Pöördumine

Lisa 1

mikrokvalifikatsioon/-kraad õde-brigaadijuht eelarve maht 30 EAP, millest õppetööd 22 EAP, praktikat 8 EAP osalejate arv: 25

kululiigid summa

töötasud tundide läbiviimiseks 26700 praktika tasu 16125 ruumide rent 5000 administreerimine 3500 õppevahendid 9000 toitlustus (kohvipausid) 5925 TEKE koolitus 21250 KOKKU 87500

ühe osaleja tasu 3500 (hinnale ei lisandu käibemaksu)

TEEMAPLOKK JA EESMÄRK

MAHT (EAP) ÕPIVÄLJUNDID

OMANDATAVAD OSKUSED ÕPIVÄLJUNDI SAAVUTAMISEKS

VÕIMALIK ISESEISEV TÖÖ

VÕIMALIK HINDAMISE MEETOD

TEEMADE LOETELU (lähtuvad õpiväljundist ja eesmärkidest)

PATSIENDI UURIMINE JA SUHTLEMISPSÜH HOLOOGIA

Anda süvendatud teadmised patsiendi ja meeskonnaga suhtlemisest ja patsiendi uurimismeetodites t ning harjutada diferentsiaaldiagn ostilist mõtlemist

4 EAP (2EAP arstid +2EA P õed) kontak tõpe 100%

* Rakendab sobivaid kommunikatsiooni meetodeid erinevas vanuses patsientide ja nende lähedastega, arvestades mh nende kultuurilisi eripärasid. * Rakendab kriitilist mõtlemist ja juhib kiirabibrigaadi tööd, mh viib läbi esmast debriifingut. * Hindab erinevas vanuses patsientide seisundit, kasutades

* Teab, kuidas erinevad kultuurilised taustad mõjutavad suhtlemist ja arusaama. * Oskab suhtlemissituatsioonis valida konflikti mittetekitavat tasandit ja arendada lähenemisviise konfliktide konstruktiivseks lahendamiseks. * Oskab kujundada ja juhtida meeskonnatööd. * Teab debriifingu ülesehitust ja oskab läbi viia esmast debriifingut. * Oskab läbi viia erinevas vanuses ja

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * kultuurilised aspektid kommunikatsio onis * debriifingu ülesehitus ja läbiviimine * patsiendi uurimise ja anamneesi kogumise põhitõed

* Eneskontrollite st teemat sissejuhatava materjali läbimise hindamiseks * Praktikum – patsiendi seisundi hindamisega seotud situatsioonüles ande lahendamine simuleeritud keskkonnas. * Aine lõputest.

* Erinev kultuuriline arusaam. * Kommunikatsioo ni olemus ja suhtlemisviisid. * Konfliktide deeskalatsioon. * Meeskonnatöö juhtimine ja debriifing. * Surma teavitamine lähedastele. * Vaimne ja praktiline ensesehoid. * Anamneesi kogumine. * Patsiendi uurimine. *

asjakohaseid uurimismeetodeid . * Kogub anamneesi ning interpreteerib saadud uurimistulemusi, mille alusel diferentseerib erinevad haigusseisundid ning püstitab esmase diagnoosi.

erinevate haigusseisundite korral patsiendi läbivaatust, rakendades seejuures asjakohaseid uurimismeetodeid. * Oskab interpreteerida patsiendi uurimise käigus saadud tulemusi. * Oskab koguda erinevas vanuses ja erinevate haigusseisundiga patsientidelt anamneesi ning patsiendi kaebuste ja seisundi hindamise tulemuste põhjal püstitada esmast diagnoosi/probleemi hüpoteesi.

Prehospitaalsed diagnostilised uurimismeetodid ning tulemuste interpreteerimine . * Diferentsiaaldiag nostika * Diagnoosi hüpoteesi püstitamine anamneesile ja patsiendi seisundi hindamise tulemustele tuginedes.

LASTE HAIGUSSEISUNDI D

Anda süvendatud kliinilised teadmised laste haigusseisunditest, tõenduspõhistest sekkumistest ning võimaldada omandada asjakohase abi alustamise oskus kiirelt sekkumist vajavates olukordades valdkonnasiseses ja valdkonnavälises meeskonnas

2 EAP 2EAP- arstid 60% kontak t /40% iseseis ev

* Lapse füsioloogilisi ja anatoomilisi ning eluliste parameetrite erinevust arvestades teostab süsteemset läbivaatust ja monitoorib elulised näitajad. * Diferentseerib hospitaliseerimist või mittehospitaliseeri mist vajavad seisundid. * Tuvastab erakorralist sekkumist vajavad seisundid ning alustab esmase ravisekkumisega, tuginedes seejuures kaasajastatud ravi- ja

* Oskab rakendada lapspatsiendi seisundi hindamisel ja monitoorimisel lapse vanusele sobivaid hindamise viise (mh eluliste näitajate hindamine, valu hindamine). * Tunneb ära kõrvalekalded lapspatsiendi eluliste näitajate normatiividest. * Oskab hinnata lapspatsiendi seisundit levinumate laste üldhaigestumiste korral. * Tunneb ära viited erakorralise seisundi kujunemisele ja rakendab seisundist lähtuvat ravisekkumist, tuginedes kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele. * Teab lapspatsiendile

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * kommunikatsio on lapspatsiendi ja tema lähedasega. * lapse anatoomilised ja füsioloogilised eripärad, eluliste näitajate hindamine ning parameetrite erisus lapspatsiendil (käsitletud moodulis pt uurimine ja suhtlemispsüh holoogia).

* Eneskontrollite st teemat sissejuhatava materjali läbimise hindamiseks * Praktikum - patsiendi seisundi hindamisega ning diferentsiaaldi agnostika tulemusel diagnoositud haigusseisundi ravisekkumise ga seotud situatsioonüles ande lahendamine simuleeritud keskkonnas. * Aine lõputest.

* Patsiendi vanusest tingitud anatoomilised ja füsioloogilised eripärad. * Eluliste näitajate hindamine, eakohased hindamismeetodi d. * Eluliste parameetrite interpreteerimine ja patoloogia tuvastamine. * Enamlevinud lastehaigused ja viited erakorralise seisundi kujenemisele. * Kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele vastav ravisekkumine.

käitumisjuhistele. * Nõustab lapsevanemaid haigestunud lapse jälgimise ning koduse ravi osas.

ravimite manustamise eripärasid. * Oskab nõustada lapsevanemaid haigestunud lapse jälgimise ning koduse ravi osas.

SÜNDROOMID JA HAIGUSSEISUNDI D: PULMONOLOOGI A, KARDIOLOOGIA, NEUROLOOGIA, PSÜÜHILINE HÄIRE, SEEDETRAKTI JA KÕHUÕÕNE PROBLEEMID, ENDOKRINOLOO GIA, KÕRVA-, NINA- JA KURGUHAIGUSE D, SILMAHAIGUSED, GÜNEKOLOOGIA JA SÜNNITUSABI, SÜNDROOMID; NAKKUSHAIGE PATSIENT

Anda süvendatud kliinilised teadmised erakorralist abi

8 EAP arstid 8 EAP 75% kontak t + 25% iseseis ev 6 EAP + 2EAP

* Diferentseerib hospitaliseerimist või mittehospitaliseeri mist vajavad seisundid * Rakendab esmast ravisekkumist, tuginedes kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele. * Mittehospitaliseeri mise korral nõustab patsienti ja tema lähedasi edasise jälgimise ja koduse ravi osas.

* Tunneb ära patoloogilised kõrvalekalded patsiendi seisundis. * Tunneb ära erakorralised seisundid (mh viited seisundi dekompenseerumisel e) ja rakendab seisundist lähtuvat ravisekkumist. * Pulmonoloogilise haigusega patsiendi käsitlusel: - teab hingamispuudulikkuse peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostik a võimalusi; - teab hapnikravi põhimõtteid ja rakendab hapnikravi patsiendi seisundist lähtuvalt; - oskab hinnata mitteinvasiivse ja invasiivse

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * haigusseisundi tele vastavad ravi- ja käitumisjuhised * haigusseisundi juhtumianalüüs .

* Praktikum - patsiendi seisundi hindamisega ning diferentsiaaldi agnostika tulemusel diagnoositud haigusseisundi ravisekkumise ga seotud situatsioonüles ande lahendamine simuleeritud keskkonnas. * Aine lõputest.

* Eluliste parameetrite interpreteerimine ja patoloogia tuvastamine. * Enamlevinud erakorralised haigusseisundid ja sündroomid. * Kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele vastav ravisekkumine.

NB! Eelnevad punktid tuleb läbida kõikides järgnevates alagruppides: pulmonoloogia, kardioloogia, neuroloogia, psüühiline häire, seedetrakti ja kõhuõõne probleemid, endokrinoloogia, nina-, kurgu- ja

vajavate patsientide haigusseisundites t, tõenduspõhistest sekkumistest ning võimaldada omandada asjakohase abi alustamise oskus kiirelt sekkumist vajavates olukordades valdkonnasiseses ja valdkonnavälises meeskonnas

ventilatsiooni vajadust ning rakendab seda vajadusel. * Kardioloogilise haigusega patsiendi käsitlusel: - teab kardioloogiliste kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostik a võimalusi (mh rütmihäired, äge koronaarsündroom jm); - teab ägeda koronaarhaige ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt. * Neuroloogilise haigusega patsiendi käsitlusel: - teab neuroloogiliste kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostik a võimalusi; - teab neuroloogilise

kõrvahaigused, silmahaigused, günekoloogia ja sünnitusabi, sündroomid, nakkusohtlik patsient.

haige ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt. * Psüühilise häirega patsiendi käsitlusel: - teab enamlevinud psüühiliste haigusseisundite peamisi väljendumisviise; - tunneb ära ägeda psühhootilise seisundi ja oskab valida õige ravitaktika, mh hospitaliseerimise näidustuse. * Seedetrakti ja kõhuõõneprobleemide ga patsiendi käsitlusel: - teab seedetrakti kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostik a võimalusi; - teab ägeda kõhu ravi põhimõtteid ja rakendab neid

patsiendi seisundist lähtuvalt. * Endokrinoloogilise häirega patsiendi käsitlusel: - tunneb ära hüpo- ja hüperglükeemia (mh ketoatsidoosi) ja rakendab seisundist lähtuvat ravisekkumist. * LOR probleemidega patsiendi käsitlusel: - teab kõrva-, nina- ja kurguhaigusega seotud kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostik a võimalusi; - teab kõrva-, nina- ja kurguhaiguse ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt. * Silmahaigusega patsiendi käsitlusel: - teab silmahaigusega

seotud kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostik a võimalusi; - teab silmahaiguse ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt. * Günekoloogilise haigusega patsiendi ja sünnitusabi rakendamise korral: - teab günekoloogiliste probleemidega ja rasedusega seotud kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostik a võimalusi; - teab günekoloogiliste probleemidega ja rasedusega seotud kaebuste ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt;

- oskab vastu võtta normaalset sünnitust; - teab käitumis- ja ravitaktikat komplitseeritud sünnituse ja raseduspatoloogia korral. * Erinevate sündroomidega patsiendi käsitlusel: - teab dehüdratsiooni, ägeda allergilise reaktsiooni, ägeda mürgistuse, hüpo- ja hüpertermiaga ning kroonilise ja ägeda valu ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt; - tunneb ära erinevad šoki liigid sh. anafülaksia, oskab hinnata šoki põhjuseid diferentsiaaldiagnostili selt ja alustada raviga. * Nakkushaigusega patsiendi käsitlusel:

- teab nakkushaigusega seotud kaebuste peamisi põhjuseid ning diferentsiaaldiagnostik a võimalusi; - teab Eestis sagedamini esinevaid nakkushaigusi ja oskab neid eristada; - teab isolatsioonirežiime nakkushaiguste leviku vältimiseks; - tunneb ära nakkushaigustega seotud probleemide dekompenseerumist ja rakendab seisundist lähtuvat ravisekkumist; - teab nakkushaigusega seotud kaebuste ravi põhimõtteid ja rakendab neid patsiendi seisundist lähtuvalt;

* oskab patsiendi seisundist lähtuvalt kasutada "Kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuete ning tööjuhendi" loetelus olevaid meditsiiniseadmeid, tarvikuid, vahendeid, ravimeid ja preparate.

TRAUMA KÄSITLUS, MH TEKE VÕI SAMAVÄÄRNE, VÄLISFAKTORITE ST TINGITUD PÕHJUSED NING CBRN JA SUURÕNNETUSE KONTEKST

Anda süvendatud teadmised traumapatsientide käsitlusest, mh aegkriitilist sekkumist vajavates olukordades, valdkonnasiseses ja valdkonnavälises meeskonnas.

3 EAP ÕDE (TEKE instruk tur, MIMM S instruk tor, CBRN instruk tor. 75% + 25%

* Tagab abiandmise ohutuse, arvestades ohutuse printsiipidega (self, scene, survivors). * CBRN kontekstis rakendab sobivaid dekontaminatsioo ni meetodeid. * Suurõnnetuse kontekstis rakendab MIMMS metoodikat. * Kasutades traumahaige läbivaatuse algoritme, diferentseerib hospitaliseerimist või mittehospitaliseeri mist vajavad seisundid. * Rakendab

* Teab sündmukoha ohutuse printsiipe, mh tunneb ära CBRN olukorrad. * Teab potentsiaalselt ohtlikke bioloogilisi ja keemilisi aineid ja teab nende puhuseid dekontaminatsiooniteh nikaid. * Oskab hinnata võimalikku või alanud suurõnnetust ning rakendada MIMMS metoodikat, mh sündmuskohal esmase meditsiinilise juhtimise korraldamine ning kommunikatsiooni tagamine erinevate sidevahendite abil. * Oskab teostada triaaži ja täita triaažikaarti. * Traumahaige käsitluses: - oskab traumaga patsienti säästvalt

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * TEKE õppematerjal; * CBRN õppematerjal; * MIMMS õppematerjal .

* Eneskontrollite st teemat sissejuhatava materjali läbimise hindamiseks. * Praktikum – traumahaige käsitlus simuleeritud keskkonnas. * Triaaži teostamise praktilised harjutused ja erinevate punktide juhtimine. * Miniatuursel maketil suurõnnetuste lahendamine (erinevad rollid arutelude kaudu). * Aine lõputest.

* TEKE ja välisfaktoritest tingitud põhjused: - trauma algoritmid; - esmane ja teisene läbivaatus; - verejooks ja verejooksu peatamise võimalused; - luumurrud ja immobilisatsioon; - põletus ja keemiline kahjustus; - külmakahjustus; - võõrkeha hingamisteedes; - aegkriitilised protseduurid traumahaige käsitluses; - kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele

esmast ravisekkumist, tuginedes kaasajastatud ravi- ja käitumisjuhistele.

käsitleda; - teab traumaga patsiendi esmase ja teisese läbivaatuse algoritme ja oskab neid teostada; - oskab ära tunda võimaliku elule ohtliku verejooksu (sisemise ja välimise verejooksu); - oskab teostada elupäästvaid protseduure aegkriitiliste seisundi korral. * Väliskeskkonnast tingitud põhjuste korral: - tunneb külmakahjustuse/põlet uskahjustuse sümptomeid ja oskab hinnata kahjustuse ulatust; * oskab patsiendi seisundist lähtuvalt kasutada "Kiirabibrigaadi

vastav ravisekkumine. * CBRN olukorrad: - ohutus; - dekontaminatsio oni võimalused. * MIMMS metoodika ja selle rakendamine: - ohutus; - triaaž; - sündmuse juhtimine; - koostöö erinevate operatiivüksuste vahel; - kommunikatsioo nivahendid suursündmusel (telefon, autojaam, raadioside).

koosseisu ja varustuse nõuete ning tööjuhendi" loetelus olevaid meditsiiniseadmeid, tarvikuid, vahendeid, ravimeid ja preparate.

ELUSTAMINE

Anda süvendatud kliinilised teadmised elustamisest valdkonnasiseses ja valdkonnavälises meeskonnas.

3 EAP ÕDE - elusta mise instruk tor 75% kontak t + 25% iseseis ev

* Juhib taaselustamisprot sessi edasijõudnu tasemel, rakendades kaasajastatud elustamise ravijuhist.

* Tunneb ära vereringeseiskuse vormid ning oskab eristada defibrilleeritavat rütmi mittedefibrilleeritavast. * Teab kopsude mehhaanilise ventilatsiooni põhimõtteid ning rakendab teadmisi vajaduspõhiselt. * Oskab kasutada alternatiivseid hingamisteede avatuse tagamise vahendeid, mh intubeerida. * Oskab rakendada sedatsioonimeetodeid. * Teab võimalikke riske, mis on seotud juhitava hingamise ja sedatsiooniga. * Oskab patsiendi seisundist lähtuvalt kasutada "Kiirabibrigaadi koosseisu ja

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * elustamise ravijuhis.

* Enesekontrollit est * Praktikum – ALS tasemel elustamisega seotud situatsiooni juhtimine simuleeritud keskkonnas (kõrgtehnoloo gilise mannekeeni kasutamisega) . * Aine lõputest.

* Surma tunnused. * Defibrileeritavad/ mitte- defibrileeritavad rütmid. * Juhitav hingamine. * Sedatsioon. * Sedateeritud ning juhitaval hingamisel patsiendi monitooring. * 4H/4T.

varustuse nõuete ning tööjuhendi" loetelus olevaid meditsiiniseadmeid, tarvikuid, vahendeid, ravimeid ja preparate.

KIIRABITÖÖD REGULEERIV SEADUSANDLUS. KIIRABI KVALITEEDISTAN DARDID. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE JA DOKUMENTATSIO ON.

2 EAP õde, kes omab vastav at pädev ust, analüü tik 50% + 50%

* Orienteerub tervishoiuteenuse korraldamises, muuhulgas erakorralise meditsiini valdkonna regulatsioonis ning kvaliteedistandard ite nõuetes. * Abi osutamisel teeb efektiivset koostööd haiglate ning päästeasutuste ja politseiga, järgides seadusandlikku korda. * Koostab

* Teab, kuidas on korraldatud tervishoiuteenuse osutamine Eestis, muuhulgas esmatasandi võimalused erakorralise abi osutamiseks. * Teab, mis on kvaliteedistandard ja järgib igapäevatöös kiirabi kvaliteedi indikaatoreid. * Omab ülevaadet kiirabi, haiglate ning päästeasutuste ja politsei kiirabialase koostöö korrast. * Oskab koostada anamneesile ja

Läbimise eelduseks on iseseisev töö materjalidega: * kiirabikaart ja õigusruum; - kiirabibrigaadi koosseisu ja varustuse nõuded ning tööjuhend; - eKiirabi seadmed; - kiirabi mobiilse töökoha kasutajajuhend – sisuline osa; - kiirabi mobiilse töökoha

* Kiirabikaardi koostamise test KMT keskkonnas videojuhtumi põhjal. * Aine lõputest.

* Õigusallikad ja hierarhia. * Erakorralise meditsiini abi (st kiirabi ja erakorralise meditsiini osakond) ja esmatasandi töö korraldus. * Erakorralise meditsiini valdkonna kvaliteedistandar did. * Kiirabi tööga seotud kvaliteedistandar did ja töötajate roll nende täitmisel.

tervishoiuteenuse osutamise käigus kiirabikaardi, milles isiku- ning terviseandmete kirjeldamisel järgitakse õigusaktidega reglementeeritud põhitõdesid. * Tervishoiuteenust osutades minimeerib riske, tagades ohutu, patsiendi vajadustele vastava ning efektiivse teenuse.

patsiendi seisundi uurimisele tuginevat hinnanguvaba kiirabikaarti. * Omab ülevaadet patsiendi ohutuse tagamisest tervihoiuteenust osutades.

kasutajajuhend – tehniline osa. * Kiirabikaartide analüüs.

* Patsiendi ohutus kiirabis. * Ohujuhtumid ja nende registreerimine. * Ohujuhtumite seos kvaliteedistandar ditega. * Delikaatsed isikuandmed ja nende andmete kasutamine igapäevatöös. Dokumenteerimi se üldised reeglid (sh õigusruumi nõuded). * Dokumenteerimi se seos kvaliteedinõuete ga. * Dokumenteerimi se mõju patsiendi ravitulemustele.

* Hinnanguvaba ja arusaadava kiirabikaardi täitmine.

PRAKTIKA

Kiirabi

4 EAP

* Mõistab enda oskuspädevusi õigusruumis kehtestatud määruste järgi. Analüüsib ja juhib oma täienduskoolituse vajadust. * Rakendab teoreetilisi teadmisi praktikas, viies läbi patsiendi uurimist, diagnoosi hüpoteesi püstitamist ning seisundile vastavat ravisekkumist. * Juhib kiirabibrigaadi, mõistes oma vastutust ohutu ning tervikliku käsitluse tagamise osas * Koostab

Teemaplokkides sõnastatud oskused

* Vajadusepõhin e enesetäiendam ine lisamaterjali läbitöötamise abil. * Nelja haigusjuhtumi kriitiline analüüsimine, tuginedes tõenduspõhisel e teooriale: - juhtum peab olema oma olemuselt komplitseeritud ning sisaldama ravi.

Juhtumianalüü sid

* Teemaplokkides läbitud teemad

kiirabikaardi, milles isiku- ning terviseandmete kirjeldamisel järgitakse õigusaktidega reglementeeritud põhitõdesid.

EMO

2 EAP

* Mõistab patsiendi raviteekonda, seostades eelmise etapi käsitlust järgneva etapi sekkumisega. * Omab ülevaadet EMO-s rakendatavatest täiendavatest uuringu- ja ravimeetoditest. * Osaleb patsiendi seisundi käsitluses oma

Teemaplokkides sõnastatud oskused

* Vajadusepõhin e enesetäiendam ine lisamaterjali läbitöötamise abil. * Ühe haigusjuhtumi kriitiline analüüsimine, tuginedes tõenduspõhisel e teooriale: - juhtum peab olema oma olemuselt

Juhtumianalüü s

* Teemaplokkides läbitud teemad

pädevuse ja võimaluste piires

komplitseeritud ning sisaldama ravi; - seose loomine eelneva etapiga.

Laste EMO

2 EAP

* Mõistab patsiendi raviteekonda, seostades eelmise etapi käsitlust järgneva etapi sekkumisega. * Omab ülevaadet laste EMO-s rakendatavatest täiendavatest uuringu- ja ravimeetoditest. * Osaleb patsiendi seisundi käsitluses oma pädevuse ja võimaluste piires.

Teemaplokkides sõnastatud oskused

* Vajadusepõhin e enesetäiendam ine lisamaterjali läbitöötamise abil. * Ühe haigusjuhtumi kriitiline analüüsimine, tuginedes tõenduspõhisel e teooriale: - juhtum peab olema oma olemuselt komplitseeritud ning sisaldama ravi;

Juhtumianalüü s

* Teemaplokkides läbitud teemad

- seose loomine eelneva etapiga.

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799 Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803 Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011 Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Taavet Reimers Eesti Kiirabi Liit [email protected] Riia 18 51010, Tartu

Teie 20.06.2025

Meie 10.07.2025 nr 6.1-15/25/5282-2

Taotlus õppekava kinnitamiseks, EKL

Lugupeetud Taavet Reimers Õde-brigaadijuhi õppekava on kooskõlastatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Külli Friedemann osakonnajuhataja

Katri-Nele Ilves 53502822 [email protected]

Sotsiaalminister Karmen Joller Sotsiaalministeerium [email protected]

21.04.2026 nr 2-1/26/74

Pöördumine õde-brigaadijuhi koolituse riiklikuks finantseerimiseks

Austatud minister

Käesolevaga pöördume Teie poole seoses õde-brigaadijuhtide koolituse riikliku finantseerimise

vajadusega.

Seni on õde-brigaadijuhtide 240-tunnist koolitust korraldanud Tallinna ja Tartu kiirabid

iseseisvalt. Lähtudes lähiriikide vastavate koolituste oluliselt suuremast mahust ning vajadusest

tagada koolituse kvaliteet ja jätkusuutlikkus, on Eesti tervishoiu kõrgkoolid koostöös kiirabidega

välja töötanud uue, 30 EAP mahuga õppekava. Nimetatud õppekava on saanud

Sotsiaalministeeriumis heakskiidu ja kooskõlastuse.

Kiirabiteenuse osutajate eesmärk on tagada kvaliteetne ja patsiendikeskne kiirabiteenus. Samal

ajal tähendab mahuka ja spetsialiseeritud koolituse jätkuv korraldamine kiirabide enda

ressurssidega tervishoiutöötajate spetsialiseeritud tööaja ebamõistlikku kasutamist, mis võiks olla

suunatud otsese raviteenuse osutamisse.

Tallinna ja Tartu tervishoiu kõrgkoolid on valmis õde-brigaadijuhtide koolitust korraldama ning

koostöös kiirabidega läbi viima. Seni on kiirabide koolitusi rahastanud Tervisekassa, kuid uue,

mahukama ja kaasaegse õppekava rakendamiseks on vajalik leida püsiv ja jätkusuutlik riiklik

rahastuslahendus.

Koolitusvajadus on hinnanguliselt ligikaudu 50 õde aastas, et tagada kiirabiteenuse kvaliteet ning

personali järelkasv vastavalt süsteemi vajadustele.

Oleksime väga tänulikud, kui saaksime Teie poolt juhiseid uuendatud ja kaasaegse õppekava

elluviimiseks vajaliku rahastamise korraldamiseks.

Lisame käesolevale pöördumisele kursuse eelarve koos detailse lahtikirjutusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ülle Ernits Kersti Viitkar rektor õppeprorektor rektori kohustustes Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Tartu Tervishoiu Kõrgkool

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Raul Adlas Lauri Kõrgvee peaarst juhatuse liige Tallinna Kiirabi Tartu Kiirabi

Lisad: 1. Eelarve 2. Õde-brigaadijuhi õppekava 3. Kooskõlastust