Väljaminev kiri

1

LISA 1 - Varatud maksejõuetud juriidilisest isikust võlgnikud

Nimekiri kõikidest varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest (võlgnikest), mis on aastal 2025

Maksejõuetuse teenistusele maakohtute kaudu analüüsimiseks saadetud (läbi vaadatud), on alljärgnev:

jrk nr juriidilise isiku ärinimi registrikood juhatuse liikmed

1. OÜ Empire AI 16063563 Terje Tõnutare

2.

Eesti Väikesadamate Arenduskeskus

MTÜ 80332302 Jaano-Martin Ots

3. Vivian Grupp OÜ (pankrotis) 11554954 Tarmo Pärna

4. SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel) 11160600 Priit Janu

5. Malmek Ehitus OÜ 16079995 Triinu Tihane

6. Omnibalt OÜ 12887043 Marcus-Ain Kalamees

7. Florester OÜ 12504059 Mart Ungersonn

8. Maauurija OÜ (likvideerimisel) 14640631 Veiko Huuse

9. Profcenters OÜ (pankrotis) 14473624 Arno Kuusik, Leons Klētnieks

10. Al's Cafe OÜ (likvideerimisel) 14808728 Alo Ojassalu

11. Sanloem Holding OÜ 12875181 Indrek Raud

12.

ANTONI Õigusbüroo OÜ

(likvideerimisel) 12465224 Katrin Gaver

13. The Estonian Crew Company OÜ 16172981 Phillip Ashley-Smith

14.

OSAÜHING S.M. & SONS

(pankrotis) 10822772 Shantanu Mohan

15. Vanguard Aviation Estonia OÜ 16513285 Phillip Ashley-Smith

16. OÜ Antiko (likvideerimisel) 12309688 Anette Niit

17. Decohome OÜ 14180460 Kaspars Lauks

18. VI Aknad OÜ 12281702 Svetlana Makarenko

19. Fond Control OÜ (likvideerimisel) 11610724 Maksim Sorokin

20. Ecotrust OÜ (pankrotis) 12320767 Lenur Tšilingirov

21. Transpire OÜ 14335786 Daniel Nevsky

22. OÜ GABRIELL 10748797 Olga Sufijarova

23. Saarte Sahver OÜ 12098116 Lii Kirves, Merit Mitt

24. Juustumakaron OÜ 16875870 Simone Susi, Andrei Kazakov

25. Asti OÜ 16700159 Marten Noot

26. Laigor OÜ 11573360 Vitali Gorõljov

27. GK Trade Export OÜ (pankrotis) 12718228 Viko Laiverik

28. Alagbaka Eleyewo OÜ 14711839 Ly Müürsoo

29.

Osaühing Total Services

(likvideerimisel) 10931449 Hillar Talts

30. Süsivalge OÜ 14132113 Delia Õunapuu

31. Janike123 OÜ (likvideerimisel) 16955474 Ingmar Lääts, Jani Johannes Havunen

2

32.

JAXSON BYGG OÜ

(likvideerimisel) 14253822 Jakub Kalve

33. OÜ IDEAHOUSE 11093625 Gerli Aulik

34. G&S Venture OÜ 14755676 Dmitrij Gluszczenko, Andrey Sharkov

35. OÜ Ratsasport (pankrotis) 10575836 Heiti Hääl

36. Osaühing Infovõrgud 10931751 Riho Maisa

37.

NAS Instruments OÜ

(likvideerimisel) 14596976 Leonid Bortnikov,Viljo Veesaar

38. Triocrew OÜ 12966512 Olga Sufijarova

39. Maitsete Agentuur OÜ 16571975 Kristi Rahulaan, Merino Lastik

40. Doggy Life Tallinn OÜ 17048790 Siim Oja

41. DataCap OÜ 14855260 Jüri Pärtna, Mikk Reier

42. Bitay Global OÜ (pankrotis) 16151936 Niyazi Yilmaz

43. OÜ 6 kaubad 16809407 Lauri Hansberg, Erik Lakernikov

44. Let´s Publish OÜ (pankrotis) 11517462 Mirjam-Mari Marastu

45. MoonTTM OÜ 11498569 Margit Kõiv

46. ETT OÜ 16572773 Stanislav Andrejev, Aleksandr Nitsholdt

47. Nessen OÜ 10066039

Aleksander Belovskij endine Aleksander

Belov

48. Doggy Life OÜ 16991352 Siim Oja

49. Leadfinder OÜ 14890380 Rainer Aunpu, Markus Mihkel Kaljuste

50.

2D Kindlustusmaakler OÜ

(pankrotis) 11522534 Julia Fedorenko, Daniil Salnikov

51.

Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm

(pankrotis) 11928277 Henry Ots

52. ESTworkers OÜ 14836908 Kristo Teder (asendusliige), Janek Mütt

53. P.P. Projekt OÜ 12875152 Mait Tael, Marten Pikaru, Kalev Pikaru

54. Ropka Toit OÜ 14054132 Aivar Aland

55. Hemardes OÜ(pankrotis) 12038976 Helen Kask

56. Leekre OÜ (likvideerimisel) 11437480 Indrek Pütsepp

57. MTÜ Sass ja Partnerid 80631983 Nikita Sass

58. A&A Acta OÜ (likvideerimisel) 11559822 Ülla Torb

59. Avevush OÜ (pankrotis) 16454252 Eva Ušakova

60. Camellia Flowers Estonia OÜ 16182842 Nadezhda Rubezh

61. FitmodelProject OÜ 14382608 Julia Smoli, Kristina Nuut

62. New Fresh HVAC OÜ 16247168 Samat Aksubaev

63. M Food Rotermann OÜ (pankrotis) 14718020 Marju Luik

3

64. VR Foods OÜ 14865198 Kadi Tedremäe

65. Leitom Ehitus OÜ (likvideerimisel) 16918606 Toomas Tomson

66. Stereofood OÜ (likvideerimisel) 16403007 Risto Kõresoo; Tiina Kõresoo

67. MAN Autokeskuse OÜ 10079273 Vladimir Molodtsov; Sergei Ustritski

68. OÜ Pakri Energia 14606611 Enn Laansoo

69. Altenberg-Reval AS (pankrotis) 10205654 Claes Magnus Akerborg

70. IA&JV OÜ 16952910 Julia Potaševa

71. KWOTA OÜ 16253795 Rain Vääna

72. Meraleks OÜ (pankrotis) 10855501 Aleksandr Šustov

73. REH Talo OÜ (likvideerimisel) 14150602 Elena Melnikova

74. Lubja Kodu OÜ 12729019 Robert Mirzo, Priit Jaagant

75. Ylemere OÜ 11930765 Andres Kangur

76.

LN Beauty Estonia OÜ

(likvideerimisel) 16378717 Jörgen Nils-Erik Weckström

77. Majatehnik OÜ 12464673 Kevin Saidla, Elvis Uusmaa

78. Detro Ehitus OÜ 12538756 Jaanus Silm

79. MTÜ Järvetont 80420526

Anu Metsar, Maria Laanelepp, Silver

Gutmann

80. Alatfar OÜ 12185080 Tauri Tarkusep

81.

JTAPRevertymax OÜ

(likvideerimisel) 16979249 Jarmo Tappo, Svetlana Romet

82.

PROFEX Sideteenused OÜ

(likvideerimisel) 11051762 Martin Laurik, Kaimo Räppo

83. OÜ SMARTCONSULT (pankrotis) 14348853

Aleksandr Rozental (endine perenimi

Kolesnikov)

84. Destanto OÜ (likvideerimisel) 12263561 Leho Pihkva

85. NKL18 OÜ (likvideerimisel 16214513 Kaimo Räppo; Inga Pauser

86. BBW OÜ (pankrotis) 16468917

Toomas Saarma (asendusliige); Janek

Pohla

87. Ower Trading OÜ 14670307 Artur Krassilnikov

88. Kernel Trading OÜ (pankrotis) 14547765 Vladimir Lenger, Dmitrii Bunegin

89. Tähesära Kirbuturg OÜ 17102621 Karolin Nilp

90. Gamecan OÜ 12931206 Marten Palu

91. Two Factors OÜ 16058869 Heinike Luht, Kristiina Puusepp

92. Kaaleperis OÜ (pankrotis) 16277368 Andres Kriis

93. Vägi OÜ (pankrotis) 12378712 Indrek Rüütli

94. Stemaro OÜ 10730627 Indrek Elhi

95. Rakvere Autobaas nr 2 OÜ 12976864 Andres Poll

96. Ilumi Group OÜ 11162734 Deniss Västrik

97. Ketser Invest OÜ 16388006 Rainer Roost, Randy Raud

4

98. JTResoly OÜ (pankrotis) 16508491 Jarmo Tappo, Toomas Laurits

99. Materjalipartner OÜ (pankrotis) 14486874 Urmas Salum

100. Tailor Service OÜ 12143070 Sergei Malõš, Natalia Kravtšenko

101. Stanek OÜ (pankrotis) 10891968 Maanus Mürkhain

102. Paternoster OÜ (pankrotis) 11492963 Priit Villemson

103. Laser Bend OÜ 16218557 Tõnis Tulvik, Erik Lenk, Aare Reikter

104. Tükeldaja OÜ 12272117 Eke Lattu

105. Janere OÜ, saneerimisel 10001584 Janek Reitalu

106. ERIAL HLÜ 14411913

Erik Margijev, Urmas Ebruk, Andrei

Tsalko

107. OÜ Vannituba.ee 12671484 Aare Ringvee

108. Lorents Machine Learning OÜ 14644043 Erika Lorents

109. CM Real Estate OÜ 11506010 Jürgen Järvik

110. Sestara OÜ (likvideerimisel) 16013766

Mihhail Gluškov,Iliana Gluškova, Aleksei

Gluškov

111. vvector group OÜ (pankrotis) 14378328 Vladimir Novoseltsev

112.

MÖÖBLIEKSPERT PAIGALDUS

OÜ (pankrotis) 11554479 Ott Karu

113. Borynes OÜ 16367599 Ihor Rudnytskyi

114. DAST EHITUS OÜ (likvideerimisel) 16334097 Tiit Tamm

115. Kastani Spordikeskus OÜ 16806700 Martti Eerma

116. Sweet Spot Music Featival OÜ 14446871 Hardi Loog

117. Ringi Kirbukas TÜ 16713877 Triinu Rea

118. Kukertohver OÜ 16533796 Märten Kala

119. Drinkbase OÜ 16464836

Martin Kruus, Madis Kruus, Ahto Peever,

Joonas Tamm

120. OÜ AsraAutod 11196242 Asko Saadi

121. Velvet Engineering OÜ 16080343 Taavi Aunre, Pärtel Vurma

122. Meisterkäsi OÜ 17247578 Piret Laur, Kristiina Muldia

123. KAF PROJECTS SAS OÜ 17162965 Diana Katherim Mejia Lozano

124. JahKüte OÜ 12838642 Olga Smolina, Timur Smolin

125. OÜ Virelton Pluss (pankrotis) 12933820 Marina Krell

126. Elsermax OÜ (pankrotis) 14641151 Sergei Šuvalov

127. Fagel Automaatika OÜ 12365333 Nikita Baranov, Svetlana Baranova

128. Clos Resto OÜ 14697016 Priit Suviste, Külli Rannamägi

129. SA Ehtne Saaremaa märgis 90015198 Aivar Kalle, Piret Kreis

130. Bogdan OÜ 10476695 Irina Kevorkova, Andrei Bogdan

131. ABC teraapia OÜ 14122215 Martin Ilves, Gerlin Maripuu

132. Multiparts OÜ 12519820 Olev Õismaa

5

133. Ainex Trade OÜ 14656431 Krista Pert

134. Osaühing Freven 10657149 Eda Unger

135. OÜ Fizzledrift 14793671 Priit Kattel

136. Cafe Cape Town OÜ 17130623 Deivid Uibo, Victor Paul Senosi

137. HABENTES HOMINES OÜ 10671089 Viktror Jemeldjažev

138. Beton Ehitus OÜ (pankrotis) 14637735 Taavi Rähn

139. Global Manpower OÜ (pankrotis) 14022442 Sander Laja

140. FinEst Wood OÜ 11694460 Jani Petteri Runonen

141. Koller grupp OÜ 14735892 Sergey Kolzyaev, Erkki Lind

142. Tehnokeskus OÜ 11159703 Sergei Lysikov, Alexander Shepelev

143. Eesti Viljaexpordi OÜ 12155707 German Gagolkin

144. Pagaripere OÜ 16010408 Maie Rõmmel

145. Respawn OÜ 17136459 Taavi Tannebaum, Annes Reinholdy

146. Osaühing Metsasiht (pankrotis) 10815772 Margo Ofitserov

147. MAIOROVA SHOP OÜ 16943459 Liudmyla Maiorova

148. Originails OÜ 16444087 Karmen Tohu

149. MRX Teenused OÜ 16446985 Marko Kristelstein

150. Corestone Green OÜ 10828326 Tarmo Talpsepp

151. CS-Aware Corporation OÜ 16803086

Thomas Scaberreiter; Kim Gammelgaard;

Walter Scott Gleeson

152. Delambrosia OÜ (likvideerimisel) 16032887 Reeli Ringeveld

153. Off-Kilter OÜ 16159553 Lauri Lember

154.

Hild Rahvusvahelise Kaubanduse

OÜ 10205476 Indrek Hiisjärv, Kalev Närep

155. More Trade Baltic OÜ 14419197 Anna Maria Nordqvist

156. Mevalis OÜ 12166059 Mihkel Meidla,Maris Vaher

157. Lember OÜ 11686176 Lauri Lember

158. Green Energy Holding OÜ 16708445 Meelis Seer, Maksim Mõttus

159. Lyonberg OÜ 14682948 Andrus Vaht

160. Nordic BBQ OÜ (pankrotis) 14130717 Gustav Martin

161. Salosto OÜ (pankrotis) 16148621 Sven Viin, Hillar Talts

162. Steelrent OÜ (pankrotis) 11326331 Juri Žvatšov, Stanislav Beljakov

163. Rolands Moisejs OÜ 10528216 Rolands Moisejs

164. Wall Design Eesti OÜ 12697874 Mari-Ellen Mäemurd

165. Hamarellen Investments OÜ 14069811 Gatriin Pikkmets; Tavo Pikkmets

166. VipRide OÜ 16563875 Andres Piirak

167. Chousen OÜ 16715735 Taavi Hainas

168. Triumf Research OÜ 14410440 Kadri Haljas

6

169. Valguse Loojad OÜ 16477827 Ameya Shanti Keeroja

170. Monethera Group OÜ (pankrotis) 14616437 Andis Taubers

171. MVMaja OÜ (pankrotis) 14175884 Marko Lõuk

172. Osaühing Wewine 17028907 Georgi Leinemann

173. Rausberg Ehitus OÜ 10543150 Andres Kangur

174. Akademia SDA OÜ 14557858 Piotr Marcin Mazur

175. Bag Wear OÜ 16812549 Leevi Remmer

176. Peetmeri OÜ 12656183 Enn Laansoo

177. TPT Personal OÜ 16725018 Gatriin Pikkmets

178. Sapores OÜ (pankrotis) 12540517 Glelia Koitla-Mairov

179. ESTOLIFT TB OÜ 10827189 Priit Elbe

180. Season Caffee OÜ 11106405 Joel Ostrat, Alena Oja

181. OÜ Cenzor 16961411 Sander Ilves, Sven Kotkas

182. LAVINIITA OÜ (likvideerimisel) 10416463 Tatjana Kovalenko

183. Bergen Group Estonia OÜ 17147182 Gatriin Pikkmets, Tavo Pikkmets

184. OÜ Prelab 12789932 Björn Olof Eriksson

185. Apartments Estonia OÜ (pankrotis) 14015850 Renate Raadik

186. Julias Food OÜ 16552635 Vitali Tšemissov

187. Pärnasalu OÜ 11734722

Talis Kottisse, Marko Jõerand, Valdo

Kaselo

188. PVC Tootmine OÜ (pankrotis) 14672542 Tarmo Paju, Jevgeni Kruglov

189.

PVC Hall Nordic OÜ

(likvideerimisel) 16714724 Jevgeni Kruglov

190. KNM EESTI OÜ (pankrotis) 14503408 Alfred Dudar, Andrei Mullo

191. OMEGAVALVE-2 OÜ 14251059 Andres Vinn

192. Ehitusfirma FIDELE OÜ (pankrotis) 10917165 Kristjan Koort, Märt Mõistus

LISA 2 - Varatute maksejõuetute juriidilisest isikust võlgnike juhtide käitumine

KOKKU 2024 KOKKU 2025

MJT on analüüsinud kohtutest saabunud

ettepanekuid (number) 193 192

millest algatatud avalikke uurimisi või on uurimine

algatamisel 12 8

pankrotiavalduse esitas võlausaldaja 36 39

raugemine pärast pankroti väljakuulutamist st

keset menetlust 21 41

on kasutatud nn tuntud likvideerijate teenust 38 30

võlausaldajatele ja ühiskonnale tekitatud kahju

kokku 48 541 756,00 € 73 936 781,00 €

millest maksuvõlg 7 328 095,00 € 9 138 802,00 €

VÕLGNIKUD asutamise, registreerimise aasta

järgi:

olid registreeritud 1989-1999 16 9

2000-2005 17 20

2006-2010 26 17

2011-2015 39 33

2016-2020 68 59

sh 2016 14 10

sh 2017 8 8

sh 2018 20 12

sh 2019 21 18

sh 2020 5 11

2021-2025 30 54

osakapital on tasumata või osakapital on alla

100 euro 42 53

VARATU VÕLGNIKU MAKSEJÕUETUSE

PÕHJUSED:

energia, materjalide ja tööjõu hinna tõusud, käibe

langus 26 44

sõltuvus ühest kliendist, ostjad jäid võlgu 17 14

lisa või põhipõhjus: nõrk äriplaan ja oskamatus

reageerida muutustele 93 104

lisa või põhipõhjus: rasked juhtimisvead

võlgniku varatuks tegemisel 106 86

kohtuvaidlused 5

erimeelsused osanike vahel, tegevuse soikumine,

juhatuse liikme surm 31

nn ühinemise või jagunemise skeemi kasutus 2

lahkhelid KOViga, riigi rahastuse lõppemine 3

juhatuse liikmel ärikeeld või pankrotis 14

võlgniku ärakasutamine teise äriühingu hüvanguks 6

ei ole teada, pole dokumente 3

maksupettus, toetusepettus 24 31

RASKED JUHTIMISVEAD:

ei ole esitanud õigel ajal pankrotiavaldust 150 155

millest on esitatud kuni pooleaastase hilinemisega 52 42

kuni 1 aastase hilinemisega 31 35

üle 1 aastase hilinemisega 31 41

üle 2 aastase hilinemisega 15 13

üle 3 aastase hilinemisega 5 12

üle 4 aastase hilinemisega 15 12

õigel ajal on esitanud 43 37

ei ole esitanud majandusaasta aruandeid 67 88

millest viimase aasta oma 30 40

kahe viimase aasta oma 12 24

kolme viimase aasta oma 7 9

nelja viimase aasta oma 2 2

viie ja rohkem viimase aasta oma 7 6

pole esitanud kunagi ühtegi maj aasta aruannet 9 7

on esitanud majandusaasta aruanded 126 104

Võlgnikku kahjustavate tegevuste tegemine

lähikondsete kaudu: 85 86

näiteks raha omastamine

kahtlased tehingud seotud osapooletega

raha väljaviimine laenudena või muul moel

tööjõumaksude deklareerimine ilma

väljamakseteta

ühe võlausaldaja eelistamine

tegevuse (ettevõtte) üleviimine 20 19

maksude väärarvestus, tasumata jätmise skeem 24 29

oleks põhjust algatada kriminaalasi (sh on

algatatud või lõpetatud) 37 43

ÄRIKEELU KOHALDAMISE VAJADUS

võlgniku lähikondsete suhtes 41 48

SULARAHA KASUTUS 3 754 783,00 € 3 143 591,00 €

1

LISA 4 - 30 näidet varatute maksejõuetute juriidiliste isikute elukaartest (MJT juhuvalim 2025.a riikliku järelevalve menetluste tulemustest)

1. Asi nr 2-25-16607, võlgnik Bergen Group Estonia OÜ (registrikood 17147182).

Pankrotiavalduse esitas pärija oktoobris 2025. Võlgnik asutati 03.01.2025 tööohutusalaste

koolituste tegemiseks ja tegevus lõppes endise juhatuse liikme surmaga 2025. aasta kevadel.

Võlgnikul puudub igasugune teadaolev vara ja teadaolevad kohustused moodustavad kokku

vähemalt 3200 eurot. Ajutine haldur märkis, et kuigi endine juhatuse liige on teinud võlgniku

arvelduskontolt (eelduslikult) alusetuid väljamakseid, siis on endine juhatuse liige surnud ning

tema pärandvara pankrotiavalduse menetlus lõpetatud raugemisega, mistõttu nõuete esitamine

ei ole võimalik. 29.12.2025 otsustas kohus lõpetada pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

2. Asi nr 2-23-6798, võlgnik MVMaja OÜ (pankrotis, endine ärinimi AMV House OÜ,

registrikood 14175884), kelle pankrot kuulutati välja 29.09.2023. Pankrotihaldur esitas

13.10.2025 kohtule ettepaneku lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast

ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Võlgnik asutati

29.12.2016 ja tegeles puitmajade ehitamise, monteerimisega Islandil, Rootsis, Norras ning

Eestis. Võlgniku maksejõuetus kujunes välja 2021. aastal seoses ehitusmaterjalide ja

energiahinna järsu tõusu, tööjõukulude kasvu ning ettevõtte eksporditurgude (Norra ja Islandi)

jahtumisega. Ettevõtte rahalist seisu halvasid täiendavalt klientide makseraskused ja

maksejõuetus, sealhulgas suurima koostööpartneri S.E AB pankrot Rootsis (kelle vastu on

võlgnikul nõue 63 685 eurot). Nende asjaolude koosmõjul muutus ettevõtte netovara püsivalt

negatiivseks ning lühiajalised kohustused ületasid oluliselt käibevara. Halduri hinnangul ei

reageerinud juhatus muutunud majandusolukorrale nõuetekohaselt. Vaatamata 2021. aasta

lõpuks väljakujunenud maksejõuetusele jätkati tegevust, mille tulemusel ettevõtte finantsseis

veelgi halvenes. Halduri hinnangul kujutab maksejõuetuse seisundis tegevuse jätkamine endast

rasket juhtimisviga, mis võis kahjustada võlausaldajate huve. Samas ei ole haldur tuvastanud

andmeid, mis viitaksid kuriteo tunnustega teole, nagu varade põhjendamatu väljaviimine või

mittesihipärane kasutamine. Võlausaldajate nõudeid ei ole menetluses kinnitatud ning tasumata

kohustusi võib olla kuskil 700 000 euro ulatuses. Pankroti väljakuulutamisel oli võlgnikul

varana korter, natuke ehitusmaterjali ning mõned tööriistad. Pankrotivara müügist laekus 3 238

eurot, täiendavalt laekub eeldatavalt Rootsis läbiviidavast menetlusest veel kuni 1 273,70 eurot.

Rohkem laekumisi ei ole ette näha.

3. Asi nr 2-24-18403, võlgnik The Estonian Crew Company OÜ (registrikood 16172981).

Võlgnik asutati 2021. aastal eesmärgiga vahendada lennupersonali, piloote ja pardateenindajaid.

Võlgniku ainsaks kliendiks oli Nordic Aviation Group AS gruppi kuuluv Regional Jet OÜ.

Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2024. aastal kui Regional Jet OÜ lõpetas tööjõurendi

lepingu. Regional Jet OÜ teavitas avalikkust maksejõuetusest 20.11.2024 ja samal päeval

lõpetas ta kõik lennud. Regional Jet OÜ pankrot kuulutati välja 07.02.2025. Võlgnikul oli

nõudeid ostjate vastu summas 168 054,49 eurot, mis on ebatõenäoliselt laekuvad ning võlgnikul

oli ainsaks varaks arvelduskontol olev 145,67 eurot. Võlgniku teadaolevate kohustuste suurus

oli vähemalt 77 175 eurot, millest maksuvõlg 58 601 eurot ja 18 574 eurot võlgnevus

töötajatele. Päev enne majandustegevuse lõpetamist st 19.11.2024 on tehtud väljamakse

juhatuse liikme kontole summas 75 000 eurot. Suure tõenäosusega on juhatuse liige tehingu

tegemisel rikkunud lojaalsus ja hoolsuskohustust ÄS § 187 lõike 1 tähenduses sõlmides lepingu

ja makstes tasu iseendale. Kui juhatuse liige ei oleks päev enne majandustegevuse lõppemist

iseendale nn konsultatsioonitasu maksnud ei oleks tekkinud ka maksejõuetut olukorda. Seega

enne teate avalikustamist muutis juhatuse liige võlgniku maksejõuetuks, et olemasolevad

kohustused kannaks võlgniku asemel Töötukassa ja maksud töötasudelt jääks tasumata.

10.03.2025 lõpetas kohus otstarbekusest lähtudes pankrotiavalduse menetluse pankrotti

väljakuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri tasu summas 2500 mõisteti välja solidaarselt

võlgnikult ja osanikult, kuna osakapitali sissemakset ei olnud võlgnikule tehtud.

2

4. Asi nr 2-25-14284, võlgnik Off-Kilter OÜ (registrikood 16159553). Võlgniku

majandustegevuseks oli alltöövõtt – djservice.ee internetipoe ja füüsilise poe haldamine.

Koostöö peatöövõtjaga lõppes septembris 2025. Võlgniku vara moodustasid vinüülplaadid mida

ei õnnestu müüa ning varana kajastati bilansis äriruumide renoveerimisega seotud kulud

(ehitusmaterjal, krohv, värv, valgustid, mööbel jms) ja vinüülide reklaamiga seotud kulud -

postrid ja muud taolised kulud kokku summas 31 791,84 eurot. Tegelikkuses võlgniku bilansis

kajastatud vara puudus ja selliste parenduste kajastamine äriühingu varana oli ebaõige.

Võlgniku teadaolevad kohustused olid kokku vähemalt 37 324,00 eurot, millest 10 419 eurot

maksuvõlg ja ülejäänud nõuded on erinevatelt krediidiasutustelt, millede tasumise eest vastutab

juhatuse liige solidaarselt võlgnikuga. Ajutine pankrotihaldur tuvastas, et võlgniku juhatusele

on võlgniku arveldusarvelt stabiilselt tehtud väljamakseid selgitusega „kassasse“ või „palk“.

Kassast on peamiselt aastatel 2022 ja 2023 teostatud kokku 44 323,22 euro ulatuses

väljamakseid selgitusega „muu väljaminek“, mille osas ei ole võimalik täpsemalt selgitada, mis

eesmärgil raha kasutati. Osaliselt on kassast välja läinud raha deklareeritud palgana. Palga

deklaratsioone on läbi aastate tehtud neto summadelt, mistõttu on eeldatavalt esitatud maksude

määramise aluseks väiksemaid summasid või on üldse jäetud maksud deklareerimata.

Arusaamatuks jäi et, milleks vajas võlgnik suurt üüripinda ning parendas seda nii suure summa

eest, samal ajal teades, et neid investeeringuid üürileandja ei hüvita. Võlgniku maksejõuetuse

tekkimise põhjuseks on eelkõige puudulik finantsjuhtimine, äririskidega mittearvestamine ning

raamatupidamise arvestuse puudulikud teadmised. Harju Maakohtu 01.10.2025 määrusega on

välja kuulutatud võlgniku juhatuse liikme pankrot. 13.11.2025 lõpetas kohus Off-Kilter OÜ

pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

5. Asi nr 2-25-12409, võlgnik Cafe Cape Town OÜ (registrikood 17130623) on kantud

äriregistrisse 09.12.2024, osakapitaliga 1 euro ja pankrotiavaldus esitati kohtusse 31.07.2025.

Juhatuse liige on varasemalt olnud seotud äriühinguga Bobotie OÜ, mis kustutati 07.01.2025

äriregistrist majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Võlgniku loomise aluseks oli

Bobotie OÜ varasem tegevus samal üüripinnal, mille renoveerimiseks ja sisustamiseks

investeeriti juhatuse liikme isiklikest vahenditest 30 050 eurot. Võlgniku majandustegevus

seisnes kohviku pidamises Balti Jaama turul. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli võlgnik liiga

optimistlik jätkates kolm aastat ebarentaabliks osutunud Bobotie OÜ äritegevust. Võlgnik

alustas tegevust juba makseraskustes, võttes üle üürilepingu koos võlgnevusega ligikaudu 13

500 euro ulatuses. Poole aasta jooksul ei olnud äriühingul võimalik võlgnevust vähendada

vastupidi, ebapiisava käibe tõttu üürivõlg kasvas ning üürileandja rakendas seadusest tulenevat

pandiõigust ja korraldas kioski tühjendamise. Võlgniku kohustused olid summas 20 113 eurot,

millest 19 543 eurot on üürileandja nõue ning 570 eurot maksuvõlg. 14.11.2025 lõpetas kohus

menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

6. Asi nr 2-25-7850, võlgnik SA EHTNE Saaremaa märgis (registrikood 90015197) esitas

pankrotiavalduse kohtule juunis 2025. Võlgnik kanti äriregistrisse 18.12.2020 eesmärgiga

märgise Saaremaa Ehtne toode haldamine ja arendamine; märgise kandjate võrgustiku tegevuse

koordineerimine; läbi märgise tuntuse kasvatamise ja ühistegevuste edendada märgise kandjate

arengut ning majanduslikku toimetulekut. Tegevusalaks oli jaemüük kauplustes. Sihtasutuse

loomise eesmärk oli, et kasumliku jaemüügi toel muutuks sihtasutus isemajandavaks ja tegeleks

kohalike toodete müügi edendamisega. Kahjuks sihtasutus kunagi isemajandavaks ei saanud.

Sihtasutuse müügitegevus lõppes oktoobris 2024. Registripidajale ei ole võlgnik esitatud ühtegi

neljast majandusaasta aruandest. Võlgniku kohustused kokku olid vähemalt 29 410 eurot

(maksuvõlg 7 879 eurot ja 65 tarnijat summas 21 531 eurot). Võlgniku vara väärtuseks oli 1,18

eurot. Üheks maksejõuetuse põhjuseks on ühing ise märkinud ühingu juhatuse juhtimisvead,

eelkõige puudujäägid laoarvestuses. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on SA EHTNE

Saaremaa märgis maksejõuetuse üheks põhjuseks 2023-l aastal toimunud 30%-line käibe

langus ja kindlasti ka äriplaani nõrkus. Kuna tegevuse ajal majandusaasta aruandeid ei ole

koostatud/esitatud, siis pole maksejõuetuse tekkimise täpsem aeg teada. Ajutisele haldurile

esitatud andmete alusel saab järeldada, et SA EHTNE Saaremaa märgis oli maksejõuetu

vähemalt seisuga 01.01.2024. Kohus lõpetas pankrotiavalduse menetluse raugemisega

3

30.09.2025.

7. Asi nr 2-25-9457, võlgnik CM Real Estate OÜ (registrikood 11506010) kanti äriregistrisse

20.05.2008 tegevusalaga enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. Võlgniku

mõlemad endised juhatuse liikmed on läbi teinud pankrotimenetluse. Võlgnik kustutati

Äriregistrist 31.10.2016 majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ning täiendav

likvideerimine algatati võlgnikule kuulunud ja hüpoteegiga panditud vara realiseerimiseks

25.05.2017. Likvideerimismenetluse käigus ei tuvastatud muud võlgnikule kuuluvat vara kui

kinnistu, millele oli seatud hüpoteek krediidiasutuse kasuks ning kinnistu võõrandati

likvideerija poolt 2018 aastal. Võlgniku kohustused kokku olid 330,20 eurot, mis tulenes

äriregistri 17.11.2022 määratud trahvist ja kohtutäituri täitekuludest. Viimane majandusaasta

aruanne on esitatud 2011 aasta eest, s.o 14 aastat tagasi, hilisema perioodi kohta igasugused

raamatupidamisandmed puuduvad. 2011 teeniti müügitulu 95 569 eurot, kasum 35 602 eurot,

bilansimaht 741 999 eurot. Hilisemad andmed kuni äriregistrist kustutamiseni 31.10.2016

puuduvad. Ajutisele haldurile ei ole teada, kas ning kui suurel määral on andmeid säilitatud

elektroonilisel viisil ja paberkandjal. Likvideerija valdusesse mingisuguseid võlgniku

raamatupidamise dokumente üle antud ei ole. Likvideerimismenetluse lõpetamine viibis

põhjusel, et juhatuse liikmed ei esitanud likvideerijale raamatupidamise algdokumente, ilma

raamatupidamisdokumentatsioonita ei olnud likvideerijal võimalik äriregistrile

likvideerimismenetluse ajal võlgniku majandusaasta aruandeid esitada. 10.09.2025 lõpetas

kohus pankrotiavalduse menetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata kohustades ajutist

haldurit võlgnik likvideerida ja registrist kustutada. Seisuga 30.01.2025 oli võlgnik äriregistris

alles.

8. Asi nr 2-25-3857, võlgnik JTAPRevertymax OÜ (likvideerimisel, endine ärinimi OÜ Frozen

Express, registrikood 16979249). Võlgnik on äriregistrisse kantud 03.05.2024, osakapitali

suuruseks 1,00 eurot ja põhitegevusalaks oli puu- ja köögivilja hulgimüük. 07.03.2025 esitas

võlausaldaja võlgniku pankroti väljakuulutamiseks avalduse. Peale pankrotiavalduse esitamist

sai 09.04.2025 võlgniku uueks omanikuks JTGlewter OÜ ja määrati ka uus juhatuse liige.

Võlgniku uueks ärinimeks sai JTAPRevertymax OÜ ja osanik võttis 24.04.2025 vastu

likvideerimisotsuse. Likvideerijaks määrati endine juhatuse liige ning tegemist on isikuga,

kellel on äriregistris seos üle 100 äriühinguga ning kohtulahendite registris nähtavad mitmed

lahendid sh seoses kriminaalasjaga. Kassas oleva reaalsete rahaliste vahendite osas halduril info

puudub. Raamatupidamise andmed näitavad kassa saldoks 8 752,00 eurot. Võlgniku

raamatupidamise programmi andmetel on võlgnikul nõue ostja vastu summas 8 170,93 eurot.

Ostja vastas, et arve on fiktiivne, pahatahtlik ja pigem kuritahtlik arve. Arve aluseks pole

kokkulepet, osutatud teenust ega saadud kaupa. Ostja teatas ajutise halduriga peetud

kirjavahetuses, et temaga suhtles võlgniku nimel „manager“ A.E. Raamatupidamise kohaselt oli

võlgnikul soetatud finantsinvesteeringutena ostetud investeerimiskulda koguväärtuses 16

635,50 eurot. Haldur suhtes kulla müüjaga ja kuld anti üle juhatuse liikme poolt volitatud isikule

ning tasuti ülekannetega ja osaliselt sularahas. Raamatupidajalt saadud dokumentide hulgas oli

ka allkirjastamata kulla üleandmise akt, millega endine juhatuse liige annab kogu soetatud kulla

üle järgmisele juhatuse liikmele ja likvideerijale. Kulla reaalne asukoht on ajutisele haldurile

teadmata. Võlgniku raamatupidamine kajastas varana laadur-ekskavaatoreid ja

diiselgeneraatoreid. Masinate arvete järelepärimisele vastati, et „See klient ei ole mitte kunagi

meie käest masinaid saanud. Ta palus arvet kahele masinale mille meie ka tegime klausliga, et

teatud kuupäevaks peab olema raha laekunud. Kokkulepitud kuupäevaks raha ei olnud ja meili

teel vastas, et plaanid muutusid ja ostavad midagi muud. Tegime kreeditarved ja edastasime ka

kliendile.“ Kokkuvõtlikult leiab haldur, et võlgnikul puudub likviidne vara, mille arvelt oleks

võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Ajutisele haldurile ei ole teada võlgniku poolt

ostetud elektroonikatoodete ja investeerimiskulla asukoht. Võlgniku teadaolevad kohustused

kokku vähemalt 73 600,00 eurot, millest kõige suurem on pankrotiavalduse esitanud Moldova

võlausaldaja oma, kes müüs võlgnikule külmutatud puuvilju summas 51 368 eurot. Täiendavalt

on endine juhatuse liige vastanud maksejõuetuse teenistusele, et „Vastus küsimusele nr 4

(tuginedes pankroti toimumata jäämisele) (Kas olete teadlik juhatuse liikme kohustusest esitada

4

20 päeva jooksul püsivate makseraskuste tekkimisel pankrotiavaldus kohtusse?) Mul on vastav

seadusesäte teada. Kuid teie küsimus tugineb valel eeldusele, justkui oleks OÜ Frozen

Express’il esinenud pankroti- või püsiva maksejõuetuse tunnuseid. See ei vasta tõele. Ükski

riigiasutus, kohus ega väline audiitor ei ole tuvastanud ettevõtte pankrotiseisundit ega

pankrotiohtu. Frozen Express: – tegutses, – viis läbi majandustegevust, – täitis kohustusi

partnerite ees, – ega omanud ühtegi juriidiliselt kehtivat alust pankrotimenetluse algatamiseks.

Kui keegi — eraisik, võlausaldaja, konkureeriv ettevõte või vastaspool — väljendas oma

arvamust oletatavate “tunnuste” kohta, siis see ei oma õiguslikku kaalu. Arvamus ei ole tõend.

Avaldus ei ole kohtuotsus. Seega ei saa kõnealust “20 päeva” reeglit rakendada, kuna ei olnud

sündmust, mis oleks sellise kohustuse esile kutsunud. Tegemist on katsega kehtestada fiktiivne

konstruktsioon, asendades arvamuse reaalse õigusliku alusega. Sellistele konstruktsioonidele ei

saa rajada järeldusi./../ Tegutsesin seadusliku ja vastutustundliku juhatuse liikmena, lähtudes

mitte oletustest, vaid oma kohustusest — ettevõtte, selle stabiilsuse, partnerluse mainet ja

juriidilist selgust silmas pidades. Kõik minu otsused lähtusid kainest arvestusest, vajadusest

kaitsta ettevõtte vara surve, kaose ja lagunemise eest. Töötasin läbipaistvalt, täitsin kohustusi

ning tagasin ettevõtte üleandmise usaldusväärsele uuele omanikule — koos kogu vara- ja

kohustuste bilansiga. Igasugune katse omistada mulle ebakohasust ei ole analüüs, vaid laim. Ei

ole olemas ühtegi dokumenti, fakti ega kaebust, mis kinnitaks vähimatki kuritarvitust. Vastupidi:

minu tegevus oli suunatud töökohtade säilitamisele, konfliktide vältimisele ja ettevõtte

päästmisele süsteemse surve tingimustes. Kui te arvate, et heausksus tähendab passiivsust ja

likvideerimist ootamist, siis eksite sügavalt. Heausksus tähendab ettevõtte huvide aktiivset

kaitsmist. Just sellega ma tegelesin. Frozen Express ei hävinenud. See säilitati. Müüdi. Anti üle

koos bilansiga ja väärikalt. Kõik muu on vaid tagantjärele konstrueeritud katse asetada olukord

sobivasse narratiivi.“ Kohus otsustas 29.07.2025 lõpetada pankrotiavalduse menetlus lõpetada

pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

9. Asi nr 2-24-17103, võlgnik Janike123 OÜ (endine JJH Advisors Scandinavia OÜ,

likvideerimisel, registrikood 16955474). Võlgnik asutati 01.04.2024 ning selle kavandatud

põhitegevus oli renditööjõu vahendamine. Võlgnik sõlmis lepingu Hollandi äriühinguga ja

lepingu alusel tegid selle äriühingu poolt vahendatud töötajad tööd vastavalt võlgniku Türgi

tellija/ostja juhistele ja korraldustele. Hollandi äriühing esitas võlgnikule osutatud teenuste eest

arved, kuid Türgi ettevõte võlgnikule ei tasunud. Majandustegevus kestis väga lühikest aega

ning oli kaks juhatuse liiget. 15.10.2024 ainuosaniku otsusega otsustati läbi viia võlgniku

likvideerimine ja määrati likvideerija. Võlgnikul oli kohustusi kokku summas 50 149 eurot sh

ka omaniku ja omanikuga seotud ettevõtete poolt antud laenud. Menetluses hinnati võlgniku

nõuded ostja vastu täies ulatuses lootusetuteks, kuna ostjal ei ole kättesaadavatel andmetel

mingit registervara, mille arvel võlgnevus sisse nõuda. 09.04.2025 kohtumäärusega lõpetati

võlgniku pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ning põhiliseks

maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleks pidada ebaõnnestunud äritegevust.

10. Asi nr 2-24-18611, võlgnik Fond Control OÜ (likvideerimisel, registrikood 11610724). Võlgnik

asutati 16.03.2009. Ühe juhatuse liikme suhtes on alates 13. septembrist 2024 kohaldatud

ärikeeldu kuni Eesti Arengu Hoiu-Laenuühistu (pankrotis) pankrotimenetluse lõpuni. Võlgniku

peamiseks tegevusalaks on äriregistrile esitatud majandusaasta aruannete kohaselt enda või

renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus. 02.01.2024 kustutati võlgnik registrist

majandusaasta aruannete esitamata jätmise tõttu. Tartu Maakohtu 25.10.2024 määrusega

ennistati Fond Control OÜ äriregistris ning otsustati läbi viia osaühingu täiendav

likvideerimine. Kohtu poolt määratud likvideerija esitas 07.12.2026 kohtule pankrotiavalduse.

Võlgnikul võisid olla nõuded kolmandate isikute vastu. Viimase äriregistrile esitatud

majandusaasta aruande järgi oli võlgnikul 2020. aasta lõpu seisuga nõudeid ja ettemakseid

kokku summas 137 242 eurot ning finantsinvesteeringuid summas 147 580 eurot. Võlgnikul

puudusid igasugused dokumendid võimalike nõuete kohta. Seega olemasolevate andmete põhjal

neid võimalikke nõudeid ei saanud pidada likviidseteks ega arvestada võlgniku maksevõime

hindamisel. Võlgniku arvelduskonto väljavõtetest nähtub, et võlgniku kontole on laekunud raha

võlgnikuga seotud isikutelt. Mille eest ja miks võlgnikule tasuti, ei ole kontoväljavõtete alusel

5

täpselt tuvastatav. Saadud raha arvel on võlgnik maksnud töötasu ja juhatuse liikme tasu ning

nendega kaasnevaid riiklike makse, samuti tasunud sideteenuste ja muude väiksemate teenuste

eest, mida võib pidada ettevõtluses tavapäraseks (väikeses mahus vastuvõtukulud,

õigusteenused, kindlustus, parkimistasu jms). Pangakaardiga on sularahaautomaadist välja

võetud 2020. aastal kokku 29 000 eurot, mistõttu võib võlgniku olla aruandvate isikute (juhatuse

liikmete) vastu rahalisi nõudeid. Võlgnikul on vaieldamatult kohustusi kokku vähemalt 2 313,68

euro ulatuses (s.o maksuvõlg). Lisaks sellele on likvideerija pankrotiavalduses esile toonud, et

võlgnikul võib olla täiendavaid kohustusi Eesti Arengu Hoiu-laenuühistu (pankrotis) ees. Nõue

koosneb põhivõlast summas 403 351,27 eurot ja intressist, mille suurus 10.11.2024 seisuga oli

134 161,62 eurot. 04.03.2025 lõpetas kohus pankrotimenetluse raugemise tõttu.

11. Asi nr 2-25-15857, Valguse Loojad OÜ, kohustused ca 139 230 eurot. Valguse Loojad OÜ

esitas kohtule 24.09.2025. a võlgniku pankrotiavalduse. Pankrotiasja materjalide kohaselt soetas

võlgnik laenu abil kinnistute kompleksi Saaremaal eesmärgiga see elamumaa otstarbega

kinnistutena välja arendada ning edasi müüa. Kompleksi kuulus ka konverentsihoone koos

majutuspinnaga. Võlgniku äriplaani teine osa oli konverentsihoone ja majutuspindade üritusteks

välja rentimine. Projekti ei suudetud siiski lõpuni viia. Üks võlgniku juhatuse liikmetest suri,

misjärel võlgniku teine juhatuse liige otsustas kinnistud tervikuna müüki panna. Kinnistuid

loodeti müüa bilansilisest väärtusest suurema summaga. Sobivat pakkumist ei saabunud ning

hüpoteegipidaja esitas täitmisavalduse oma nõude sundtäitmiseks. Sundtäitmise teel saadu

arvelt ei suudetud tasuda kõiki võlgniku kohustusi. 09.12.2025. a lõpetas Tartu Maakohus

Valguse Loojad OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=428879396

12. Asi nr 2-20-18374, Sapores OÜ (pankrotis alates 07.01.2021. a ehk raugemine keset menetlust),

kohustused ca 217 eurot. Võlgnik esitas Pärnu Maakohtule 14.12.2020.a avalduse pankroti

väljakuulutamiseks. Pärnu Maakohus kuulutas 07.01.2021. a välja Sapores OÜ pankroti.

Pankrotiasja materjalide kohaselt kustutati võlgnik 28.08.2017.a äriregistrist majandusaasta

aruannete esitamata jätmise tõttu. Võlgnikule kuulus tol hetkel 2016. a OÜ-lt Amphitec ostetud

kinnistu. 2018. a esitas OÜ Amphitec juhatuse liige kohtule võlgniku täiendava likvideerimise

taotluse, kuna kinnistu eest oli tasumata. Võlgniku suhtes algatati täiendav

likvideerimismenetlus ning likvideerijaks asus OÜ Amphitec juhatuse liige. Kinnistu müüdi

2019. a, kuid selle müügist ei suudetud tasuda kõiki võlgnevusi. Võlgniku pankrotiavalduse

esitas samuti võlgniku nimel selle likvideerija st võlgniku võlausaldaja OÜ Amphitec juhatuse

liige. Võlgniku juhatuse liige halduri ning likvideerija kõnedele/kirjadele ei vastanud, kuid

teenistusele antud selgituste kohaselt osteti kinnistu eesmärgiga ehitada sinna maja ja see hiljem

ära müüa. Võlgniku majandustegevus seiskus juhatuse liikme sõnul isiklikus elus tekkinud

probleemide tõttu. 07.01.2026. a lõpetas Pärnu Maakohus võlgniku pankrotimenetluse

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=431638386

13. Asi nr 2-24-18900, võlgnik Saarte Sahver OÜ, kohustused ca 55 353 eurot. Saarte Sahver OÜ

esitas Tartu Maakohtule 13.12.2024.a. pankrotiavalduse. Pankrotiasja materjalidest nähtuvalt

pidas võlgnik ca 14 aastat Kuressaares poodi/kohvikut nimega Saarte Sahver. Tegemist on

mahetoodangut ja kohalikku kaupa turustava ettevõttega. Kehvemini hakkas minema 2022. a,

mil võlgniku tegevust mõjutasid nii Kuressaare linnasüdame remont, koroonapandeemia,

elektrihindade suurenemine, Kuressaare linna veeprobleemid ning üleüldine hindade

kallinemine ja ostujõu langus. Pood suleti 2024. a jaanuaris. 20.03.2025. a lõpetas Tartu

Maakohus Saarte Sahver OÜ pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu.

14. Asi 2-24-18057, võlgnik Antoni Õigusbüroo OÜ, kohustused ca 53 497 eurot. ANTONI

Õigusbüroo OÜ likvideerija esitas 28.11.2024. a kohtule avalduse võlgniku pankroti

väljakuulutamiseks. Võlgniku ainuosanik ja juhatuse liige suri 2022. a lõpul, misjärel Saaremaa

vald päris võlgniku osaluse. Võlgniku dokumentide, sh raamatupidamise algdokumentide,

6

asukoht ei ole teada. 02.04.2025. a lõpetas Tartu Maakohus ANTONI Õigusbüroo OÜ

pankrotiavaldusemenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=401003418

15. Asi nr 2-24-12708, võlgnik Süsivalge OÜ, kohustused ca 51 000 eurot. Süsivalge OÜ esitas

22.08.2024. a Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas

13.11.2024. Pankrotiasja materjalidest nähtub, et võlgnik sai Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ametilt (PRIA) toetust kartulisorteeri ostuks, mida kasutati äriühingu

Maasikaoru Talu OÜ huvides. Asjas kogutud info viitab, et tegelikult juhtis kogu võlgniku

majandustegevust Maasikaoru Talu OÜ juhatuse liige. PRIA tegi toetuse tagasinõudmise otsuse,

mida võlgnik tasuda ei suutnud. 28.10.2025. a lõpetas Tartu Maakohus Süsivalge OÜ

pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=423966658

16. Asi nr 2-24-19424, võlgnik MTÜ Järvetont, kohustused 2639 eurot. MTÜ Järvetont esitas

22.12.2024. a avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik täpsustas avaldust 13.01.2025. a.

Võlgnik loodi eesmärgiga edendada kogukondlikku tegevust, selleks kasutati Võrtsjärves asuvat

saart nimega Tondisaar. Keskkonnainspektsioon keelas võlgnikul majandustegevuse saarel ning

seal asunud ehitis (kuur) tuli lammutada. Võlgniku tegevus lõppes, kuna võlgnikul puudus

tegevuskoht planeeritud tegevusteks (kogukonnale ühisürituste korraldamine). 04.06.2025. a

lõpetas Tartu Maakohus MTÜ Järvetont pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja

kuulutamata raugemise tõttu.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=409117461

17. Asi nr 2-24-19265, võlgnik Alagbaka Eleyewo OÜ, kohustused 241 271 eurot. Alagbaka

Eleyewo OÜ esitas 19.12.2024. a Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Garder Service OÜ ja

võlgniku vahel oli sõlmitud koostööleping, mille lõppedes tekkis koostööpartneritel

erimeelsused. Üritati kompromissile jõuda, kuid tulutult. Võlgniku juhatuse liige ei soovinud

kohtuvaidlust jätkata ning andis võlgniku nn firmamatja kätte. Antud menetluse esinesid

juhtimisvead ühingu majandustegevuse lõpetamise toimingutes ning esines viiteid võlgniku

raha väärkasutusele. 26.02.2025. a lõpetas Harju Maakohus Alagbaka Eleyewo OÜ

pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

18. Asi nr 2-24-19472, võlgnik OÜ Vannituba.ee, kohustused ca 78 135 eurot. OÜ Vannituba.ee

esitas 23.12.2024. a kohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnik tegeles

sanitaartehnika ja vannitoa sisustuse müügiga. Juhatuse liige on aastaid sellel tegevusalal

tegutsenud erinevate äriühingute alt sh üks pankrotimenetlus on ka varasemalt raugenud.

Võlgnik on oma tegevuse jooksul esitanud majandusaasta aruanded kuni 2022. a.

Majandusaasta aruanne 2023. a kohta jäeti esitamata, kuigi võlgnik tegutses kogu 2023. a vältel.

Ajutine haldur on seisukohal, et juhatuse liige jättis täitmata juhatuse liikme kohustused

võlgniku makseraskuste ja maksejõuetuse tekkimisel ning asutas 2023. a uue äriühingu, mis

tegutses samal tegevusalal. Juhatuse liige jätkas tellimuste võtmist nii uue äriühingu, kui ka

võlgniku nimel, kuid jättis tellimused täitmata. Juhatuse liikme kui vastutava isiku tegevus on

uurimisel Lääne Ringkonnaprokuratuuris. 27.11.2025. a lõpetas Tartu Maakohus OÜ

Vannituba.ee pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=427509730

19. Asi nr 2-24-17086, võlgnik mittetulundusühing Eesti Väikesadamate Arenduskeskus,

kohustused ca 514 000 eurot. MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus esitas 11.11.2024. a

kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. 2015. a ja 2017. a sõlmis võlgnik kahe

projekti elluviimiseks koostöölepingud. Koostööpartner sai võlgniku pangakontode kasutamise

õiguse, kuid kasutas seda õigust väidetavalt ebaseaduslikult. 21.05.2025. a lõpetas Tartu

Maakohus MTÜ Eesti Väikesadamate Arenduskeskus pankrotiavalduse menetluse pankrotti

välja kuulutamata raugemise tõttu. Maksejõuetuse põhjus: rasked juhtimisvead, võlgniku raha

väärkasutus . Kohtulahend: https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=407676596

7

20. Asi nr 2-22-2979, võlgnik Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm (pankrotis alates 30.05.2022. a),

kohustused 931 386 eurot. Maaelu Edendamise Sihtasutus esitas 26.02.2022. a avalduse

Kalakasvatajate Ühistule Ecofarm ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks.

30.05.2022. a kuulutas Tartu Maakohus Kalakasvatajate Ühistule Ecofarm pankroti. Võlgniku

põhitegevuseks oli kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ning säilitamine. Pankrotiasja

materjalidest nähtub, et võlgniku tegevust alustati 2010. a. Esmalt alustati hoone ehitamisega.

Tootmishoone ehituseks ja tegevuse käivitamiseks võttis ühistu suuri laene. Tootmishoone sai

valmis 2014. a ning siis alustati toodete töötlemise ning müügiga. Müügikäibed kasvasid, kuid

2015. a saati oldi siiski püsivalt kahjumis. Kahjumi kujunemise peamisteks põhjusteks oli

kavandatust kordades madalam müügikäive. 2020. a alguses ütles laenuandja lepingu üles ja

algatas täitemenetluse. Hoonestusõigus müüdi 2021. a mais. Võlgniku maksejõuetus kujunes

tõenäoliselt välja juba 2018. a lõpuks. 30.05.2025. a lõpetas Taru Maakohus võlgniku

pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu.

https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?id=404137684

21. Asi nr 2-25-7964, võlgnik Akademia SDA OÜ (registrikood 14557858). Võlgniku kohustused

kokku 238 013 eurot. Võlgnik tegeles digiõppe (programmeerimine, arvutiõpe) teenuse

osutamisega, peamisteks klientideks olid Eesti Töötukassa, üks krediidiasutus ja üks tavaline

lepingupartner. Võlgniku Poola kodanikust juhatuse liige edastas 15. oktoobril 2024. a

Akademia SDA OÜ-le avalduse juhatuse liikme kohalt tagasi astumiseks. Võlgniku ainuosanik

SDA Spolka z organiczona odpowiedzialnoscia kinnitas 15. oktoobril 2024.a. tema juhatuse

liikme kohalt lahkumise, kuid vastav kanne võlgniku registrikaardil tehti hiljem. Endine

juhatuse liige pöördus 22. jaanuaril 2025.a äriregistri poole ja palus võlgniku registrikaardil

nähtavad andmed parandada. Äriregister tegi kande 21.03.2025.a. Ainuosanik uut juhatust ei

valinud. Võlgniku viimane majandusaasta aruanne on registrile esitatud 2023. aasta kohta.

Majandusaasta aruanded näitavad kõrgete kulude (koolitajate tasud?) tõttu kahjumlikku äri.

Võlgniku makseraskused tekkisid hiljemalt 2024. aasta lõpus. 17.03.2025.a. arestis Maksu- ja

Tolliamet võlgniku pangakontod ning kõik rahasummad, mis võlgniku pangakontodele Eesti

Töötukassa ja klientide poolt olid laekunud või laekumas, kanti täies mahus MTA-le üle. Teiste

võlausaldajate nõuded jäid rahuldamata. Kaks kuud pärast pangakontode arestimist esitas

võlgnik ise pankrotiavalduse. Kohus lõpetas 10.03.2026 asjas nr 2-25-7964/18 võlgniku

pankrotimenetlus raugemise tõttu.

22. Asi nr 2-24-19141, võlgnik GABRIELL OÜ (registrikood 10748797). Võlgniku kohustused

kokku 118 374,94 eurot. Tuvastatud asjaolude kohaselt töötas GABRIELL OÜ juhatuse liige

O.S OÜ-s Novatours, mille juhtkond avastas OÜ Novatours auditeerimise käigus, et nii O. S

kui ka teised töötajad on ettevõtte suhtes toime pannud ulatusliku omastamise. Omastamine

pandi toime töötajatega seotud äriühinguid, sh n-ö "riiulifirmasid" kasutades, kes esitasid

näilikke arveid väidetavalt toimunud tehingute kohta. Antud põhjusel esitati võlgniku ning ka

tema juhatuse liikme vastu hagi alusetult saadu tagastamiseks. Lisaks arestiti ka vastutavatele

isikutele kuulunud vara, mis kohtuotsuse jõustumise järel ka võõrandati täitemenetluse käigus.

Sisulist majandustegevust GABRIELL OÜ-s toimunud ei ole ning seda ettevõtet kasutati

omastamise toimepanemiseks OÜ-st Novatours. Võlausaldaja on saanud oma nõude osaliselt

rahuldanud võlgnikule kuulunud vara võõrandamise tulemusena. Kohus lõpetas 21.02.2025

tsiviilasjas nr 2-24-19141 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu.

23. Asi nr 2-25-4615, võlgnik Destanto OÜ (likvideerimisel) (registrikood 12263561). Võlgniku

kohustused kokku 1 510 147, 40 eurot. Destanto OÜ (likvideerimisel) on väidetavalt olnud

passiivne holdingfirma, mille ainsaks eesmärgiks on olnud tütarühingute osaluste hoidmine ja

sellega seotud tegevused. Destanto OÜ (likvideerimisel) peamiseks varaks olid UAB Scanet

Balti aktsiad, millele omakorda kuulusid AB Inter RAO Lietuva aktsiad. Need aktsiad kanti

2019.a üle Küprose äriühingule Porterville, kes pärast ebaõnnestunud katset omandada UAB

Scanet Balti aktsiad aktsiate enamusosalus kandis need üle Destanto OÜ (likvideerimisel)

ainuaktsionärile. Pärast Ukraina sõja algust muutusid Scaent Baltic UAB aktsiad väärtusetuks,

8

kuna AB Inter RAO Lietuva kanti sanktsioonide nimekirja, elektrienergiaga kauplemise litsents

lõpetati ja AB Inter RAO Lietuva esitas pankrotiavalduse. 17.12.2021.a alustas Maksu- ja

Tolliamet võlgniku suhtes maksumenetlust. Likvideerimismenetlus peatati maksumenetluse

ajaks. 09.01.2025.a tegi Maksu- ja Tolliamet maksuotsuse, millega kohustas võlgnikku tasuma

777 961,63 eurot. Maksuotsus jõustus 10.02.2025.a. Maksuotsuse kohaselt loodi kunstlikult

tehingute ahel, mis võimaldas Destanto OÜ-l (likvideerimisel) Scaent Baltic UAB 33,4%-lise

osaluse müügilt saadud tulust jaotada dividende ilma üheski riigis tulumaksu tasumata. Selle

asemel, et müüa Scaent Baltic UAB 33,4% osa otse Energy Investment Fund-fund series AB-

le, soetas võlgnik esmalt Küprosel asuva Porterville Limited ja tegi sinna Scaent Baltic UAB

osaga mitterahalise osakapitali sissemakse ning seejärel müüs Porterville Limited Scaent Baltic

UAB osa 33,4% ise Energy Investment Fund-fund series AB-le. Scaent Baltic UAB osa müügist

saadud tulu arvelt jaotas Porterville Limited dividende. Kuna võlgniku puudus raha määratud

maksusumma tasumiseks, pöördus võlgniku likvideerija 13.02.2025.a ainuosaniku poole

nõudega rahuldada võlgniku nõue ainuosaniku vastu. Võlgniku ainuosanik (Hollandi õiguse

alusel asutatud lepinguline investeerimisfond) vastas 12.03.2025.a, et tal puudub vara nõude

tasumiseks ja fondi investorid ei ole nõus rohkem investeerima. Nõue emaettevõtja vastu hinnati

seetõttu 100% ulatuses alla. Nõude alla hindamise tulemusena muutus Destanto OÜ

(likvideerimisel) omakapital negatiivseks. Maksumenetlus võlgniku suhtes kestis üle kolme

aasta. Kohus lõpetas 03.07.2025 asjas nr 2-25-4615/13 võlgniku pankrotimenetluse raugemise

tõttu.

24. Asi nr 2-24-7936, võlgnik Alatfar OÜ (registrikood 12185080). Pankrotiavalduse esitas

võlgnik. Võlgnik tegutses põllumajanduse valdkonnas loomapidajana. Võlgniku kohustused

kokku 436 631,65 eurot. Makseraskused tekkisid 2020. aastal, kust pärinevad viited raskustele

loomi ülal pidada (https://virumaateataja.postimees.ee/7152817/galerii-skandaalses-luha-

laudas-laheb-loomadel-vaidetavalt-hasti). 2020. majandusaasta aruandest nähtuvad andmed, et

võlgniku maksevõime näitaja jäi 0,31 taseme juurde, mis on absoluutselt ebapiisav ning viitab

võlgniku makseraskustele. Vaatamata eeltoodule andis MES võlgnikule 1 miljoni euro ulatuses

laenu piimafarmi ostmiseks FIE-lt. Võõrandatavad varade puhul oli põhjendatud kahtlus, et

need olid märkimisväärselt üle hinnatud, mille arvamiseks annab alust hiljem vara sundtäitmisel

müügist saadud raha. Võlgniku juhatuse liige oli PRIA-lt taotlenud ka alustava noore

põllumajandustootja toetust summas 40 000 eurot. Tegemist oli valdkonnas alles alustava

ettevõtjaga, kelle kohta oli juba enne MES-i laenu andmist ilmunud mitmeid artikleid

seonduvalt probleemse loomapidamisega. Kõigele vaatamata otsustas MES antud farmi

ostutehingut finantseerida. Võlgniku majandustegevus seiskus lõplikult 2022. aastal ning alates

maist 2022 ei ole võlgniku kontodel tehinguid enam üldse toimunud. Vaatamata eeltoodule jättis

võlgnik enda pankrotiavalduse esitamata ning kuna tal jäi korraldamata nii raamatupidamine,

esitamata kohustuslikud majandusaasta aruanded ning maksudeklaratsioonid, siis on talle

määratud ka mitmeid trahve. Kuna MES-ile laenude tagasimakseid välja kujunenud

maksejõuetuse tõttu enam ei toimunud, siis algatas MES pandiga koormatud kinnistute

sundvõõrandamiseks täitemenetluse. Läbi viidud täitemenetluse käigus õnnestus MES-il tagasi

saada 694 445,36 eurot ning üles jäi nõue summas 358 440,94 eurot. MES-i kasuks oli seatud

ka kommertspant kogu võlgniku varale, kuid seda realiseerima ei asutud. Pankrotiavalduse

esitas võlausaldaja alles 20.05.2024. Võlgniku juhatuse liige ise pankrotiavaldust ei esitanudki

ning maksejõuetuse ajal võõrandas võlgniku vara tagades sellega osaliselt võlgniku kohustuste

vähendamise. Siiski on selline tegevus käsitletav võlausaldajate ebavõrdse kohtlemisena, kuna

kohustuste täitmine ei ole toimunud kõigile võrdselt vaid võlgniku juhatuse liikme suva järgi.

Kohus lõpetas 28.08.2025.a. tsiviilasjas nr 2-24-7936/24 võlgniku pankrotimenetluse raugemise

tõttu.

25. Asi nr 2-24-17509, võlgnik DataCap OÜ (registrikood 14855260). Võlgnik tegutses

geoloogiliste ja geodeetiliste uurimistööde teostamise valdkonnas. Võlgniku kohustused kokku

127 606,93 eurot. Võlgniku majandustegevus lõppes hiljemalt 2024. aasta detsembris, mil

kohus võttis võlgniku pankrotiavalduse menetlusse (11.12.2024) ja määras ajutise halduri.

Raskused algasid äriühingul 2024.a. sügisel, kui selgus, et tavapärased suured tellijad enam

9

tellimusi esitada ei saa ja peale vaikset suveperioodi ettevõtte tegevus ei aktiveerunudki, mis tõi

kaasa ka olukorra, kus tekkinud kohustusi täita ei olnud enam võimalik. Võlgniku osanikud on

teinud võlgnikule sissemakseid laenuna, mida võlgnik on kasutanud oma igapäevaste

kohustuste (palgad, maksud jm) eest tasumiseks. Võlgniku lähikondsed on sel põhjusel ka

suurimad võlausaldajad. Võlgnik lootis, et mitmed algselt planeeritud suurtellimused on tulekul

ning et 2024. sügisel tellimuste tekkides suudetakse likviidsusraskustest üle saada. Kuna

suurtellijateks oli riigisektor, siis kärbete valguses lükkusid tellimused teadmata tähtajaks edasi.

Antud põhjusel muutusid likviidsusraskused ületamatuteks ning võlgnik esitas enda

pankrotiavalduse. Kohus lõpetas 20.06.2025 tsiviilasjas nr 2-24-17509/13 võlgniku

pankrotimenetluse raugemise tõttu.

26. Asi nr 2-25-16244, võlgnik Julias Food OÜ (registrikood 16552635). Võlgnik tegutses

toitlustamise valdkonnas. Võlgniku kohustused kokku 114 52,05 eurot. Võlgniku peamine

tegevusala oli toitlustusteenuse pakkumine Tallinna Tondiraba Huvikoolis asuvas kohvikus, kus

pakuti kergeid eineid, pagaritooteid ning kuumi ja külmi jooke. See oli ka võlgniku ainus

tegevuskoht, kus asusid köök ja kohviku üüripind. Võlgnik osutas toitlustusteenust kooli

pikapäevarühmadele ja koolivaheaegadel linnalaagrites osalevatele lastele, pakkudes neile

lõunasööke vastavalt Tallinna Tondiraba Huvikooli tellimustele. Umbes kuus kuud pärast

tegevuse algust teatas kooli juhtkond, et pikapäevarühmad lõpetatakse. Sellest hetkest kaotas

ettevõte stabiilse ja püsiva tuluallika, mis oli seni aidanud katta üüri ja kommunaalkulusid.

Lisaks põhitegevusele täitis ettevõte ka üksikuid eratellimusi küpsetiste valmistamiseks (tordid,

koogid, saiakesed jms). Need eratellimused ja koostööpartner aitasid osaliselt kompenseerida

koolitoitlustuse vähenemisest tulenevat käibelangust, kuid ei olnud piisavad ettevõtte

jätkusuutliku tegevuse tagamiseks. Kohus lõpetas 10.03.2026 tsiviilasjas nr 2-25-16244/13

võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu.

27. Asi nr 2-24-19730, võlgnik KWOTA OÜ (registrikood 16253795). Võlgniku kohustused kokku

707 496,25 eurot. Võlgnik pakkus klientidele kasutamiseks tarkvara, mis osutab

süsinikuemissiooni kokkuhoiu arvestuse,- kontrolli- ja kauplemise teenust. Võlgniku

põhiklientideks olid plastiku, paberi ja tekstiilitööstuse materjalitootjad, kes said platvormi abil

kinnitada ja müüa oma taaskasutusmaterjalide kasutamisest tulenevaid süsinikusääste. Võlgnik

tegutses kokku üheksateistkümnes riigis. Võlgnikul ei õnnestunud nimetatud ärimudelit ellu

viia. Ettevõtte püsikulud olid kõrgemad, kui müügitulu. Uusi investeeringuid ei õnnestunud

kaasata. Kohus lõpetas 11.06.2025 tsiviilasjas nr 2-24-19730/16 võlgniku pankrotimenetluse

raugemise tõttu.

28. Asi nr 2-25-12342, võlgnik Multiparts OÜ (registrikood 12519820). Võlgniku kohustused

kokku 168 692,91 eurot. Võlgnik tegeles autovaruosade internetimüügiga multiparts.ee

veebipoe vahendusel. Antud äri oli kõige tulemuslikum koroona pandeemia ajal, mil kaupade

tellimine interneti teel kasvas. Hiljem on müügitulemused aasta-aastalt järjest vähenenud.

Lisaks veebipoele omas võlgnik ka kaupluse/lao ruume Tallinnas Kristiine linnaosas.

Seonduvalt müügikäibe langusega tekkis võlgnikul üürivõlgnevus ning 2024. aasta juulis ütles

üürileandja üürilepingu üles kohaldades pandiõigust. Võlgniku hinnangul oli tal varusid laos

hinnanguliselt 193 159 euro väärtuses, mis ei vastanud tegelikkusele. Panditud kaubad

võõrandati 06.02.2025 kohtutäitur Arvi Pink läbi viidud enampakkumisel. Kaupade

võõrandamise järgselt jäi üles võlgnevus ca 168 000 euro ulatuses. Pärast kaupade suhtes

pandiõiguse teostamist püüdis võlgniku esindaja tegutseda veel kaupu nö vahendades neid

internetipoe teel turustades. Siiski ei olnud nõudlus piisav ning koroonajärgsel ajal enam autode

varuosi interneti teel tellida eriti ei soovitud. Võlgnik põhjendas pankrotiavalduse esitamisega

viivitamist asjaoluga, et ta arvas, et laovarud katavad võlgnevuse ära ning lootis

majandustegevust ümber korraldades äriga jätkata. Kohus lõpetas 03.11.2025 tsiviilasjas nr 2-

25-12342/12 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu.

29. Asi nr 2-25-11496, võlgnik Respawn OÜ (registrikood 17136459). Võlgniku kohustused kokku

1 477,29 eurot. Võlgnik alustas tegevust detsembris 2024 Pärnus ning tegevuseks oli VR (ingl.

10

Virtual Reality) mänguseadmete välja rentimine. Peamised kliendid olid lapsed ja

lapsevanemad, kes rentisid VR mänguseadmeid. 31.09.2025 sõlmiti üürileping Pärnus ruumide

rendiks. Vaatamata püüdlustele ei õnnestunud äritegevust piisavas mahus käivitada, et

tegevusest saadava tulemiga oleks suudetud jooksvaid kohustusi täita. 7-kuulise tegevusaja

jooksul laekus müügituluna üksnes 3,58% summadest. Ülejäänud osa rahast paigutasid

ettevõttesse osanikud. Sealjuures on omaniku laenuna antud 326 eurot ja ülejäänud 9 910,81

eurot on sissemaksed märkega „algkapital“. Võlgnikul puudus realistlik äriplaan ja

rahavoogude prognoos. Samuti puudus vajadus 103m2 suuruse ruumi üürimiseks. Ühingu

tegevus lõppes juulis 2025, mil võlgniku juhatus mõistis eelneva 6 kuu majandustegevust

analüüsides, et positiivset rahavoogu tõenäoliselt teenida ei suudeta. Pankrotiavalduse esitamise

hetkel äriühingul võlgnevused puudusid, kuid pankrotiavalduse esitamise põhjuseks osutus

asjaolu, et ühingul oli sõlmitud tähtajaline üürileping, mille lõpetamisega üürileandja ei

nõustunud. Tulevikus tekkivate võlgnevuste tekkimise vältimiseks esitasid juhatuse liikmed

pankrotiavalduse. Üürilepingu järgi oli võlgnik maksnud tagatisraha ja ettemaksu.

Pankrotimenetluse algatamisel nõudis kohus deposiiti, selle tasusid osanikud, kuid tegid seda

teadmatusest, kuna nende eesmärk oli äriühingu tegevuse lõpetamine kohustuste suurenemise

vältimiseks. Kohus lõpetas 18.11.2025 tsiviilasjas nr 2-25-11496/17 võlgniku

pankrotimenetluse raugemise tõttu.

30. Asi nr 2-23-750, võlgnik Vägi OÜ (pankrotis) (registrikood 12378712). Võlgniku kohustused

348 735,98 eurot. Ajavahemikel 14.11.2012 kuni 11.12.2013 ja 19.03.2015 kuni 28.06.2021 oli

Vägi OÜ juhatuse liikmeks A.P. Ajavahemikul 11.12.2013 kuni 20.12.2017 oli juhatuse

liikmeks P.P. Vägi OÜ ainuosaniku 28.06.2021 otsusega kutsuti A.P juhatusest tagasi ning valiti

uueks juhatuse liikmeks I.R. Päringute vastustest nähtuvalt võis tegemist olla variisikuga.

Tegeliku kontrolli Vägi OÜ kontode üle omasid jätkuvalt A.P ja P.P. ning I.R ei ole juurdepääsu

kontodele saanud. P.P pankrot eraisikuna kuulutati välja 17.05.2018 (asi nr 2-18-4692) ning

tema suhtes kohaldati ärikeeldu. Vägi OÜ majandusaasta aruanded on äriregistrile esitatud

2013. kuni 2020. aastate eest. Kohtu menetluses olid tsiviilasjad nr 2-20-15991 Tartu Terminal

AS (registrikood 10171518) ja OÜ Toomemaa (registrikood 10851696) hagid OÜ Vägi vastu

ettevõtte ülemineku tuvastamiseks ja võlgnevuse väljamõistmiseks. Tartu Maakohtu 18.07.2022

otsusega rahuldas maakohus hagi. Maakohus tuvastas OÜ BEFINNA (pankrotis) ettevõtte

ülemineku OÜ-le Vägi. Osaühing BEFINNA (pankrotis) kuulus kuni 29.12.2017 P. P-le, kes oli

kuni 19.01.2018 ka Osaühingu BEFINNA (pankrotis) juhatuse liige. Osaühingu BEFINNA

(pankrotis) pankrot kuulutati välja 25.05.2018 (asi nr 2-17-19228). Võlgniku lähikondsed ei ole

pankrotihalduriga koostööd teinud. Viimased kättesaadavad Vägi OÜ finantsseisundi andmed

pärinevad äriregistrile esitatud majandusaasta aruannetest, millest nähtub, et võlgnik ei olnud

majanduslikult jätkusuutlik juba hiljemalt 2019. aastast. Võlgnikul puudus käibevara lühiajaliste

kohustuste täitmiseks ning ühtlasi muutus negatiivseks ka võlgniku netovara. Võlgnikule

kuulunud sõidukid said valdavas osas võõrandatud 2019. – 2020. aastatel. Võõrandamine toimus

kolmandatele isikutele, kuid raha liikumist ei olnud pangakontodelt võimalik tuvastada. Ajutise

halduri nimetamise hetkel kuulus võlgnikule liiklusregistri andmete kohaselt konteineriveok

KÖGEL SW 24, (2007. a), mis võõrandati hiljem enampakkumisel 1550 euro eest. P.P kui

eraisiku pankrotimenetlus lõpetati Tartu Maakohtus 11.09.2024.a. Võlgniku lähikondsed olid

menetluse kestel varatud. Vastutavate isikute suhtes olid esitatud kuriteoteated. Kohus lõpetas

05.09.2025 asjas nr 2-23-750/48 võlgniku pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti

välja kuulutamist.

Lisa 3 – Eesti Advokatuuri aukohtu lahendi ülevaade

Eesti Advokatuuri aukohtu 20. detsembri 2023.a otsus nr 2-15/650

Allikas: 2023 - Eesti Advokatuur

02.11.2023

Aukohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt heidab kaebaja advokaadile ette:

1) tegutsemist saneerimisnõustajana ja taotluse esitamist enda ajutiseks halduriks määramiseks

olukorras, kus ta ei olnud võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu. Kaebaja viitab AdvS § 44 lg 4,

SanS § 15 lg 5, PankrS § 56 lg-te 2 ja 3 ning pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate hea kutsetava §

5 rikkumisele.

2) vääritut käitumist, mis seisnes mh kliendi vara võimalikus omastamises ning võlgniku

maksejõuetuse võimalikus suurendamises, mis seisnes riigilõivude tagastamata jätmises ja

põhjendamatute arvete (teise kliendi õigusteenuse ja riigilõivu arved) esitamises. Nimetatud etteheide

on käsitletav eetikakoodeksi § 9 lg 1 ning § 8 lg 1 rikkumisena;

3) kliendi esindamisel ebaseaduslike viiside kasutamist, mis kaebaja hinnangul seisnes selles, et

advokaadi nõustamise tulemusena muudeti võlgniku asukohta kohtualluvuse muutmise eesmärgil

(forum shopping). Nimetatud etteheide on käsitletav eetikakoodeks § 8 lg 2 rikkumisena;

4) kohtu eksitamist ja menetlusosalistele teadvalt eksitava teabe esitamist, mis seisnes selles, et

advokaat kinnitas oma sõltumatust saneerimisnõustaja ja pankrotihaldurina olukorras, kus ta seda ei

olnud. Nimetatud etteheide on käsitletav eetikakoodeksi § 22 lg 2 ja § 21 lg 1 rikkumisena;

5) järelevalvele mitte allumist kui PankrS § 1929 lg 2 rikkumist;

6) advokatuurile asutusesisese teabe avalikustamist.

Advokaat vaidles etteheidetele täies ulatuses vastu ning palus jätta kaebuse rahuldamata, asudes mh

seisukohale, et kaebajal puudub käesoleval juhul kaebeõigus.

Aukohus märkis esmalt, et ei nõustu advokaadi seisukohaga kaebeõiguse puudumise osas. Vastavalt

AdvS § 16 lg 1 esimesele lausele võib aukohtumenetluse algatamiseks aukohtu või juhatuse poole

pöörduda huvitatud isik. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja oleks teostanud järelevalvet advokaadi kui

saneerimisnõustaja tegevuse üle, vaid kaebuses on selgitatud, et järelevalvet tehti pankrotivõlgniku ja

tema lähikondsete tegevuse üle. Järelevalvemenetluse käigus kaebajale teatavaks saanud

informatsiooni pinnalt tekkis kaebajal kahtlus, et advokaat on rikkunud talle õigusaktide, Koja hea

kutsetava ja Eesti Advokatuuri eetikakoodeksiga pandud kohustusi, mille osas pöördus kaebaja

aukohtu poole. Seega oli pöördumine õiguspärane.

Seoses etteheitega, et advokaat ei olnud saneerimisnõustajana võlgnikust ja võlausaldajatest sõltumatu,

tõi kaebaja kaebuses välja, et advokaat on nõustanud ja esindanud nii võlgnikku kui ka võlgniku

huvidega vastuolus olevate huvidega lähikondseid nii enne saneerimisavalduse esitamist kui ka

saneerimismenetluse ajal. Kaebaja märgib, et advokaadibüroo on osutanud võlgnikule varem

regulaarselt õigusteenust (sh esindas võlgnikku erinevates kohtumenetlustes), samuti esindasid

advokaadibüroo advokaadid võlausaldajat ühes kohtumenetluses.

SanS § 15 lg 5 kohaselt ei tohi saneerimisnõustaja või SanS § 14 lg-s 4 nimetatud isik olla kohtu

töötaja ning peab olema sõltumatu ettevõtjast ja saneerimismenetluse osalistest. Andes kohtule

nõusoleku enda saneerimisnõustajaks nimetamiseks, kinnitab isik kirjalikult, et ta on ettevõtjast ja

saneerimismenetluse osalistest sõltumatu. Aukohtu hinnangul ei mõjuta advokaadi sõltumatust

saneerimisnõustajana asjaolu, et ta oli enne saneerimismenetlust võlgniku õigusnõustaja. Vastavalt

eetikakoodeksi § 4 lg-le 6 ei või advokaati samastada kliendi ülesande täitmise tõttu kliendiga ega

kliendi kohtuasjaga. Kliendi esindamine või nõustamine ei muuda advokaati kuidagi kliendiga seotuks

või temast sõltuvaks. Advokaat on kinnitanud, et perioodil, mil ta oli saneerimisnõustaja, puudusid tal

võlgnikuga igasugused varalised seosed. Saneerimisseaduse eelnõu 334 SE seletuskiri selgitab § 15 lg

1 kohta, et „nõustajat määrates tuleb kohtul ära kuulata ettevõtja arvamus selle kohta, kes oleks sobiv

nõustajana tegutsema. Sellise ärakuulamisnõude eesmärgiks on võimaldada kohtul määrata nõustajaks

just see isik, kes on juba eelnevalt olnud näiteks majandusnõustajaks ettevõtja juures ja kellel on

seetõttu hea ülevaade ettevõtte majanduslikust olukorrast ja ümberkorralduste tegemise võimalustest.“

Seega ei ole välistatud olukord, kus saneerimisnõustajana tegutseb isik, kes on varasemalt ettevõtet

nõustanud. Eeltoodust lähtudes ei ole aukohtu hinnangul SanS § 15 lg-ga 1 vastuolus ka olukord, kus

ettevõttele varem õigusteenust osutanud advokaat tegutseb sama ettevõtte saneerimisnõustajana,

mistõttu ei saa põhjendatuks pidada ka etteheidet selle kohta, et advokaat oli saneerimisnõustajana

võlgniku majandustegevuse, majandusliku olukorra, makseraskuste ja tehingutega kursis.

Ka asjaolu, et advokaat esindas enne saneerimismenetlust ja saneerimismenetluse ajal ühte

võlausaldajat ühes kohtumenetluses, ei muuda advokaati mistahes moel kliendiga seotuks või temast

sõltuvaks. Aukohus rõhutab veel kord, et advokaati ei või samastada kliendi ülesande täitmise tõttu

kliendiga ega kliendi kohtuasjaga (eetikakoodeks § 4 lg 6). Advokaat ei ole esindanud võlausaldajat

vaidluses võlgnikuga ega seoses viimase saneerimisega. St advokaadi ülesanne ei ole olnud kaitsta

võlausaldaja huve saneerimismenetluses. Seega ei esine advokaadi tegevuses huvide konflikti

eetikakoodeksi § 13 lg 1 mõistes ning puudub alus asuda seisukohale, et advokaat ei olnud

saneerimisnõustajana tegutsedes sõltumatu. Aukohus nõustus advokaadi seisukohaga, et saneerimist

viib läbi ja selle eest vastutab ettevõtja ise ning saneerimisnõustaja ülesanne on üksnes ettevõtte

nõustamine. Ka saneerimisseaduse eelnõu seletuskirjas 334 SE on selgitatud saneerimisnõustaja rolli

ning tema erinevust pankrotihalduri rollist, märkides, et võrreldes pankrotiseadusega ei ole

saneerimisseaduse kohaselt vaja kohtu määratud saneerimisnõustajat võlausaldajatel kinnitada, kuna

saneerimisnõustaja ei saa oma tegevusega nii oluliselt võlausaldajate õigusi mõjutada kui seda saab

pankrotinõustaja. Kaebusest ei nähtu konkreetseid asjaolusid, millest järelduks, et advokaat on

saneerimisnõustajana tegutsenud võlausaldaja huvides. Väidetava anonüümse vihje osas, et advokaat

aitas ette valmistada ja läbi viia võlausaldaja korraldatud enampakkumist ajalehes Kuldne Börs,

kinnitas advokaat, et ei ole võlausaldajat selles osas aidanud. Seega ei ole need väited aukohtu

hinnangul tõendamist leidnud. Kõrvaldamata kahtlused tõlgendab aukohus distsiplinaarmenetluse all

oleva isiku kasuks. Seoses võlausaldaja esindamisega kohtumenetluses, on advokaat selgitanud, et tal

oli kindlapiiriline käsund vaid selle tsiviilasja menetluses ja see ei mõjutanud kuidagi tema sõltumatust

saneerimisnõustajana. Samuti on advokaat selgitanud, et kui võlgnikul oleks õnnestunud oma

kavandatud plaanid ellu viia ja võlausaldajad oleks nõustunud võlgade ajatamisega, oleks olnud

võimalus makseraskused ületada. Aukohtul puudus alus nendes seisukohtades kahelda. Aukohtule ei

ole esitatud selliseid asjaolusid, mille alusel oleks võimalik asuda seisukohale, et advokaat on

saneerimisnõustajana loonud kohtule ja võlausaldajatele võlgnikust ja tema majandustegevusest väära

ettekujutuse. Seega ei ole aukohtu hinnangul leidnud tõendamist ka väide, et võlgnik oli

saneerimiskõlbmatu. Asjaolu, et advokaat on esindanud ka võlausaldaja juhatuse liikme poolt juhitud

teist ettevõtet, ei olnud aukohtu hinnangul asjasse puutuv, kuivõrd ei nähtunud seoseid selle ettevõtte

ja vaidlusaluse saneerimismenetluse vahel.

Muuhulgas oli kaebuses välja toodud asjaolu, et samal päeval, mil advokaadibüroo väljastas

võlgnikust kliendile arve, sõlmis klient laenu- ja kommertspandilepingu, millega pani kogu äriühingu

vara OÜ X laenu tagatiseks. Kaebaja on küll välja toonud, et samal ajaperioodil nõustas advokaat nii

võlgnikku kui ka võlausaldajat, kuid kaebusest ei nähtu, kuidas nimetatud asjaolud käesoleval juhul

asjasse puutuvad ning mis järeldusi on kaebaja nendest asjaoludest teinud. Advokaat on oma

selgitustes kinnitanud, et ta ei ole OÜ-d X nõustanud ning sai kommertspandi seadmisest ja laenust

teada saneerimismenetluses. Aukohtul puudus alus advokaadi selgitustes kahelda ning aukohtu

hinnangul sellest, et laenu- ja kommertspandilepingu ja arve kuupäevad omavahel kattuvad, mingeid

järeldusi teha ei saa.

Saneerimisnõustaja tegevuse üle teostab järelevalvet kohus ning ka kohus ei ole käesoleval juhul

advokaadi tegevuses rikkumisi tuvastanud. Kohus on advokaadi küll 16.11.2022 saneerimisnõustaja

ülesannetest vabastanud, kuid mitte seetõttu, et ta poleks olnud saneerimisnõustajana võlgnikust või

võlausaldajatest sõltumatu, vaid kuna kohus lõpetas saneerimismenetluse ennetähtaegselt. Eeltoodust

tulenevalt ei ole põhjendatud ka etteheide justkui oleks advokaat enda saneerimisnõustajaks määramist

taotledes kohtule enda sõltumatuse kohta valetanud.

Seoses etteheitega, et advokaat on esitanud avalduse määrata end võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks,

arvestas aukohus, et võlausaldajale osutatud õigusteenus piirdus vaid esindusega ühes tsiviilasjas, mis

ei olnud seotud võlgnikuga ega viimase pankrotimenetlusega. Advokaati ei või samastada tema

ülesannete täitmise tõttu kliendiga ja kliendi kohtuasjaga. Seega ei saa ainuüksi asjaolust, et

advokaadibüroo osutas õigusteenust võlausaldajale, järeldada, et advokaat ei oleks olnud sõltumatu

ajutise pankrotihaldurina võlgniku pankrotimenetluses. Advokaat peab tegutsema küll kliendi huvides,

kuid see nõue piirdub üksnes kohustusega tegutseda kliendi huvides konkreetse õigusteenuse

osutamise raames. Advokaat ei ole esindanud võlausaldajat seoses võlgniku pankrotimenetlusega.

Eeltoodust tulenevalt ei tuvastanud aukohus rikkumist ka sellest, et advokaat on esitanud avalduse

määrata end võlgniku ajutiseks pankrotihalduriks.

Lisaks heitis kaebaja advokaadile ette ka isiklikku varalist seost võlgnikuga, mis seisnes kaebaja

hinnangul selles, et võlgnik oli registreeritud OÜ-le A kuuluvasse korteriomandisse, OÜ A juhatuse

liikmeks on advokaadi abikaasa ning lisaks omab advokaat nimetatud ettevõttes ka osalust. Advokaat

on selgitanud, et nimetatud korteriomandit ei ole võlgnik advokaadile teadaolevalt reaalselt rentinud,

st üürilepingut ei ole advokaadi pereliikmetega sõlmitud ega tasu makstud. Samuti ei ole advokaat

andud nõusolekut ettevõtte sellele aadressile registreerimiseks. Aukohtul puudub alus advokaadi

selgitustes kahelda. Kaebuses pole toodud välja ühtki asjaolu, mis annaks alust tõsikindlalt väita, et

võlgnik on konkreetsel aadressil mistahes korteriomandi üürimiseks üürilepingu sõlminud ja selle

alusel igakuiselt üürimakseid tasunud. Eeltoodust tulenevalt ei ole advokaadi varaline seos võlgnikuga

tõendatud.

Aukohus ei tuvastanud, et advokaat oleks kliendi vara omastanud või püüdnud oma tegevusega

võlgniku maksejõuetust suurendada. Advokaat on selgitanud, et kohtumenetlustes tagastatud summad

tasaarveldati advokaadibüroo nõuetega kliendi vastu. Seoses advokaadibüroo poolt võlgnikule

adresseeritud arvega, mille sisuks oli õigusteenuse osutamine võlausaldajale, selgitas advokaat, et

kuivõrd võlgnik võlgnes võlausaldajale 440 000 eurot, tasus võlgnik nimetatud arve advokaadibüroole

võlausaldaja eest vastavalt pooltevahelisele kokkuleppele ning võlausaldaja tasaarvestas tasutud

summa võlgniku üürinõudega. Seega ei leidnud tõendamist, et advokaat oleks võlgniku vara

omastanud.

Aukohus möönab, et advokaat on eksinud arve koostamisel, kui on arved võlausaldajale osutatud

õigusteenuse eest adresseerinud võlgnikule. KMS § 37 lg 7 kohaselt tuleb arvele märkida mh kauba

soetaja või teenuse saaja andmed. Olukorras, kus teenuse saajaks oli võlausaldaja, kuid arvetel oli arve

adressaadiks ehk teenuse saajaks märgitud võlgnik, ei vasta advokaadibüroo arve KMS § 37 lg 7

nõuetele. Samas ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis peaks tooma kaasa advokaadi karistamise.

Advokaat on selgitanud, et adresseeris arved võlgnikule põhjusel, et pooled olid kokku leppinud, et

omavaheliste nõuete tasaarvestamiseks tasub arved võlausaldaja eest võlgnik. Lisaks nähtub ka

kaebusest, et advokaat on lisanud arve juurde selgitusena osutatud teenuse kirjelduse, millest nähtub,

et arve on esitatud võlgnikule osutatud õigusteenuse eest. Seega ei ole advokaat ka püüdnud varjata

arve sisu või jätta muljet, et see oleks kuidagi seotud võlgnikuga. Kaebuses ei ole toodud välja ühtegi

asjaolu, millest nähtuks, et advokaadi tegevus võlausaldaja arve vormistamisel võlgnikule oleks olnud

kantud eesmärgist kliendi vara omastada või tema maksejõuetust suurendada.

Kaebuses on mh välja toodud saneerimisnõustaja tegevuse aruanne ning märgitud, et võlgniku

juhatuse liikme ütluste kohaselt ei vasta aruanne täies mahus tegelikult tehtud tööle ja kirjeldustele,

leides mh, et advokaat ei ole 2022. a ettevõtte tegevuskohas käinud. Selles osas on advokaat

kinnitanud, et ta on kindlasti 2022. a suvel võlgniku tegevuskohas tootmisega tutvumas käinud ja

ettevõtte esindajatega saneerimiskavaga seonduvat arutanud. Aukohtul puudub alus nendes väidetes

kahelda. Samuti puuduvad alused pidada nimetatud aruannet ebaõigeks. Kõrvaldamata kahtlused tuleb

tõlgendada distsiplinaarmenetluse all oleva isiku kasuks. Lisaks on kohus saneerimisnõustajale tasu

määramisel tegevusaruendes kajastatud andmete õigsust kontrollinud ega ole vastuolusid tuvastanud.

Kaebaja märgib kaebuses, et advokaadi õigusnõustamise tulemusena on võlgnik muutnud enne

saneerimisavalduse esitamist oma asukohta kohtualluvuse muutmise eesmärgil ja pärast

saneerimismenetlust ja keset avalikku uurimist, st pankrotimenetlust, uuesti tagasi. Kaebuses on mh

välja toodud, et kohtunik, kes rahuldas saneerimisavalduse, ei menetle Harju Maakohtu tööplaani

kohaselt saneerimisavaldusi, kuid ühtegi põhjendust selle asjaolu välja toomise kohta esitatud ei ole.

Samuti ei ole kaebuses välja toodud, mis eesmärgil sooviti kaebaja hinnangul kohtualluvust muuta ja

asi just Harju Maakohtusse tuua. Kui see oli kaebaja hinnangul seotud konkreetse kohtunikuga, siis

jääb arusaamatuks kaebaja nägemus, kuidas saneerimisavaldus jõudis konkreetse kohtuniku töölauale,

kui see ei ole tööplaanikohaselt tema poolt menetletav valdkond, kuidas advokaat sai olla veendunud,

et see avaldus jõuab selle kohtuniku töölauale ja kuidas see asjaolu, et asja menetles nimetatud

kohtunik, võlgnikule kasuks tuli. Kaebus on selle etteheite osas põhistamata ning aukohtu hinnangul ei

ole võimalik esitatud asjaolude pinnalt üheselt väita, et võlgniku tegevuskohta on muudetud eesmärgil,

et muuta kohtualluvust. Lisaks on kohtul õigus kohtualluvust muuta, kui kohus leiab, et asi peaks

alluma teisele kohtule (TsMS § 75 lg-d 1 ja 2 ja § 76 lg 1). Kohus selliseid asjaolusid tuvastanud ei

ole. Advokaat on selgitanud, et üüripinda kaebuses viidatud aadressil ei ole võlgnik temale

teadaolevalt reaalselt rentinud, st üürilepingut ei ole advokaadi pereliikmetega sõlmitud ega tasu

makstud. Samuti ei ole advokaat andud nõusolekut ettevõtte sellele aadressile registreerimiseks.

Aukohtul puudub alus advokaadi väidetes kahelda. Aukohus nõustub advokaadiga, et äriühinguid saab

iga ettevõtja registreerida sinna, kuhu ise soovib ja advokaadi võimuses ei ole seda piirata.

Seoses etteheitega, et advokaat ei ole allunud kaebaja järelevalvele ja on sellega rikkunud PankrS §

1929 lg-t 2, märkis aukohus, et tulenevalt AdvS § 43 lg-st 2 on advokaadile usaldatud andmed

konfidentsiaalsed. Tunnistajana ülekuulatavale advokaadile, advokatuuri või advokaadibüroo töötajale

ei või talle õigusteenuse osutamisega teatavaks saanud asjaolude kohta küsimusi esitada ega temalt

seletust nõuda. Vastavalt AdvS § 45 lg-le 1 on advokaat kohustatud hoidma saladuses talle

õigusteenust osutades teatavaks saanud andmeid, tema poole õigusteenuse saamiseks pöördumist ja

õigusteenuse eest makstud tasu suurust. Kohustus ei ole ajaliselt piiratud ja kehtib ka pärast

advokaaditegevuse lõppemist. Kohustus kehtib ka advokaadibüroo töötaja ja advokatuuri töötaja kohta

ning selle avaliku teenistuja kohta, kellele on advokaadi kutsesaladus teatavaks saanud

teenistuskohustusi täites. Advokaadi poole õigusteenuse saamiseks pöördumise ja temale õigusteenuse

eest makstud tasu suuruse saladuses hoidmise kohustus ei kehti riigi õigusabi osutamise ja selle eest

makstava tasu suhtes. Aukohtu hinnangul on AdvS eriseadus PankrS suhtes, mistõttu tuleb nimetatud

seaduses sätestatud õiguste ja kohustuste (käesoleval juhul PankrS § 1929 lg-st 2 tulenev

maksejõuetuse teenistuse õigus saada teavet ja dokumente ning § 43 lg-st 2 ja AdvS § 45 lg-st 1

tulenev advokaadi kutsesaladuse hoidmise kohustus) vastuolu korral lähtuda AdvS is kui eriseaduses

sätestatust. Ainsateks AdvS-is sätestatud teabe väljastamise eranditeks on AdvS § 45 lg-tes 2, 4 ja 41

toodud olukorrad. Käesoleval juhul ei ole tegemist ühegi nimetatud olukorraga. AdvS § 45 lg 41 ei

kohaldu, kuna advokaat ei ole olnud võlgniku pankrotihaldur ja kaebaja ei ole pöördunud advokaadi

kui pankrotihalduri poole, vaid kui võlgniku õigusnõustaja poole, küsides teavet ja dokumente

osutatud õigusteenuse kohta.

Advokaadi õigust kutsesaladuse väljastamiseks ei loo ka kaebuses viidatud pankrotihalduri nõusolek.

AdvS § 45 lg 2 kohaselt võib klient või tema õigusjärglane vabastada advokaadi kutsesaladuse

hoidmise kohustusest oma kirjaliku nõusolekuga, kuid pankrotihaldurit ei saa käsitleda ei kliendi

esindaja ega õigusjärglasena. 01.01.2010 muudeti pankrotiseaduses pankrotihalduri esindusõiguse

põhimõtteid. Kohtutäituri seaduse eelnõu 462 SE seletuskirja kohaselt asendati muudatuse tulemusena

esindusteooria ametiteooriaga, s.t pankrotihalduri tehtavaid tehinguid ei loeta võlgniku tehinguteks

enam mitte esindusõiguse alusel, vaid pankrotihalduri ametist tuleneva pädevuse alusel. Ka K. Saare

on 2010. a Juridica nr 7 artiklis „Eraõigusliku juriidilise isiku organi liikmete õigussuhted“ selgitanud,

et pankrotihaldur ei ole alates 1. jaanuarist 2010 kehtiva PankrS § 541 lõike 1 kohaselt mitte võlgniku

esindaja, vaid ta täidab seadusest tulenevaid ametikohustusi enda nimel, sh teeb pankroti varaga

tehinguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankroti varaga seotud vaidlustes oma ülesannetest

tulenevalt. Seega ei ole pankrotihaldur käsitatav mitte juriidilise isiku juhatust asendava organina, vaid

eristaatuses subjektina, kes seadusega temale pandud ametiülesannetest tulenevalt omab õigust teha

enda nimel tehinguid ja muid toiminguid pankrotivaraga. Seega on pankrotihalduri tegevus kehtiva

seaduse kohaselt piiratud pankrotivara valitsemise ja käsutamisega ning võlgniku esindamisega

pankrotivaraga seotud vaidlustes, kuid erinevalt enne 01.01.2010 kehtinud pankrotiseaduses sätestatud

halduri esindusõiguse ulatusest, ei ole pankrotihaldur kehtiva õiguse kohaselt võlgniku seaduslik

esindaja. Eeltoodut kinnitab ka asjaolu, et äriregistri andmetel on võlniku esindusõigus paralleelselt nii

pankrothalduril kui ka ettevõtte juhatuse liikmel, kusjuures pankrotihalduri esindusõiguse osas on

registris märge, et pankrotihaldur käsutab osaühingu pankrotivara. Samuti ei saa pankrotihaldurit

pidada kliendi õigusjärglaseks. Vastavalt TsÜS § 6 lg le 1 võivad tsiviilõigused ja kohustused üle

minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult

seotud. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Pankrotiseadusest

ei tulene, et pankrotihalduri näol oleks tegemist võlgniku õigusjärglasega. Pankrotihalduril on küll

(piiratud ulatuses) õigus tegutseda võlgniku nimel, kuid halduri tegevuse tulemusena tekkivate õiguste

ja kohustuste kandjaks on siiski võlgnik ise (PankrS § 541 lg 1 teine lause). Seega ei ole pankroti välja

kuulutamisega võlgniku õigused ja kohustused pankrotihaldurile üle läinud. Eeltoodust tulenevalt ei

saanud pankrotihaldur vabastada advokaati kliendi nimel kutsesaladuse hoidmise kohustusest ning

advokaadil puudus AdvS-ist tulenevalt nii õigus kui ka kohustus kaebajale nõutud teavet ja dokumente

esitada.

Seoses etteheitega, et advokaat edastas asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe advokatuuri

juhatusele, märkis aukohus esmalt, et advokaat ei ole käsitletav teabevaldajana AvTS mõistes. AvTS §

5 lg 1 kohaselt on teabevaldajateks riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutus, avalik-õiguslik juriidiline

isik ja eraõiguslik juriidiline isiku või füüsiline isik lg-s 2 sätestatud tingimustel. Sama paragrahvi

lõike 2 kohaselt laienevad eraõiguslikule juriidilisele isikule ja füüsilisele isikule teabevaldaja

kohustused, kui isik täidab seaduse, haldusakti või lepingu alusel avalikke ülesandeid, sealhulgas

osutab haridus-, tervishoiu-, sotsiaal- või muid avalikke teenuseid, – teabe osas, mis puudutab nende

ülesannete täitmist. Kuivõrd kaebaja infopäring oli adresseeritud advokaadile, mitte pankrotihaldurile,

siis ei ole advokaat käesoleval juhul käsitletav isikuna, kes täidab avalikke ülesandeid ja kellele

seetõttu laieneks teabevaldaja kohustused. Seetõttu ei ole advokaadi poolt viidatud infopäringu

edastamine kolmandatele isikutele AvTS mõistes sanktsioneeritav. Lisaks on aukohtu hinnangul

kaheldav, kas nimetatud dokumendi asutuse siseseks kasutamiseks tunnistamiseks AvTS § 35 lg 1 p 2

alusel esines üldse õiguslik alus, kuivõrd infopäring ei sisalda sellist riikliku järelevalve menetluse

käigus kogutud infot, mis ei oleks juba avalik. Küll aga esines alus tunnistada dokument asutuse

siseseks kasutamiseks mõeldud teabeks AvTS § 35 lg 1 p 19 ja AdvS § 45 alusel, kuivõrd dokument

sisaldas kutsesaladust. AdvS § 45 lg 1 kohaselt on kutsesaladuseks mh advokaadi poole õigusteenuse

saamiseks pöördumise fakt ning nimetatud dokument sisaldab mh ka seda infot. Selles osas laieneb

aga kutsesaladuse hoidmise kohustus ka advokaadibüroo ja advokatuuri töötajatele, mistõttu ei olnud

selle info edastamine advokaadibüroole ega ka advokatuuri juhatusele keelatud. Lisaks on ka Eesti

Advokatuur teabevaldaja, kellele laiendevad teabevaldaja kohustused. Seega ei muutunud edastatud

dokument advokatuurile edastamise tõttu avalikkusele kättesaadavaks.

Kaebaja on mh toonud kaebuses välja erinevaid asjaolusid, millest ilmnevad võimalikud etteheited

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tegevuse suhtes. Aukohus selgitas, et advokatuuri aukohtu

pädevusse ei kuulu järelevalve Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja tegevuse üle, mistõttu nende

etteheidete osas aukohus seisukohta ei võta. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud aukohus advokaadi tegevuses

selliseid rikkumisi, mis annaks alust advokaadi karistamiseks. Aukohtumenetlus advokaadi tegevuse

suhtes lõpetati.

MAKSEJÕUETUSE TEENISTUSE 2025. aasta TEGEVUSARUANNE

Sisukord

1. Eessõna ................................................................................................................................................ 1

2. Maksejõuetuse teenistus ...................................................................................................................... 1

3. Riiklik järelevalve ............................................................................................................................... 2

4. Haldusjärelevalve ................................................................................................................................ 6

5. Ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele kaasa aitamine ............................................................ 9

6. Lõppsõna ........................................................................................................................................... 14

Tegevusaruande lisad ............................................................................................................................ 15

1. Eessõna

1.1. Hea lugeja! Olete lugemas meie kolmanda tegevusaasta kokkuvõtet. Meeldetuletuseks niipalju, et

2023. ja 2024. aasta tegevusaruande leiate meie kodulehelt: Tegevused ja tulemused |

Maksejõuetuse teenistus. Me ei pea 2025. aasta kokkuvõttes vajalikuks üle korrata eelmiste aastate

tegevusaruannetes kirjeldatud süsteemseid probleeme ning ettepanekuid Eestis ausa ja

usaldusväärse ettevõtluskeskkonna hoidmiseks ning parendamiseks. Kirjeldatud probleemid ja

ettepanekud on jätkuvalt aktuaalsed ning ootame poliitikakujundajatelt kiiret tegutsemist.

1.2. Eestis registreeritud juriidiliste isikute arvu leiate: Registri seis | e-Äriregister

1.3. Eestis registreeritud juriidiliste isikute endi esitatud majandusaasta aruannetes näidatud

müügitulu, kasumid ja kahjumid leiate: Müügitulu ja kasumid | e-Äriregister

1.4. Majandusaasta aruande õigeaegselt või üldse esitamata jätnud juriidiliste isikute arv on

kättesaadav: Aruannete esitamise seis 2024 | e-Äriregister ning Aruannete esitamise seis 2025 | e-

Äriregister Meie hinnangul on järelevalve juriidiliste isikute üle ebapiisav, võlausaldajad, eriti

tarbijad on jätkuvalt kaitseta.

1.5. Eesti juriidiliste isikute pankrotistatistika on kättesaadav: Pankrotid | e-Äriregister. 2025. aastal

kuulutas kohus välja 154 juriidilise isiku pankroti. Välja kuulutatud pankrottide arv ei näita

meie arvates Eestis tegelikku maksejõuetuse mahtu ja varimajanduse ulatust. Käesolevast

tegevusaruandest leiate muuhulgas, et raugevate pankrotimenetluste osakaal ületab meie andmetel

nn klassikaliste varaga pankrotimenetluste osakaalu, töötajate esitatud tööandja maksejõuetuse

tuvastamise avaldused ei jõua kunagi pankroti väljakuulutamiseni (seega ka ametlikku

pankrotistatistikasse) ning varjatud püsiva maksejõuetusega (näiteks likvideerimismenetluste

sisulise kontrollimise kaudu) Eestis seni süsteemselt ei tegelda.

1.6. Eesti kohtute menetlusstatistika, sh saneerimis-, maksejõuetus- ja pankrotiasjades on avalikult

kättesaadav: Microsoft Power BI.

2. Maksejõuetuse teenistus

2.1. Maksejõuetuse teenistuses töötas seisuga 31.12.2025.a. neli ametnikku: juhataja ja kolm järelevalve

eksperti. Viimane neist asus tööle 6. jaanuaril 2025.a. Üks ametikoht oli ja jäi täitmata.

2.2. Maksejõuetuse teenistus töötas 2025. aastal kokku 6947 töötundi. Meie töötund maksis

maksimaalselt 49 eurot koos kõigi maksudega. Maksejõuetuse teenistuse eelarve reaalne kasutus

aastal 2025 oli maksimaalselt 75% justiits- ja digiministri kinnitatud eelarvest.

2.3. Maksejõuetuse teenistuses koostati, saadeti ja võeti aastal 2025 vastu dokumendihaldussüsteemis

Delta üle 1500 dokumendi, sh 1302 dokumenti olid seotud riikliku järelevalvega ja 112 dokumenti

olid seotud pankrotihaldurite haldusjärelevalvega. Maksejõuetuse teenistus ei kasuta ega oma

ülesannete täitmiseks ametiautot.

2.4. Meie tegevuste ja tulemuste ülevaated, arvamused ja soovitused on kättesaadavad meie kodulehel.

3. Riiklik järelevalve

3.1. Me teostame riiklikku järelevalvet ja uurime juriidilisest isikust (pankroti)võlgniku ja selle

lähikondsete võimalikku seadusvastast käitumist maksejõuetuse tekitamisel või makseraskuste

suurendamisel.

3.2. Me vaatasime 2025. aastal läbi maakohtutest laekunud ettepanekute pinnalt kokku 192 varatu

maksejõuetu juriidilise isiku pankrotimenetlust.

3.3. Nimekiri kõikidest varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest, mis meile on maakohtutest

2025.a. analüüsimiseks saadetud, on toodud tegevusaruande lisas nr 1. Nende juhtide käitumine

on toodud tegevusaruande lisas nr 2.

3.4. Konkreetselt need 192 varatut maksejõuetut juriidilist isikut tekitasid oma lähikondsete1

käitumisega meile teadaolevalt võlausaldajatele ja Eesti ühiskonnale kahju kokku 73,9 miljoni

euro ulatuses.2 Võrreldes aastaga 2024 on mahajäetud võlg kasvanud 52%.

3.5. Eesti Maksu- ja Tolliametile jätsid need 192 varatut maksejõuetut juriidilist isikut meile teadaolevalt

maksmata 9,1 miljonit eurot.

3.6. Lisaks tuli Eesti Töötukassal (riigil) hüvitada varatute maksejõuetute juriidiliste isikute töötajatele

saamata jäänud töötasusid ligi 1 miljoni euro ulatuses, millele lisandus sotsiaalmaks. Eesti

Töötukassa ei saa kehtiva õiguse kohaselt astuda pärast töötajatele hüvitise väljamaksmist juriidilise

isiku pankrotimenetluses võlausaldaja rolli, et regressi korras nõuda raha tagasi nendelt juhtidelt,

kes raskeid juhtimisvigu ühingu juhtimisel tegid. Seega maksavad Eesti maksumaksjad läbi

töötuskindlustusmaksete raskeid juhtimisvigu teinud juhtide vead ise kinni.

3.7. Kui ühe varatu maksejõuetu juriidilise isiku lähikondsed jätsid oma käitumisega aastal 2024

keskmiselt maha ligi 255 tuhat eurot võlgu võlausaldajatele, siis aastal 2025 on vastav

keskmiselt maha jäetud võlasumma juba 385 tuhat eurot. Aastal 2023 oli meile teadaolevalt

keskmine võlasumma veel alla 100 tuhande euro.

3.8. Nendes 192 pankrotimenetluses, mida me kontrollisime, oli maakohtute poolt määratud 39 erinevat

pankrotihaldurit ning enim jõudis meile läbivaatamiseks Oliver Ennoki, Indrek Lepsoo, Andres

Hermeti, Andrias Palmitsa ja Andrus Õnniku koostatud ajutise halduri kui sõltumatu eksperdi

kohtutele esitatud aruandeid.

3.9. Võlausaldaja esitas pankrotiavalduse 39 juhul st 20% analüüsitavate võlgnike puhul. Nendest 19

juhul oli pankrot juba varem kohtus välja kuulutatud. Ülejäänud st 80% juhtudel esitas

pankrotiavalduse võlgniku juhtorgani liige st võlgnik ise.

3.10. Analüüsitavatest 41 juhul st 21% oli pankrotivõlgnike suhtes juba varem pankrot

väljakuulutatud - koguvõlg oli neil kokku ligi 18 miljonit eurot, sh maksuvõlg 2,2 miljonit.

3.11. Osakapital oli jäänud kas sisse maksmata või see oli alla 100 euro 53 juhul varatutest võlgnikest.

3.12. 7 % juhtudel varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest võlgnikest on endine või praegune

juhatuse liige ise füüsilise isikuna juba pankrotimenetluses. Juhatuse liikmed ise olid füüsiliste

isikutena vastutavad solidaarselt varatute maksejõuetute juriidiliste isikute võlgade eest summas 3,1

miljonit eurot.

3.13. Analüüsitavatest 30 juhul oli kasutatud nn tuntud „likvideerimisteenust“.

3.14. Sularaha kasutust tuvastati menetlustes summas 3,1 miljonit eurot.

3.15. Need 192 varatut maksejõuetut juriidilist isikut olid asutatud järgmistel aastatel:

5% - aastatel 1993-1999

10% - aastatel 2000-2005

9% - aastatel 2006 kuni 2010

17% - aastatel 2011 kuni 2015

31%- aastatel 2016-2020,

28% - aastatel 2021 kuni 2025

1 Pankrotiseaduse § 117 määratleb võlgniku lähikondsete mõiste. Kohus võib lugeda võlgniku lähikondseks ka

PankrS § 117 lõigetes 1 ja 2 nimetamata võlgnikule lähedase isiku. 2 Lisaks tuli kaasata kõikidesse pankrotimenetlustesse (ajutised) haldurid, kohtud ja Maksejõuetuse teenistus, mis

on riigieelarvele täiendav kulu.

Kõige enam (st 113) varatuid maksejõuetuid ühinguid oli asutatud aastatel 2016-2025, tegevusalade

osas võib välja tuua hulgi- ja jaekaubandus ning toitlustus, nende kohustuste maht oli 35 miljonit eurot.

Aastatel 1993-1999 asutatud ühingutel, kes esitasid pankrotiavalduse õigel ajal, olid maksejõuetuse

põhjuseks omaniku surm, sõltuvus ühest kliendist ning ostjate ostujõu langus.

3.16. Enim levinud rasked juhtimisvead ja muud õigusrikkumised aastal 2025 olid:

3.16.1. 155 juhul st ligi 81% juhtudest ei ole võlgniku juhtorgani liikmed esitanud õigel ajal kohtule

pankrotiavaldust. See protsent on püsinud 80 lähedal viimased aastad. 37 pankrotiavaldust

olid esitatud õigel ajal. 42 on esitatud kuni kuuekuulise hilinemisega, 35 kuni aastase

hilinemisega ja 31 ka üle aastase hilinemisega, 13 üle 2 aastase hilinemisega jne.

3.16.2. võrreldes eelmise st 2024. aastaga on taas suurenenud äriühingute arv, kus puudub või on

puudulikult peetud raamatupidamine. 2025.a oli raamatupidamisega probleeme 47% juhul,

2024.a oli see protsent 37 ja aasta varem st 2023.a ligi 47% juhtudest.

3.16.3. majandusaasta aruannete esitamine on taas halvenenud. 2023.a. oli varatutel äriühingutel

majandusaasta aruanded esitamata 70 juhul (53%), 2024 oli vastav protsent 35 ja 2025. aastal

45%. Viimast majandusaasta aruannet pole esitatud 40 juhul, kahe viimase majandusaasta

aruannet pole esitatud 24 juhul, kolme viimase aasta aruannet - 9 juhul, nelja kuni mitte ühtegi

aruannet - 15 juhul.

3.16.4. varatu võlgniku juhatuse liikmed on teinud lisaks pankrotiavalduse õigeaegsele esitamata

jätmisele muid raskeid juhtimisvigu, näiteks raamatupidamise korraldamata jätmine 47%

juhul, maksude väärarvestus (sh tasumata jätmise eesmärgiga) 15% juhul, ühingu raha

kasutamine ettevõtlusega mitteseotult ja vara ühingust väljaviimine 45% juhul ja ettevõtte

üleminek (uue äriühingu asutamisega) 10% juhul.

3.16.5. nõrk äriplaan (inimese oskamatus äri teha ja äriühingut nõuetekohaselt juhtida) on tulnud

ilmsiks üle poolte juhtudel st 54% juhul.

3.17. Meile teadaolevalt jäid 37% neist varatutest võlgnikest võlausaldajatele võlgu summas kuni

51 000 eurot, 14% summas 51 000 kuni 100 000 eurot. Seega 51% (kokku 98) varatu maksejõuetu

juriidilise isiku vastu oli/on nõudeid summas kuni 100 000 eurot. Kokku summas 3,6 milj eurot.

Samas jäid 26% võlgnikku võlausaldajatele võlgu 100 000 eurot kuni 300 000 eurot. 12 varatut

juriidilisest isikust võlgnikku suutsid teha üle poole kogu võlast (so ca 62 %) ehk 45,6 miljonit eurot sh

ühe võlgniku kohustused olid üle 14 miljoni euro.

Võrreldes eelmiste aastatega on suurenenud nende varatute võlgnike arv, kes tekitavad

võlausaldajatele kahju üle 100 000 euro, ehk siis suureneb suuremate nõuete summa - mitte ei

teki väiksemate nõuetega varatuid võlgnike juurde.

Võrdlev kokkuvõte on toodud alljärgnevas tabelis:

2023 % 2024 % kogusumma 2025 % kogusumma

võlad kuni 51 000

eurot 57 43 75 39 1 862 739 71 37 1 553 570

võlad 51 001-100

000 eurot 27 20 37 19 2 669 559 27 14 2 019 085

võlad 100 001-300

000 eurot 27 20 44 23 7 387 852 49 26 8 296 837

võlad 300 001-1

000 000 eurot 17 13 27 14 14 551 978 33 17 16 458 055

võlad üle 1

miljoni 5 4 9 5 22 069 629 12 6 45 609 233

3.18. Kõige populaarsemad tegevusvaldkonnad aastal 2025 varatute maksejõuetute juriidiliste isikute

puhul olid jae- ja hulgikaubandus 19% (nõuete summa 5,9 milj eurot), ehitus 14% (nõuete

summa 11,4 milj eurot), töötlev tööstus 10% (nõuete summa 4,6 milj eurot), toitlustus 8% (nõuete

summa 1,5 milj eurot). Võrreldes 2024. aastaga on esile tõusnud jae- ja hulgikaubandus ning

ehituse valdkonnas on võlausaldajate nõuete summa tõusnud 4,5 miljonilt 11,4 miljoni euroni.

Kõige suuremad nõuded on võlausaldajatel finants- ja kindlustustegevuses tegutsejate vastu 17,7

miljonit eurot, kuigi võlgnike arv oli seal ainult 5. Kinnisvara sektori võlgnikud on 2025. aastal

suurendanud võlgu 2,7 miljonilt 10,9 miljonini.

3.19. Nimekiri varatutest maksejõuetutest juriidilistest isikutest, kelle suhtes on Maksejõuetuse

teenistuse taotlusel kohus pankroti välja kuulutanud avaliku uurimisena aastal 2025, on kättesaadav

meie kodulehel: 2025 | Maksejõuetuse teenistus

3.20. Aastal 2023 algatasime 14 avalikku uurimist, 2024. aastal 10 avalikku uurimist ja aastal 2025

algatasime 9 avalikku uurimist, seega kokku 33 avalikku uurimist. 2025. aastal algatasime 9 ja

lõpetasime 4 varem algatatud avalikku uurimist, lisaks seisuga 31.12.2025 oli 6 avalikku uurimist

kohtutes pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamise ootel.

3.21. Seisuga 31.12.2025 on avalike uurimiste tagajärjel võlausaldajatele hüvitatud kahju kokku

summas 230 477 eurot. Siin ei ole arvestusse võetud pooleliolevates menetlustes seni maksegraafikute

alusel laekunud summasid. Seega tegelik laekumine on suurem, samas koguarvestus tehakse alati

menetluste lõppemisel. Pankrotihaldurite töötasu on avaliku uurimisena läbiviidavates

pankrotimenetlustes kokku 111 931 eurot, millest 17 883 eurot on tasutud Maksejõuetuse teenistuse

kaudu riigieelarvest pankrotihalduritele ning lisaks hüvitati (hüvitatakse) Maksejõuetuse teenistusele

omakorda riigieelarvesse tagasi menetluskulusid summas 9 147 eurot.

3.22. Juhul kui ilmneb, et juriidilisest isikust võlgnik või võlgniku lähikondne on seoses maksejõuetuse

tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab Maksejõuetuse teenistus sellest prokurörile või

politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Maksejõuetuse teenistuse kaasabil esitati 2025.

aastal avalike uurimistega seoses 6 kuriteoteadet.

3.23. Eraldi tähelepanu väärib võlgnike lähikondsetele reaalselt vastutuse kohaldamine eelpool

nimetatud raskete juhtimisvigade ja õigusrikkumiste korral ning nende inimeste käitumise

mõjutamine. Millised on kehtiva õiguse alusel mõjutusvõimalused? Maksejõuetuse teenistusel kui

korrakaitseorganil puudub kehtiva õiguse kohaselt esialgse õiguskaitsevahendi (tõkendi) ehk

ärikeelu (menetlusaegse ajutise juhtimiskeelu) kohaldamise õigus võlgnike lähikondsete suhtes.

Meie hinnangul olid/on ärikeelu väärilised aastal 2025 kokku 48 inimest. 22% juhtumitest oli tegemist

kuriteo tunnustega teoga, kus oleks olnud vajadus või oli ka juba algatatud või lõpetatud

kriminaaluurimine. Võrdlusena, et aastal 2023 oli meie hinnangul vastav ärikeelu vääriliste

inimeste arv 59 ja 2024 aastal 41 inimest.

3.24. Meie arusaam ja tõlgendus aastast 2021 kehtima hakanud ärikeelus on toodud meie kodulehel:

Ärikeeld ehk juhtimiskeeld pankrotimenetluses | Maksejõuetuse teenistus. Maksejõuetuse teenistus

kui avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus võib taotleda kohtult menetlusaegse ajutise

juhtimiskeelu kohaldamist võlgniku teatud lähikondsete suhtes – tõkendi kehtivus on

pankrotimenetluse lõpuni.

Märkimisväärseks probleemiks on viimase 3 aasta jooksul osutunud maa- ja ringkonnakohtute

töökoormus, mistõttu esialgsete tõkendite kui kiirete mõjutusvahendite kohaldamine raskeid

juhtimisvigu teinud juhtidele võtab meie hinnangul lubamatult palju aega.

Samuti ei avalikusta kohtud iga kord endi tehtud ja jõustunud ärikeelu kohaldamise lahendeid

Riigiteataja www.riigiteataja.ee kohtulahendite otsingus.

Võrdlev kokkuvõte on toodud alljärgnevas tabelis.

2023. a 2024. a 2025. a Kokku

Maksejõuetuse teenistuse esitatud ärikeelu kohaldamise

avaldused 3 7 5 15

Inimeste arv, kelle suhtes on ärikeelu avaldus esitatud 3 13 7 23

Maakohtu otsus on seisuga 31.12.2025. a tehtud: 3 6 2 11

Maakohtu otsus - jah kohaldada ärikeeldu 2 4 1 7

Maakohtu otsus - ei, jätta ärikeeld kohaldamata 1 2 1 4

Ärikeelu avalduste arv, kus lõplik lahend on saabunud seisuga

31.12.2025. a 3 5 0 7

Ärikeelu lahendamise keskmine kestvus kokku kalendripäevades seisuga 31.12.2025. a

(alus: need 15 avaldust, sh menetlused, kus lõplik lahend ei ole saabunud) 302

Rahuldamise % avalduste koguarvust, mille osas on lahend

saabunud st maakohus on kohaldanud ärikeeldu 66% 67%

3.25. Avalike uurimiste ja eriauditite otstarbekusest kehtiva õiguse alusel:

a) 2025. aastal ei rakendanud teenistus talle antud õigust osta sisse eriauditeid või viia pankrotimenetlusi

läbi eriaudititena. Maksejõuetuse teenistuse ametnikud (või pankrotihaldurid) koostasid

pankrotimenetlustes vajalikud (eel)analüüsid, eriauditid ja muud menetlustoimingud ise, kuivõrd see oli

kokkuvõttes majanduslikult riigile kiirem ja otstarbekam (odavam).3

b) Maksejõuetuse teenistus tuvastas, et 2025.a analüüsitud varatute maksejõuetute võlgnike

pankrotimenetlustes soovisid ajutised haldurid kohtute kaudu menetluskuludena võlausaldajatelt

3 Maksejõuetuse teenistusele pakutud tunnihinne eriauditite teostamise eest oli alates 75 eurot tunnist, millele

lisandub käibemaks. Meie enda töötund koos kõigi maksudega oli 44 - 49 eurot.

kohtute deposiiti ette saada keskmiselt 4630 eurot ühe pankrotimenetluse kohta4 ning juhul, kui

kõik raugenud pankrotimenetlused oleks avalike uurimistena algatatud, siis esialgne orienteeruv

ajutiste haldurite (töö)tasu soov oleks tulnud võtta arvesse kogusummas ligi 890 000 eurot.

c) Mistahes avaliku uurimisena läbiviidav pankrotimenetlus ehk riiklik järelevalve ei ole Eestis kiire,

efektiivne ja majanduslikult otstarbekas, kuivõrd riikliku järelevalvena läbiviidavat varatu ühingu

pankrotimenetlust viivad seadusandja volitusel hetkel läbi üheaegselt kolm (haldus)organit:

kohus/kohtujuristid, ajutine haldur/pankrotihaldur ja Maksejõuetuse teenistuse ametnikud. Loogiline,

mõistlik, menetlusosalistele arusaadav ja riigile majanduslikult otstarbekas oleks varatu maksejõuetu

juriidilise isiku ja tema lähikondsete riiklik järelevalvemenetlus ehk avalik uurimine ning ettekirjutuste

tegemine tuvastatud tekitatud kahju tagastamiseks võlausaldajatele ühe haldusorgani (ühe menetleja)

kaudu.

4. Haldusjärelevalve

4.1. Mistahes maksejõuetusmenetluse liik Eestis ehk riigi poolt loodud maksejõuetusega võitlev avalik

teenus (st pankrotimenetlus, saneerimismenetlus, võlgade ümberkujundamismenetlus, kohustustest

vabastamise menetlus) on avaliku huviga menetlus.5 Me käsitleme võlanõustajaid,

pankrotihaldureid, saneerimisnõustajaid ja usaldusisikuid kui ainuisikulisi seaduses sätestatud

ülesandeid täitvaid haldusorganeid HMS § 8 lg 1 tähenduses, sest avalik-õiguslikke ülesandeid võib

lisaks asutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele seaduse, selle alusel antud määruse või

sõlmitud halduslepingu alusel täita ka eraõiguslik juriidiline isik, üksikisik või isikute kogu. Ka

Õiguskantsler on oma 03.07.2024. a seisukohas nr 6-1/240842/2403937 leidnud, et: „kuna haldur

on avalik-õiguslikku ametit pidav isik, kohaldatakse tema tekitatud kahju hüvitamisele riigivastutuse

seaduses sätestatut“. Lisaks maksab riik ajutiste haldurite töötasud pankrotimenetluste raugemiste

korral riigi eelarvest.6

4.2. Hoolimata sellest, et pankrotimenetlus on avaliku huviga menetlus, ei täida mitte ükski Eestis

tegutsemisõigust omav pankrotihaldur jätkuvalt pankrotiseaduse § 59 lg 2 punkti 7 ehk mitte

ükski pankrotihaldur ei ole siiani avaldanud ega avalda avalikkusele, võlausaldajatele, võlgnikele,

järelevalveorganitele, sh kohtutele andmeid pankrotimenetluste kohta, milles avalik-õiguslikku

ülesannet täitev isik on kinnitatud pankrotihalduriks. Pankrotiseadusega sätestatud avalikustamise

koht on Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kui avalik-õigusliku juriidilise isiku peetav

pankrotihaldurite ehk maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslike ülesannete täitjate register.

Pankrotiseaduse § 59 lg 2 punktis 7 sätestatud nõude mittetäitmine omakorda raskendab

(välismaistel) võlausaldajatel, võlgnikel ja järelevalveorganitel, sh kohtutel ennetada ja

kontrollida ajutiste haldurite ja pankrotihaldurite võimalikke huvide konflikte, erapooletust,

sõltumatust, vajalikku eelnevat kogemust teatud majandussektoris pankrotimenetluse

läbiviimisel ning pankrotiseaduse §-s 125 nimetatud keelatud tehinguid. Vastavuskontrolli

teostamine on oluliselt raskendatud.

4.3. Järelevalve pankrotihalduri üle on olemuselt halduse sisene järelevalve, kus kohaldub

uurimispõhimõte kogu funktsiooni olemuse ja avalik-õigusliku ülesande (st PankrS § 54 toodu)

täitmise üle. Eestis kehtib jätkuvalt pankrotihalduri kutse kandjate (PankrS § 54 nimetatud avalik-

õiguslike ülesannete täitja ehk pankrotihalduri, saneerimisnõustaja, likvideerija ülesannetes ajutise

haldur/pankrotihalduri, usaldusisiku) tegevuse või tegevusetuse suhtes pädevate

järelevalveorganite ja järelevalve liikide paljusus. Meie leiame, et selline järelevalvesüsteem

4 Seega maksis 2025.a Eestis pankrotimenetluse algatamine võlausaldajale 420 eurot riigilõivu + keskmiselt

4630 eurot ajutise halduri tasu + õigusnõustaja kulud (kui esindaja abi kasutati) = üle 5000 euro minimaalselt.

Selline avaliku teenuse algatamise hind ei ole Maksejõuetuse teenistuse hinnangul mõistlik. Antud kontekstis tuleb

võlausaldajana käsitleda näiteks ka avalik-õiguslike nõuete omajaid nagu näiteks Eesti Maksu- ja Tolliamet, PRIA,

MES, EIS, Eesti Töötukassa, kellel ei ole eelisõigust vms privileege oma nõuete rahuldamiseks. 5 Seda on näiteks kinnitanud Tallinna Ringkonnakohus juba 25 aastat tagasi lahendis nr II-2/578/00. 6 Kõigi eelduste kohaselt said 39 ajutist haldurit aastal 2025 kokku suurusjärgus 192 000 eurot riigieelarvest.

maksejõuetusvaldkonnas ei ole olnud, ei ole hetkel ega ei saa ka tulevikus olla mõistlik, kiire ja

efektiivne tagamaks maksejõuetusega võitleva avaliku teenuse peamist eesmärki, milleks on

võlgniku vara kiire realiseerimine võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja õigusrahu taastamine.

Kui riik pakub maksejõuetusega võitlevat avalikku teenust, siis sellel avaliku teenusel peaks

olema üks teenuseomanik, üks kontrollija ning tegemist peaks olema ühe järelevalve liigiga

ühe järelevalvesubjekti suhtes. Killustatud järelevalvesüsteem (liikmete endi

eneseregulatsioonina) ei ole kunagi läbipaistev, odav ja kiire.

4.4. Maksejõuetuse teenistus esitas 31. augustil 2023.a. Eesti Advokatuuri aukohtule taotluse

aukohtumenetluse algatamiseks vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga saneerimisnõustaja ja

pankrotihalduri suhtes, kuna Stemwood OÜ avalikus uurimises ilmnes teave võimalike

saneerimisseadusest, pankrotiseadusest, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja heast kutsetavast

ning advokatuuri eetikakoodeksist tulenevate kohustuste rikkumiste kohta. Advokatuuri aukohus

lõpetas 20.12.2023 otsusega vandeadvokaadi aukohtumenetluse, leides, et distsiplinaarsüüteo

tunnused puuduvad.

4.5. Kokkuvõte Eesti Advokatuuri aukohtu lahendist on toodud tegevusaruande lisas nr 3.

4.6. Maksejõuetuse teenistus kaebas Eesti Advokatuuri aukohtu otsuse edasi, sest leidis, et

advokatuur, sh aukohus rikkus distsiplinaarasja menetlemisel materiaal- ja protsessiõigust

ning tehtud haldusakt ei olnud seetõttu õiguspärane ja kehtiv. Meie arvamuse lühikokkuvõte:

4.6.1. vandeadvokaadi kvalifikatsiooniga pankrotihaldurite üle järelevalve tegemise kohustus on Eesti

Advokatuuril. Advokatuur ei ole asja menetlenud ja kaebajale teadaolevalt ei ole advokatuuril

pädevat haldusorganit ega kehtivat korda, et teha maksejõuetusvaldkonnas haldusjärelevalvet.

Advokatuur on rikkunud menetlusreegleid. Advokatuuri aukohus ei olnud pädev otsust tegema.

Puuduv menetluskord või olemasoleva menetluskorra rikkumine tõi kaasa väära lõpplahendi.

AdvS § 19 lg 2 p 5 tuleb mõista koosmõjus PankrS §-ga 54 ja pankrotihaldurina tegutsemine

hõlmab ka tegutsemist saneerimisnõustajana.

4.6.2. PankrS § 58 lg 5 ei ole Eesti Vabariigi Põhiseadusega kooskõlas. Maksejõuetusvaldkonnas

haldusülesannete täitjate tegutsemiseks vajaliku õiguse (pädevuse) andmise alused,

tegutsemisõiguse (pädevuse) peatamise alused ja tegutsemisõiguse (pädevuse) äravõtmise

alused ning protseduur peavad olema kehtestatud seadusega.

4.6.3. igal huvitatud isikul, sh teenistusel kui võlausaldajate huvide esindajal on õigus esitada

advokatuuri organi õigusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule (AdvS § 4 lg 5).

Kaebajal on olemas ka oluline huvi, mis baseerub HKMS § 2 lõikel 1. Võlausaldajatel ja

võlgnikel puudub (seni st alates aastast 2009) Eestis võimalus maksejõuetusvaldkonnas

vandeadvokaadist avaliku ülesande täitja tegevuse või tegevusetuse peale kaevata.

Maksejõuetusvaldkonnas üks peamisi haldusjärelevalveorganeid ehk Eesti Advokatuur pööras

vaidluse keskme kaebeõiguse puudumisele, millega halduskohtud kahes astmes kaasa läksid.

Maksejõuetuse teenistus pöördus Riigikohtu poole. 06. veebruaril 2025. a tegi Riigikohtu

halduskolleegium asjas nr 3-24-146 lahendi, kus täpsustas Maksejõuetuse teenistuse pädevust

haldusjärelevalves. Riigikohtu halduskolleegium selgitas, et Maksejõuetuse teenistusel puudub

kaebeõigus Eesti Advokatuuri aukohtu otsuste vaidlustamiseks ning teenistuse järelevalvepädevus

ei laiene saneerimisnõustajatele. Pankrotihaldurile tegutsemiskeelu ja trahvi määramiseks pädevad

organid on selgelt piiritletud: konkreetses menetluses maakohus, väljaspool menetlust Eesti

Advokatuuri aukohus või Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja aukohus. Halduskohus ei ole

PankrS § 70 lg 5 p 9 alusel pädev kohus.

4.7. Eeltoodust tulenevalt ei ole meie tööplaani keskmes alates 2025.a II kvartalist olnud varasemas

mahus pankrotihalduri (§ 59 mõistes) haldusjärelevalvet. Kui meie halduskontroll takerdus 2023. ja

2024. aastal peamiselt järelevalvesubjektide endi käitumise (nt ei antud digitoimikule ligipääsu või

ei antud nõutud teavet) ning järelevalveorganite arusaamatuste tõttu pädevuses ja menetlemisel, siis

meie 2025. a tööd haldusjärelevalves kujundas ringi Riigikohtu halduskolleegiumi otsus. Kui me

2024. aastal otsustasime olla proaktiivne halduskontrolli teostaja ning uurida avalik-õiguslike

ülesannete täitjate halduspraktikat (eelkõige pankrotimenetluste kulude otstarbekuse küsimuses),

erinevaid mittevastavusi ja õigusrikkumisi maksejõuetusvaldkonnas vastavalt riskivalimile, siis

2025. a piirdus meie proaktiivsus kitsama valimiga s.o 192 varatu maksejõuetu juriidilise isiku

pankrotimenetlusega, milles maakohtud tegid meile raugemise vältimiseks ettepanekuid.

Maksejõuetuse teenistus teostas kõigis neis 192 menetluses seaduspärasuse ja kulude otstarbekuse

kontrolli tuvastamaks võimalikke süsteemseid mittevastavusi.

4.8. Vaatasime läbi 192 maakohtutest meile suunatud pankrotimenetlust ning tuvastasime

pankrotihaldurite eksimusi ja/või õigusrikkumisi meile laekunud vihjete, kaebuste ja märgukirjade

pinnalt. Ligi 9% (st 16 juhul 192-st) edastasime maakohtule (kui järelevalvekohtule) koostatud

vastuses infot kohtu määratud ajutise halduri või pankrotihalduri õigusrikkumis(t)est ja/või

eksimus(t)est.

4.8.1. Üheksal juhul teavitasime järelevalvekohtuid pankrotihaldurite võimalikest eksimustest

seoses töötasuarvestusega. Viiel juhul esines kahtlus, et halduri poolt taotletud tasu ei olnud

proportsionaalne halduri poolt tehtud töömahuga. Kahel juhul oli pankrotimenetlus võetud

menetlusse enne 01.02.2021. a, kuid haldur ei arvestanud tasu taotlemisel PankrS § 193 lõikega

5, mille kohaselt tuleb pankrotimenetlustes, mis võetud menetlusse enne 01.02.2021.a,

kohaldada halduri tasu arvestamisel redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. a. Kahel juhul

tõusetus pankrotimenetluse kulude (tasu) seaduslikkuse ja otstarbekuse küsimus seoses

asjaoluga, et pankrotihaldur delegeeris oma ametiülesanded kolmandatele isikutele. Kolmel

juhul (st tsiviilasjades nr 2-20-3088, 2-24-19227 ning 2-21-7371) nõustus kohus meie

seisukohaga ning otsustas, et pankrotihaldurile ei ole võimalik määrata tasu

pankrotihalduri poolt taotletud summas. Ülejäänud juhtudel leidis kohus, et halduri poolt

taotletud töötasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas halduri tehtud töö mahuga ja

halduri kutseoskustega.

4.8.2. Kolmes pankrotimenetluses tuvastasime eksimusi/rikkumisi pankrotihaldurite

asjaajamises (sh pankrotihaldurite poolt peetavas pankrotitoimikus). PankrS § 60 lg 1

sätestab, et ajutine haldur ja haldur peavad koostama pankrotimenetluse kohta toimiku. Halduri

toimikule ning pankrotimenetluses koostatavate dokumentide sisule ja vormile esitatavad

nõuded kehtestab minister määrusega. Nõudeid kohaldatakse ka ajutise halduri toimikule ja

dokumentidele. Pankrotihalduri (sh ajutise halduri) toimik peab olema kooskõlas ministri

määruses toodud nõuetega ehk pankrotihalduri toimik peab muuhulgas olema süsteemne

kronoloogiline terviklik kogum dokumentidest, millega on võimalik menetlusosalistel ja

järelevalveorganil õigusaktides toodud alustel tutvuda. Me tuvastasime enim eksimusi seoses

toimiku sisu vastavusega kehtestatud nõuetele (st millised dokumendid peavad olema toimikus

vs tegelikkus). Pankrotihaldurite poolt peetavad toimikud ei sisaldanud tihti kõiki nõutud

dokumente, toimikud sisaldas valikuliselt halduri poolt saadetud päringuid ja saabunud

vastuseid.

4.8.3. Kahes pankrotimenetluses teavitasime järelevalvekohtuid olukorrast, kus avalik-

õigusliku ülesande täitja ehk pankrotihaldur delegeeris oma seaduses sätestatud

ametitoiminguid (ühel juhul pankrotihalduri enda büroo vandeadvokaadile ning teisel juhul

büroo töötajale). Pankrotihaldur peab vastavalt kehtivale pankrotiseadusele talle pandud

ülesandeid täitma reeglina isiklikult. Pankrotihaldur ei või üle anda kogu oma ametitegevust.7

Juhul kui haldur delegeerib valdava osa talle seadusega pandud avalik-õiguslikke ülesandeid

edasi, siis sellise teguviisiga suurendab pankrotihaldur teadlikult ja tahtlikult selle

pankrotimenetluse kulusid ja vähendab võlausaldajatele mõeldud väljamakseid. Kahtlus, mille

kohaselt pankrotihaldur (sh ajutine haldur) ei täida talle seadusega pandud ametiülesandeid

isiklikult, tõstatab ka küsimuse pankrotimenetluse kulude (tasu) seaduslikkusest ja

otstarbekusest. Harju Maakohus nõustus 02.07.2025. a lahendis nr 2-21-7371 meie seisukohaga,

7 Riigikohtu 29.01.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-18069, p 24.7.

et pankrotihaldur oli delegeerinud edasi ametiülesandeid, mille täitmisega oleks saanud

hakkama ka pankrotihaldur ise. Pankrotihalduril olid olemas vastavad teadmised ja oskused (sh

vandeadvokaadi kvalifikatsioon). Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt ei ole pankrotihaldurile

võimalik määrata tasu pankrotihalduri poolt taotletud summas, kuna see ei vasta halduri tehtud

töö mahule ja vastutusele.

4.8.4. Neljal juhul teavitasime järelevalvekohtuid olukordadest, kus pankrotihaldur oli

venitanud pankrotimenetluses erinevate toimingute tegemisega ja seda ilma mõjuva

põhjuseta st tagatud ei olnud kiire ja otstarbekas pankrotimenetlus vastavalt PankrS §-le 55 lg

1. Me tuvastasime mitmetes pankrotimenetlustes menetluste läbiviimisel põhjendamatuid

pause. Maksejõuetuse teenistus pidas vajalikuks kohtuid teavitada neljal juhul ehk nendest

pankrotimenetlustest, kus puudus igasugune info või selgitus menetlustes tekkinud seisakute

kohta. 07.11.2025. a lahendis nr 2-20-3088 nõustus Pärnu Maakohus meie seisukohaga, et

pankrotihaldur venitas tsiviilasjas nr 2-20-3088 pankrotimenetluse läbiviimisel põhjendamatult

ning on seetõttu oma ametiülesandeid rikkunud. Kohus leidis lahendis muuhulgas ka seda, et 5

(viis) aastat on pankrotimenetluse läbiviimiseks liiga pikk aeg.

4.8.5. Neljal juhul pidasime vajalikuks kohut teavitada olukordadest, kus pankrotihaldur ei

asunud võlgniku vara valitsema. Vastavalt PankrS § 124 lg 1 on haldur kohustatud pärast

pankrotimääruse tegemist viivitamata võlgniku vara valduse üle võtma ja asuma pankrotivara

valitsema. Haldur on kohustatud nõudma pankrotivarasse tagasi võlgniku vara, mis on

kolmanda isiku valduses, kui seadusest ei tulene teisiti.

4.9. Lisaks eeltoodule tuvastasime 2025.a. pankrotihaldurite töös mitmeid eksimusi ja/või rikkumisi

muudes ametitoimingutes, näiteks:

4.9.1. pankrotihaldur ei teavita kohut viivitamatult olukorrast, kus pankrotivõlgniku pankrotivarast ei

jätkunud massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete

tegemiseks (PankrS § 158 lg 1);

4.9.2. pankrotihaldur ei tegutse halduskontrolli teostamise hetkel pankrotihaldurite registris märgitud

aadressil;

4.9.3. pankrotihaldur ei täida tähtaegselt oma (aruandlus)kohustusi pankrotitoimkonnale, sh

teenistusele ja kohtule;

4.9.4. pankrotihaldur annab kohtule eksitavat või teadlikult valeinfot, sh vahearuannetes ja

lõpparuannetes;

4.9.5. pankrotihaldur ei likvideeri võlgnikku kahe kuu jooksul alates juriidilise isiku lõpetamise

kohtumääruse jõustumisest;

4.9.6. pankrotihaldur ei järgi andmekaitsealaseid nõudeid;

4.9.7. pankrotihaldur ei kasuta pankrotihalduri ülesannete täitmisel pankrotihalduri kirjaplanki ja

ametinimetust „pankrotihaldur“ suheldes menetlusosalistega ja järelevalveorganitega;

4.9.8. pankrotihaldur ei kasuta pankrotihalduri ülesannete täitmisel pankrotihaldurite registris

märgitud e-posti aadressi suheldes menetlusosalistega ja järelevalveorganitega;

4.9.9. pankrotihaldur ei anna pankrotihalduri toimiku(te)le ligipääsu (juurdepääsu)

järelevalveorganitele;

4.9.10. pankrotihaldur ei teavita kohut ja võlausaldajate üldkoosolekut, sh teenistust menetluskulude

kalkulatsiooni ületamise vajadusest;

4.9.11. ajutine pankrotihaldur ei selgita välja võlgniku vara ning kohustusi ning ei anna sõltumatut

erapooletut hinnangut maksejõuetuse põhjuste ja tekke aja kohta.

5. Ühtse maksejõuetuse praktika kujundamisele kaasa aitamine

5.1. Meie märgukirjad, arvamused, soovitused ja ettepanekud on reeglina kättesaadavad kodulehel:

Praktika ja soovitused | Maksejõuetuse teenistus

5.2. 2025. aasta teises ja kolmandas kvartalis kulus märkimisväärne osa meie tavapärasest tööajast

justiits- ja digiministeeriumile maksejõuetusvaldkonnas rahvusvaheliselt tunnustatud hea

haldustava, teistest riikidest parimate näidete, levinud mõistliku menetluspraktika, eri

õigusküsimuste, pankrotihaldurite tasustamise süsteemi, sh esialgse tasu, riigieelarveliste

ressursside otstarbeka kasutamise jm teemade selgitamisele.

5.3. Lisaks sellele oleme pidanud vastavate õigusnormide puudumise tõttu jätkuvalt vaidlustama mitu

maakohtute lahendit, mis puudutavad pankrotihalduritele esialgse tasu maksmist Maksejõuetuse

teenistuse eelarvest.

5.4. Teises kvartalis osalesime muu hulgas ministeeriumi tiimis Riigikantselei korraldatud avaliku

sektori asutuste häkatonis Innosprint ning kaardistasime valdkonnas avalike teenuste paremaks

juhtimiseks persoonasid, töövoogusid, näitasime teenuse ümberdisainimise kaudu

optimeerimiskohti ja suunasime mõtteid ökosüsteemis menetlejate ühte asutusse

konsolideerimisele.

5.5. Korraldasime eri teemadel infotunde ja seminare, võtsime osa pankrotihaldurite poolt korraldatud

menetlustoimingutest (nt võlausaldajate esimesed üldkoosolekud), vastasime meediaväljaannete

päringutele, kohtusime kodanikega (võlgnike ja võlausaldajatega), vastasime erinevatele

küsimustele, selgitustaotlustele ja teabenõuetele ning korraldasime praktika ühtse mõistmise ja

ühtlustamise eesmärgil eraldi praktikume avalike uurimiste pankrotihalduritele ja tegime

koostöökohtumisi teiste riigiasutustega.

5.6. Oktoobri lõpus tegime koostööpartneritega talgupäeva.

5.7. Maksejõuetuse teenistus teeb alates 2024. aastast regulaarselt koostööd teiste riikide (näiteks

Soome, Läti, Leedu, Rootsi, Serbia, Iirimaa, Poola, Saksamaa jne) riiklike järelevalveasutustega, et

arutada piiriüleseid probleemkohti ning tuua Eestisse parimaid praktikaid ja kogemusi. Oleme muu

hulgas teada saanud, et teised riigid kaaluvad tsentraliseerimist ja liiguvad jõudsalt menetlejate arvu

konsolideerimise suunas, et riik saaks ühiskonnas maksejõuetusega seotud avalikke teenuseid

mõistliku hinnaga edasi pakkuda. Mõned riigid liiguvad kiiremini kui teised.

5.8. Näiteks Rootsis jõustuvad 1. juulil 2026 ulatuslikud muudatused. Tegemist on suurima

reformiga Rootsis alates kehtiva pankrotiseaduse (konkurslagen) jõustumisest 1987. aastal.

Reformi eesmärk on kohtute rolli vähendamine ning mitme kohtu ülesande üleandmine kas

riiklikule täitev- ja järelevalveorganile (Kronofogden) või pankrotihalduritele. Kohus jätkab

pankrotiavalduste lahendamist eelmenetluses ja pankrotihalduri kandidaadi määramist

Kronofogdeni ettepanekul, kuid pankroti väljakuulutamisest alates on kohtu osalus minimaalne.

Pankrotiasju hakkavad Rootsis menetlema ainult 12 konkreetset maakohut, st tehakse veelgi

tugevam kohtunike spetsialiseerumine. Menetlemiseks vajaliku keskse IT-süsteemi ja

(piiriüleste) maksejõuetusregistrite omanik on riik (Kronofogden). Kronofogden on

isikuandmete töötlemise eest vastutav asutus. Rootsi järelevalveorgani, st Kronofogdeni roll on

järgmine.

Küsimus/valdkond Enne 01.07.2026 Alates 01.07.2026

Võlausaldajate jaotusettepaneku

kinnitamine Kohus Kronofogden

Halduri tasu määramine ja

kinnitamine Kohus Kronofogden

Nõuete tõendamise menetlus Kohus Pankrotihaldur

Halduri sobivus,

vastavuskontroll kohtunikule Kronofogden – nõustav

Kronofogden – nõustav

(jätkub)

Pantitud vara müük ilma

nõusolekuta Kronofogden annab loa

Kronofogden annab loa

(jätkub, tulevad selgemad

reeglid)

Revisjoni/eriauditi määramine Kronofogden saab määrata Kronofogden saab määrata

(jätkub)

Võlgniku passi hoiule võtmine

(elukohast lahkumise keeld) Kohtu kaudu

Antakse otse Kronofogdenile

hoiule

IT- valdkonnas tehakse Rootsis reformi tõttu järgmised muudatused.

Süsteem/register Omanik/vastutaja Haldaja Muutus alates 01.07.2026

Kronofogdeni

maksejõuetusandmebaas

(töövahend, menetluskeskkond)

Riik/Kronofogden Skatteverket

Laiendatakse – lisatakse kõik

maksejõuetusasjad, mitte ainult

järelevalvemenetlused

"Nytt konkursförfarande"

mooduli IT-süsteem Kronofogden Skatteverket

Uus – arendus 2025, käivitub

1.07.2026

Exekutiv försäljning (müügi, st

enampakkumiste süsteem) Kronofogden Skatteverket

Uus – käivitati 2025, uus

kaasaegne platvorm

Insolventsregister (pankrotid,

saneerimised) Riik/Bolagsverket Bolagsverket

Jätkub, ühendatud EL e-

portaaliga

Insolventsregister (füüs isikute

võlgade ümberkujundamine) Riik/Kronofogden Skatteverket

Jätkub, ühendatud EL e-

portaaliga

Domstolsverket / kohtute

süsteemid

Riik/

Domstolsverket Domstolsverket

Kohandatakse 12 maakohtule,

st spetsialiseerunud kohtutele

5.9. Näiteks Iirimaal on juriidiliste isikute, sh likvideerijate järelevalve, maksejõuetusega võitluse

ja järelevalve ning „valgekraede“ juhtimisvigade menetlemine kokku koondatud ühte

riigiasutusse CEA: Corporate Enforcement Authority

5.10. CEA peamine eelis on ühes kohas toimiv nn "ühe akna" põhimõte – järelevalve,

eeluurimine ja maksejõuetuse menetlemine on integreeritud, mis vähendab bürokraatiat, kiirendab

menetlusi ja võimaldab tõhusamalt võidelda majanduskuritegudega. Andmekaitse on samuti CEA’s.

5.11. Iiri ja Eesti süsteemide lühivõrdlus on toodud alljärgnevas tabelis.

KRITEERIUM Iirimaa (CEA) Eesti (hajutatud süsteem)

Institutsionaalne

struktuur

Üks sõltumatu asutus katab järelevalve,

maksejõuetuse ja eeluurimise

Funktsioonid jaotunud mitme

asutuse vahel (äriregister,

kohus, MJT, PPA/

prokuratuur, RAB)

Teabevahetus Sisene – kõik andmed ja

uurimistulemused on kohe sama asutuse

käes

Eraldi asutused peavad

jagama teavet formaalsete

kanalite kaudu, mis tekitab

viivitusi

Spetsialiseeritud

personal

CEA saab ise värvata spetsialiste –

juristid, kohtuekspertiisi eksperdid,

politseipersonal + digitööriistad

Eksperditeadmised, kogemus,

funktsioonide jätkusuutlikkus

on hajutatud eri asutuste

vahel, koostöö keerulisem,

personalivoolavus +

digitööriistad erinevad

Likvideerijate

järelevalve

CEA teeb otsest järelevalvet

likvideerijate ja pankrotihaldurite üle

Järelevalve Eestis

likvideerijate üle puudub.

Pankrotihaldurite järelevalve

on killustunud kohtute ja eri

asutuste vahel

Uurimisõigused Volitused hõlmavad jälgimist,

läbiotsimist, elektrooniliste seadmete

paroolide nõudmist ja osalemist

kahtlustatavate ülekuulamistel

Maksejõuetus- ja

majanduskuritegude

eeluurimine kuulub eraldi

asutusele (PPA/prokuratuur)

Reaktsioonikiirus Ühtne asutus tuvastab kahtlased tehingud

ja algatab uurimise viivituseta

Asutuste vaheline

koordineerimine pikendab

reageerimisaega

Juhtide

juhtimiskeeld

(ärikeeld)

CEA saab ise menetleda ja taotleda

direktorite tegutsemisõiguse piiramist ja

diskvalifitseerimist (directors’

disqualification).

Sarnane mehhanism on

hajutatud eri menetluste vahel

eri asutustes. Kohus on üle

koormatud.

Sõltumatus Seaduslikult sõltumatu amet, mitte

ministeeriumi allüksus – suurem

autonoomia

Teatud funktsioonid on

osaliselt täidesaatva võimu

alluvuses.

5.12. Näiteks Läti Maksejõuetuse Kontrolli Teenistus (Insolvency Control Service, lühidalt ICS),

mis haldas üle 2100 aktiivse maksejõuetusmenetluse 2025. aastal, on juurutanud struktureeritud

riskipõhise haldusjärelevalvemudeli, mille tugevus seisneb selles, et iga järelevalveotsus —

kellele, millal ja kui põhjalik kontroll teha — tuleneb objektiivsetest riskikriteeriumidest, mitte

subjektiivsest hinnangust. Lätis on 131 pankrotihaldurit, neist 122 aktiivselt tegutsevat.

5.13. Läti järelevalvemudel toimib viiel tasandil:

a) kaheaastane haldusjärelevalvestrateegia eesmärkide ja prioriteetidega;

b) kaheaastane haldusjärelevalvete plaan (põhjalikud vs temaatilised kontrollid);

c) iga-aastane kontrolliplaan — millised pankrotihaldurid kuuluvad kohapealsesse kontrolli ja

kaugkontrolli;

d) kvartaalne kontrolliplaan — konkreetsete menetluste täpsustus;

e) halduri riskihindamine (kord aastas) ja menetluse riskihindamine (kord kvartalis).

Põhimõte on lihtne: mida madalam risk, seda vähem ressursse järelevalvele kulutatakse. Kõrge riskiga

pankrotihalduri ja kõrge riskiga menetluse kombinatsioon toob kaasa kohapealse põhjaliku kontrolli.

Madala riskiga menetlused läbivad ainult temaatilise kontrollimenetluse.

5.14. Haldusjärelevalve lõpetamise viisid olid 2025. aastal Lätis järgmised: rikkumised puudusid –

37%, ebaõige käitumise selgitused haldurile – 42%, haldurite õigusrikkumise tuvastamised – 15%,

taotlused kohtule pankrotihalduri eemaldamiseks – 4%, edastused õiguskaitseorganitele – 1%.

5.15. Näiteks Leedu on loonud maksejõuetuse järelevalveks selgelt koordineeritud

mitmeastmelise mudeli. Rahandusministeerium tegeleb poliitika kujundamise ja

õigusloomega, Majandus- ja Innovatsiooniministeerium tegeleb äri(ettevõtlus)järelevalve-

poliitikaga ning Audiiteerimise, Raamatupidamise, Kinnisvarahindamise ja Maksejõuetuse

Haldamise Amet (lühend: AVNT) teeb kontrolle. Pankrotihaldurite Koda vastutab

eetikakoodeksi järgimise eest, kriminaalasjad on Eriuurimisteenistuse ja Finantskuritegevuse

Uurimise Teenistuse pädevuses. Kõigi asutuste ülesanded on selgelt jaotatud, dubleerimist ei esine.

5.16. AVNT viib läbi plaanipäraseid ja plaaniväliseid kontrolle. Kaebuste kasv pankrotihaldurite

(kokku on Leedus 613 haldurit) tegevuse üle on olnud märkimisväärne: 2024. aastal oli 131 kaebust,

2025. aastal 241 kaebust (kasv +60%). Leedus on pankrotihalduritele ette nähtud järgmised

karistused: hoiatus (noomitus), menetlemise (tegutsemise) piirang, menetlemise (tegutsemise)

piirang koos täiendõppekohustusega, tegutsemisõiguse äravõtmine konkreetses menetluses ning

haldurina tegutsemise õiguse täielik äravõtmine. Eelnõu on koostatud rahatrahvi lisamiseks.

Haldussund on sätestatud tegutsemises puuduste kõrvaldamiseks või täiendõppe läbimiseks.

5.17. Kokkuvõtlik tabel Eesti, Läti ja Leedu riiklike järelevalveasutuste kohta

Kriteerium Läti (ICS) Leedu (AVNT) Eesti (MJT)

Tegutsemisaeg Üle 10 aasta Üle 10 aasta Alates 2023

Riskipõhine järelevalve Jah — 5 tasandit Jah — riskiskoor Osaliselt

IT-tugi, st IT süsteem

menetlustele Jah (EIAS) Jah (AVNIS) Puudub

Haldusjärelevalve liigid 3 liiki + temaatilised Planeeritud +

plaanivälised

Piiratud pädevus (st

eelmenetleja)

Karistused

pankrotihalduritele

5 liiki + taotlus

kohtule

5 liiki + rahatrahv

(eelnõus)

Pädevus puudub

MJT-l

Ärikeelu kohaldamine

raskeid juhtimisvigu

teinud juhtidele

ICS pädevuses AVNT pädevuses Pädevus puudub

MJT-l

Kriteerium Läti (ICS) Leedu (AVNT) Eesti (MJT)

Kaebuste riskipõhine

sorteerimine Jah Jah

Ei, sest piirangud

seaduses

Riigiasutuste vaheline

koostöö

Reguleeritud

seaduses

Reguleeritud

seaduses + politsei Piirangud seaduses

Tulemuste

avalikustamine Iga-aastane aruanne Iga-aastane aruanne Iga-aastane aruanne

6. Lõppsõna

6.1. Hea lugeja! Enne kaugeleulatuvate lõplike järelduste tegemist palume Teil muu hulgas tutvuda 30

näitega (juhuvalim) varatute maksejõuetute ettevõtete elukaartest, mis on toodud tegevusaruande

lisas 4.

6.2. Meil Maksejõuetuse teenistuses on endiselt järgmised seisukohad.

6.2.1. Eestis on võlgnikukeskne maksejõuetusõiguse (toime)mudel ja seda mudelit tuleb

seadusandjal kiiresti muuta. Maksejõuetusmenetlused on ülimalt võlgnikusõbralikud,

reeglina kirjalikud menetlused. Kehtiv regulatsioon on võlgnike ja lähikondsete suhtes äärmiselt

leebe juriidilise isiku ja füüsilise isiku kogu elutsükli jooksul hoolimata tuvastatud rasketest

juhtimisvigadest ja korduvatest õigusrikkumistest Eesti majanduskeskkonnas.

6.2.2. Võlausaldajad jäävad maksejõuetusmenetlustes kaitseta, st ei saa oma nõuetele rahuldust,

sest usk 34 aastat vanasse killustunud maksejõuetusökosüsteemi on ammu kadunud.

Osaliselt on võlausaldajad kaitseta seetõttu, et pankotihaldurid peavad regulatsioonist tulenevalt

võitlema oma tasu kättesaamise eest, mistõttu puudub neil motivatsioon kõigi võlausaldajate

huvides erapooletult, sõltumatult ja kõiki võrdselt koheldes maksejõuetusmenetlusi läbi viia.

Võlausaldajad on kaotanud usu maksejõuetusmenetluste kui avalike teenuste kaudu saada abi

Eesti ärikeskkonnas ebaausalt käituvate juhtide vastu.

6.2.3. Mis tahes maksejõuetusmenetlus on avaliku huviga menetlus. Poliitikakujundaja peab nii

õigusloomes kui ka IT-süsteeme luues tugevalt keskenduma andmekaitseliste küsimuste

lahendamisele, arvestades maksejõuetusmenetluste, sh avaliku uurimise eripärasid.

Maksejõuetuse kui nähtusega võitlevad kõik riigid. Maksejõuetusest kui nähtusest, mis on

tekkinud Eesti ühiskonda väga laiaulatuslikult kättesaadava krediidi võimaldamisega, tuleb

avalikult tabudeta rääkida. Varatul maksejõuetul äriühingul, mille lähikondsed tegid raskeid

juhtimisvigu, ei saa olla äri-, maksu- või pangasaladusi maksejõuetusmenetluste läbiviimisel,

kui uuritakse maksejõuetuse põhjuseid ning soovitakse võlausaldajatele tekitatud kahju kiiresti

hüvitada.

6.2.4. Poliitikakujundaja peab tegema laiapõhjalise turu-uuringu mõistmaks, millist käitumist

võlgnikelt (varaga ja varatu) üldse oodata saab ning kuidas võlgnike käitumist Eestis

paremuse suunas mõjutada. Tuleb aru saada, millised meetmed inimestele mõjuvad ja

millised mitte – näiteks kas valgekraeliste raskeid juhtimisvigu teinud juhtide passid tuleks

elukohast lahkumise keelu ajaks kohtu juurde hoiule võtta. Kui juht on varatult lõpetanud 7

ettevõtet, peaks see juht äkki 5 aastat „rahunemispingil“ istuma ja mitte ühtegi ettevõtet juhtima.

Kõigile inimestele tuleb finantstarkust õpetada põhikoolis, sh kindlasti enne, kui Eestis äri

tegema hakata soovitakse. Iga inimene ei pea olema äriühingu omanik või juht. Lepingute

mittetäitmine ja õigusvastane käitumine võlgade massilise mahajätmisega rikub kogu Eesti

mainet. Keegi ei soovi Eesti ettevõtete või inimestega (äri)asju ajada, kui Eesti

ettevõtluskeskkonnas toimuvat usaldada ei saa.

6.2.5. „Raha ja ärid ei tunne riigipiire, aga maksejõuetus-, maksukorraldus-, haldus- ja

kriminaalõigus küll!“ Varatutest ettevõtetest välja viidud varade tagaajamiseks ja

tagasitoomiseks (nõudmiseks) on Eestil vajalik EL-i maksejõuetusvaldkonna direktiivide

ülevõtmisel muu hulgas sõlmida vastavad õigusabilepingud kolmandate riikidega ning

tunnustada teiste riikide tõkendeid, nagu näiteks ajutised juhtimis- ja asutamiskeelud

(ärikeelud).

Koostööaltilt ja lugupidamisega

Maksejõuetuse teenistus

21. aprillil 2026

Tegevusaruande lisad

Lisa 1: Varatud maksejõuetud juriidilisest isikust võlgnikud

Lisa 2: Varatute maksejõuetute juriidiliste isikute juhtide käitumine

Lisa 3: Eesti Advokatuuri aukohtu lahendi ülevaade

Lisa 4: 30 näidet varatute maksejõuetute juriidiliste isikute elukaartest

Maksejõuetuse teenistus / Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / www.mjt.ee

Justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

Meie: 21.04.2026 nr 12-1/2026-011-1

Maksejõuetuse teenistuse 2025. aasta tegevusaruanne

Austatud proua minister

Käesolevaga edastame Teile meie kolmanda tegevusaasta st 2025. a tegevusaruande.

Me kordame enda eelmises st 14. jaanuaril 2025 Teile saadetud 2024. a tegevusaruandes toodud

ettepanekuid ning juhime veelkord tähelepanu Teie eelkäijatele saadetud kirjades (vt kiri nr 12-

1/2024-001-1, https://adr.rik.ee/ka/dokument/15003848 ja selle järg nr 12-1/2024-001-3,

https://adr.rik.ee/ka/dokument/15977507) toodud probleemidele ja ettepanekutele ning palume

poliitikakujundajatel ja maksejõuetusega tegelevate avalike teenuste omanikel kaaluda

põhjalikult erinevaid alternatiive päästmaks Eestis ausat ärikeskkonda sisejulgeoleku eesmärgil

ja tagamaks võlausaldajate igakülgset kaitset võlgnike käitumise eest:

1. Maksejõuetuse teenistuse kui riikliku ja haldusjärelevalveorgani (korrakaitseorgani)

pädevuse muutmine andes talle piisavad õiguslikud ja tehnilised meetmed võitlemaks

raskeid juhtimisvigu teinud ettevõtete juhtide ja lähikondsetega. Anda riiklik

järelevalvemenetlus likvideerijate ja varatute püsivalt maksejõuetute juriidiliste isikute

ja lähikondsete üle teenistuse pädevusse.

2. Ühtse riigi IT süsteemi loomine mistahes maksejõuetuskaasuste kajastamiseks ja

lahendamiseks, mis võimaldaks menetlusosaliste, menetlejate ja järelevalveorganite

vahelist kiiret infovahetust, menetluste läbiviimiseks vajalikku andmekorjet, andmete

töötlemist ja reaalajas haldusjärelevalvet. IT süsteem peab vastama EL nõuetele

piiriüleste maksejõuetusmenetluste menetlemiseks, andmevahetuseks ja

andmekaitseks.

3. Ärikeelu kui ajutise juhtimisõiguse kohaldamise õiguse andmine Maksejõuetuse

teenistusele. Ärikeelu kui ajutise juhtimiskeelu kohaldamise aluste ja puudutatud isikute

ringi muutmine. Välisriikides kohaldatud ärikeeldude automaatne tunnustamine Eestis

ja vastupidi.

4. Valdkonna eest vastutaval ministril (kui selline Eestis eksisteerib) palume kehtestada

pankrotiseaduse §-s 54 ja sotsiaalhoolekande seaduse §§-s 44-45 nimetatud kõigi

maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslikke ülesandeid täitvate pankrotihaldurite,

saneerimisnõustajate, (sund)likvideerijate, usaldusisikute ja võlanõustajate

käitumisnormid (korruptsiooni ja huvide konfliktide vältimiseks), hea tava ja

eetikakoodeks.

2 (2)

5. Ühtse maksejõuetusvaldkonna järelevalveorgani loomine (või mõne teise riigiasutusega

konsolideerimine), mis eksamineerib (akrediteerib), annab ja võtab tegutsemisõiguse

maksejõuetusvaldkonnas avalik-õiguslike ülesannete täitjatelt ning teostab nende üle

mistahes maksejõuetusmenetlustes regulaarselt riskipõhist haldusjärelevalvet. Lõpetada

kutseorganisatsioonides liikmete enesekontroll ja ringkaitse.

Oleme valmis enda 2025. a tegevusaruannet ja ettepanekuid Teile täna 21. aprillil kl 11.15

ministeeriumide ühendhoones esitlema ning hea meelega Teie täiendavatele küsimustele

vastama.

Lugupidamisega

Maksejõuetuse teenistuse nimel

(digiallkirjastatud)

Signe Viimsalu

Juhataja

Tel 59 12 44 08

Lisatud Maksejõuetuse teenistuse 2025.a tegevusaruanne koos nelja lisaga.

Koopia: Riigikogu majanduskomisjon, [email protected]