OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Haridus- ja Noorteamet

[email protected]

Lõõtsa tn 4

Tallinn

11415, Harju maakond

08.03.2024 nr 11.4-12/24/185

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

“Noorte tööhõivevalmiduse toetamine ning vaesuse mõju vähendamine noorsootöö teenuste

kättesaadavuse kaudu” tegevuse „Ebavõrdsete olude mõju vähendamine, tõrjutuse ennetamine ja

noorte tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET noortele“ raames otsuse Haridus- ja

Noorteameti ( edaspidi toetuse saaja) toetuse andmise tingimuste „Tõrjutusriskis noorte kaasamine

ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ (projekti nr 2014-2020.2.07.001.01.15-0002; edaspidi

projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas hankemenetluse kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole lihthanke

viitenumbriga 265108 „Veebiplatvormi arendus- ja hooldusteenus“ korraldamisel järginud

riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid. Seetõttu kohaldab rakendusüksus

rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks

3410,70 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46, § 47 lg 2 ja Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 06.05.2017 kehtinud

redaktsioon, edaspidi ühendmäärus) § 21 lg 1, § 22 lg 14, samuti projekti raames esitatud

kuludokumendid (edaspidi KD) nr 5162, nr 5194 ja nr 5260 ning toetuse saajaga peetud

kirjavahetus.

Riigikohus on 28.06.2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis 74

selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse

saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate

õigusnormidega sätestatud. Rakendusüksus selgitab, et Haridus- ja teadusminister kinnitas

29.06.2015 käskkirjaga nr 281 “Toetuste andmise tingimuste kehtestamine tegevuse

„Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ elluviimiseks“,

mistõttu kohaldab rakendusüksus hanke nr 265108 rikkumise osas tehtavale finantskorrektsioonile

kuni 06.05.2017 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni. Eelkirjeldatud ühendmääruse redaktsioonis

on otsuse punktis 1.1 kirjeldatud rikkumisele ettenähtud suurem kaalutlusruum

finantskorrektsiooni määra rakendamisel ja seega on hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga

võrreldes toetuse saajale soodsam.

1. Toetuse saaja on lihthankes nr 265108 kvalifitseerinud pakkuja, kes ei vastanud

hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele

1.1 Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis läbi lihthanke viitenumbriga 265108 „Veebiplatvormi arendus- ja

hooldusteenus“ (hanketeade avaldati 29.05.2023; edaspidi hange nr 265108) pakkumuste

esitamise tähtajaga 13.06.2023. Pakkumuse esitasid 4 pakkujat, kelle pakkumused tunnistati ka

vastavaks. Edukaks tunnistati pakkuja Webquer OÜ (16234220; edaspidi edukas pakkuja või

töövõtja). Hankemenetluse tulemusel sõlmiti 28.06.2023 hankeleping nr 1.6-5/23/1377

maksumusega 39 999 eurot (käibemaksuta).

Hankija kehtestas hankes nr 265108 pakkuja tehnilise ja kutsealase pädevuse kontrollimiseks

järgmise kvalifitseerimise tingimuse: „Pakkuja peab pakkuja olema riigihanke algamisele eelneva

36 kuu jooksul täitnud vähemalt 2 sarnase teenuse (veebilehtede arendus – ja hooldusteenus)

lepingut, iga lepingu maksumus peab olema olnud vähemalt 20 000 eurot käibemaksuta. Pakkuja

peab esitama täidetud lepingute loetelu Vormi III kohaselt.“.

Rakendusüksus tuvastas, et mitte ükski pakkuja esitatud referentslepingutest ei vasta

kvalifitseerimistingimusele. Webquer OÜ pakkumuses on välja toodud kolm referentslepingut,

millest kaks lepingut on sõlmitud 5 kuud enne hanke nr 265108 avaldamist (29.5.2023).

Kontrollides, kas hanke algamise hetkeks on referentslepingud täidetud nõutud mahus, tuvastas

rakendusüksus järgmist:

1) Eesti Post ASga 01.01.2023 sõlmitud- leping „Veebilehe haldus- ja hooldustööd“

maksumusega 150 000 eurot km-ta, täitmise tähtajaga 1 aasta. Eesti Post AS

kontaktisik J.M kinnitas 19.12.2023, et perioodil 01.01.2023 kuni 29.05.2023 on

Webquer OÜ osutanud teenuseid vähem kui 20 000€ ulatuses ja et sõlmitud

lepingumaht on väiksem kui 150 000 eurot;

2) Zehndler Baltics OÜga 01.01.2022 sõlmitud leping „Veebilehe haldus- ja

hooldustööd“ maksumusega 70 000 eurot km-ta, täitmise tähtajaga 3 aastat. Zehndler

Baltics OÜ kinnitas 20.12.2023 esitatud referentslepingu osas, et ta sõlmis lepingu

Union Fintech OÜga 20.12.2021 ja et lepinguga kaasnevate kohustuste üleminekust

WebQuer OÜle teatati 01.11.2022 (raamlepinguga läksid kohutused üle tagasiulatuvalt

alates 01.10.2021). Webquer OÜ ei ole osutanud Zehnder Baltics OÜ-le 29.5.2023

seisuga veebilehe haldus- ja hooldustöid summas 20 000€ käibemaksuta. Sõlmitud

leping ei määratle teenust summas 70 000 eurot kolmeks aastaks;

3) Tallinna Linnatransport AS 10.01.2023 sõlmitud „E-tendi arendus- ja hooldusleping“

maksumusega 200 000 eurot km-ta, täitmise tähtajaga 4 aastat. Hankija esitas

8.12.2023 kirjas E-Tendi ehk Tallinna Linnatranspordiameti osas 10.01.2023 sõlmitud

alltöövõtulepingu hanke nr 252746, kus tellijaks on Webquer OÜ ja töövõtjaks on

Varandus OÜ. Tallinna Linnatransport AS teatas 15.12.2023 esitatud referentslepingu

osas, et hankes 252746 tunnistati edukaks pakkuja UnionFintech OÜ, kellega sõlmiti

hankeleping. Webquer OÜ ja Varandus OÜ ei ole neile tuttavad, selliste nimedega

tarnijat nende andmebaasis ei ole.

Hankija pole eduka pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel teostanud sisulist kontrolli ja on

kvalifitseerinud eduka pakkuja hankepassis esitatud Vormi III1 „Täidetud lepingute loetelu“

andemete ja kinnituse, et esitatud teave on täpne ja õige ning et ta on teadlik valeandmete esitamise

tagajärgedest, alusel.

Kuivõrd edukas pakkuja ei vasta hanke nr 265108 tehnilise ja kutsealase suutlikkuse

kvalifitseerimistingimusele, siis on hankija kvalifitseerinud eduka pakkuja, kes oleks tulnud jätta

kvalifitseerimata, ja on rikkunud sellega RHS § 125 lg-t 5 ja RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.2 Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja esitas 01.12.2023 rakendusüksusele selgituse: „Hankija on tingimusena seadnud

vähemalt 2 lepingu täitmise maksumusega 20 000 eurot. Pakkuja on esitanud Vormil III (Täidetud

lepingute loetelu) 3 täidetud lepingut, mille maksumused on märkimisväärselt suuremad hankija

seatud tingimustest. Seega puudub hankijal ammendav põhjus kahelda, kas pakkuja on kõnealuste

referentslepingute näol esitanud valeandmeid või on hankija seatud tingimused täitmata. Ka

seaduseandja on seisukohal, et pakkujate kvalifikatsiooni sisulise kontrolli läbiviimine jääks

mõistlikkuse piiridesse.

Ka RHS § 98 lg-st 4 tuleneb, et hankija võib nõuda kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud

dokumentide selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Seda

juhul, kui hankijal tekib referentslepingute nimekirja osas mingi kahtlus, mida ei saa kõrvaldada

§ 101 lg 1 p-de 1 ja 2 alusel nõutud andmetega. Antud juhul on pakkuja andmed esitanud ja

hankijal ei tekkinud kahtlust, et pakkuja ei vasta kvalifitseerimistingimustes esitatud tingimusele.“.

Toetuse saaja esitas 15.12.2023 täpsustavad selgitused: „Hankija on kvalifitseerimistingimusena

seadnud vähemalt 2 lepingu täitmise maksumusega 20 000 eurot, mille tõendamiseks on hankija

küsinud pakkujatelt lepingute loetelu hankija etteantud vormil III. RHS § 101 lg 1 sätestab, et

hankija võib kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks küsida nimekirja lepingutest,

kuid ei kohusta ilmtingimata kvalifitseerimise tingimustele vastavust täiendavalt kontrollima.

Samale järeldusele on jõudnud Riigikohus oma otsuses nr 3-19-1464 milles jõuab seisukohale, et

hankemenetlus põhineb suurel määral pakkujate ühepoolsetel kinnitustel ja hankija võimalusel

neid usaldada ning kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate

kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid (vt p 16).

Pakkuja on esitanud Vormil III (Täidetud lepingute loetelu) 3 lepingut, mille maksumused on

märkimisväärselt suuremad hankija seatud tingimustest ning lähtudes kohtupraktikast ei oma

tähendust, et lepingud on sõlmitud mõni kuu enne käesoleva hanke avaldamist ning et lepingu

täitmine jätkub. Hankijal ei tekkinud kahtlust, et pakkuja on kõnealuste referentslepingute näol

esitanud valeandmeid või on hankija seatud tingimused on täitmata. Oleme jätkuvalt sama meelt

ja lähtume seadusandja seisukohast, et pakkujate kvalifikatsiooni sisulise kontrolli läbiviimine

peab jääma mõistlikkuse piiridesse.

Lisaks eeltoodule märgime, et Webquer OÜ on tänase seisuga täitnud lepingut kvaliteetselt ja

nõuetekohaselt ning Harnol ei ole põhjust tagasiulatuvalt kahelda pakkuja tehnilises ja

kutsealuses pädevuses (kvalifikatsioonis).“.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Haridus- ja teadusministri 29.06.2015 käskkirjaga nr 281 kinnitatud “Toetuste andmise tingimuste

kehtestamine tegevuse „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse

parandamine“ elluviimiseks“ (edaspidi TAT) punkti 3 kohaselt on tegevuste elluviija Haridus- ja

Noorteamet ehk toetuse saaja ning punkti 14.1 kohaselt kohalduvad elluviijale STS §-s 24 ja 26

toetuse saajale sätestatud kohustused. STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud

järgima riigihangete seadust kui ta on hankija RHS-i tähenduses. Toetuse saaja on Haridus- ja

Noorteamet, kes on riigiasutus RHS § 5 lg 2 punkti 1 mõistes ja sellest tulenevalt peab toetuse

saaja riigihanke läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda.

RHS § 125 lg 5 kohaselt järgib hankija lihthankemenetluse läbiviimisel RHS 1. peatükis sätestatut.

Seega peab hankija lihthankemenetluse läbiviimisel järgima muuhulgas RHS §-s 3 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki

isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Kvalifitseerides riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele mittevastava pakkuja, ei

ole toetuse saaja hanke nr 265108 läbiviimisel järginud RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Käesoleval juhul kvalifitseeris hankija hankes nr 265108 pakkuja, kes esitas

kvalifitseerimistingimusele mittevastavad referentslepingud. Olenemata asjaolust, et pakkuja

esitas pakkumuse koosseisus Vormil III1 kolm referentslepingut, mille maksumused on

märkimisväärselt suuremad hankija seatud tingimustest, pidi hankija sisuliselt kontrollima, kas

esitatud lepingud on hanke nr 265108 hanketeate avaldamise (29.05.2023) seisuga täidetud

kvalifitseerimistingimuses sätestatud mahus ehk 20 000 euro ulatuses. Seda hankija teinud ei ole.

Pakkujate kvalifikatsiooni sisuline kontroll tähendab, et hankija ei saa piirduda pakkuja esitatud

dokumentide formaalse kontrolliga ja võtta aluseks eeldust, et kogu info, mida pakkuja on talle

esitanud, vastab tõele, vaid ta peab piisava põhjalikkuse ja hoolsusega välja selgitama kõik asjas

tähtsust omavad asjaolud, mis tegelikult kinnitavad, kas pakkuja enda esitatud info vastab tõele

ning kas pakkuja ka päriselt vastab hankija seatud kvalifitseerimise tingimusele. Ja see vastavus

peab vaidlustusmenetluses olema kontrollitav (VAKO 21.04.2023, 40-23/258151, p 8.2.2.2.3).

Toetuse saaja poolt viidatud asjaolu, et Webquer OÜ on tänase seisuga täitnud lepingut

kvaliteetselt ja nõuetekohaselt, ei muuda olematuks seda, et pakkujal puudusid nõuete kohased

referentslepingud.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ning on eksitanud pakkujaid, sõlmides

hankelepingu pakkujaga, kes ei vastanud hanketeates kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele

ning luues sellega edukaks tunnistatud pakkujale võrreldes teiste potentsiaalsete pakkujatega

soodsama olukorra. Isegi kui hankija eksimus pole olnud tahtlik, ei muuda see olematuks RHS §

3 punktides 1 ja 2 sätestatud põhimõtete rikkumist, niisamuti kvalifitseerimise tingimustele

mittevastava pakkujaga hankelepingu sõlmimise fakti. Käesoleval juhul ei ole teada, milliseks

oleks võinud kujuneda pakkujate ring ja hanke tulemus, kui hankest huvitatud isikud oleksid

teadnud, et referentslepinguid ei pea olema täidetud nõutud mahus.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija peab hankija piisava hoolsusega jälgima, et

nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka tegelikkuses vastaksid riigihanke

alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

Lähtudes eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et Webquer OÜ kvalifitseerimine on vastuolus

RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtetega ning seega ka RHS § 125 lõikega 5. Järelikult

on toetuse saaja rikkunud talle STS § 26 lõikes 1 pandud kohustust järgida projektiga seotud

hangete korraldamisel RHS-is sätestatud nõudeid.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 10%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu ulatuses.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ühendmääruse § 22 lõikes 14 toodud asjaolud, mille kohaselt

vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti kui tegemist on riigihangete

korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla riigihangete piirmäära. Sõltuvalt rikkumise

raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Hoolimata asjaolust, kas hankija kvalifitseeris Webquer OÜ tahtlikult või hooletusest, sai

Webquer OÜ teiste hankes osalemisest huvitatud ettevõtetega võrreldes eelise, sest ta

kvalifitseeriti ja temaga sõlmiti hankeleping. Kui rikkumise tulemuseks on hankelepingu

sõlmimine sellise pakkujaga, kes ei oleks pidanud hanget võitma, siis on ilmne, et tegemist on

raskekujulise rikkumisega. Võttes aga arvesse, et tegemist on lihthankega, milles on võrreldes

riigihanke piirmäära ületavate hangetega võrreldes menetlusreeglid leebemad, siis ei pea

rakendusüksus siiski põhjendatuks rakendada antud juhul 25%-list finantsmäära. Samas ei ole

hankija lähtunud hanketeates enda seatud kvalifitseerimise tingimusest ja ei ole taganud

ettevõtjatele võrdseid võimalusi hankes osaleda. Riigihankes osalejatel peab olema kindlus, et

kõigile pakkujatele kehtivad samasugused nõuded. Kuivõrd hankija on kohaldanud valesti

riigihanke alusdokumentides avaldatud kvalifitseerimise tingimust, siis polnud lubatav selle

pakkujaga hankelepingu sõlmimine ja riigihanke nr 265108 tulemus oleks olnud teistsugune.

Samuti oleks pakkujate ring võinud olla laiem, kui toetuse saaja ei oleks nõudnud vähemalt 20 000

euro maksumusega referentslepinguid. Eelkirjeldatud põhjustel peab rakendusüksus põhjendatuks

vähendada riigihanke nr 265108 alusel tekkinud abikõlblikku kulu 10 protsendi võrra. Määra

kaalumisel on rakendusüksus võtnud arvesse, et korrektse RHS järgimise tulemusena oleks

hankeleping sõlmitud teise pakkujaga ja hanke tulemused oleksid tõestatult teistsugused. Lisaks

kuna hanketingimused on kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei

ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluse kvalifitseerimise tingimuse tõttu hankes

osalemata ja ennast hanke juurde registreerimata. Seetõttu ei ole rakendusüksuse hinnangul

tegemist väheolulise rikkumisega ja ei pea põhjendatuks rakendusüksus rakendada 10% -st

madalamat finantskorrektsiooni määra.

Eeltoodust tulenevalt peab rakendusüksus põhjendatuks ja õigustatuks rakendada 10%

finantskorrektsiooni määra, mis on rakendusüksuse hinnangul proportsionaalne rikkumise

raskusega.

1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on hanke nr 265108 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevuse 20 „Digitaalse

noorteinfo teenuse sisuline ja tehniline arendamine noorteinfo kättesaadavuse suurendamiseks“

raames KD-des nr 5162, nr 5194 ja nr 5260 abikõlblikus summas kokku 34 107 eurot. Lähtuvalt

otsuse punktist 1.1 loeb rakendusüksus hankega nr 265108 seotud kuludest mitteabikõlblikuks

3410,70 eurot (34 107 x 10%), millest ESF toetus moodustab 2899,10 eurot ja riiklik

kaasfinantseering 511,60 eurot.

STS § 46 lg 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ja

omafinantseeringut vastavalt finantskorrektsiooni otsuse tegemise ajal toetuse andmise tingimuste

käskkirjas kehtivale proportsioonile.

STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab

rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga

kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 28.02.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud otsuse kohta

hiljemalt 08.03.2024. Toetuse saaja vastas 07.03.2024, et tal kommentaarid puuduvad.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti "Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse

parandamine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 3410,70 eurot, millest ESF toetus

moodustab 2899,10 eurot ja riiklik kaasfinantseering 511,60 eurot;

2. vähendada KD-des nr 5162, nr 5194 ja nr 5260 hankega nr 265108 seotud abikõlblikke

kulusid 10% võrra ehk kokku summas 3410,70eurot;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses tegevuse 20 „Digitaalse noorteinfo teenuse sisuline

ja tehniline arendamine noorteinfo kättesaadavuse suurendamiseks“ käesoleva otsuse

punktis 1 märgitud summade osas;

4. vähendada järgnevates KD-des käesoleva otsuse punkti 1 alusel hankega nr 265108

hüvitamiseks esitatud kulusid 10% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti eelarve.

5. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 20 „Digitaalse

noorteinfo teenuse sisuline ja tehniline arendamine noorteinfo kättesaadavuse

suurendamiseks“ käesoleva otsuse punktis 1 märgitud summade osas.

Otsuse peale võib esitada vaide Riigi Tugiteenuste Keskusele perioodi 2014-2020

struktuuritoetuse seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras 30 päeva

jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

663 2025

[email protected]