Kiri

Justiitsministri 08. juuni 2023 käskkirja nr 46 „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamine“ muutmise

käskkirja eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Euroopa Sotsiaalfondi+ vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 on aluseks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu

Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L

231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 10 nimetatud partnerluslepe ning Vabariigi Valitsuse heaks

kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021–2027” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava elluviimiseks kehtestas justiitsminister 08. juuni

2023. a käskkirjaga nr 46 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine noorte

õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Noorte

õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ (edaspidi TAT käskkiri).

TAT käskkirja muutmise ja selle seletuskirja koostas Justiitsministeeriumi üldosakonna eelarve- ja

strateegiatalituse välisvahendite koordinaator Annika Leevand (tel 620 8174, [email protected])

ning TAT käskkirja muutmine ja selle seletuskiri on kooskõlastatud Rahandusministeeriumi üldosakonna

õigustalituse juhataja Marju Lepmetsaga ([email protected]).

TAT käskkirja muutmist on 7.12.2023 taotlenud elluviija ja selle on tinginud vajadus täpsustada TAT

käskkirja sekkumiste ja tegevustega seotud abikõlblikke kulusid. TAT käskkirja muutmise taotlus saadeti

arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele, kelle ettepanekutega arvestati. Rakendusasutuse algatusel

täpsustatakse kaudsete kulude hüvitamise ja kulu tasumist tõendavate dokumentide esitamisega

seonduvat.

TAT käskkirja muutmise seletuskiri kirjeldab muudatusi võrreldes justiitsministri 08. juuni 2023. a

käskkirjaga nr 46 kehtestatud TAT käskkirjaga.

2. Käskkirja sisu

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.1 parandatakse ekslik sõnastus lisades, kuna TAT

käskkirjale lisatud lisal lisasid ei ole.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.2 tuuakse selgemalt välja, kellel on õigus saada kaudsete

kulude hüvitamist. Kaudsete kulude hüvitamist saavad kasutada elluviija ja partner.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.3 tuuakse selgemalt välja sekkumistes ja tegevustes

osalejate osalemiskulude abikõlblikkus. Koolitustel või muudel sekkumistel või tegevustel (nt

konverentsidel) osalemise ehk osalejate (sihtrühma liige) osalemiskulu on abikõlblik. Osalemise kulu

võib sisaldada osalemisega kaasnevaid kulusid majutusele, transpordile (ühistranspordile või

mootorsõidukile), toitlustusele, osalemistasule vms.

Lähetada saab töölepingu alusel töötavat isikut, avaliku teenistuse ametnikku või juhtimise- või

kontrollorgani liiget. Päevaraha siselähetuste puhul ei maksta. Abikõlblikud on lähetatud isiku

lähetuskulud sekkumistel ja tegevustel osalemiseks, sh majutus-, transpordi-, kindlustus vms kulud.

Otseselt projekti tegevuste elluviimisega seotud teistele isikutele (nt tugiisik) hüvitatakse kulud, mis

tekivad sekkumistes ja tegevustes osalemisega, sh majutus-, transpordi-, kindlustus- ja toitlustuskulud.

Lähetus- ja transpordikulud on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate

piirmäärade ulatuses.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.4 tuuakse selgemalt välja, et ka näiteks TAT

sekkumistega seotud õppematerjalide soetamise ja tõlkimise kulud on abikõlblikud, kuivõrd TAT

sekkumistega seotud kirjandus ei pruugi Eestis olla kättesaadav.

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.5 nähakse TAT sekkumistesse ja tegevustesse otseselt

panustavate valdkonna spetsialistide, kelleks on vanglateenistuse, prokuratuuri, kohtu ning Politsei- ja

Piirivalveameti teenistujad ja teenuseosutajate, kelleks on teenuse juhid, tugiisikud, mentorid, nõustajad

või nõustamist sisaldava majutusteenuse töötajad, õppereisidel või väliskoolitustel (sh konverentsidel)

osalemise kulu abikõlbliku kuluna otseselt ette. Kuna noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamisega

seotud töö toimub erinevatel tasanditel, on oluline hoida, sh välisriikide kogemustest tulenevalt, teadmist

TAT sekkumiste arendamise või uute metoodikate või mudelite juurutamisega seotud spetsialistide ja

ekspertide ringis. Selliste teadmiseks saamiseks on vajalikud nii õppereisid, väliskoolitused kui ka

(välis)konverentsid ning neil osalemise vajadus võib olla vajalik kõikides TAT sekkumistes või

tegevustes. Kuivõrd TAT sekkumised näevad mh ette uudseid lahendusi, mille rakendamise kogemusi

Eestis veel ei ole (nt perepõhised teraapiad vanglas, töö vaimse tervise häiretega noortega, Family-

centered Care, koolitusprogrammid noortele või spetsialistidele uudsete meetodite või mudelite õppeks

jne), on õppereiside ja väliskoolituste korraldamise ja seal osalemise eesmärk omandada valdkonnast

paremad teadmised ja praktikad, oskused, tööriistad või -meetodid. Kui õppereisid on suunatud rohkem

välisekspertidega kohtumisele, heade kogemuste ja töömeetodite vahetamisele ja koostöökontaktide

loomisele, siis väliskoolitustelt ja -konverentsidelt on võimalik saada (kuid mitte ainult) teoreetilisi

teadmisi, oskusi ja kogemusi.

Lähetada saab töölepingu alusel töötavat isikut, avaliku teenistuse ametnikku või juhtimise- või

kontrollorgani liiget. Välislähetuse päevaraha makstakse lähetatud isikule (nt töölepingu alusel töötavad

vanglaametnikud, avalikus teenistuses töötavad prokurörid), muul juhul (nt MTÜ vormis tegutsev

teenuseosutaja) makstakse toitlustuskulud. Abikõlblikud on lähetatud isiku lähetuskulud õppereisidel või

väliskoolitustel (sh konverentsidel) osalemiseks, sh majutus-, transpordi-, reisikindlustuskulud,

päevarahad, vajaduse korral osalemiskulud, viisakulud või kohalikud maksud või maksed. Projekti

tegevuste elluviimisega seotud teistele isikutele (nt tugiisik) hüvitatakse toetavate tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud, mis tekivad õppereisidel või väliskoolitustel osalemisest, sh majutus-,

transpordi-, reisikindlustus- ja toitlustuskulud, vajaduse korral viisakulud või kohalikud maksud või

maksed. Lähetus- ja transpordikulud, sh päevarahad, on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud

maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses. Õppereiside ja väliskoolitustega kaasnevad kulud

hüvitatakse ainult mitteärilisel eesmärgil tegutsevatele ühingutele (teenuseosutajatele).

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktiga 1.6 täpsustakse kulu tasumist tõendavate dokumentide

esitamist. Kuivõrd TAT käskkirja elluviija on riigiasutus, ei pea ta 12.05.2022 Vabariigi Valituse määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 24 lõike 3 kohaselt esitama

kulu tasumist tõendavaid dokumente. Muul juhul (nt kui projekti partner ei ole riigiasutus) võib

rakendusüksus nõuda ka kulu tasumist tõendavaid dokumente.

Seletuskirjas täpsustatakse justiitsministri 08. juuni 2023. a käskkirjaga nr 46 kehtestatud TAT käskkirja

lisa seletuskirja punkti 5 „TAT sihtrühmad“ alapunktis „Valdkonna spetsialistid“ käsitletud

vanglateenistusse kuuluvate isikute ringi. Vanglateenistusse kuuluvate isikute all tuleb mõista ka

Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži (varasema nimega justiitskolledž) õppejõude ja seal

õppivaid isikuid. Seletuskirja sõnastus loetakse käesoleva seletuskirja sõnastusega õigeks.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

TAT käskkirja muutmise käskkiri vastab järgmistele ELi määrustele:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase

Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa

Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Käskkirja mõjud

TAT käskkirja muudatustega on toetatavate tegevustega seotud kulud selgemini välja toodud, mis aitab

elluviijal ja partneril oma ülesandeid paremini täita ja mis tagab abikõlblike kulude parema läbipaistvuse.

TAT käskkirja muudatuste rakendamisega kaasnevate kuludega on arvestatud TAT sekkumiste ja

tegevuste planeerimisel ja need rakendatakse TAT käskkirja eelarve piires. Elluviija esitab

rakendusasutusele TAT käskkirja sekkumiste ja tegevuste kulud ja selle põhjendused üks kord aastas

tegevuskava esitamisega.

5. Käskkirja jõustumine

TAT käskkirja muutmise käskkirja punktid käskkirja lisa lisade, osaluskulude abikõlblikkuse, kaudsete

kulude hüvitamise ja kulu tasumist tõendavate dokumentide esitamise kohta jõustuvad tagasiulatuvalt

käskkirja algse teksti jõustumisest, s.o 1. veebruarist 2023, kuna need on üksnes täpsustused TAT

käskkirja esialgsesse teksti. TAT käskkirja muutmise käskkirja punkt, mis käsitleb õppereisidel või

väliskoolitustel (konverentsidel) osalemise kulude abikõlblikkust valdkonna spetsialistidele ja

teenuseosutajatele, jõustub tagasiulatuvalt 1. detsembrist 2023, kuivõrd see vajadus on tekkinud hiljem

ja õppereiside korraldamisega tuli alustada varakult.

6. Eelnõu kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemis Rahandusministeeriumile,

Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele,

seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Käskkirja eelnõu kohta eelnõude infosüsteemi kaudu märkusi

või ettepanekuid ei esitatud.

MINISTRI KÄSKKIRI

Justiitsministri 08. juuni 2023. a käskkirja nr 46 „Toetuse andmise ja kasutamise tingimuste ja korra kehtestamine noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ muutmine Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 3 ja § 52 lõike 1 ning Vabariigi Valitsuse 23.12.1996 määrusega nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ kinnitatud „Justiitsministeeriumi põhimäärus“ punkti 19 alusel: 1. Muudan ministri 08. juuni 2023. a käskkirja nr 46 „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse

vähendamine“ (edaspidi nimetatud „käskkiri“) järgmiselt: 1.1. Käskkirja punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1. Kehtestan toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja korra „Noorte õigusrikkujate retsidiivsuse vähendamiseks“ (lisatud).“.

1.2. Käskkirja lisa punkt 9.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9.2. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudseid kulusid hüvitatakse elluviijale ja partnerile ühtse määra alusel vastavalt punktis 8 toodud kaudsete kulude määrale abikõlblikest otsestest personalikuludest.“.

1.3. Käskkirja lisa punkti 9.4 alapunkti 9.4.3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9.4.3. nõustamisteenuste, töötubade, sotsiaal- või mentorlusprogrammide, loengute, kursuste, seminaride, konverentside, koolituste, õppe, koolitajate koolituste, kohtumiste, värbamispäevade, tööklubide, mõttetalgute, teraapiate, programmide, supervisiooni, kovisiooni või muude sekkumiste ja tegevuste korraldamise ja seal osalemise kulu (sh osalejate majutus-, transpordi-, toitlustus- ja muud kulud), sh lektori, koolitaja, mentori, terapeudi, psühholoogi, psühhiaatri, vaimse tervise õe, eriarsti, väliseksperdi, konsultandi tasu ja tema kulud seoses koolitusega või reisimise või mõlemaga (sh nende majutus-, lennupiletite, sõidu-, toitlustus- ja muud reisikulud); ruumide ja tehnika rendi, toitlustuse, tõlkimise, fotograafi, tehnilise toe ja nelja peamise puudeliigiga (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ja osalejate ligipääsetavusega seotud kulud (sh vajaduse korral viipekeele tõlge, kirjeldustõlge, kirjutustõlge);“.

1.4. Käskkirja lisa punkti 9.4 alapunkt 9.4.4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9.4.4. koolitusprogrammide, koolitus- ja õppematerjalide (sh raamatud, käsiraamatud, teaduskirjandus, e-õppematerjalid, interaktiivsed veebirakendused töövahenduseks ja nende veebirakenduste testimiseks), metoodikate, mudelite, meetodite, infomaterjalide ja juhiste väljatöötamise, soetamise ja tõlkimise kulu (sh materjalide ja e-kursuste toimetamine, kujundamine, trükkimine, paljundamine, levitamine ja tootmine (nt õppevideod), koolitusmaterjalide koostajate ja hindajate eksperditasud);“.

1.5. Käskkirja lisa punkti 9.4 alapunkt 9.4.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9.4.5. TAT elluviimise projektijuhtide, kommunikatsiooninõuniku, valdkonna spetsialistide ja teenuseosutajate õppereiside ja väliskoolituste (sh konverentside) lähetuskulu või neil osalemise kulu välisriikidesse (Euroopa Liidu liikmesriigid, Ühendkuningriik ja Euroopa

16.03.2024 nr 26

Majanduspiirkonna riigid), sh majutus-, transpordi-, kindlustuse, toitlustuse, päevaraha, lennupiletite, osalemistasu ja muud kulud (nt viisakulud) ning Eestis või välisriigis kohapeal tekkiv transpordi- või muu kulu (nt turismimaks), asutusesisese lähetuste korra ja riigisisestes õigusaktides kehtestatud piirmäärade kohaselt;“.

1.6. Käskkirja lisa punkt 10.5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10.5 Pärast maksetaotluse esitamist määrab RÜ elluviijale kuludokumentide esitamise tähtaja. Elluviija esitab RÜ-le kulu tekkimise aluseks olevad dokumendid, sh need riigihanke läbiviimisega seonduvad dokumendid, mis ei sisaldu riigihangete registris.“.

2. Käskkirja punkti 1.5 rakendatakse alates 01. detsembrist 2023.

3. Ülejäänud käskkirja punkte rakendatakse alates 01. veebruarist 2023. /allkirjastatud digitaalselt/ Kalle Laanet Justiitsminister