Leping

SA Eesti Filmi Instituut 2026. aasta eelarve

2026

TULUD KOKKU 19,259,436

Kultuuriministeerium - edasiantavad toetused 7,513,000

Kultuuriministeerium - tegevustoetus 1,420,239

Kultuuriministeerium - Film Estonia 9,820,000

Kultuuriministeerium - väärtfilmikino 175,750

Kultuuriministeerium - Loov Euroopa Media 46,000

Loov Euroopa MEDIA 34,447

Tulu filmipärandi litsentside müügist 50,000

Muud tulud ja toetused 200,000

Reserv 0

KULUD KOKKU 19,259,436

TOOTMISOSAKOND 7,067,000

Pika anima- ja mängufilmi stsenaariumitoetused 70,000

Mängufilmi arendustoetused 300,000

Mängufilmi tootmistoetused 3,812,000

Dokumentaalfilmi arendustoetused 150,000

Dokumentaalfilmi tootmistoetused 660,000

Dokumentaalfilmide toetamine koostöölepingute alusel 150,000

Animafilmide arendustoetused 90,000

Animafilmide tootmistoetused 975,000

Animafilmide vähemuskaastootmised 50,000

Vähemuskaastootmistoetused 550,000

TV minisarja arendustoetused 80,000

Lühifilmide tootmistoetused 150,000

TV-dokumentaalsarja järeltootmise toetused 30,000

FILM ESTONIA 9,820,000

Väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanism 9,820,000

KAASAMINE JA LEVI 516,750

Eesti filmide kinolevi toetused 137,500

Subtiitrite ja kirjeldustõlke toetused 18,500

Üritustoetused 117,000

Täiendkoolitus- ja haridustoetused 23,000

Euroopa väärtfilmide, laste- ja noortefilmide levitoetused 45,000

Väärtfilmikinode toetused 175,750

PÄRANDIOSAKOND 105,000

Uurimistöö ja õppematerjalide koostamise toetused 97,000

Filmide digiteerimise toetused 8,000

LOOV EUROOPA MEDIA 80,447

EFI TEGEVUSKULUD 1,630,239

Haldusosakonna kulud kokku: 884,975

Personalikulud 715,139

Majanduskulud 169,836

Filmikultuuri/kunsti arendamise/edendamise kulud kokku: 745,264

Reservis vahendid 40,000

ASUTAJA OOTUSED SIHTASUTUSELE EESTI FILMI INSTITUUT

 Sissejuhatus

Riigi kui asutaja ootused sihtasutusele tulenevad strateegiast „Eesti 2035“ ja „Kultuuri

arengukavast 2021–2030“. Sihtasutus on Kultuuriministeeriumi strateegiline partner Eesti

filmikultuuri arendamisel, filmide tootmisel ja filmikultuuri säilitamisel. Kultuuriministeerium

eraldab allpool toodud eesmärkide täitmiseks igal aastal sihtasutusele tegevustoetust vastavalt

riigieelarves kinnitatud vahenditele. Riigi ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga.

Eesti Vabariik seab Eesti Filmi Instituudile kui ainsale sihtasutustele audiovisuaalvaldkonnas

kolm peamist eesmärki:

 Edasiantavate toetuste abil luuakse kõrgetasemelisi Eesti mängu-, dokumentaal- ja

animafilme ning soodustatakse rahvusvahelist kaastootmist;

 EFI toetab oma tegevustega Eesti filmivaldkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet

ja tutvustab Eestit hinnatud võttekohana;

 EFI toetab filmikultuuri arengut, pärandi kättesaadavaks tegemist ja filmihariduse

edendamist.

Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad sihtasutuse nõukogu ja juhatus.

Asutaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar-märts, st enne majandusaasta

aruande kinnitamist sihtasutuse nõukogus. Asutaja ootusi uuendatakse vajaduse korral.

 Riigi osalemise põhjused sihtasutuse asutamisel

Sihtasutuse loomise ja toetamise eesmärk on luua eeldused publikut kõnetava Eesti filmikunsti

kõrgetasemeliste teoste loomiseks ning Eesti filmikultuuri väärtustamiseks, arenguks ja leviks

Eestis ja maailmas.

Toetuse andmise tulemusena on Eesti filmikunst elujõuline, algupärane, publikut arvestav ja

rahvusvaheliselt edukas ning peegeldab kaasaega ja ajalugu mitmekesiselt ja meeliköitvalt; Eesti

filmikultuur, sealhulgas filmiteadus, filmiharidus, filmipärand ja filmiajalugu on hoitud, üldsusele

hästi kättesaadav, arenev ja kaasaegne.

Eesti Filmi Instituut panustab „Kultuuri arengukava 2021–2030“ peaeesmärki

 Eesti kultuur on elujõuline, arenev ja maailmale avatud ning kultuuris osalemine on

loomulik osa iga inimese elus;

ja kolme alaeesmärki

 Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv

 Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud

 Eesti kultuurimälu on hoitud ja hinnatud

Arengukava toob lisaks välja filmikultuuri arengu jaoks olulised eesmärgid ja tegevussuunad.

Eesti Filmi Instituut panustab oma tegevusega valdkondlike eesmärkide saavutamisse, nagu

rahvusvahelistumine, audiovisuaalse kirjaoskuse ja filmialase teadlikkuse kasv, jätkusuutlik ja

regionaalselt kättesaadav kinolevi, Euroopa väärtfilmide tutvustamine, filmipärandi säilitamine

ning Eesti kui filmivõttekoha tutvustamine. Eesti Filmi Instituut arendab kontakte Euroopa ja

Eesti filmitööstuse vahel.

 Strateegilised valdkondlikud eesmärgid

Võtmeindikaatorid on järgmised:

1. Filmitootjate ja koostööpartnerite rahulolu

2. Töötajate rahulolu

Valdkonnapõhised ootused sihtasutusele Eesti Filmi Instituut on järgmised:

3. Eesti Filmi Instituut toetab kõrgetasemelise ja mitmekesise filmiloomingu valmimist

Tulemusindikaatorid on

3.1. Aasta jooksul toetatud uute pikkade mängufilmide arv

3.2. Aasta jooksul toetatud uute pikkade dokumentaalfilmide arv

3.3. Aasta jooksul toetatud lühianimafilmide arv

3.4. Viimase kahe aasta jooksul valminud EFI poolt toetatud lastefilmide arv

3.5. Aasta jooksul toetatud pikkade debüütfilmide arv

4. Eesti filmide ja väärtfilmide kättesaadavus kinodes

Tulemusindikaatorid on

4.1. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud mängufilmide arv

4.2. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud dokumentaalfilmide arv

4.3. EFI poolt toetatud Eesti filmide viimase kolme aasta keskmine vaatajate osakaal

filmilevis

4.4. Kino Artis vaatajate arv

5. Eesti Filmi Instituut toetab Eesti filmivaldkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet ja

tutvustab Eestit hinnatud võttekohana

Tulemusindikaatorid on

5.1. Rahvusvahelise vähemuskaastootmisena valminud filmide arv

5.2. Eesti filmide osaluste arv festivalidel ja filmipäevadel

5.3. Eesti filmitootjate osalemine rahvusvahelistel filmiturgudel

5.4. Osalemine rahvusvahelistes filmivaldkonna koostöövõrgustikes ja fondides

Seireindikaatorid on

5.5. Film Estonia meetme kaudu toetatud filmiprojektide Eestis kulutatud summa

5.6. Rahvusvaheliste Eesti osalusega filmikultuuri projektide arv

6. Eesti filmipärand on hoitud ja kättesaadav

Tulemusindikaatorid on

6.1. Aasta jooksul kättesaadavaks tehtud filmimaterjali kestus minutites

6.2. Tallinnfilmile kuuluva filmipärandi vaatajate arv televisioonis ja

voogedastusplatvormidel

6.3. Pärandi haridusprogrammidest osasaajate arv

7. Keskkonnajalajälje vähendamine

Tulemusindikaator on

7.1. Osalemine valdkonna keskkonnajalajälje vähendamisega seotud projektides

7.2. Jäätmete liigiti kogumine

Lisaks valdkondlike põhieesmärkide täitmisele kogub ja avaldab sihtasutus filmivaldkonna levi- ja

tootmisstatistikat ning kogub partneritelt tagasisidet toetuse vahendamise protsessi kvaliteedi

kohta. Tagasiside metoodika ja baastase strateegiliste võtmeindikaatorite loomiseks töötatakse

välja 2024. aasta jooksul.

 Finantseesmärgid

Kasumi teenimine ei ole riigi asutatud sihtasutuste peamine tegevuseesmärk. Vaatamata sellele on

vaja jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste

vahenditega võimalikult kulutõhusalt.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama

järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted:

Tõhusus ja jätkusuutlikkus:

a) majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

b) keskpikas ajahorisondis (4 a) summeerituna ei tohi kulude kasv (ilma amortisatsioonita)

ületada tulude kasvu.

Investeerimispoliitika:

a) sihtasutuse põhitegevuse arendusliku iseloomuga investeeringuid tehakse lähtudes

nõukogu otsusest ning need kaetakse üldjuhul sihtasutuse majandustegevusest laekunud

tulust ja avalikest siseriiklikest ja välisvahendite taotlusvoorudest;

b) kõik plaanitavad investeeringud peavad olema põhjalikult läbi analüüsitud ning kaasnevad

riskid tuvastatud ja arvesse võetud;

c) üksikobjektide investeeringuotsuste ettevalmistamisel ja alternatiivide analüüsil lähtutakse

põhimõttest, et arendusprojekt peab olema jätkusuutlik ja tasuv, st mitte suurendama

sihtasutuse püsikulusid määral, mida projekti tulud ei kata;

d) uute hoonete ehitamisele eelistatakse olemasolevate hoonete (eelkõige mälestiste)

renoveerimist.

Sihtasutuse eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse

baasteenuste osutamiseks ja asutaja ootuste dokumendis nimetatud strateegiliste

valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenused on teenused, mille osutamine ei ole

sihtasutuse põhitegevus.

 Juhtimiskvaliteedi eesmärgid

Sihtasutus rakendab sobivat juhtimissüsteemi ja hindab regulaarselt selle toimimist (nt ISO

standard 9001, CAF-mudel, hindamine siseauditite abil jms).

Selleks toimub muuhulgas:

a) kord aastas nõukogu esimehe koostöövestlus juhatuse liikmega;

b) kord aastas nõukogude liikmete enesehindamine ning juhatuse liige annab tagasisidet

nõukogu liikmete tööle.

c) Sihtasutus lähtub andmete töötlemisel ning infosüsteemide pidamisel, kasutamisel ja

arendamisel avaliku sektori infoturbe nõuetest ning Kultuuriministeeriumi haldusala

IKT teenuste korraldamise põhimõtetest. Üks tulemusindikaatoritest: küberhügieeni

koolituse (digitesti) läbinud töötajate osakaal aastas kõikidest asutuse töötajatest, kellele

test saadeti.

d) Juhatuse liikmele tulemustasu maksmine on seotud mh asutaja ootuste täitmisega (on

sõlmitud tulemusleping või kokkulepe fikseeritud muul moel).

Kõigi indikaatorite baas- ja sihttasemed on toodud lisas A

Lisa A - Eesti Filmi Instituudi asutajaootuste mõõdikud

Eesmärk 2025 2026 2027

Võtmeindikaatorid

1. Filmitootjate ja koostööpartnerite rahulolu alates 2026

2. Töötajate rahulolu 6 6,1 6,2

EFI toetab kõrgetasemelise ja mitmekesise filmiloomingu valmimist

3.1. Aasta jooksul toetatud uute pikkade mängufilmide arv 5 5 5

3.2. Aasta jooksul toetatud uute pikkade

dokumentaalfilmide arv 10 10 10

3.3. Aasta jooksul toetatud lühi- ja animafilmide arv 13 13 13

3.4. Viimase kahe aasta jooksul EFI poolt toetatud

lastefilmide arv 2 2 2

3.5. Aasta jooksul toetatud pikkade debüütfilmide arv 1 1 1

Eesti filmide ja väärtfilmide kättesaadavus kinodes

4.1. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud

mängufilmide arv 5 5 5

4.2. Aasta jooksul kinodes esilinastunud EFI toetatud

dokumentaalfilmide arv 8 8 8

4.3. EFI poolt toetatud Eesti filmide viimase kolme aasta

keskmine turuosa filmilevis 10% 11% 12%

4.4. Kino Artis vaatajate arv 82000 83000 85000

EFI toetab valdkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tutvustab Eestit hinnatud võttekohana

5.1. Rahvusvahelise vähemuskaastootmisena valminud

filmide arv 7 7 7

5.2. Eesti filmide osaluste arv festivalidel ja filmipäevadel alates 2027

5.3. Eesti filmitootjate osalemine rahvusvahelistel

filmiturgudel alates 2027

5.4. Osalemine rahvusvahelistes filmivaldkonna

koostöövõrgustikes ja fondides 10 10 10

5.5. Film Estonia meetme kaudu toetatud filmiprojektide

Eestis kulutatud summa - seire

5.6. Rahvusvaheliste Eesti osalusega filmikultuuri projektide

arv - seire

Eesti filmipärand on hoitud ja kättesaadav

6.1. Aasta jooksul kättesaadavaks tehtud filmipärandi

kestus minutites 300 300 300

6.2. Tallinnfilmile kuuluva filmipärandi vaatajate arv

voogedastusplatvormidel 165 000 165000 165000

6.3. Pärandi haridusprogrammidest osasaajate arv alates 2027

Keskkonnajalajälje vähendamine

7.1. Osalemine valdkonna keskkonnajalajälje

vähendamisega seotud projektides 1 1 1

7.2. Jäätmete liigiti kogumine toimub toimub toimub

2028 2029

6,2 6,2

5 5

10 10

13 13

2 2

1 1

5 5

8 8

12% 12%

85000 85000

7 7

10 10

300 300

165000 165000

1 1

toimub toimub

1 / 4

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/29-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Eesti Filmi Instituut SA (edaspidi toetuse saaja),

edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise

lepingu (edaspidi leping).

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 (muudetud kultuuriministri

06.04.2026 käskkirjaga nr 61) alusel, kooskõlas 2026. aasta riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse

saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest (edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lisad:

1.4.1. Lisa 1 – toetuse saaja 2026. a tekkepõhine tulude-kulude eelarve;

1.4.2. Lisa 2 – asutaja (toetuse andja) ootused ja asutajaootuste mõõdikud kahes eraldi failis.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.−31.12.2026 toetust summas 18 174 989

eurot, millest:

2.1.1. tegevustoetus on 1 420 239 eurot;

2.1.2. Loov Euroopa Media Desk Eesti toetus on 46 000 eurot;

2.1.3. edasiantavad toetused on:

2.1.3.1. täispika filmi stsenaariumitele 70 000 eurot;

2.1.3.2. mängufilmi arendamiseks 300 000 eurot;

2.1.3.3. mängufilmi tootmiseks 3 812 000 eurot;

2.1.3.4. dokumentaalfilmi arendamiseks 150 000 eurot;

2.1.3.5. dokumentaalfilmi tootmiseks 660 000 eurot;

2.1.3.6. dokumentaalfilmi tootmiseks koostöölepingute alusel 150 000 eurot;

2.1.3.7. animafilmi arendamiseks 90 000 eurot;

2.1.3.8. animafilmi tootmiseks 975 000 eurot;

2.1.3.9. animafilmi vähemuskaastootmiseks 50 000 eurot;

2.1.3.10. täispika filmi vähemuskaastootmiseks 550 000 eurot;

2.1.3.11. TV minisarja arendamiseks 80 000 eurot;

2.1.3.12. lühifilmi tootmiseks 150 000 eurot;

2.1.3.13. TV-dokumentaalsarja järeltootmiseks 30 000 eurot;

2.1.3.14. Eesti filmide kinolevile 137 500 eurot;

2.1.3.15. Eesti filmide subtiitritele ja kirjeldustõlkele 18 500 eurot;

2.1.3.16. üritustele 117 000 eurot;

2.1.3.17. täiendkoolitusele ja haridusele 23 000 eurot;

2.1.3.18. Euroopa filmi levile 45 000 eurot;

2.1.3.19. uurimistööle ja õppematerjalidele 97 000 eurot;

2.1.3.20. Eesti filmide digiteerimiseks 8000 eurot;

2.1.3.21. väärtfilmikinode tegevustoetuseks 175 750 eurot;

2.1.3.22. väliskapitalil Eestis toodetavate filmide toetusmehhanismi Film Estonia kuludeks 9 020 000

eurot.

2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2026. aastal

vähemalt 1720 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema

kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,

mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.

2.3. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel:

2.3.1. 21.04.2026 – 10 000 000 eurot;

2.3.2. 18.09.2026 – 8 174 989 eurot.

2 / 4

2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva

enne lepingu punktis 2.4.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Kui toetuse saaja e-äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu toetuse kasutamise

sihipärasus, kohustub toetuse saaja esitama toetuse andja nõudel täiendava seletuskirja või ülevaate.

Toetuse andja teavitab toetuse saajat esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.2. Toetuse saaja esitab punktis 2.1 nimetatud toetuse osas toetuse andjale 26.01.2027 teatise toetuse

tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2026. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected].

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks

lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid,

toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise

sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse

kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja

on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse

arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja

selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata

eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja

otstarbekust. 3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või

audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevustega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos teatise esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.5 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

3 / 4

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja esitatud taotlus, mis

muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse

lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Karlo Funk, [email protected], 5648 5966;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Madis Niinelt, [email protected], 627 6066. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus. 7.4. Toetuse saaja teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu

õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected].

7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse.

4 / 4

7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel

kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja

kaitse seaduses sätestatust.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Eesti Filmi Instituut SA

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90000357

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE891010220034796011

Viitenumber 3500081759

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu Edith Sepp

kantsler juhatuse liige