OTSUS

Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla

[email protected]

Tervise tn 1

Kohtla-Järve linn

31025, Ida-Viru maakond

08.03.2024 nr 11.2-4/24/180

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise

ja taotluse rahuldamise otsuse

muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

„Kättesaadavate ja kvaliteetsete tervishoiuteenuste tagamine tööhõives püsimise ja hõivesse

naasmise suurendamiseks” tegevuse „Haiglavõrgu tugevdamine riskipiirkonnas“ raames

finantskorrektsiooni otsuse toetuse andmise tingimuste „Keskhaigla infrastruktuuri

kaasajastamine riskipiirkonnas“ (edaspidi TAT) Sihtasutus Ida-Viru Keskhaigla (edaspidi toetuse

saaja või hankija) projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ (projekti

nr 2014-2020.2.04.19-0085) osas.

Rakendusüksus tuvastas riigihanke „Operatsioonilaud“ viitenumbriga 259383 (edaspidi riigihange

nr 259383) kontrollimise käigus, et toetuse saaja ei ole riigihanke nr 259383 läbiviimisel järginud

riigihangete seaduses (edaspidi RHS) sätestatud nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus antud

rikkumisega seotud kulude osas finantskorrektsiooni ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks

2 122,80 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 8 lg 2

punkt 4, § 45 lg 1 punkt 3, § 46 ja § 47 lg 2, Vabariigi Valitsuse 01.09.2014 määruse nr 143

„Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse

maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (kuni 08.10.2020 kehtinud

ühendmääruse redaktsioon, edaspidi ühendmäärus) § 21 lõige 1, § 22 lg 14, samuti toetuse saajaga

peetud kirjavahetus ning projekti raames esitatud kuludokument (edaspidi KD).

Vastavalt tervise- ja tööministri 04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri

kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT käskkiri) punktile 7.1

kohalduvad toetuse saajale STS § 24 ja § 26 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale

sätestatud kohustused ning STS § 26 lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima RHSi,

kui ta on hankija RHSi tähenduses. Käesoleval juhul on toetuse saajaks Sihtasutus Ida-Viru

Keskhaigla, kes on avaliku sektori hankija RHS § 5 lg 2 punkti 5 mõistes ning sellest tulenevalt

peab toetuse saaja järgima RHS-is sätestatud korda.

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Riigikohus on 28.06.2023 kohtuotsuse põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-2 punktis 74

selgitanud, et Euroopa Liidu reeglite võimaliku rikkumisega kaasnevad riskid ei tohi olla toetuse

saaja jaoks suuremad ja tagajärjed koormavamad, kui toetuse määramise ajal kehtivate

õigusnormidega sätestatud. Rakendusüksus selgitab, et TAT käskkiri on kinnitatud 04.04.2019,

mistõttu kohaldab rakendusüksus riigihanke nr 259383 rikkumise osas tehtavale

finantskorrektsioonile kuni 09.10.2020 kehtinud ühendmääruse redaktsiooni. TAT käskkirja

kinnitamise ajal kehtinud ühendmääruse redaktsioonis on käesolevas otsuses kirjeldatud

rikkumisele ettenähtud suurem kaalutlusruum finantskorrektsiooni määra rakendamisel ja seega

on hetkel kehtiva ühendmääruse redaktsiooniga võrreldes toetuse saajale soodsam.

1. Hankija on kvalifitseerinud eduka pakkuja, kes ei vastanud kehtestatud

kvalifitseerimistingimusele

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis läbi riigihangete registris lihthankemenetlusena riigihanke nr 259383

„Operatsioonilaud“ ning hankes esitati kokku neli pakkumust. 22.03.2023 otsusega tunnistati

edukaks UAB MedUS Medical Eesti filiaal (endise ärinimega UAB GRAINA Eesti Filiaal;

registrikood 14511037, edaspidi edukas pakkuja või töövõtja) pakkumus maksumusega

42 680 eurot käibemaksuta. Menetluse tulemusena sõlmis hankija 17.04.2023 ettevõtjaga UAB

MedUS Medical Eesti filiaal hankelepingu (edaspidi hankeleping).

Riigihanke nr 259383 hanketeate punktis III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus on toetuse

saaja kehtestanud järgneva kvalifitseerimistingimuse: „Pakkuja peab omama pakutavate

seadmete müügi kogemust ja peab olema riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud

nõuetekohaselt kaks meditsiiniseadmete müügilepingut, kumbki vähemalt 45 000 eurot. Esitada

riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt täidetud pakutava valdkonna toodete

müügilepingute/müügitehingute nimekiri koos nende maksumuse, sõlmimise kuupäevade ja infoga

teiste lepingupoolte kohta. Pakkuja esitab kinnituse ja vastavad andmed.“ Tingimuse kirjelduse

kohaselt on minimaalne teostatud tööde arv 2.

Referentsperiood on hanke algamisele eelnevad 36 kuud, st ajavahemik 13.01.2020-13.01.2023.

Eduka pakkuja pakkumuse nr 410998 koosseisu kuuluva hankepassi kohaselt on edukas pakkuja

kinnitanud, et on teostanud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul nõuetekohaselt kaks

meditsiiniseadmete müügilepingut, kumbki vähemalt 45 000 eurot. Hankepassis on esitatud

kvalifitseerimistingimuses nõutud kaks müügilepingut:

1) Põhja-Eesti Regionaal Haigla (riigihanke viitenumber 250476) Protseduuri valgustid,

ajavahemik 20.07.2022-25.10.2022- kogusumma 190 000 eurot ja

2) Ida-Tallinna Keskhaigla (riigihange nr 252908) Operatsioonilauad, ajavahemik 01.08.2022-

30.09.2022, kogusumma 123 878 eurot.

Riigihangete registrist nähtuvalt on edukas pakkuja sõlminud 25.10.2022 riigihanke nr 250476

alusel raamlepingu nr 1.2-13/6576-1 täitmise tähtajaga 24.10.2026, mille raames omakorda kaks

hankelepingut: raamlepingu lisa 7 nr 1.2-13/6861-1 (sõlmitud 15.12.2022, täitmise tähtaeg

08.02.2033) maksumusega 35 121,00 eurot ja 1. aasta leping (sõlmitud 25.10.2022, täitmise

tähtaeg 24.10.2023) maksumusega 28 096,80 eurot.

Rakendusüksus tuvastas, et esitatud referentsleping riigihanke nr 250476 osas ei vasta hankija

kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele, kuna selle raames sõlmitud kummagi hankelepingu

maksumus ei küündi 45 000 euroni.

Riigihanke nr 252908 kohta on riigihangete registris järgmised andmed: hankeleping nr 1.2-

19.37_1196-22 on sõlmitud 3.11.2022 täitmise tähtajaga 2.11.2026 maksumusega 123 878 eurot.

Riigihangete registrist nähtuvalt ei vasta nii riigihankega nr 250476 kui ka riigihankega nr 252908

seotult esitatud referentslepingute täitmisaeg kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele ka seetõttu,

et nimetatud lepingute täitmise tähtajad jäävad väljapoole referentsperioodi täitmise tähtaega.

Eeltoodust tulenevalt kvalifitseeris toetuse saaja eduka pakkuja, kes ei vastanud riigihanke

alusdokumentides kehtestatud kvalifitseerimistingimusele, rikkudes sellega RHS § 3 punktides 1

ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning RHS § 125 lõiget 5.

1.2 Toetuse saaja selgitused

Rakendusüksuse päringule, kuidas on täidetud nõue, et riigihanke nr 250476 lepingud on täidetud

referentsperioodi jooksul arvestades, et riigihangete registri andmetel mõlemad lepingud lõppevad

peale referentsperioodi (st peale 13.01.23) on toetuse saaja 19.12.2023 selgitanud järgnevat:

„[H]hankija seisukoht on olnud, et lepingu nõuetekohast täitmist saab hinnata ka mitmeks (nt

kuueks) aastaks sõlmitud lepingu täitmise käigus ehk kolmandal kuul, kolmandal aastal jne.

Näiteks saab riigihanke viitenumberiga 250476 tulemusel sõlmitud hankelepingu kehtivuse

kolmandal kuul hinnata tarnekohustuste täitmise nõuetekohasust.“

Rakendusüksus soovis täiendavalt teada, kas hankija on küsinud tellijalt, millal kummagi lepingu

puhul tarne on toimunud ja kas tarne on jäänud referentsperioodi. Toetuse saaja on 03.01.2024

vastuses möönnud lepingu kontrollimise puudulikkust.

Järelevalvemenetluse raames toetuse saaja täiendavaid selgitusi ega tõendeid ei lisanud.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

RHS § 125 lõike 5 kohaselt peab hankija lihthankemenetluse läbiviimisel järgima RHS 1. peatükis

sätestatut, seega ka §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. RHS § 3 punkti 1

järgi peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel mh läbipaistvalt ja kontrollitavalt ning

punkti 2 järgi peab hankija võrdselt kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes

muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma

Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.

Selleks, et hankelepingu sõlmimine oleks kooskõlas RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega, tuleb hankeleping sõlmida pakkujaga, kes vastab kehtestatud

kvalifitseerimistingimustele.

Käesoleval juhul ei vastanud edukas pakkuja hanketeate punktis III.1.3) toodud tingimusele.

Arvestades kvalifitseerimistingimuses kirjeldatud nõuet, kus pakkuja peab olema riigihanke

algamisele eelneva 36 kuu jooksul täitnud nõuetekohaselt kaks meditsiiniseadmete müügilepingut,

kumbki vähemalt 45 000 eurot, siis pakkumuses toodud RH 250476 referentsleping ei vasta ajalise

ega ka rahalise vääringu osas nõudele. Referentsperiood on hanke algamisele eelnevad 36 kuud,

st ajavahemik 13.01.2020-13.01.2023. Rakendusüksus on iseseisvalt hankekontrolli raames

kontrollinud riigihangete registri vahendusel riigihanget nr 250476 ning tuvastas, et riigihange

nr 250476 „Protseduurivalgustid“ on hanke seisundiks märgitud „täitmisel“. Hanke andmetest

selgub, et tegemist on raamlepinguga. Raamleping on sõlmitud 25.10.2022 ning täitmise tähtajaks

on 24.10.2026. Riigihangete registrist nähtub, et riigihanke nr 250476 raames on sõlmitud eduka

pakkujaga kaks hankelepingut:

1-1) 15.12.2022-08.02.2033, 35 121€ (RL lisa 7a - see tähendab RHAD-is nimetatud seadmete

ostmist)

1-2) 25.10.2022-24.10.2023, 28 096,80€ (1. aasta leping).

Hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimuse kohaselt peab ühe hankelepingu maksumus

olema 45 000 eurot, mis tähendab seda, et sellises mahus referentslepingu maksumuse nõude

kehtestamine peab näitama hankijale pakkuja kogemust, et ta on võimeline ühe korraga tarnima

sellises mahus ja maksumuses seadmeid.

Rakendusüksuse hinnangul ei vasta riigihankega nr 250476 seonduvalt esitatud referentslepingu

maksumus kehtestatud nõudele. Edukas pakkuja on hankepassis märkinud referentslepingu

eeldatava maksumuse. Kuivõrd tegemist on raamlepinguga, siis ei saa eeldatav maksumus näidata

raamlepingu alusel sõlmitud lepingute maksumust. Rakendusüksuse hinnangul ei ole raamleping

pooltele siduv ning üksnes raamlepingu sõlmimine mingile eeldatavale summale ei saa tähendada,

et selle alusel ka oste tehakse. Seega reaalset täitmist saavad näidata raamlepingu alusel sõlmitud

hankelepingud.

Riigihangete registris olevast riigihanke nr 250476 raamlepingu andmetest on näha, et

raamlepingu alusel on sõlmitud kaks hankelepingut, mille täitmise tähtaegadeks on märgitud

08.02.2033 ja 24.10.2023. Referentsperiood hanke algamisele eelnevad 36 kuud on ajavahemik

13.01.2020-13.01.2023. Seega leiab tuvastamist, et riigihankega nr 250476 seonduvalt esitatud

referentsleping ei ole nõuetekohaselt täidetud, kuna ühel juhul hankelepingu täitmine veel käib ja

teisel juhul jäi hankelepingu täitmine referentsperioodist välja. Rakendusüksus märgib, et

riigihanke nr 252908 alusel 3.11.2022 sõlmitud hankeleping nr 1.2-19.37_1196-22, maksumusega

123 878 eurot on veel täitmisel (tähtajaga 2.11.2026), mistõttu ei saanud ka seda nõuetekohaselt

täidetuks lugeda. Järelikult ei vastanud edukas pakkuja nõutud kvalifitseerimistingimusele ning ta

tulnuks jätta kvalifitseerimata.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt, kvalifitseerides pakkuja, kes ei vasta

kvalifitseerimistingimusele ning andes sellega edukaks tunnistatud pakkujale võrreldes teiste

hankes osalemisest huvitatud isikutega eelise hankes osalemisel.

RHS §-s 3 kirjeldatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid

täpselt hanke tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning

pädevate asutuste poolt. Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema

läbiviidud selgete ja üheste reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi

tuvastatav. Isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi

võimalikule pakkujale soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel

asjaoludel koheldakse isikuid ühte moodi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

Asjakohane ei ole toetuse saaja selgitus, et lepingu nõuetekohast täitmist saab hinnata ka mitmeks

(nt kuueks) aastaks sõlmitud lepingu täitmise käigus ehk kolmandal kuul, kolmandal aastal.

Rakendusüksuse hinnangul kui tegemist on raamlepinguga, kus raamlepingu eeldatav maksumus

ei ole käsitletav lepingu maksumusena. Raamlepingu alusel sõlmitakse hankelepinguid, tehakse

tellimusi. Selgitame, et vastavalt riigihanke kvalifitseerimise tingimusele peab olema riigihanke

algamisele eelneva 36 kuu jooksul täidetud 2 hankelepingut ja kumbki maksumusega 45 000 eurot.

Seda võib teha ühe raamlepingu alusel, aga iga sellise hankelepingu (ehk tellimuse) maksumus

peab olema vähemalt 45 000 eurot.

Tulenevalt eeltoodust oleks hankija pidanud jätma UAB MedUS Medical Eesti filiaali

kvalifitseerimata, kuna ta ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimusele.

Sellega on toetuse saaja rikkunud RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid ning RHS § 125 lõiget 5.

1.4 Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

STS § 45 lg 1 punkti 3 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse saaja

on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Sama seaduse § 46 lõike 1 kohaselt, kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei

ole kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt võimalik selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et kohustuse või nõude täitmata jätmine tõi kaasa rahalise

mõju, siis vähendatakse toetust ühendmääruses sätestatu alusel.

Otsuses kirjeldatud rikkumise osas esinevad ühendmääruse §-s 22 lõikes 14 toodud asjaolud, mille

kohaselt, kui tegemist on riigihangete korraldamisega, kus hankelepingu maksumus jääb alla

riigihangete piirmäära, vähendatakse hankelepingule eraldatavat toetust kuni 10 protsenti.

Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena

on tekkinud kahju, kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, millised oleksid

olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning edukas pakkumus, kui toetuse saaja oleks

inventari soetamisel lähtutud riigihangete seaduse üldpõhimõtetest, eelkõige kui toetuse saaja

oleks ostude puhul tegutsenud läbipaistvalt ja kohelnud kõiki isikuid võrdselt. Esineb põhjendatud

oht, et kvalifitseerimistingimusele mittevastava pakkuja kvalifitseerimine ja edukaks tunnistamine

tõi kaasa rahalise mõju, sest RHS-ist lähtudes oleks hankeleping sõlmitud teise pakkujaga ja teise

maksumusega pakkumuse alusel. Eeltoodud põhjustel ei ole tegemist üksnes formaalse

rikkumisega. Siiski ei pea rakendusüksus põhjendatuks rakendada 10%-list finantskorrektsiooni

määra, kuivõrd tegemist on lihthankega, mille rikkumised on juba antud menetlusliigist tulenevalt

olemuslikult kergemad.

Antud rikkumise olulisust ja raskust hinnates ei pea aga rakendusüksus põhjendatuks rakendada

ka 5-protsendist madalamat finantskorrektsiooni. Rakendusüksus on seisukohal, et toetuse saaja

on mittevastava pakkuja kvalifitseerimisega andnud edukaks tunnistatud pakkujale teiste

potentsiaalsete pakkujate ees eelise, seades nad ebavõrdsesse olukorda ning moonutatud

konkurentsi. Toetuse saaja on välistanud selliste potentsiaalsete pakkujate lihthankemenetluses

osalemise, kes oleks teistsuguste tingimuste kehtestamise korral soovinud oma pakkumust esitada.

Lisaks on antud rikkumisel mõju lihthankemenetluse lõpptulemusele ehk eduka pakkuja valikule.

Samas on rakendusüksus määra alandamisel võtnud arvesse asjaolu, et rikkumisele vaatamata oli

hankes tagatud konkurents – esitati neli pakkumust.

Ühendmääruse seletuskirjas on väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete

olulise riive korral tuleb eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab

seadusandja antud rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida

eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et mittevastava pakkumuse edukaks tunnistamise ja

sellest tingitud RHS § 3 üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav

finantskorrektsiooni määr 5 protsendist madalam olema.

Rakendusüksus selgitab, et ühendmääruse seletuskirja kohaselt ei ole riigihangete rikkumiste

korral üldjuhul võimalik konkreetset kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse

ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude

põhjal loetakse rikkumine tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades

kohtasjades nr C-743/18 ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse

finantsmõju tõendamine nõutav ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi

eelarve mõjutamise võimalus ei ole välistatud.

Eelnevat arvesse võttes kohaldab rakendusüksus ühendmääruse §-s 22 lõike 14 alusel

5-protsendilist finantskorrektsiooni määra ja vähendab riigihanke nr 259383 hankelepingu alusel

tekkinud abikõlblikku kulu 5% võrra.

2. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on riigihanke nr 259383 alusel tekkinud kulusid kajastanud tegevuses nr 4

„Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ KDs 140

kokku abikõlblikus summas 42 456 eurot. Lähtudes otsuses tehtud järeldustest ning võttes aluseks

ühendmääruse § 22 lõike 14 loeb rakendusüksus eelloetletud kuludest mitteabikõlblikuks 5% ehk

2 122,80 eurot (42 456 *5%), millest Euroopa Regionaalarengu Fondi toetus moodustab

1 592,10 eurot ja omafinantseering 530,70 eurot.

STS § 47 lõike 2 alusel juhul, kui finantskorrektsiooni otsuse on teinud rakendusüksus, vähendab

rakendusasutus vastavalt finantskorrektsiooni otsusele toetuse andmise tingimuste käskkirjaga

kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet. Vastavalt STS § 46 lõikele 3 väheneb projekti nr 2014-

2020.2.04.19-0085 eelarve vähendatava toetuse ulatuses vastavalt tervise- ja tööministri

04.04.2019 käskkirja nr 32 „„Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ toetuse

andmise tingimused“ Lisas 1 kehtivale proportsioonile.

3. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Rakendusüksus edastas 20.02.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 05.03.2024.

Toetuse saaja vastas 05.03.2024, et varasemalt esitatule midagi juurde lisada ei ole.

4. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Keskhaigla infrastruktuuri kaasajastamine riskipiirkonnas“ raames

mitteabikõlblikuks kuluks tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ 2 122,80 eurot, millest toetus moodustab

1 592,10 eurot;

2. vähendada kuludokumendis tunnusega 140 riigihankega nr 259383 seotud abikõlblikku kulu

5% võrra ehk summas 2 122,80 eurot;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses 4 „Pädevuskeskusega võrgustunud riskipiirkonna

keskhaigla raviüksuste kaasajastamine“ otsuse resolutsiooni punktis 1 märgitud summas“.

Otsuse peale võib esitada vaide rakendusüksusele STS-is ja haldusmenetluse seaduses sätestatud

tingimustel ja korras 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil vaide esitaja sai või pidi otsusest teada

saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Merike Kraam

663 2027

[email protected]