Vaideotsus

Pärnu Linnavalitsus

Suur-Sepa tn 16

Pärnu linn

80098, Pärnu maakond

14.03.2024 nr 11.2-15/24/198

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõigetele 2 ja 3 ning

haldusmenetluse seaduse § 85 punktile 4, Riigi Tugiteenuste Keskus

otsustab:

jätta Pärnu Linnavalitsuse 20.01.2024 esitatud vaie rahuldamata ja Riigi Tugiteenuste

Keskuse 17.01.2024 otsus nr 11.2-15/24/42 kehtetuks tunnistamata.

Käesoleva vaideotsusega mitte nõustumisel võib esitada kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike 2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks

tegemisest arvates.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) vaatab vaide läbi perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse

seaduse (edaspidi STS) § 51 lg 2 ja siseministri 03.03.2015 määruse nr 9 „Toetuse andmise

tingimused meetmes „Linnapiirkondade jätkusuutlik areng“ § 29 lg 2 alusel.

Pärnu Linnavalitsus (edaspidi ka toetuse saaja või hankija) esitas 20.01.2024 rakendusüksusele

vaide, milles palub tunnistada RTK 17.01.2024 otsus nr 11.2-15/24/42 (edaspidi ka

finantskorrektsiooni otsus või FKO) täielikul kehtetuks.

2. Asjaolud

Siseministri 03.03.2015 määruse nr 9 „Toetuse andmise tingimused meetmes „Linnapiirkondade

jätkusuutlik areng“ alusel viis toetuse saaja ellu projekti „Raja tänava lasteaia rajamine“ (projekti

nr 2014-2020.9.01.18-0096)

Toetuse saaja viis projekti raames läbi rahvusvahelise riigihanke viitenumbriga 198237 „Pärnu

Raja tn 7 lasteaia ja ujula ehitamine“ (edaspidi hange nr 198237).

Rahandusministeerium viis läbi projektiauditi nr JKS-49/2022, mille raames tuvastati, et toetuse

saaja ei ole riigihanke nr 198237 läbiviimisel järginud riigihangete seaduse (kuni 14.03.2019

kehtinud redaktsiooni) nõudeid.

Auditis tuvastatud riigihangete seaduse (edaspidi RHS) rikkumise tõttu tegi RTK toetuse saajale

17.01.2024 finantskorrektsiooni otsuse. RTK jõudis FKO-s järeldusele, et toetuse saaja ei ole

riigihanke nr 198237 läbiviimisel järginud riigihangete seaduse sätestatud nõudeid, mistõttu

kohaldas rakendusüksus antud rikkumistega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning luges

mitteabikõlblikuks kuluks 303 074,19 eurot, sh toetus 403 920 eurot.

3. Vaide põhjendused

Pärnu Linnavalitsus (edaspidi ka vaide esitaja) on seisukohal, et RTK otsus on õigusvastane,

kuivõrd toetuse saaja ei ole riigihankes 198237 läbiviimisel riigihangete seadust rikkunud, mistõttu

puudub alus finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks. Vaide esitaja hinnangul on RTK asjaolude

sisustamisel ja nende mõjude hindamisel jõudnud ebaõigetele järeldustele. Vaide esitaja märgib,

et jääb kõigi oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde.

Vaide asjaoludest nähtub, et Pärnu Linnavalitsus ei nõustu FKO-s toodud seisukohtadega. Vaide

esitaja hinnangul tugineb RTK dogmadele, mis ei ole käesoleval juhul kohalduvad või tuleb FKO

otsuses oluliselt suuremas määras sisustada. Vaide esitaja on seisukohal, et nii tehniline

kirjelduses, kvalifitseerimistingimus, kui ka hankelepingu tingimused ei olnud konkurentsi

piiravad ega takistanud riigihanke avamist konkurentsile.

Vaide esitaja on seisukohal, et tehnilises kirjelduses olid viited standartitele, kus määrati kindlaks

ehitustöö tulemuse minimaalselt nõutavad omadused ja seega ei nõustu RTK seisukohaga, et

hankes nr 198237 tehnilises kirjelduses on nimetatud erinevaid standardeid ilma märketa „või

sellega samaväärne“, mistõttu rikkus toetuse saaja § 88 lg-t 3 ja 7.

Vaide esitaja on seisukohal, et hanke tehniline kirjeldus ei ole tekitanud takistusi riigihanke

avamisel konkurentsile. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) punktis 3.3.8 on märgitud, et „Iga

viidet, kus hankija on viidanud käesolevas dokumendis või tehnilises kirjelduses (ka lisades)

kindlale kutsekvalifikatsioonile, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile,

päritolule ja tootmisviisile, palume lugeda täiendatuks märkega „või sellega samaväärne““.

Isikute ring, kes annavad riigihangete seadusele igapäevast rakendust, on lai, kuid sinna hulka

kuuluvad ka ettevõtjad, kes hangetes osalevad. Tulenevalt RHS § 87 lg 1 on tehniline kirjeldus

hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat

terminoloogiat ja täpsusastet kasutades toetuse saaja kehtestatud ehitustööde hankelepingu

esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum.

Ehitusettevõtjad teavad ja tunnevad tava ja praktikat, mistõttu on ennatlik leida, et igale

eraldiseisvale standardile „või sellega samaväärne“ lisamata jätmine võiks tekitada õigusvastase

tulemi. Lisaks viidatud samaväärsust lubavatele sätetele on võimalikud samaväärsed asendused

lubatud ka hankelepingu punktiga 4.34.

Teiseks ei nõustu vaide esitaja RTK hinnanguga, et hankes nr 198237 oli seatud piirav

kvalifitseerimise tingimus, kus toetuse saaja sidunus kogemuse kui kvalifitseerimistingimuse

vahetult ehitusseadustiku § 50 lg 3 alusel hoonetele antava kasutusloaga ja seega justkui üksnes

Eestis rajatud ehitistega.

Vaide esitaja arvates on RTK meelevaldselt sidunud ehitusettevõtja kogemuse kui

kvalifitseerimistingimuse hoonetele antava kasutusloaga. Vaide esitaja rõhutab oma 12.09.2023

järelevalvemenetluses antud seisukohta, et juhul kui hankija oleks soovinud, et ehitusettevõtja

kogemus oma valdkonnas oleks seotud kasutusloa andmisega või saamisega, siis oleks hankija nii

ka hankedokumentides sätestanud. Hankija ei ole seadnud tingimuseks, et kvalifitseerimise

tingimustele vastav ehitustöö peaks olema tehtud Eestis, eesmärk oli eristada, mis tüüpi hoone

(majutus- ja toitlustushooned, büroohooned, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- ja muud avalikud

hooned) ehitustöö teostamise kogemus on nõutav. Toetuse saaja on veenvalt selgitanud, et

hankedokumentidest tulenevad ehitiste kasutamise otstarbed on sisuliselt ülekantavad kõikidele

Euroopa Liidu liikmesriikidele, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikidele ja Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riikidele.

Kvalifitseerimistingimusi seades on hankija lähtunud riigihangete üldpõhimõtetest ning taganud

läbipaistvuse, kontrollitavuse, põhjendatuse ja võrdse kohtlemise. Eeltoodust tulenenuna ei saa

pidada konkurentsi piiravaks finantskorrektsiooni otsuse punktis 1.2. toodud

kvalifitseerimistingimust. Kui välispakkujatel oleks hanke vastu esinenud huvi ja nimetatud

tingimust oleks peetud konkurentsi piiravaks, oleks olnud tõenäoline, et nad vajadusel küsivad

selgitusi või teevad vastavasisulisi ettepanekuid. Seda asjaolu aga ei esinenud.

Kolmanda rikkumisena ei nõustu vaide esitaja, et potentsiaalseid välismaiste pakkujate jaoks oli

piirav nõue, et, töövõtja poolt tellijale esitatava ehitusaegse tagatise garantiikirja ja garantiiaegse

garantiikirja väljaandja peab olema registreeritud Eesti Vabariigis.

Vaide esitaja on seisukohal, et seatud viidatud hankelepingu täitmise tingimused ei ole konkurentsi

piiravad. Välisriigi pakkujatel ei ole takistusi Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuselt

vastavat garantiikirja taotleda, st välisriigi pakkujatel tuleb seda taotleda täpselt samaväärselt, kui

seda tuleb teha Eesti pakkujatel. Seda on kinnitanud ka kohalikud finantsasutused, kes ei lähtu

garantii andmisel mitte taotleja registreeringu asukohast, vaid tema maksevõimest.

Tegemist ei ole koormava tingimusega, mis võiks piirata konkurentsi. Sarnaselt Eesti Vabariigis

registreeritud ettevõtjatega omab välisriigis registreeritud garantii taotleja puhul garantiiandja

jaoks tähtsust taotleja maksevõimekus ja võime oma kohustusi täita. Välisriigis registreeritud

ettevõtjaid ei kohelda erinevalt Eesti Vabariigis registreeritud ettevõtjatega ning RTK tehtud

erineva kohtlemise osas on oletuslik. Ekslikud on ka RTK tehtud viited Euroopa Kohtu lahenditele

(C-31/87 Beentjes ja c-243/89 Storebaelt), kuivõrd nendest ei nähtu FKO-s tehtud järeldusi

määras, mis võiks õigustada ja kinnitada finantskorrektsiooni ja antud toetuse tagasinõudmist.

Vaide esitaja hinnangul tugineb RTK dogmadele, mis ei ole käesoleval juhul kohalduvad või tuleb

FKO otsuses oluliselt suuremas määras sisustada. Asjaolu, et toetuse saaja on nõudnud Eesti

Vabariigis registreeritud garantiiandja garantiid, on seotud just sooviga maandada lasteaia-ujula

rajamisega seotud riske – tegemist ei ole kohaliku/lokaalse või teatud piirkonda soosiva

tingimusega, kuivõrd sellisel juhul oleks seda ka hankeobjekti või hankelepingu täitmise asukoht.

Euroopa Liidu ühise majandus-ja rahaliidu eesmärk ei saa olla see, et pakkujate osalemise

võimalused mõne liikmesriigi hankemenetluse peaks olema viidud määrani, et neil ei tuleks teha

välisriigis ühtegi tehingut või sõlmida kokkuleppeid. Hankija ei saa valida hankeobjekti asukohta

lähtuvalt pakkujatest, sh võimalikest välismaistest pakkujatest, vaid ta teeb seda siiski hankija

soovidest lähtuvalt – hankija teab ise, mida ta hankida soovib. Seega on ka paratamatu, et

hangitavad ehitised asuvad Eestis ja seega on sellise hankelepingu täitmine ka Eestiga olulisel

määral seotud, sh on see seotud sellega, et hankelepingu täitmisaegse tagatise realiseerimise

tõenäosuse suurendamine eeldab Eesti Vabariigis tegutseva asutuse garantiid. Üksnes viimane

tagab kohtualluvuse tulemusel tagatise kiiret ja väheste riskidega realiseerimise. Seega on garantii

osas tingimuste seadmine põhjendatud ning asjakohane.

4. RTK seisukohad

Vastavalt STS § 51 lõikele 1 ning kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-ga 83

kontrollitakse vaiet läbi vaadates haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54

kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel

kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab

vorminõuetele.

RTK, olles tutvunud FKO-s esitatud seisukohtade ja põhjendustega ja vaides esitatud

vastuargumentidega, asub seisukohale, et FKO on seaduslik ja põhjendatud ning mitte ükski

vaides esitatud väidetest ei anna alust viidatud otsuse tühistamiseks.

RTK hinnangul on rakendusüksus vaidlustatud otsuses selgitanud selle andmise õiguslikke aluseid

ning täitnud põhjendamiskohustuse vajalikul määral. FKO-st nähtub, et järgitud on vorminõudeid.

FKO on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne ning kaalutusvigadeta. Seega on vaidlustatud otsus õiguspärane ning tuleb jätta

jõusse. Eeltoodust tulenevalt jõudis RTK ka järeldusele, et FKO tegemisel ei ole vastuollu mindud

hea halduse ja õiguspärase menetluse põhimõtetega. RTK on seisukohal, et otsuse tegemisel on

lähtutud õigusaktidest, otsuse tegemise aluseks olev mõttekäik on loogiline ja jälgitav. Teostatud

on haldusakti adressaadi ärakuulamine.

Pärnu Linnavalitsus korraldas Pärnu Raja tn 7 lasteaia ja ujula ehitamiseks rahvusvahelise

riigihanke nr 198237, mille hankedokumentides (tehnilises kirjelduses) on nimetatud erinevaid

standardeid ilma märketa „või sellega samaväärne“ (EVS 812-7:2018, EVS 919:2013+A1:2014,

EVS 807:2010, EVS 885:2005 "Ehituskulude liigitamine).

RHS § 88 lg 2 näeb ette, et tehnilise kirjelduse koostamisel võib hankija võtta aluseks erinevad

standardid, tehnilised tunnustused või tehnilised kirjeldused. RHS § 88 lg 3 sätestab et, iga viidet,

mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusele,

täiendatakse märkega „või sellega samaväärne”. RHS § 88 lg 7 kohaselt peab tehniline kirjeldus

tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada

objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile.

Samaväärsuse nõue pärineb EL direktiividest eesmärgiga tagada parem avatus konkurentsile. Seda

teemat avab direktiivi 2014/24 põhjenduspunkt 74 järgmiselt: avaliku sektori hankijate koostatud

tehnilised kirjeldused peavad võimaldama riigihangete avatust konkurentsile ja jätkusuutlikkusega

seotud eesmärkide saavutamist. Seepärast peaks olema võimalik esitada pakkumusi, mis

põhinevad mitmesugustel tehnilistel lahendustel, standarditel ja turul kasutuses olevatel tehnilistel

kirjeldustel, ning pakkumusi, mis on koostatud olelusringi ning ehitustööde, asjade ja teenuste

tootmisprotsessi jätkusuutlikkusega seotud tulemuslikkuse kriteeriumide põhjal. Eesti riigisiseses

õiguses alla või üle rahvusvahelist piirmäära jäävaid hankeid selles osas ei eristata – samaväärsuse

märke näol on tegemist imperatiivse nõudega, mis kohaldub piirmäärast hoolimata.

RTK ei saa nõustuda vaide esitaja seisukohaga, et standard oli tehnilises kirjelduses soovituslik

protsessikirjeldus ehk standardid ei olnud pakkujatele järgimiseks kohustuslikud. Hanke tehnilise

kirjelduse sõnastuse kohaselt seati nimetatud standarditega vastavatele teostatavatele töödele

konkreetsed standarditest tulenevad nõuded ning RHAD-ist ei tule välja, et tehnilises kirjelduses

nimetatud standardite kasutamine on vaid soovituslik või et nende asendamine samaväärsetega

oleks lubatud. Seega oli nendest lähtumine lepingu täitmisel nõutav, mis võis olla teistest riikidest

pärit pakkujatele piirav ja seega ka konkurentsi takistav.

Samuti ei saa nõustuda vaide esitaja seisukohaga, et RHAD-i punkt 3.3.8 hõlmab ka RHS § 88 lg

3 nõude täitmist, kuna punktis 3.3.8 pole otseselt standardite osas samaväärsete lubatavust välja

toodud. RHS eristab standardeid väga selgelt muudest alustest, mistõttu on RHS § 88 lõikes 2

nimetatud aluste osas kehtestatud erinorm (RHS § 88 lg 3), mille kohaselt tuleb lisada igale

konkreetselt viidatud standardile otsene viide „või sellega samaväärne“.

Standardid hõlmavad ka protsessikirjeldusi, kuid mitte ainult, seega ei saa asuda seisukohale, et

punkt 3.3.8 hõlmab täielikult ka standardeid ning et sellest punktist lähtudes oleksid pidanud

pakkujad ja hankest huvitatud isikud aru saama, et nimetatud standardeid saab samaväärsetega

asendada. Rakendusüksuse hinnangul on RHAD-i punktiga 3.3.8 täidetud vaid RHS § 88 lg 6

nõue.

RTK ei nõustu toetuse saaja seisukohaga, et samaväärsed asendused olid lubatud ka hankelepingu

punkti 4.34 alusel. Sellist lähenemist ei toeta RHS § 123 lg 1 p 2, mille kohaselt pidanuks

standardite samaväärsetega asendamise ulatus, sisu ja kohaldamistingimused olema

hankedokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt ette nähtud. Isegi juhul, kui töövõtjal oli

hankelepingu täitmise ajal õigus teha tellijale ettepanekuid projekti, ehitustööde ja ehitusobjekti

lahenduste osas, siis ei olnud kõnealuste RHAD tingimuste sõnastus selline, mis võimaldanuks

igal mõistlikul pakkujal jõuda järeldusele, et ta võib lepingu täitmise käigus kõiki ehitustööde- ja

ehitustegevustega seotud standardeid asendada. RTK jääb vaidlustatud otsuses esitatud seisukoha

juurde, et antud juhul oli standardite samaväärsetega asendamise võimalus RHAD-s väga

abstraktne ja enam kui kaudne.

Vaide esitaja on seisukohal, et kuna hanke tingimusi ei vaidlustatud, siis hankel osaleja jaoks

piiravaid tingimusi ei esinenud ja seega keegi sellepärast ei loobunud pakkumuse esitamisest. RTK

hinnangul on tegemist vaidlustaja subjektiivse arvamusega, mida faktiliselt kontrollida ei ole

võimalik ning mis tuleb seetõttu jätta tähelepanuta. RTK ei pea tuvastama, kas mõni välisriigi

pakkuja oli huvitatud vaidlusalusel hankel osalemisest või kas ta jättis hankel osalemata selle

konkreetse õigusvastase hanketingimuse tõttu. Finantskorrektsiooni tegemiseks piisab sellest, et

toetuse saaja on rikkunud seaduse nõudeid ja see sai kaasa tuua potentsiaalsete pakkujate õiguste

rikkumise ja ebavõrdse kohtlemise. Praegusel juhul ei saa ilmselgelt välistada, et kui vaide esitaja

oleks kehtestanud õiguspärased hanketingimused, võinuks mõni välispakkuja oma pakkumuse

esitada ja hanketulemus võinuks osutuda teistsuguseks. Vaide esitaja ei ole tõendanud ega

usutavalt põhistanud, et selline võimalus oleks ilmselgelt välistatud. Ainuüksi asjaolu, et toetuse

saaja kehtestatud hanketingimusi ei vaidlustatud või nende kohta selgitusi ei küsitud, sellist

välistust ei näita. Vaidlustuse esitamine ja selgituste küsimine on iga isiku õigus, mitte kohustus,

ning selle esitamine või esitamata jätmine ei mõjuta läbiviidud hankemenetluse õiguspärasust.

Potentsiaalsed pakkujad ei pruukinud olla teadlikud, et kõnealune tingimus on õigusvastane või ei

soovinud oma aega ja raha vaidluste peale kulutada. See aga ei tähenda, et rikkumist ei ole aset

leidnud.

Hankija on hankes 198237 kehtestanud piirava kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab

riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul olema korrektselt lepingu ja hea ehitustava kohaselt

peatöövõtjana teostanud vähemalt 3 (kolm) hoone ehitustööd, igaüks suletud netopinnaga

vähemalt 5000 m2, kusjuures vähemalt üks neist majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015

määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“ lisas koodiga 12100 (majutus- ja

toitlustushooned), 12200 (büroohooned) või 12600 (meelelahutus-, haridus, tervishoiu- ja muud

avalikud hooned), ning vähemalt ühe 100m2 netopinnaga ujumisbasseini ehitustööd.“.

Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 50 lg 3 kohaselt määratakse eelnimetatud määruse lisas

loetletud kasutusotstarbed kasutusloaga. EhS § 51 lg 1 sätestab, et kasutusloa väljastab kohaliku

omavalitsuse üksus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Seega on kasutusotstarbe määramise

eelduseks kasutusluba, mida aga väljastab Eesti avalik-õiguslik juriidiline isik Eesti siseriikliku

õiguskorra alusel.

Järelikult on hankija seadnud ehitustöödele nõude, et need vastaksid Eesti siseriiklikule

õiguskorrale, mis omakorda välistas välismaised pakkujad, kelle teostatud töödele Eesti

õiguskorra alusel väljastatud kasutusload ja määratud kasutusotstarbed puudusid, kuid need olid

sisuliselt võrreldavad, samaväärsed ning piisavad hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks.

RHS § 3 punkti 2 kohaselt peab hankija kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on

Eestis, mõnes muus EL liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, ning jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud. Proportsionaalseks ja põhjendatuks saab piirangut pidada siis, kui see

on hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalik. Sama paragrahvi punkti 3 alusel peab hankija

tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. Kui kõik seatud piirangud on

proportsionaalsed ja põhjendatud, siis on toetuse saaja loonud võimaluse, et hankes osaleb

võimalikult palju sobivaid pakkujaid, mille tulemusel saadakse parima hinna ja kvaliteedi suhtega

hankeleping.

Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada

välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused

sellest lähtuvalt. Kõik hankija poolt seatavad piirangud peavad tagama võrdse kohtlemise ning

mujalt pärit isikuid tuleb kohelda samal moel kui oma piirkonna ettevõtjaid. Seega ei tohi

kehtestada tingimusi, mis takistaksid RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärinevatel pakkujatel

nende päritolu tõttu hankes osaleda.

Hankija kehtestatud kvalifitseerimistingimus on põhjendamatult piirav potentsiaalsete välismaiste

pakkujate suhtes, kelle referentsobjektidel puuduvad Eesti õiguskorra alusel väljastatud

kasutusload ja seega ka määratud kasutusotstarbed, kuid kelle teostatud tööd on sisuliselt

võrreldavad, samaväärsed ning piisavad hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks. Kuna hankija

ei ole võimaldanud sellistel pakkujatel pakkuda samaväärseid referentsobjekte ega sätestanud

RHAD-is, kuidas saab antud referentsobjekti esitada välisriigist pärit pakkuja, siis ei ole tagatud

isikute võrdne kohtlemine ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Vaide esitaja

hinnangul on toetuse saaja ilma objektiivsete põhjendusteta piiranud pakkujate ringi ja kohelnud

potentsiaalseid pakkujaid ebavõrdselt.

Antud piirava kvalifitseerimistingimuse puhul on tegemist asutamislepingus sätestatud

mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumisega. Euroopa Kohus on oma

otsustes C-31/87 ja C-243/89 tõlgendanud võrdse kohtlemise põhimõtet selliselt, et hankele

esitatavad nõuded ei tohi olla nn kohalikud (lokaalsed), teatud piirkonda soosivad ega

diskrimineerivad.

Asjaolu, et riigihangete registris ei ole välisriigi ettevõtjad küsinud piiravate tingimuse kohta

küsimusi ega teinud ettepanekuid, ei tõenda hankes osalemise huvi puudust. Samasugusel

seisukohal on Tallinna Halduskohus 08.07.2022 otsuses nr 3-19-1219: „Kvalifitseerimistingimuse

heidutavat mõju ei saa välistada väitega, et ükski välispakkuja ei ole tingimust vaidlustanud ega

selle kohta hankijalt selgitusi küsinud. /…/ Vaidlustamine on pakkuja jaoks täiendav aja-ja

ressursikulu, mille kandmisest ei pruugi pakkujad olla huvitatud. Selgituste küsimine ei oleks küll

toonud kaasa samasugust koormust, kuid ka selle tegemata jätmisest ei saa üheselt järeldada, et

tegelikkuses ühtki huvitatud välispakkujat ei olnud, kes olnuks valmis õiguspäraste

kvalifitseerimistingimuste korral oma pakkumuse esitama. Kohus nõustub vastustajaga, et

selgituste küsimine ja hankija tähelepanu juhtimine õigusvastasele hanketingimusele on pakkuja

võimalus, mitte kohustus. Pakkujal/huvitatud isikul on võimalus õigusvastaste hanketingimuste

korral hankes osalemisest loobuda, mis aga ei tähenda, et kaebaja läbiviidud hange oleks olnud

õiguspärane ja selle tulemus ei oleks võinud osutuda teistsuguseks. Kaebaja hankijana vastustab

tema korraldatud hanke õiguspärasuse eest ja vastutust selles osas ei ole põhjendatud lükata

potentsiaalsetele pakkujatele, kes jätsid oma pakkumuse esitamata või õigusvastasele

hanketingimusele tähelepanu juhtimata või selle vaidlustamata.“

Hankija on sätestanud hankes nr 198237 RHAD-i lisas 2 „Hankelepingu projekt“ ning sõlmitud

lepingus ehitusaegse tagatise garantiile nõude, et see oleks väljastatud Eestis Vabariigis

registreeritud krediidiasutuse poolt ja garantii kohustuse täitmise tagatisele nõude, et see oleks

väljastatud Eesti Vabariigis registreeritud krediidi-, finantseerimisasutuse või kindlustusandja

poolt. Nimetatud tingimus piirab välispakkujat, kellel mingil põhjusel ei ole võimalik või

otstarbekas Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutustelt, finantseerimisasutustelt või

kindlustusandjatelt nimetatud tagatisi saada, kuid saaksid hankes osaleda asukohariigi vastavatelt

asutustelt saadud samaväärsete tagatistega.

RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija kohtlema võrdselt kõiki isikuid, kelle elu - või asukoht on

Eestis, mõnes muus EL liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või

Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, ning jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud. Sama paragrahvi p 3 alusel peab hankija tagama konkurentsi

efektiivse ärakasutamise riigihankel.

Rahvusvahelise riigihankega läbiviimisel tuleb hankijal iseäranis hoolikalt jälgida, et kõik

pakkujatele pakkumuse esitamiseks ettenähtud tingimused oleksid sõnastatud selliselt, et

välispakkujad saaksid hankesse pakkumusi esitada hankija asukohariigi ettevõtjatega võrdsetel

alustel ilma ebamõistlikke pingutusi tegemata. Kuigi välisriigi pakkujatel on lõppastmes võimalik

nõutav kinnituskiri saada, peavad nad selleks nägema rohkem vaeva kui need pakkujad, kes on

juba mõne Eesti krediidiasutuse kliendid.

Olukorras, kus tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, tuleb hankijal eeldada

välismaiste pakkujate huvi hankes osalemiseks ning kehtestada hankes osalemise tingimused

sellest eeldusest lähtuvalt. Kõik hankija poolt seatavad tingimused peavad tagama võrdse

kohtlemise ning mujalt pärit isikuid tuleb kohelda samal moel kui oma piirkonna ettevõtjaid. Seega

ei tohi kehtestada tingimusi, mis takistaksid RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärinevatel

pakkujatel nende päritolu tõttu hankes osaleda.

Hankija kehtestatud tingimus, et kõik pakkujad peavad esitama nõutud garantiikirjad Eesti

Vabariigis registreeritud krediidiasutustelt, finantseerimisasutuselt või kindlustusandjalt, piirab

põhjendamatult konkurentsi ega taga võrdset kohtlemist, sest sellise tingimusega kohtleb hankija

võimalikke pakkujaid nende asukohariigist tingituna ebavõrdselt. Sarnasele seisukohale jõudis

Tallinna Halduskohus ka asjas nr 3-22-479 kohtuotsuse punktis 35.2. Proportsionaalseks ja

põhjendatuks saab piirangut pidada siis, kui see on hankelepingu täitmiseks vältimatult vajalik,

kuid tagatise väljastajate piiramine üksnes Eestis registreeritud krediidi-, finantseerimisasutuste

või kindlustusandjatega, ei ole põhjendatud.

RTK nõustub, et antud tingimuse tõttu on eelisseisundis hankija asukohariigist pärit pakkujad, kes

olid Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja

kliendid juba enne hanke nr 198237 menetluse algust. Eelduslikult on sellistel pakkujatel nõutava

tagatise saamine hankelepingus nõutud ajaks nii ajaliselt kui menetluslikult lihtsam kui välisriigist

pärit pakkujatel. Hankija ei ole andnud potentsiaalsetele välispakkujatele võimalust esitada oma

asukohariigi krediidiasutuse, finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiikirja. Eestis

registreeritud asutuse vastava garantiikirja saamise protsess võib välisriigist pärit pakkujalt

eeldada ebaproportsionaalselt suurt pingutust ning see võib mõjutada hankes osalemise otsust.

Eelnevast tulenevalt piiravad antud tingimused välispakkujaid, sest välistavad hankest need

pakkujad, kellel mingil põhjusel ei ole võimalik või otstarbekas Eesti Vabariigis registreeritud

krediidiasutustelt, finantseerimisasutustelt või kindlustusandjatelt nimetatud tagatisi saada, kuid

saaksid hankes osaleda asukohariigi vastavatelt asutustelt saadud samaväärse tagatisega.

Eeltoodust tulenevalt on RTK seisukohal, et otsus on HMS § 54 mõttes õiguspärane ning jätab

eeltoodud põhjendusel vaide rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Urmo Merila

peadirektori asetäitja

Koostaja: Marliis Elling

663 1864

[email protected]