Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Teie 02.04.2026 nr 1.2-2/30-1, SOM/26-

0163/-2K

Meie 22.04.2026 nr 2-3/1220-3

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse

eelnõu kooskõlastamine märkusega

Austatud minister

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje

seaduse eelnõu alljärgneva märkusega arvestamise korral. Toetame eelnõu eesmärki ajakohastada

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje süsteemi ning luua selgem ja paindlikum regulatsioon nii

tavaolukorras kui kriisiolukorras. Samas juhime tähelepanu järgmisele.

Palume jätta eelnõust välja § 27, kuna kavandatud regulatsioon ei täida seletuskirjas seatud

eesmärki, tekitab vastuolusid Euroopa Liidu õigusega ning ei ole praktikas eluliselt täidetav.

Seletuskirja kohaselt on § 27 muudatuse eesmärk luua õigusselgus olukorras, kus kehtiv säte on

nii kohustatud isikute ringi kui ka kohustuste sisu osas ebaselge ja praktikas raskesti rakendatav.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul ei lahenda § 27 ka muudetud kujul neid

probleeme. Muudatus ei arvesta piisavalt Euroopa Liidu tasandi reisimisega seotud õigusaktidega

ega rahvusvahelise praktikaga üksikute reisiteenuste müügil, mistõttu on selle eesmärgi

saavutamine kaheldav.

Selgitame alljärgnevalt lähemalt.

1. Pakettreiside puhul tekib põhjendamatu dubleeriv kohustus ja vastuolu Euroopa

Liidu direktiiviga (EL) 2015/2302 (pakettreisidirektiiv). Eelnõu § 27 lõige 1 kohustab reisiettevõtjat enne pakettreisi- või seotud

reisikorraldusteenuste lepingu sõlmimist esitama reisijale teavet nakkushaigustega seotud

terviseohtudest ja -nõuetest. Reisijate teavitamine on juba reguleeritud Euroopa Liidu

pakettreisidirektiivis ning selle ülevõtmisel võlaõigusseaduses. Võlaõigusseaduse § 867

lõike 2 punkti 6 kohaselt on reisikorraldaja kohustatud andma teavet sihtriigi tervisenõuete

kohta ning § 878¹ alusel andma raskustesse sattunud reisijale viivitamata asjakohast abi ja

teavet tervishoiuteenuste kohta sihtriigis. Reisikorraldajad on võimelised asjakohast teavet

reisijatele edastama, kuna pakettreisid on üldjuhul pikema perioodi jooksul ette kavandatud

ning reisikorraldajad tutvuvad põhjalikult sihtkoha oludega. Levinud ja toimiv praktika on

reisijate suunamine Välisministeeriumi veebilehel avaldatud Reisi Targalt infoallikale.

Leiame, et see lahendus toimib ning täiendava dubleeriva regulatsiooni kehtestamine ei ole

vajalik. Lisaks on oluline rõhutada, et direktiiv (EL) 2015/2302 on täielikult harmoneeriv.

Direktiivi artikkel 4 keelab liikmesriikidel kehtestada siseriiklikke norme, mis erinevad

direktiivis sätestatust, sealhulgas rangemaid teavitamisnõudeid. Direktiivi põhjenduspunkt

27 selgitab, et reisiettevõtjatele kehtestatud teavitamisnõuete loetelu on ammendav. Sellest

2 (2)

tulenevalt läheb § 27 lõikes 1 kavandatud kohustus vastuollu Euroopa Liidu õigusega ning

seda ei ole võimalik kehtestada.

2. Seotud reisikorraldusteenuste regulatsioon muutub peatselt asjakohatuks. Seotud reisikorraldusteenuste (st üksikute reisiteenuste vahendamise) puhul ei näe kehtiv

direktiiv ette nakkushaigustega seotud teabe andmise kohustust. Peame põhjendamatuks

sellise kohustuse loomist ka siseriiklikult, eriti arvestades, et Euroopa Liidu tasandil

kinnitatakse 2026. aasta aprillis direktiivi muudatused, millega seotud

reisikorraldusteenuste lepinguliik jäetakse tervikuna direktiivist (ja sellest tulenevalt ka

Eesti õigusest) välja. See tähendaks, et vastava regulatsiooni kehtestamisel tuleks

nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust lähitulevikus uuesti muuta.

3. Paragrahv 27 lõige 2 laiendab ebaproportsionaalselt kohustatud isikute ringi. Paragrahv 27 lõikega 2 laiendatakse oluliselt kohustatud isikute ringi, pannes eraldi

reisijaveo- ja majutusteenuse osutajatele kohustuse hoiatada väljaspool Euroopa

Majanduspiirkonda asuvate sihtkohtade nakkushaiguste ohtude eest, soovitada tutvuda

immuniseerimissoovitustega ning suunata reisijaid reisieelsele tervisenõustamisele. Nende

kohustuste mõju ja täitmise realistlikkust ei ole seletuskirjas hinnatud. Rahvusvaheline

praktika on kujunenud selliseks, et üksikute reisiteenuste osutajad sellist teavet ei jaga ning

seda ei peaks nõudma ka Eesti ettevõtjatelt.

Kokkuvõtvalt leiame, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 27 kehtestamine ei ole

põhjendatud. Pakettreiside puhul on reisijate tervisenõuetest teavitamine juba tagatud

võlaõigusseaduse alusel ning täiendav regulatsioon ei anna lisandväärtust, kuid tekitab küsimusi

selle kooskõla kohta Euroopa Liidu õigusega. Üksikute reisiteenuste osutajate puhul ei ole

kavandatud kohustused praktikas täidetavad ning põhjustavad ebakindlust. Reisijate teavitamine

sihtriikide tervisenõuetest on tõhusalt tagatud läbi Välisministeeriumi Reisi Targalt veebilehe,

mida kasutavad nii pakettreiside kliendid kui ka need reisijad, kes ostavad teenuseid otse

teenuseosutajatelt. Seetõttu oleks oluliselt mõjusam suunata riigi fookus tervise- ja

vaktsineerimisinfo võimalikult selgele ja lihtsale kättesaadavusele riigi veebilehel, mitte

kehtestada praktikas raskesti täidetavaid kohustusi suurele hulgale reisiteenuste osutajatele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Regina Karumaa

+372 5305 3756 [email protected]