Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-3/1544-3 |
| Registreeritud | 22.04.2026 |
| Sünkroonitud | 23.04.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
| Toimik | 8-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda |
| Vastutaja | Natalia Mäekivi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastan Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud konkurentsiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse täiendamiseks.
Lugupidamisega
Meeli Lindsaar
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Toiduvaldkonna juht
Tel 600 9349 / Mob 5087796
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2026-04-22 08:57:22
Pr. Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Meie 22.04.2026 nr 1-4/34
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud konkurentsiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse täiendamiseks
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, esitab käesolevaga tagasiside konkurentsiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele.
EPKK juhib tähelepanu kahele teemale, mis on konkurentsiseaduse rakendamisel viimastel aastatel korduvalt esile kerkinud ning vajavad täpsustamist.
1. Turu määratlemine ja valitseva mõjuga ettevõtte staatuse kujunemine
Kehtiva konkurentsiseaduse rakendamisel määratleb Konkurentsiamet turu sageli Eesti territooriumi põhjal. Selline lähenemine võib kunstlikult kitsendada turu ulatust ning piirata ettevõtete koondumist ja koostööd, vähendades Eesti ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Tuleb arvestada, et enamik Eesti suuremaid tootmis- ja tööstusettevõtteid tegutsevad rahvusvahelistel turgudel ning ekspordivad oma tooteid nii Euroopa Liidu siseturule kui ka kolmandatesse riikidesse. Seetõttu ei kajasta üksnes Eesti-põhine turu määratlus tegelikku konkurentsiolukorda. EL-i praktikas lähtutakse turu määratlemisel laiemast geograafilisest ulatusest, arvestades tegelikke kaubavoogusid ja konkurentsitingimusi siseturul. Olukorras, kus koondumise tulemusena võib ettevõte saavutada Eesti mõistes tugeva turupositsiooni, võib ta Euroopa Liidu kontekstis siiski jääda väikese või keskmise suurusega turuosaliseks.
Koondumiste puhul hindab Konkurentsiamet ettevõtete turuosa ning tehingu mõju konkurentsile, milleks tuleb enne tehingu lõpuleviimist taotleda Konkurentsiameti luba. Samas ei kohaldu samaväärne kontroll olukorras, kus turule sisenetakse uue ettevõtte loomise kaudu, isegi juhul, kui selle ettevõtte kavandatav tootmismaht ületab oluliselt olemasolevate turuosaliste oma ning võimaldab saavutada koheselt turuliidri positsiooni. Selline erinev kohtlemine tekitab regulatiivse ebavõrdsuse.
Ettepanek:
Koondumiste hindamisel tuleks eelistada turu määratlemist Euroopa Liidu siseturu või vähemalt regionaalse turu tasandil, välja arvatud juhul, kui on selgelt põhjendatud, et konkurents toimub üksnes riigisiseselt.
2. Tooteturu määratlemine ja segmentimine
Konkurentsiamet hindab konkurentsiolukorda sageli kitsalt määratletud tooteturgude lõikes, käsitledes erinevaid tootekategooriaid eraldi.
Toidutööstuses on tavapärane, et ettevõtetel on lai tooteportfell ning tootmine toimub integreeritult. Ühes tootmisüksuses võidakse toota sadu erinevaid tooteid, mis kuuluvad küll erinevatesse alamkategooriatesse, kuid on tootmise, turustamise ja tarbimise seisukohalt tihedalt seotud. Samuti võib ühel ettevõttel olla arvukalt erinevaid kaubamärke.
Liialt kitsas tooteturu määratlus (nt erinevate juustuliikide käsitlemine eraldi turgudena) võib viia olukorrani, kus ettevõtte turujõudu hinnatakse killustatult ning see ei peegelda tegelikku konkurentsiolukorda ega toodete asendatavust.
Ettepanek:
Tooteturu määratlemisel tuleks suuremal määral arvestada toodete asendatavust, tootmisprotsesside ühisust ning turu tegelikku toimimist, võimaldades vajadusel käsitleda laiemalt kogu tooteperekonda (nt piimatooted) või vähemalt suuremaid tootekategooriaid.
EPKK on valmis vajadusel oma ettepanekuid täiendavalt selgitama, osalema edasistes aruteludes ning panustama lahenduste väljatöötamisse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Meie 22.04.2026 nr 1-4/34
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud konkurentsiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse täiendamiseks
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, esitab käesolevaga tagasiside konkurentsiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele.
EPKK juhib tähelepanu kahele teemale, mis on konkurentsiseaduse rakendamisel viimastel aastatel korduvalt esile kerkinud ning vajavad täpsustamist.
1. Turu määratlemine ja valitseva mõjuga ettevõtte staatuse kujunemine
Kehtiva konkurentsiseaduse rakendamisel määratleb Konkurentsiamet turu sageli Eesti territooriumi põhjal. Selline lähenemine võib kunstlikult kitsendada turu ulatust ning piirata ettevõtete koondumist ja koostööd, vähendades Eesti ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Tuleb arvestada, et enamik Eesti suuremaid tootmis- ja tööstusettevõtteid tegutsevad rahvusvahelistel turgudel ning ekspordivad oma tooteid nii Euroopa Liidu siseturule kui ka kolmandatesse riikidesse. Seetõttu ei kajasta üksnes Eesti-põhine turu määratlus tegelikku konkurentsiolukorda. EL-i praktikas lähtutakse turu määratlemisel laiemast geograafilisest ulatusest, arvestades tegelikke kaubavoogusid ja konkurentsitingimusi siseturul. Olukorras, kus koondumise tulemusena võib ettevõte saavutada Eesti mõistes tugeva turupositsiooni, võib ta Euroopa Liidu kontekstis siiski jääda väikese või keskmise suurusega turuosaliseks.
Koondumiste puhul hindab Konkurentsiamet ettevõtete turuosa ning tehingu mõju konkurentsile, milleks tuleb enne tehingu lõpuleviimist taotleda Konkurentsiameti luba. Samas ei kohaldu samaväärne kontroll olukorras, kus turule sisenetakse uue ettevõtte loomise kaudu, isegi juhul, kui selle ettevõtte kavandatav tootmismaht ületab oluliselt olemasolevate turuosaliste oma ning võimaldab saavutada koheselt turuliidri positsiooni. Selline erinev kohtlemine tekitab regulatiivse ebavõrdsuse.
Ettepanek:
Koondumiste hindamisel tuleks eelistada turu määratlemist Euroopa Liidu siseturu või vähemalt regionaalse turu tasandil, välja arvatud juhul, kui on selgelt põhjendatud, et konkurents toimub üksnes riigisiseselt.
2. Tooteturu määratlemine ja segmentimine
Konkurentsiamet hindab konkurentsiolukorda sageli kitsalt määratletud tooteturgude lõikes, käsitledes erinevaid tootekategooriaid eraldi.
Toidutööstuses on tavapärane, et ettevõtetel on lai tooteportfell ning tootmine toimub integreeritult. Ühes tootmisüksuses võidakse toota sadu erinevaid tooteid, mis kuuluvad küll erinevatesse alamkategooriatesse, kuid on tootmise, turustamise ja tarbimise seisukohalt tihedalt seotud. Samuti võib ühel ettevõttel olla arvukalt erinevaid kaubamärke.
Liialt kitsas tooteturu määratlus (nt erinevate juustuliikide käsitlemine eraldi turgudena) võib viia olukorrani, kus ettevõtte turujõudu hinnatakse killustatult ning see ei peegelda tegelikku konkurentsiolukorda ega toodete asendatavust.
Ettepanek:
Tooteturu määratlemisel tuleks suuremal määral arvestada toodete asendatavust, tootmisprotsesside ühisust ning turu tegelikku toimimist, võimaldades vajadusel käsitleda laiemalt kogu tooteperekonda (nt piimatooted) või vähemalt suuremaid tootekategooriaid.
EPKK on valmis vajadusel oma ettepanekuid täiendavalt selgitama, osalema edasistes aruteludes ning panustama lahenduste väljatöötamisse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MEELI LINDSAAR
PNOEE-47802110315
2026-04-22 08:57:22
Pr. Liisa-Ly Pakosta
justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Meie 22.04.2026 nr 1-4/34
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud konkurentsiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse täiendamiseks
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, esitab käesolevaga tagasiside konkurentsiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele.
EPKK juhib tähelepanu kahele teemale, mis on konkurentsiseaduse rakendamisel viimastel aastatel korduvalt esile kerkinud ning vajavad täpsustamist.
1. Turu määratlemine ja valitseva mõjuga ettevõtte staatuse kujunemine
Kehtiva konkurentsiseaduse rakendamisel määratleb Konkurentsiamet turu sageli Eesti territooriumi põhjal. Selline lähenemine võib kunstlikult kitsendada turu ulatust ning piirata ettevõtete koondumist ja koostööd, vähendades Eesti ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Tuleb arvestada, et enamik Eesti suuremaid tootmis- ja tööstusettevõtteid tegutsevad rahvusvahelistel turgudel ning ekspordivad oma tooteid nii Euroopa Liidu siseturule kui ka kolmandatesse riikidesse. Seetõttu ei kajasta üksnes Eesti-põhine turu määratlus tegelikku konkurentsiolukorda. EL-i praktikas lähtutakse turu määratlemisel laiemast geograafilisest ulatusest, arvestades tegelikke kaubavoogusid ja konkurentsitingimusi siseturul. Olukorras, kus koondumise tulemusena võib ettevõte saavutada Eesti mõistes tugeva turupositsiooni, võib ta Euroopa Liidu kontekstis siiski jääda väikese või keskmise suurusega turuosaliseks.
Koondumiste puhul hindab Konkurentsiamet ettevõtete turuosa ning tehingu mõju konkurentsile, milleks tuleb enne tehingu lõpuleviimist taotleda Konkurentsiameti luba. Samas ei kohaldu samaväärne kontroll olukorras, kus turule sisenetakse uue ettevõtte loomise kaudu, isegi juhul, kui selle ettevõtte kavandatav tootmismaht ületab oluliselt olemasolevate turuosaliste oma ning võimaldab saavutada koheselt turuliidri positsiooni. Selline erinev kohtlemine tekitab regulatiivse ebavõrdsuse.
Ettepanek:
Koondumiste hindamisel tuleks eelistada turu määratlemist Euroopa Liidu siseturu või vähemalt regionaalse turu tasandil, välja arvatud juhul, kui on selgelt põhjendatud, et konkurents toimub üksnes riigisiseselt.
2. Tooteturu määratlemine ja segmentimine
Konkurentsiamet hindab konkurentsiolukorda sageli kitsalt määratletud tooteturgude lõikes, käsitledes erinevaid tootekategooriaid eraldi.
Toidutööstuses on tavapärane, et ettevõtetel on lai tooteportfell ning tootmine toimub integreeritult. Ühes tootmisüksuses võidakse toota sadu erinevaid tooteid, mis kuuluvad küll erinevatesse alamkategooriatesse, kuid on tootmise, turustamise ja tarbimise seisukohalt tihedalt seotud. Samuti võib ühel ettevõttel olla arvukalt erinevaid kaubamärke.
Liialt kitsas tooteturu määratlus (nt erinevate juustuliikide käsitlemine eraldi turgudena) võib viia olukorrani, kus ettevõtte turujõudu hinnatakse killustatult ning see ei peegelda tegelikku konkurentsiolukorda ega toodete asendatavust.
Ettepanek:
Tooteturu määratlemisel tuleks suuremal määral arvestada toodete asendatavust, tootmisprotsesside ühisust ning turu tegelikku toimimist, võimaldades vajadusel käsitleda laiemalt kogu tooteperekonda (nt piimatooted) või vähemalt suuremaid tootekategooriaid.
EPKK on valmis vajadusel oma ettepanekuid täiendavalt selgitama, osalema edasistes aruteludes ning panustama lahenduste väljatöötamisse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Meie 22.04.2026 nr 1-4/34
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekud konkurentsiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse täiendamiseks
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), mis koondab koos liikmesorganisatsioonidega üle 30 000 juriidilise ja füüsilise isiku, esitab käesolevaga tagasiside konkurentsiseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsusele.
EPKK juhib tähelepanu kahele teemale, mis on konkurentsiseaduse rakendamisel viimastel aastatel korduvalt esile kerkinud ning vajavad täpsustamist.
1. Turu määratlemine ja valitseva mõjuga ettevõtte staatuse kujunemine
Kehtiva konkurentsiseaduse rakendamisel määratleb Konkurentsiamet turu sageli Eesti territooriumi põhjal. Selline lähenemine võib kunstlikult kitsendada turu ulatust ning piirata ettevõtete koondumist ja koostööd, vähendades Eesti ettevõtete konkurentsivõimet võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Tuleb arvestada, et enamik Eesti suuremaid tootmis- ja tööstusettevõtteid tegutsevad rahvusvahelistel turgudel ning ekspordivad oma tooteid nii Euroopa Liidu siseturule kui ka kolmandatesse riikidesse. Seetõttu ei kajasta üksnes Eesti-põhine turu määratlus tegelikku konkurentsiolukorda. EL-i praktikas lähtutakse turu määratlemisel laiemast geograafilisest ulatusest, arvestades tegelikke kaubavoogusid ja konkurentsitingimusi siseturul. Olukorras, kus koondumise tulemusena võib ettevõte saavutada Eesti mõistes tugeva turupositsiooni, võib ta Euroopa Liidu kontekstis siiski jääda väikese või keskmise suurusega turuosaliseks.
Koondumiste puhul hindab Konkurentsiamet ettevõtete turuosa ning tehingu mõju konkurentsile, milleks tuleb enne tehingu lõpuleviimist taotleda Konkurentsiameti luba. Samas ei kohaldu samaväärne kontroll olukorras, kus turule sisenetakse uue ettevõtte loomise kaudu, isegi juhul, kui selle ettevõtte kavandatav tootmismaht ületab oluliselt olemasolevate turuosaliste oma ning võimaldab saavutada koheselt turuliidri positsiooni. Selline erinev kohtlemine tekitab regulatiivse ebavõrdsuse.
Ettepanek:
Koondumiste hindamisel tuleks eelistada turu määratlemist Euroopa Liidu siseturu või vähemalt regionaalse turu tasandil, välja arvatud juhul, kui on selgelt põhjendatud, et konkurents toimub üksnes riigisiseselt.
2. Tooteturu määratlemine ja segmentimine
Konkurentsiamet hindab konkurentsiolukorda sageli kitsalt määratletud tooteturgude lõikes, käsitledes erinevaid tootekategooriaid eraldi.
Toidutööstuses on tavapärane, et ettevõtetel on lai tooteportfell ning tootmine toimub integreeritult. Ühes tootmisüksuses võidakse toota sadu erinevaid tooteid, mis kuuluvad küll erinevatesse alamkategooriatesse, kuid on tootmise, turustamise ja tarbimise seisukohalt tihedalt seotud. Samuti võib ühel ettevõttel olla arvukalt erinevaid kaubamärke.
Liialt kitsas tooteturu määratlus (nt erinevate juustuliikide käsitlemine eraldi turgudena) võib viia olukorrani, kus ettevõtte turujõudu hinnatakse killustatult ning see ei peegelda tegelikku konkurentsiolukorda ega toodete asendatavust.
Ettepanek:
Tooteturu määratlemisel tuleks suuremal määral arvestada toodete asendatavust, tootmisprotsesside ühisust ning turu tegelikku toimimist, võimaldades vajadusel käsitleda laiemalt kogu tooteperekonda (nt piimatooted) või vähemalt suuremaid tootekategooriaid.
EPKK on valmis vajadusel oma ettepanekuid täiendavalt selgitama, osalema edasistes aruteludes ning panustama lahenduste väljatöötamisse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Meeli Lindsaar
Toiduvaldkonna juht
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|