Miia kü DP algatamisest teatamine

TORI VALLAVALITSUS

Pärnu mnt 12 Telefon 4451881 E-mail: [email protected]

Sindi linn Tori vald Registrikood 77000341

86705 PÄRNUMAA

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud ja koostöötegijad 22.04.2026 nr 6-2.1/1150

Miia katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamisest teatamine.

Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 2, § 127 lg 1 ja 2 teatame, et Tori Vallavolikogu

16. aprilli 2026 otsusega nr 39 on algatatud Miia katastriüksuse detailplaneering ja

mittealgatatud keskkonnamõjude strateegilise hindamine.

Detailplaneeringuala asub Tammiste külas, Miia katastriüksusel. Katastriüksuse

tunnus on 73001:001:1338, sihtotstarve maatulundusmaa. Planeeringuala suurus on

4438.0 m². Katastriüksus on hoonestamata. Pääs moodustatavatele kruntidele on

Ristiku teelt. Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus on ala määratud rohekoridoriks

ning ala on osa väärtuslikust maastikust (Niidu-Tammiste metsamaastik).

Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada katastriüksus kaheks

krundiks ning näha ette üks elamumaa ja üks transpordimaa krunt. Elamumaale

planeeritakse üksikelamu koos abihoonetega. Detailplaneeringuga määratakse

elamumaa krundile ehitusõigus ja hoonestusala ning lahendatakse vajalik taristu, sh

parkimine ja juurdepääsud, sademevee lahendus. Samuti planeeritakse heakord ning

haljastus.

Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu

muutmiseks. Kehtivas üldplaneeringus ei ole planeeritavale alale juhtotstarvet

määratud. Olemasolev katastriüksuse maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse

elamumaaks.

Miia katastriüksuse naaber, Ristiku tee 56 on elamumaa, vahetus läheduses on suur

ühepere elamute ala. Tegemist on üksikelamu planeeringuga, plaanis ei ole rajada

mitmest pereelamust koosnevat asumit. Miia kinnistu on piisavalt suur, et sinna

kavandatav üksikelamu ei häiri rohekoridori toimimist. Kehtiv üldplaneering ei välista

ühepereelamu püstitamist rohekoridori, seatud on vajalikud tingimused, millised

võimaldavad vähesel määral looduslike alade vähendamist rohelises võrgustikus.

Antud planeeringu koostamisel saab üldplaneeringu poolt ette nähtud tingimustega

arvestada. Koostatakse planeeringulahendus, millise korral on häiringud võimalikult

minimaalsed. Miia kinnistu hoonestamine ei aktiviseeri kinnisvaraarendust piirkonnas

laiemalt, sest selleks ei ole piisavalt sobivaid maaüksuseid. Planeeritava

katastriüksuse sihtotstarbe muutmine vastavalt kirjeldatule on asjakohane.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud

keskkonnamõjusid.

„Miia kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang.“ Töö koostaja: OÜ Linnak, reg nr 12913059. Töö nr.: 2513.

Eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulisi

keskkonnamõjusid, seega ei ole vajadust algatada Miia katastriüksuse

detailplaneeringu KSH menetlust.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH eelhinnangu algatamata jätmise

otsuse eelnõu kohta on küsitud seisukohta Keskkonnaametilt, Maa- ja Ruumiametilt,

Päästeametilt.

Laekusid erinevad tähelepanekud. Nendega on arvestatud ja vajalikud parandused

märgitud kohtadesse sisse viidud.

Üldiselt oldi seisukohal, et lähtudes algatatava DP eesmärgist, esitatud KSH

eelhinnangust, planeeringuala keskkonnatingimustest ja teadaolevast informatsioonist,

ei ole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist ning KSH algatamine ei ole

eeldatavalt vajalik.

Lisauuringute vajadus selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Signe Rõngas

abivallavanem

Lisa: Miia katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH

mittealgatamise otsus.

Esitatud: Päästeamet, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, Elektrilevi AS Pärnu

Vesi, Telia Eesti AS

Katastriüksuste omanikud: Miia, Ristiku tee 56, Ristiku tee L1, Ristiku tee L2,

Miiasalu, Kaksoja, Niitemaa

Leles Luhse

planeerimisspetsialist

tel: 53599927

[email protected]

Miia kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang Tammiste küla, Tori vald

Töö nr.: 2513

Koostaja: Tori Vallavalitsus Konsultant: OÜ Linnak Arhitekt: Karri Tiigisoon

märts 2026

OÜ LINNAK Reg nr 12913059 MTR EEP003484 Tel +372 52 75 815 [email protected]

SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 3 1.1. Osapooled .................................................................................................................. 3 2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................ 3 3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS ........................................................................... 3 3.1. Olemasolev olukord ja lähtetingimused .................................................................... 4 4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ........................................................... 5 4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................ 8 5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU ................................................................. 9 5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid ... 9 6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS .......................................................... 10 7. KOKKUVÕTE ................................................................................................................. 11

1. SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS ) § 33 lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang kui:

a) koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lg 1 p 1 ja lg 6 alusel (üldplaneeringu põhilahenduse või maakasutuse muutmise ettepanekut sisaldav detailplaneering).

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

1.1. Osapooled Tabel 1

Koostamise korraldaja Huvitatud isik Tori Vallavalitsus (77000341) Aivar Toome Pärnu mnt 12, Sindi linn, 86705 Tori vald, Pärnu maakond

Planeeringust huvitatud isik on Miia kinnistu omanik.

2. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tammiste külas Miia kinnistule üksikelamu ehitamine.

3. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Planeeritav ala hõlmab Miia kinnistut, mis asub Tori vallas Tammiste külas. Juurdepääs kinnistutele on võimalik Ristiku teelt.

Tabel 2 – katastriüksuse andmed Katastriüksuse aadress: Miia

Katastritunnus: 73001:001:1338 Pindala: 4438,0 m²

Sihtotstarve: Maatulundusmaa 100% Kinnistu on hoonestamata

Joonis 1 Planeeritava ala asukoht Papsaare külas

3.1. Olemasolev olukord ja lähtetingimused Maakasutus.

Miia katastriüksust ümbritsevad lähimad kinnistud on valdavas osas maatulundusmaa sihtotstarbega. Elamumaa sihtotstarve on külgneval Ristiku tee 56 kinnistul ja läheduses asuval Ristiku tee 39 kinnistul. Miia kinnistust ca 75 m kaugusele jääb Luste tee ja Ristiku tee elamupiirkond.

Miia kinnistu on hoonestamata. Kinnistu on kaetud valdavalt metsamaaga 4320,0 m² ulatuses.

Kehtiva Sauga (endise) valla üldplaneeringu kohaselt (kehtestatud Sauga Vallavolikogu 5. detsembri 2016 otsusega nr 97) asub Miia kinnistu metsaalal, mis on ka rohelise võrgustiku koridor.

Joonis 2 Miia kinnistu asukoht kehtiva Audru valla üldplaneeringu kaardil (punane ala)

Piirangud, kitsendused

Planeeritavale alale jääb osaliselt sidekaabli kaitsevöönd.

Joonis 3 Väljavõte Maa- ja ruumiameti kaardirakendusest (kitsenduste kaart)

Looduskaitse ja –keskkond

Lähim looduskaitseala on Pärnu jõe hoiuala, mis asub planeeritavast alast 1,35 km kaugusele.

4. SEOTUS TEISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Pärnu maakonna planeering1 näeb maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted. Siinkohal on toodud olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga.

Tingimused üldplaneeringute koostamiseks ja maaliste piirkondade arendamiseks (lk 38):

- maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga; - eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks

sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja töökohtade olemasolu;

- uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus- ja hoonestusstruktuuri; - säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja väärtuslikke

põllumajandusmaid; - planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele tüüpilisi lahendusi. Selleks võib

üldplaneeringutes määrata hoonestatavate kruntide suuruse, hoonegruppidesse kavandatavate hoonete lubatud maksimaalne arvu, hoonegruppide lubatud vahekaugused, mahud jne;

1 https://riigiplaneering.ee/parnu-maakonna-planeering

- maalises piirkonnas vältida linnalise asustuse kavandamist, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid;

- vältida ehitustegevust liigniisketel aladel; - üleujutusaladele (meri ja jõed) asustuse kavandamisel teadvustada üleujutusohtu ja võtta

kasutusele meetmed kahjude ennetamiseks, et vältida kahju varale, inimese tervisele ja keskkonnale.

Väärtuslik maastik (p 3.1.1. lk 41) Üldised kasutustingimused väärtuslike maastike säilitamiseks (lk 44):

- väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud meetmed määrata üldplaneeringuga;

- ehituskeeluvööndi ulatus (suurendamine või vähendamine) ranna- ja kaldaaladel täpsustada üldplaneeringuga;

- hoonestuse planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega;

- säilitada ajaloolist maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele maastikuelementidele;

- tagada kaunite teelõikude avalik kasutus; - tagada kaunite veeteelõikude läbitavus.

Tingimused väärtuslike maastike omapära säilitamiseks (lk 44):

- maa sihtotstarbe muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster; - hoonete ehitamisel või ümberehitamisel säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja

elemente; - uute ehitusalade ja joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued

elemendid kooskõlas olemasolevatega; - tuulegeneraatorite ehitamine väärtuslikele maastikele on võimalik ainult üld- või eriplaneeringu

alusel; - väärtuslike märgalade kuivendamine on keelatud, v.a juhtudel, kui alale on antud kaevandamise

luba; - juhul, kui väärtuslikul maastikul soovitakse kaevandada maavaravaru, hinnata kavandatava

tegevuse mõju väärtuslikule maastikule ning säilitada ala väärtused maksimaalselt. Maavaravaru kaevandamise lõppedes korrastada ala selliselt, et see sobituks väärtusliku maastikuga;

- maastikele parema juurdepääsetavuse tagamiseks kavandada meetmed üldplaneeringuga; - maastikuökoloogilisest printsiibist lähtuvalt säilitada looduslikud kooslused saarekestena

kultuurmaastikes. Kui looduslikke kooslusi on paiguti napilt, täiendada neid maastikke uue haljastusega ja metsatukkadega.

Sauga (endise) valla üldplaneering2 (olulisemad tingimused)

3.2.3. Väikeelamu (lk 53, 54)

Hoonestustingimused

• Krundi suurus – minimaalne suurus 1200 m²; • Krundi kasutamise sihtotstarve – elamumaa (EE);

2 https://www.torivald.ee/kehtivad-uldplaneeringud

• Põhihoone – ühepereelamu, paariselamu või kahepereelamu või ridaelamu; • Krundi suurim lubatud täisehituse % - 10-20%; • Ehitusjoon – piirkonna siseteest vähemalt 10 m; • Hoonete suurim lubatud arv – elamu ja kuni 3 abihoonet; • Hoonete suurim lubatud korruselisus ja kõrgus – ühepereelamu 2 korrust ja kõrgus 9 m;

abihoone 1 korrus ja kõrgus kuni 5 m; • Katusekalle – katuse kalle 0-50⁰; • Välisviimistlusmaterjal – jälgida piirkonna üldist miljööd. Elamu ja abihooned peavad

moodustama ühtse terviku; • Parkimine – lahendada omal kinnistul; • Piirdeaed – piirde kõrgus kuni 1,5 m. Tänavapiirete rajamisel arvestada naaberkinnistute piirete

kujundusega. Kinnistute vaheliseks piirdeks võib-olla puidust lattaed või võrkpiire. Kui tänavapoolset piirdeaeda ei ole võimalik rajada kinnistu piirile, peavad piirded olema rajatud teekatte servast minimaalselt 2 m kaugusele, et oleks võimalik tagada talvine teehooldus.

Tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks (lk 79, 80):

• Säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist.

• Rohelise võrgustiku toimimiseks tagada, et looduslike ja poollooduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Rohelise võrgustiku tuumalade reaalne ulatus ei tohi väheneda üle 10%.

• Vältida senise maa sihtotstarbe (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) muutmist. Muutmisvajadus peab olema igakülgselt põhjendatud.

• Vältida negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelisse võrgustikku. Juhul, kui nende rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid. Suurte, riigi toimimiseks vajalike objektide kavandamisel rohevõrgustiku aladele, tuleb tagada rohevõrgustiku sidusus. Objektide planeerimisel ja asukohavalikul tuleb võtta arvesse KSH ja KMH tulemusi.

• Uute arendusprojektide tegemisel arvestada konfliktikohtadega (nt rohevõrgustiku lõikumine teega) ja kavandada asjakohaseid abinõusid (loomade tunnelid/sillad, suunamine ületuskohta, kiirusepiirang, piisav nähtavus teekaitsevööndis jne) rohelise võrgustiku sidususe tagamiseks. Üldplaneeringus on välja toodud teede/raudteede ja rohelise võrgustiku konfliktikohad. Ökoduktide ja/või muude leevendusmeetmete täpsed asukohad ja tehnilised lahendused tuleb määrata vastavate trasside projekteerimise faasis.

• Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse kavandamisel viia läbi keskkonnamõju hindamine.

• Vältida uute elamualade rajamist ja olemasolevate laiendamist rohelise võrgustiku aladele. Asustuse kavandamisel (sh piirete paigutamisel) ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Alla 3 ha suurusele kinnistule ei ole lubatud elamuid ehitada ilma detailplaneeringuta. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala, välja arvatud juhul, kui tarastamine on õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.

• Rohelise võrgustiku aladel võib arendada tavapärast, rohelise võrgustikuga arvestavat majandustegevust, va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad, kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate piirangutega alad.

• Rohelise võrgustiku aladel tuleb säilitada väärtuslikud taimekooslused ja elupaigad, säilitada aladele iseloomulikud looduslikud pinnavormid ja veekogude kaldaalade looduslikkus. Poollooduslikke kooslusi tuleb majandada.

• Vältida uute paisude rajamist rohelise võrgustiku koridoris olevale vooluveekogule; • Vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale; • Veekogude eutrofeerumise vähendamiseks säilitada kõrgtaimestik jõgede lõunakallaste

veekaitsevööndis. • Metsa raadamine rohelise võrgustiku aladel ei ole üldjuhul lubatud, raadamise vajadusel

tagada rohevõrgustiku toimimine. Majandatavates metsades on oluline metsaelustiku säilimist toetavate tingimuste järgimine, nagu seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude (elustikupuude) jätmine, monokultuurpuistute vältimine, metsade väetamisest loobumine, ohtlike taimekaitsevahendite (glüfosaatide) mittekasutamine, uute kuivendussüsteemide rajamise vältimine. Soovitav on lähtuda Riigimetsa hea metsamajanduse tavast20 ja Eesti FSC standardist21.

• Rohelise võrgustiku piire ja kasutustingimusi on võimalik täpsustada või muuta kohaliku omavalitsuse üldplaneeringuga.

3.5.7. Väärtuslikud maastikud (lk 81)

Niidu-Tammiste metsamaastik

Piirkond jääb Pärnu jõe kaldaalale Niidu ojast Pärnu linnas kuni Tammiste aianduskooperatiivideni Sauga vallas, põhjast piirneb Pärnu - Tallinna raudteega.

Soovitused maakasutuse, ehitustegevuse ja hoolduse osas:

• Uute hoonete ehitamisel Pärnu jõe kaldaalale on soovitatav detailplaneeringute koostamine; • Maastiku korrastamiseks koostada hooldussoovituse; • Sobiv ala metsa-, vee- ja looduspuhkuse arendamiseks; • Korrastada ja väärtustada spordi- ja matkaradu; • Vaadete avamine Pärnu jõele; • Korrastada niidud Pärnu jõe kaldaalal.

4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Koostatava detailplaneeringuga on kavas teha ettepanek Sauga (endise) valla üldplaneeringu muutmiseks. Kuna tegemist on üksikelamu planeeringuga, siis on võimalik planeering koostada nii, et muutusega kaasnev mõju on minimaalne. Sauga (endise) valla üldplaneeringus on ala määratud rohekoridoriks ning ala on osa väärtuslikust maastikust (Niidu-Tammiste metsamaastik). Miia kinnistu on piisavalt suur, et sinna kavandatav üksikelamu ei häiri rohekoridori toimimist ega ole otseses vastuolus ka väärtusliku maastiku soovitustega. Võimalik on arvestada üldplaneeringu poolt ette nähtud tingimustega, et häiringud oleks võimalikult minimaalsed. Üldplaneeringu tingimused võimaldavad vähesel määral looduslike alade vähendamist rohelisest võrgustikus.

Lisaks ei ole ette näha, et Miia kinnistu hoonestamine tooks aktiviseeriks kinnisvaraarendust piirkonnas laiemalt, sest selleks ei ole piisavalt sobivaid maaüksuseid. Valdav osa rohekoridorist on ümbritsevatel suurtel riigi- ja eraomandis olevatel maatulundusmaa kinnistutel.

5. TEGEVUSEGA EELDATAVALT KAASNEV MÕJU

5.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid 1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid (pinnasele,

veestikule, õhule, kliimale) Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne planeeringu eesmärgiga seonduvalt (elamupiirkond) ülemäärast mõju piirkonna pinnasele, veestikule, õhule, kliimale.

Ehitustegevusega kaasnevad piirkonnas ühekordsed pinnasetööd seoses uushoonestuse rajamisega, millel on lühiajaline lokaalne mõju peamiselt müra ja peenosakeste lendumise näol.

Jäätmete kogumine korraldatakse omavalitsuse territooriumil vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjale.

2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Planeeritav funktsioon ei kätke endas õnnetuse ohtu. Tegemist on valdavalt metsase piirkonnaga, mille läheduses asub perelamupiirkond.

Tuleohutus

Tuleõnnetuse minimeerimine toimub planeerimis ja projekteerimisfaasis asjakohaste tuleohutusmeetmete rakendamise kaudu.

Liiklus

Planeeritav ala juurdepääs on Ristiku teelt, mis on madala liiklussagedusega tee. Kuna kavandatakse ühte pereelamut, siis liiklustingimusi see piirkonnas oluliselt ei muuda.

Müra

Piirkonna müratingimused ei halvene. Samuti ei ole piirkonnas teadaolevalt ka olulisi müraallikaid, mis võiksid takistada elamu ehitamist.

Vibratsioon

Vibratsiooni mõju puudub või on vähene.

Võib ette tulla ajutist vibratsioonitaseme tõusu seoses ehitustegevusega, mis on ajutine ja lühiajaline.

Õhukvaliteet

Planeeritava ala ümbrus on valdavalt metsamaa, mis tähendab, et piirkonnas on hea õhukvaliteet ja elamu ehitamine ei too endaga kaasa õhukvaliteedi muutust.

Insolatsioon

Planeeritav ala ja planeeritav hoonestus asuvad muust hoonestusest eemal, mistõttu insolatsioonitaseme ülemäärast vähenemist naaberkinnistutel ei ole ette näha.

Soojussaare efekt

Üksikelamu kavandamine Miia kinnistule ei too see endaga kaasa soojussaare efekti.

3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Mõju suurus ja ruumiline ulatus on suhteliselt väike arvestades, et piirkond on valdavalt olemasolev metsamaa ning piirkonnas on olemasolev elamuala, mille lähedusse planeeritav pereelamu kavandatakse.

4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; Tegemist on väärtusliku metsaalaga (osa rohevõrgustikust). Piirkonnas ei ole kultuuriväärtuslikke objekte ja hooneid. Ümbritsevad alad on valdavalt kasutusel metsamaa, elamupiirkonna või põllumaana.

5. Eeldatav mõju kaitstavatele loodusobjektidele (Natura 2000 võrgustiku alale) Lähim looduskaitseala (Pärnu jõe hoiuala) asub planeeritavast alast ca 1,35 km kaugusel, mis tähendab, et arendusega ei kaasne looduskaitsealale olulist ebasoodsat negatiivset keskkonnamõju.

6. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju. Miia kinnistu hoonestamisest tulenev ruumiline mõju on kestev, pöördumatu ja pikaajaline. Kuna tegemist on ühe üksikelamu planeeringuga, siis on piiriülene mõju pigem väheoluline. Samuti ei ole ette näha ka kumulatiivset mõju, sest Miia kinnistu läheduses on veel mõni üksik kinnistu, kuhu on teoreetiliselt võimalik üksikelamut ehitada.

6. MEETMED KESKKONNAMÕJU VÄHENDAMISEKS a) Detailplaneeringuga näha ette säilitatava metsaala ja õueala ulatus ning seada tingimused,

kuidas alasid hooldada ja halastada. b) Loomade liikumise takistamise vältimiseks rajada piirdeaiad ainult vahetult ümber õueala.

Joonis 4 Soovitav ala elamu paigutamiseks

7. KOKKUVÕTE Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Miia kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi vahetuid keskkonnamuutusi ja/või -ohte, mis vajaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) menetlust. Üksikelamu planeerimine vähendab mõnevõrra kinnistul metsamaa osakaalu, aga mõju on suhteliselt vähene ja ei välju kehtiva maakonna ja üldplaneeringu piiridest. Detailplaneeringuga on võimalik seada täpsemad tingimused, et Miia kinnistu toimiks ka hoonestatuna rohekoridori osana nii, et see ei piira oluliselt loomade liikumist.

Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Tori vallas Tammiste külas Miia kinnistu detailplaneeringu (KSH) menetlust.

Lisa 1 “Asukohaskeem”

Tori Vallavolikogu 16.04.2026 otsuse nr 39 juurde

TORI VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Sindi 16. aprill 2026 nr 39

Miia katastriüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamise algatamise eesmärgiks on jagada Tammiste külas asuv Miia

katastriüksus kaheks krundiks ning näha ette üks elamumaa ja üks transpordimaa krunt.

Elamumaale planeeritakse üksikelamu koos abihoonetega. Detailplaneeringuga

määratakse elamumaa krundile ehitusõigus ja hoonestusala ning lahendatakse vajalik

taristu, sh parkimine ja juurdepääsud, sademevee lahendus. Samuti planeeritakse heakord

ning haljastus.

Pääs moodustatavatele kruntidele on Ristiku teelt.

Detailplaneeringualal asub Miia katastriüksus, katastritunnusega 73001:001:1338,

sihtotstarbega maatulundusmaa.

Planeeringuala suurus on 4438.0 m².

Katastriüksus on hoonestamata.

Kehtivas Sauga valla üldplaneeringus on ala määratud rohekoridoriks ning ala on osa

väärtuslikust maastikust (Niidu-Tammiste metsamaastik). Detailplaneeringuala asub

Tammiste külas. Naabruses on mets ja ühepereelamu. Läheduses asub projekteeritav

kaitseobjekt Tammiste metsade kaitseala. Mitte väga kaugel ühepereelamute rajoon.

Kehtiva üldplaneeringu järgi asub planeeritav katastriüksus väljaspool tiheasustusala,

selle piiril.

Määratud on tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Antud

detailplaneeringuga seonduvad tingimused on järgmised:

Säilitada tuleb rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade

killustamist. Rohelise võrgustiku toimimiseks tuleb tagada, et looduslike ja

poollooduslike alade osatähtsus tugialadel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides

alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust. Rohelise võrgustiku tuumalade reaalne ulatus

ei tohi väheneda üle 10%. Vältida senise maa sihtotstarbe (maatulundusmaa) ja

juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) muutmist. Muutmisvajadus peab olema igakülgselt

põhjendatud. Vältida uute elamualade rajamist ja olemasolevate laiendamist rohelise

võrgustiku aladele. Asustuse kavandamisel (sh piirete paigutamisel) ei tohi läbi lõigata

rohelise võrgustiku koridore. Alla 3 ha suurusele kinnistule ei ole lubatud elamuid ehitada

ilma detailplaneeringuta. Loomade liikumise takistamise vältimiseks on piirdeaedade

rajamine lubatud ainult vahetult ümber õueala, välja arvatud juhul, kui tarastamine on

õigustatud tulenevalt maade põllumajanduslikust kasutusest.

Rohelise võrgustiku aladel võib arendada tavapärast, rohelise võrgustikuga arvestavat

majandustegevust, va väärtuslikud märgalad, veekogude kaldaalad, vääriselupaigad,

kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad ja teised seadustest tulenevate

piirangutega alad. Rohelise võrgustiku aladel tuleb säilitada väärtuslikud taimekooslused

ja elupaigad, säilitada aladele iseloomulikud looduslikud pinnavormid ja veekogude

kaldaalade looduslikkus. Poollooduslikke kooslusi tuleb majandada.

Uue koostatava Tori valla üldplaneeringu tarbeks on valminud Tori valla rohevõrgustiku

analüüs ning rohevõrgustiku toimimise tagamiseks vajalike tingimuste määramine. Antud

analüüsi järgi jääb suur osa planeeritavast alast rohevõrgustikust välja.

Koostatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kehtiva üldplaneeringu muutmiseks.

Kehtivas üldplaneeringus ei ole planeeritavale alale juhtotstarvet määratud. Olemasolev

katastriüksuse maatulundusmaa sihtotstarve muudetakse elamumaaks.

Miia katastriüksuse naaber, Ristiku tee 56 on elamumaa, vahetus läheduses on suur

ühepere elamute ala. Tegemist on üksikelamu planeeringuga, plaanis ei ole rajada mitmest

pereelamust koosnevat asumit. Planeering on võimalik koostada nii, et muutusega

kaasnev mõju on minimaalne. Miia kinnistu on piisavalt suur, et sinna kavandatav

üksikelamu ei häiri rohekoridori toimimist, ega ole otseses vastuolus ka väärtusliku

maastiku soovitustega. Arvestada saab üldplaneeringu poolt ette nähtud tingimustega, et

häiringud oleks võimalikult minimaalsed. Üldplaneeringu tingimused võimaldavad

vähesel määral looduslike alade vähendamist rohelises võrgustikus.

Lisaks ei ole ette näha, et Miia kinnistu hoonestamine aktiviseeriks kinnisvaraarendust

piirkonnas laiemalt, sest selleks ei ole piisavalt sobivaid maaüksuseid. Valdav osa

rohekoridorist on ümbritsevatel suurtel riigi- ja eraomandis olevatel maatulundusmaa

kinnistutel. Planeeritava katastriüksuse sihtotstarbe muutmine vastavalt kirjeldatule on

asjakohane.

Pärnu maakonna planeering näeb ette maakondlikud ruumilise planeerimise põhimõtted.

Olulisemad tingimused, mis on seotud antud planeeringukontekstiga on järgmised:

Maaliste piirkondade arendamise eeldused ja võimalused täpsustada üldplaneeringuga.

Eelistada uute arendustegevuste koondamine olemasolevatesse keskustesse, tagamaks

sellega juba toimivate keskuste jätkusuutlikkust ja täiendavat arengut, sh teenuste ja

töökohtade olemasolu. Maalises piirkonnas vältida linnalise asustuse kavandamist, va

põhjendatud juhul ettevõtlusalasid. Väärtuslike maastike säilitamiseks on antud

tingimused: väärtuslike maastike täpsemad piirid ja nende hooldamiseks vajalikud

meetmed määrata üldplaneeringuga, ehituskeeluvööndi ulatus (suurendamine või

vähendamine) ranna- ja kaldaaladel täpsustada üldplaneeringuga, hoonestuse

planeerimisel väärtuslikule maastikule järgida olemasolevat ajaloolist asustust, arvestades

ajaloolise teede- ja tänavate võrgu ning ehitustraditsioonidega, säilitada ajaloolist

maakasutust, põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele

maastikuelementidele, tagada kaunite teelõikude avalik kasutus. Tagada kaunite

veeteelõikude läbitavus. Lisaks antakse juhised väärtuslike maastike omapära

säilitamiseks. Antud detailplaneeringuga seonduvad on järgmised: maa sihtotstarbe

muutmisel arvestada, et säiliks maastikumuster, hoonete ehitamisel või ümberehitamisel

säilitada ja sobitada maastikule omaseid hooneid ja elemente, uute ehitusalade ja

joonehitiste rajamisel säilitada olemasolevad väärtused ja sobitada uued elemendid

kooskõlas olemasolevatega, uue hoonestuse kavandamisel järgida väljakujunenud asustus-

ja hoonestusstruktuuri, säilitada olemasolevat looduskeskkonda, väärtuslikke maastikke ja

väärtuslikke põllumajandusmaid, planeeringute koostamisel rakendada hajaasustusele

tüüpilisi lahendusi.

Käesolevas planeeringus arvestatakse eelpool kirjeldatud Pärnu maakonnaplaneeringu

eesmärkidega.

Planeeritava maa-ala kohta on koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnang, kus on analüüsitud võimalikke planeeringualaga seotud keskkonnamõjusid

(Töö koostaja: OÜ Linnak (reg nr 12913059). Töö nr.: 2513).

KSH eelhinnangu kokkuvõte on järgmine:

Vastavalt KeHJS §22 on keskkonnamõju oluline kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Miia kinnistu detailplaneeringu realiseerimine ei too endaga kaasa olulisi vahetuid

keskkonnamuutusi ja/või -ohte, mis vajaks KSH menetlust. Üksikelamu planeerimine

vähendab mõnevõrra kinnistul metsamaa osakaalu, aga mõju on suhteliselt vähene ja ei

välju kehtiva maakonna ja üldplaneeringu piiridest. Detailplaneeringuga on võimalik

seada täpsemad tingimused, et Miia kinnistu toimiks ka hoonestatuna rohekoridori osana

nii, et see ei piira oluliselt loomade liikumist.

Lähtuvalt eelnevast ei ole vajadust algatada Tori vallas Tammiste külas Miia kinnistu

detailplaneeringu KSH menetlust.

Detailplaneeringu koostamise algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta

on küsitud seisukohta Keskkonnaametilt, Maa- ja Ruumiametilt, Päästeametilt.

Keskkonnaamet oma 10.02.2026 kirjaga nr 6-2/26/1642-2 juhib tähelepanu, et KSH

eelhinnangus on selle koostamise aluseks toodud KeHJS § 6 lg 2 p 22, kuna tegemist on

üldplaneeringut muutva DP-ga, siis tuleneb KSH eelhinnangu koostamise kohustus

KeHJS § 33 lg 2 p-st 3 ja planeerimisseaduse § 142 lg 1 p-st 1 ja lg-st 6. Lisatakse, et

täiendavad märkused puuduvad. Vastav parandus on KSH eelhinnangusse sisse viidud.

Maa- ja Ruumiamet oma 13.02.2026 kirjaga nr 6-3/26/1152-2 märgib mõned vajadused

detailplaneeringu lähteseisukohtade täpsustamiseks, nagu vajadus KSH eelhinnangus

pakutud meede keskkonnamõju vähendamiseks seada tingimuseks ka lähteseisukohtades.

Viia lähteseisukohtades määratud piirdeaia maksimaalne lubatud kõrgus vastavusse KSH

eelhinnangus märgitule. Antakse teada, et esitatud materjalidele tuginedes on MaRu

seisukohal, et KSH-d ei ole vajalik algatada, kui eelhinnangu ja asutuste seisukohtade

põhjal on veendumus, et olulist keskkonnamõju ei kaasne. Planeeringulahenduse

koostamisel tuleb arvestada PlanS-s sätestatud elukeskkonna parendamise ning otstarbeka,

mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtetega. Märgitakse, et vastavalt PlanS § 4 lõike

2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu koostamisel

hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi,

sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt PlanS § 126 lõike 1

punktile 12 on võimalik detailplaneeringuga seada keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Detailplaneeringu lähteseisukohti on korrigeeritud vastavalt.

Detailplaneeringu algatab Tori Vallavolikogu, koostamist korraldab Tori Vallavalitsus,

kehtestab Tori Vallavolikogu. Otsusega saab tutvuda Tori valla veebilehel

www.torivald.ee

Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 128 lõike 1,

keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punkti 1 ja

§ 35 lõiked 3 ja 5, Tori Vallavolikogu 20.02.2020 määruse nr 106 „Maakorraldusliku,

planeerimis- ja ehitusalase tegevuse ning ehitusseadustikust tuleneva riikliku järelevalve

korraldamine Tori vallas“ § 2 punkti 3, Tori Vallavolikogu

o t s u s t a b:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Tori vallas Tammiste külas Miia

katastriüksusel.

2. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva otsuse

lahutamatu lisa.

3. Jätta detailplaneeringu koostamiseks KSH algatamata, kuna koostatava

detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist

keskkonnamõju.

4. Detailplaneering koostada vastavalt juhendmaterjalidele, millised on

kättesaadavad veebilehel http://planeerimine.ee/. Detailplaneeringu seletuskirja

mahus esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende

järjekord (PlanS § 3 lõige 5).

5. Tori Vallavalitsusel korraldada teavitamine detailplaneeringu algatamisest ja

keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisest vastavalt kehtivale

seadusandlusele.

6. Tori Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise

käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

7. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades

vaide Tori Vallavolikogule haldusmenetluse seaduses või kaebuse Tallinna

Halduskohtu Pärnu kohtumajale halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Šorin

volikogu esimees

Lisad

1. Asukohaskeem

2. KSH eelhinnang