Eesti Energia AS korraline üldkoosolek

EESTI ENERGIA AS

Registrikood 10421629

Asukoht ja aadress Lelle tänav 22, Tallinn 11318

KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL

ÜLDKOOSOLEKU TOIMUMISE AEG JA KOHT

7. aprill 2026. a, algus kell 15:00

Suur-Ameerika 1, Tallinn

AINUAKTSIONÄR

Eesti Energia AS („Selts“) ainuaktsionär (häälte arv: 846 645 750, mis moodustab 100% kõigist

aktsiatega määratud häältest) on Eesti Vabariik („Ainuaktsionär“), kelle nimel teostab vastavalt

Vabariigi Valitsuse 21.03.2013. a korraldusele nr 129 „Eesti Energia Aktsiaseltsi aktsiate valitseja

määramine ja aktsiate üleandmine Rahandusministeeriumi valitsemisele“ aktsiate valitsemist

Rahandusministeerium ning keda riigivaraseaduse (RVS) § 5 lg 5 ja peaministri 19.04.2023 a

korralduse nr 25 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad” p 7

alusel esindab rahandusminister Jürgen Ligi.

Aktsiate/häälte arv: 846 645 750

KOOSOLEKUST OSAVÕTJAD

Ainuaktsionäri esindaja: Jürgen Ligi, rahandusminister

Kutsutud:

Anne Mere, Seltsi nõukogu esimees

Kaur Kajak, Seltsi nõukogu liige, Rahandusministeeriumi

asekantsler

Andrus Durejko, Seltsi juhatuse esimees

Gerrit Mäesalu, korporatiivsuhete juht

Moonika Oras, rahandusministri nõunik

Kristofer Rennel, rahandusministri nõunik

Tarmo Porgand, Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakonna juhataja, Seltsi auditikomitee liige

Kaupo Raag, Rahandusministeeriumi osaluspoliitika ja riigiabi

valdkonna juht

KOOSOLEKU PÄEVAKORD

1. Eesti Energia AS juhatuse aruanne möödunud majandusaasta tegevusest

2. Eesti Energia AS nõukogu tegevusaruanne möödunud majandusaasta tegevustest

3. Eesti Energia AS-i 2025. majandusaasta aruande kinnitamine

4. Eesti Energia Aktsiaseltsi jaotamata kasumi jaotamine

Koosolekut juhatas Jürgen Ligi ja protokollis Kaupo Raag.

Päevakorrapunkt 1. Eesti Energia AS juhatuse aruanne möödunud majandusaasta tegevusest

Andrus Durejko esitas juhatuse esimehe ülevaate Seltsi 2025. a. majandusaasta kohta. Perioodil

avaldasid tulemustele jätkuvalt mõju energiatootmise põhivarade allahindlused, aasta esimene pool

vastas ootustele, kuid aasta teises pooles tekkisid suured kulusurved, neist üks olulisemaid oli

bilansienergia kulu. Põhivarade allahindluse tõttu lõpetati aasta kahjumiga.

Otsus nr 1: Võtta info teadmiseks. Ainuaktsionäri hinnangul on Selts täitnud omaniku ootusi hästi.

Päevakorrapunkt 2. Seltsi nõukogu tegevusaruanne möödunud majandusaasta tegevustest

Seltsi nõukogu esimees esitas nõukogu aruande 2025. a majandusaasta kohta. Oluline samm oli

siseauditi ja riskijuhtimise eraldamine. Nõukogus on hetkel 5 liiget, kuues liige liitub mais.

Kokku pidas nõukogu 2025. a majandusaastal 16 koosolekut ja lisaks võeti mõned kiireloomulised

otsused vastu ilma koosolekut kokku kutsumata. Olulised otsused 2025. a puudutasid mh muudatusi

Seltsi juhatuses ja otsuseid seoses Enefit Green AS-i ülevõtmispakkumise ja aktsiate ülevõtmise

korraldamise, noteerimise lõpetamise taotlemise ja Eesti Energia AS-i võlakirja emissiooni

korraldamisega.

Otsus nr 2: Võtta nõukogu aruanne teadmiseks. Seltsil avalikustada nõukogu aruanne oma veebilehel.

Päevakorrapunkt 3. Eesti Energia AS-i 2025. majandusaasta aruande kinnitamine

Seltsi audiitor on väljastanud märkusteta arvamuse. Seltsi nõukogu kiitis 6. aprillil 2026 heaks

juhatuse poolt koostatud 2025. a majandusaasta aruande, milles sisaldub mh ka auditeeritud

jätkusuutlikkuse aruanne.

Otsus nr 3: Ainuaktsionär kinnitab Seltsi 2025. a majandusaasta aruande (Lisa 1).

Päevakorrapunkt 4. Eesti Energia Aktsiaseltsi jaotamata kasumi jaotamine

Eesti Energia AS-i nõukogu kiitis 6. aprillil 2026 heaks juhatuse ettepaneku Eesti Energia AS-i

jaotamata kasumi jaotamise ettepaneku järgmiselt:

1. Eesti Energia kontserni jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2025 oli 312 968 894,44 eurot,

millest 2025. aasta puhaskahjum moodustas 89 152 604,29 eurot.

2. Jaotada Eesti Energia jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2025 järgmiselt:

2.1 maksta aktsionäridele dividendideks 35 300 000 eurot;

2.2 jätta ülejäänud eelmiste perioodide jaotamata kasum summas 277 668 894,44 eurot

jaotamata kasumiks seoses Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega.

Otsus nr 5: Ainuaktsionär võttis vastu järgmised otsused:

- maksta Ainuaktsionärile dividendidena 35 300 000 (kolmkümmend viis miljonit kolmsada

tuhat) eurot;

- seoses Eesti Energia kontserni jätkuva finantseerimisvajadusega jätta ülejäänud jaotamata

kasum summas 277 668 894,44 eurot jaotamata;

- dividendid maksta Rahandusministeeriumi kontole hiljemalt 05.12.2026.

Otsus nr 5 jõustub peale Vabariigi Valitsuse korralduse „Riigi äriühingu ja sellise äriühingu, kus

riigil on vähemalt otsustusõigus, poolt makstavate dividendide summade kinnitamine 2026. aastaks“

jõustumist.

Koosoleku juhataja lõpetas koosoleku kell 16:15.

Protokolli lisa:

- Seltsi 2025. aasta majandusaasta aruanne;

Käesolev protokoll kajastab õigesti selles sisalduvaid asjaolusid ning on allkirjastatud koosoleku

juhataja ja protokollija poolt.

Koosoleku juhataja Protokollija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Jürgen Ligi Kaupo Raag

Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn, Eesti Tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 +372 6141 800, [email protected]

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne Eesti Energia AS-i aktsionärile

Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kohta Meie arvamus Meie arvates kajastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti Energia AS-i (Ettevõte) ja selle tütarettevõtete (koos Kontsern) konsolideeritud finantsseisundit seisuga 31. detsember 2025 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta konsolideeritud finantstulemust ja konsolideeritud rahavoogusid kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt. Meie auditi arvamus on kooskõlas auditikomiteele 31. märtsil 2026 esitatud täiendava aruandega. Mida me auditeerisime Kontserni konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

● konsolideeritud kasumiaruannet 31. detsember 2025 lõppenud majandusaasta kohta; ● konsolideeritud koondkasumiaruannet 31. detsember 2025 lõppenud majandusaasta kohta; ● konsolideeritud finantsseisundi aruannet seisuga 31. detsember 2025; ● konsolideeritud rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ● konsolideeritud omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja ● konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulist teavet arvestuspõhimõtete kohta ja muud selgitavat infot. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti) (ISA-d (EE)). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga“. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane alus meie arvamuse avaldamiseks.

2

Olulisus

Auditi ulatus

Peamised auditi

teemad

Sõltumatus Me oleme Kontsernist sõltumatud vastavalt määruse (EL) nr 537/2014 eetikanõuetele, mis kohalduvad avaliku huvi üksuste raamatupidamise aastaaruannete auditeerimisel, ning kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu (eetikakoodeks (Eesti)), mis rakendub avaliku huvi üksuste raamatupidamise aastaaruannete auditeerimisel. Oleme täitnud ka oma muud eetikaalased kohustused vastavalt määruse (EL) nr 537/2014 ja eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele. Oma parima teadmise ja veendumuse kohaselt kinnitame, et meie poolt Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele Euroopa Liidus osutatud auditivälised teenused on olnud kooskõlas Eesti Vabariigis kehtivate seaduste ja regulatsioonidega ning et me ei ole osutanud auditiväliseid teenuseid, mis on keelatud Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse §-i 591 poolt. Meie poolt perioodi 1. jaanuar 2025 - 31. detsember 2025 jooksul Ettevõttele ja selle tütarettevõtetele osutatud auditivälised teenused on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 29. Ülevaade meie auditist Kokkuvõte

● Kontserni üldine olulisus on 7,9 miljonit eurot, mis on määratud kui ligikaudu 2,5% Kontserni kasumist enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi ja väärtuse languse kulusid (EBITDA).

● Kohandasime auditi ulatust lähtudes Kontserni kuuluvate ettevõtete riski tasemest ja suurusest ning viisime läbi kas täismahus auditi või eraldiseisvad auditiprotseduurid oluliste kasumiaruande või finantsseisundi aruande ridade osas. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises.

● Põlevkivi kaevandamise ning põlevkiviõli ja elektri tootmisega seotud materiaalse põhivara võimaliku väärtuse languse hindamine.

Oma auditi kujundamisel määrasime me olulisuse ja hindasime olulise väärkajastamise riske konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes. Erilist tähelepanu pöörasime valdkondadele, kus juhatus on kasutanud subjektiivseid hinnanguid, näiteks oluliste raamatupidamislike hinnangute puhul, mis tuginesid eeldustele ja tulevikusündmustele, mis on oma olemuselt ebakindlad. Nagu kõikides oma auditites, tegelesime riskiga, et juhtkond eirab sisekontrollisüsteemi, hinnates muu hulgas seda, kas on asjaolusid, mis viitavad pettusest tuleneda võivale olulise väärkajastamise riskile.

3

Olulisus Meie auditi ulatust mõjutas meie poolt määratud olulisus. Auditi eesmärgiks on omandada põhjendatud kindlustunne selle kohta, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast. Neid loetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Tuginedes oma professionaalsele hinnangule määrasime olulisusele, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku olulisusele, teatud numbrilised piirmäärad, mis on toodud alljärgnevas tabelis. Need numbrilised piirmäärad koos kvalitatiivsete kaalutlustega aitasid meil määrata meie auditi ulatust ja meie auditiprotseduuride olemust, ajastust ja mahtu ning hinnata väärkajastamiste, kui neid oli, mõju konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele kui tervikule nii eraldiseisvalt kui summeerituna.

Kontserni üldine olulisus 7,9 miljonit eurot

Kuidas me selle määrasime Ligikaudu 2,5% EBITDA-st

Kontsern on defineerinud EBITDA kui kasumi enne finantstulusid ja -kulusid, sidusettevõtjate kapitaliosaluse tulemit, maksu-, ning põhivara kulumi ja väärtuse languse kulusid. EBITDA ei ole IFRS finantsaruandluse raamistikus defineeritud tulemuslikkuse näitaja, mis on avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5 ning selle määratlemise ja arvestamise eest vastutab juhtkond. Kontserni poolt EBITDA arvestuseks või määratlemiseks kasutatud meetod või mõisted võivad erineda teiste ettevõtete poolt sarnaselt nimetatud näitajate definitsioonist või arvestuse meetoditest.

Rakendatud olulisuse kriteeriumi põhjendus

Olulisuse arvestuse aluseks oleme valinud EBITDA, kuna nagu on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 5, on see üheks olulisemaks mõõdikuks Kontserni tulemuslikkuse hindamisel juhtkonna poolt.

Valisime 2,5% määra, mis jääb auditeerimisstandardite kohaselt aktsepteeritavate kvantitatiivsete olulisuse künniste vahemikku.

Peamised auditi teemad Peamised auditi teemad on valdkonnad, mis olid meie professionaalse hinnangu kohaselt käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditis kõige olulisemad. Neid valdkondi käsitleti konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku auditeerimise ja sellele arvamuse avaldamise kontekstis ning me ei avalda nende valdkondade kohta eraldi arvamust.

4

Peamine auditi teema Kuidas me tegelesime peamise auditi teemaga oma auditis

Põlevkivi kaevandamise ning põlevkiviõli ja elektri tootmisega seotud materiaalse põhivara võimaliku väärtuse languse hindamine Juhatuse poolt tehtud olulised eeldused ning nende mõju materiaalse põhivara kaetavale väärtusele on kirjeldatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisades 4 ning 6. Seisuga 31. detsember 2025 moodustavad Kontserni materiaalsed põhivarad kokku 3 585,9 miljonit eurot, millest 378,7 miljonit eurot on seotud põlevkivi kaevandamise ning põlevkiviõli ja elektri tootmisega. Nimetatud varade suhtes 2025. aastal kajastatud allahindluse kogusumma oli 194,3 miljonit eurot. Volatiilsed elektri ja CO2 heitmekvootide turuhinnad ning ebakindlus nende muutuse osas tulevikus on indikatsiooniks, et põlevkivist ja muudest kütustest elektri tootmisega seotud üksuste (Auvere ja hübriidplokkide üksus) varade kaetav väärtus võib olla madalam nende bilansilisest jääkväärtusest. Enefit 280-2 õlitehase pikenenud ehitusperiood ja tähtajaline kasutusluba ning vedelkütuse ja saastekvootide turuhindade volatiilsus avaldavad olulist mõju õlitehaste (Enefit 280-1, Enefit 280-2 ja Enefit 140) rahavoogude prognoosile viidates, et varade kaetav väärtus võib olla madalam kui nende bilansiline jääkväärtus. Lisaks põhjustavad Enefit 280-2 õlitehase ehituse viivitused ja elektrijaamade alakoormatus põlevkivi väiksemat vajadust, mis omakorda viitab kaevanduste varade võimalikule madalamale kaetavale väärtusele võrreldes nende bilansilise jääkväärtusega. Auvere elektrijaama, hübriidplokkide üksuse, Enefit 140, Enefit 280-1 ja Enefit 280-2 õlitehase ja kaevanduste kaetava väärtuse aluseks on kasutusväärtus, mis põhineb tulevaste perioodide diskonteeritud rahavoogudel. Kuna tulevaste perioodide rahavoogude prognoosimine ja diskonteerimine on paratamatult seotud ebakindlusega, siis on varade väärtuse hindamine subjektiivne ning eeldab oluliste hinnangute kasutamist. Mitmeid vara väärtuse testi aluseks olevaid olulisi eelduseid, nagu prognoositud elektri-, õli- ja CO2 heitmekvootide hinnad, mõjutavad globaalsed ja siseriiklikud majanduspoliitilised tegurid. Hinnanguliste eelduste kasutamise tõttu eksisteerib võrdlemisi oluline risk, et potentsiaalne varade väärtuse langus võib jääda tuvastamata või olla ebakorrektselt arvestatud. Sellest tulenevalt on antud valdkond üheks peamiseks auditi teemaks.

Esmalt hindasime, kas on varasid, mille puhul esinevad väärtuse languse indikatsioonid, mida juhtkond ei ole tuvastanud. Hindamisel tuginesime meie teadmistele Kontserni ja selle äritegevuse kohta ning tööstusharude kohta, kus Kontsern tegutseb. Lisaks viisime läbi intervjuud Kontserni juhatuse liikmete ja võtmetöötajatega ning vaatasime läbi Kontserni sisemise aruandlusega seotud dokumendid. Hindasime põhilisi juhatuse poolt varade kaetava väärtuse arvestamisel kasutatud eelduseid ja hinnanguid, sealhulgas majandustegevusega seotud eelduseid nagu prognoositavad elektri tootmis-, õli tootmis- ja kaevemahud, tegevuskulud ja tootmisseadmete töökindlus. Kontrollisime juhatuse eelduseid, võrreldes neid äritasandi juhtidelt saadud informatsiooniga, Kontserni tegelike tulemuste ning sisemiste dokumentidega, nagu näiteks eelarve- ja tootmisprognoosid ning Eesti Energia AS-i, Enefit Industry OÜ ja Enefit Power OÜ juhatuse ja nõukogu koosolekute protokollid. Valdkondades, kus juhatus oli lähtunud turusisenditest või turunäitajatest tuletatud sisenditest, nagu näiteks elektri-, õli- ja CO2 heitmekvootide hinnad, võrdlesime neid väliste infoallikatega. Kaasasime PwC hindamisspetsialiste, kes aitasid meil hinnata juhatuse poolt rakendatud diskontomäärade asjakohasust. Võrdlesime neid määrasid välise infoga ja kontrollisime nende aluseks olevaid eelduseid lähtudes meie teadmistest Kontsernist ja selle tegevusvaldkondadest. Lisaks hindasime konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes materiaalse põhivara vara väärtuse testide osas avalikustatud informatsiooni piisavust.

5

Kuidas me kujundasime oma auditi ulatuse Kujundasime oma auditi ulatuse eesmärgiga teha piisavalt tööd, võimaldamaks meil avaldada arvamust konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kui terviku kohta, võttes arvesse Kontserni struktuuri, raamatupidamisprotsesse ja kontrollprotseduure, ning tegevusvaldkonda, milles Kontsern tegutseb. Antud eesmärgi saavutamiseks teostasime täismahus auditi Kontserni järgmiste üksuste finantsaruannete osas, tingituna nende suurusest ja riski tasemest:

• Enefit Power OÜ (elektrienergia tootmine); • Enefit Industry OÜ (põlevkiviõli tootmine ja põlevkivi kaevandamine); • Elektrilevi OÜ (jaotusvõrk); • Enefit SIA (elektrienergia ja gaasi müük Lätis); • Enefit UAB (elektrienergia ja gaasi müük Leedus); • Eesti Energia AS (Kontserni emaettevõte); • Enefit OÜ (endise nimega: Enefit Green AS) (taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine ning elektrienergia ja gaasi müük Eestis); • Enefit Wind OÜ (taastuvatest allikatest elektrienergia tootmine).

Lisaks teostasime spetsiifilised auditi protseduurid oluliste saldode ja tehingute osas järgmistes tütarettevõtetes: Enefit AS (01.01.25-30.09.25), Enefit Sp.z.o.o., Imatra Elekter AS, Aktsiaselts NARVA SOOJUSVÕRK, Enefit Solutions AS (01.01.25-30.09.25), Enefit Outotec Technology OÜ, Attarat Holding OÜ, Enefit Green Solar OÜ, Liivi Offshore OÜ, Enefit American Oil Co., Enefit Green Sp.z.o.o., Enefit Wind UAB, UAB Energijos žara, UAB Vejo Parkai, UAB Vejoteka, UAB Kelmes Vejo Energija and UAB Šilalės Vėjas. Kontserni tasemel kontrollisime konsolideerimist ning teostasime täiendavad analüütilised protseduurid nende Kontserni ettevõtete osas, mida eespool nimetatud protseduurid ei hõlmanud, et veenduda konsolideeritud finantsaruandlust mõjutavate väärkajastamiste puudumises. Kirjeldav informatsioon Kontserni struktuuri osas on esitatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande lisas 10. Muu informatsiooni, sealhulgas tegevusaruande, aruandlus Juhatus vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet (sealhulgas kestlikkuse aruannet), kasumi jaotamise ettepanekut, sõnastikku ja investori informatsiooni (kuid ei hõlma konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet). Meie arvamus konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni, sealhulgas tegevusaruannet. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi konsolideeritud raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Tegevusaruande osas teostasime ka Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud protseduurid. Nimetatud protseduuride hulka kuulub kontroll, kas tegevusaruanne on olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega ning on koostatud (välja arvatud kestlikkuse aruanne) Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

6

Tuginedes auditi käigus tehtud töödele, on meie arvates: ● tegevusaruandes toodud informatsioon olulises osas kooskõlas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega selle aasta osas, mille kohta

konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne on koostatud; ja ● tegevusaruanne (välja arvatud kestlikkuse aruanne) koostatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduse nõuete kohaselt.

Kui enne sõltumatu vandeaudiitori aruande kuupäeva saadud tegevusaruande või muu informatsiooni osas tehtud töö põhjal järeldame, et tegevusaruandes või muus informatsioonis on oluline väärkajastamine, oleme kohustatud selle tõsiasja avaldama. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandega Juhatus vastutab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu juhatus peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamist. Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhatus kohustatud hindama Kontserni jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui juhatus kavatseb Kontserni likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Audiitori kohustused seoses konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega (EE) kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega (EE) läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me: ● tuvastame ja hindame riske, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja

teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

● omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Kontserni sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

● hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

7

● otsustame, kas juhatuse poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Kontserni jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle kohta avalikustatud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Kontserni tegevuse jätkumise lõppemist;

● hindame konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis;

● planeerime ja teostame kontserni auditi, et saada piisavalt asjakohaseid auditi tõendusmaterjale Kontserni kuuluvate majandusüksuste või äriüksuste finantsinformatsiooni kohta, mis on aluseks konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande kohta arvamuse kujundamiseks. Me vastutame kontserni auditi juhtimise, järelevalve ja teostatavate auditi protseduuride ülevaatamise eest. Me oleme ainuvastutavad oma auditi arvamuse eest.

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta. Samuti kinnitame neile, kelle ülesandeks on valitsemine, et oleme järginud sõltumatust puudutavaid eetikanõudeid ning edastame neile info kõikide suhete ja muude asjaolude kohta, mis võivad tekitada põhjendatud kahtlust meie sõltumatuse riivamise kohta, ja vajadusel ohtude kõrvaldamiseks rakendatud meetmete või kaitsemehhanismide kohta. Neile, kelle ülesandeks on valitsemine, edastatud auditiga seotud teemade seast valime välja need teemad, mis olid käesoleva perioodi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande auditi kontekstis kõige olulisemad ja on seega peamised auditi teemad. Me kirjeldame neid teemasid audiitori aruandes, välja arvatud juhul, kui seaduse või regulatsiooni kohaselt on keelatud antud teema kohta infot avalikustada või kui me äärmiselt erandlikel juhtudel otsustame, et antud teema kohta ei peaks meie aruandes infot esitama, kuna võib põhjendatult eeldada, et antud info esitamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed ületavad avaliku huvi rahuldamisest saadava kasu.

Aruanne muude seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete kohta Aruanne konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavuse kohta Euroopa ühtse elektroonilise aruandlusvormingu (ESEF) nõuetele Meid on tellitud lepingu alusel juhatuse poolt läbi viima põhjendatud kindlustandvat töövõttu, et kontrollida Eesti Energia AS-i 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi vastavust kohaldatavatele nõuetele ("Konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis"). Käsitletava küsimuse kirjeldus ja kohaldatavad kriteeriumid Juhatus on rakendanud konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandele esitusviisi, et vastata artiklite 3 ja 4 nõuetele, mis on KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUSES (EL) 2019/815, 17. detsember 2018, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/109/EÜ seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, millega määratakse kindlaks ühtne elektrooniline aruandlusvorming (ESEF-i määrus). Kohaldatavad nõuded konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohta on sätestatud ESEF-i määruses.

8

Eelmises lauses kirjeldatud nõuded määravad aluse konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi kohaldamiseks ja on meie hinnangul asjakohane kriteerium meie põhjendatud kindlustandva kokkuvõtte koostamiseks. Juhatuse ja nende, kelle ülesandeks on Kontserni valitsemine, kohustused Juhatus vastutab selle eest, et konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastaks ESEF-i määruse nõuetele. See kohustab juhatust valima ja rakendama sobivaid märgistusi iXBRL-märgistuskeeles ESEF taksonoomia baasilt ning looma, rakendama ning hoidma sisekontrolle, mis on asjakohased konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviisi koostamiseks, mis ei sisalda olulisi väärkajastamisi ESEF-i määruse nõuetele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad finantsaruandluse protsessi järelevalve eest, mille all tuleb mõista ka konsolideeritud finantsaruannete koostamist vastavalt ESEF-i määrusest tulenevale vormingule. Meie kohustused Meie kohustuseks on avaldada sõltumatu vandeaudiitori põhjendatud kindlustandev kokkuvõte, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele. Viisime oma töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud) “Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)) põhjendatud kindlustandva töövõtuna. See standard nõuab, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime kindlustandva töövõtu läbi, omandamaks põhjendatud kindlustunnet, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis vastab kõigis olulistes aspektides kohaldatavatele nõuetele. Kuigi põhjendatud kindlustunne on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga kooskõlas läbiviidud töövõtt garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse (oluline nõuetele mittevastavus). Kvaliteedijuhtimise nõuded ja kutse-eetika Meie rakendame Rahvusvahelise kvaliteedijuhtimise standardi (Eesti) 1 (täiendatud) sätteid ning tagame neist tulenevalt tervikliku kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis sisaldab eetikanõuete, kutsestandardite ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest tulenevate nõuete dokumenteeritud poliitikaid ja protseduure. Me oleme Kontsernist sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sealhulgas sõltumatuse standarditega), mille on vastu võtnud Audiitortegevuse Järelevalve Nõukogu (Eetikakoodeks (Eesti)), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt eetikakoodeksi (Eesti) nõuetele.

9

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte Meie planeeritud ja läbiviidud protseduuride eesmärgiks oli saada põhjendatud kindlust, kas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande esitusviis on vastavuses, kõigis olulistes aspektides, kohaldatavate nõuetega ja selline vastavus ei sisalda olulisi vigu ega väljajätmisi. Meie protseduurid hõlmasid eelkõige järgmist: ● arusaamise loomine sisekontrollisüsteemist ja protsessidest, mis on olulised konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande elektroonilise

aruandlusvormingu rakendamisel, sealhulgas konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande XHTML-vormingus koostamisel ja märgistuskeele kasutamisel;

● kontrollimine, kas XHTML-vormingut rakendati õigesti; ● konsolideeritud raamatupidamise aastaaruande märgistamise täielikkuse hindamine iXBRL-märgistuskeele abil vastavalt ESEF-i määruses kirjeldatud

elektroonilise aruandlusvormingu rakendamise nõuetele; ● Kontserni ESEF-i taksonoomiast valitud XBRL-märgistuste kasutamise, ja kui ESEF-i taksonoomiast pole sobiv taksonoomiaelement leitud, laiendussiltide

loomise asjakohasuse hindamine; ja ● ESEF-i taksonoomia laienduselementide ankurdamise asjakohasuse hindamine.

Usume, et kogutud tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie kokkuvõtte avaldamiseks. Kokkuvõte Meie arvates, tuginedes käesolevas aruandes kirjeldatud protseduuridele, vastab konsolideeritud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes aspektides ESEF-i määrusele.

10

Audiitoriks määramine ja audiitorteenuse osutamise periood Meid määrati esmakordselt Eesti Energia AS-i audiitoriks 31. märtsil 2004 lõppenud majandusaasta suhtes. Meid on uuesti audiitoriks määratud vastavalt vahepealsetel aastatel toimunud riigihangetele ja aktsionäride otsustele. Kontsern kvalifitseerus Euroopa Liidu avaliku huvi üksuseks 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaastal, meie audiitorteenuse katkematu osutamise periood Eesti Energia AS-ile on kokku 22 aastat ning kui avaliku huvi üksusele 1 aasta. Vastavalt Eesti Vabariigi audiitortegevuse seadusele ja Euroopa Liidu määrusele 537/2014 on võimalik meie volitusi Eesti Energia AS-i audiitorina pikendada kuni 31. detsembril 2044 lõppeva majandusaastani. AS-i PricewaterhouseCoopers nimel /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Past Vastutav vandeaudiitor, litsents nr 567 31. märts 2026 Tallinn, Eesti

Aktsiaselts PricewaterhouseCoopers Tatari 1, 10116 Tallinn, Eesti

Tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 +372 6141 800, [email protected]

Sõltumatu vandeaudiitori piiratud kindlustandva töövõtu aruanne Eesti Energia AS-i konsolideeritud kestlikkusaruande kohta Eesti Energia AS-i aktsionärile

Piiratud kindlustandva töövõtu kokkuvõte

Oleme läbi viinud piiratud kindlustandva töövõtu Eesti Energia AS-i (edaspidi „Ettevõte“) konsolideeritud kestlikkusaruande kohta, mis on esitatud

Tegevusaruande jaotisena “Kestlikkuse Aruanne“ (edaspidi "Konsolideeritud kestlikkusaruanne") seisuga 31. detsember 2025 ja sellel kuupäeval

lõppenud majandusaasta kohta.

Tuginedes meie poolt läbi viidud protseduuridele ja kogutud tõenditele, ei ole meile teatavaks saanud midagi, mis paneks meid uskuma, et

Konsolideeritud kestlikkusaruanne ei ole koostatud kõigis olulistes osades kooskõlas raamatupidamise seaduse § 31 lõike 4-ga, millega rakendatakse

EL-i direktiivi 2013/34/EL artiklit 29(a), sealhulgas:

• vastavuses Euroopa kestlikkusaruandluse standarditega (ESRS), sealhulgas, Ettevõtte poolt läbi viidud protsess Konsolideeritud kestlikkusaruandes

esitatud teabe tuvastamiseks (edaspidi "Protsess") on kooskõlas alampeatükis „IRO-1. Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste tuvastamine ning

hindamine“ kirjeldusega; ja

• Konsolideeritud kestlikkusaruande Keskkonnateabe alampeatükis “EL-i taksonoomia” avalikustamise vastavus EL-i määruse 2020/852 (edaspidi

"Taksonoomiamäärus") artikliga 8.

Kokkuvõtte alus

Viisime piiratud kindlustandva töövõtu läbi kooskõlas rahvusvahelise kindlustandvate töövõttude standardiga (Eesti) 3000 (muudetud)

“Kindlustandvad töövõtud, mis on muud kui möödunud perioodide finantsinformatsiooni auditid või ülevaatused" (ISAE (EE) 3000 (muudetud)),

mis on vastu võetud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu poolt.

Usume, et kogutud tõendid on piisavad ja asjakohased meie kokkuvõtte avaldamiseks. Meie kohustusi selle standardi alusel on täpsemalt kirjeldatud

meie aruande lõigus „Audiitori kohustused".

2

Meie sõltumatus ja kvaliteedijuhtimine

Me oleme järginud Audiitortegevuse järelevalve nõukogu poolt vastu võetud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksi (Eesti) (sealhulgas

sõltumatuse standardite) (eetikakoodeks (Eesti)) sõltumatuse ja muid eetikanõudeid, mis põhinevad aususe, objektiivsuse, kutsealase pädevuse ja

nõutud hoolsuse, konfidentsiaalsuse ning kutsealase käitumise põhimõtetel.

Firma rakendab rahvusvahelist kvaliteedijuhtimise standardit (Eesti) 1 (täiendatud), mis nõuab ettevõttelt sellise kvaliteedijuhtimissüsteemi

väljatöötamist, juurutamist ja rakendamist, mis sisaldab eetikanõuete, kutsestandarditele ning rakendatavatest seadustest ja regulatsioonidest

tulenevate nõuete poliitikaid ja protseduure.

Kohustused seoses Konsolideeritud kestlikkusaruandega

Ettevõtte juhatus vastutab protsessi kavandamise ja rakendamise eest, et tuvastada Konsolideeritud kestlikkusaruandes esitatud teave kooskõlas ESRS-

iga ning selle protsessi avalikustamise eest alampeatükis „IRO-1. Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste tuvastamine ning hindamine“ Konsolideeritud

kestlikkusaruandes. See vastutus hõlmab järgmist:

• konteksti mõistmist, milles Kontserni tegevused ja ärisuhted toimuvad, ning kujundada arusaam mõjutatud sidusrühmadest;

• kestlikkuse küsimustega seotud tegelike ja potentsiaalsete mõjude (nii negatiivsete kui positiivsete) tuvastamist, samuti riske ja võimalusi, mis

mõjutavad või mõistlikult eeldades võivad mõjutada Kontserni finantsseisundit, finantstulemusi, rahavoogusid, juurdepääsu rahastusele või kapitali

hinda lühikeses, keskmises või pikas ajaperspektiivis;

• tuvastatud kestlikkusaspektide mõjude, riskide ja võimaluste olulisuse hindamine valides ja rakendades sobivaid olulisuse künniseid; ja

• asjaoludele vastavate mõistlike eelduste ja hinnangute tegemist.

Ettevõtte juhatus vastutab ka Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamise eest kooskõlas raamatupidamise seaduse § 31 lõike 4-ga, millega

rakendatakse EL-i direktiivi 2013/34/EL artiklit 29(a), sealhulgas:

• vastavus ESRS-ile;

• Konsolideeritud kestlikkusaruande Keskkonnateabe alampeatükis “EL-i taksonoomia” avalikustatud teabe kooskõla Taksonoomiamääruse artikliga 8;

• sellise sisekontrolli kavandamine, rakendamine ja töös hoidmine, mida juhatus peab vajalikuks, et võimaldada Konsolideeritud kestlikkusaruande

väärkajastamisteta koostamist tulenevalt pettustest või olulistest vigadest; ja

• sobivate kestlikkusaruandluse meetodite valimine ja rakendamine ning asjaoludele vastavate mõistlike eelduste ja hinnangute tegemine.

Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Kontserni kestlikkusaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

3

Olemuslikud piirangud Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisel

Kasvuhoonegaaside heitekoguste mõõtmise ja arvutamisega kaasneb olemuslik ebakindlus, mis tuleneb heitetegurite ja erinevate gaaside

kombineerimise alusväärtuste kujundamisel kasutatava teadusinfo piiratusest.

Tulevikku suunatud teabe avalikustamisel vastavalt ESRS-ile tugineb Ettevõtte juhatus eeldustele tulevaste sündmuste ja tegevuste osas, mis võivad

Kontsernis aset leida tulevikus. Tegelikud sündmused ja tegevused võivad tulevikus tõenäoliselt ootuspäraselt erineda eeldatavatest.

Audiitori kohustused

Meie kohustus on planeerida ning teostada kindlustandev töövõtt, omandamaks piiratud kindlustunne selle kohta, kas Konsolideeritud

kestlikkusaruanne on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja esitada piiratud kindlustandev audiitori kokkuvõte, mis sisaldab meie

arvamust. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks, kui võib eeldada, et need üksikult või kokku mõjutavad

kasutajate otsuseid, mis on tehtud Konsolideeritud kestlikkusaruande alusel tervikuna.

Kooskõlas ISAE (EE) 3000 (muudetud) standardiga läbiviidud piiratud kindlustandva töövõtu käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame

kutsealase skeptitsismi.

Meie kohustused seoses Konsolideeritud kestlikkusaruande ja selle koostamise Protsessiga hõlmavad:

• arusaama kujundamist Protsessist, kuid mitte eesmärgiga teha järeldusi protsessi tõhususe ja tulemuse kohta;

• tuvastamist, kas avalikustatud teave adresseerib asjakohaseid ESRS-i avalikustamisnõudeid; ja

• protseduuride kavandamist ja läbiviimist, et hinnata, kas Protsess on kooskõlas Ettevõtte poolt alampeatükis „IRO-1. Oluliste mõjude, riskide ja

võimaluste tuvastamine ning hindamine“ avalikustatud protsessi kirjeldusega.

Meie muud kohustused seoses Konsolideeritud kestlikkusaruandega hõlmavad:

• tuvastamist, kus võiksid tõenäoliselt tekkida pettusest või veast tingitud olulised väärkajastamised; ja

• asjakohaste protseduuride kavandamist ja läbiviimist võimalike väärkajastamiste tuvastamiseks Konsolideeritud kestlikkusaruandes. Pettusest

tuleneva olulise väärkajastamise tuvastamata jätmise risk on suurem kui vea esinemise risk, kuna pettus võib hõlmata kokkumängu, võltsimist,

tahtlikke väljajätmisi, valeandmete esitamist või sisekontrolli eiramist.

4

Läbiviidud protseduuride kokkuvõte

Piiratud kindlustandev töövõtt hõlmab protseduuride läbiviimist, et koguda tõendeid Konsolideeritud kestlikkusaruande kohta.

Piiratud kindlustandva töövõtu käigus läbiviidavad protseduurid on oma olemuselt ja ajastuselt erinevad ning vähem ulatuslikud kui põhjendatud

kindlustandva töövõtu puhul. Sellest tulenevalt on piiratud kindlustandva töövõtuga saadav kindlustase oluliselt madalam kui kindlustase, mis

saadakse põhjendatud kindlustandva töövõtu korral.

Protseduuride olemus, ajastus ja ulatus sõltuvad professionaalsest otsustusvõimest, sealhulgas tuvastamisest, kus olulised väärkajastamised

Konsolideeritud kestlikkusaruandes tõenäoliselt tekivad, olgu need põhjustatud pettusest või veast.

Meie piiratud kindlustandva töövõtu Protsessiga seotud protseduuride läbiviimisel, me:

• kujundasime arusaama Protsessist:

– teostades päringuid, mõistmaks juhatuse poolt kasutatavaid teabeallikaid (nt sidusrühmade kaasamine, äriplaanid ja strateegiadokumendid); ja

– vaadates üle Ettevõtte sisemised Protsessi kirjeldavad dokumendid; ja

• hindasime, kas meie protseduuride käigus saadud tõendid seoses Ettevõtte rakendatud Protsessiga olid kooskõlas protsessi kirjeldusega, mis on

esitatud alampeatükis „IRO-1. Oluliste mõjude, riskide ja võimaluste tuvastamine ning hindamine“.

Meie piiratud kindlustandva töövõtu Konsolideeritud kestlikkusaruandega seotud protseduuride läbiviimisel, me:

• kujundasime arusaama Kontserni Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamise aruandlusprotsessist:

– kujundades arusaama Kontserni kontrollikeskkonnast, protsessidest ja infosüsteemist, mis on seotud Konsolideeritud kestlikkusaruande

koostamisega, kuid mitte eesmärgil teha järeldus Kontserni sisekontrolli tõhususe kohta.

– kujundades arusaama rollidest ja vastutustest Konsolideeritud kestlikkusaruande koostamisel, sealhulgas kommunikatsioonist Kontserni sees ja

juhatuse ning nende vahel, kelle ülesandeks on valitsemine.

• hindasime, kas Protsessi käigus tuvastatud teave on lisatud Konsolideeritud kestlikkusaruandesse;

• hindasime, kas Konsolideeritud kestlikkusaruande struktuur ja esitlus on kooskõlas ESRS-iga;

• viisime läbi intervjuud asjakohaste töötajatega ja teostasime valitud Konsolideeritud kestlikkusaruande teabe osas analüütilisi protseduure;

• viisime valitud Konsolideeritud kestlikkusaruande teabe osas läbi kindlustandvaid protseduure;

• kus kohane, võrdlesime Konsolideeritud kestlikkusaruandes avalikustatud teavet konsolideeritud raamatupidamise aastaaruandes ja tegevusaruandes

avalikustatud teabega;

• hindasime kasutatud meetodeid, eeldusi ja hinnangute ning tulevikku suunatud teabe aluseks olevaid andmeid;

• kujundasime arusaama Ettevõtte protsessist taksonoomias käsitletud ja taksonoomiaga kooskõlas olevate majandustegevuste tuvastamiseks ning

nendele vastava teabe avalikustamist Konsolideeritud kestlikkusaruandes.

AS-i PricewaterhouseCoopers nimel

5

/allkirjastatud digitaalselt/ Janno Hermanson Vandeaudiitor, litsents nr 570 31. märts 2026 Tallinn, Eesti