Vastuskiri selgitustaotlusele

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Eesti Politsei Kutseühing Teie: 07.04.2026

Meie: 22.04.2026 nr 2-1/265-2

Vastuskiri selgitustaotlusele

Lugupeetud Aare Siir

Täname Teid pöördumise eest. Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 169 sätestab liiklusõnnetuses

osalenud juhi kohustused. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt, lahkarvamuse korral, kui varalise

kahju saaja ei ole teada, varalise kahju tekitajat ei ole sündmuskohal või varaline kahju tekkis

loomale otsasõidu või selle vältimise tagajärjel, tuleb liiklusõnnetusest kohe teatada politseile

ja tegutseda vastavalt politsei korraldusele. Käesoleva sätte sõnastusest ei tulene politseile

kohustust liiklusõnnetuse korral sündmuskohale saabuda, vaid säte näeb liiklusõnnetuses

osalenud juhile ette kohustuse teavitada juhtumist politseid ning tegutseda vastavalt politsei

korraldusele. Politsei otsustab konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades, milline reageerimisviis

on vajalik ja põhjendatud, sealhulgas kas on vajalik patrulli väljasaatmine või on võimalik anda

osapooltele juhised muul viisil.

LS § 171 lõike1 kohaselt registreerivad liiklusõnnetusi Politsei- ja Piirivalveamet, kohustusliku

liikluskindlustusega tegelev kindlustusandja või liikluskindlustuse seaduse §-s 10 nimetatud

liikluskindlustuse fond, tegevusloa alusel tegutsev tervishoiuteenuse osutaja või nimistu alusel

tegutsev perearst. Liiklusõnnetusest teatamise ning liiklusõnnetuse registreerimise,

vormistamise, asjaolude väljaselgitamise ja arvestuse kord on reguleeritud 5. juuli 2018. a

Vabariigi Valitsuse määruses nr 54 „Liiklusõnnetuse registreerimise, asjaolude väljaselgitamise

ja arvestuse kord ning liiklusõnnetuste andmekogu pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus).

Nimetatud määruse kohaselt registreerib Politsei- ja Piirivalveamet liiklusõnnetusi, milles isik

sai vigastada või hukkus ning neid liiklusõnnetusi, millest liiklusseaduse § 169 lõike 5 alusel

tuleb politseile teatada. Andmekogusse lisatavad andmed on täpsemalt reguleeritud määruse §-

s 3. Seega sätestavad õigusaktid liiklusõnnetuse registreerimise ja andmete kandmise

vastavasse andmekogusse, kuid mitte kohustuse vormistada kõigis juhtumites eraldiseisev

protokoll.

Juhtumites, kus pooled ei saavuta süülisuse osas kokkulepet, ei tulene kehtivast õigusest nõuet,

et igal juhul tuleb alustada menetlust. Juhul kui liiklusõnnetuses ilmnevad väärteo või kuriteo

tunnused, alustab Politsei- ja Piirivalveamet vastava menetluse väärteomenetluse seadustikus

või kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras. Sellisel juhul kogutakse

menetluse käigus vajalikud tõendid. Kui selliseid tunnuseid ei esine, toimub varalise kahjuga

seotud asjaolude hindamine liikluskindlustuse seaduse alusel (edaspidi LKindlS).

Olukorras, kus politsei sündmuskohale ei saabu, peavad liiklusõnnetuses osalenud isikud

eelkõige fikseerima juhtumi asjaolud, vahetama omavahel vajalikud andmed ning esitama

liiklusõnnetuse teate kindlustusandjale kas paberkandjal või elektrooniliselt. Kindlustusandja

2 (2)

hindab esitatud andmete alusel kahju hüvitamise aluseid ja vastutuse küsimust. Vajaduse korral

on kindlustusandjal võimalik küsida täiendavaid andmeid või pöörduda pädevate asutuste

poole.

LKindlS § 23 lõike 1 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada

kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku

ees. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt peab kindlustusandja kahjustatud isikule tema nõudmisel

selgitama kahju hüvitamise põhimõtteid ja kasutatavat kahjuhüvitise arvutamise metoodikat.

Kokkuvõttes ei tulene kehtivast õigusest politseile kohustust saabuda sündmuskohale igal juhul,

kui liiklusõnnetuse osapooled ei saavuta kokkulepet, vaid sellistel juhtudel toimub edasine

tegutsemine vastavalt õigusaktides sätestatud korrale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Link

osakonnajuhataja