OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Kehtna Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

79001, Rapla maakond, Kehtna alevik

16.02.2024 nr 11.2-14/24/102

Registrikood: 77000252

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja toetuse

taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus1) teeb meetme

„Piirkondade konkurentsivõime tugevdamine“ tegevuse „Piirkondade konkurentsivõime

tugevdamise investeeringud (töökohtade loomine)“ raames finantskorrektsiooni otsuse Kehtna

Vallavalitsus (edaspidi toetuse saaja, tellija või hankija) projekti „Järvakandi tööstuspargi

arendamine“ (struktuuritoetuse registris nr 2014-2020.5.04.17-0254, edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas projekti kulude kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke

viitenumbriga 245812 „Järvakandi tööstuspargi teedevõrgu ümberehitamise ja laiendamise II

etapp“ (edaspidi riigihange nr 245812) läbiviimisel järginud riigihangete seaduses (kuni

31.05.2022 kehtinud redaktsioon; edaspidi ka RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab

rakendusüksus antud hanke kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb projekti raames

mitteabikõlblikuks kuluks 22 049,85 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 4 ja 6, § 45 lg 1 punkt 3, § 46 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi

2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning

finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 20.09.2018 kehtinud redaktsioonis2;

edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1 ja § 22 lg 14, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 01.02.2018

1 Alates 01.04.2021. a täidab rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse asemel Riigi Tugiteenuste Keskus. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse meetmete nimekiri, millega kinnitatakse meetme rakendusüksus, on kättesaadav https://rtk.ee/meetmete-nimekiri 2 Lähtudes Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 28.06.2023 otsuses esitatud seisukohast, mille kohaselt tuleb finantskorrektsioonile kohaldatava õiguse määramisel lähtuda taotluse rahuldamise ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioonist ja arvestades, et projektis tehti taotluse rahuldamise otsus 01.02.2018, siis kohaldab rakendusüksus kuni 20.09.2018 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni.

taotluse rahuldamise otsus, projekti raames esitatud kuludokumendid tunnusega 19-22 ning

toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1 Toetuse saaja on riigihankes nr 245812 seadnud pakkujatele piirava iseloomuga

hankelepingu täitmise tingimused ning kohelnud ettevõtjaid ebavõrdselt

1.1. Rikkumiste asjaolud

Toetuse saaja avaldas 02.02.2022 hanketeate riigihanke nr 245812 avatud hankemenetlusena läbi

viimiseks. Riigihanke nr 245812 raames esitati kaheksa pakkumust. Menetluse tulemusena sõlmis

hankija edukaks tunnistatud ühispakkumuse esitanud pakkujatega Warren Teed OÜ ja Warren

Asfalt OÜ (edaspidi ka töövõtja) 22.04.2022 töövõtulepingu nr 12-2/2022/22 (edaspidi

hankeleping) maksumusega 482 156,18 eurot (KM-ta).

Riigihanke nr 245812 alusdokumentide (edaspidi ka HD) koosseisu kuuluva hankelepingu projekti

(edaspidi HD Lisa II ) punkti 5.1.1 alusel kohustub töövõtja tellijale üle andma ehitusperioodi

tagatisena pangagarantii, mis on Eesti Vabariigis registreeritud ja eelnevalt Tellija poolt

aktsepteeritud pangalt.

Rakendusüksus leidsid hanke kontrollimisel, et õige ei olnud nõuda täitmistagatise väljastamist

üksnes krediidiasutuselt – asjakohane oleks olnud võimaldada täitmistagatise väljastamist ka

teistelt isikutelt, kes olnuks suutelised sellist tagatist väljastama, näiteks krediidiandjatel. Tagatis-

ja garantiitehingud on krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 6 lg 1 punkti 6 kohaselt

finantsteenused. Finantsteenuseid saavad osutada krediidi- või finantseerimisasutused või

kindlustusandjad, kellel peab olema tegevusluba. Finantsteenuste pakkumiseks väljastavad Eestis

tegevuslube Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsioon. Rahapesu ja terrorismi rahastamise

tõkestamise seaduse § 6 lõike 2 kohaselt on finantseerimisasutuseks krediidiandja ja

krediidivahendaja krediidiandjate ja -vahendajate seaduse tähenduses.

Garantiikirja väljastajate piiramise kohta ei ole hankija esitanud sisulist selgitust. Hankes seatud

tingimused peavad lähtuma hankija kaalutlustest ja vajadusest. Hankijal võivad esineda õigustatud

põhjused, miks ta nõuab garantiisid üksnes krediidiasutustelt ning need põhjused võivad lähtuda

riskikaalutlustest. Toetuse saajal puudub absoluutne õigustatud vajadus eelistada kitsalt vaid

krediidiasutusi.

Rakendusüksus leiab, et toetuse saaja poolt seatud hankelepingu täitmise tingimuse tagatise osas

on pakkujatele juurdepääsu piirava iseloomuga ning toetuse saaja ei ole kohelnud kõiki ettevõtjaid

võrdselt ega mittediskrimineerivalt. Rakendusüksuse hinnangul ei saa selliseid hankelepingu

tingimusi pidada proportsionaalseteks, asjakohasteks ega põhjendatuteks.

Rakendusüksus on seisukohal, et kuivõrd hankelepingu täitmisega seoses on seatud

põhjendamatult piirav tingimus, tuleb sellist olukorda pidada RHS § 3 punkti 2 rikkumiseks.

1.2 Toetuse saaja seisukoht

Toetuse saaja on selgitanud, et „Kasutasime hankelepingu põhjana varem sarnaste ehitustööde

tellimisel kasutusel olnud teksti (sh välisrahastusega projektide elluviimisel). Siiani ei ole hankest

huvitatud turuosalised ega finantseerimisega seotud ametkonnad puudusele tähelepanu juhtinud.

Oleme kursis, et viimastes hankekontrollides on RTK juhtinud hankijate tähelepanu asjaolule, et

proportsionaalne ei ole nõuda täitmistagatise väljastamist üksnes krediidiasutustelt vaid ka

näiteks krediidiandjatel (krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 6). Hanke ettevalmistamisel meil

kahjuks vastav teave puudus ja loodame, et viimasel ajal tekkinud praktikat ei rakendata hanke

kontrollides tagantjärele, kui sellel puudub sisuline põhjus. Oleme seisukohal, et meie etteantud

hankelepingu tingimus ei olnud piirav ja sellel puudus finantsmõju.

Juhul kui hankest huvitatud isikute või pakkujate poolt oleks juhitud tähelepanu ebaselgusele või

vastuolule seadusega, oleks Hankija kindlasti teinud alusdokumentides muudatused ja/või

aktsepteerinud erinevate garantiikirjade esitamist selliselt, nagu seadus seda võimaldab.

Võttes arvesse, et hankel esitati 8 pakkumust ning ühelgi pakkujal ei tekkinud/märganud vastuolu,

leiame, et hankel oli tagatud konkurents ning ebaselgus ei mõjutanud võimalike pakkujate ringi.“

Rakendusüksus palus esitada objektiivsed riskihinnangul tuginevad põhjendused, mis näitavad

vajadust justnimelt taolist tingimust kehtestada, mille peale toetuse saaja vastas, et „Üksnes

pangagarantii esitamise kaalutlus ja vajadus seisneb senises praktikas ning teadmistel. Nimelt

pangagarantii realiseerimine on tunduvalt kiirem ning tõhusam kui garantiikindlustuse

realiseerimine kahju hüvitamise menetluses. Eelkõige on äärmiselt raskendatud

kindlustusvahendustegevuse alusel väljastatud garantiikindlustuse realiseerimine. Samas juhul

kui pakkujad oleksid pakkumuste esitamise staadiumis juhtinud hankija tähelepanu võimalikule

puudusele hankedokumentides, oleks hankija kaalunud hanketingimuste muutmist. Samuti ei

esitatud kaebust hanketingimuste peale.“

Garantiiväljastajate ringi muutmise osas on hankija lisanud, et „Muutma oleksime nõus olnud

kaalutlemise tulemusel, juhul kui oleks juhitud tähelepanu piisavalt kaalukale asjaolule. Kuna

seda ei juhtunud, on keeruline väita, kuidas oleksime käitunud.

Kokkuvõttes on meile oluline garantiiga seonduva regulatsiooni sisuline eesmärk ja meile oleksid

sobinud kõik meie poolt hankelepingu kavandis kirjeldatud lahendusega samaväärsed lahendused,

nagu ka viidatud seaduse regulatsioon neid sätestab (krediidiasutuste seaduse § 6 lg 1 p 6).

Lisaks kui olime hanke RHR-i üles pannud, viitasin 25.02.2022 kirjas, et vajadusel lisame hankele

RTK poolse vaatleja. Tookord ei peetud seda vajalikuks, ning tuginesime hanke ettevalmistamisel

oma varasemale praktikale, mis oli RTK poolt aktsepteeritud ("Järvakandi tööstuspargi

teedevõrgu ja valgustuse ümberehitamine" hanke juurde olid lisatud Kaidi Hirv, Kaire Vain,

Marge Taru ja Kristel Tšerense), meil puudus kõne all oleva hanke ettevalmistamisel vastav teave

ja me ei näinud kindlustusandja garantiikirja esitamise võimatuses piiravat asjaolu.

Garantiikirja väljastajate piiramise kohta on sisuline selgitus – „Üksnes pangagarantii esitamise

kaalutlus ja vajadus seisneb senises praktikas ning teadmistel. Nimelt pangagarantii

realiseerimine on tunduvalt kiirem ning tõhusam kui garantiikindlustuse realiseerimine kahju

hüvitamise menetluses. Eelkõige on äärmiselt raskendatud kindlustusvahendustegevuse alusel

väljastatud garantiikindlustuse realiseerimine.“ ning mida on täiendatud hilisemalt esitatud

tekstiga.“

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Siseministri 13.02.2015 määruse nr 4 „Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise

investeeringute toetuse andmise tingimused ja kord“ (edaspidi meetme määrus) § 21 lg 1 kohaselt

peab toetuse saaja tagama STS §-des 24 ning 26 lõigetes 1-3 ja 6 sätestatud kohustuste täitmise,

projekti juhtimise ja selle eduka elluviimise taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud

tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Sealhulgas peab toetuse saaja hankijana järgima meetme

määruse § 21 lg 1 punkti 3 kohaselt hangete läbiviimisel RHS-is kehtestatud nõudeid. RHS-i

järgimise kohustus tuleneb toetuse saajale ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 08.06.2018

taotluse rahuldamise otsuse punktist 4.22.

Toetuse saaja on Kehtna Vallavalitsus, kes on kohaliku omavalitsuse üksus RHS § 5 lg 2 punkti 2

tähenduses, ja sellest tulenevalt peab toetuse saaja riigihanke korraldamisel järgima RHS-is

sätestatud korda.

RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis,

mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgima, et

kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Rakendusüksus on seisukohal, et riigihankes nr 245812 seotud hankelepingu täitmise tingimused,

mille kohaselt peab töövõtja hankima ja esitama toetuse saajale täitmistagatise, mis on väljastatud

Eesti Vabariigis registreeritud ja eelnevalt Tellija poolt aktsepteeritud pangalt, kohtlevad

ettevõtjaid ebavõrdselt ning pakkujaid põhjendamatult piiravad. Toetuse saaja ei ole andnud

kõnealuse tingimuse kaudu võimalust riigihankes osalemiseks potentsiaalsetele pakkujatele, kes

oleksid soovinud esitada finantseerimisasutuse3 (nt krediidiandja) või kindlustusandja4 tagatisi.

Rakendusüksus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et HD-s seatud tingimust saab pidada

ebaproportsionaalseks juhul, kui seatud tingimusega on soovitud eesmärki võimalik saavutada ka

ettevõtjaid vähem piiravamal moel. Igasuguste HD-s olevate tingimuste seadmiseks peavad

hankijal esinema objektiivsed ja kehtiva õigusruumiga kooskõlas olevad põhjused, mida peab

olema võimalik faktiliselt kontrollida. Rakendusüksus tugineb seatud tingimuse

proportsionaalsuse hindamisel eelkõige hankija selgitustele tingimuse seadmist õigustavate

põhjuste kohta ning kontrollib esitatud selgituste kooskõla muude asjasse puutuvate faktiliste

asjaoludega.

Rakendusüksuse hinnangul on hankija, nõudes tagatise väljastamist üksnes krediidiasutuselt,

seadnud pakkujatele riigihankele juurdepääsu piirava iseloomuga tingimuse, kuivõrd tagatis – ja

garantiitehingute teenuseid pakuvad lisaks krediidiasutustele ka näiteks finantseerimisasutused (sh

krediidiandjad ja kindlustusandjad).

Rakendusüksus selgitab, et riigihankes seatud tingimused ei tohi välistada konkurentsi, need

peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed ning ei tohi takistada

selliste ettevõtjate osalemist hankes, kes on tegelikult võimelised hankelepingut täitma. Nii

riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO), aga ka Rahandusministeerium oma riigihangete

teemalises korduma kippuvate küsimuste rubriigis, on korduvalt rõhutanud, et ettevõtjatel peab

olema ligipääs riigihankele lähtuvalt oma võimekusest – ta peab suutma lepingut sisuliselt täita,

3Finantseerimisasutused KAS-i (https://www.riigiteataja.ee/akt/KAS) mõistes. 4Kindlustusandja Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/112032022019 ) mõistes.

mil viisil ta seda teeb, on ettevõtja enda otsustada. Käesoleval juhul on hankija välistanud selliste

potentsiaalsete pakkujate riigihankes osalemise, kes oleksid olnud suutelised hankelepingut

edukalt täitma, kuid kes soovisid või kellel oli võimalik või otstarbekas esitada täitmistagatis, mis

olid väljastatud finantseerimisasutuse sh krediidiandja või kindlustusandja, või väliriigi

krediidiasutuse poolt, mis ei vastanud hankija poolt seatud nõudele. Rakendusüksuse hinnangul

oli toetuse saajal võimalus sõnastada hankelepingu täitmise tingimused selliselt, et need oleks

olnud hankest huvitatud isikute suhtes võrdse kohtlemise põhimõtet järgivad, seda enam, et

hankija enda selgitustest nähtuvalt ei olnud krediidiasutuse tagatis vältimatult vajalik.

Antud juhul ei ole võimalik välistada, et kui tagatise tingimusi ei oleks sellisel viisil kehtestatud,

siis oleks see võinud laiendada võimalike riigihankes nr 245812 osalejate hulka ning edukaks ja

soodsamaks pakkumuseks oleks võinud kujuneda mõne teise pakkuja pakkumus. Rakendusüksuse

hinnangul on toetuse saaja objektiivsete põhjendusteta piiranud pakkujate ringi ja kohelnud

potentsiaalseid pakkujaid ebavõrdselt. Siinjuures selgitab rakendusüksus, et riigihanke reeglite ja

üldpõhimõtete täitmise puhul tuleb lähtuda just võimalikest hüpoteetilistest situatsioonidest ehk

teisisõnu peab RHS-i korrektne järgimine tagama avatud hankemenetluses olukorra, kus isikute

õigusi pole võimalik isegi oletatavasti rikkuda.

Rakendusüksus ei nõustu toetuse saajaga, et kuna antud tingimuse kohta ei küsitud hankijalt

selgitusi, pakkujad ei palunud tingimust muuta ega vaidlustanud seda, siis järelikult ei välistanud

tingimus ühegi huvitatud isiku osalemist hankes ega piiranud efektiivset konkurentsi. Toetuse

saaja hankijana vastutab tema korraldatud riigihanke õiguspärasuse eest ja vastutust selles osas ei

saa lükata potentsiaalsetele pakkujatele, kes jätsid oma pakkumuse esitamata või õigusvastastele

hankelepingu tingimustele tähelepanu juhtimata. Pealegi ei ole hankest huvitatud isikutel

mingisugust kohustus hankijalt selgitusi nõuda.

Eelnevast lähtuvalt on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole tööstuspargi teede

ümberehituse ja kaasneva elektrivõrgu ümberehituse projekteerimis- ja ehitustööde II etapi

teostamise hankimisel järginud RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid,

eelkõige punktis 2 sätestatud kohustust hanke läbiviimisel jälgida, et kõik isikutele seatavad

piirangud ja kriteeriumid oleksid hanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja

põhjendatud ning kohustust kohelda kõiki isikuid võrdselt.

1.4 Rikkumistele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või

tühistamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 143 alusel juhul,

kui toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud

kulu abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel

ei ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse ühendmääruses sätestatu alusel.

Ühendmääruse § 21 lõikest 1 tulenevalt, kui STS § 46 lõike 1 kohaselt ilmneb, et toetuse saaja on

eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid seoses riigihangetega ja finantskorrektsiooni

otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle

rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruse 4. peatükis sätestatud ulatuses.

Rakendusüksus selgitab muu hulgas, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt tehakse

finantskorrektsioon, kui riigihangete seaduse rikkumine avaldas või võinuks avaldada finantsmõju

liidu eelarvele. Euroopa Kohtu otsustes C-383/06–C-385/06 jõutakse järeldusele, et kui rikutakse

hankereegleid, siis sellest piisab järeldamaks, et toetust ei ole kasutatud abikõlblikuks loetava kulu

osas säästlikult, kahjustades sellega EL reguleeritud konkurentsipoliitikat ning seeläbi ka Euroopa

Liidu eelarvet ja siseturgu.

Lisaks on seletuskirjas selgitatud, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik

konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse)

kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse kahju

tekkimine tõendatuks. Ühissätete määruse 1303/2013 artikkel 143 lõike 2 kohaselt tuleb

finantskorrektsioon teha, kui esineb põhjendatud oht, et rikkumisel on olemas vastav mõju, st

finantsmõju.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuste eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks

kujunenud riigihankes nr 245812 pakkujate ring ning kes oleks tunnistatud edukaks pakkujaks ja

milline oleks olnud eduka pakkumuse maksumus, kui hankija oleks hankelepingu täitmise

tingimuste seadmisel täitmistagatise osas järginud RHS-i. Kuivõrd hanketingimused on kõikidele

huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik

jättis vaidlusaluste tingimuste tõttu hankes osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Seega

ei ole täielikult tagatud struktuuritoetuse säästlik ja läbipaistev kasutamine ning Euroopa Liidu

finantshuvisid on kahjustatud, mistõttu tuleb projekti toetussummat vähendada. Toetuse

vähendamiseks tehtava finantskorrektsiooni protsendimäärasid reguleerib siseriiklikult

ühendmäärus.

Ühendmääruse § 22 lg 14 kohaselt vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10

protsenti, kui hankemenetluse korraldamisel ilmneb riigihangete seaduses sätestatud nõuete

rikkumine, mida ei ole sama paragrahvi lõigetes 2–11 ja 13 nimetatud, või kui tegemist on

riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära, või kui

on tegemist sotsiaal- või eriteenuste tellimisega või ideekonkursi korraldamisega. Sõltuvalt

rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Võttes arvesse, et hankelepingu esemest tulenevalt polnud vältimatult vajalik nõuda üksnes

krediidiasutuse tagatist, kõnealune tingimus võis takistada mõne pakkuja poolt pakkumuse

tegemist ning see pakkumus oleks võinud olla edukast pakkumusest soodsam ning ühtlasi seda, et

hankes esitati 8 pakkumust, mistõttu minimaalne konkurets oli vaatamata rikkumisele siiski

tagatud, on rakendusüksuse hinnangul põhjendatud kohaldada rikkumisele 5%-list

finantskorrektsiooni määra. Väiksema määra rakendamine ei ole praegusel juhul põhjendatud

seetõttu, et rikkumisest tingituna on riivatud ühte olulisemat riigihangete läbiviimise üldpõhimõtet

– isikute võrdse kohtlemise põhimõtet. Viidatud põhimõtte järgimine on vajalik Euroopa Liidu

piiranguteta vaba siseturu maksimaalseks toimimiseks ning kannab endas ühtlasi Euroopa Liidu

prioriteetseid väärtusi. Seega on tegemist avaliku huvi seisukohalt olulise riivega, mille

rikkumisest eeldatavat kahju tuleb pidada siiski arvestatavaks. Arvestades riive mõju Euroopa

Liidu üldpõhimõtetele on proportsionaalne kohaldada vähemalt 5%-list korrektsioonimäära.

Rakendusüksus märgib, et määra kaalutlusi toetab ka Euroopa Komisjoni 14.05.2019 rikkumiste

juhendi nr С(2019) 34525 (edaspidi EK juhend) punkti 2.1 alapunkt 11, mille kohaselt loetakse

rikkumiseks selliste lepingu täitmise tingimuste kasutamine, mis ei ole teiste juhendis nimetatud

õigusnormi rikkumise liigi tähenduses diskrimineerivad, kuid on ikkagi ettevõtjate juurdepääsu

piiravad ja vastavatele rikkumistele rakendatakse 10%-list korrektsioonimäära. Juhtumil, mil

kohaldati piiravaid kriteeriume, tingimusi või tehnilisi kirjeldusi, kuid minimaalne konkurents oli

siiski tagatud, s.t mitu ettevõtjat esitas pakkumuse ja vastasid kvalifitseerimistingimustele,

võimaldab EK juhend rakendada 5%-list korrektsioonimäära. Seega on ka EK oma juhendis

väljendanud, et tegemist on siiski olulise rikkumisega, mille puhul eeldatav finantsmõju ei saa olla

olematu või avalikust huvist tulenevalt vähene.

1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 245812 raames tekkinud kulusid esitanud antud projektis

kogumaksumusega 440 996,95 eurot (kuludokumendid tunnusega 19-22). Rikkumisega hõlmatud

kulude osas toetust väljamakstud ei ole. Käesoleva finantskorrektsiooni otsuse tulemusel

makstakse toetuse saajale eelviidatud kuludokumentide osas 5% võrra vähem toetust välja.

Lähtuvalt eeltoodust loeb rakendusüksus riigihanke nr 245812 abikõlblikest kuludest

mitteabikõlblikuks 5% ehk 22 049,85 eurot (440 996,95*5%), sh Euroopa regionaalarengufondi

toetus 18 742,37 eurot ja omafinantseering 3 307,48 eurot.

Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt

toetuse rahuldamise otsuses kehtivale proportsioonile, mistõttu muudab rakendusüksus projekti

osas 01.02.2018 taotluse rahuldamise otsust nr 1.1-5.1/18/151 ning vähendab mitteabikõlbliku

summa ulatuses projekti eelarvet.

2 Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist haldusorgan

andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 30.11.2023 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta

hiljemalt 14.12.2023.

Toetuse saaja teavitas 14.12.2023 vastuskirjaga rakendusüksust otsuse punktis nr 1.1 toodud

rikkumise põhjendustega. Toetuse saaja leiab, et kohalike omavalitsuste rahaline võimekus on

piiratud ja seda eriti viimastel aastatel kõrge inflatsiooni ja tõusnud laenuintresside tingimustes.

Seetõttu on oluline, et kohalik omavalitsus maandaks riske, mis on seotud rahaliste vahenditega.

Sellest tulenevalt kehtestaski toetuse saaja lepingutingimuse nii, et esitada oli võimalik vaid

pangagarantiid. See tagas toetuse saajale kindluse, et lepingu täitmisel võimalike riskide

realiseerimise korral on toetuse saajal võimalik kiirelt ja tõhusalt garantiikirja realiseerida. Seega

on toetuse saaja kehtestatud lepingutingimus proportsionaalne, asjakohane ja põhjendatud.

5Euroopa Komisjoni otsus, 14.5.2019, millega kehtestatakse suunised kohaldatavate riigihanke-eeskirjade rikkumise korral liidu rahastatavate kulude suhtes tehtavate finantskorrektsioonide kindlaksmääramiseks

Seetõttu on FKO eelnõus esitatud etteheited seoses lepingutingimusega ja RHS § 3 p 2

rikkumisega põhjendamatud.

Lisaks on toetuse saaja märkinud, et lepingutingimus konkurentsi ei mõjutanud ning

rakendusüksus võimalikku mõju konkurentsile ei ole tõendanud. Nii on värskemas kohtupraktikas

leitud, et see on rakendusüksuse ülesanne oma uurimispõhimõtet rakendades tõendada, et

konkurents võinuks olla teistsuguse tingimuse korral laialdasem.

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja 14.12.2023 esitatud kommentaarid ja

vastuväited otsuses kirjeldatud punktis 1.1 nimetatud rikkumise asjaolusid ega järeldusi ning ei

anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Rakendusüksus on jätkuvalt seisukohal, et hankija enda selgitustest nähtuvalt ei olnud

krediidiasutuse tagatis vältimatult vajalik.

Rakendusüksus märgib veelkord, et lepingutingimuse mõju konkurentsile on nii riigihangete

vaidlustuskomisjon (VAKO), aga ka Rahandusministeerium oma riigihangete teemalises korduma

kippuvate küsimuste rubriigis korduvalt rõhutanud, et ettevõtjatel peab olema ligipääs riigihankele

lähtuvalt oma võimekusest – ta peab suutma lepingut sisuliselt täita, mil viisil ta seda teeb, on

ettevõtja enda otsustada. Seega riigihanke reeglite ja üldpõhimõtete täitmise puhul tuleb lähtuda

just võimalikest hüpoteetilistest situatsioonidest ehk teisisõnu peab RHS-i korrektne järgimine

tagama avatud hankemenetluses olukorra, kus isikute õigusi pole võimalik isegi oletatavasti

rikkuda.

3 Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Järvakandi tööstuspargi arendamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks

kokku 22 049,85 eurot, millest Euroopa regionaalarengufondi toetus kokku moodustab 18

742,37 eurot ja omafinantseering 3 307,48 eurot;

2. vähendada riigihanke „Järvakandi tööstuspargi teedevõrgu ümberehitamise ja laiendamise II

etapp“ viitenumbriga 245812 seotud abikõlblikke kulusid projektis 5% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 1 „Avaliku taristu rajamine ja

rekonstrueerimine_POLE RA“ summas 22 049,85 eurot;

4. muuta 01.02.2018 taotluse rahuldamise otsuse 1.1-5.1/18/151 punkti 2 järgmiselt:

2.1 „Projekti kogumaksumus on 1 484 473,15 eurot (üks miljonit nelisada kaheksakümmend

neli tuhat nelisada seitsekümmend kolm eurot, 15 senti), millest toetuse saaja omafinantseering

on minimaalselt 222 670,97 eurot (kakssada kakskümmend kaks tuhat kuussada

seitsekümmend eurot, 97 senti) ja toetus on maksimaalselt 1 261 802,18 eurot (üks miljonit

kakssada kuuskümmend üks tuhat kaheksasada kaks eurot, 18 senti)“.

Käesoleva otsuse peale on õigus esitada vaie STS § 51, HMS § 71 lg 1 ja § 75 ning meetme

määruse § 5 lõigete 1 ja 3 alusel Riigi Tugiteenuste Keskusele 30 päeva jooksul, arvates päevast,

millal isik sai otsusest teada või oleks pidanud teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

osakonnajuhataja

Koostaja: Raili Kadak

663 2032

[email protected]