| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 7-4.1/1804-1 |
| Registreeritud | 22.04.2026 |
| Sünkroonitud | 23.04.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 7 RIIGI FINANTSVARADE JA -KOHUSTUSTE HALDAMINE |
| Sari | 7-4.1 Kirjavahetus finantsvarade ja -kohustuste korraldamise osas |
| Toimik | 7-4.1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikontroll, Riigikogu rahanduskomisjon |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikontroll, Riigikogu rahanduskomisjon |
| Vastutaja | Tarmo Ibrus (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigikassa osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Riigikontroll
Stabiliseerimisreservi varade
koosseisu ja väärtuse aruanne
Riigikontrollile seisuga 31.03.2026
“Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel esitame stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja
väärtuse aruande seisuga 31.03.2026. a.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisa(d):
1. stabiliseerimisreservi_aruanne_31.03.2026
2. seletuskiri_aruande_juurde_31.03.2026
Sama: Riigikogu Rahanduskomisjon
Tarmo Ibrus
Meie 22.04.2026 nr 7-4.1/1804-1
1
Seletuskiri
Stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse aruande juurde seisuga 31.03.2026. Sissejuhatus Aruanne esitatakse “Riigieelarve seaduse” §74 sätete alusel. Aruande ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna peaspetsialist Tarmo Ibrus (tel. 58 851 475, [email protected]). Aruande eesmärk, sisu ja mõjud Aruande eesmärk on anda ülevaade stabiliseerimisreservi (reservi) varade koosseisust ja väärtusest seisuga 31. märts 2026. Stabiliseerimisreservi maht ja mahu dünaamika 31. märtsi 2026. aasta seisuga on reservi maht hinnatuna turuväärtuses 482,0 miljonit eurot. Reservi maht on vähenenud võrreldes 2025. aasta lõpu seisuga 3,6 miljoni euro võrra. 2026. aasta 1. kvartali jooksul reservi sissemakseid ei tehtud. 2025. aasta jooksul laekus reservi Eesti Panga 2024. aasta kasumieraldis summas 18,5 miljonit eurot. Reservi haldamine Stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk on kehtestatud piirangute raames pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine, et vajaduse korral oleks võimalik täita riigieelarve seaduses nimetatud eesmärke. Stabiliseerimisreservi investeerimisstrateegia töötatakse välja kooskõlas Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud investeerimispiirangutega. Strateegia baasil koostatakse normportfell, mis väljendab reservi riskineutraalset positsiooni ja millest portfellihalduril on õigus riskilimiidi ulatuses hälbida. Normportfell koosneb valitsuste ja ettevõtete võlakirjadest, börsil kaubeldavate investeerimisfondide osakutest ning rahaturuinstrumentidest. Reservi paigutused 2026. aasta 1. kvartali lõpu seisuga on reservi vahendid investeeritud põhiliselt madala krediidiriskiga Euroopa Liidu valitsuste võlakirjadesse ning keskpanga kontojääki (83,6% paigutuste struktuurist) ja krediidiasutuse hoiusesse (7,4%). Suurima osakaalu paigutustest moodustavad Prantsusmaa (19,2%), Belgia (18,6%) ja Austria (17,8%) võlakirjad. Reservi investeeringutest moodustavad võlakirjad 83,6%, börsil kaubeldava investeerimisfondi osakud 9,0% ning hoius ja kontojääk 7,4%. Reservi vahendite säilivuse tagamiseks moodustavad 23,7% reservi mahust investeeringud kõrgeima krediidireitinguga (lühiajaliste paigutuste puhul Moody’s Prime-1 ja Standard&Poor’s A-1; pikaajaliste paigutuste puhul Moody’s Aaa, Standard & Poor’s AAA) emitentidesse ja keskpanka. Reservi tulusus 2026. aasta 1. kvartali kokkuvõttes euroala võlakirjade tootlused tõusid. Saksamaa valitsuse võlakirjade näitel on 2-aastane tähtaeg tõusnud 49,4 baaspunkti (bp) tasemeni 2,616%, 5 aastat on tõusnud 27,9 bp tasemeni 2,727% ja 10 aastat on tõusnud 14,9 bp tasemeni 3,004%. USA aktsiaindeksid (Dow Jones, S&P 500,
2
NASDAQ) langesid 1. kvartalis vastavalt 3,58%, 4,63% ja 5,98%. Saksamaa aktsiaindeks DAX langes 1. kvartalis 7,58%. Stabiliseerimisreservi investeering börsil kaubeldavasse investeerimisfondi langes 1. kvartalis 3,80%. Reservi 2026. aasta 1. kvartali tulusus oli -2,96% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli -3,45%. Reservi 12 kuu tulusus oli 2026. aasta 1. kvartali lõpu seisuga 2,30% ja normportfelli vastava perioodi tulusus oli 2,10%. Üldised suundumused rahvusvahelistel finantsturgudel Euroopa Keskpanga (EKP) nõukogu jättis veebruaris ja märtsis toimunud koosolekutel baasintressimäärad muutmata. EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub keskpika aja jooksul eesmärgiks seatud 2% tasemel. Lähis-Idas toimuv sõjategevus on muutnud väljavaate märkimisväärselt ebakindlamaks ning toonud kaasa riski, et inflatsioon suureneb ja majanduskasv väheneb. Energiahindade tõusu kaudu avaldab sõda inflatsioonile lähiajal olulist mõju. Keskpikas perspektiivis avalduvad tagajärjed sõltuvad nii sõjalise konflikti intensiivsusest ja kestusest kui ka sellest, milline on energiahindade toime tarbijahindadele ja majandusele. EKP nõukogu on selle ebakindlusega toimetulekuks hästi valmis. Eeloleval perioodil laekuvad andmed aitavad hinnata sõjategevuse mõju inflatsiooni väljavaatele ja seonduvatele riskidele. EKP nõukogu jälgib olukorda tähelepanelikult ning andmepõhine lähenemisviis võimaldab seada rahapoliitikas asjakohase kursi. Jaanuari keskel toimus Davosi majandusfoorum, kus üheks oluliseks teemaks oli USA vastasseis liitlastega, mis oli tekkinud kui USA president D. Trump hakkas nõudma Gröönimaad, et tagada USA julgeolekut. Gröönimaa ümber tekkinud pinged suudeti maandada ja USA tähelepanu pöördus Iraanile seoses rahva rahutuste verise mahasurumisega. 28. veebruaril alustasid USA ja Iisrael sõjalisi operatsioone Iraani vastu. Iraan vastas omapoolsete raketilöökidega Iisraelile ja Pärsia lahe riikides asuvatele USA sõjaväebaasidele ning nafta- ja gaasitööstustele ning asudes takistama laevaliiklust Hormuzi väinas. Nafta ja gaasi hinnad tõusid sõjast tingitud tarnekriisi tõttu märtsis hüppeliselt, mõjutades otseselt inflatsiooni väljavaadet. Aktsiaturud on langenud ning euroala intressimäärad, eeskätt lühiajalised intressimäärad, on järsult tõusnud. Finantsturgudel hinnastati märtsi lõpus tõenäoliseks kolme EKP 25- baaspunktilist baasintressimäära tõstmist 2026. aasta jooksul. 15. aprill 2026
Aruanne stabiliseerimisreservi varade koosseisu ja väärtuse kohta
Seisuga: 31-märts-2026
1. Üldinfo 1.1. Maht Summa (EUR)
Reservi maht turuväärtuses: 481 979 520 Reservi mahu muutus 3 kuuga hinnatuna turuväärtuses: -3 637 845 Reservi mahu muutus 12 kuuga hinnatuna turuväärtuses: 29 316 818 Reservi mahu muutus aasta algusest hinnatuna turuväärtuses: -3 637 845
1.2. Laekumised, väljamaksed Summa (EUR) Laekumised aasta algusest: 0 Väljamaksed aasta algusest: 0
1.3. Väärtuse kasv/kahanemine Portfell Normportfell Erinevus +/- Tulusus 90 päeva (aasta baasil) -2,96% -3,45% 0,49% Tulusus 12 kuud (aasta baasil) 2,30% 2,10% 0,19% Tulusus aasta algusest (aasta baasil) -2,96% -3,45% 0,49% Investeeringute keskmine kestus (aasta baasil) 3,75 3,76 -0,01
1.4. Investeeringute koondandmed Osakaalud % Piirnorm Erinevus +/- Turuväärtus (EUR) Investeeringud sektorite alusel
valitsus 83,61% 403 004 410 keskpank 0,01% 66 640 krediidiasutus 7,38% 35 559 492 ettevõte 8,99% 43 348 978
Investeeringud reitingu alusel Aaa 15,26% 73 557 425 Aa1 5,66% 27 296 356 Aa2 23,82% 114 822 812 A1 37,84% 182 404 766 P-1 8,40% 40 482 542 Eesti Pank 0,01% 66 640 investeerimisfondi osak 8,99% 43 348 978
Suuremad investeeringud krediidiasutuse/emitendi lõikes Prantsusmaa 19,21% 20% 0,79% 92 603 242 Belgia 18,63% 20% 1,37% 89 801 524 Austria 17,80% 20% 2,20% 85 775 335 BNG Bank 10,39% 20% 9,61% 50 056 003 SPDR MSCI World EUR Hedged 8,99% 10% 1,01% 43 348 978
Investeeringud instrumentide alusel võlakiri 83,61% 403 004 410 hoius 7,38% 35 559 492 investeerimisfondi osak 8,99% 43 348 978 kontojääk 0,01% 66 640
Investeeringud valuuta alusel EUR 100,00% 100% 0,00% 481 979 520
100%
35% 18,63%
Prantsusmaa 19%
Belgia 19%
Austria 18%
BNG Bank 10%
SPDR MSCI World EUR
Hedged 9%
muud 25%
Stabiliseerimisreservi jaotus emitentide lõikes seisuga 31.03.2026
Aaa 15%
Aa1 6%
Aa2 24%
A1 38%
P-1 8%
Eesti Pank 0%
investeerimisfondi osak 9%
Stabiliseerimisreservi jaotus reitingute lõikes seisuga 31.03.2026
100
105
110
115
120
125
130
135
140
145
150
155
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
20 26
Stabiliseerimisreservi ja normportfelli kumulatiivne tulusus, tulusus aasta baasil on portfellil 1,64% ja normportfellil 1,54%
portfell normportfell
-3% -2% -1% 0% 1% 2% 3% 4% 5% 6% 7% 8% 9%
0
100
200
300
400
500
600
20 02
20 03
20 04
20 05
20 06
20 07
20 08
20 09
20 10
20 11
20 12
20 13
20 14
20 15
20 16
20 17
20 18
20 19
20 20
20 21
20 22
20 23
20 24
20 25
I k v
20 26
Stabiliseerimisreservi turuväärtus ja tulusus
turuväärtus mln EUR tulusus aasta baasil