sh tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse, kohtlema kõiki isikuid

võrdselt, mittediskrimineerivalt ning tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel.

RHS § 30 lg 1 kohaselt lähtutakse raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel

raamlepingu tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi

oluliselt muutmata. Vastavalt sama paragrahvi lg 9 p-le 4 kohaldatakse minikonkursile

raamlepingus sätestatud korda tingimusel, et hankija sõlmib hankelepingu pakkujaga, kes on

riigihanke alusdokumentide tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse.

Rakendusüksuse hinnangul on toetuse saaja minikonkursside hindamiskriteeriumid sätestanud

valikulise nimekirjana, loetledes raamlepingus üles võimalikud hindamiskriteeriumid (p-d 4.5.4-

4.5.7), kuid jättes raamlepingus sätestamata, millistele tunnustele vastavate hankelepingute puhul

milliseid hindamiskriteeriume kasutatakse. Soodsaima pakkumuse valiku tingimuste ebaselgus

võis potentsiaalselt hankes osalemisest huvitatud isikutele kui ka konkreetsetele raamlepingu

osalistele olla heidutava mõjuga.

Hanke korraldamise ajal kehtinud RHS § 3 sätestas kohustuslikud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtted, mille kohaselt pidi hankija muuhulgas tegutsema läbipaistvalt ja kontrollitavalt

ning kohtlema kõiki isikuid võrdselt. Hangete läbiviimisel on hankija kohustatud järgima RHS-i

asjakohaseid sätteid alati koostoimes RHS-i üldpõhimõtetega. RHS § 30 sätestas hankelepingute

sõlmimise korra raamlepingute alusel. RHS § 30 lg 9 p 4 nägi ette, et hankija sõlmib hankelepingu

pakkujaga, kes on riigihanke alusdokumentide tingimuste kohaselt esitanud majanduslikult

soodsaima pakkumuse. Antud sättest tulenevalt ei ole õiguspärane olukord, kus täpsed

minikonkursi hindamiskriteeriumid selguvad alles minikonkursi käigus, kuivõrd eduka pakkuja

väljaselgitamine minikonkursil peab toimuma juba eelnevalt sätestatud tingimuste kohaselt. Seega

tuleneb antud sättest, et hindamiskriteeriumid, mille alusel selgitatakse minikonkursil välja parim

pakkumus, peavad olema esitatud raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke

alusdokumentides koos nende kasutamisreeglitega.

Rakendusüksus märgib, et seisukoht, mille kohaselt tuli hindamiskriteeriumid täpselt hanke

alusdokumentides sätestada, kehtis juba hanke läbiviimise ajal ning toetuse saajale ei ole ette

heidetud õigusnormide rikkumist, mis hanke ajal ei kehtinud või mida toetuse saaja toona teadma

ei oleks pidanud. Hanke korraldamise ajal kehtinud direktiivi 2014/24/EL art 33 lõike 5

sissejuhatava lauseosa ja punkti d kohaselt tuleb minikonkursside hindamiskriteeriumid ette näha

raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides. Samad seisukohad tulenesid ka

enne hanke läbiviimist koostatud Euroopa Komisjoni raamhangete läbiviimise juhendist2, kus on

öeldud, et hankeleping sõlmitakse rakendades raamlepingu tehnilises kirjelduses sätestatud

hindamiskriteeriume. Raamlepingus sätestatavad hindamiskriteeriumid (sh hindamismetoodika)

tuleb piisava detailsusega potentsiaalsetele pakkujatele ette näha selleks, et ebamäärastel

tingimustel ei oleks pakkujaid heidutavat mõju. Arvestades eeltoodut, sh riigihangete

üldpõhimõtteid leiab rakendusüksus, et toetuse saaja pidi juba toona olema teadlik, kuidas

raamlepingute alusel hankelepingud õiguspäraselt sõlmida.

Euroopa Kohus on leidnud, et raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu tingimused peavad

olema läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimiseks

2 Commission European Directorate General internal market and services public procurement „Policy explanatory

note – framework agreements – classic directive“ Ref. Ares(2016)810203 - 16/02/2016

objektiivsed, et tagada pakkumuste võrdlemise ja hindamise objektiivsus ja et need toimuksid

tõelise konkurentsi tingimustes3 . Seega hindamiskriteeriumid, mille alusel parim pakkumus välja

selgitatakse, peavad olema raamlepingus piisava põhjalikkusega sätestatud selleks, et

ebamäärastel tingimustel ei oleks pakkujatele heidutavat mõju. Kriteeriumid võivad olla kas

samad, mis raamlepingus või erinevad, ent peavad potentsiaalsete pakkujate/raamlepingu

partnerite võrdseks kohtlemiseks ja ostude läbipaistvuse tagamiseks kindlasti olema eelnevalt

arusaadavalt ja täpselt sätestatud. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ei saa selguda alles

minikonkursil ega olla lahtised või laialivalguvad, kuna sel juhul ei ole need objektiivsed. Juhul,

kui hankija näeb ette üksnes hindamiskriteeriumid, mida ta soovi korral kasutada võib, püüdes ette

näha kõik võimalikud, aga ka ebatõenäoliselt või harva kohaldatavad variandid, siis ei lähe see

kokku eelviidatud õigusnormide ja üldpõhimõtetega. Rakendusüksus on seisukohal, et käesolevas

hankes on minikonkurssidel kasutatavad pakkumuste hindamiskriteeriumid sätestatud

ebamääraselt ega võimaldanud osalemisest huvitatud isikutel enne raamlepingu sõlmimiseks

korraldatavas riigihankes osalemist objektiivselt aru saada, kuidas hakkab toimuma

minikonkursside pakkumuste hindamine. Rakendusüksuse hinnangul on hankes kehtestatud

minikonkursside hindamiskriteeriumid sätestatud selliselt, mis annavad hankijale kontrollimatu ja

läbipaistmatu õiguse omal äranägemisel hindamiskriteeriume minikonkurssidel kehtestada.

Rakendusüksus lisab, et kui soodsaima pakkumise valik ei ole läbipaistev ja kontrollitav, on

hankijal keeruline ka järgida ja tõendada parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhet.

Seega on hankijal kohustus raamlepingus anda pakkujatele selgelt ja ammendavalt teada, milliseid

konkreetseid kriteeriume ja millal ta kasutada kavatseb. Sellisel juhul on võimalik nendega

arvestada juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatavas menetluses pakkumuse esitamisel.

Rakendusüksus leiab, et juhul kui raamlepingusse on kaasatud nii väiksemad kui ka suuremad

ettevõtted, siis ei puugi neil olla pakkumise tegemisel võrdset positsiooni. On asjakohane väita, et

eriti väiksemate ettevõtete huvides oleks olnud juba algusest peale teada, millistel tingimustel

raamlepingus edukaid pakkujaid ning minikonkursside võitjad valitakse. Kui pakkujatele pole ette

teada, kuidas täpselt võitjaid valitakse, on tegemist olukorraga, kus ettevõtted ei tea pakkumist

tehes, kui võimekate konkurentidega nad võivad ühte raamlepingusse sattuda ega seda, millistel

alustel nad teiste raamlepingu partneritega hankelepingute sõlmimisele konkureerivad. Erinevatele

ettevõtetele võivad oluliseks osutuda ja seega konkurentsieeliseks olla erinevad kriteeriumid, olgu

selleks toodete hinnad, tarnete kiirused, kvaliteedi näitajad vms. Seega võivad just

hindamiskriteeriumitest lähtuvalt olla ettevõtete võimalused edukaks tunnistatud saada erinevad.

Seega avaldavad minikonkursside hindamiskriteeriumid hanke tulemustele olulist mõju.

Rakendusüksus möönab, et hankija võib määrata iga minikonkursi korral erinevad

hindamiskriteeriumid, kuid seda vaid juhul, kui kriteeriumid ja nende täpne rakendamise kord on

raamlepingus eelnevalt sätestatud. Antud juhul seisnebki rikkumine just selles, et toetuse saaja on

raamlepingus sätestanud hindamiskriteeriumid valikulise kataloogina, kuid ei ole ette näinud

nende rakendamise reegleid. Seega peavad võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõttest

lähtuvalt koos hindamiskriteeriumitega olema sätestatud ka nende rakendamise reeglid juhul, kui

plaanitakse kasutada erinevaid kriteeriume. Hankes osaleda soovivatel ettevõtjatel peab olema

üheselt mõistetavalt arusaadav, milliseid kriteeriume ja milliste reeglite järgi kavatseb hankija

pakkumusi minikonkurssidel hinnata.

Rakendusüksus leiab, et hindamiskriteeriumid, kui hankele ja selle raames läbiviidavatele

minikonkurssidele ulatuslikku mõju omavad tingimused, peavad olema raamlepingus alati selgelt

koos nende rakendamise reeglitega määratletud. Kuna toetuse saaja on hindamiskriteeriumid antud

juhul sätestanud valikulise nimekirjana ja ei ole välja toonud erinevate hindamiskriteeriumite

rakendamise reegleid, esineb rakendusüksuse hinnangul käesoleval juhul ebamääraste tingimuste

tõttu nii hankes osalemisest potentsiaalselt huvitatud isikutele kui ka konkreetsetele raamlepingu

osalistele heidutav mõju.

3 Euroopa Kohtu 10.05.2012 otsus C 368/10, p 85

Eeltoodust tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on rikkunud RHS §-s 3

kirjeldatud riigihangete üldpõhimõtteid ja §-s 30 sätestatud raamlepingute menetlusreegleid.

Seega on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lg-ga 1 pandud kohustust järgida hangete

korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid.

1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 p 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul,

kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lg 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse alusel.

Ühendmääruse § 21 lg 1 alusel, kui STS § 46 lg 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma

kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole võimalik

kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid

esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, siis vähendatakse toetust

ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt

talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik

hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud raamhanke pakkujate ring, esitatud

pakkumused ning minikonkursside tulemused, kui toetuse saaja oleks järginud RHS-i.

Ühendmääruse seletuskirja kohaselt on ühendmääruses sätestatud finantskorrektsiooni määradega

juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks täiendab seletuskiri, et riigihangete

rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist

on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja

konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka

Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18 ja C- 406/14, et hanketingimuste rikkumise

korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest,

kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud. Sellist tõlgendust

Euroopa Kohtu käsitlusest on Tallinna Ringkonnakohus möönnud 21.06.2022 otsuses haldusasjas

nr 3-19-1239 ja leidnud, et ühendmääruses kirjeldatud rikkumise eelduse täidetuse korral puudub

rakendusüksusel kaalutlusõigus, st tuleb teha finantskorrektsiooni otsus. Sellest lähtuvalt ei ole

tegemist formaalse rikkumisega ning rakendusüksusel tuleb teha finantskorrektsiooni otsus toetuse

vähendamiseks, kuna on jäetud täitmata kohustus järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud

korda ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust.

Ühendmääruse § 22 lg 11 p 5 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat 25 protsenti, kui

hankemenetluse korraldamisel on pakkuja kvalifitseerimiseks, pakkumuse vastavaks

tunnistamiseks või pakkumuse hindamiseks riigihanke alusdokumentides nimetatud kriteerium,

mis on vastuolus riigihangete seadusega. Ühendmääruse § 22 lg 12 kohaselt võib sõltuvalt

rikkumise raskusest kohaldada lõike 11 punktides 3–16 nimetatud juhtudel 5- või 10-protsendilist

finantskorrektsiooni määra.

Käesoleval juhul on toetuse saaja minikonkursside hindamiskriteeriumid sätestanud valikulise

nimekirjana ja ei ole välja toonud erinevate hindamiskriteeriumite rakendamise reegleid.

Ebamäärastest tingimustest lähtuvalt võis esineda nii hankes osalemisest potentsiaalselt huvitatud

isikutele kui ka konkreetsetele raamlepingu osalistele heidutav mõju. Sellest lähtuvalt ei ole ka

teada, milliseks oleks kujunenud raamhanke pakkujate ring, esitatud pakkumused ning

minikonkursside tulemused, kui toetuse saaja oleks minikonkursside hindamiskriteeriumide

seadmisel järginud RHS-i. Seega on antud hankes konkurentsi põhjendamatult piiranud.

Rakendusüksus on seisukohal, et käesoleva rikkumise puhul ei esine selliseid raskendavaid

asjaolusid, mis õigustaksid maksimaalse 25%-lise finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Samas

ei sätestanud toetuse saaja raamlepingu kavandis mitte ühtegi pakkumuste hindamise kriteeriumit,

mida ta kindlasti ostude sooritamisel/minikonkursside läbiviimisel kasutama hakkab. Toetuse

saaja jättis endale raamlepingu p-des 4.5.4 – 4.5.7 väga laia otsustusõiguse kriteeriumide

sätestamiseks, mille alusel igakordse ostu puhul valik tehakse. Mida suurema otsustusõiguse

hankija endale eduka pakkuja valimiseks riigihanke alusdokumentides jätab, seda suurem on

sellise ebamäärase regulatsiooni heidutav mõju raamhankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele.

Seetõttu leiab rakendusüksus, et antud juhul esine ka kergendavaid asjaolusid, mis õigustaksid

10%-st väiksema finantskorrektsiooni määra kohaldamist.

Lisaks väärib märkimist, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt on RHS § 3 üldpõhimõtete

rikkumine siiski sedavõrd oluline rikkumine, mis üldjuhul toob kaasa 25%-lise korrektsiooni.

Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine riivab ka Euroopa Liidu peamisi

aluspõhimõtteid nagu vaba turu tõrgeteta ja konkurentsimoonutusteta toimimine. Selliste Euroopa

Liidu aluspõhimõtete riivet tuleb pidada oluliseks ka Euroopa Liidu finantshuvide kaitse

seisukohalt. Rakendusüksus rõhutab, et liiduülesed finantshuvid on muu hulgas suunatud sellele,

et liidu vahendite kasutus tagab maksimaalsel võimalikul moel liidu aluspõhimõtete täitmist, st

avalike vahendite kasutus tagab liidu põhimõtete igakülgse täitmise. Seega tuleb liidu

aluspõhimõtete riivet pidada üldjuhul ka selliseks, mis toob kaasa suurema finantskahju liidu

vahenditele. Eelnevat arvestades on rakendusüksuse hinnangul valikuliste hindamiskriteeriumite

seadmise korral ja olukorras, kus hankes esines siiski arvestatav konkurentsitase, kuid

sellegipoolest on rikutud RHS § 3 üldpõhimõtteid, mis muu hulgas riivavad ka liidu

aluspõhimõtteid, ainuvõimalik rakendada 10%-list korrektsiooni määra. Seetõttu ei saa toetuse

saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et rikkumisest ja sellest tingitud RHS § 3

üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 10 protsendist

madalam olema.

1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on hanke nr 226096 raames tekkinud kulusid kajastanud tegevuses 15

„Tegevusvaldkond 1 - Materiaalse ja immateriaalse vara soetamine“ kuludokumentide nr 119-nr

124 alusel kokku summas 5007,40 eurot.

Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus nendest kuludest mitteabikõlblikuks 10% ehk 500,74

eurot, millest toetus on 425,63 eurot ja omafinantseering 75,11 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

taotluse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas toetuse rahuldamise otsuse resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses

projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus vormis asja kohta oma arvamus

ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 26.02.2024 toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse

eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta hiljemalt 04.03.2024.

Toetuse saaja teavitas 05.03.2024 rakendusüksust otsusega mittenõustumisest ja on seisukohal, et

riigihanke nr 226096 alusdokumentides minikonkursile sätestatud hindamiskriteeriumid on

õiguspärased ning finantskahju ei ole tekkinud ja ei saagi tekkida.

Toetuse saaja leiab, et hankija on jätnud endale õiguse tunnistada edukaks pakkumus kahe

kriteeriumi alusel või nende kahe kriteeriumi suhtelise osakaalu alusel, milleks on: a) maksumus

b) tarneaeg (RH nr 226096 AD lisa 1 „Raamlepingu projekt“ p 4.5.5.). Toetuse saaja selgitab, et

erinevad valikud maksumuse osas on sätestatud selgitava eesmärgiga, st minikonkursi maksumus

võib koosneda mitmest erinevast osast nii nagu iga muu riigihanke puhul (näiteks on valiku

kriteerium ainult kogumaksumus, mis tegelikult sisaldab kõiki pakkuja kulutusi, või on eraldi välja

toodud erinevad hinnakomponendid: tarnetasu ja kauba maksumus – seda siis kas ühikuhinnana,

tellimus hinnana, kogumaksumusena või muul samaväärsel moel). Seega on hankija täpsustanud,

millest võib konkreetse minikonkursi maksumus koosneda, kuid need ei ole erinevad tingimused.

Toetuse saaja lisas, et on kursis 2022. aastal muudetud § 30 lg 9 p 4 sõnastusega, mille kohaselt

tuleb raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides kehtestada minikonkursile

hindamiskriteeriumid, mis vastavad RHS §-des 85 ja 86 sätestatud tingimustele ning kohaldab

muutunud seadust uutele riigihangetele.

Toetuse saaja selgitas veel, et kuivõrd RH nr 226096 objekt laboritarvikud ja väikevahendid on

suuremas osas Eesti turule vahendatav kaup, siis hankija eesmärk minikonkursi

hindamiskriteeriumite sätestamisel oli jätta hankijale teatud määral operatiivsuse võimalus, mis on

teadusprotsessis kohati äärmiselt vajalik. Kui katsete faasis selgub, et kohe on vajalik asendada

üks või teine tarvik, on hankijal võimalus hinnata maksumuse kõrval ka tarneaega. Samas on

tarneajal alati suur mõju konkreetse kauba maksumusele ning olukordades, kus selline operatiivsus

ei ole vajalik, hakkaks konkreetselt määratud tingimus (tarneaja muutumatu osakaal minikonkursi

tingimustes) mõjutama ebaproportsionaalses mahus protsessideks planeeritud finantse, mis on

õppe- ja teadustöö alarahastuse tingimustes kindlasti lubamatu.

Toetuse saaja märgib, et RHS § 85 lg 4 kohaselt võib hankija majanduslikult soodsaima

pakkumuse väljaselgitamisel hinnata ainult pakkumuse hinda või kulu üksnes juhul, kui kõik muud

tingimused on ammendavalt määratud ning see tähendab, et ka tarneaeg on ammendavalt

määratud. Kuna RH 226096 objektiks on enamuses mahus erinevate toodete vahendamine ja

vahendamise kiirus sõltub konkreetse raamlepingu partneri olemasolevatest tarnelepingutest või

konkreetse vahelao pakutavatest võimalustest, siis võib ühe ja sama kauba/toote kättesaadavus

erinevatele raamlepingu partneritele varieerub väga suures ulatuses. Toetuse saaja leiab, et

olukorras, kus hankijal ei ole võimalik välja töötada igaks olukorraks sobivaid tingimusi (suhtelisi

osakaalusid) selliselt, et need ka reaalselt kannaksid igas olukorras majandusliku soodsuse ideed,

oleks ainuvõimalik lahendus lähtuda ainult tootehinnast ning sätestada igal minikonkursil

konkreetne tarneaeg (mis võib teatud operatiivsetes oludes olla äärmiselt lühike) ja vähendada

seetõttu raamlepingusisest konkurentsi. Kui ühte konkreetset tarvikut on hankijal vaja kiiresti, kuid

samas on vaja hoida kulud kontrolli all, siis on suur erinevus, kas määrata tarneajaks 2 päeva või

anda võimalus konkureerida ka partneril, kelle tarneaeg on näiteks 3 päeva ja maksumus näiteks

poole odavam. Sellisel juhul oleks tagatud nii majanduslik soodsus kui ka vajalik operatiivsus.

Seega eeltoodud kaalutlustest lähtuvalt jättis hankija võimaluse minikonkursi igakordsel

korraldamisel mh määrata hinna ja tarneaja suhtelised osakaalud ning jättis nimetamata

konkreetsed osakaalud raamlepingu tingimustes. Toetuse saaja leiab, et tegemist ei ole

eesmärgistatud tegevusega jätta tingimused läbipaistmatuks – kõik minikonkursi kutsed

saadetakse eranditult kõikidele raamlepingu partneritele, igal konkreetsel juhul peab konkreetse

tellija määrama ära konkreetse eduka pakkumuse valiku aluse, st kas ainult hind või määrama ära

hinna ja tarneaja suhtelise osakaalu (kui seda ei ole minikonkursi puhul tehtud, siis peame

möönma, et minikonkurss on korraldatud vastuolus RHAD-ga) ning juhul, kui eduka pakkumuse

valiku alus ei ole minikonkursil määratud, siis kehtib RHAD lisa 1 p 4.5.7 – eduka pakkumuse

valiku aluseks on madalaim hind. Eesti Maaülikooli hankeosakond on seisukohal, et RHAD-ga

vastuolus olevate tingimuste korral kehtib samuti eelnimetatud säte – st sel juhul on eduka

pakkumuse valiku aluseks madalaim hind.

Toetuse saaja möönab, et RHAD lisa 1 p 4.5.7 võib olla sõnastatud pisut eksitavalt, millele võib

iga konkreetne lugeja anda tõepoolest erineva tähenduse. Kuid hanke ettevalmistamisel oli

eesmärk määrata ära hankija kõige esimene valik, milleks on eelkõige hind (selle erinevates

meetodites) ja seejärel või tareaeg või osakaalud. Seda toetab ka RHAD lisa 1 p 4.5.7. Seega ei

ole eduka pakkumuse valikul võimalik kohaldada muid tingimusi, vaid ainult RHAD-s nimetatud

tingimusi.

Toetuse saaja ei ole nõus ka seisukohaga, mille kohaselt raamlepingus sätestatud tingimused on

valikulised ja läbipaistmatud. Toetuse saaja selgitab, et valikulisi hindamiskriteeriume RH nr

226096 tulemusel kasutada ei saa – kõik tingimused on määratud alusdokumentides ning

võimalikeks tingimusteks on hind või tarneaeg või nende kahe valiku suhtelised osakaalud. Muid

tingimusi minikonkursil kohaldada ei ole võimalik. Tegemist on raamlepingu täitmisel olulise

tingimusega, mille võimalik konkreetne osakaal on igal konkreetsel juhul erinev, aga mis saab igal

konkreetsel juhul olla väärtuses 1 – 100 (märgime siinkohal, et ka selline hindamiskriteeriumite

seadmine on RHS § 85 lg 9 kohaselt sobilik – osakaalusid võib väljendada asjakohase maksimaalse

vahemikuna ning sama paragrahvi lg 10 kohaselt võib hindamiskriteeriumid seada ka tähtsuse

järjekorda). Riigihanke nr 226096 dokumentidest puudub ainukese tingimusena

hindamiskriteeriumite osakaalude vahemik 1-100, mis sisuliselt ei muuda alusdokumentides

sätestatud hindamiskriteeriume valikuliseks või läbipaistmatuks. Vastupidi – tegemist on ka

käesoleval ajal kehtiva seadusega kooskõlas olevate tingimustega.

Toetuse saaja leiab, et rakendusüksus ei ole põhjendanud oma seisukohta, mille kohaselt omavad

riigihanke nr 226096 minikonkursi eduka pakkumuse leidmiseks seatud kriteeriumid finantsmõju.

Ning kuidas oleks see finantsmõju omamata kui hankija oleks sätestanud seadusliku (nii hanke

korraldamise ajal kui ka tänasel päeval, kuna tegemist on rahvusvahelise menetlusega

riigihankega, millele direktiivid on otsekohalduvad ning seda fakti ei väära ka asjaolu, et Eesti

riigisisene reeglistik viidi direktiividega kooskõlla alles 2023. aasta jaanuaris) eduka pakkumuse

valiku aluse: hind 1-100%; tarneaeg 1-100? Hankija ei nõustu seisukohaga, et valikukriteeriumid

on läbipaistmatud ja valikulised ning seetõttu ei ole asjakohane ka väide, mille kohaselt hankija

on oma tegevusega tekinaud finantsilist kahju. Toetuse saajale jääb arusaamatuks, kuidas on

võimalik tuvastada kahju tekitamine (või siis kahju suurus?) olukorras, kus konkreetne tellija valib

konkreetse teadus- või õppetöö toimumiseks ja toimimiseks optimaalsed tingimused arvestades

riigihanke korraldamisel seatud ning kõikidele pakkujatele teadaolevaid kriteeriume? Sealjuures

võib teadustöös konkreetse vajaliku kauba tarnega viivitamine omada pöördumatuid tagajärgi,

seda nii finantsilises plaanis kui ka teadustöö eesmärkide täitmise võimalikkuse osas. Lisaks ei ole

ka selge kuidas hankija tegevus (lähtuda riigihanke korraldamisel kehtestatud tingimustest) omaks

finantsmõju ning valides tingimused, mis ei ole minikonkurssi tingimused (st raamlepingu

sõlmimise tingimused) on võimalik finantskahju välistatud.

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja 05.03.2024 esitatud kommentaarid ja

vastuväited finantskorrektsiooni otsuse eelnõule käesolevas otsuses kirjeldatud rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks, küll aga on

rakendusüksus esitatud argumentide valguses lisanud täiendavaid põhjendusi ja seisukohti

kordamata seejuures neid põhjendusi, mis on juba käesolevas otsuses piisava põhjalikkusega

antud.

Rakendusüksus juhib toetuse saaja tähelepanu asjaolule, et põhimõte, et minikonkurssidel

kasutatavad pakkumuste hindamise kriteeriumid peavad olema sätestatud riigihanke

alusdokumentides, kehtis ka riigihanke nr 226096 läbiviimise ajal. Sealjuures ei esine riigihanke

läbiviimise ajal kehtinud (RHS 15.07.2020 redaktsioon) ning praegu kehtivas riigihangete

seaduses vastavate sätete sõnastuses suuri erisusi. Ka toonane RHS § 30 lg 9 punkt 4 nägi ette, et

hankeleping sõlmitakse pakkujaga, kes on riigihanke alusdokumentide tingimuste kohaselt

esitanud majanduslikult soodsaima pakkumuse. Kehtivas riigihangete seaduses on kõigest

õigusselguse huvides täpsustatud, et mõeldud on raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke

alusdokumente. Ka 01.06.2022 riigihangete seaduse muudatuse seletuskirjas lk 11 on märgitud, et

seaduse muudatusega „täpsustatakse, millistes riigihangete alusdokumentides saab hankija

esitada minikonkursil kohaldatavad pakkumuse hindamise kriteeriumid. Vastav vajadus tuleneb

sellest, et hankijad on kehtiva seaduse sõnastuse pinnalt olnud arusaamal, et need kriteeriumid ja

tingimused on lubatud sätestada alles minikonkursi kutses, ent direktiivi 2014/24/EL art 33 lõike

5 sissejuhatava lauseosa ja punkti d kohaselt tuleb need ette näha raamlepingu sõlmimiseks

koostatud riigihanke alusdokumentides. Vaid sellisel juhul saavad ettevõtjad teha informeeritud

otsuse, kas nad soovivad osaleda sõlmitavas raamlepingus või mitte. Kui hindamiskriteeriumid

selguvad alles minikonkursi käigus, on suur oht, et ettevõtjad, kes peaksid olema minikonkursil

võrdses positsioonis, seda siiski ei ole teadmatuse tõttu, mille järgi hakatakse minikonkursil

pakkumusi hindama. Selline praktika ei ole ka kooskõlas läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõtetega.“. Rakendusüksus on arvamusel, et hanke läbiviimise ajal kehtinud RHS

redaktsiooni § 30 lg 9 p 4 võimaldas oma sõnastuses tõlgendada sätet viisil, et minikonkursil

kasutatavad hindamiskriteeriumid peavad olema raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke

alusdokumentides. Rakendusüksus juhib tähelepanu, et kohtupraktikas4 on korduvalt rõhutatud, et

kui siseriiklik õigusnorm võimaldab mitmeti mõistetavust, siis tuleb kõnealust siseriiklikku

õigusnormi tõlgendada kooskõlas asjaomase direktiiviga ning valida siseriikliku normi tõlgendus,

mis sobib kokku asjakohase direktiivi eesmärgiga ja normidega.

Rahandusministeerium on RHS § 30 lg 9 p 4 osas selgitanud (vt Rahandusministeeriumi veebilehel

„Korduma kippuvad küsimused 01.09.2017 jõustunud RHS kohta“), et „Direktiivide kooskõlalise

tõlgendamise põhimõttest tulenevalt ei ole RHS-ga kooskõlas selline praktika, kus

hindamiskriteeriumid on raamlepingus (st ka raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke

alusdokumentides) määratletud üldiselt ja valikulise kataloogina, millest on hankijal võimalik

vajadusel, ent raamlepingus sätestamata ja seega kontrollimatute kaalutluste alusel valida igaks

minikonkursiks endale rakendamiseks sobivad. Kui hankija näeb ette üksnes valikulise nimekirja

hindamiskriteeriumidest, mida ta soovi korral võib kasutada, püüdes ette näha kõik võimalikud

aga ka ebatõenäoliselt või harva kohaldatavad variandid, siis see ei lähe kokku sätte eesmärgiga,

milleks on meie hinnangul läbipaistvus ehk kohustus anda pakkujatele teada, milliseid kriteeriume

hankija kavatseb kasutada ja sel juhul on võimalik arvestada nendega juba raamlepingu

sõlmimiseks korraldatavas menetluses pakkumuse esitamisel.“.

Rakendusüksus selgitab, et minkonkursside hindamiskriteeriumite avaldamine raamlepingu hanke

dokumendis ei määra ära minikonkursside tulemust, vaid võimaldab pakkujatel arvestada nendega

nii raamhankes osalemisel kui ka hilisematel minikonkurssidel. Olukorras, kus hankemenetluses

osalemisest huvitatud ettevõtjatel puudus teave, milliseid hindamise kriteeriume hankija iga kord

minikonkursside läbiviimisel kasutama hakkab, võis selline ebamäärasus mõjutada hankest

huvitatud isikute pakkumuste esitamist, isegi sel juhul, kui hankes oli hindamiskriteeriumidest

välja toodud hankija esimene valik (eelkõige konkreetse kauba ühikuhind). Hankijal on kohustus

riigihanke alusdokumentides anda riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjatele selgelt ja

ammendavalt teada, milliseid konkreetseid pakkumuste hindamise kriteeriume ta

minikonkurssidel kasutada kavatseb ja milline on hindamise kriteeriumite rakendamise kord

(hindamismetoodika ja suhtelised osakaalud). Ainult sellisel juhul on riigihankes osalemisest

huvitatud ettevõtjatel võimalik nendega arvestada juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatavas

hankemenetluses pakkumust esitades ja teada, millistel alustel nad teiste raamlepingu partneritega

hankelepingutele konkureerima hakkavad.

Isegi kui asuda seisukohale, et raamlepingu projekti sõnastusest lähtuvalt pidi hankija

minikonkurssidel kasutama kahte kriteeriumi – maksumus ja tarneaeg, ei ole seatud tingimusest

nähtuvalt üheselt selge, milline on kriteeriumite tähtsusjärjekord nende rakendamisel. Hankija

vastusest nähtuvalt rakendati igal minikonkursil selle tegemise ajal hankija arvates olukorrale

sobivamaid kriteeriume ning kriteeriumide osakaal võis lähtuvalt minikonkursist varieeruda

vahemikus 1-100%. Seega tuleneb hankija vastusest, et minikonkursil rakendatavate

hindamiskriteeriumide tähtsusjärjekord ei saanud olla teada raamhanke tegemise ajal.

Täiendavalt peab rakendusüksus vajalikuks märkida, et kriteerium – maksumus – on liiga

üldsõnaline ega anna pakkujatele piisavalt detailset teavet, mida maksumuse all mõeldakse ja mis

elemente see võib sisaldada. Seda kinnitab ka hankija tõlgendus, et maksumuse all mõeldi kõiki

raamlepingu projekti p-s 4.5.5. nimetatud tasuga seonduvaid elemente (konkreetse kauba

ühikuhind, konkreetse tellimuse maksumus, hankija sätestatud tingimustele vastava ostukorvi

maksumus, eelnimetatud erinevad maksumused koos tarnetasuga, konkreetse kauba tarnetasu).

Hankija käsitlus võimaldab tõlgendust, mille korral piisaks läbipaistvusnõude täitmiseks sellest,

kui raamhankes avaldada pelgalt üldsõnalised kriteeriumi koondnimetused, nt ajaga seotud,

hinnaga seotud vms, mis aga oleks selgelt vastuolus riigihanke läbipaistvusnõudega.

4 Vt nt C-63/97, p 22; C-218/01, p 60.

Rakendusüksus selgitab, et finantskorrektsiooni eesmärk ei ole toetuse saaja karistamine, vaid

eeldatavate mitteabikõlblike kulude maha arvamine projekti abikõlblikest kuludest, sh toetuse

summast. Kulude abikõlblikkuse kriteeriumid on sätestatud ühendmääruse § 2 lõikes 2, millest

tulenevalt saab abikõlblikuks lugeda kulusid, mis on muu hulgas põhjendatud ehk sobivad, tõhusad

ja vajalikud. Kui riigihange on läbiviidud RHS-is toodud nõudeid eirates, siis ei saa asuda

seisukohale, et hankega seotud kulud on täies mahus põhjendatud, mistõttu ei saa ka selliste kulude

täies mahus hüvitamist struktuurivahenditest aktsepteerida. Ka Eesti kohtupraktikas5 on kohtud

olnud seisukohal, et kuivõrd finantskorrektsiooni eesmärgiks on hüvitada kahju, mis on rikkumise

toime panemisega eelduslikult liidu eelarvele tekkinud, siis puudub finantskorrektsiooni otsusel

karistuslik iseloom ning finantskorrektsiooni määramist ei saa käsitleda karistusena ehk teisisõnu

puudub finantskorrektsiooni otsusel sanktsioneeriv iseloom.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti raames mitteabikõlblikuks 500,74 eurot, millest toetus on 425,63 eurot ja

omafinantseering 75,11 eurot;

2. vähendada KD-des nr 119 – nr 124 riigihankega nr 2226096 seotud abikõlblikke kulusid 10%

võrra ehk kokku summas 500,74 eurot;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses 15 „Tegevusvaldkond 1 - Materiaalse ja immateriaalse

vara soetamine“ käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 1 märgitud summades;

4. muuta 25.06.2020 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.6-12/0674 resolutsiooni p-e 4-6

alljärgnevalt:

4.1.1 „4. Projekti kogumaksumus on 352 440,44 (kolmsada viiskümmend kaks tuhat

nelisada nelikümmend eurot ja 44 senti ) eurot.“;

4.1.2 „5. Projekti omafinantseering on minimaalselt 52 866,07 (viiskümmend kaks tuhat

kaheksasada kuuskümmend kuus eurot ja 7 senti ) eurot.“;

4.1.3 „6. Toetuse maksimaalne suurus on 299 574,37 (kakssada üheksakümmend üheksa

tuhat viissada seitsekümmend neli eurot ja 37 senti) eurot.“.

Käesoleva otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates otsusest

teadasaamise päevast või päevast, mil isik pidi teada saama oma õiguste rikkumisest (meetme

määrus § 5 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

663 2025

[email protected]

5 vt Tallinna Halduskohtu 29.11.2021. a otsus haldusasjas 3-21-339, Tallinna Halduskohtu 22.05.2019. a otsus ja Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021. a otsus haldusasjas 3-19-346