OTSUS finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta

Tori Vallavalitsus

[email protected]

Pärnu mnt 12

Sindi linn

86705, Pärnu maakond,

08.03.2024 nr 11.2-54/24/179

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise ja taotluse

rahuldamise otsuse muutmise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi RTK) teeb meetme „Avaliku sektori

hoonete energiatõhusus“ tegevuse „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusus” raames

otsuse Tori Vallavalitsuse (edaspidi toetuse saaja või hankija või tellija) projektile nr

Kliima2.9.01.22-0283 „Sindi Seltsimaja energiatõhususe tõstmine“ (edaspidi projekt).

RTK tuvastas riigihanke nr 255949 „Sindi seltsimaja lava- ja valgustehnika soetamine“

kontrollimisel, et toetuse saaja ei ole järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud

korda, mistõttu kohaldab RTK rikkumisega seotud kuludele finantskorrektsiooni ning loeb

mitteabikõlblikuks kuluks 11 172,12 eurot (sh käibemaks).

Otsuse tegemise aluseks on riigihalduse ministri 28.02.2022 määruse nr 11 „Kohaliku

omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja kord“

(edaspidi meetme määrus) § 20 lg 1 p 3 ja lg 2 ning 29.11.2022 tehtud taotluse rahuldamise otsuse

nr 11.2-8/1216 punkt 5, samuti projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ning

toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

1. Hankija on vastavaks ja edukaks tunnistanud pakkumuse, milles kaks toodet ei vasta

tehnilisele kirjeldusele

1.1. Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis avatud hankemenetlusena läbi rahvusvahelise riigihanke nr 255949 (hanketeade

avaldati 17.10.2022) pakkumuste esitamise tähtajaga 14.11.2022. Hankemenetluse tulemusel

sõlmiti edukaks tunnistatud pakkujaga Focus Point Systems OÜ (11215258; edaspidi edukas

1 Käesolevas otsuses rakendatakse riigihanke nr 255949 läbiviimise ajal kehtinud 14.08.2022 jõustunud riigihangete

seaduse redaktsiooni.

pakkuja või töövõtja) 08.12.2022 hankeleping nr 11-21.3/48 maksumusega 259 806 eurot

(käibemaksuta), lepingu eseme ostjale üle andmise tähtajaga hiljemalt 06.09.2023.

Hanke vastavustingimuse „Pakkumuse maksumus“ tõendamiseks pidid pakkujad esitama

pakkumuse koosseisus dokumendi „Vorm 1-2. Tehnika kululoend ja vastavuse kinnitus“ (edaspidi

kululoend), kus olid loetletud tooted ja nende olulised tehnilised nõuded. Lisaks oli riigihanke

alusdokumendis „Lisa 1-1. Tehnika juhend pakkujale“ (edaspidi juhend) toodud iga toote kohta

näidistoode, millele võis pakkuda samaväärset toodet.

Kululoendis on nõutud, et pakkuja kirjeldab toote kirjelduse lahtris vastavust toote nõuetele ja

lisab pakutava toote tootelehe. Pakkujad said täita lahtreid: „Ühiku hind km ta“, „Pakutava toote

olulised tehnilised näitajad“ ja „Tooteleht“.

 Hankija soovis saada toodet „Spot-tüüpi liikuvpea LED valgusti“ 12 tk, mis kululoendis

on märgitud kui toode nr 18 (edaspidi toode nr 18). Hankija on lisanud tehnilised nõuded,

millele soovitu peab vastama, sh tootjapoolne garantii valgustile 5 aastat. Juhendisse on

lisatud näidistooteks „ETC Releve“.

Edukas pakkuja pakkus toodet „ETC Releve“ ja lisas tootelehe:

https://www.etcconnect.com/WorkArea/DownloadAsset.aspx?id=10737495621, milles

on märgitud valgusti tootjapoolseks garantiiks 3 aastat.

 Lisaks soovis hankija saada toodet „Valguspult“ 1 tk, mis kululoendis on märgitud kui

toode nr 35 (edaspidi toode nr 35). Toode pidi vastama tehnilisele näitajale:

väljundprotokollid; DMX/RDM, MIDI in/out, SMTE, sACN, Art-Net, samuti oli tootele

nõutud 3-aastane garantii. Juhendis oli märgitud näidistooteks „ETC ColorSource

Console 20“.

Edukas pakkuja pakkus „ETC ColorSource Console 20“ ja lisas tootelehe:

https://www.etcconnect.com/WorkArea/DownloadAsset.aspx?id=10737484358, millest

ei selgu, et toode vastaks tingimustele MIDI in/out, SMTE ja garantiiga 3 aastat.

Riigihanke alusdokumendi „Lisa 1. Tehniline kirjeldus“ punkt 5.1 kehtestab: „Pakkuja annab

uutele seadmetele minimaalselt üheaastase garantiiaja vastavalt hoolduse- ja

garantiitingimustele, mööblile vähemalt kaheaastase garantiiaja, mis jõustub toote üleandmise

kuupäevast. Garantii hõlmab remonti ja asendustoote andmist garantiiremondi ajaks. Garantii

tagab toodete vastavuse lepingu tingimustele lisatasusid kohaldamata.“

Hankelepingu punkt 5.1 kehtestab: „Müüja annab tootele vähemalt kaheaastase garantii, mis

jõustub toote üleandmise kuupäeval. Garantii hõlmab remonti ja asendustoote andmist

garantiiremondi ajaks. Garantii tagab toodete vastavuse lepingu tingimustele lisatasusid

kohaldamata. Müüja tagab varuosade või samaväärset funktsiooni täitvate elementide olemasolu

vähemalt kahe aasta jooksul pärast mööblitoote üleandmise kuupäeva. Müüja esitab

kontaktandmed, mida kasutatakse varuosade tarnimiseks.“

Lähtuvalt eeltoodust on hankija vastavaks tunnistanud pakkumuse, mis ei vasta kõikidele RHAD-

i tingimustele, ning on rikkunud RHS § 114 lõiget 2 ja RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtteid.

1.2. Toetuse saaja selgitused

Toote nr 18 kohta selgitas toetuse saaja, et millegipärast sai riigihankesse 5-aastane nõue, kuid

projektis oli 3 aastat. Toetuse saaja on 15.01.2024 täiendanud, et pakkumuse kontrollimise hetkel

oli garantiiaja pikkuseks veel 5 aastat, tööde teostamise ajal vähendas tootja garantiiaja kolmele

aastale.

Toote nr 35 garantiiaja kohta esitas toetuse saaja selgituse: „Garantii antud pakkuja kinnitusega

ja tagatud hankelepingu ptk 5 tingimustega, kus müüja kohustub andma toodetele vähemalt

kaheaastase garantii.“ Lisades „MIDI In/OUT ja SMPTE on viga projektis ja hankedokumentides.

3-aastase garantii nõue sellistel juhtudel on tõenäoliselt ekslikult hankedokumentidesse kirjutatud,

kuivõrd tootjagarantii on sellistel puhkudel üksnes 2 aastat.“

Toetuse saaja selgitas 15.01.2024 toote nr 35 kohta täiendavalt: „Pakutud toode on projektis

toodud, kui näidistoode ja mille garantiiaeg oli pakkumuse menetlemise ajal veel 3 aastat, tööde

teostamise ajal vähendas tootja garantiiaja kahele aastale.

Valguspuldi kontrolli käigus võrreldi pakkumuses toodud väljundprotokolle konkureeriva

pakkumuse valguspuldi väljundprotokollidega. Selgus et mõlemad on sarnased – olemas on sACN,

Art-Net. Ja puuduvad MIDI in/out, SMTE. Konsulteerides spetsialistidega selgus et puuduolevad

protokollid ei ole takistuseks puldi kõigi funktsioonide kasutamisele ning kvaliteetse valguspildi

loomisele. Seega möönan et selles osas tõesti ei olnud kummaski pakkumuses toodud toode

sajaprotsendiliselt nende väljundprotokollidega mis lähteülesandes nõutud olid. Kuna kasutaja

seisukohalt ei olnud puuduvad protokollid takistuseks, siis lugesime pakkumuses toodud

valguspuldi sobivaks.“

1.3. RTK seisukoht ja õiguslik põhjendus

RTK hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega järeldusi

ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Meetme määruse § 8 lg 3 punkti 4 kohaselt peavad taotluses nimetatud planeeritud tegevused

olema kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisiseste õigusaktidega. Toetuse saajaks on Tori

Vallavalitsus, kes on hankija RHS § 5 lg 2 punkti 2 mõistes ning sellest tulenevalt peab toetuse

saaja järgima riigihangete seaduses sätestatud korda.

RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise

või tagasilükkamise kohta. Pakkumuste vastavuse kontroll peab olema sisuline ega tohi piirduda

vaid pakkuja kinnitustega, et pakkumus vastab kõigile riigihanke alusdokumentides toodud

tingimustele. Vastasel juhul muutub pakkumuste vastavuse kontroll sisutühjaks. Pakkumuse

vastavust tuleb kontrollida üksnes ja ainult riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste alusel.

Eeltoodu kehtib nii pakkumusele seatud sisulistele nõuetele kui ka dokumendinõuetele.

RHS § 114 lõike 2 esimese lause kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Toodete nr 18 ja 35 ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides hankija poolt kehtestatud

tingimustele. Arvestades tehnilises kirjelduses fikseeritud kindlaid garantiiaja nõudeid ja toote nr

35 puhul ka tehnilisi näitajaid, siis oli pakkumuses toodud toodete garantiiaeg ja tehnilised andmed

osaliselt lubatust erinevad.

Toote nr 35 tehniliste andmete (MIDI In/OUT ja SMPTE) puhul hankija viitab projektile, tuues

välja, et see oli viga projektis. Pakkujad said lähtuda pakkumuse koostamisel ainult hanke

tehnilisest kirjeldusest. Eduka pakkuja pakkumuses pakutud tootel aga eeltoodud tehnilised

näitajad puudusid, seega pakutud toode on nõuetele mittevastav.

Garantiiaja märkimist tehnilistesse andmetesse põhjendas hankija eksimusega ja toote nr 18 puhul

viidatakse samuti projektile, kus oli märgitud õige garantiiaeg. RTK juhib tähelepanu, et riigihanke

alusdokumendid ei sisaldanud infot projekti olemasolust, kust olid tehnilised andmed

hanke alusdokumentidesse kopeeritud. Samuti puudub vastav viide projektile hankele eelnenud

nurjunud riigihanke nr 254307 alusdokumentides. Seega ei saanud hankest huvitunud isikud olla

teadlikud hanke esemega seotud projektist, mistõttu ei saa ka eeldada, et hankest huvitunud isikud

oleksid teadnud hankijalt selle projekti kohta midagi küsida.

Hankija on juhtumis kajastatud mõlema toote garantii puhul väitnud nagu garantiiaega oleks tootja

poolt hankelepingu täitmise ajal muudetud. Toetuse saaja ei ole selle väite tõendamiseks ühtegi

dokumentaalset tõendit esitanud. RTK juhib tähelepanu, et toote nr 18 kohta pakkuja poolt esitatud

lingi alt avaneb tooteleht, mille infost võib järeldada, et see on väljastatud juba aastal 2020,

tootelehes on toote garantiiajaks märgitud 3 aastat. Toote nr 35 kohta puudub pakkuja pakkumuses

igasugune info garantiiaja kohta. Lisatud tootelehe lingi alt ei ole võimalik garantiiaega tuvastada.

Toetuse saaja on juhtinud ka tähelepanu, et garantii on antud pakkuja kinnitusega ja tagatud

hankelepingu ptk 5 tingimustega, kus müüja kohustub andma toodetele vähemalt kaheaastase

garantii. Esiteks, riigihanke alusdokumendi „Lisa1_Tehniline kirjeldus“ punkt 5.1 räägib

seadmetele antavast minimaalselt pakkujapoolsest üheaastasest garantiiajast ja eraldi mööblile

vähemalt kaheaastase garantiiaja andmisest. Teiseks, hankelepingu punkti 5.1 alusel annab müüja

tootele vähemalt kaheaastase garanti; müüja tagab varuosade või samaväärset funktsiooni täitvate

elementide olemasolu vähemalt kahe aasta jooksul pärast mööblitoote üleandmise kuupäeva.

Viidatud riigihanke alusdokumendi kui ka hankelepingu punktist nähtub, et garantii puudutab

pigem mööblit. Käesoleva hanke esemeks aga ei ole mööbel, vaid Sindi seltsimaja valgus- ja

lavatehnika ost, kohaletoimetamine ja montaaž/paigaldus. Kolmandaks, kui nüüd mööndustega

eeldada, et eeltoodud riigihanke alusdokumendi ja hankelepingu punktid võiks ikkagi olla seotud

hanke esemega, siis pakkuja/müüja antav garantii 2 aastat ei kata toote nr 18 nõutud

tootjapoolset garantiiaega 5 aastat ja toote nr 35 garantiiaega 3 aastat.

Hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt, tunnistades vastavaks ja edukaks

pakkuja, kelle pakkumus ei vastanud hankija kehtestatud tingimustele. RHS §-s 3 kirjeldatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi,

et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste poolt.

Seadusandja on muuhulgas rõhutanud, et hankemenetlus peab olema läbiviidud selgete ja üheste

reeglite alusel, mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Isikute võrdse

kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale

soodsamat olukorda. Võrdse kohtlemise põhimõte eeldab, et samadel asjaoludel koheldakse

isikuid ühte moodi.

Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi hankemenetluse hilisemas etapis

pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist muutma või laiendama.

RHS § 114 lõikele 2 tuginedes oleks hankija pidanud Focus Point Systems OÜ pakkumuse tagasi

lükkama, kuna see ei vastanud riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustele. Eeltoodud

põhjusel ei ole järginud RHS § 114 lõiget 2 ja seeläbi ka RHS § 3 üldpõhimõtteid.

1.4. Rikkumisele kohaldatav finantskorrektsiooni määr 5%

Meetme määruse § 20 lg 1 p 3 kohaselt kui toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või

õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel, nõutakse toetus tagasi ning

sama paragrahvi lg 2 alusel RTK põhjendab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise

otsuses toetuse tagasimaksmise määra.

RTK peab otsuse punktis 1 kirjeldatud rikkumiste olulisust ja raskust hinnates proportsionaalseks

rakendada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Jättes mittevastava pakkumuse RHS § 114 lõike 2 esimese lause alusel tagasi lükkamata, tekitas

toetuse saaja edukale pakkujale teiste riigihankest huvitatud ettevõtjatega võrreldes soodsama

olukorra. Mõni riigihankest huvitatud ettevõtja võis jätta pakkumuse esitamata, kuivõrd ta ei

suutnud pakkuda vastavustingimuses kehtestatud tingimustele vastavaid või samaväärseid tooteid.

Seega esineb põhjendatud oht, et RHS-i nõuete täitmata jätmine tõi kaasa rahalise mõju, kuna

pakkujate ring ja hanke tulemused võinuks olla teistsugused ning potentsiaalsete pakkumuste

maksumused soodsamad.

Ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes osalevate pakkujate ring ja hanke tulemus, kui

pakkujad ning huvitatud isikud oleksid teadnud, et hankes osalemise tingimusi on võimalik täita

leebemalt või pakutavate toodete tehnilised andmed ei pea vastama kõikidele hankija kehtestatud

tingimustele. Arvestades, et hankija õiguspärase käitumise korral oleks hankelepingu osapooleks

võinud osutuda teine ettevõtja, kuna pakkumuse esitasid ainult kaks pakkujat, kellest ka teise

pakkuja pakkumus ei vastanud tingimustele, siis oleks hankija pidanud mõlema pakkuja

mittevastava pakkumuse korral läbi viima uue hankemenetluse. Seetõttu ei ole RTK hinnangul

tegemist väheolulise rikkumisega ning ei ole põhjendatud ka rakendada väiksemat kui 5-

protsendilist finantskorrektsiooni määra.

Proportsionaalse finantskorrektsiooni määra leidmiseks vaatas RTK täiendavalt, kui suur oli RHS

§ 114 lõike 2 rikkumise ulatus. RTK tuvastas, et toetuse saaja soovitud 43 tootest ei vastanud

eduka pakkuja pakkumuses tingimustele 2 toodet, mille maksumus moodustab hankelepingu

kogumaksumusest (259 806 eurot) 28,3%. RTK hinnangul viitab mittevastavate toodete osakaal

sellele, et RHS § 114 lõike 2 rikkumise ulatus oli pigem suur, kui aga arvestada, et 43 tootest olid

mittevastavad ainult kaks toodet, mis on 4,65%, siis oli rikkumise ulatus pigem väike.

Otsuse punktis 1 kirjeldatud rikkumine on muu hulgas kaasa toonud RHS § 3 punktide1-3

sätestatud läbipaistvuse, isikute võrdse kohtlemise ja konkurentsi efektiivse ärakasutamise

põhimõtte riive. Võrreldes rikkumist analoogses olukorras nt Vabariigi Valitsuse 01.09.2014

määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks

lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi

ühendmäärus) alusel finantskorrektsiooni otsuse tegemisega, siis ühendmääruse seletuskirjas on

väljendatud seisukohta, et RHS §-s 3 nimetatud üldpõhimõtete olulise riive korral tuleb

eelduslikult rakendada 25% finantskorrektsiooni määra. Järelikult peab seadusandja RHS § 3

üldpõhimõtete rikkumist piisavalt oluliseks puuduseks, et selle esinemisel rakendada kõrgeimat

määra, mistõttu ei saa toetuse saajal tekkida eelkirjeldatu valguses õigustatud ootust, et RHS § 3

üldpõhimõtete mittejärgimise korral peaks rakendatav finantskorrektsiooni määr 5 protsendist

veelgi madalam olema.

Kasutades ühendmäärust analoogina, siis mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamise korral

oleks rikkumise finantskorrektsiooni määr 25% (§ 223 lg 5). Samuti vastavalt Euroopa Komisjoni

14.05.2019 rikkumiste juhendi nr C(2019) 3452 p 2.2 alapunktile 14 ei näe ette analoogse juhtumi

korral 25%-st madalamat finantskorrektsiooni määra. Siinkohal RTK rõhutab, et ühendmäärusele

ja Euroopa Komisjoni rikkumiste juhendile viitamine on osa kaalutlusõiguse teostamisest, mitte

eraldiseisvateks õiguslikeks alusteks.

Eeltoodust tulenevalt on RHS-i rikkumise raskust ja ulatust arvestades proportsionaalne hanke

tulemusena sõlmitud hankelepingule kohaldada 5-protsendilist finantskorrektsiooni määra.

1.5. Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Toetuse saaja on hanke alusel tekkinud kulusid kajastanud projekti tegevuses nr 2 „Ehitamine (sh

omanikujärelevalve)“ kuludokumendis nr 17 summas 223 442,40 eurot (käibemaksuga). Lähtuvalt

eeltoodust loeb RTK hankega seotud kuludest mitteabikõlblikuks 11 172,12 eurot

(223 442,40*5%), millest toetus moodustab 5 194,48 eurot ja omafinantseering 5 977,64 eurot.

Finantskorrektsiooni otsusest tingituna väheneb projekti eelarve vähendatava toetuse ulatuses,

mistõttu muudab RTK projekti osas 29.11.2022 tehtud taotluse rahuldamise otsuse nr

11.2-8/ 1216 resolutsiooni ning vähendab mitteabikõlbliku summa ulatuses projekti eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 40 lõikest 1 tulenevalt peab enne haldusakti andmist

haldusorgan andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas

vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. RTK edastas 20.02.2024 toetuse saajale

finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht ühes võimalike

lisatõenditega hiljemalt 05.03.2024. Toetuse saaja andis 22.02.2024 teada, et Tori Vallavalitsus

vastuväiteid ei esita.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, RTK

otsustab:

1. lugeda projekti „Sindi Seltsimaja energiatõhususe tõstmine“ raames mitteabikõlblikuks kuluks

11 172,12 eurot (käibemaksuga), millest toetus moodustab 5 194,48 eurot ja omafinantseering

5 977,64 eurot;

2. vähendada hankega nr 255949 seotud abikõlblikke kulusid 5% võrra;

3. vähendada projekti eelarvet tegevuses nr 2. „Ehitamine (sh omanikujärelevalve) otsuse

resolutsiooni punktis 1 märgitud summades;

4. muuta 29.11.2022 taotluse rahuldamise otsuse nr 11.2-8/ 1216 punkte 2-4 alljärgnevalt:

4.1. „2. Projekti abikõlblikud kogukulud on 1 722 827,88 eurot (üks miljon seitsesada

kakskümmend kaks tuhat kaheksasada kakskümmend seitse eurot ja kaheksakümmend

kaheksa senti).“

4.2. „3. Toetuse määr on 46,50 protsenti projekti abikõlblikest kuludest ja maksimaalne suurus

801 028,82 eurot (kaheksasada üks tuhat kaheksasada kakskümmend kaheksa eurot ja

kaheksakümmend kaks senti).“

4.3. „4. Omafinantseeringu minimaalne määr on 53,50 protsenti projekti abikõlblikest

kuludest ja suurus vähemalt 921 799,06 eurot (üheksasada kakskümmend üks tuhat

seitsesada üheksakümmend üheksa eurot ja kuus senti).“

5. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks

esitatud hankega nr 255949 seotud kulusid 5% võrra, millele vastavalt väheneb ka projekti

eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada meetme määruse § 22 ja HMS-i kohaselt vaie RTK-le 30 päeva

jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Kairi Puur

663 2051

[email protected]